Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ( * ž’’’ % & ' ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ Jä bjbj¬¬ .ź Īń Īń = ’’ ’’ ’’ Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ö Ž Ž Ž Ž < Ö 79 ¶ : : : : : : : : 6 6 6 6 6 6 6 $ ķ9 R ?< P <6 µ Ā : : : : : <6 Ā Ā : : ń8 Ų5 Ų5 Ų5 : \) Ā : Ā : 6 Ų5 : 6 Ų5 Ų5 ź5 Ā Ā ź5 : . Š^TŪīŹ Ž 2 " ź5 6 9 0 79 ź5 < ø5 < ź5 Ö Ö Ā Ā Ā Ā < Ā ź5 , : : Ų5 : : : : : <6 <6 Ö Ö Ś Č5 Ö Ö Ś Eetika(lad.moraal.)-kõlblus-1904
I eetika või moraal tähendab kitsas mõttes õpetust moraalist või kõlblusest. Nii nagu kõik stiimulid, mis määratlevad inimese kõlbelise käitumise, tuletatakse ühtedest või teistest üldistest põhjustest, siis eetika on õpetus moraali põhiprintsiipidest.
Kuna need printsiibid avanevad inimese hinges, siis eetika uurimisel on psüholoogilise valdkonna iseloom. Sellest vaatevinklist on moraal käsitletav kui õpetus voorustest, südametunnistusest või kohusetundest.
Kuivõrd moraalset määratletakse ühtede või teiste määrustega, millistel on eeskirjade iseloom, millistega peab inimese tegevused kokku sobima, siis eetika muutub inimliku seaduste või normide järgi käitumise normatiivseks teaduseks. Eetika valdkond ei piirdu ainult sellega. Püüd ratsionaalselt põhjendada inimlikku moraali ja tuletada seda mingist ühtsest ja tingimusetust printsiibist viib eetika uurimine kõige üldisemate eetiliste kategooriate määratlemisele, milliseid tähistatakse tavaliselt terminite: kõrgem hüve, headus, kohustav olu. Nii nagu need kategooriad seatakse samal ajal ka inimliku- ja isegi maailma arengu lõpp-eesmärkideks, siis eetika saab seejuures lõppeesmärkide teaduse iseloomu. Kõrvuti positiivsete moraalsete väärtuste uurimisega, kuulub eetiliste süsteemide hulka tavaliselt moraali negatiivsete printsiipide määratlus, mis on võetud üldiselt kokku sõnaga - pahe. Asudes peamiste üldfilosoofiliste probleemidega lahutamatus gnoseoloogilises sidemes ja tõustes oma uuringutes kõige kõrgemate filosoofiliste üldistusteni, kuulub eetika inimese teadmiste, kui ühe filosoofia õppeaine hulka. Kõik eetika konstruktsioonid, valitud printsiipide sisult, on kokku võetavad mõne tüübi või suunaga. Sellised tüübid võivad olla kokku seatud erinevatest vaatepunktidest. Eetilisi süsteeme nimetatakse autonoomseteks, kui nad tuletavad moraalse seaduse moraalselt tegutseva subjekti olemusest, kusjuures see seadus valdab vaid sisemist sanktsiooni ja on täiesti vaba mingist välisest autoriteedist. Vastupidiselt sellele tunnistatakse heteronoomseks moraaliks see, millises moraalsed normid osutuvad olevat tegutseva subjekti suhtes puhtalt väliste seadustna, mis on kehtestatud mingi välise autoriteedi poolt (näiteks riigi seadused või usu nõuded). Eetiliste normide tunnistamine inimteadvusele kaasasündinuks või tulenenuks inimolemuse esmastest ja kogemusest sõltumatute omadusest, iseloomustab n.n. aprioorseks ((kogemusest sõltumatuks)) eetikaks, mis väidab, et kõik moraali vormid ja ilmingud tekivad evolutsiooni teel, läbielatud kogemuse alusel. Samamoodi põhiline on vahe individualismi süsteemide vahel, mis eeldab moraalseid väärtuseid üksikutel indiviididel ja universalismi ((maailmavaateline suund, mis peab tervikut selle üksikuist osadest olulisemaks)), mis seab moraalse käitumise eesmärgiks ühe või teise ühiskondliku organisatsiooni või maailma terviku. Psühholoogilisest vaatepunktist võib olla eristatud refleksi moraal ja tunde moraal.
II. Eetika, kui moraalsete normide tekkimisest ei saa rääkida samas mõttes, millises räägitakse teaduste tekkimisest või üldse filosoofiast. Eetikat ei looda teoreetilise huvi kaudu ühte või teise tegelikkuse valdkonda, nagu enamus teadusi, ta on tingitud ühiskondliku elu faktist enesest. Moraal ei teki inimühiskonnas mingil, sellele mitte omasel ajahetkel, ühes või teises selle vormis, kõigis selle arengu staadiumites. On ju kõikidel aegadel inimese vabadus, kes elab endasarnaste ühiskonnas, seotud kõige erinevate moraalsete normidega, millistel on tavade või religioossete või riiklike seaduste kuju. Selles mõttes moraal eelneb tunnetusele ja on tihti isegi selle arengu võimsaks stiimuliks. Filosoofiline mõte sünnib peamiselt moraali valdkonnas. Moraalne, milline on alguses tunnetatav kui arutu-kohustuslik, nõuab aja jooksul enda, kui mõistusele avanenud eesmärkide hädavajaliku põhjendamist. Seejuures moraalne teoloogia viib vältimatult filosoofilisele ontoloogiale ((olemisõpetus)): kohus selgitatakse välja olulise filosoofilise tunnetusga. Vaatamata sellele moraali prioriteedile inimese ühiskondliku ja individuaalse teadvuse arengus on esimesed ajalooliselt teada olevad teadusliku eetika katsed suhteliselt hilisest ajast ja seda juba täiesti selgelt väljendunud kosmoloogia (( kr. Filosoofiline teoooria maailmaterviku seaduspärasustest; üldine loodusõpetus vana-kreeka filosoofias)) mõistefilosoofia alusel. Kui moraali, nagu ühiskondlike seadusandjate elutarkust, tuleb lugeda eksisteerivaks ürgaja kõige sügavamast ajast peale, siis moraali, kui filosoofilist teooriat, v õ i b k o n s t a t e e r i d a v a i d p e a l e S o k r a t e s t . O l e k s , s i i s k i , a g a k a e b a õ i g l a n e e i t a d a t ä i e s t i f i l o s o o f i l i s e e e t i k a e k s i s t e e r i m i s t e n n e S o k r a t e s e p e r i o o d i e l a n u d f i l o s o o f i d e t ö ö d e s . T a e k s i s t e e r i s k a h t l e m a t u l t ?8503>@59F52J, 5@0:;8B0 8 5<>:@8B0, k u i m i t t e l õ p e t a t u d s ü s t e e m i n a , s i i s r e a s ü l d i s t u s t e s , m i s a s u v a d l o o g i l i s e s s e o s e s n e n d e m e t a f ü ü s i l i s t e v a a d e t e g a . N e n d e j u u r e s m e k o h t a m e e s i m e s t k o r d a n e i d e e t i l i s i p r i n t s i i p e , m i l l i s e d o l i d p a n d u d a l u s e k s h i l i s e m a t e m o r a l i s t i d e t e o o r i a l e . 8503>@59FK, k o o s k õ l a s o ma arvude metafüüsikaga, seadsid sellisteks printsiipideks harmoonia, korra ja mõõdukuse. Neile nad asetasid nii maailmaruumi füüsilise, kui ka moraalse ülesehituse. Kooskõlas sellega pahe tunnistati mõõdukuse puudumiseks, patud hingelise sümeetria rikkumiseks. 5@0:;8B t u l e b t u n n i s t a d a e e t i l i s e u n i v e r s a l i s m i a l u s e p a n i j a k s . L a s s a l l e õ i g l a s e a r v a m u s e j ä r g i o n 5@0:;8B0 k o g u e e t i k a v ä l j e n d a t a v ü h e s v o r m e l i s : a n d u m u s ü l e ü l d i s e l e . M o r a a l n e o l l a t ä h e n d a b 5@0:;8B0, o l l a o s a l i s e k s ü h t s e s ü l e i l m s e s a r u k u s e s . M o r a a l n e k o h u s t u s s e i s n e b ü l d i s e s e a d u s e t ä i t m i s e s . K õ i k i n d i v i d u a a l n e , m i s o n ü l e ü l d i s e s t e e m a l e k i s t u d , o n m ä ä r a t u d h u k u l e j a l a o s t u m i s e l e . 5<>:@8B0 v a a d e t e s i l m n e b m a t e r i a l i s m i s u g u l u s e u d e m o n i s m i g a ( ( k r . E u d a i m o n a õ n n , h e a o l u , a n t i i k a j a l t e k k i n u d s u u n d e e t i k a s , t u n n i s t a b k õ l b l u s e a l l i k a k s i n i m e s e t u n g i õ n n e p o o l e ) ) . - K õ r g e m a k s h ü v e k s , 5<>:@8B0 a r v a t e s , o n õ n n . K u i t õ e l i n e j a k i n d e l õ n n o n a n t a v v a i d v a i m s e t e r õ õ m u d e g a . S e e a r v a m u s a n a n b a l u s e n ä h a D e m o k r i t i s h i l i s e m a e p i k u r l a s e e e l k ä i a t . S o f i s t i d e t e g e v u s andis eetika arengule negatiivseid tulemusi. Seades oma tunnetuse ja praktika deviisiks tinglikkuse ja subjektivismi, sofistid eitasid tingimusetult vajaliku või väärtusliku eetilised printsiibid ja pöörasid moraalse ühtede või teiste tinglike eesmärkide suhtes kõlblikuks või soovitavaks. Parimal juhul võttis nende moraal triviaalse ((tavalise)) komelisuse iseloomu, nagu näiteks tuntud @>48:0 a l l e g o o r i a : H e r k u l e s t e e l a h k m e l . S e l l i s e p õ h i m õ t t e p u u d u m i s e v a s t u o l i S o k r a t e s . N i i n a g u t e o r e e t i l i s e t u n n e t u s e v a l d k o n n a s , n i i k a m o r a a l i v a l l a s , s e i s n e b S o k r a t e s e t ä h t s u s m i t t e a i n u l t t e m a p o o l t v ä l j a ö e l d u d i d e e d e s i s u s j a s ü s t e m a t i s e e r i n g u s , vaid selles meetodis, millises need välja töötati. See meetod seisnes üksikult üldisele tõusmises. Sokratesel oskas oma kaasvestlejate arus luua üldiseid mõisteid. Moraali jaoks see väljendus enam üldiste moraalsete väärtuste loomises. Vastupidiselt sofistidele, kes vahetasid moraali objektiivsed normid vajaduste ning isikliku omavoli peenrahaks, Sokrates kasvatas oma kaasaegsetes veendumust tingimustetu moraalse hüve olemasolust. Sokrates vaatles moraalset tegevust sihipärasuse vaatevinklist. Me tegutseme õieti, kui meie teod on saavutatud seatud eesmärgid. Sellest järgneb, et õigeks tegutsemiseks on tarvis teada eesmärgi ja selle saavutamiseks hädavajalike vahendite suhet. Peale selle, kõik meie teod on vaid siis moraalselt väärtuslikud, kui me omame hüvest õiget arusamist. Siit tuleneb, et kõik head teod on tingitud teadmisest või tarkusest ja vastupidi, head tundes, Sokratese arvates, püüeldakse selle poole vältimatult ja see saavutatakse. Halb võib tekkida vaid hea ja selle juurde viiva tee mittenägemisest. See väide on lahutamatus sidemes headuse tundmise ja heade tegudega viib Sokratese tarkuse koos voorusega, mõistlikusega võidule koos headusega, võidule, mis on üpris iseloomulik kreeka filosoofiale ja mis läbib ühes või teises mõttes kuni tänapäevani kogu eetika ajaloo. Tunnistades tingimustetute moraalsete printsiipide eksisteerimist, Sokrates ei andnud, siiski, nende printsiipide sisu selget määratlust. Kõik moraalse hüve liigid, mis olid Sokratese käsitluse asjaks kalduvad peamiselt kahele lõpp-instantsile: kasulikkusele ja seadustele.Sokratese filosoofia keerleb aga üldse, nähtavasti, peamiselt eluliste ja poliitiliste huvide ümber, andmata pinnast millegi tingimusetuks määratlemiseks. Selles suhtes oli Cicerol õigus, rääkides, et Sokrates tõi filosoofia taevast maapeale. Kuid Sokratese realismil oli üpris tinglik tähendus: kui ta, vastupidiselt oma eelkäiatele, alustas oma filosoofiat satronoomilistest teooriatest, asus tegelema maiste asjadega ja pööras oma tähelepanu inimlikule tegevusele ja inimlikele suhetele, siis oleks ekslik arvata, et ta ei leidnud neis miskit ülevat ja väärtuslikku, kui kasu ja positiivne õigus. Kogu Sokratese moraalile on üpris tähtsaks selle jaotamine kirjutatud seadusteks või riigi seadusteks ja kirjutamata seadusteks või jumalikeks. Neis viimastes tulebki näha tema filosoofia raskuskeset; neis ta näeb seletuse oma isiklikule elule, milline ei vasta üldsegi utilitaarse moraali printsiipidele. Jumalike seaduste all Sokrates mõistab eelkõige neid universaalseid moraali nõudmisi, millised on omased eranditult kõikidele inimestele ja milliste rikkumine toob vältimatult endaga kaasa kättemaksu. Selliste seaduste eksisteerimine (jumalaaustus, vanematele kuuletumine) oli Sokratesele viiteks sellele, et inimteadvusele on omane mingi kõrgem ja üleüldisem mõistlikkus, millise sunnile peab inimene tingimusetult kuuletuma. Sisuliselt on ka riigi kirjutatud seadused nende tingimustetu jumalike seaduste kajastuseks ja seepärast nad peavad olema täidetud sõltumata sellest kuivõrd ebaõiglased need on. Sellisel viisil oskas Sokrates ka empiirilise ja tinglikkuse sääris leida ümberlükkamatud viited millegile tingimusetusele. Selle tulemuseks oli Sokratese eetika vaieldamatult religioosse iseloomuga. Ta oli veendunud Jumala, kui kaailma mõistuse olemasolus ja kõige elava Jumala poolses mõjutamises. Vähe sellest: Sokrates mitte ainult ei olnud veendunud Jumala olemasolus: ta tunnetas endas selgelt Jumalikku tarkuse häält ja kuuletus sellele tingimusetu kindluse ning rahuga. See teadvus moodustaski Sokratese filosoofia olemuse ja samal ajal ka moraalse läbielamuse; see muutis möödapääsmatuks tema suursuguse surma. Sokratese põhialused said arendatud edasi tema õpilaste poolt kahes suunas: Platoni poolt äärmise idealismi vaimus, Antisfeni ja Aristippos“e poolt realismi vaimus. (( =B8AD5=0 8 @8AB8??0) ) . P l a t o n t u n n e t a s t e r v i k l i k u l t j a t ö ö t a s ü k s i k a s j a l i k u l t v ä l j a S o k r a t e s e p õ h i l i s e d l a u s e d t e a d m i s e v õ i d u s t j a v o o r u s l i k k u s e s t . P l a t o n i v a a d e t e s t e g i h ü v e m õ i s t e l ä b i m õ n e d ü l e m i n e k u s t a a d i u m i d . H ü v e r e a l i s t l i k m õ i s t m i n e , m i s o l i m ä r k i m i s v ä ä r s e l m ä ä r a l o m a n e S o k r a t e s e l e , e i j ä ä n u d k a P l a t o n i l e v õ õ r a k s . S e l l e s s u h t e s p a i s t a b e r i t i s e l g e l t s i l m a d i a l o o g « @>B03>@J» , k u s P l a t o n t o o b S o k r a t e s e s u u s t ö e l d u n a h ü v e h e d o n i s t l i k u ( ( m õ n u , n a u d i n g ) ) t e o o r i a , m i s p õ h i n e b m õ n u m õ i s t e l . K u i v õ r d , s i i s ki, see vaade on vasturääkiv ülejäänud Platoni vaadete ja tema filosoofia vaimuga, võib näha seda sellest, et selle eksisteerimise fakti seletus Platoni töödes kujutas vana aja filosoofia ajaloolastele suuri raskusi. Mõned, nagu teinhard ja leiermaher selgitasid seda punkti Sokratese irooniaga, kes naeris tuntud sofisti üle. Tseller väitis, et Sokrates väljendas siin hedonistlikke määrusi kuigi tõsiselt, kuid mitte tema tegelike veendumustena, vaid kui hüpoteetilisi, toetudes argumenteerimise eesmärgil hul g a a r v a m u s e l e . ( ( (B59=30@BJ, (;595@<0E5@J, (B@N<?5;J) ) `t j u m p e l p e a b v a s t u t a v a k s v a i d S o k r a t e s t , a n d e s s e l l e l k o h a l P l a t o n i l e v a i d a j a l o o l a s e r o l l i . E n a m j u l g e , k u i g i k a e n a m v a i e l d a v k ü s i m u s e l a h e n d u s k u u l u b V l a d i m i r S o l o v j o v i l e ( ( ;048<8@C !>;>2J52C) ) : t e m a a r v a t e s , d i a l o o g « @>B03>@J» , e i o l e k i r j u t a t u d P l a t o n i p o o l t v a i d A r i s t i p p o s ( @8AB8??0) , k e s o l i k ü r e n a i k u t e ( ( v a n a - k r e e k a f i l o s o o f i l i n e k o o l k o n d , m i s o n r a j a t u d K ü r e n e e n e l i n n a s t p ä r i t A r i s t i p p o s “ e p o o l t A t e e n a s I V s . e . m . a . ; k ü r e n a i k u d p i d a s i d ü l i maks hüveks meelelist lõbu, elunaudingut.Vs. lk.316)) koolkonna asutaja. Kuid igal juhul võib Platoni vaadetes hedonism olla tunnistatud vaid üleminevaks nähtuseks; tema keskseks teemaks on hüve idealistlik mõistmine. See arusaamine oli ette näidatud juba Sokratese õpetusega, eriti selgelt ja kindlaksmääratult tema isiksuse ning surmaga ((Sokrates (469-399) mõisteti süüdi vanade jumalate eitamise ja noorsoo laostamise pärast, võttis mürki)). Sokratese vanglas väljaöeldud lause, et parem on kannatada ebaõig l u s t k u i t e h a e b a õ i g l u s t , s ö ö b i s s ü g a v a l e P l a t o n i m ä l l u . T a a r u t a b s e d a ü k s i k a s j a l i k u l t k a h e s d i a l o o g i s : K r i t o n j a H o r g i ( ( « @8B>=J» 8 « >@389» ) ) . V i i m a s e s t a h a k k a s õ i g l u s t e n n a s t t u n n i s t a m a k u i v a i m n e h ü v e , a g a e b a õ i g l u s t t u n n i s t a b o m a m o o d i h a i g u s e k s, s.t. paheks. Sellisel viisil on õigluse mõistel, mis on kuulutatud hüveks, see viimane mõiste omistab selge idealistliku mõtte. Kuivõrd hüves on veel hedonistlik sisu, võtab see trantsendentse ((läbisammuv, piiridest väljuv, midagi ületav, kogemuse ja tunnetuse piire ületav...)) hauataguse õnnejoovastuse iseloomu. Siin on juba selgelt märgatav eetilise printsiibi üleminek teistpoolsuse ideaalsesse maailma. Tselleri arvates, kujutab kogu Platoni filosoofia endast sisuliselt eetikat. See arvamus on eriti rakendatav Platoni idee teooriasuhtes. Idee see on see maailm, milline tekkis vältimatult Platoni mõistuses tema väsimatus kõrgema moraalse printsiibi otsingul. Sokratese surm näitas ilmekalt, et selles maailmas on asjatu otsida kõrgemat tõde ja kõrgemat hüve, tõde on alati väänatav ja ohvriks toodav. Kui juba kord kõrgem absoluutne hüve eksisteerib, siis selle koht ei ole siin, vaid on ideede maailmas. Idee see on asja kujutis; neis on varjatud asjade tõeline olemus, nende tõeline hüve ja ilu. Eemaldudes tunnetusest ja tulles idee mõistmisele, me samas jõuame tõe, mitte viirastusliku hüve ja ilu tunnetamiseni. Ja siin, ideoloogia alusel, on tunnetus hüve saavutamise vahendiks. Filosoofiline eros on see universalne voorus, milline viib üheaegselt tõelise tunnetuseni ja tõelise hüveni ning lõpmatu õnnejoovastuseni. Inimhing on ideede maailmaga seotud oma sellest päritoluga. Selles sidemes tuleb näha selle sellesse maailma võimaliku tagasipöördumise panti. See side on Platoni poolt psühholoogiliselt mõistetud mälestuse mõistes ja hinge kolme osa teooriast. Peamine mõistlik osa on pööratud ideede maailma. Selle on vastupidine oma püüdlustelt tundelis-himur, mis on suunatud näilikule s.t. asjade tundelisse olemusse. Nende vahepealset asendit omab kolmas osa, enam vooruslik, kui viimane, kuid samuti tundelise iseloomuga, mis on võimeline kalduma ühele või teisele vastandlikest pooltest. See hinge jaotus on aluseks Platoni enam spetsiaalsele vooruslikuse õpetusele. Igale osale vastab eriline voorus: mõistusele tarkus, tundele mehisus, ihale enesevalitsemine. Kõigi nende osade õiguspärane või õiglane osalus hinge elus moodustab neljanda, peamise vooruse. Selle vooruse teooria, millises iha saab oma õiguspärase osaluse, tuleb vaadelda kui mõninast järeleandmist inimlikule ebatäiuslikkusele, mis on seletatav ka selle asjaoluga, et arendades seda õpetust, pidas Platon ise silmas oma sotsiaalse teooria põhjendamist. Riik, sarnaselt nagu hing, koosneb kolmest klassist:käsitöölised, sõjaväelased ja valitsejad. Käsitöölistele kuulub see riiklik funktsioon, milline puutub alama tundlikuse piirkonda, s.t. igasugune tootmine. Sõjaväelased peavad suunama oma jõud sellele, et mehiselt tõrjuda välisvaenlasi ning viia ellu seadusi. Valitsejate roll kuulub riigi parimatele ja targematele inimestele: nad kujutavad endast selle mõistust. Nende funktsioon juhtida riigielu, luues seadusandlust ja suunates ühiskonna arengut kõrgema, ideaalse hüve poole. Poliitikas Platon järgis kõige rangemat aristokratismi ja universalismi. Kõik ühiskondliku elu tähtsaimad funktsioonid asuvad valitsejatest sõltuvuses, kes kui targad ja haritud inimesed, võivad üksi anda ühiskondlikule elule õige suuna. Kõik individuaalsed püüdlused peavad olema kooskõlas terviku heaoluga. Abielude korraldus, kellest peamiselt sõltub tulevaste põlvkondade kvaliteet, ei või olla antud üksikute isikute omavoli alla ja see peab olema reguleeritud valitsejate poolt. Sellises riigis on eraomand lubatud vaid alamale klassile. Riik, millises peab olema uppunud kõik individuaalne, siiski, ei ole eesmärk omaette, vaid see on kõrgema Hüve idee teostamise vahendiks. Hüve on ideede maailmas kõrgeim alge. Ta on kõigi sotsiaalsete ideede esmaallikas, aga nende kaudu ka kõige eksisteeriva allikaks. Ta on ka kogu eluolu lõppeesmärgiks. Ta on päike, mis annab kõigile elu ja tõmbab enesesse tagasi kogu elava. Hüve ja Jumal on võrdtähenduslikud mõisted. Platoni Jumala mõistes saavutab Platon oma lõpliku täiuslikkuse. Üleüldse on Jumala mõiste kõige üldisem ja kõige absoluutsem eetiliseks printsiibiks nii vanas paganlikus kui ka uues kristlikus eetikas. Liialdamiseta võib öelda, et Platoni filosoofia, mis tulenes kõige üldise ideaalse reaalse ja konkreetse printsiipidest,oli kogu edasise eetika arengu ajalooliseks proloogiks ((avasõnaks)), äärmisel juhul selle põhimomentides. Sokratese filosoofia baasil tekkinud eetika realistlikku suunda võib jaotada kahte põhisuunda: üks millist võib nimetada positiivseks eidamonismiks (( M245<>=8A< - e e t i k a a l u s e k s o n s i i n i n i m e s e p ü ü d õ n n e p o o l e ) ) m i l l i s e j ä r g i i n i m l i k u k ä i t u m i s e j a e k s i s t e e r i m i s e l õ p p e e s m ä r g i k s o n ü h e s v õ i t e i s e s v o r m i s n a u d i n g . T e i s e s , n e g a t i i v s e s e i d a m o n i s m i s o n s a m a s u g u s e k s e e s m ä r g i k s k a n n a t u s t e p u u d u m i n e . V a a t a m a t a põhilise printsiibi valitsemisele naudingu positiivse või negatiivse suurusena on mõlemad need suunad oma eluliste tulemuste poolest ja teiste eetiliste printsiipide suhtes oluliselt erinevad. Positiivne eudemonism on esindatud hedemonistlikus kürenaikute ja eopikuurlaste koolkonnas. Aristippos, küreneika koolkonna asutaja, seadis lõpp-eesmärgiks mõnu, sõltumata selle spetsiifilisest kvaliteedist. Ta pidas naudingu kõige väärtuslikumaks küljeks selle intensiivsuse. Siit tulenes kehalise naudingu, kui ena m t u g e v a , e e l i s t a m i n e . O l e v i k u n a u d i n g u t h i n n a t i k õ r g e m a l t k u i t u l e v i k u m õ n u , m i s a s u s e b a u s t a v a s a a t u s e k ä t e s . Ü h e A r i s t i p p o s “ e j ä r g i j a H e g e z i a ( ( 53578O) ) , m u u t u s h e d o n i s m ä ä r m i s e k s p e s s i m i s m i k s : l e i d e s , e t e l u a n n a b v ä l t i m a t u l t r o h k e m k a n n a t u s i , k u i m õ n u, siis ta jõudis järeldusele, et surm on kõige loogilisem järeldus mis on hedonistlikust arvestusest õieti tehtud. Hegezia teooria tõi kaasa tema kaasaegsete hulgas palju enesetappe, aga temale andis see sünge hüüdnime surma sisendaja. Selles ajaloolises episoodis vaadeldakse vahel hedonismi sisemist paikapidamatust, mis tuli loomuliku evolutsiooni teel elu eitamisele. Vaevalt, et see on õige. Hedonism on iseenesest pessimismile täiesti võõras; vastasel juhul nende side ilmneks igas üksikus selle suuna esindajas. Hegezia pessimismi on kõige loomulikum seletada psüholoogiliselt: temale ei antud elu mõnu, samas kui leidlik ja elurõõmus Aristippos oskas seda kasutada. Tõsi, seda fakti on piisavalt, et lükata mõnu kui üleüldine tagasi, kõigile kõlblikku printsiipi; kuid hedonistid ei pretendeerinudki sellisele üleüldisusele, nii nagu nad seadsid oma printsiibiks mitte üleüldise, vaid isikliku mõnu. Epikuurlaste erinevus hedonistidest seisneb vaid põhiprintsiibi enam läbitöötatuses. Epikuurlased arvestasid mõnu põhjustega selle kestvusega, järgneda võivate kannatustega. Selle tulemusena nad töötasid välja enam ettevaatliku ja pehmendatud eudemonismi vormi. Epikuurluse ideaaliks on eriline õnnis rahulikkus ((ataraksia rahulikkus, kõigutamatu hingerahu, mida peab taotlema tark stoikute õpetuse järgi)), millises on mitte ainult üks kannatuste puudumise eitavus, kui ka jaatavas mõttes täielik rahuldatus. Oma jumalate ajaveetmist nad kujutasid ette just nimelt muretu dolce far niente vormis. Mõnevõrra vääristatumad, võrreldes hedemonismiga on epiguurlaste vaated, neist on selgelt näha vaimse rahulduse eelistamine kehalisele, aga samuti sellest kõrgest hinnangust, millise nad andsid sõpruse nautimisele. Eitav eidamonism omas esindajaid küünikute ja osalt ka stoikute hulgas. Sarmaselt kahe eelnenud õpetuse vastastikusele suhtele, võib ka stoiklust nimetada täiustatud künismiks.
Küünikute põhiprintsiibiks on absoluutne vabadus ümbritseva välise elu mõjudest, mis viivad igasuguste kannatuste puudumisele. Küünikud, olles peamiselt praktilised, kui teooria inimesed, rõivastasid selle printsiibi üpris ühekülgselt, rakendades kogu oma põlguse jõu välise materjaalse olukorra mõju vastu ja kõigi kultuursuse nõuete avalikus jalge alla sõkkumises leidsid omapärase naudingu. Sellega, võib olla, on loomulik eelkõige selgitada seda, sisuliselt mittevajalikke, äärmusi, millistesse nad oma eluviisis langesid. Jutlustades kõige suhtes, mis ei ole voorus, ükskõiksust, küünikud tegelikkuses ei jäänud ükskõikseks, kuid kirglikult juurisid välja selle, mis nende arvates, segas vooruslikkust ja targa sõltumatust. Stoilik apaatia ilmnes ühtlasemalt ja rahulikumalt: siiski, mitte ainult põhiprintsiibi praktilises rakendamises tuleb näha küünikute ja stoikute koolkonna erinevust, vaid peamiselt viimase teoreetilistes vaadetes, mis annavad aset selgele universalistlikule tendentsile. See tendents väljendus maailmaseaduse mõistes, eluolu universaalsete normide eksisteerimises. Nende normide saavutamises ja teostamises seisnebki stoiliku targa kohustus. Need normid omasid, stoikute vaadetes, peamiselt naturalistlikku ja poliitilist tähendust. Stoikism murrab eudemonistlikku vaatepunkti ja asub moraali objektiivse põhjendamise alusele. Nimelt sellel alusel kasvas stoitsism keerukaks moraalseks süsteemiks, omades üpris suurt ajaloolist tähendust. Seoses ekletiliste ((eklektiku kombel toimiv, talle omane, mõtlemises ja uurimises iseseisvusetu ning põhimõttetu)) filosoofiliste õpetustega, mis olid levinud II saj e K., oli stoitsism toodud üle Rooma ja teenis seal riigi seadusandluse alusena. Stoilik idee inimliku olemuse universaistlikest mõistlikest suhetest, mis asuvad kõigi rahvuslike ja individuaalsete erinevuste kohal, pandi rooma õiguse aluseks. Lähtudes ühest ja samast eidemonistlikust printsiibist, epikuurlus ja stoitsism mõjus üpris erinevalt ühiskondlikule moraalile ja meeleolule. Omades eesmärgina positiivset mõnu, epikuurlus oli jäetud ilma sellest distsiplineerivast mõjust inimese vabadusele, millist stoitsism kahtlematult valdas. Seatud oma asutajate poolt üpris märkimisväärsele moraalsele kõrgusele, oli epikuurlus ikkagi allpool seatud tasandit, millisel, elu hüvede mõistliku kasutamise lipu all, tagasihoidmatult võtsid sellesse inimolemuse alamad instinktid. Selle langemine tuli eriti ilmseks Rooma põhjal. Kuid oma parimates ilmingutes epikuurlus ei läinud kaugemale isiklikust vaimsest korrastusest. Ühiskondlikus elus juhindusid epikuurlased deviisist ela tähelepandamatult, tuues sellisel viisil sisse enesearmastuslik eraldatus ja ükskõiksuse ühiskondlike huvide suhtes. Vindelband märgib täiesti õieti, et see egoistlik eemaldumine eraellu tegi epikuurlusest ülemaailmse Rooma monarhia reaalse filosoofia, kuna despotismi kõige kõvemaks aluseks oli see naudingule püüdmise kirg, millise jõul igaüks, üldises segaduses, püüdis päästa oma eraelu vaikuses võimalikult rohkem isiklikku mõnu. Täiesti teist rolli mängis paganlikus maailmas stoitsism. Tema askeetlikul iseloomul oli moraalset kasvatuslikku tähendust ja valmistas ette kõrgete eetiliste normide vastuvõtlikust, mis nõudsid oma ideaalide teostamiseks isiklikku enesesalgamist. Stoilikule targale, kes on vabastatud igasugustest isiklikest vajadustest ning püüdlustest, avanesid hulga avaramad moraalsed horisondid. Stoitsism, oma printsiipide olemuselt pidi omama tõusvat suunda. Ja see kõrgus, millise ta saavutas oma arengul, tuli ilmsiks samas, Rooma alusel. Neid kreeka stoikuid oma suletud väljakannatamatu rigorismi ((kr. karmus, mingite põhimõtete v. ettekirjutuste karm jälgimine)) pä r a s t v õ i s i d ä r a t e e n i t u l t o l l a n i m e t a t u d p a g a n l i k e k s v a r i s e r i d e k s , s i i s R o o m a s t o i k u d , k e s E p i k t e t i , S e n k a j a M a r k A v r e l i ( ( -?8:B5B0, !5=:8 8 0@:0 2@5;8O) ) i s i k u n ä o l , j õ u d s i d s e l g e a r u s a a m i s e n i i n i m e s t e ü l e ü l d i s e s t v e n d l u s e s t , k e s m o o d u s t a v a d ü h t s e j u m a l i k u t e r v i k u e l e m e n d i d , k u n i l i g i i n i m e s e v a s t a s e a r m a s t u s e j u t l u s t a m i s e n i , v õ i s i d o l l a n i m e t a t u d k r i s t l a s t e k s p a g a n a t e h u l g a s . K u i v õ r d . S i i s k i , n e e d k r i s t l i k u m o r a a l i p r i n t s i i b i d s t o i k l i k u s e e t i k a s o l i d k a o t a t u d a b s t r a k t s e s @07AC4>G=>AB8 j a s e e p ä r a s t e l utud näitab Mark Avreli suhtumist kristlastese, kelles ta oma vendi ära ei tundnud.
Kreeka ühiskondlik moraalne eneseteadvus leidis Aristotelese isikus oma iseloomulikuma esindaja ja süstemaatori. Tunnistades praktilise moraali meetodiks äärmuste vahelise keskmise valimise, teostas Aristoteles seda reeglit oma teoreetilise eetika ülesehitamisel. Hea, kui puhtalt ideaalne trantsendentaalne ((piiridest väljuv)) eesmärk, oli tema mõistuse empiirilisele ((kogemuslikule)) meelelaadile võõras. Teisest küljest, nauding, millisel puudub igasugune ideeline sisu, oli liiga madal ja arutu tema ratsionalistlikule maailmavaatele. Aristotelese poolt eetika juhtivaks printsiibiks valitud õnnejoovastus oli nimelt selleks Platoni ja konkreetse eidamonismi vaheliseks eetilise ideaali kuldseks keskteeks. Selle õndsuse olemuseks on, Aristotelese arvates, mitte mingi jäik vaimne sisu, vaid tegevus, aga nimelt selline tegevus, milline on inimhinges kõige tähtsam, s.t. mõistuses. Selles mõistuse tegevuses, mis allutab e n d a l e k õ i k ü l e j ä ä n u d h i n g e l i s e d f u n k t s i o o n i d , s e i s n e b k õ r g e i m v o o r u s . K u i v õ r d m õ i s t u s e s o n p u h t a l t i d e e l i s m o r a a l s e s i s u a v a m i s e v õ i m e , s i i s t a v a l d a b k õ r g e m a i d v o o r u s i , m i l l i s e i d n i m e t a t a k s e ( ( 480=>B8G5A:8<8) ) d i o n ü ü s i l i s t e k s ( ( j o o v a s t u s l i k e k s ) ) . K u i d neid voorusi on moraalseks käitumiseks vähe. Tarvis on veel, et inimene alistaks endale veel kõik ülejäänud oma püüdlused mõistuse tahte alla. Selles alluvuses, mis sõltub tahtelisest tegevusest, seisnevad Aristotelese arvates eetilised voorused. Eetiliste vooruste mõistesse toob Aristoteles, oma eelkäiate äärmise eetilise intelektuaalsuse sisse üpris olulise täienduse. Kooskõlas tema eetika põhiliste printsiipidega, kannab Aristotelese poliitika samasugust mõõdukuse iseloomu. Vastupidiselt Platoni äärmisele universalismile, lubab Aristoteles oma ideaalses riigis eraomandit, vabaabielu ja üldse individuaalset perekonda. Võimalikest riigivormidest peab ta parimaks aristokraatiat s.t. parimate üleolekut ja monarhiat, s.t. parima valitsemist. See viimane teeninuks ära eelistamise, kui oleksid mingid garantiid selles, et valitseja hakkab ka tegelikult vastama mõistele parim. Türannia on eriti nurjatu valitsemise vorm. Riigi eesmärgiks peab olema ühiskondliku ja individuaalse eksisteerimise kõrgema vormi kasvatamine. Aristotelese poliitilise traktaadi lõpetamatus ei anna võimalust seda, kui tervikut käsitleda ja samamoodi jätab mitte täiesti selgeks tema täiuslikeima riigi ja inimese ideaali. Üldiselt on Aristotelese eetilised vaated üksikutes osades enam korrastatud, kui tervikus ja enam põhjendatud detailides, kui põhiprintsiipides.
Üleminevat astet paganlikult eetikalt kristlikule eetikale täidab Filoni aleksandria koolkond, mis ühendab kreeka filosoofia judaismiga. Selle tähtsamateks printsiipideks on materiaalse ja vaimse maailma vastandamine, kui halva ja hea, asketismi ja müstilise ühenduse Jumalaga. Üldse järsk moraalne dualism märgatavalt ja ülitundlikult moodustab kogu ülemineku perioodi iseloomuliku joone ja ühesuguse püsivusega rõhutatakse isegi hilisemates uuspütagorlaste (( =>2>?8503>@59F52J) ) j a n e o p l a t o n i s t i d e t e o o r i a t e s . K r i s t l u s a r v a b e e t i k a t a s t u v a t a j a l o o s u u d e a j a j ä r k u . K u i v a a d e l d a k r i s t l i k u m o r a a l i ü k s i k u i d m ä ä r u s i , s i i s m e e i l e i a s e a l m i n g e i d t ä i e s t i u u s i , v a r e m t ä h e n d a m a t a m o r a a l s e i d p r i n t s i i p e . R i s t i u s u p e a m i s e d käsud on armastus Jumala ja lähima vastu mis on välja öeldud ühes või teises vormis, suurema või väiksema teadlikkusega nende tähendusest, kõrgemate Ida filosoofia ja religiooni moraali õpetlaste poolt. Peen ja tähelepanelik mõistus võis tulla nende käskude juurde ühiskondliku elu, mis rajatud vastastikusele kaasatundmisele, kõrgema poole püüule ja ühes või teises mõttes jumaliku, põhjaliku tundmaõppimise teel. Kuid kristlus, olles mitte ainult peene ja jälgiva mõistuse asjaks, kuid palju võimsama ajaloolise faktori, oli täiesti uueks eetiliseks õpetuseks ja uueks moraalseks jõuks. Kristluse uudsus, mis hämmastas vana maailma, äratades selles ennenägematu armastuse entusiasmi ja sama ennekuulmatu viha, mis ei seisnenud selle üksikutes printsiipides, vaid nende üldises seoses js suhtes, aga mis peamine nende elulises siiruses ja jõus. See, mis vana testamendi moraalis oli öeldud välja muuseas, kui kaasnev mõte, kutsudes esile austuse oma kättesaamatu ülendatuse vastu ja kutsumata esile mingit kaastunnet kogu oma elutusega saab kristluses kogu moraali nurgakiviks, läheb inimlike toimingute verre ja lihasse, hingestab ja ühendab masse. See kristliku moraali nurgakivi Jumala ja lähima armastus, milline ei olnud sarnane sellele, millisega inimkond elas enne ristiusku. See ei ole mehe ja naise, vanemate ja laste, venna ja õe armastus, üldse mitte see armastus, milline sundimatult dikteeritakse inimese looduslike instinktidega, kuid kõrgeim armastus, mis tingitud kõigi inimeste, kui ühtse Jumala laste, vendluse selgest teadvustamisest, mis on kasvatatud enese Jumala ja ülejäänud maailma ees tühiseks tunnistamisega, ühe sõnaga, armastus, mis tuleneb täiesti uuest vaatest maailmale, kui ühtsele tervikule, omades lõputult suurt väärtust, kui tühine inimlik mina. Vastavalt sellele kristliku moraali põhiprintsiibile, muutub ka inimliku vooruse mõiste, kujuneb ümber kogu moraalne koodeks. Nüüdsest kogu voorus seisneb vaid selles kõikehaaravas armastuses. Mõistlikkus, mis on kreeka eetika poolt nii kõrgelt hinnatud, läheb tagaplaanile. Armastuses nähakse uut elavat eksimatut mõistlikkuse allikat, millise ees kogu argielu muutub läbipaistvaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks. Kõik väline, formaalne, mis seotud seaduse tähega kaotab oma väärtuse ja asendatakse vaid ainsa tõelise armastuse ja vaigistamise nõudmisega. Kõik see, mis endiste moraali printsiipide vaatevinklist osutus mittevajalikuks, põlatuks või nõrgaks, osutub kristluses olevat kõrgeks ja tagajärjekaks tugeva võimsusega. Ihalejad, igatsejad, nutvad, vagad, pekstavad ja põlatud tõstetakse moraalsele pedestaalile, kuivõrd nende alandlk pale on tingitud tõe poole püüdmisest ja selle tõe eest kannatamisest. Samavõrd põhjalikku muutust me näeme kristluse ideaalides. Mitte maine elu, ühtede või teiste hüvedega, seatakse inimliku eksistentsi eesmärgiks, vaid lõputult kõrgem ja kaugem Jumala Riigi ideaal, lõpmatu õndsa elu kuningriik, mis saabub peale üleüldist hea lõikust, kui kõik kõlkad on nisust eraldatud, s.t. kõik hea puhastatakse tervikuna halvast. Selle ideaali vaatepunktist vaadatakse kõik elu poolt kehtestatud väärtused ümber ja need saavad täiesti uue tähenduse. Kannatamine, vaesus, füüsiline nõrkus saavad selles Jumala Kuningriigi maailmas õndsuse ja vaimse jõu pandiks. Vastupidi, õnn, rikkus ja jõud on igavese elu saavutamise takistuseks, millises maailma esimesed muudetakse viimasteks. Lõpuks, samasugune põhimõtteline kristliku ja kõigi endiste eetiliste vaadete erinevus põhineb suurima moraalse kangelasteo idees, milline seisneb kõrgema tõe eest kõige isikliku ja isegi oma elu ohverdamises. Ristilöömine on ristiinimese kõrgema kutsumuse sümbol maakeral. Kristlik moraal määratletakse tervikuna religioosse maailmavaatega ja see tuleneb sellest, kui vältimatu tagajärg. Kristlik eetika ja sellele vastav religioosne maailmavaade, mis on toodud ära Pühakirjades, kujutab endast üht orgaanilist tervikut. Selle terviku aluseks on idee inimese vabalt elust Jumalas lahkumisest ja inimese võimalusest Jesus Kristuse kaudu teistkordselt osaleda jumalikus elus. Kogu ristiusu eetika ei ole miski muu, kui Jumala juurde tagasi mineku tee näitamine. See tee koosneb enese ja oma lähedaste ettevalmistamisest teistsuguseks eluks Jumala Kuningriigis. Nii nagu selle elu aluseks on Jumala tahtega absoluutne harmoonia ja sellise kõrgema maailmakorraga, millisesse tuleb inimesel üle minna, siis ka ettevalmistamine selleks üleminekuks ei saa milleski muus seista, kui enda tahte allutamine jumaliku maailmakorra printsiipidele.
Need printsiibid Jumal ja need individuaalsed olendid, kes kuulavad jumalikku tervikusse. Siit, kui otsene tagajärg, tuleneb kristlik Jumala ja lähedaste teenimine. Kuid nii nagu jumalik maailmakord kujutab endast ideaalset harmooniat, siis ta ei saa olla asutatud puhtalt välisena, vägivaldses osade vahekorras, vaid, kui igasugune ideaalne tervik, nõuab ühendatavate vaba liitumist. Selline ühinemine ei saa olla tingitud mitte mingi välise seadusega, vaid eranditult asjade sisemise olemusega, nende sisemise Jumala ja teine-teise poole kaldumisega, - ja selline mõjutaja ongi armastus. Vaid seal võib olla huvide täielik harmoonia, kus iga olendi sisemised muutused annavad kohese ja kindla tagasikõla kõigis ülejäänutes. Armastus on ristiusu moraalne seadus just nimelt sellepärast, et ta on samal ajal ka kristliku kosmose, täiuslikumate olendite kosmiline seadus. Vaid armastus võib anda Kristliku kiriku selle reaalse ja kõigutamatu ühtsuse, millist põrgu väravad ei ületa sajandeid. Üpris arusaadev, seepärast, et just nimelt armatus äratas inimeste südametes Selle, Kes nägi ette nendest inimestest ühtse ja igavese vooruse Kuningriigi loomise. Kristlik moraal ei asu mõistmises, vaid selles, mis on sügavamal, esmane ja lihtsam igasugusest arusaamisest: inimeste kalduvusel ülemale ja enesele sarnasemale. Kõik formaalne ja välisele seaduse täitmisele asutatu taandub selle kristluse põhiprintsiibi ees kui võlts variserilik moraal. Ristiusk oma tekkimise algusest peale ja kuni meie päevadeni ei ole lakanud osutamast üpris tugevat mõju kõigile järgnevatele eetilistele konstruktsioonidele, mis lähtuvad isegi kõige vastupidisematest vaatepunktidest. See mõju tuli kõige enam ilmsiks keskajal. Ristiusu levimise ja kinistumise perioodil, kui valitsev usk, me kohtame filosoofilise mõtte valdkonnas koos maailmavaatega, paljudes suhetes üpris kristlusele sugulaslikku neoplatonismiga. Tema peamise esindajana, Plotini, ilmuitas viimast korda end kreeka filosoofia geenius. Neoplatonismis tuleneb eetika otse metafüüsikast. Maailm kujutab endast ühtse Jumala emanatsiooni ((Hiliskeskaja idealistliku filosoofia (neoplatonismi ja gnostitsismi) käsitluses: maailma tekkimine jumaluse loova energia müstilise väljavoolamise teel.)). Selle emanatsiooni viimaseks ja kõige alamaks astmeks on mateeria. Metafüüsiline mateeria on miski, mis omab vähimat reaalsust; eetiliselt on mateeria absoluutne kurjus. Siit tuleneb neoplatonismi peamine nõudmine: keha vajadustest vabanemine. See vabanemine saavutatakse askeetluse teel. Platon nimetab kõrgemat voorust puhastumiseks. Kuivõrd alandatuks neoplatonismis kogu kehaline tunnistati, on näha sellest, oma biograafi tunnistuse järgi, Plotin häbenes oma enda keha. Peale asketismi viib inimese kõrgemasse maailma ilu. Ilu on vaimu ja headuse tundeline koor, kalduvus ilule on vältimatult seotud püüuga headusele; seepärast ilu kummardajad, kõigis selle ilmingutes, asuvad Plotini arvates samasugusel õigel teel, nagu ka filosoofid. Moraalse täiustumise kõrgeim eesmärk on Jumalaga müstiline ühinemine, - milline on väljendamatu ja võrreldamatu oma pühaduses mingite teiste inimlike rõõmudega. Plotini eetika üpris iseloomulikuks jooneks on moraalse raskuskeskme ümbernihutamine puhtalt siseellu, mõtte, tunnete ja püüdluste valdkonda. Plotini etikas omavad teod ja käitumine vähest hinda. Tema unistuseks oli endale ja oma õpilastele erilise filosoofide linna rajamine, millises, eemal maise ilma väliseid muresid, võinuks takistusteta valmistada hinge ette Ainsaga, Kõrgema ja Jagamatuga ? (( 587@5G5==K<J) ) k o k k u s u l a m i s e k s N e o p l a t o n i s m i e d a s i n e t r a n s f o r m a t s i o o n , k o r d a s t u d e s e n a m t i h e d a m a s s e s i d e m e s s e p a g a n l i k u s e g a , k o r d l ä h e n e d e s k r i s t l u s e l e , e i k u j u t a e n d a s t m i s k i t o l u l i s e l t u u t . S e e t r a n t s e n d e n t n e ( ( p i i r i d e s t v ä l j u v ) ) m o r a a l , l e i d e s o m a a lguse Platonilt, kujutas endast sisuliselt midagi muud kui paganlikku kristlusele ettevalmistumist.
Esimeste sajandite kristlik eetika langeb täiesti kokku evangeelse eetikaga. Kristuse käskude järgimine ei olnud teostatud sellise tingimustusega, nagu esimestel sajanditel. Esialgse kristluse esmaseks ülesandeks ei olnud kloostri eraldatus ega isikliku pääsemise eest hoolitsemine, vaid kõige tegusam vastastikune suhtlemine maailmaga. See vastastikune tegutsemine oli sel ajal järeljätmatu ja traagiline võitlus. See kallutas kogu inimkonna vaimset taassündi mis oli võimalik vaid end lõpuni ohverdades. Selle perioodi iseloomulikuks jooneks oli samuti kristluse täielik võõrandatus poliitilise ja ühiskondliku elu huvidest. Teenida Ristilöödut ja kogu maailma vägevaid muutus esimeste kristlaste jaoks võimatuks. Erilise jõuga ilmus kiriku ja riigi lähenemise vastu protest Tertulliuse poolt, tunnistades riigi saatanlikuks loominguks. Esimese märterluse ajajärgule järgnes munkluse ja kiriku ajajärk. Erilise eetilise tähenduse saab kirik Augustinilt, kelle maailmavaade on kogu keskaegse kristluse üldiseks aluseks. Vastupidiselt Pelagile, kes eitas inimeses patu päritavust ja Jumaliku abi ja pääsemise hädavajadust, Augustini keskseks ideeks oli inimese kaasasündinud patusus. Peale esimese inimese pattulangemist kaotas inimlik olemus võimaluse määratleda end ise hea poole. Inimese moraalseks täiustumiseks ja pääsemiseks on tarvis õnnistusrikkust. Kuid õnnistust kingitakse Jumala poolt vaid kiriku liikmetele; sest ristimine annab pääsemise. Inimene, kes kiriku juurde ei kuulu, ei saa olla moraalne sõna tõelises mõttes. Paganausuliste voorused need on sisuliselt pahed, millistel on vaid särav välimus. Kuid ka kirikusse kuulumine ei ole pääsemise garantiiks: vaid Jumala poolt valitud savad õnnistusrikkuse ja pääsevad. Õnnistusrikkus see on Jumala kink patustanud inimkonnale. Kuid nii nagu Jumala ettemääratus moodustab absoluutset saladust, siis keegi ei tohi kaotada pääsemise lootust; vastupidi, igaüks peab püüdma olla väärt Jumala õnnistust. Seepärast lootus ühendatakse usuga ja armastusega, nii nagu ta on üks põhilistest kristlikest voorustest. Patu tunnistamine inimesele kaasasündinuks ei seganud Augustinil tunnistada halba patuseks üldse mitte iseseisva printsiibina, vaid headuse puudumisel. Selelst saab alguse skolastiline lause: Malum causam habet non efficientem sed, deffcientem, millist hiljem kaitses Leibnitz. Võitlusel donatistidega, kes eitasid kirikut kui objektiivset, mis ei ole tema esindajate isiklike omadustega seotud asutus, Augustin kaitseb kiriku ühtsuse printsiipi ja selle objektiivset tähendust, sõltumata pühalikult tegutsejate subjektiivsest täiuslikkusest. Augustini poolt täheldatakse tulevase inkvisitsiooni idee. Jumala tegutsemine inimlikult väärastunud olemusele peab vältimatult olema vägivaldne. Et Jumal kasutab sundi, on näha Augustini arvates, apostel Pauluse näitest, kes oli sunnitud tunnetama ja omama Kristuse tõeliselt suurt vägivalda. Sellest, et Jumal ähvardab ja karistab, tuleneb, et riik ja kirik peavad karistama ja vägivaldselt pöörama ümber ketsereid. Kõrgema hüve idee langeb Augustini juures kokku Jumala linnaga (Civitas Dei), kui kõrgemat jumalikku maailma organisatsiooni, omades providentsiaalset ((jumalik ettehooldus)) teostamist maailmas. Üldse kogu Augustini eetika on imbunud läbiäärmisest supranaturalismist ((ülal-naturalism)). Inime on temal vaid moraalse täiustumise materjal, millise tõeliseks allikaks võib tunnistada vaid Jumalat, aga vahetuks vahendajaks kirikut. Saadud kõrgem õnnistusrikkus muutub vooruse ekvivalendiks. Abeljariu isikus tunnistatakse keskaegsed religioossetes vaadetest tulvamas tugevat eetilise naturalismi voogu. Veel sagedamini, kui Pelagai, Abeljar rõhutab inimese moraalsele täiustumise loomulikku võimet. Kristuse lunastust mõistetakse tema poolt psüholoogiliselt: Kristuse kannatuste esitamine tingib muutuse inimese moraalses teadvuses. Abeljari eetikat võib määratleda kui meeleolu eetikat; vaid sisemised tegevuse stiimulid omavad tema juures moraalset väärtust. See intelektualismi printsiip asetab Abeljari järsku vastasseisu kirikliku vagadusega, mis põhineb välispidisusel. Üldse on Abeljar paljus Lutheri eelkäia, ilmudes siiski liiga vara ja jäi seepärast mõistetamatuks.
Skolastiline eetika ei sisaldanud endas mingeid uusi printsiipe ja kujutab endast varasemate õpetuste süstematiseeringut ning nende keerukat põimingut. Rakendades seda elus ja püüdes lahendada kristluse vaatepunktist hulga üksikuid ühiskondliku elu küsimusi, skolastika sünnitab laialdase kasuistilise eetika kirjanduse, mis on töötatud välja n.n. summae (enim tuntud on Astesana, Rosella, Angelica). Nii nagu teoreetilise filosoofia valdkonnas kogu keskaegne skolastika kujutab endast lakkamatud kõikumist erinevate vastandlike printsiipide vahel, nii me kohtame skolastilises eetikas mõningate vastandlike suundadega, kord järsult põrkuvate, kord ühinevate ja lepitavate kontseptsioonidega. Selliseks suunaks on Foma Akvinski eetiline intellektualism ja universalism, mis kohandab A r i s t o t e l e s e j a s t o i l i k u e e t i k a r i s t i u s u g a j a s e l l e l e v a s t a n d l i k u D u n s S k o t i ( ( C=A0 !:>B0) ) v o l u t a r i s m i j a i n d i v i d u a l i s m i . V i i m a s e a r v a t e s , J u m a l t a h a b h e a d m i t t e s e l l e p ä r a s t , e t t a t u n n i s t a b s e d a s e l l i s e n a , v a i d t ä i e s t i v a s t u p i d i : s e e , m i d a J u m a l t a h a b, peab olema tunnistatud hüveks. Mitte vähem põhiliseks on vastasseis eetilise supranaturalismiga, mis on seotud klerikaalsusega ja naturalismiga, mis viib südametunnistuse vabadusele kiriklikust autoriteedist. Nende suundade rakendamine sünnitab spetsiifilise skolastika mõiste Synderesis, millisel on langenud inimesele omase headuse jäägi tähendus. Südametunnistus, kui üksik Synderesis“e üksik ilming, säilitades oma subjektiivsuse, langeb samal ajal objektiivse religioosse seaduse võimu alla. Saksa müstiku Meister Ekgarti arvates tähendab Synderesis seda inimeses olevat jumaluse sädet, milline teeb võimalikuks Jumalale lähenemise. See filosoof, kes sünnitas saksa pinnal neoplatonismi, on samuti üheks reformatsiooni ettekuulutajaks. Tema arvates, mitte asjad ei tee meid pühadeks, vaid pühadus õnnistab meie asju. Vaatamata oma müstitsismile, Ekgart rõhutab aktiivsele pühaduse ilmutamise vajadusele. See kõrge, milliseni inimene küünib müstilistes sisekaemuses, peab olema ellu viidud armastuse ja tegevusega. Ekgarti müsteerium võtab poeetilise ja eetilise iseloomu tema õpilase, religioosse unistaja Hendrich Suzo, juures. Tauler ja Saksa teoloogia autor viivad müstika raskuskeskme oma individuaalsuse eitamiseni. Patu olemus seisneb oma mina kinnitamises, oma tahtes; seepärast põhineb moraalne puhastumine oma vaimse tühisuse ja tagasihoidlikkuse teadvustamises. Seda sama religioossuse viimist inimese hinge sügavusse jutlustatakse ka autori poolt tuntud Kristuse jäljendamine, mis kutsus peamiselt jäljendama Kristuse armastust ja kannatusi: in cruse salus et vita, in sruse summa virtutis, in sruse prefectio sanctitatis. Üldse müstiline meeleolu, milline haaras Saksamaa XIII ja XIV sajanditel, vaatamata oma religioossuse munklikku iseloomu oli järsuks protestiks keskaegse klerikaalsuse vastu, tema välise moraalsusega, milline kaotas igasuguse elulise tähenduse ja moonutas kuni tundmatuseni kristluse põhilised printsiibid. Sellele tõelise esialgse kristluse taastamisele oli suunatud Lutheri eetiline püüdlus ja tema poolt sünnitatud reformatsioon. Jesuiitluse moraal kujutab endast keskaegse katoliikliku moraali tagasipöördumist, koos tema ühtse kiriku põhiprintsiibiga, kui individuaalse südametunnistuse asetäitja ja kõrgema moraalne autoriteet. Selline sisemise moraalse enesemääramise asendus välise kuulekusega ilmneb selgelt jesuiitlikus pro-babilismis ? ((värav, vahendaja)), sellega kooskõlas igasugune kahtlus moraalsetes küsimustes peab olema lahendatud vaimuliku või üldse kirikliku autoriteedi poolt. Jesuiitide teoorias ja praktikas saab üpris olulise tähtsuse teleoloogiline ((kr. Teleos eesmärki saavutav + logos mõiste, käsitlus, teaduste tulemustele vasturääkiv idealistlik väärõpetus, mille järgi looduses on kõik ehitatud otstarbekohaselt ning igasugune arenemine on varem kindlaksmääratud eesmärkide teostumine)) ja samal ajal ka psühholoogiline eesmärgi ja kavatsuse printsiip: media honestantur a fine (eesmärk õigustab vahendid). Sisuliselt me kohtame siin mõnevõrra kuju muutnud Abeljari ja reformatsiooni intentsionalism. Erinevus on vaid selles, et Abeljari ja reformatsiooni esindajate vaatepunktid, käitumine ja aiendid, omades vastastikust moraalset väärtust, pidid teineteisega kooskõlastuma, jesuitismis vaadeldi tegusid moraalses mõttes ükskõikselt media, võides saada sisuliselt erineva tähenduse eranditult sellest eesmärgist sõltuvalt, millisele nad viivad.
Kui uue filosoofia algust iseloomustatakse teoloogia alt vabanemises, siis ka uus eetika tekib alguses loomuliku mõistuse alusel, m i s t u n n i s t a b e n d r e l i g i o o s s u s e n õ u e t e s t s õ l t u m a t u k s . S e l l e u u e e e t i k a a l u s e p a n i j a k s p e a b t u n n i s t a m a `a r r o n i t ( ( (0@@>=J) ) , k e s o m a t ö ö s D e l a s a g e s s e m i s i l m u s 1 6 1 0 . a . v ä l j e n d a s m õ t t e i d , m i s m e e n u t a s i d u u s i m a i d m o r a l i s t e K a n d i s t j a k u n i m e i e p ä e v i n i . Moraalsus on esimene, religioon teine, kuna religioon on miski õpitu, meile väljast tulev omistatud õpetusest ja ilmutusest ja seepärast ei suuda moraali luua. Ta on pigem selle viimase sünnitis, kuna moraalsus on esmane, olles vanem ja loomulik ja asetada ta peale religiooni tähendab moonutada igasugust korda. Loomuliku moraali teooria edasine areng saab Inglismaal arendamist Baconi ja Hobbesi töödes. Olles osalt loomuliku seaduse (lex naturalis) stoiliku prinsiibi taastajaks, Bacon ananb sellele sotsiaal-psühholoogilise varjundi. Hobbes tuletab kogu moraali egoistmist, s.t. inimeste loomulikust püüdlusest eraldatusele ja võõrandumisele: kõigi sõda kõigi vastu vaat see on see esialgne eetiline fakt, millisest areneb järgijätmata järjepidevusega positiivne õigus ja moraal. Inimene muudetakse hädavajadusest ühiskondlikuks olendiks. Vaid inimeste hirm teine teise ees sunnib neid loobuma looduslikust vägivallale ja orjastamise kalduvusest ja seadma sisse ühiselu norme. Cambridge koolkond (Kedvort, Mor) (( M42>@BJ, >@J) ) , ü h e n d a d e s r e l i g i o o s s u s e t ä i e l i k u m õ t t e v a b a d u s e g a , a r e n d a b , p e a m i s e l t a n t a g o n i s m i s H o b b e s i g a , a p r i o o r s e ( ( k o g e m u s e s t s õ l t u m a t u ) ) m o r a a l i t e o o r i a , m i s t e n n e t a b o s a l t K a n d i e e t i k a . V e e l g i j ä r s e m a k s p r o t e s t i k s H o b b e s i t e o o r i a v a s t u o n C u m b e rlandi moraal, kes pidas inimese ühiskondlikust tema olemuse esmaseks omaduseks. Locke eetikas ühendatakse religioossne ja empiiriline moraali alus.
Meie tunnistame Jumalikku seadust Ilmutusest ja samal ajal kogemuse teel jõuame loomuliku seaduse tunnetuseni. Reasonableness of Christianity vaadeldakse põhjalikult nende kahe moraaali allika vastastikuseid suhteid. Loomulik seadus langeb kokku jumalikuga ja kinnitab seda. See, mis tehakse ilmutuses kohe, saavutatakse loomuliku kogemuse kaudu pikal j a k a u d s e l t e e l . M o r a a l i l o o m u l i k u a r e n g u s t i i m u l i k s o n p ü ü d õ n n e p o o l e . S h a f t e s b u r y ( ( (MDBA15@8) ) s ü g a v a m õ t t e l i n e o p t i m i s t l i k e e t i k a , t e m a k e s k s e h a r m o o n i a p r i n t s i i b i g a , p a l j u d e s s u h e t e s l e p i t a b e g o i s m i a l t r u i s m i g a ; k o o s s e l l e g a k a o t a b t e m a m o r a a l v e e l gi intellektuaalse iseloomu, saades oma põhjenduse irratsionaalsuse sfääris, aga nimelt
tunnetes ja püüdlustes. Moraalse olemuses on miski substantsiaalne ja vahetult antu, intuitiivne, mis tingib harmoonia sotsiaalsete ja egoistlike impulsside vahel. Asjades enestes on reguleeriv printsiip, mingisugune sisemine tõmbejõud või looduse salapärane jõud, milline siis õhutab vabatahtlikult või mittevabatahtlikult soodustama tegu soo hüvanguks ja vaevab seda, kes seda ei tee. See teadvuse segadus, milline ilmub, näiteks, häbi tundes, võib tekkida vaid sisuliselt häbiväärsest teost, kuid mitte selle tagajärgede kahjust. Ülisuur oht maailmas täpselt samuti nagu ühiskondlik arvamus ei ole võimeline esile kutsuma seda segadust, seni kuni selles ei osale meie enda tunne. Üldse on inimesse pandud üldiselt, hea alged, millised on halvad vaid oma mitteharmoonilise arengu jõul. Vaimne tervis, nagu ka kehaline, on rajatud eranditult ühtlasele elementaarsete funktsioonide kooslusele. Hinge harmoonia viib samal ajal ka õnn e l e . S e l l i s e l v i i s i l j ä r e l d a b S h a f t e s b u r y o m a v o o r u s t e u u r i m i s t ö ö s i g a ü h e l e o n v o o r u s h e a j a p a h e h a l b . S h a f t e s b u r y i n t u i v i t i s m ( v a h e t u m o r a a l s u s e t u n n e t a m i s e t e o o r i a ) s a a b o m a e d a s i s e a r e n d u s e `o t i k o o l k o n n a s , p e a m i s e l t G u t s e s o n i j a R e d i ( ( CBG5A>=0 8 840) ) p o o l t . S e l l e s u u n a p e a m i s e k s a r v a m u s e k s o n m o r a a l s e v a h e t u i l m s e l g s u s , m i d a e i t u l e t a t a m i t t e m i n g i t e s t m õ i s t u s e k a a l u t l u s t e s t . S a r n a s e l t s e l l e l e , n a g u m e i l e o n v a h e t u l t s e l g e v õ r r e l d a t a v a l t e s t e e t i l i s t e v õ i i n t e l l e k t u a a l s e t e n a u d i n g u t e k õ r g e i m väärtus, näiteks, maitse naudingutega, täpselt samuti me eristame moraalse hea kõigis teistes muudes tajudes. Shaftesbury“iga liituvad samuti Hume ja Adam Smith, põhjendades moraalsust sümpaatiast psühholoogilisel alusel. Erakordse teravmeelsusega tuletab Smith sümpaatiast sellisel esimesel pilgul sellele võõra moraalse elu nähtuse, nagu südametunnistuse hääle. Me mõistame kohut oma enda käitumise üle, asetades ennast teise inimese asemele ja hinnates end selle teise vaatevinklist. See kujuteldav teine või nagu väljendas Smith, erapooletu vaatleja meie sees, tunded, milliseid me läbi elame ongi meie südametunnistuse hääl.
Kontinendil jääb eetika märgatavalt maha eetika ideede originaalsuselt ja rikkuselt, millised tekkisid inglise pinnal. Kartesiaanlus ((pr. filosoofi Rene Descartes“i (ladinakeelse nimega Renatus Cartesius, 1596-1650) ja ta koolkonna õpetus. Kartesiaanlus on XVII s. pr. kodanluse pooliku ning dualistliku ideoloogia väljendus, olles viljatu katse ühendada idealismi ja mehhanistl i k k u m a t e r i a l i s m i . V s ) ) k a l d u b t e r v i k u n a v e e l k e s k a e g s e t e o l o o g i l i s e e e t i k a p o o l e . Ü p r i s i s e l o o m u l i k o n s e l l e s s u h t e s F e n e l o n i j a B o s s j u e ( ( >AANM) ) s k o l a s t i l i n e v a i d l u s o m a k a s u p ü ü d m a t u s t J u m a l a a r m a s t u s e s t . V a i d l u s e o l e m u s , m i s o n v a b a s t a t u d r e l i g i o o s s e s t elemendist, on kokku võetav dilemmas, milles ei puudu kaasaegne: kas õndsus, mis on moraalse täiustumise tulemus, on üheks moraalsetest stiimulitest või siis moraalsetel ideaalidel on iseenesest täiesti omakasupüüdmatu hind. Prantsuse hariduse eetika, mis võttis üle osa Hobesi, Locke, Hume (Helvetsiuse) eetikast, tihti ka Shaftesbury (Rousseau), erineb erakordse konkreetsusega. Selle lõppeesmärgiks on ideaalse ühiskondliku organisatsiooni loomine. Helvetsiuse moraal, mis on tema poolt määratletud kui kommete füüsika, kannab sensuaalset ((aistvuslik, meelas)) iseloomu. Selle põhiprintsiibiks on egoistlik õnne poole püüd. Ühiskondlik tervik peab toetuma huvide oskuslikule ühendamisele. Kui üksikud isikud ei hakka olema võimelised oma isiklikku õnne saavutama, suurendamata samal ajal ka ühiskondlikku õnne, siis jäävad pahelisteks vaid arutud; kõik inimesed on sunnitud olema vooruslikud. Rousseau eetikat võib nimetada volutaristlikuks. Moraalsuse aluseks on esialgsetes kultuuri poolt rikkumatutes inimese püüdlustes. Seesama volutarism tungib ka ühiskondliku ülesehituse teooriasse, millise aluseks on kõigi vaba tahe, mis moodustab ühiskondliku organisatsiooni.
Spinosa eetikas sünnib ja saab süstemaatilise täiuse muistne eetiline ratsionalism. Hulga pehmemas vormis on see ratsionalism omane Leibnitzi eetikale, mis tunnistab, seejuures, oma lähedast sugulust Shaftesbury“ga.
Täiesti uue käsitluse saavad eetilised probleemid Kant“i töödes. Kui Kanti gnoseoloogia ((filosoofiline õpetus reaalse maailma tunnetamisest inimese poolt)) sõltub Hume filosoofiast, siis Kanti moraali vaimseks isaks on vaieldamatult Rousseau. Et inimese moraalne väärtus tuleneb looduslikust allikast, mis ei saa sõltuda mingist kõrgelt sündimisest, ega mingist teaduse edust ega mõistuse arengust, et inimene võib madalas ja harimatus seisundis vallata seda, mida ei suuda anda arenenud teadus ja tunnetus vaat mid aKant, tema enese tunnistuse järgi, õppis Rousseault ja mis läks tema enda eetika aluseks. Kogu moraalsus seisneb heas tahtes täita moraalset seadust. Seadus ise peab paistma silma absoluutse üleüldisusega. Käitu nii, et sinu tahte eeskiri oleks alati, muuseas, kooskõlas üleüldise seadusandluse printsiibiga. ütleb Kanti moraalne seadus. See vormel eristab põhjalikult tema moraali kõigist teistest enne teda eksisteerinud eetilistest konstruktsioonidest, mis toetuvad alati mingile empiiriliselt määratletud sisule. Igasugune selline sisu jäetakse Kanti poolt põhimõtteliselt välja. Kohustuslikkuse sfääris ei tohi olla mingeid tingimusi, miskit ühtedest või teistest eesmärkidest ja põhjustest sõltuvat. Moraalse enesemääramise tingimusetus viib vältimatult kõige üldisemale moraalse seaduse vormile, millises on moraalselt väärtuslik vaid tema enda üldine ja tingimusetu sisu. Kujutades miskit absoluutset väärtuslikku, moraalne seadus teeb sama väärtuslikuks ka selle olendi, kes on selle kandjaks ja täitjaks, s.t. inimese. Sellisel viisil saadakse Kanti poolt teine absoluutne moraalne väärtus inimisiksus, mis kuulub teise, enam konkreetse moraalse seaduse vormeli hulka: toimi nii, nõnda nagu saa kasutaksid inimkonda, nagu enda isikus, nagu iga teise isikus, mitte ainult kui vahendit, vaid samal ajal ja alati ka kui eesmärki. Vaatamata Kandi eetika arhidektuuri kogu mõtekale teravmeelsusele, mis ühendab ühte tervikusse moraalse enesemääratluse absoluutse puuhtuse nõudmise koos eidaimonistliku ((õnne, heaolu)) kõrgema hüve ideaaliga on selle peamine väärtus ja tähendus mitte kui süsteemil, vaid kui täiesti uuel eetilisel vaatepunktil. Selle vaatepunkti uudsus seisneb moraalse seaduse otsustavas uue autonoomia väljakuulutamises, s.t. selle sõltumatusest ühtedest või teistest muudest psüholoogilistest ja välistest tingimustest ning eesmärkidest. Täiesti originaalne on Kanti juures samuti selle seaduse gnoseoloogiline tähendus, muutes selle idealistliku maailmavaate baasiks. Enne Kanti kohustuslikkus määratleti olemusliku ja võimaliku tunnetamisega. Kant püüdis esimesena põhjendada ontoloogilist ideed kohustuslikkuse tunnetamises. Sellel katsel on sügav psühholoogiline tähendus. Et iga inimese maailmavaade on tingitud märkimisväärsel määral tema püüdlustega ja moraalse teadvusega - see on vaieldamatu fakt. Muutes see fakt filosoofiliseks teooriaks, Kant seadis sisse moraalse tahte (praktilise mõistuse) printsipiaalse prioriteedi teoreetilise mõistuse üle. Moraalse kohustuse tingimusetus muudab selle, seejuures, uueks metafüüsiliseks printsiibiks. Teoreetilisele mõistusele võeti kõik kokku fenomenaalse ((nähtumuslik, mis eksisteerib vaid teadvuses ega peegelda objektiivset tegelikkust)) olekuga, mis seotud seadusega põhjuslikusest; moraalses enesemääratluses avatakse uus olemise liik, milline on põhjuslikkusest vaba. Selle printsiibi metafüüsiline ((loodusõpetusele järgnev)) tähendus on avatud üksikasjalikumalt vaid Fichte poolt. Fichtele on moraalne tahe samal ajal ka mõistlik tahe; selles võidetakse vastaspoolne mina, tema poolt on loodud ka ebamõistlik olemus. Kooskõlas sellega, moraalne eksisteerimine on vahetpidamatuks mõistliku olendi seadusandluseks enese suhtes. Selle seadusandluse kõrgeimaks kriteeriumiks on individuaalne südametunnistus. Moraalsuse eesmärgiks on täielik vabadus kõigest sellest, mis ei ole mõistus, s.t. täielik mittemõistliku olemuse ületamine. Nii nagu see eesmärk on kättesaamatu, siis moraalne tegevus on lõpmatu püüdlus absoluutse vabaduse ideaali poole.
Otseseks Kanti-Fichte eetika vastandiks on peaegu samaaegselt tekkinud utilitarism (egoismile rajatud individualistlik suund eetikas, peab kõlbluse aluseks kasu ja tulu kodanlikus tähenduses, utilatirismi eetika püüab tõestada üldse õnne ja kooskõla võimalust vastuoludega lõhestatud kapitalistlikus ühiskonnas,; püüe saada kõigest kasu v. tulu)). Utilitarism kujutab endast eidaimonismi lõppliku saavutamist ja täiustumist. Kasu, mis on Milli poolt esitatud kui moraalse käitumise lõppeesmärk, ei ole sisuliselt miski muu, kui objektiivseks normiks viidud ja universaalselt mõistetud kõikide inimeste rahuldus ja heaolu. Tõsi, see abstraktsus ja kasu mõiste erakordne üldisus muudab selle osalt miskiks eidaimonismile võõraks asjaks, kuid selles tuleb ilmsiks vaid printsiibi enda ebapüsivus. Enam järjepidevaks eidaimonistliku vaatepunkti järgijaks on Benthami utilitarism, mis kujutab endast omamoodi inimliku õnne ja ebaõnne aritmeetikat. Selle järjestikkusega on seotud tema ebatäius, mis ei anna kohta kõrgema moraalse ilmutamise süsteemis, mis on seotud mitte mingi õnnega äraostmatu kannatusega. See ebatäius silutakse J. S. Milli poolt, kes tuletab psühholoogilise assotsatsiooni ((kujutlusi sisestama)) mõistmise abil moraalse omakasupüüdmatuse eidaimonistlikust printsiibist.
Spenceri ((1820 -1903 .a.)) - evolutsiooniline moraal on paljudes suhetes moraalse empirismi ja apriorismi vastandlike suundade sel samal eudaimonistlikul alusel, äraleppitamine. Moraalsuse aluseks on tal õnne poole püüdmine ja kannatuste puudumine. Keeruka evolutsioonilise protsessi teel areneb sellest esmasest stiimulist erisugused moraalsed instinktid. Spenceri, nagu ka utilitaristide, peamiseks ülesandeks oli vaja näidata seda, millisel viisil egoism muudetakse altruismiks. Utilistaristid tahtsid põhjendada seda moondumisega individuaalses teadvuses; Spenceri lahendas selle ülesande hulga edukamalt, asudes bioloogilisele evolutsiooniteooria vaatepunktile. Sellisel viisil, pärilikkuse abil, selgitatakse inimese teadvuses kõigi nende moraalsete stiimulite eksisteerimist, millised ei saa olle tuletatud isiklikust õnne poole püüdlusest. Eudaimonistlik printsiip kantakse indiviidilt üle soole. See käitumine on moraalne, mis viib soo hüvangule. Seesama käitumine, üldiselt ja tervikuna, langeb kokku üksikute isikute heaoluga. Südametunnistus ja üldse kõik n. n. kaasasündinud ja intuitiivsed moraalsed printsiibid valdavad ainult individuaalset aprioorsust; tegelikk on nende aluseks suguvõsa kogemuses. Huvi pakub ka Sidgwicki katse tema raamatus Methods of Etics põhjendada utilitarismi puhtalt loogiliselt eraldades mõisted õnn ja kasulikkus nende altruistlikust või egoistlikust alusest. Seejuures antagonism mina ja sina vahel kaob täiesti, nõnda nagu ühe kui teise õnn on abstraktselt võrdväärne.
Osalt läheneb Spencerile, oma puhtalt bioloogilise põhjendamisega M. Guyau ((1854 1888)) eetika. Vaatepunktide ühtsus ei kaota, siiski, Guyau moraali täielikku originaalsust ja algupärasust. Selle peamiseks mõisteks on elu. Elujõudude õige jaotamine on igasuguse moraalse käitumise aluseks. Nauding vaid saadab elulisi ilminguid, kuid ei moodusta nende tõelisi eesmärke ja põhjuseid. Vastupidi, igasuguse käitumise esmaseks põhjuseks on alati eluenergia ülejääk, lõppeesmärk koosneb selle energia vabastamises, üha uute ja uute elulisuse vormide loomises. Sellest üldisest printsiibist tuletatakse nii egoistlik kui ka altruistlik moraal. Egoism, see on igasuguse individuaalse elu loomulik enesesäilitamine ja enesekinnitamine. Elu olemus seisneb, siiski, mitte ainult enesetõestamises, vaid ka peamiselt oma sfääri laiendamises ja levitamises. See elu ekspansiivsus ((mõju laiendamine)) kujutabki endast selle olemuse, mille Guyau teravmeelselt ja täpselt nimetab moraalseks viljakuseks (fecondite morale). On vajalik, et individuaalen elu kulutataks teistele ja vajaduse juhtumil ohverdaks ennast. Ekspansiivne elu teistele, sest et ta on viljakas, aga viljakas on ta nimelt sellepärast, et ta on elu. See elu viljakus ei tule ilmsiks mitte ainult füüsiliselt, vaid samuti ka intellekti, tunnetuse ja tahte piirkonnas. Inimlik individuaalsus on ebapiisav, selleks et tuleks ilmsiks tema enda elurikkus. Meil on rohkem pisaraid, kui on meil tarvis enda kannatusteks, meil on rohkem rõõme, kui neid on tarvis meie enda õnneks. On hädavajalik minna teiste juurde et suhtlemise kaudu.ennast suurendada mõtetes ja tunnetes. Üldse moraalsus ja omakasupüüdmatus on inimliku elu õis. Elulisus ja vastavalt sellele ka moraal väljendub energias ja eluliste ilmingute mitmekülgsuses, mis voolab üle individuaalse eksisteerimise ääre. Elulisuse printsiibist Guyau tuletab veel kolmanda, üpris tähtsa moraali nõude: sisemise kooskõlastuse või eluliste ilmingute harmoonia. Sisemine vasturääkivus ei vasta elulise ökonoomia printsiibile, millises kogu energia peab ilmsiks tulema, nõnda, et ei kaoks sisemistes kokkupõrgetes. Seepärast on moraalsus samal ajal olendi ühtsus, aga kahestumine on moraalitus. Üpris huvitav on Guyau omakasupüüdmatu ohvri, kui elujõu kõrgeima ilmingu põhjendamine. Elulisus, kui sisemine energia, väljendub mitte ainult inimelu kestuses. Mõnede haudingute intensiivsus võib osutada väärtuslikumaks kogu elu kestusest. Eksisteerivad lühiaegsed toimingud, mis võtavad endasse hulga enam eluenergiat, kui pikk inimlik eksistents. Seepärast võib mõni kord, olemata mittemõistlik, tuua ohvriks kogu eksistensi terviklikkus, ühe selle momendi eest, nii nagu võib eelistada ühte rida terves poeemis. Selliseks momendiks on nimelt moraalne enesesalgamise kangelastegu. Selles konsentreerub kogu individuaalse isiksuse eluväärtus ja sellepärast on täiesti loomulik, et selle väärtuse nimel antakse ära kogu elu, e r i t i n e i l j u h t u d e l , k u i m o r a a l s e s t k a n g e l a s t e o s t l o o b u m i n e a l a n d a b e l u t ü h i s e v i r e l e m i s e t a s e m e n i . G u y a u e e t i k a s e i s a b l ä h e d a l n . n . s õ l t u m a t u l e m o r a a l i l e , m i l l i s e p e a e s i n d a j a k s o l i V a ae r o ( ( 0H5@>) ) . S e e m o r a a l p ü ü d i s l u u a õ p e t u s t m o r a a l i s t , m i s o n sõltumatu igasugusest metafüüsikast või religioonist. Eetika lõppeesmärk ja hüve tuletatakse inimese olemusest, mis on psühholoogiliselt mõistetav. Igasuguse olendi eesmärk seisneb tema olemuse arendamises. Olemus, eesmärk, hüve need kolm mõistet tulenevad üksteisest loogiliselt: hüve määratletakse eesmärgiga, aga eesmärk olemusega. Sellisel viisil võetakse kõik kokku inimese tunnetuses. Guyau eetika on viimane ja parim moraalse naturalismi poolt öeldud sõna. Jääb üle vaid imestada, et selle sügavalt läbimõeldud ja korrastatud eetiline maailmatunnetus on jäänud täiesti filosoofilise horisondi varju kaootiliste, kuigi Nietzsche ((1844-1900)) enam ilusate aforismide varju.
Nietzschelus see ei ole miski muu, kui elu nimel elu jutlustamine. Elujõud, eluiliste ilmingute vabadus ja nende sisemine harmoonia moodustab nii Guyau kui ka Nietzsche eetika põhiprintsiibid. Nietzsche silmapaistev tähendus uusimas eetika ajaloos, mida ta jagab Dostojevskiga, seisneb tema moraalse skepsise* (Muidugi, Nietzsche ja Dostojevski lähedus puudutav vaid nende maailmavaadet, millisel on tervikuna diametraalselt vastupidine areng) ((vaatlus, kaalutlus)) ebatavalises julguses. Kogu uus eetika, vaatamata selle printsiipide erakordsele mitmekesisusele, tõmbus ikkagi kristliku maailmatunnetuse poole, koos selle altruistliku ja universalistliku koodeksiga. Peaegu kõikide moralistide ülesandeks oli, mis ka ei juhtuks, tuletada oma alustest ligiinimese suhtes armastuse ja isikliku eneseohverduse nõue Sisuliselt oli see nõue aprioorne, kuigi mitte alati enesele teadustatud, eelduseks peaegu kõigis eetilistes süsteemidele. Seades vaatepunktiks radikaalse kahtlemise, Nietzsche sööstis eemale sellest üldtunnustatud eetika nõudmisest, kui täiesti tõestamatust moraalsest eelarvamusest. Sarnaselt Decartile, kes kahtles kõigis enne teda tunnustatud ilmselgetes tõdedes ka Nietzsche tahtis eetika valdkonnas alustada täiesti algusest. Sõltumatult tema eetiliste vaadete positiivsetest väärtusest, tema moraalses skepsises ei saa tunnistamata jätta eetika õpetuse ajaloos tervendavat momenti. Peale Nietzschet ei saa enam ilustada psühholoogiliste teooriatega, mis näitavad, kuidas egoismist või teistest sisemistest stiimulitest tekib õiglus, kaastunne, armastus ligiinimese vastu, eneseohverdamine ja teised teoreetiliselt üldtunnustatud printsiibid, vaid hädavajalik on neid õigustada sisuliselt, anda ratsionaalne põhjendus nende kohustuslikkusele ja inimlike vastupidiste püüdluste eelistele. Nietzsche ise lahendas tema poolt tõstatatud moraalse probleemi traditsioonilise moraali kukutamise vaimus. Milleks Nietzsche seda kukutas jääb, sisuliselt, mõistatuseks. Üliinimese ideaal ei ole tema poolt määratletud niivõrd selgete joontega, et tema vastuolu kritliku moraali printsiipidega oleks olnud ilmselge. Kui üliinimene on elujõu, täiuse ja harmoonia ideaal, siis see ideaal ei saa välja jätta miskit elulist, vaimsest elust rikast. Ei näe seda jõudu kristlikus armastuses ja eneseohverduses, võib vaid hävitamatust soovist teha kõikide moraalsete väärtuste ümberhindamise ja mis ka ei juhtuks, nihutada moraalsed poolused üks-teise asemele. Selles suhtes Guyau, ke stoetus, sisuliselt, sellele samale printsiibile, jääb täiesti vabaks oma mõttekaaslase originaalsuse murest. Muide, Nietzsche eetika ei jää ustavaks isegi oma kristluse vaenulikkusele. Piisab meenutada tema jõudu ja ilu täis hümm hukkujatele (ma armastan neid, kes ei oska elada, ilma et ei hukkuks: kuna nende hukkumine on üleminek kõrgemale ma õpetan teid loovalt surema, milline muutub meeldetuletuseks ja tõotuseks), selleks, et tunnustada teatud osa õiglust, mis antud talle ühe uusima kirjaniku poolt Kristuse salajasele õpilase iseloomustuses. Nietzsche eetika on määratlematult tuleva moraal ja kui selline, võib olla seatud mõningasse suguluse igasuguse moraals eõpetusega, milline, tulevase kõrgema ideaali nimel, lükkab tagasi praeguse halva. Nietzsche eetika kogu nõrkus seisneb ideaali ebaselguses. Mõningase tõenäolisusega võib see ideaal olla, siiski konstrueeritud Nietzsche kaasaegse sfääri sümpatiast ja antipaatiast. Pigem on see vaba ilu, nagu anderikka individuaalsuse sisemise ühtsuse ideaal. Siin Nietzsche on võõras igasugustele universalistlikele tendentsidele Tema jaoks on indiviid miski ennastrahuldav, eneseväärtuslik. Individum peab olema vaba igasugusest välisest alluvusest. Vaat nimelt see nõudmine seab Nietzsche moraali järsku antagonismi igasuguse religioosse moraaliga Vaen Jumalaga on, võib olla, kõige siiram ja kirglikum väljakutse, mis lebab Nietzsche kõigi eetiliste vaa d e t e s ü g a v u s e s .
H u v i t a v a N i e t z s c h e l e v a s t u p o o l s u s e e s i t a b L j u t o s l a v s k i ( ( NB>A;02A:>3>) ) i n d i v i d u a l i s m , m i l l i s t t a a r e n d a s t ö ö s S e e m l e n m a c h t j a ü p r i s e b a t a v a l i s e l t ü h e n d a s e r e d a l t v ä l j e n d u n u d a l t r u i s t l i k e t e n d e n t s i d e g a .
O m a p ä r a n e e v o l u t s i o o n i l i s e j a u t i l i t a a r s e m o r a a l i ü h e n d u s t e s i n d a b k a H . H ö f f d i n g i ( ( 5D48=3J) ) e e t i k a , p ü ü d e s v a b a n e d a i g a s u g u s e s t s e o s t e s t m e t a f ü ü s i l i s t e j a r e l i g i o o s s e t e p r o b l e e m i d e g a . S i s u l i s e l t H ö f f d i n g p ö ö r d u b t a g a s i e e t i k a e i d a i m o n i s t l i k u p õ h j e n d a m i s e j u u r d e . T a asetas selle põhiprintsiibiks heaolu (Wohlfart), jäädes oma arvamuse juurde, siiski, erinevalt sellest utilitaristide üleüldise õnne ja printsiibist. Heaolu all tuleb mõista kõike seda, mis on vajalik selle tervikuna inimliku olemuse rahuldamiseks. Heaolu tähistab nimelt terviklikkuse seisundit. Hetkelised kannatuse ja rahulduse tunded ei anna terviku seisundi hindamiseks kriteeriumit. Heaolu, nii individuaalne, nagu ka ühiskondlik, ei ole samuti miski püsiv ja liikumatu: ta muutub koos arenguga ja seisneb tegevuses. Mõistes heaolu kui muutuvat ja arenevat ideaali, Höffding kõrvaldab oma eidaimonismist hedonistliku küllastuse ja tardumuse võimaluse. Vastupidi, igasugune antud moraalne tasakaal võib olla rikutud heaolu kõrgeima vormi nimel, milline võib välja ostetud isegi kannatuse hinnaga. Vaatamata põhiprinsiibi tinglikkusega on Höffdingi eetika üpris väärtuslik uurimus, mis analüüsib kõiki olulisi ühiskondliku ja individuaalse elu küsimusi ja annab, kui mitte alati sügava, siis igal juhul selge ja psühholoogiliselt peene lahenduse.
Kõige tähendusrikkam vaate avaruselt ja analüüsi sügavuselt on uusimate süsteemide hulgas F. Paulseni eetika (System der Ethik). Selles kapitaalses töös on viidud harmoonilisse ühtsusse kõik uusima eetika olulised jooned Paulsen nimetab oma eetilist maailmavaadet teleoloogiliseks energetismiks. Teleoloogia all mõtleb Paulsen vaatenurka, mis hindab tegusid kui halbu või häid nende tulemuste või eesmärkide alusel, milliseid nad oma olemuselt püüdlevad. Seda vaatenurka Paulsen vastandab formaalselt individualistliku, hindavale teole, selle tulemusest sõltumatult, moraalse tõuke
formaalse nõudmise puhtuse alusel. Paulsen näitab erakordse selgusega sellise formaalse eetika täielikku ebapiisavust, millisel ei ole teo hindamiseks mingit tugipunkti. Vaieldamatult, räägib Paulsen, et heategevuse akt saab positiivse moraalse hinnangu nimelt seepärast, et ta on suunatud teatud faktile, aga nimelt meie lähima heaolule. Vastupidi, kui meie teod kalduvad tulemustele, ühes või teises mõttes elule hukatuslikele, siis nad nimelt selle asjaolu jõul saavad teise hinnangu. Niisiis, vaid meie tegude reaalne tähendus meie enda elule ja meid ümbritseivaile om selleks aluseks, millisel võidakse luua moraalseid väärtusi. Siiski, kui sellisel viisil määratletakse moraalsuse üldised normid, siis sellest veel ei järeldu, et iga üksikut tegu hinnatakse eranditult selle tulemuste järgi. Igasugune tegu, suhtudes sellesse või teise moraalsesse tüüpi, võib omada igal üksikul juhtumil erinevat individuaalset tähendust. Vargus endale ja vargus oma lähedaste elu päästmiseks saab erineva hinnangu, sõltuvalt teo sisemisest stiimulist. Paulsen eristab üldse tegudes, aga sõltuvalt sellest ja nende hinnangus, kahte külge: subjektiivset ja objektiivselt. Teod, mis omavad objektiivselt eitavaid tagajärgi, on alati halvad; kuid kui need on sooritatud, peale selle, kui neid tagajärgi sooviti, neid iseloomustatakse kui õelaid. Paulsen peab headeks tegudeks neid, millised on suunatud elu hüveolule, nii subjektiivselt kui ka objektiivselt. Paulseni eetiline energetism seisneb heaolu, kui teatud argielu ja elutegevuse objektiivse sisu mõistmises. Siin Paulsen vastandab oma vaatenurga hedonismile, mis tunnistab kõrgeimaks hüveks mõnu. Moraalsel hüvel on alati teatud eluline sisu, millisega rahuldus või rahulolematus ühineb kui teisejärguline ja on moraalsest vaatepunktist ebaoluline asjaolu. Üldse, väites kokkusobimatult psühholoogiaga, et inimese normaalne tegevus määratletakse püüuga rahuldusele või kannatuste vältimisele. Inimene püüdleb eelkõige nende tegude sooritamisele, millised vastavad tema olemusele. Ta ei söö mitte söömise mõnust, vaid et hoida end elus. Üldse igasugune elujõud ja vajadus püüab teostada ühte või teist elulist sisu, küsimata, millele selline püüdlus viib kas mõnule või kannatuseni. Kui elu normaalsed funktsioonid pöörduvad mõnikord mõnu saavutamise vahenditeks, siis sama olemus karistab julmalt tema tõelise eesmärgi sellise moonutuse eest. Nii-siis, vaid elu selle objektiivsete suhetega, koos tema eripärase materjaalse ja idelise sisuga on see, mida võib nimetada hüveks. Elu hüve seisneb nimelt selle täiuses ja kõigi funktsioonide vabas avanemises. Siiski, moraalse hüve ideaal omab erisugust sisu, sõltuvalt neist elulistest vormidest, millistesse ta puutub: on tarvis eristada indiviidi, rahvuse, riigi ja inimkonna hüve. Inimkonna hüve on empiirilise eetika kõrgeim idee. Temale on allutatud indiviidide ja rahvaste üksikud hüve liigid, kuid on allutatud mitte kui ükskõiksed vahendid, vaid kui orgaanilised osad. Kuid ka sellel üldinimliku elutäiuse ja sisemise täiuslikkuse ideel ei saa peatuda inimlik eetika. Selle määratletud empiirilise moraalse horisondi taga on märgata enam üksikud, kuid samas ka enam kõrgemad moraalsed eesmärgid. Inimkond on vaid üleilmse elu üks ahel: ta püüdleb kõrgema moraalse hüve, kelle nimeks on Jumal, poole. Vaid religioonis saab eetika oma täiuse. Muide, see religioossus, milline peab olema seotud tõelise eetilise meeleoluga, määratletakse Paulseni poolt erakordselt avaralt. Religioossus, räägib ta, liitudes leiermaheriga, on hardustunne Lõpmatuse ees, aga samuti kindlus selles, et maailma põhiline ja lõplik eesmärk on absoluutne hüve. Ettekujutus ja arusaamine, milliseid haaravad need tunded, on teisejärgulised ja üleminevaks religioossuse sisuks. Üheks Paulseni säravaks eetika punktiks on jesuiitliku printsiibi: eesmärk õigustab vahendid, selgitamine. See printsiip on väär, kui eesmärgi all ei mõelda kõrgemat moraalset hüve, vaid üht või teist üksikut eesmärki. Selle ekslikus seisneb samuti selles sisemises vasturääkivuses, millisese ta tavaliselt praktikas saab. Asi on selles, et miski elus, aga eriti inimlikes suhetes, ei ole ainult vahendiks, vaid on alati ühel või teisel määral ka eesmärgiks. Seepärast, näiteks, oma lähimate ligiinimeste päästmiseks, on inimese tapmine lubamatu, kuna selle teoga teostatake, muuseas, amoraalne eesmärk, aga nimelt inimese hukk, milline vaid sofistlikult võeti vahendi mõiste alla. Selle arusaamise õigel mõistmisel ei saa kunagi olla, et vahend, mis on iseenesest halb, teeniks kõrgemat moraalset eesmärki. Kõrgeim moraalne hüve on saavutatav vaid heade vahenditega ja kui eesmärgi all mõeldakse nimelt seda hüve, siis jesuiitlik vormel saab vaieldamatu tõe tähenduse. Muidugi, jesuiitlik praktika oli kaugel igasugusest sellisest, sisuliselt õige printsiibi mõistmisest. Sotsiaalsete küsimuste sfääris Paulsen toob esile leppitava tendentsi. Ja siin ta hindab võimalikke lahendusi üldise eesmärgipärasuse vaatepuinktist. Pigem suhtudes eitavalt sotsiaal-demokraatlikku liikumisse, ta tunnistab nende poolt seatud eluliste väärtuste enam õiglase jaotamise nõudmise õigust. Siiski, selline jaotamine ei nõua neid põhjalikke reforme, milliseid sotsiaal-demokraatia poolt postuleeritakse ((ld. postulare, nõudma, alusväitena eeldama, kehtivana eeldatud alusväide, paratamatuks nõudeks pidama)). Sotsiaaldemokraatliku programmi elluviimine kujutaks endast, Paulseni arvates, erakordseid raskusi ja võinuks osutuda äärmiselt hukatuslikuks ajalooliseks eksperimendiks, millise tulemuseks oleks nende samade ideaalide purunemine, milliste poole sotsiaal-demokraatlik partei (kultuuri arendamine ja individuaalne vabadus) püüdleb. Üldse, sotsiaalne küsimus ei ole mitte ainult poliitika ja riigi elu küsimus, vaid peamiselt moraali, era-majandusliku elu ja individuaalsete suhete küsimus. Selle lahendamiseks universaalseid vahendeid ei ole. See peab olema lahendatud igas eraettevõttes. Iga tööandja peab teadvustama oma kohustusi oma töötaja või teenija suhtes. Õigluse idee ja selle ühiskondlik sihipärasus peab olema sisemiselt omaks võetud kogu ühiskondliku organismi poolt aga see saavutatakse, igal juhul, vaid väliste reformide teel.
Vaatamata sellele, et vene ühiskonnas ilmneb filosoofia huvi peamiselt seoses ühiskondliku elu praktiliste küsimustega, ei ole tema eriti rikas omatehtud ja sügavatest eetilisest konstruktsioonidest. Sellised kirjanduslikud voolud, nagu läänelikkus, slavofiilsus, sotsioloogiline subjektivism kuigi olid lähedal eetika piirkonnale ja i s e g i k u u l u s i d s e l l e s s e a l a s s e , e i l o o n u d s i i s k i t e r v i k l i k k e e e t i l i s i m a a i l m a v a a t e i d , v a i d p i i r d u s i d ü h t e d e v õ i t e i s t e ü k s i k u t e p r o b l e e m i d e l ä b i t ö ö t a m i s e g a . E e t i k a s ü s t e m a a t i l i s e p õ h j e n d a m i s e k a t s e t e s t t u l e b e e l k õ i g e m ä r k i d a v e n e k i r j a n d u s e s D e b o l s k i ( ( 51>;JA:03>) ) u u r i m u s t : « 2KH5< 1;035» ( ( K õ r g e m a s t h ü v e s t ) ) . K õ r g e m a h ü v e a l l m õ i s t e t a k s e s i i n i n i m l i k u t e g e v u s e l õ p p e e s m ä r k i , m i s p i d i ü h e n d a m a k õ i k e r a l d i h ü v e d v õ i e e s m ä r g i d ü h t e h a r m o o n i l i s s e s ü s t e e m i . S e l l i s e k s l õ p p e e s m ä r g i k s e i s a a o l l a m i t t e m i n g i subjektiivne seisund, ega inimlik individuaalsus, aga vaid mingi kõrgem jagamatu. Selle jagamatu enesesäilitamine surutakse enesesäilitamise ja allutatud jagamatute suurimale õnnele, s.t. inimeste. Sellisel kõrgemaks jagamatuks Debolski tunnistab rahva, s.t. igakülgse ja teadliku ühiskondliku liidu. Rahvas ei ole tõug, ega keel, ega riik, vaid see vaim, milline neid seob ja elustab.
L. Tolstoi (( . ">;AB>9 , 1 8 2 8 - 1 9 1 0 ) ) e e t i l i s e d v a a t e d , m i l l i s e s t õ m b a s e i d e n d a l e k o g u ü h i s k o n n a t ä h e l e p a n u , e i s i s a l d a s i s u l i s e l t m i n g e i d u u s i e e t i l i s i p r i n t s i i p e . N e n d e e r a k o r d n e m õ j u V e n e m a a j a t e i s t e r i i k i d e i n t e l i g e n t i d e ü h i s k o n n a l e o n t i n g i t u d p e a m i s e l t s u u r e k i r janiku kunstniku talendiga, aga samuti selle loomuliku lihtsuse ja otsekohesusega, millisega need välja öeldakse. Üldiselt püüab Tolstoi tastada evangelistlikku moraali, miskit analoogilist sellele, milline oli kasutusele võetud juba Lutheri poolt. Tolstoi moraalse meeleolu erakordne jõud on tingitud mitte ainult selle sisust, vaid ka selle arengu meistrikust psüholoogilisest kujutamisest. Peaegu kõigis oma hilisemates teostes Tolstoi mitte ainult ei esita oma moraalseid veendumusi, vaid ka püüab käega katsutavalt näidata nende tekkimist inimese teadvuses. Üleminek vaimupimedusest moraalsele valgustatusele, evangeelsete käskude ümbermõtestamine kogu nende lihtsuses tehakse alati Tolstoi poolt erakordse siirusega ja kaasakiskuva tõepärasusega. Kuid , põhjendades oma moraali evangelistlikel ligiinimese armastuse ja halvale mittevastuhakkamise printsiipidel, L. Tolstoi samal ajal kõrgema hüve mõistes lööb Kristlusest lahku. Tolstoil on moraali lõppeesmärgiks Jumala kuningriigi sisseseadmine siin Maa peal. Üldse aga mõeldaks Jumala kuningriigi all inimeste elu korraldust, mis on asutatud eranditult heasoovlikusele ja armastusele. Selles punktis Tolstoi eetilised ideaalid lähenevad eidaimonistliku utilitarismi ja evolutsionismi ideaalidele. Muide, Tolstoi eetika realistlikus teostamies erineb oluliselt positiivse eetika tüüpilistest vormidest inimkultuurile, selle tehnikale ja riiklusele erineva hinnangu andmisega. Selles valdkonnas näeb Tolstoi peaegu, et peamist halva ilmingut. Selleks , et saavutada kindlat õnne, on inimkonnal tarvis loobuda kaasaegse kultuursuse vääratest ja amoraalsetest tingimustest, koos selle füüsilise töö ebavõrdse jaotamisega, koos selle militarismiga ja igasuguste vägivalla ja sunni liikidega. Inimkonnal on moraalseks ja õnnelikuks eluks tarvis puhastuda, s.t. minna üle enam tagasihoidlikumatele ja lihtsamatele ühiskondliku elu tingimustele. Riik peab muutuma rahumeelselt meelestatud inimeste ühiskonnaks, millises puudub hierharhia, valitsusasutused ja seisuste erinevused. Tolstoi moraalne paatos saavutab suurima jõu kaasaegse ühiskondliku ülesehituse kriitikas. Mitte keegi peale Rousseau ajajärgust peale ei väljendanud sellise selguse ja otsekohesusega seda konflikti, milline eksisteerib peamiste, kõigi poolt tunnistatud moraali nõudmiste ja selle asjade korra vahel, milline on seotud kultuuri arenguga. Tolstoi seab kategooriliselt kaasaegse moraalse teadvuse dilemma ette: kas loobuda põhilistest moraali printsiipidest, milliseid senini peeti tõelisteks, või tunnistada kogu ühiskondlik kord selle põhijoonetes amoraalseks. Seda dilemmat lahendada saab ainult tõestades, et nende peamiste printsiipide ja ühiskondlike suhete vormide kehtiva korra vaheline konflikt ei ole nii sügav, et halb, mis on vältimatuilt seotud kaasaegse kultuuriga, ei kanna absoluutset halba, kuid omab endas mõningast moraalset hädavajadust ja saab igal juhul moraalse õigustuse, kui ainus võimalik ülemineku viis kõrgema hea staadiumisse.
Selline küsimuse lahendus antakse osalt Vl. Solovjovi (( ;. !>;>2J520) ) e e t i k a s , m i s k u j u t a b e n d a s t ü p r i s o m a n ä o l i s t j a i g a l j u h u l s ü g a v a t e e t i l i s t e k ü s i m u s t e l a h e n d a m i s t e v a n g e l i s t l i k u m o r a a l i v a a t e p u n k t i s t . S o l o v j o v t u n n i s t a b m o r a a l s u s e a l u s e k s k o l m e t u n n e t : h ä b i , k a a s t u n n e j a a u k a r t l i k k u s . N e n d e t u n n e t e g a a m menduvad inimese võimalikud moraalsed suhted sellesse, mis on temast madalamal, mis on temaga võrdne või temast kõrgemal suhted, mis seisnevad alamast materiaalsest olemust ülelolekus, solidaarsuses elava olenditega ja üleinimlikule algele allumises. Kõik inimlikud voorused kujutavad endast vaid nende kolme aluse kujumuutust. Moraalse täiustumise ajalooliseks eesmärgiks on Jumala kuningriik, milline koostatakse inimestest, kes on lakanud olemast ainult inimesed ja kes sisenesid uude kõrgemase eksisteerimise plaani, kus nende inimlikud ülesanded muutuvad teise lõpliku eesmärgi saavutamise vahenditeks ja tööriistadeks. Selle ideaali tegelik teostamine ei saa olla saavutatud ainult inimkonna poolt, vaid eeldab hädavajalikult kõrgema tingimusetu hea, Jumal-inimese isikus, Jesus Kristuse juurdelisamist. Täiesti moraalse korra tegelik alus on Kristluse Vaimu, mis on võimeline kõike hõlmama ja ümber looma, universaalsus. Selleks ümbersünnitamiseks on samuti tarvis, et inimkond võtaks vabatahtlikult endasse selle v a i m u j a s o o v i k s v a i m s e l t ü m b e r s ü n d i d a . « ?@0240=8O 4>1@0» m a h u k a s l õ p p o s a s p ö ö r d u b S o l o v j o v ü p r i s r a s k e k a a s a e g s e t e k u l t u u r i t i n g i m u s t e h e a d u s e p õ h i p r i n t s i i p i d e g a l e p i t a m i s e ü l e s a n d e j u u r d e . S e d a o s a v õ i n u k s t ä i e s t i p õ h j e n d a t u l t n i m e t a d a s u h t e l i s e h a l v a õigustamiseks, kuivõrd mõningad selle vormid on ajalooliselt vältimatud ja teenivad lõppude-lõpuks, headuse eesmärke. Siin tõestatakse, et moraalse teadvuse jäoks on tarvis aktiivselt ja seejuures füüsiliselt halva tahte ilmingutele, mis ohustavad lähedaste elu ja moraalset väärikust, vastu tegutseda, et õigus, kui moraalsuse kindlaksmääratud miinimum ja teatud osa halva kõrvaldamine nõuab selle objektiivseks realiseerimiseks sunnimeetmeid. Need vaated on arendatud otseses antagonismis Tolstoi õpetusega. Kõigi nende küsimuste uurimisel näitab Solovjov imestama pandavat analüüsi jõudu ja selgust, jaotades erakordselt keerukad, oma moraalses olemuses, ühiskondliku elu nähtused, nende üksikuteks eetilisteks elementideks. Erakordselt särav on tema sõjale antud eetiline hinnang. Selle küsimuse kogu ebaselgus ja segasus enamus inimeste teadvuses sõltub, Solovjovi arvates, kolme: üldmoraalse, ajaloolise ja isiklik-moraalse vaatepunkti korratu segamini aetusest. Esimesest vaatepunktist on sõda vaieldamatult halb ja anomaalia. Ajaloolisest vaatepunktist on sõda suhteline pahe, aga vahest ka vähim halb, s.t. suhteline hüve. Ajaloos oli sõda otseseks väliseks ja kaudseks inimkonna sisemise ühendamise vahendiks. Mõistus keelab seda vahendit eemale heitmast, seni kuni see on tarvilik, kuigi südametunnistus kohustab püüdma, et ta lakkaks vajalik olemast. Isiklik-moraalsest vaatepunktist on täiesti väär samastada sõjaväeteenistust isikliku tapmisega.
III. Eetika ja filosoofia vahetu side määratletakse kõige peamiste eetiliste probleemide püstitamisega. Esimeseks selliseks probleemiks on tahtevabaduse küsimus, mis kujutab endast justkui metafüüsika ja eetika vahelist piirjoont. Selle küsimuse olemus võetakse kokku selles, kas iga seisundi või inimese teo ja eelnevate sisemiste ja väliste tingimuste vahel seisneb täielik põhjuslik seos. Siis kui selline ettemääratus esineb, siis iga teadvuse seisund ja iga inimese akt sõltub tervikuna eelnevatest ja vaba tahet ei ole. Tahet ei saa vabaks nimetada, kui ta iga antud hetk on tervikuna tingitud eelnevast ja võib peatuda vaid vaid ühel ettemääratud lahendusel. Inimlik teadvus ja selle poolt tingitud teod arenevad siis hädavajalikult, nagu on omane keeruka masina käigule ja vaid selle käigu ja sisemise ahela elementide mittetundmine tekitab vabaduse illusiooni. Küsimuse lahendamine ei muutu sellest tihti toodavast kaalutlusest, et tahe, kui üks sisemise olu elementidest, osaleb samuti sündmuse määratluses ja loob seda osalt enda poolt. Asi ei ole selles, kas osaleb tahe või mingi teine teadvuse seisund, vaid tolles, kas need ise on selles osaluses eelnevast põhjuslikkusest vabad, kasvõi mingil määralgi. Kui nad ei ole vabad, siis nende osalus võib meenutada vaid ülekande ratta rolli masinas, mis saades oma impulsi tervikuna teistelt osadelt, enda poolt sisuliselt midagi juurde ei lisa. Viimasel ajal väljendatakse tihti arvamust, et küsimus tahte vabadusest on pooleldi puhtalt sõnaline arusaamatus; piisav on täpselt kindlaks teha, mida tuleb mõelda vaba- või mittevaba tahte all, et küsimus laheneks iseenesest. Eitamata küsimuse selge seadmise tähtsust, on, siiski, hädavajalik tunnistada, et ka selgelt püstitatud küsimuse lahendamine kujutab endast suuri raskusi ja on erakordselt vaieldav. Kogu selle vaieldavus sõltub põhjuse mõiste määratlematusest. Kui põhjusteks võivad olla vaid välise ja sisemise (vaimse) maailma üksikud fenomenid, mis on tervikuna teineteise poolt määratletud, siis ei ole mitte ainult tahte vabadust, vaid ka kogu maailma evolutsioon on sajandist ettemääratud. Küsimus saab teise lahenduse, kui tõeliseks põhjuseks lugeda vaid asjade substantsioonilist ((kõigi asjade ja nähtuste algaine, olemus)) alust, mis kujutab endast igal üksikul juhul miskit algupärast, mis on vaid osalt teistest määratletud. Kui inimliku teadvuse aluseks on selline substantsiaalne alge, siis nimelt tema võib olla nimetatud vabaks, kuna ta igal antud hetkel osaleb lahendustes ja tegudes, ei ole tingitud tervikuna enda eelnevatest aktidest, vaid ainult kohandudes nendega. Sellisel inimliku teadvuse mõistmisel iga antud tema moment on miski millestki kõrvalisest mittetingitud, vaid endast tulenev algatav põhjuslik mõjutus. Sellel juhtumil, siiski, on õigem rääkida mitte tahte vabadusest, mis on alati tulenevast aktist, aga inimliku olendi vabadusest või teadvuse substantsioonaalse ühtsuse, mis kujutab endast mittetuletavat, vaid vastupidi, tuletavat. ((???)) See teadvuse substantsiaalse ühtsuse dilemma või tema fenomenaalse, sisuliselt passiivse paljususe, veel ei ole kaasaegses filosoofias lahendatud, aga koos temaga ei ole veel lahendatud küsimused tahte põhjusliku seose olemusest ja tahtevabadusest. Olles teoreetilise eetika erakordselt tähtsaks küsimuseks, on tahtevabaduse probleemil õnneks praktiliselt üpris tühine tähendus. See tuleneb selle õnnelikust mittejärjepidevuse jõust, et kõik deterministid tegelikkuses mõjuvad ikkagi nii, just nagu nad oleks olnud indeterministideks, s.t. oma vaba tahte teadvustamisel.
Teiseks eetika põhiprobleemiks, millisel on nii teoreetiline, kui ka praktiline huvi, on küsimus kõrgemast moraalsest hüvest. Sisuliselt sõltub sellest küsimusest kogu eetika ülesehitus. Kõik eetika kategooriad määratletakse oma sisult nimelt sõltuvuses kõrgema hüve mõistest, s.t. moraalse käitumise lõppeesmärgist. Ja selles küsimuses asub eetika kõige tihedamas seoses üldfilosoofilise maailmavaatega. Selle sideme mittearvestamine on üks kõige saatuslikemast ja andestamatuteks uusima eetika vigadest. Sõltumatu moralist, kes kavatseb ilma tegelikkuse filosoofilise mõistmiseta määratleda moraalse käitumise lõppeesmärki,on sarnane ränduriga, kes kavatseb, geograafiat tundmata, minna pikale rännakule. Kanti aegadest peale korratakse üpris tihti arvamust, et olemine ja kohustatus on teineteise suhtes täiesti võõrad kategooriad, et kohustatus ei saa kunagi olla määratletud olulisest ja seepärast kohustatuse teadvustamine sõltumatu olemuse tunnetamisest. See arvamus on vaid üpris tinglikuks tõeks. Tegelikult, olulise teadmisega ei määratleta kohustatust, nagu geograafia tundmisega ei määratleta reisi eesmärki. Kuid kohustatuse määratlemiseks on hädavajalik teada olemasolevat ja võimalikku. Tegelikult võib kohustuslikk olla vaid see, mis on võimalik, aga võimalikuks me peame vaid tegelikkuse tundmise järgi. Seada seda sõltuvust ümberpööratuks ja rahuldudes Kanti paradoksiga: sa pead, sest sa suudad on vaevu kaasaegses eetikas lubatav. Muide,
Ka Kanti pooldajad, näib, et kunagi ei unusta, enne kui rääkida moraalsest kohustatusest, teha õiend selle võimalikkusest. Ainult seepärast, mõeldakse, nad ei sunni pimedat valvama võõrast vara või santi olema vahva sõdur. Sellisel viisil vajab eetika mõningast üldfilosoofilist baasi ja põhjendamist. See põhjendamine ei saa seisneda mitte milleksi muus, kui enam avarate moraalsete perspektiivide avamises: valida võimalikest üht või teist eesmärki ei ole enam filosoofilise mõtte asi. Selles punktis võimaliku ja kohustuslikkuse vahel asub loogilisest vaatepunktist vaadates ületamatu kuristik. Kohustuslikkuse ja tingimusetu soovitava kõrgem kategooria, kuigi luuakse vajalikult võimaliku teadmise alusel, kuid luuakse mitte juba tunnetuse või mõtlemise aktiga vaid tahte aktiga, üldse inimliku teadvuse irratsionaalse enesemääramisega. Mitte mingid loogilised argumendid ei saa sundida inimest püüdma selle poole, mida ta ei taha. Ja kui loogilistel argumentidel on jõud moraalsuse vallas, siis vaid niivõrd, kuivõrd nendega selgitatakse ühe või teise tegutsemise viisi tõelist ja lõpplikku tulemust.Kes juba tõiesti orjenteerus kõigis moraalsetes alternatiivides ja valis endale teatud tee, see muutub kurdiks mõistuse argumentidele ja võib kõhklema hakata vaid uute tekkivate tunnete ja püüdluste mõju all. Kõrgema hüve eetiline uuring avatakse küsimusega sellest, kus üldse tuleks otsida seda hüve: kas teadvuse siseelus (nauding või südametunnistuse häälele kuuletumine), elu objektiivses sisus üldse, või vastupidi, väljaspool eksistentsi. Viimasele lahendusele ei tule vaadata kui ainsale teoreetilisele võimalusele: mitteolemine on ainus võimalik eesmärk igasugusele radikaalsele filosoofilisele pessimismile. Kui maailm on eriväärtuseliste jõudude traagiline konflikt, mis välistab mingisuguse positiivse hüve võimaluse, siis suurimaks hüveks sellise halvasti korraldatud maailmas peab olema tema mitteolemine. Selliseks mitteolemise eetikaks on, sisuliselt Schopenhaueri ((1788-1860)) (( " $ * + j t w Ą Č Ż & /
f
ä Ī Š Ņ Ś ä ź Č Ś ! ! # "# ¤$ ¶$ ( ( : : : : : *: 2: n; ųķųķåķŻŅŻŹŻŅĀŅĀŹŻŹŻŗŻÆŻÆ¤ÆŻ¤ŻÆŻÆŻÆŻÆŻ}}}Ż hĖ(v hÜ CJ aJ mH sH hÜ CJ aJ mH sH hÜ CJ aJ mHsH h¤W hÜ CJ aJ h3Q% hÜ CJ aJ hgj CJ aJ hP?Å CJ aJ ht CJ aJ hę4H hÜ CJ aJ hÜ CJ aJ ht CJ aJ hÜ hÜ CJ aJ h³9
CJ aJ . " $ '
» ¼ tg Xz K
Ė d¬ é¼ uĻ vĻ Ų XÜ }ę ī {ļ j’
« $* Ņ+ 2 q4 ŖL ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ^ ` gdÜ Jä ž n; ņ; 2< F< ī< = $@ p@ ,B BB ØB ŗB G ,G Z Z &_ 8_ Ńe įe üv @w Ęy āy Ŗ & /£ ?£ Ł„ ę„ £¦ ¦¦ Ŗ õķõķõķāķõķāķ×ķĢķĮķµķŖķķķķ}ķqķeķeķ hŚ hÜ 6CJ aJ hP~ hÜ 6CJ aJ hå hÜ 6CJ aJ hø
hÜ CJ aJ hGH÷ hÜ CJ aJ h=Č hÜ CJ aJ h Ė hÜ CJ aJ h< hÜ 6CJ aJ h¼,
hÜ CJ aJ hI- hÜ CJ aJ hĶ:! hÜ CJ aJ h2® hÜ CJ aJ hÜ CJ aJ hĖ(v hÜ CJ aJ $ Ŗ Ŗ ± ½± č¼ é¼ ¢Ą ¬Ą ®Ą øĄ ¾Ą āŠ ōŠ Ö &Ö Ś ®Ś “Ś ĢŚ WÜ XÜ Fą \ą āą ųą ōį ā &ā (ā pä {ä é $é *é Fė Qė jļ uļ ( õķįķÖķŹ»Ź»ķ°ķ„ķķķ„ķķķķķķŹuķķķiķ h6 hÜ 6CJ aJ hAJ hÜ CJ aJ mH sH h"[ hÜ CJ aJ hp
hÜ CJ aJ hę4H hÜ CJ aJ h":ā hÜ CJ aJ h:@j hÜ CJ aJ hćJ| hÜ CJ aJ mH sH hÜ CJ aJ mHsH hYķ hÜ CJ aJ hYķ hÜ 6CJ aJ hÜ CJ aJ hx; hÜ CJ aJ ( £ Ö
ź
U k ¤ ¦ s | µ ¾ V ` x ÷ X a 9 B É! Ņ! =" F" ę$ ļ$ ¢& «& m' v' ķ' ö' y( ( R) [) ä) ķ) F* X* ¦* Ę* , ¤, üO õķāķÖķĖķ¼ķ±ķ±ķ±ķ±ķ±ķ±ķ±ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķ¦ķķķ h8 ¦ hÜ CJ aJ h"Ä hÜ CJ aJ hÉ ø hÜ CJ aJ hæ hÜ CJ aJ hODž hÜ CJ aJ mH sH hODž hÜ CJ aJ h8 hÜ 6CJ aJ h=-Š hÜ CJ aJ hÜ CJ aJ h^Ä hÜ CJ aJ 4ŖL «L S S a øo ¹o ·} | ŠŖ B® Z· Ą Ö žŪ Ü hÜ jÜ äį Hä Jä ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ š ^ ` gdÜ üO P ,P LP T T ,T 2T ¢Z £Z ¬a ³a b b Th zh Ży čy `z fz ä{ | ~ :~ { | 1 = M ĪŖ õķõķā×āķČķ½ķ½ķ²ķ¦ķķķķķvla_aķ UhMt hÜ CJ aJ hÜ 0J CJ aJ h\^Ų hÜ 0J CJ aJ h-s hÜ CJ aJ hPk
hÜ 6CJ aJ hĶWF hÜ 6CJ aJ h; hÜ 6CJ aJ hg
ź hÜ CJ aJ hÜ hÜ CJ aJ h-s hÜ CJ aJ mH sH h+qé hÜ CJ aJ h70³ hÜ CJ aJ hÜ CJ aJ hĶm# hÜ CJ aJ (>?5=30C5@0) ) e e t i k a . K õ i k ü l e j ä ä n u d f i l o s o o f i l i s e d m a a i l m a v a a t e d , o p t i m i s t l i k u d v õ i n i i v õ i t e i s i t i e l u g a ä r a l e p p i n u d , o t s i v a d k õ r g e m a t h ü v e e l u s e n d a s . S e e j u u r e s o n v õ i m a l i k k ü s i m u s e k a h e n e l a h e n d a m i n e . E e l k õ i g e v õ i b k õ r g e m a k s h ü v e k s o l l a t u n n i s t a t u d s e e v õ i t e i n e e l u l i n e s i s u e r a n d i t u l t s e l l e t ä h e n d u s e p õ h j a l t e g u t s e v a s u b j e k t i t e a d v u s e s . S e l l i s e e e t i l i s e s u b j e k t i v i s m i t ü ü b i h u l k a k u u l u v a d k õ i k e i d a i m o n i s m i l i i g i d . S e l l e j u u r d e p u u t u v a d k a f o r m a a l s e k o h u s t u s e j a s ü d a m e t u n n i s t u s e e e t i k a d , n i l l i s t e j ä r g i o n k õ r g e m a k s m o r a a l s e k s h ü v e k s m i t t e n a u d i n g , v a i d s ü d a m e t u n n i s t u s e h ä ä l e v õ i k o h u s e t u n d e r a h u l d a m i n e , s . t . s a m u t i t e a d v u s e t e a t u d s u b j e k t i i v n e s e i s u n d . J a K a n t i e e t i k a , v a a t a m a t a k o g u s e l l e a n t a g o n i s m i l e e i d a i m o n i s m i s u h t e s , o n s e l l e s s u h t e s o m a p e a m i s e v a e n l a s e g a s i s u l i s e l t s u g u l u s e s . T õ s i , s e e s u g u l u s l a i e n e b v a i d K a n t i m o r a a l i l ä h t e p u n k t i l e , m i s s e e j ä r e l l ä h e b ü l e m o r a a l s e k o h u s t u s e o b j e k t i i v s e ü l e ü l d i s u s e p r i n t s i i b i l e , i n i m i s i k s u s e v ä ä r i k u s e t i n g i m u s e t u l e o l u k o r r a l e j a s a m u t i t r a n s t s e n t e n t s e l e i g a v e s e õ n d s a e l u i d e a a l i l e . S u b j e k t i v i s m o n k a a s a e g s e s e e t i k a s j u b a o m a a j a ä r a e l a n u d t ü ü b i k s . T e m a p a i k a p i d a m a t u s i l m n e b k õ i g e s e l g e m a l t s u b j e k t i v i s m i s ü s t e e m i d e s e n e s t e s , m i s o n j õ u e t u d p ü s i m a v a l i t u d p r i n t s i i b i p i i r e s j a m i s l ä h e v a d l õ p p u d e l õ p u k s ü l e o b j e k t i i v s e t e l e m o r a a l s e t e l e v ä ä r t u s t e l e . T e g e l i k u l t , s e a d a k õ r g e m a k s h ü v e k s õ n n v õ i s i s e m i n e n a u d i n g t ä h e n d a b a j a d a t a g a p ü ü d m a t u t v i i r a s t u s t . N i i ü k s i k u t e i n d i v i i d i d e , k u i k a ü h i s k o n d l i k e o r g a n i s a t s i o o n i d e õ n n m u u t u b a r e n e d e s , k o g e m u s e k o g u n e m i s e l j a t e i s t e t i n g i m u s t e m õ j u l p i d e v a l t . K e s v a r e m p ü ü d l e s e l u f ü ü s i l i s t e r õ õ m u d e p o o l e , s e e m i n g i a j a m ö ö d u d e s o t s i b k õ r g e n d a t u d k a n n a t u s t , r a s k e t k a n g e l a s t e g u v õ i e n e s e o h v e r d u s t j a n ä e b s i i s n e i s o m a õ n n e . ( ( L o e , A n a t o l e F r a n c e , T h a i s . . . , E e s t i R a a m a t , T a l l i n n , 1 9 6 9 . ( P a r i i s , 1 9 2 5 ) ) ) . K õ i k i n e i d e n e s e r a h u l d a m i s e l i i k e k a n d a ü h e j a s a m a õ n n e s u b j e k t i i v s e p r i n t s i i b i
h u l k a o n t ä i e s t i v õ i m a t u . I l m s e l g e , e t k u i j u b a k o r d õ n n o n a b s o l u u t s e l t m u u t l i k h ü v e o m a t e k k i m i s e t i n g i m u s t e l t j a s a m a s k a v a h e s t o m a v a s t a s p o o l s u s e s t k a n n a t u s e s t e r i s t a m a t u , s i i s s e l l e s o n m e i l t e g e m i s t m i t t e m o r a a l s e l r ä n n a k u l t e e d j u h a t a v a t ä h e g a , v a i d e k s i t a v a v i r v a t u l u k e s e g a . V a i d a n t u d v õ i o l e t a t a v a t e g e l i k k u s e o b j e k t i i v s e s s i s u s v õ i b l e i d a m i s k i t k i n d l a k s m ä ä r a t u t j a p ü s i v a t , m i s v õ i b s a a d a l õ p p e e s m ä r g i k s j a k õ r g e m a k s h ü v e k s .
O b j e k t i i v s e e e t i k a v a l d k o n n a s v õ i v a d o l l a ä r a m ä r g i t u d e r i n e v a d e e s m ä r g i d , s õ l t u v a l t f i l o s o o f i l i s e h o r i s o n d i l a i u s e s t j a a v a n e n u d p e r s p e k t i i v i d e e r i n e v a s t t õ l g e n d u s e s t . P o s i t i i v s e v õ i e m p i i r i l i s e e e t i k a i d e a a l i d e i l ä h e k a u g e m a l e n o r m a a l s e i n d i v i d u a a l s e v õ i ü h i s k o n d l i k u i n i m l i k u o r g a n i s a t s i o o n i t ü ü b i r a j a m i s e s t . I n d i v i i d i j a ü h i s k o n d l i k u t e a d v u s e k õ i g i v õ i m e t e a v a m i n e v a a t s e e o n õ i g l u s e p o o l e s t v ä ä r i k a s e e s m ä r k , m i l l i s e p o o l e p ü ü d l e b p o s i t i i v n e e e t i k a . T e m a l õ p l i k v o r m e l e l u j õ u õ i t s e n g , e n a m t ä i e l i k j a h a r m o o n i l i n e õ i t s e n g . S e l l e v o r m e l i g a ü h e a e g s e l t k õ r v a l d a t a k s e , n i i h a l b , k õ i k s e e i n i n o l e m u s e s , m i s o n t a k i s t u s e k s j a o n i n i m l i k u s o r g a n i s a t s i o o n i s s i s e m i s e k s v a s t u r ä ä k i v u s e k s . E v o l u t s i o o n i l i n e e e t i k a j a G u y a u e e t i k a s e l l i s e p o s i t i i v s e e l u e e t i k a o n t ü ü p i l i s t e k s e s i n d a j a t e k s . S i i s k i , p o s i t i i v s e e e t i k a i d e a a l j ä ä b k õ i g e p ü s i v a m a k s i n i m l i k u k ä i t u m i s e l õ p p e e s m ä r g i k s v a i d s e n i , k u n i f i l o s o o f i l i s e d h o r i s o n d i d e i l a i e n e e m p i i r i l i s e l t a n t u d o l u s e d a s i . K u i j u t t j u b a k ä i b m u u d e s t e l u v o r m i d e s t , m i l l i s t e s u h t e s i n i m k o n d e s i t a b m i t t e r o h k e m k u i ü h e ü l e m i n e k u s t a d i u m i t e s t , t e k i v a d e e t i k a s t ä i e s t i u u e d j a v õ i b o l l a , e n a m p õ h j a l i k u m a d k ü s i m u s e d .
K õ r g e v a h ü v e i d e a a l , j ä ä d e s o b j e k t i i v s e k s , s a a b s e e j u u r e s t r a n s t s e n d e n t a a l s e v õ i m e t a f ü ü s i l i s e i s e l o o m u . T r a n s t s e n d e n t n e k õ r g e m h ü v e v õ i b o l l a m õ i s t e t u d k u i k õ r g e i m i n d i v i d u a a l s e v õ i ü h i s k o n d l i k u o l u v o r m . S i i s k i , o n h ä d a v a j a l i k , p i d a d a s i l m a s , e t p o s i t i i v s e i d e a a l i t e o s t a m i s t e i s a a v a a d e l d a k u i s e l l e k s k õ r g e m a k s v o r m i k s e t t e v a l m i s t u m i s t . V a s t u p i d i , v õ i b o l l a t ä i u s l i k i n i m e s e t ü ü p , n õ n d a n a g u s e e m ä ä r a t l e t a k s e m a i s e e l u j a a n a t o o m i l i s e o r g a n i s a t s i o o n i t i n g i m u s t e g a , o n v e e l g i s u u r e m k õ r v a l e k a l d u m i n e s e l l e s t k õ r g e m a s t v o r m i s t , m i l l i s e s t i n i m e n e p e a b ü l e m i n e m a . Ü l d s e , t e e , m i l l i s e v a h e n d u s e l s a a v u t a t a k s e k õ r g e i m h ü v e , s õ l t u b t e r v i k u n a s e l l e s t , k u i d a s s e d a o m a s i s u s m õ i s t e t a k s e . K ä s i t l e d e s s e d a k ü s i m u s t l o o g i l i s e s t j a a j a l o o l i s e s t v a a t e p u n k t i s t , p e a b t u n n i s t a m a , e t t r a n s t s e n d e n t n e e e t i k a k i s u b k a h e m o r a a l s e p o o l u s e s u u n a s . I n d i v i d u a l i s t l i k e e t i k a k u u l u t a b i g a i n d i v i d u a a l s u s e , t e i s t e s t s õ l t u m a t u , l õ p m a t u j a p i i r i t u a r e n g u v õ i m a l u s e s t , k u s j u u r e s s e l l e s i n d i v i i d i d e o m a p ä r a s e s k a s v u s s e i s n e b k i n e n d e k õ r g e m h ü v e . L ä h i m a l v i i s i l m ä ä r a t l e t a k s e t e d a k u i v a h e t p i d a m a t u l t k a s v a v a l õ p m a t u l t k e e r u k a m a k s m u u t u v a j a s i s e m i s e l t v a b a v a i m s e o r g a n i s a t s i o o n i v õ i m s u s e n a .
V a b a d u s j a s õ l t u m a t u s o n s e l l i s e v a a t e t ü ü b i l e k õ i g e k a l l i m . S e l l e l t e e l o n N i e t z s c h e . S e l l e l m a a i l m a v a a t e l o n h e l g e j a v i k e r k a a r e v ä r v i l i n e i s e l o o m , k u i v õ r d t e o r e e t i l i n e m õ t e e i v a s t a n d a s e l l e l e t e i s t a l t e r n a t i i v i , m i s s e i s n e b k õ r g e m a k õ i k e ü h e n d a v a m õ i s t u s e v õ i J u m a l a t u n n i s t a m i s e s , m i l l i s e s u h t e s i g a m a a i l m a i n d i v i d u a a l s u s p e a b a s u m a a l l u t a t u s o l u k o r r a s , t e e n i d e s J u m a l a e n d a s e a t u d ü l e m a a i l m a l i s i e e s m ä r k e . S e l l e p e r s p e k t i i v i s u h t e s , k u i v õ r d s e d a t u n n i s t a t a k s e t e o r e e t i l i s e l t , v õ t a b i n d i v i d u a l i s m v i s a p i m e d a v a s t u p a n u j a i n d i v i d u a a l s e a b s u l u u t s u s e k i n n i t a m i s e i s e l o o m u . T e m a k õ r g e m a k s h ü v e k s o n J u m a l a t a h t e s t l o o b u m i n e , v a a t a m a t a m i t t e m i n g i t e l e v ä l i s t e l e l ü ü a s a a m i s t e l e j a e b a e d u l e . O l l a J u m a l a k s , k u i g i v õ i d e t u k s , v a a t s e l l i n e o n s e l l e s a a t a n i s t l i k u i n d i v i d u a l i s m i d e v i i s . F i l o s o o f i a s e i o l e s e l l e m a a i l m a v a a t e p u h t a i d e s i n d a j a i d ; k u i d s e l l e l o n ü p r i s e r e k u n s t i l i n e v ä l j e n d u s B a i r o n i j a t e m a j ä r g i j a t e t e o s t e s . I n d i v i d u a l i s m i l e v a s t u p i d i n e r e l i g i o o s n e e e t i k a t u n n i s t a b k õ r g e m a k s h ü v e k s o l e m i n e k õ r g e m a t v o r m i , m i s o n a l l u t a t u d j u m a l i k u l e m a a i l m a k o r r a l e . K r i s t l u s e s s e e v ä l j e n d u b s e e v o r m J u m a l a K u n i n g r i i g i m õ i s t e s . J u m a l a K u n i n g r i i g i a l l m õ e l d a k s e k õ r g e m a t e v a i m s e t e o l e n d i t e t e i n e t e i s e g a , J u m a l a g a j a k o g u m a a i l m a g a t ä i u s l i k k u j a h a r m o o n i l i s t s u h t l e m i s t . S e l l e s , n a g u k a k õ i g i s o b j e k t i i v s e t e s i d e a a l i d e s , m õ e l d a k s e e l u l i s t e i l m i n g u t e s u u r i m a t t ä i u s t , k u i d v a i d s e l l e ü l e i n d i v i d u a a l s e t e l e e e s m ä r k i d e l e t i n g i m u s e t u l a l l u t a t u s e l . K r i s t l i k i d e a a l ü l d s e g i e i v ä l i s t a t ä i e l i k k u s i s e m i s t v a b a d u s t ; v a s t u p i d i , n e i l e n ä h a k s e e t t e v a i d J u m a l a t a h t e g a v a b a ü h e n d a m i n e : T ä p s e l t s a m u t i J u m a l a K u n i n g r i i g i i d e a a l e i n ä e e t t e i n d i v i d u a a l s u s e t ä i e l i k k u k a d u m i s t , k u i v õ r d i n d i v i d u a a l s u s e a l l e i m õ e l d a a b s o l u u t s e t i s e s e i s v u s t j a s õ l t u m a t u s t k õ i g e s t m u u s t . J u m a l a K u n i n g r i i k i m õ e l d a k s e k u i i n d i v i d i d e s u h t l e m i s t j a m i s k i e i s e g a a r v a m a s t , e t i g a i n d i v i d u a a l n e i s e ä r a s u s s a a b v a j a l i k u f u n k t s i o o n i j a t ä h e n d u s e s e l l e s t ä i u s l i k u m a i s s u h t l e m i s e v o r m i s . S e l l e i d e a a l i k o n k r e e t n e p ü ü d m a t u s e i s e g a s e l l e l o l e m a s t a j a l o o l i s e p r o g r e s s i j u h t t ä h e k s . S e l l e n i v i i v t e e , ü h t m o o d i n ä i d a t u d k a r e l i g i o o n i p o o l t j a k a f i l o s o o f i l i s e m õ t t e p o o l t , s e i s n e b s e l g e t e a d v u s e k i n n i t a m i s e s ü l d i s e s s o l i d a a r s u s e s j a J u m a l a g a ü l d i s e s ü h t s u s e s . S e l l e t e a d v u s e ü l e n d a m i s e s a k t i i v s e a r m a s t u s e t a s e m e l e s e i s n e b k i k o g u i n i m k o n n a m o r a a l n e k a n g e l a s t e g u . K õ i k ü l e j ä ä n u d e m p i i r i l i s e d e e s m ä r g i d ( k u l t u u r , t e a d u s , ü h i s k o n d l i k u e l u t e a t u d v o r m i d ) s a a v a d s e e j u u r e s k õ r g e m a i d e a a l i s e l g i t a m i s e j a s a a v u t a m i s e l v a i d a b i v a h e n d i t e t i n g l i k u v ä ä r t u s e . J u m a l a K u n i n g r i i g i s e i o l e t a r v i s t e h n i k a t e g a t e a d l a s i , e g a p o l i i t i k a t , m i t t e k õ i k e s e d a , m i s s e l l e s t m a a i l m a s t , k u n a k õ i k s e e o n h ä d a v a j a l i k v a i d n õ r g a l e i n i m o l e v u s e l e n i n g o r g a n i s a t s i o o n i l e ; k õ r g e m o r g a n i s a t s i o o n a n t a k s e K õ i g e k õ r g e m a j õ u g a .
R o h k e a r v u l i s e s t e e t i k a t k ä s i t l e v a s t k i r j a n d u s e s t o n e r i t i m ä r k i m i s v ä ä r s e d : e e t i k a a j a l o o k o h t a T h . Z i e g e r , G e s c h i c h t e d e r E t h i k ( I , D i e E t h i k d e r G r i e c h e n u n d R ö m e r ; I I , D i e c h r i s t i c h e E t h i k ) ; J o d l , G e s c h i c h t e d e r E t h i k i n d e r n e u r e n P h i l o s o p h i e ( @CA. 5@. >4J @54. ;. !>;>2J520: >4;J, « AB>@8O -B8:8 2 =>2>9 D8;>A>D88» ) ; S i g w i c k , O u t l i n e s o f t h e H i s t o r y o f E t h i c h ; t ö ö d u u s i m a t e s t s ü s t e e m i d e s t : F . P a u l s e n , S y s t e m d e r E t h i k ( 1 9 0 3 ) ; E . v . H a r t m a n n , D a s s i t t i c h e B e w u s s t s e i n ( 1 8 8 6 ) ; H . H ö f f d i n g , E t h i k ( 1 9 0 1 ) ; v e n e k e e l e s ?>4 @54. 1>;5=A:>3>, 5D483J, « -B8:0» , 1 8 9 8 ) ; W . W u n d t , E t h i k ( 1 8 9 1 ) ; T h . L i p p s , D i e E t h i c h e n G r u n d f r a g e n ; M . G u y a u , E s q u i s s e d “ u n e m o r a l e s a n s o b l i g a t i o n n i s a n c t i o n ; ;. !>;>2J52, « ?@545;5=85 4>1@0» .
-! - 1 9 0 4 . a . , T : 8 1 , l k . 1 4 6 1 6 4 , !. ;5:A552J.
T h o m a s H o b b e s ( 1 5 8 8 1 6 7 9 ) t u l e t a b k o g u m o r a a l s u s e e g o i s m i s t . R i c h a r d C u m b e r l a n d ( 1 6 3 2 1 7 1 8 ) - i n i m e s e ü h i s k o n d l i k k u s e t a o t l u s t , k u i t e m a o l e m u s e e s m a s t o m a d u s t . A n t h o n u A s h l e y C o o p e r k r a h v S h a f t e s b u r y ( 1 6 7 1 1 7 1 3 ) m ö ö n a b , e t e e t i k a o n u t i l i t a r i s t l i k , v a h e t u j a u n i v e r s a a l n e k õ l b e l i s u s , v a h e t u p a n t e i s m , m i s e i v õ i t l e . . . . H u m e j a A d a m S h m i t h m o r a a l s u s , k u i s ü m p a a t i a l p õ h i n e v p s ü h h o l o o g i a . R o u s s e a u e e t i k a , k u i v o l u n t a r i s t l i k n ä h t u s . J o h a n n G o t t l i e b F i c h t e ( 1 7 6 2 1 8 1 4 ) m õ i s t l i k e k s i s t e e r i m i n e o n v a h e t u m o r a a l n e s e a d u s a n d l u s e n d a s u h t e s . S e l l e s e a d u s a n d l u s e k õ r g e i m a k s k a t e g o o r i a k s o n i n d i v i i d i l e s ü d a m e t u n n i s t u s . M o r a a l n e t e g e v u s o n l õ p u t u p ü ü d a b s o l u u t s e v a b a d u s e i d e a a l i p o o l e .
J o h n S t u a r t M i l l ( 1 8 0 6 1 8 7 3 ) U t i l i t a r i a n i s m ( 1 8 6 1 ) . T õ i f i l o s o o f i a s s e v ä l j e n d i u t i l i t a r i s t l i k v a s t a v a t l a a d i e e t i k a t ä h i s t u s e n a . K a s u , k u i m o r a a l s e k ä i t u m i s e l õ p p e e s m ä r k , e i o l e m i s k i m u u , k u i ü h i s k o n d l i k u k s n o r m i k s s a a n u d j a u n i v e r s a a l s e l t m õ i s t e t u d k õ i g i i n i m e s t e r a h u l d u s j a h e a o l u .
ĪŖ ŠŖ 6Į HĮ Ų &Ų *Ų 0Ų 4Ų <Ų >Ų DŲ HŲ LŲ PŲ bŲ fŲ pŲ vŲ Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų ¢Ų “Ų ¼Ų XŚ ^Ś `Ś fŚ jŚ Ś Ś Ś Ś ¢Ś ¶Ś ¶Ū ŗŪ ¾Ū žŪ Ü Ü Ü
Ü Ü Ü DÜ LÜ NÜ RÜ fÜ jÜ ¤į ųį Fä õķāķÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒÖĒķÖøÖøÖøÖøÖøķÖøÖ©Ö©Ö©ķ©Ö©Ö©ķ hę4H hÜ CJ aJ hlk@ hÜ CJ aJ mHsH hlk@ hÜ CJ aJ mH sH hłN hÜ CJ aJ mH sH hÜ CJ aJ mHsH hÉ ø hÜ CJ aJ hÜ CJ aJ h\^Ų hÜ CJ aJ :Fä Hä Jä õź hÜ hÜ mH%sH% hlk@ hÜ CJ aJ , 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i@ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k@ō’Į ( N o L i s t ` C` ņ ` Ü B o d y T e x t I n d e n t r’^^r’`^ CJ aJ mH%sH%tH%, žo¢ , Ü
s h o r t _ t e x t = ź ’’’’ " $ ' » ¼ čO Ģ` æj ^ ¦ + ·° ø° Ų· ŗ æĀ ŽÉ ½Ź ¬Ś Äß Ćå ķō T + a
³ ģ$ ķ$ Å) Ę) 6 B B P DV e 9g Åk _p !{ ~ ~ L~ M~
< ? 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 ° 0 x 0 ø 0 ø 0 x 0 Č 0 x 0 Ų 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 ( 0 x 0 x 0 @ 0 x 0 P 0 x 0 ` 0 h 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 B P DV e 9g Åk L~ ? {0V2 ’’Æ "{0V2 {0V2 Oy0 0 {0Z2 {0Z2 Oy0 0
0 °H n; Ŗ üO ĪŖ Fä Jä Ę É Ź Ė Ķ ó ō ŖL Jä Ē Ģ Jä Č ! ( * + t v Ż Ž & / » Ā ņ ō ē č t u Õ × b c ¢ Ŗ « µ ø æ Ą É Ź Ó Ō Ł Ś Ż Ž ę č ė ģ š ń ż ž " # ) + 2 3 < = D E J K Q R V W \ ] b c i j p q v w y z ¢ ¤ ¬ ² · ø æ Å Ė Ģ Ó Ō Ü Ż å ę ļ ń ū ü ' ( 0 2 9 : ? D M N R S Z [ e f o p x { £ ¤ « ¬ ø ¹ æ Ą É Ź Ī Ļ × Ų ß ą ź ģ ō õ ż ž & ' / 0 4 5 @ B J K R S \ ] e f r s
£ § ± ² ø ¹ Ā Ä Ė Ģ Ó Ų Ž ß ģ š ö ÷ ü ż ) * 3 4 9 A F H L M Q R V Z ^ _ c d n o { } ¢ ¦ § ® ³ · ½ Į Å Ķ Ī Ų Ł Ü Ż ę ē é ź ó ś % & + , 7 8 : ? K M Q R V W ^ _ c d g h j k p q w x } « ¬ ³ “ » ¼ Ä Å Ē Č Ķ Ī Ö × Ū Ü å ę ķ ī ņ ó ü ž " $ + - 0 4 9 : E F L M Y Z \ ] ` a f g k l o p v w } ~ ” £ ® Æ ½ ¾ Č É Õ Ö ä ę ī ļ ń ņ ų ś ! + - 1 2 : ; ? @ F H K L P Q Z [ d e k l t u ~
„ ¦ Ø © ½ ¾ Č É Š Ń Ō Õ Ś Ü ę č ń ņ ś ū ż ž
! ! ! ! ! ! ! !! (! )! 0! 1! >! ?! M! O! U! V! \! ]! `! a! h! i! n! p! x! }!
! ! ! ! ! ! ! ! „! §! «! ¬! µ! ¶! æ! Ą! Ć! Ä! É! Ź! Ń! Ņ! Ś! Ü! ß! ą! ā! ä! ń! ņ! õ! ö! " "
" " " " " " ," -" 8" :" >" ?" G" H" N" O" W" X" Z" [" a" b" e" f" p" q" {" |" " " " " " " " " £" ¤" ©" Ŗ" °" ±" ·" ¼" ¾" æ" Į" Ā" É" Ź" Ī" Ļ" Õ" Ö" Ü" Ż" ß" ą" ģ" ī" ń" ņ" ö" ÷" ł" ś" # #
# # # # # # $# (# -# .# 6# 7# <# =# F# G# Q# R# \# ]# `# a# f# g# q# s# u# v# # # # # # # # # ”# ¢# «# ¬# ³# “# ø# ¹# ½# ¾# Č# É# Ō# Ö# Ś# Ū# Ż# Ž# ā# ć# ė# ģ# ļ# š# ś# ū# $ $ $
$ $
$ $ $ $ $ &$ '$ .$ /$ =$ ?$ G$ H$ P$ U$ ]$ ^$ e$ f$ n$ o$ s$ t$ $ $ $ $ $ $ $ ”$ §$ Ø$ ²$ ³$ ¼$ ½$ Ē$ Č$ Ź$ Ė$ Ó$ Ō$ Ż$ Ž$ ā$ ć$ ī$ ļ$ õ$ ö$ ū$ ü$ % % % % % % (% *% 6% 8% B% C% N% P% S% T% _% `% g% h% o% t% % % % % % % % % % % ¦% §% ²% “% »% ¼% Ć% Ä% Č% É% Š% Ń% Ž% ß% č% ź% ō% ū% & & & & & & & & '& (& 0& 1& 9& :& E& F& H& I& R& S& V& W& ]& ^& c& d& l& m& v& w& ~& & & & & & ¤& „& «& ¬& ±& ²& ŗ& ¾& É& Ź& Ģ& Ķ& Ų& Ł& ß& ą& å& ę& õ& ö& ü& ż& ' ' ' ' ' ' (' )' ,' -' 6' 7' =' >' K' L' W' X' b' g' j' k' t' u' {' }' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' „' ¦' «' ¬' ²' ³' ŗ' »' Ę' Č' Ģ' Ķ' Ō' Ö' Ž' ß' ä' å' ė' ģ' ī' ļ' ō' õ' ž' ’' ( ( ( ( ( ( ( ( #( $( +( ,( 5( 6( =( >( C( D( F( G( O( P( W( X( c( d( l( m( q( r( x( ~(
( ( ( ( ( ( ¦( §( ®( Æ( ±( ²( ·( ø( ¼( Ą( Č( É( Ō( Ś( ą( į( š( ń( õ( ö( ) ) ) ) ) ) ) ") +) ,) 1) 2) 6) 7) ?) @) E) F) K) L) R) T) [) \) a) b) i) j) s) t) z) |)
) ) ) ) ) ) ) ) ¤) „) «) Æ) ø) ¹) ŗ) ») Ä) Č) f* g* Ņ* Ō* &+ '+ 1+ 3+ + + , , ×, Ł, Å. Ę. Š. Ņ. / / / / ö/ ų/ 0 0 /2 02 E2 G2 ģ3 ī3 Æ5 °5 Æ9 ±9 (: ): Æ: ²: Ł< Ū< Æ= °= ,B -B 'D (D rD tD ÆD ²D E E $F %F 8F 9F lG nG H H ĶH ĪH źI ėI ųJ łJ L L UN VN \N ^N LO MO ~O O čO īO kP mP uP wP ØP ŖP wQ xQ ĘR ĒR T T
T T 6T 7T æU ĀU !V "V tV uV ,W .W tX uX źX ģX tY uY tZ uZ ųZ łZ [ [ \ \ j\ k\ r^ s^ Z_ \_ æ_ Į_ õ_ ö_ Ė` Ņ` ta ua Ųa Śa ķb ļb td ud ¢d ¤d ¼d ½d 7e 9e Ie Je tf uf ¾j Ęj #k %k tl ul ¦l §l m m m m qp rp p p ½r ær Žr ßr ēr ér t t u u sw uw 9y ;y y y z z | | \ b ² “ Ģ Ī Ņ Ó ) + " # y { 9 ; R S c d l m ¦ Æ ū ü ! " B C Ē Č ’ \ ] Ź Ė õ ö @ A B C Ņ Ō Ę Ē * 1 W” Y” B¢ C¢ ¢ ¢ ¢ ”¢ Ä£ Å£ ¦ ¦ ±Ø ³Ø ½© ¾© BŖ CŖ l m C° E° ·° Į° B± C± ¼± ¾± ² ² B³ C³ Nµ Oµ B¶ C¶ · · · · ×· ā· ¹ ¹ ŗ ŗ H½ I½ p¾ q¾ ¾¾ æ¾ Uæ Væ °Į ±Į ¾Ā ĘĀ Ć ”Ć ŌÄ ×Ä BÅ CÅ Å Å >Ę @Ę Ę Ę Ę Ę ÷Č łČ ŻÉ äÉ 6Ź 8Ź ¼Ź ĆŹ ]Ė `Ė BĶ CĶ Ķ Ķ BĪ CĪ ¢Ō ¤Ō BÕ CÕ BÖ DÖ $× &× B× C× BŲ CŲ ŗŁ »Ł «Ś “Ś *Ż +Ż jŽ lŽ Bß Cß Äß Ģß åß čß Bą Cą Åą Ęą Āå Ėå ,ę .ę Bę Cę ę Æę Nē Oē Mč Nč &é 'é 4é 7é é Æé äė åė cķ dķ ķ ķ Bī Cī =š ?š Bš Cš Bń Cń ņ ņ ņ ņ ņ ņ ”ō ¢ō ¾ō Įō Ģō Ķō Łō Śō ķō ÷ō Ćõ Äõ Bö Cö Ųų Łų £ł ¤ł Bś Cś ü ü ü ü ü ü Hż Iż Tž Už 1’ 2’ \ ` ķ ī ø ¹ 8 9 B C { } ¬ Ä Å / 0 R \ * 3 ą į Ų Ł B C ¹ ŗ Ē Č B C ¦ § `
h
0 1 ² ³ \
^
B C q s B C Ą Į 4 6 2 3 B C ³ “ B C 3! 5! B! D! ! ! # # ź$ õ$ B% C% k% m% B& C& X' Y' h' k' Å) Ī) Ł) Ü) ē) é) ņ) õ) Ü+ Ż+ - ®- Ü. Ż. ~/ / ,0 -0 Ü0 Ž0 ®1 °1 Ü1 Ż1 ł2 ś2 Ü3 Ž3 ž4 ’4 6 6 ·6 ø6 Ź6 Ģ6 Õ6 Ų6 s9 u9 õ: ö: Č; É; Ī; Ļ; ņ; ó; ,> -> Č> É> C? E? B B «G ¬G ČG ÉG zH |H ČH ÉH ¤I „I ĶJ ĪJ )K ,K VK WK \K ^K .M /M :N BN ŌN ÖN }P P Q Q Q Q gT hT ķU īU V
V V V CV DV "W #W ÜW ŻW |Y }Y ČY ÉY Č[ É[
\ \ Č\ É\ Č] Ź] ^ ^ ^ ^ <^ =^ ²^ ³^ ` ` 8a 9a b b Łd Üd e e ,e .e e e f f }f f 7g @g yh zh ņi ói k k Äk Ķk l l n n /o 0o Co Eo Xo Yo `o ao _p gp ¼p ¾p śp üp q q r r 7t 8t Wu Xu -w .w Wx Xx { *{ +| -| 0| 2| 6| 7| :| <| >| @| I| K| P| S| Z| [| `| a| b| c| h| i| r| v| (} )} G} H} K} M} X} Z} a} d} i} s} õ} ÷} ~ ~ ~ ~ ~ ~ :~ >~ ?~ A~ K~ N~ ( +
; ? " ( & / ŗ Ā ø w y ń 1 { A B Ć Õ × ; ” ° ² h j Å Ē £ , ¦ Ø z! |! X" Z" g# u# # >$ Č$ Ź$ q% s% F& H& Ź& Ģ& ' c' ' ' D( F( Æ( ±( ) ) ) Ē) Č) ēO īO Ė` Ņ` ¾j Ęj ] b „ Æ * 1 ¶° Į° ×· ā· ŗ ŗ ¾Ā ĘĀ ŻÉ äÉ ¼Ź ĆŹ «Ś “Ś Ćß Ģß Āå Ėå ģō ÷ō S \ * 3 `
h
² ³ ė$ õ$ Ä) Ī) 6 6 B B ~P P CV DV e e 8g @g Äk Ķk ^p gp { *{ ~ ~ K~ N~ ; ? 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 ( ? ! ? ’’ K o i t å ³9
t gj Ü P?Å ’@ ! ! 8ÄS! ! ° Æ) Æ* Æ+ Æ- Æ. Æ/ Æ1 Æ2 tD tE tG tH t^ t_ t` td te l m B B B¢ B£ B± B² B¶ B· B¹ Bŗ B¾ BĄ BÄ BÅ Bń Bņ B B B B& B( Ü) Ü* Č6 Č7 Č; Č< ^ = P @ P P P < @ P P " P $ P L @ P ( P T @ P : P < P | @ P @ P B P @ P F P @ P Z P ø @ P ^ P Ą @ P v P x P ō @ P ~ P @ P P @ P Ŗ P X@ P Ą P @ P Š P ¤@ P Ö P °@ P Ś P ø@ P ą P Č@ P č P Ō@ P P 0@ P * P , P \@ P N P ¤@ P T P ¬@ P b P Č@ P h P Ō@ P ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " q šŠ h 0EåĘUEåĘ „9 H Å ½ „9 H Å ½ ! š “ “ 24 x x 3Q š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ü ’’ E e t i k a ( l a d K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 l ¬ ø Č Ō ą š
( 4
@ L T \ d ä Eetika(lad eti Koit a( oit oit Normal ( Koit l ( 3 it Microsoft Word 10.0 @ Ö~ @ HÖīŹ@ Nø5ŪīŹ „9 H ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ų h p Ø ° ø
Ą Ų ä Kodu ( ½ Å x {
Eetika(lad Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ž’’’÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
ž’’’ ž’’’ ! " # $ ž’’’ż’’’ż’’’ż’’’) ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F Ą#hTŪīŹ+ 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ ö < W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .ź S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q