Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ` b ž’’’ _ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ } bjbj¬¬ .~ Īń Īń ¦` ’’ ’’ ’’ ¬ ° ° ° 8 č , ¬ I ¶ , , " N N N N N N P R R R R R R $ ’ R Q Ś v N N N N N v N N ņ ņ ņ N T N N P ņ N P ņ ņ N ą¬X)ŃŠŹ ° ¢ P 0 I + ® " + ¬ ¬ + L N N ņ N N N N N v v ¬ ¬ ° Š " ¬ ¬ ° Nikolai II ((1868-1818)) praegu ((1897)) õnnelikult valitsev Keiser ja Ülevenemaaline Isevalitseja, Keiser Aleksander III ja Valitsejanna Keisrinna Marija Fedorovna vanem poeg, kes sündis 6. mail 1868.a. Tsarskoe Selos. Tema Majesteedi kasvatamine ja harimine toimus Tema Augustiliku Isiklike Vanemate juhtimise all, aga alates 1877.a. oli Tema õppetöö tegevuse juhtimine tehtud ülesandeks kindral-adjudant G.G. Danilovitsile ( . . 0=8;>28GC ( X , 8 1 ) . Õ p p e t ö ö o l i j a o t a t u d 1 2 . a a s t a l e , k u s j u u r e s e s i m e s e d k a h e k s a a a s t a t o l i d p ü h e n d a t u d g ü m n a a s i u m i k u r s u s e l e , a s e n d a d e s k l a s s i k a l i s e d k e e l e d , m i n e r o l o o g i a , b o t a a n i k a , z o l o o g i a , a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a a l u s t e g a . P e a l e s e l l e o l i l i s a t ud inglise keel laiemal kujul kui gümnaasiumis. Poliitiline ajalugu, vene kirjandus, prantsuse ja saksa keel. Viimased neli aastat olid Valitseja Järglase üldises õppeplaanis pühendatud kõrgemate teaduste kursusele, kuid programmi keerukus sundis õppetöö jätkamist aasta võrra edasi lükkama. Kõrgemate teaduste kursusel oli kaks eesmärki: õppida põhjalikumalt tundma sõjaasjandust ja tutvuda peamiste riigimehele vajalike juriidiliste ja majandusteadustega. Valitseja Järeltulija kõrgema kursuse õpetajateks oli d :
. . /=KH52 ( k a n o o n i l i n e õ i g u s s e o s e s k i r i k u a j a l o o g a , t ä h t s a i m a d j u m a l a s õ n a j a o d j a r e l i g i o o n i a j a l u g u ) , . %. C=35 ( s t a t i s t i k a , p o l i i t i l i n e ö k o n o o m i a j a r a h a n d u s õ i g u s ) , . . >154>=>AF52J ( s e a d u s t e , r i i g i a s j a d e , e n s ü k l o p e e d i a j a t s i v i i l - j a k r i m i n a a l õ i g u s ) , . =. 0?CAB8=J ( r a h v u s v a h e l i n e õ i g u s ) , . . 0<KA;>2A:89 ( p o l i i t i l i n e a j a l u g u ) . P e a l e s e l l e a n d i s . . 5:5B>2J k e e m i a t . S õ j a l i s t e t e a d u s t e õ p e t a j a t e k s o l i d : . . 1@CG52J ( s õ j a l i n e s t a t i s t i k a ) , . . @03><8@>2J ( s õ j a v ä g e d e l a h i n g u l i n e e t t e v a l m i s t u s ) , . . 55@J ( s t r a t e e g i a j a s õ j a a j a l u g u ) , . . 5<JO=5=:> ( s u u r t ü k i v ä g i ) , . . >1:> ( s õ j a v ä e a d m i n i s t r e e r i m i n e ) , . -. (BC15=4>@DJ ( g e o d e e s i a j a t o p o g r a a f i a ) , . . C48<0. 52:>28GJ ( t a k t i k a ) , &. . N8 ( f o r t i f i k a t s i o o n ) , . . C7K@52A:89 ( s õ j a k u n s t i a j a l u g u ) . R i v i t e e n i s t u s e o m a n d a m i s e k s j a s õ j a v ä e e l u o l u g a t u t v u m i s e k s o l i V a l i t s e j a J ä r e l t u l i j a k a h e s P r e o b r a z e n s k i p o l g u l e i b - k a a r d i v ä e v ä l i l a a g r i s , t ä i t e s a l g u s e s AC10;B5@=J- >D8F5@0 k o h u s t u s i , a g a p ä r a s t r o o d u ( k o m p a n i i ) k o m a n d ö r i , p e a l e o l i k a k s s u v e l a a g r i t r a tsaväe teenistuses Tema Majesteedi leibkaardiväe husaaripolgus, kui rühmaohvitser ja eskadroni komandör. Lõpuks, vahetult enne troonile asumist, oli ka ühes suurtükiväe laagris ja kamandas juba polkovniku aukraadis, Preobrazenski polgu leibkaardiväe esimest pataljoni. Tsiviiljuhtimise küsimustega praktiliseks tutvumiseks osales Valitseja Järeltulija 6. maist 1889.a. riiginõukogu ja ministrite komitee istungitel. Lõpuks, kuulus harimise plaani Venemaa erinevate piirkondadega tutvumine, milleks Valitseja Järeltulija saatis oma Augustilikku Vanemat paljudel Tema Venemaa reisidel. 1890.a. oktoobris Järeltulija Tsareevits võttis ette reisi Kaug-Itta, suundudes Viini, Triesti, Kreeka ja Egiptuse kaudu Indiasse, Hiina ja Jaapanisse ning tutvus praktiliselt teel Mereväe asja probleemidega. Hiinas Augustilik Reisumees käis ekskursioonil mööda Jan-Tseni kuni Han-Kou, kus on koondunud vene tee-faktooria (tootmiskeskus). Jaapanis Valitseja Järeltulija külastas Otsu linna, kus 23. aprillil 1891.a. keegi fanaatik Sanzo Tsuda, kes asus politseinike ridades, tungis Tema Majesteedi elu kallale, andes mõõgaga hoobi pähe. Kurjategija püüdis veel teist hoopi anda, kuid Kreeka kuningpoeg Georg lõi ta pikali. Õnneks haav ei olnud ohtlik. Tagasi sõitis Järeltulija mööda maismaad, läbi kogu Siberi ja pani aluse suurele ettevõtmisele, mis pidi selle siduma orgaaniliselt Keisririigi Euroopa osaga. Vladivostokis Tema Majesteet osales Siberi raudtee ehituse alustamisel ja viis isiklikult teetammile kärutäie pinnast. Tema Majesteedi juuresviibimisel alustati Valdivostokis doki ja admiral Nevelski mälestussamba ehitust, aga Habarovskis osales Muravjov-Amurski mälestusmärgi avamisel. Järeltuleva Tsareejevitsi Siberi külastamise märkis Keiser Aleksander ära 17. aprilli 1891.a. Nimelise seadluse väljaandmisega, millisega kergendati ja lühendati Siberisse saadetute karistust. Sama aasta augustisValitseja Järeltulija lõpetas õnnelikult Oma reisi, mis oli kestnud üle 9 kuu (alates 23. oktoobrist 1890- 4.august 1891.a.) ja mille pikkuseks oli peaegu 35 000 versta (km.). Sama aasta lõpus Valitseja Järeltulija oli kutsutud juhtima spetsiaalset komiteed, mis pidi andma abi ikaldusest kannatada saanud kubermangu elanikele. See komitee tegutses kuni 5. märtsini 1893.a., kogunud annetusi üle 13 milj rubla. 1892.a. Valitseja Järeltulija oli määratud Siberi raudtee komitee esimeheks, millise kohalt ta lahkus hiljem, kuna asus Troonile. Aprillil 1894.a. Valitseja Järeltulija oli kihlatud Hesseni printsess Alic“iga (sündinud 25. mail 1872.a.), Hesseni suurvürsti tütrega, Inglise kuninganna Viktooria lapselapse ja praegu valitseva Hessen-Darmstaadi suurhertsogi Ernst-Louisi õega. Kõrget päritolu Mõrsja, võttes õigeusu kirikuga ühinedes (21. oktoobril 1894.a.) nimeks Aleksandra Feodorovna, saabus Venemaale poolteist nädalat enne Keiser Aleksander III surma (20 okt. 1894.a.). Valitseja Keiser Nikolai Aleksandrovitsi troonile asumise manifest (20. oktoober 1894.a.), väljendades Tema poegade piiritut kurbust hüvitamatu kaotuse puhul, samas ka teatas, et nüüdsest Ta, olles imbunud läbi Oma lahkunud Vanema nõuannetest võtab püha lubaduse Kõigekõrgema Isiku ees, võtta ainsaks eesmärgiks kalli Venemaa rahumeelse edenemise, võimsuse ja kuulsuse arendamise ning kõigi Tema truualamlike õnne loomise. Vastav ringkirjaline noot oli saadetud kõigile Venemaa esindajatele välismaa õukondade juures 28. oktoobril 1894.a. Selles noodis oli teatatud, et Tema Majesteet, olles innustatud kindlst otsustavusest võtta tervikuna Enda peale kõrge ülesande, millise visandas Endale unustamatu armastatu Tema Vanem Keiser Aleksander III, pöörata kõik Oma hool Venemaa sisemise heaolu arendamisele ja mitte millegagi kalduda kõrvale täiesti rahuarmastavast, kindlast ja sirgjoonelisest poliitikast, mis nii võimsalt aitas kaasa üleüldisele rahunemisele, seejuures Venemaa hakkab, endiselt, pidama silmas riikide õigusi ja seaduslikku korda kui riikide julgeoleku parimat panti. Lubades alustada üle kogu Venemaa tellimuste vastuvõtmist Keiser Aleksander III mälestusmärgi rajamiseks Voskvasse, Valitseja Keiser oma 13. aprilli 1895.a. seadlusega asutas SPb. Keiser Aleksander III Vene muuseumi, millisesse kavatsetakse koondada vene maalikunsti, skulptorite ja etnograafiliste kollektsioonide väljapaistvaid teoseid. Viimaste hulgas antakse silmapaistev koht lahkunud Valitseja elule ja töödele kellele kuulub ka rahvusliku muuseumi asutamise idee. 26. veebruari 1896.a. seadlusega seatis sisse unustamatu Tsaar-Rahutooja hõbemedal, et seda kanda rinnal, Aleksandri lindil, vaimulikele ja kõigi ametkondade ametnikele, kes olid möödunud valitsemise ajal tegevteenistuses. 14. novembril 1894.a. toimus Valitseja Keisri laulatamine Suur-Vürstinna Aleksandra Feodorovnaga, millisest teatati Armuliku manifestiga 17 jaanuaril 1895.a. toimus Kõigekõrgeim vastuvõtt aadlike, omavalitsuste, linnade ja kasakavägede saadikutele, kes saabusid SPb., et esitada õnnitlusi Nende Majesteetide abiellumise puhul. Väljendades kõigi seisuste poolt ilmutatud truualamlike tunnete siirust, pöördus Valitseja Keiser nende poole järgmiste sõnadega:Minule on selge, et viimasel ajal on kostnud mõnede omavalitsuste kogudes inimeste hääli, kes on kaldunud mõtetule omavalitsuste sisejuhtimise asjades osalemise unistusele; las teadku kõik, et Mina, pühendan kõik Oma jõud rahva heaolule, hakkan kaitsma isevalitsuse alust sama kindlalt kui seda kaitses Minu unustamatu manalas puhkav Vanem.14. mail 1896.a. toimus Valitseva Keisri ja Valitseja Keisrinna Fedorovna Püha Kroonimine. See ülimalt pidulik päev on tähistatud Kõigearmulikuma manifestiga ning teiste armlikkustega, eriti sõjaväe ametkonnale, millise toetusi oli Tema poolt määratud, muuseas igal aastal 1 200 000 rubla maa- ja mereväe emeritaalkassale, seni kuni koostatakse selle uus määrus. 3 miljonit rubla oli antud alamates auastmetes isikute paremaks toitmiseks. Mõlemad Valitseja Keiser Nikolai Aleksandrovitsi armulikud manifestid, peale tavaliste sarnaste aktide oli võtmata maksude kergendamine ja kuritegude eest mõistetud karistuste leevendamine, kingiti veel erilisi soodustusi, mis olid tingitud kaasaegsest ebasoodsast olukorras põllumajanduses, mis andis ülalpidamisvahendeid suurele osale Keisririigi elanikest. 14. novembri manifestiga alandati Talutahva panga laenude võtjate protsente kuni 4 ½ % , aga Aadlike pangast laenu võtjatele kuni 4% ; peale selle Aadlike panga spetsiaalsest osakonnast laenanutele on kingitud soodustusi, millised hüvitatakse riigikassast 848 000 rubla ulatuses aastas ja 48 ½ aasta jooksul või üheaegselt 18 ½ miljonit rubla Talurahva panga kasuks on kästud igal aastal arvestada igal aastal talurahvalt laekunud väljaostu summade osa , kuni panga omakapital ei saavuta 50 miljonit rubla. Kõigearmulikuma 14. mai manifestiga on vähendatud poolele, kümne aasta jooksul, alates 1896.a., riiklik maamaks (ja analoogilised maksud Poola Tsaririigis), et kujutavad endast kogu selle aja kestel 85 miljonit rubla. Kroonimise pidustustele Valitseja Keiser käskis kutsuda Moskvasse Vene Keisriigi seisuste ning teised esindajad. Moskvas kogunenud valdade vanemate kogus suvates Valitseja Keiser pöörduda järgmiste sõnadega: ...Teie heaolu eest hoolitsemine on Minu südamele sama lähedased, kui need olid Minu Vanaisale ja unustamatule kallile Vanemale. Jätke meelde sõnad, mis on öeldud Teile siin vallavanematele Tema Tsaaririigiga kroonimise puhul (Aleksander III ütles vallavanematele: ... järgige oma juhtide aadlike nõuandeid ja juhtimist ega uskuge rumalaid ja valesid kuulujutte maa ümberjagamisest, selle tasuta juurdelõikustest ja muud sarnast. Need kuulujutud on lastud lahti meie vaenlaste poolt. Kogu omand, täpselt samuti nagu teie oma, peab olema puutumatu). Ma soovin, et need sõnad teeniksid Teid kindla juhisena... Selle järel Valitsev Keiser suvatses öelda, pöördudes aadlike esindajate poole: ... Ei kahtle selles, et aadelkond jääb alati, nii nagu ta oli Trooni toeks, ja ma hindan siiralt aadelkonna kasulikku ja omakasupüüdmatut osalemist kohalikes asjades. Minule on teada raske aeg, millist elatakse praegu üle mõisa aadlike poolt. Olge rahulikud, Ma ei unusta tema vajadusi Meie kalli isamaa hea käekäigu eest hoolitsuses mitte sugugi. Varsti peale Nende Majesteetide kroonimist, külastanud Ülevenemaalist kunstilist tööstuslikku näitust Nizni Novgorodis, võeti ette sõit Euroopasse (august 1896.a.). Peale Austria Keisri õukonna külastamist Viinis ja lühikeseks ajaks Venemaale tagasi tulnud, et pühitseda Kiievis siise Valdimiri kirik, toimus Breslavlis kohtumine Saksa Keisriga, millisel oli põhiliselt sõjaväeline iseloom. Valitseja ja Valitsejanna külastasid Inglismaad kui eraisikud, külastades Kuninganna Viktoriat tema otimaa üksilduses. Seejärel sõideti Prantsusmaale (nn. vene nädal, koos 5 -10 okt-nov uue kalendri järgi). Ainus suur vabariiklik riik Euroopas, senini ainus monarhistlike suurriikide hulgas, võttis esimest korda vastu võimast krooni kandjat. Valitseja ja Valitsejanna Prantsusmaa külastus, pöördumine ühtmoodi selle mereväe poole (erburgis) ja maaväe poole (alonis) ning kogu rahva poole (Pariisis ja Versaille“s), kinnitas prantsuse-vene sõpruse sidemed ning tagas Prantsusmaale võrdõiguslikkuse Euroopa peamiste monarhistlike riikidega, tegemata klahju tema asutustele. Esimesed kaks pool aastat Valitseja Keiser Nikolai Aleksandrovitsi valitsemist tähistas välispoliitika valdkonnas esmajärgulise tähtususega sündmustega. Jaapani poolne Hiiana purustamine ja rahulepingu eelnevad tingimused, milliseid Hiina pidi 1895.a. aprillis vastu võtma, ähvardasid Jaapani poolse kindlustumisega Aasia mannermaal, ning tema poolse ülekaalu võtmise Korea ja Hiina suhtes, mis rikkunuks teiste suurriikide huve, kellel on Hiinaga poliitilised ja kaubanduslikud sidemed. Selleks, et hoida ära neid ebasoovitatavaid tagajärgi ja tagada rahu Aasia Ida äärealal, Venemaa, olles toetatud Saksamaa ja Prantsusmaa poolt, ärgitas Jaapanit loobuma endaga Liao Tonga poolsaare ühendamise kavatsustest, võttes enda peale, muuseas, Hiina 16 miljoni naelsternilingulise laenu korraldamise ja garanteerimise, mis võetud Jaapanile kontributsiooni maksmiseks. Sellisel viisil kindlustunud Venema mõju Hiinale soodustas seda, et Hiina Valitsus, 27. augustil 1896.a. esitas uuesti asutatud vene-hiina pangale kontsessiooni Hiina Ida-raudtee ehitamisele ja ekspluateerimisele, milline, läbides Manzuuria, pidi siduma lühimat teed pidi Taga-Baikali raudtee Lõuna-Ussuuri raudteega ning olema võetud Siberi magistraal-raudtee koosseisu, lühendades selle pikkust 514 km. Hiina Ida-raudtee, asudes meie rahandusministeeriumi peamise juhtimise all, olles garanteeritud Vene Valitsuse poolt. Ei kannatanud ka Venemaa ja Jaapani suhted. Viimaste tugevdamist silmas pidades 1896.a. sõlmiti Jaapaniga konventsioon, mis määratles mõlema poole õigused Koreas. Jaapaniga sõlmiti samuti 27. mai 1895.a. kaubanduse ja meresõidu leping, mis astus jõusse, mitte enne kui 4 aasta pärast, alates selle allkirjastamisest.
1895.a. saabus esmakordselt Venemaale saatkond Abessiiniast, misjärel meie Punane Rist varustas sinna saadetava ekspeditsiooni, et aidata Itaaliaga peetus sõjas kannatanuid. 1896.a. taastusid sõbralikud suhted Venemaa ja bulgaarlaste vahel. Prints Ferdinand, otsustanud oma kahe aastase poja, prints Borissi, anda õigeusu kiriku alla, pöördus Valitseja Keisri poole kirjaga, millisele sai heakskiitva vastuse. Ametlikult olid Venemaa ja Bulgaaria vahelised diplomaatilised suhted taastatud. Prints Ferdinand kinnitati suurriikidele poolt Bulgaaria vürstina ja Ida-Rumeenia kindralkubernerina. Lõpuks, Ida küsimuses, mis on viimastel kahel-kolmel aastal teravnenud armeenlaste tapmise tõttu, ülestõus Kritis ((Küpros?)) ja saarele Kreeka vägede maabumisega, kuulutades selle Kreekaga ühendatuks, mängib Venemaa väljapaistvat rolli, võttes oma poliitika aluseks Ottomani Keisririigi terviklikkuse printsiibi. Indias 1896.a.lahti pääsenud katk sundis meie valitsust õigeaegselt võtma Aasia piiril nakkust ära hoidvaid meetmeid Selle asja üldine juhtimiseks moodustati 1897.a. veebruaris, prints Aleksander Petrovitsi Olenburgi juhatusel, spetsiaalne laialdaste volitustega varustatud komisjon.
Sisepoliitika valdkonnas võeti ette Valitseja Keiser Nikolai Aleksandrovitsi esimestel aastatel samuti mõned olulised ettevõtmised. Kaua järjekorras seisnud küsimus üleüldise rahvaloenduse kohta, lõpuks, lahendati 5. juuni 1895.a. seadusega, aga rahvaloendus ise viidi läbi 28.a jaanuaril 1897.a. Rahandusministeerium asus juba 1887.a välja töötatud rahareformi teostamisele, mis oli suunatud metallraha ringluse taastamisele. Seda silmas pidades, 8. mai ja 6. novembri 1895.a. seaduse alusel oli lubatud tehinguid teha kullas ja kuldrahaga võis maksta kõigisse valitsuse kassadesse, kusjuures seati selle mündi kurss 1 rubla kullas = 1. 50 kop krediidipaberites. 1896.a. anti välja 3% siselaen 100 miljoni rubla nominaalväärtuses, millistest saadud raha, mis suurendas riigi vaba raha hulka kuni 100 miljoni tegeliku rublaga, on ette nähtud riigikassa poolse riigipanga protsendita kreedidipaberite väljalaskmise laenu kustutamiseks. 3. januari 1897.a.seaduse jõul hakatakse kuldraha lööma ka edaspidi sama proovi ja kaaluga, nagu seda tehti varem, kuid hakkab omama kirja 15 rubla (10 rbl asemel) imperiaalidel ja 7 50 (5 rbl asemel) pool-imperiaalidel, et neid vahetada krediidi rubladega rubla rubla vastu. Rahareformi lõplikuks teostamiseks jääb vaid viia sisse krediidi piletite kohustusliku kullaks vahetamise hulga kindlaksmääramine. 15. mai 1895.a. seadusega varade kindlustamise riigilõiv on alandatud 1/3 aga lõiv kindlustuskapitalile ja selle tuludele on täiesti tühistatud, mis kergendas maksukoormat enam kui 2 miljonit rubla aastas. Üpris märkimisväärselt on alandatud lõivud 11. märtsi 1896.a. proovi lõivude põhikirjaga, mis muutis täiesti Venemaa proovi asju. Uue leiutiste privileegide põhikirjaga, milles on eelmise põhikirja muudatused leiutiste leiutajate ja tööstus-tehnika arendajate kasuks. 1 juuni 1895.a. seadusega semstvo asutused 34 semstvo kubermangus ja 14 kubermangu semstvo kogud, millistes viiakse sisse semstvo asutused, vabastatakse rahukohtunike, talutahva asjade administratiiv-kohtute asutuste ja kubermangu statistika komiteedele minevatest riigimaksudest ja suunates vabaneva raha (üldiselt, enam kui 8,3 miljonit rubla aastas) igas kubermangus ühise kapitali moodustamisega, mis kulutatakse teede parandamiseks. 13. mai 1896.a seadusega on tehtud märkimisväärseid kergendusi talupoegadelt väljaostu maksete võtmist, milliste võtmise teostamine on lükatud edasi uute tähtaegadeni vähendades jooksvat protsenti kuni 4 ni, 5 ja 4,17% asemel, tihti ka pikendatud ilma % arvestamiseta. Talurahva Panga uue põhikirja järgi, mis on Kõigekõrgema poolt kinnitatud 27. novembril 1895.a. laiendatakse ka panga tegevuse territooriumi ja isikute ringi, kes võivad kasutada selle teenuseid (peale talupoegade, on sinna haaratud ka mõisnikud, kes elavad alaliselt asumites ja tegelevad põllumajandusega) ja selle poolt teostatavate operatsioonide ringi (peale maa ostmiseks võetava laenu, võib juba talupoegade poolt omandatud maad panti pannes laenu, et kustutada sellel lebavaid võlgu, aga samuti selleks, et osta maad oma arvel, et müüa edasi talupoegadele). Talurahva maakasutusele soodsa meetmena on 16 juuni 1895.a. seadus, mis laiendas kohalike talupoegade seltsidele, mis asutatud 1884.a., riigi maa rendi soodustusi. 23. mai 1896.a. seadus Siberi maaelanikkonna maakorralduse kohta, mis laieneb seni vaid Tobolski, Tomski, Enissei ja Irkutski kubermangule, peab seadma piirid Siberis eksisteerivate talurahva maakasutusele ja sellega soodustades maatükkide väljaselgitamist, millised võivad olla eraldatud ümberasustajatele. Ümberasumise reguleerimiseks on 2. detsembri 1896.a. seaduse alusel, siseministeeriumi juures asutatud ajutine ümberasustamise juhatus. 10. aprilli 1895.a. seadus, tühistas maksud tasuta põllumajandusliku maaomandi üleminekul ühelt abikaasalt teisele, otsese liini sugulastele ja kehtestas soodsad, mõningatel juhtudel, pärisorjuse maksude väljamaksmise suhtes. Selle seaduse alusel arvestatakse riigikassa tulu vähenemist 3 milj rubla aastas. Püüd aidata maavaldajaid, väljendus 6 mai 1896.a. ajutistes eeskirjades, milliste abil on meil tehtud esimene katse organiseerida maaparanduslikku krediiti.
Tööliste huvide piiramiseks on suunatud 20 veebruari 1895.a. seadus kulla ja plaatina tootmisettevõtetesse palkamise ja kulla ja plaatina tööstuste suhtes 6. mai 1896.a. seadusega, millist laiendati veel 8 kubermangule, vabriku seadusandluse mõju. 17 juuli 1896.a. seadlusega on tühistatud ¼ % laevasõidumaks veoste ja kaupade väärtuselt. Selle maksu võtmine andis riigile umbes 800 tuhat rubla aastas, piiras kaupade vaba liikumist sisevetel. Tähtsaimateks m a j a n d u s l i k u i s e l o o m u g a s e a d u s a n d l i k e k s a k t i d e k s o n v e e l : e d a s i n e j a s e e j u u r e s ü p r i s l a i r i i g i v i i n a m o n o p o l i l a i e n d a m i n e , m i l l i s e g a s e o s e s o n t ü h i s t a t u d 1 8 9 6 . a . p r o p i n a t s i o o n i õ i g u s ? ( ?@>?8=0F8>==>5 ?@02>) ( ( p i i r i t u s e j a s u h k r u t o o t m i s e g a s e o t u d ) ) E d e l a kubermangudes ja Poola Tsaaririigis. Valitsuse suhkrupeedi suhkru tootmise normeerimine 20 novembri 1895.a. seadusega. 1 jaanuarist 1897.a. nendele riigikassa osakondadele linnades, kus riigi panga asutusi ei ole, lihtsamate pangatehingute sooritamise kohustuse panemine. 1 juuni 1895.a. määrus väikese krediidi asutamine, nende kasutuse ringi laiendamine ja 1896.a. laenu-hoiukassade ja krediidi-sekltside näidis põhikirjade väljaandmine.
Võeti rida meetmeid kutsekoolide (kommertskoolide asutamise määrus 15. aprillist 1896.a., Moskvas teedeministeeriumi alluvuses oleva inseneride kooli asutamine, Tomski tehnoloogiainstituudi ja rea alamaid tehnikume ja tööstuskoole). Hariduse vallas asutati veel 1895.a. Sankt-Peterburis naisüliõpilastele meditsiiniinstituut ja assigneeriti aasta kiriku-kihelkonnakoolidele ja kirjakoolidele üle 3 miljoni rubla aastas.
Üldise seadusandluse vallas tõmbab endale tähelepanu siseministri kõigealandlikuma ettekande alusel Kõigekõrgema korraldus 78 detsembrist 1895.a. millise alusel administratsioonile antud tugevdatud kaitse volitused, millised on laiendatud kõlvatu käitumisega, ühiskonna rahule ohtlike isikute üle.
Kohtu valdkonnas on suuremateks ettevõtmisteks: 1895.a. detsembris vanglate ametkonna justiitsministeeriumi koosseisu ühendamine. 29. jaanuari 1896.a. seadus Arhangelski kubermangu ringkonnakohtu asutamisest, millises senini oli rahukohtu asutused. 13. mai 1896.a. seadus Siberis Kohtukorralduse seaduste sisseviimise kohta. 1896.a. Kõigekõrgeima kinnitusega Riiginõukogu arvamusega on tõstatatud järjekordselt semstvo asutuste seaduse laiendamine mitte-semstvolistele kubermangudele. Lõpule läheneb uue Kriminaalkoodeksi väljaandmine, on ümber vaadatud talupoegade seadus, on vaadatud ümber Keiser Aleksander II Kohtu põhikirjad. Viimase lõpetamatus ei peata vandemeeste kohtu tegevuse rajooni laiendamise küsimuse väljatöötamist, milliseks 1896-97.a. on asutatud kohalikud komisjonid Astrahani ., Olonetsi ja Orenburgi kubermangudes. Vandemeeste kohtu sisseviimine Siberi Lääne kubermangudes on samuti ainult aja küsimus.
Valitseja Keiser Nikolai Aleksandrovitsi esimestest aktidest oli Nimeline seadlus 13. jaanuarist 1895.a., millisega käskis igal aastal kulutada riigikassast 50 000 rubla abi andmiseks puudust kannatavatele teadlastele, kirjanikele, bublitsistidele aga samuti nende leskedele ja orbudele. Nende asjade juhtimine pandi Teaduste akadeemia juures asuvale komisjonile. Valge laik meie ühiskondlikus heategevuse süsteemis oli kaetud Kõigekõrgema poolt 1. septembril 1895.a. asutatud töö-armastuse ja töömajade hoolduse määrusega, mis pandi Augustikuliku Valitseja Keisrinna Aleksandra Fedorovna hoolekande alla.
Valitseja Keisri Nikolai Aleksandrovitsil ja Valitsejanna Keisrinna Aleksandra Feodorovnal sündis 3. novembril 1895.a. tütar, Tema Keiserlik Majesteet suurvürstinna Olga Nikolaevna.
Riigi sisepoliitikas jätkas Nikolai II oma isa alalhoidlikku suunda. Riigi majanduspoliitikas etendas tema valitsusaja I poolel juhtivat osa rahaminister S. Witte, kes hoolitses eriti Vene raudteevõrdu ja suurtööstuse väljaarendamise eest, kasutades selleks väliskapitalide sisse toomist, kõrgeid kaitsetolle jne. Nikolai II algatusel kutsuti 1899.a. kokku I Haagi rahukonverents. Valitsuse välispoliitiline huvi suundus aga peagi Kaug-Itta, kus Vene okuperis Liaotungi poolsaare Port-Arturi kindlusega ja Manzuuria. See ekspansioon tõi konflikti Jaapaniga, mis lõppes Venele õnnetu sõjaga. Seejärel algas Vene välisminister A. Izvolski juhtimisel aktiivset välispoliitikat Lähis-Ida suhtes. Ta astus liitu Prantsus- ja Inglismaaga (Entente) ja aitas luua 1912.a. Balkani riikide liidu, millel juba s.a. puhkes sõda Türgiga (Balkani sõjad). 1914.a. a. Alanud maailmasõjas oli Nikolai sept-st 1915 pärast Nikolai Nikolaevitsi jun-i Vene vägede ülemjuhatajaks, täites seda kohta enam nimeliselt, kuna tegelikuks juhiks oli staabiülem kindral M. Aleksejev.
Baltimail jätkus Nikolai II ajal keiser Aleksander III poolt rajatud venestamispoliitikat, üldiselt siiski loiumalt kui varemini. $ - h
"
2
" Ś Ü Ž ą ā ę š ō ^ ` b d h , 0 \ ^ ` b f ~ Ņ ųščųąųšŲŃŲŃŲŃĶÉÅĮŹ²¹²¹²Ŗ²¹²¹²¹²¦ h{wZ h{wZ mH%sH% h{wZ h{wZ h{wZ mHsH hX9 hX9 mH%sH% hX9 hX9 hX9 mHsH h-] hzÄ hÆ h3 ø h3 ø h3 ø h3 ø mHsH hC mH%sH% h“ mH%sH% h3 ø mH%sH% h-] mH%sH%6 *A ÕE 1V »[ c] ^ 5b d Oe Pe ri ux »| ż| ž| ’| } }
} } } } } } ż ż ų ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ģ ć ż ģ ć ż ż ż h]hgdKE ų’ &`#$gdĒ4Č gdŠ ’| } žž Ņ Ō Ö Ų Ü ģ ī H f ¶ T v Ø ¬ ä \ l ø Ü ² < b D K n ¤ Ć ģ g o v ± ¾ X ² ¾ Ł ųńųńųńéŽéŽéŽéŽéŽéŽéŽéŽéŽéÖĖÖĆÖĆÖ»³«³£«£«££{ hYÕ mH%sH% hJ3 mH%sH% h§ŗ mH%sH% hµe mH%sH% hŚB mH%sH% h K mH%sH% hĒ4Č mH%sH% hs( mH%sH% hPF% mH%sH% hjZ mH%sH% hé hé mH%sH% hé mH%sH% hN% hN% mH%sH% hN% mH%sH% hN% hōN hōN mHsH0Ł ę F! Ģ! d# #$ E$ H$ 7& _( ) $* č, ķ. n2 |4 5 Å5 O6 ß7 į7 ’8 ?; > @ A C ųščąŲŠŲŠČĄø°Ø xpxh`XPH h$YŻ mH%sH% hgzš mH%sH% hä>Ā mH%sH% hŃxŹ mH%sH% hO mH%sH% hYÕ mH%sH% h8F mH%sH% hm¶ mH%sH% hģN[ mH%sH% h © mH%sH% h / mH%sH% h &« mH%sH% hßd mH%sH% h%,¶ mH%sH% hDģ mH%sH% hJ3 mH%sH% hā! mH%sH% hĪÅ mH%sH% h\E1 mH%sH% h’ mH%sH% hLz mH%sH% h[Bä mH%sH% hM+ mH%sH%C -E G ”I ”J šM ņM N O ØO ©O ŖO ĖQ źQ õQ ŌS 0V 1V vX DY tY Y Æ\ Ć\ ] b] c] Ö_ 4b 5b Uc Xd \d d d e Ne ųščąŲŠŲČĄČĄČøČĄ°Ø
}} }uŲumemum] h^ō mH%sH% hW¢ mH%sH% hRå mH%sH% h²RZ mH%sH% hĖN* mH%sH% hYrć hYrć mH%sH% hYrć mH%sH% hwe
mH%sH% hVkH mH%sH% hzÄ mH%sH% hī^ś mH%sH% h_( mH%sH% h Ł mH%sH% h½ė mH%sH% hhjó mH%sH% hvl mH%sH% hUT mH%sH% h Q mH%sH% hŠ mH%sH% h CĪ mH%sH%$Ne Oe Pe Re ge ag ri õi x ux #z ŗ| »| ż| ’| } } } }
} } } } } } } } } } ųščščąŲÖŲąŲĪŲĪľľŗľÄÆľŗ«Ī h~č hzIæ 0J mH nH uhĮ"©
hĮ"© 0J j hĮ"© 0J Uh^ō mH%sH% UhzIæ mH%sH% hĮ"© mH%sH% h’tY mH%sH% h
WŅ mH%sH% hRå mH%sH% Eesti avalik elu tegi Nikolai II ajal määratuid edusamme poliitilise ja rahvusliku tõusu ja emantsipeerumise suunas.
Ebapopulaarne ja valitseva isevalitseva korra puududi paljastav Vene-Jaapani sõda soodustas 1905.a. revolutsioonlise liikumise puhkemist. See sundis Nikolai II tegema mõningaid mööndusi konstitutsioonilise monarhia suunas, mida aga püüti peagi jälle kärpida. Rahva ja valitsuse vahekord jäi endiselt pinevaks. Peaminister P. Stolõpin andis valitsuse kursile kindlamalt reaktsioonilise suuna, mis püsis ka pärast tema surma. Iseseisvuseta ja passiivselt võõrastele mõjudele alistuv Nikolai II sattus aja jooksul üha enam vastututstundeta nõuandjata (Rasputin, G.) mõju alla, mis asjaolu omakorda aitas suurendada opositsiooni isevalitsusliku korra vastu. Märtsid 1919.a. puhkenud revolutsiooni survel loobus Nikolai II 15. märtsil troonist oma venna Mihhail Aleksandrovitsi kasuks. ((Kes loobus samuti troonist)). Nikolai interneeriti koos oma perekonnaga ajutise valitsuse korraldusel Tsarskoje Selos, kust ta aug. 1917.a. saadeti Tobolskisse; sealt toodi ta aga järgmise aasta aprillis Jekaterinburgi, kus A. Koltsaki armee lähenemisel hukati koos oma abikaasa ja lastega enamlaste poolt.
Vt. P. Miljukov jt. Historie de Russie, III, 1933. H. Kr. J. T..
PAGE
PAGE 7
, 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 KE F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . KE P a g e N u m b e r Ą` ~ ’’’’ ¶ Ü3 8 ćH mM O AP ēS HV W W $[ \ b` ¤` „` ¦` Æ` °` ±` ¼` ½` ¾` Į` 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 H 0 H 0 P 0 P 0 P 0 0 x 0 X 0 x 0 x 0 X @ 0 į @ 0
{0 @ 0 @ 0
{0 `§” Ņ Ł C Ne } 5 8 9 : ; } 6 } 7 ! !’ $ & ³ “ µ · Į Ė Ņ Ó Ö × ß ä ė ķ ö ÷ ’ + , 5 7 @ A N W c e n p x z £ Ø © ¬ “ µ ¼ Ā É Ź Ļ Š Ó Ō ą ā ķ ī õ ÷ ū ü ( ) - . 4 6 : ; D E M N U V a b l m v w ¢ £ © Ŗ ± ² » ¼ Į Ā Ē Č Ķ Ī Õ × ą į é ź ņ ó ö ÷ ū ü
! # 0 1 3 4 ; < D E P Q Y Z f g i j | ~ £ ¤ Æ ° “ · ø ¹ ŗ » Į Ć ! " # % * , 6 8 C D M N P Q ^ a b c d f s u } » ¼ ½ æ Č Ź Ų Ł Ž ą į ā ć å ń ó ž ’ ( ) ² “ æ Ą ą į ģ ķ ! $ 5 6 g h { | ? A q r Ź Ė ń ó # $ C D [ \ c d ¾ Ą ü ż Q
S
ŗ
»
Q R Q R u v G I
p q ų ł ³ “ P Q Ę Ē Ö Ų ś ū U V ] ^ r t
[ \ u w Ō Ö / 0 3 4 > ? ¬ Ó Õ ķ ļ 5 6 ] ^ Ē É >! A! ! ! ! ! ! ! Č! Ź! " !" 6" 7" G" H" i" j" x" y" " " " " #
# A# B# h# i# ±# ³# m$ n$ ķ$ ń$ m% o% É% Ź% Ļ% Ń% ÷% ü% "& #& & & ' ' L' Q' ' ' ¢' §' »' ¼' ( ( ( ( Į( Ā( å( ę( ń( ó( ų( ł( ) ) ,) .) 9) :) I) J) p) q) |) }) ) ) D* E* ]* _* ±+ ³+ ²- ³- ²/ ³/ @3 A3 ²3 ³3 ¹3 »3 36 56 ·6 ø6 Å6 Ę6 7 7 Ą7 Į7 Y8 Z8 {8 |8 8 8 9
9 ²9 ³9 : : L: N: R: S:
: : Ž: ß: ; ; č; é; Č< É< ī< ļ< S= T= j> k> Ž> ß> ņ> ō> ? ? ¦? §? Ø? ©? (@ )@ v@ w@ ¤@ „@ ;B P DP ÄP ĘP Q Q )Q *Q Q Q Q ĆQ ÄQ R R R R ½R ¾R
S S .S /S PS QS fS iS ¬S S “S µS ęS čS QT RT T
T T T T T ĮT ĆT śT ūT U U GU HU ~U U ”U ¢U GV IV W W ØW ©W 2Y 4Y #[ %[ „[ §[ \ \ ū\ ż\ _] `] ,_ ._ 1_ 2_ ?_ @_ K_ L_ T_ U_ a` c` ` ”` ¦` ¾` Į` Ė ć ä ė . : 0 · 1 2 Ū3 Ü3 8 8 āH äH lM oM O O @P DP ęS čS GV IV W W #[ %[ \ \ a` c` ` ¤` ¦` ¾` Į` 3 3 3 3 3 3 ` „` ¦` ¾` Į` ` ”` ¦` ¾` Į` ’’ K o i t M å L Æ J3 Q we
"r / ģ s( §^ PF% ĖN* ½R, \E1 =$4 X9 ŚB C KE 8F VkH K ōN O UT ’tY jZ ²RZ {wZ ģN[ -] µe vl Lz ’ N% “ _( ^ M+ ā! é ßd W¢ © Į"© &« m¶ %,¶ 3 ø §ŗ zIæ ä>Ā zÄ ĪÅ Ē4Č ŃxŹ CĪ Š
WŅ YÕ Ł ėfŁ $YŻ Yrć [Bä Rå ~č ½ė Dģ Ioķ gzš boń ō:ņ hjó ^ō ī^ś \{ū ’@ £` £` ģń £` £` ² ² ² ² ² ² ² ²J ²K §[ Ą` p @ p
p @ p p p p p , @ p X p “ @ p š @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " q šŠ h rģć&õūćf 4 ^ l :R 1 Æ l :R 1 Æ ! š “ “ 24 u` u` 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’-] ’’ P N i k o l a i I I p r a e g u õ n n e l i k u l t v a l i t s e v K e i s e r j a Ü l e v e n e m a a l i n e I s e v a l i t s e j a , K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 “ ō ( 8 H T
p |
¤ ¬ ä Q Nikolai II praegu õnnelikult valitsev Keiser ja Ülevenemaaline Isevalitseja, e Nik Koit lai oit oit Normal i Koit l i 52 t Microsoft Word 10.0 @ “?ØT @ ?OĻŹ@ ŌŃŠŹ l :R ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 < h p Ø ° ø
Ą ä Kodu i Æ 1 u` {
Q Nikolai II praegu õnnelikult valitsev Keiser ja Ülevenemaaline Isevalitseja, Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? ž’’’A B C D E F G H I J K L M N ž’’’P Q R S T U V ž’’’X Y Z [ \ ] ^ ž’’’ż’’’a ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ŠIb)ŃŠŹc 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ @ + W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .~ S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ O D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ W C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q