Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ ` b ž’’’M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„ĮU@ šæ›Įbjbj¬›¬› "ŠĪńĪń×c’’’’’’ˆ`Ņ`Ņ`Ņ8˜Ņ\ōÓ$8D¶$ä$ä"FäFäFäFäFäFä“C•C•C•C•C•C•C$īDR@G:¹C9FäFäFäFäFä¹CFäFäņCņ§ņ§ņ§FäT^FäFä“Cņ§Fä“Cņ§ņ§Ø†įŠkęFää š1;ŸóŹ`ŅšBŠ]ėā4§ęģ\D08DćLzGj rzGhkęzGkę<FäFäņ§FäFäFäFäFä¹C¹C$€<‚$Pܧ<‚ Väike-tootmisettevõtte juhtimine. Sisu. Saatesõna. I. Sissejuhatus… 1.Taluraamatupidamise tähtsus… 2.Talu osad. 3.Ühe- ja kahekordne taluraamatupidamine.. 4.Liht ühekordne taluraamatupidamine.. 5.Taluraamatupidamise aasta algus. II. Talu kapitalide hindamine ja inventuuri tegemine… 1.Tootmisvahendid ehk –vahendid ja kapitalid.. 2.Kapitalide jaotus.. 3.Kapitalide hindamisest üleüldse… 4.Inventari raamat… 5.Talukäitise inventar.. A. Aktivkapitalid. 1.Maakapital.. 2.Maaparanduskapital… 3.Ehituskapital.. 4.Taimkapital.. 5.Loomkapital.. 6.Masin-riistkapital.. 7.Jooksev käitus- ehk talituskapital.. B. Passiv – ehk võlakapital… C. Talukäitise inventari kokkuvõte.. 6.Toitlus- ehk ühise kodumajanduse inventar… 7.Kõrvaltööstuse inventar… 8.Eratarvituse inventar… 9. Üldine kokkuvõte… III. Kassaraamat… 1.Üldiselt. 2. Sissetulekute ja väljaminekute jaotus nelja talu osa vahel… 3.Kassaraamtu pidamine.. 4.Talukäitise raha sissetulekute ja väljaminekute jaotus… 5.Perenaise kassa… 6.Kassaraamatu aasta… 7.Talu jooksvad nõudmised ja võlad… 8.Isikute arved… IV. Majanduse raamat… 1.Natuura ringkäik talu osade vahel… 2.Tööde ülesmärkimine ja jaotus… 3.Täiendus- ehk abitabelid… V. Lõpuarve.. 1. Üldiselt… 2.Lõpuarve tegemine… VI. Taluraamatupidamise statistika… VII Lisad. Talu lõpuarve (näide). Kirjandus: ***** Põllumajandusettevõte osad. Talumajapidamine. Talu peamiseks osaks on selle tootmisüksus, ehk talumajapidamine. Viimane koosneb põllu-, heinamaa-, karja-, metsa-, mesindus, kalapüük-, kalakasvatus- majapidamistest. Esimesed on tihti seotud veel teistegi abiettevõtetega – saeveski-, puutöökoda, transpordi tööde tegemine, küttepuude tootmine ja müük, paatide laenutus ja moodne suvitajate vastuvõtt jne. jne. Viimased annavad tööd ja leiba põhitöö kõrval, kuna tihti põllumajandusettevõte ise tagab vaid osalise sissetuleku ja põhiettevõtte laiendamine pole asukoha ja materiaalsete võimaluste tõttu otstarbekas. Viimati mainitut nimetatakse kõrvaltööstuseks. Kuna viimasel on esimesega vähe ühist, siis tuleb neid ka eraldi käsitleda. Peale majandusettevõtte raamatupidamise tuleb talumehel seada sisse ka isikliku (perekonna) majapidamise arvestus. Viimane peab samuti olema kahest esimesest eraldi ja see on esimene tähtsaim raamatupidamise korrashoiu nõue. Talupere isiklikud kulud ei tohi kunagi olla kajastatud taluettevõtete kuludes. Kui ettevõtja ettevõttest saadud raha ise rohkem ära tarvitab, kui selleks töötasuna õigus on, siis ta võib pankrotti minna. Seda isegi siis, kui ettevõtte arvepidamine veel kasumit näitab. Pankrotis talu ei tähenda iga kord seda, et ettevõtmine ära ei tasu, vaid seda, et peremees ise on rohkem kui võis, kapitale kulutanud. Kui ettevõte kasutab ajutisi-hooaja palgatöölisi, siis tihti on tal ka nende toitlustamine, kas lepingu järgi või selleta, päevakorras. Kui ka kõrvaltööstuse tööliste toitmine talu köögi kaudu toimub, siis tuleb see kulu kõrvalettevõtte vastavate kulude tulude raamatusse kanda. Igal juhul ühel või teisel viisil peab see olema arvepidamises täpselt kajastatud. Talus-ettevõttes töötavate või ka seal mitte elavate inimeste, pere liikmete, kes tarvitavad talu tooteid, poolt kasutatud tooted peavad käima talu isikliku kodumajapidamise arvel ja rahaks arvestatuna. Nii siis, ettevõtte võib koosneda neljast osast: 1)talupidamine, 2)toitlustamine-, majutus jne, 3)ettevõtja omaniku enda ja ta pere tarvidused, 4)kõrval-ettevõtted. Ühe- ja kahekordne raamatupidamine taluettevõttes. Ühe- ja kahekordne raamatupidamine erinevad oma ulatuse poolest. Esimese ülesandeks on kogu terviku tasuvuse väljaselgitamine, kahekordsel aga jaotatakse kõik majandusharud eraldi, samuti nende kulud-tulud. Viimasel juhul saab täpselt teada, mida tasub ja mida ei tasu teha. Kuid viimane nõuab hoolsat raamatupidamist ja lihtsama tootmisega taludes piirdutakse vaid ühekordse raamatupidamisega. Ühekordne raamatupidamine nõuab päevas umbes 10 minutit aga kahekordne vähemalt 2 kuud aasta kohta. Kahekordset raamatupidamist võib asendada ühekordse raamatupidamise andmete statistilise töötlusega. Selleks rühmitatakse ühesuguse talitussihiga ettevõtte osas eraldi rühmadeks ja võrreldakse nende rühmade tasuvust üksteisega. Näiteks, talu osa, mille peasissetuleku annab piim, näitab suuremat tasuvust, kui mõne talu teine rühm, kus poeassissetulek on viljast või linast, saab üldjoontes teada, mis paremini ära tasub. Ühekordne raamatupidamine. Ühekordne raamatupidamine võib oma ulatuse järgi olla väga mitmekesine, kas laiendatud või lihtsustatud. Laiendatud ühekordses raamatupidamises peetakse samu raamatuid, kui ühekordse raamatupidamise puhul. Need erinevad vaid lõpparve tegemise juures. Liht ühekordne raamatupidamine kus märgitakse üles ettevõtte üldise tasuvuse leidmiseks vajalikud andmed, koosneb 3 erinevast arveraamatust. Kõige esimene ja tähtsam raamat on selles inventari raamat ehk vara (kapitali) nimestik. See raamat on selleks, et sinna aasta alguses ja lõpus kogu vara väärtus selle hinna järgi sisse kanda. Inventari raamatu ülesandeks on näidata kogu talu varanduse, võlgade ja puhta varanduse suurus, selle suurenemine või vähenemine aasta jooksul. Teiseks raamatuks on kassaraamat, kuhu märgitakse ettevõtte rahaline käive järjekorras üles. Kassaraamatu pidamine üksinda ei kujuta endast veel mingit raamatupidamist, nagu ekslikult sageli arvatakse. Kassaraamat ei näita midagi peale sularaha käivet ja seepärast on kassaraamat iseendast väiksema tähtsusega kui inventari raamat. Liht ühekordse raamatupidamise juures ei ole erilise aida – või tagavararaamatu pidamine tarvilik. Tuleb lihtsalt ainult üks osa talumajapidamise saadustest üles märkida ja nimelt see osa, mis on toitluse otstarbeks, peremehe isiklikuks tarvitamiseks või kõrvaltöönduse peale tarvitatakse. See osa toodetest, mis näiteks, ettevõttes endas ära tarvitatakse, nagu veiste, sigade, hobuste, kanade söötmiseks külvatud vili, võib olla liht ühekordses raamatupidamises üles märkimata jätta, kuna ettevõtte tasuvust vo võimalik ka ilma selleta kindlaks teha. Kolmas raamat on selleks kohaks, kus tuleb üles märkida ettevõte saaduste näol teistele ettevõtte osadele antud või teistest osadest saadud saadused, teenused, on liht ühekordses raamatupidamises majanduse raamat. Majanduse raamatusse tuleb ka inimeste ja tööloomade töö kõige lihtsamal viisil (töötunnid) üles märkida. Nende kolme raamatu kõrval võib veel tarvitada nn. perenaise raamatut, mis on kassa- ja majanduse raamatu täienduseks. Viimast peab perenaine ja kuu lõpul kannab siit peremees üles märgitud teated kas kassa – või majanduse-raamatusse edasi. Kassaraamatu juurde võib liita veel võlgade ja nõudmiste lehed ja majandusraamatu juurde mitmesuguseid täiendus- ja märkustelehti, nagu tööpalga lehed, külvi ja saagi tabel, erakorraliste väljaminekute leht jne. mis on ettevõtte pidamise juhtimise ja laiendatud lõpparve tegemisel tarvilikud. Ettevõtte raamatupidamise aasta algus. Ettevõtte raamatupidamise aasta alguse määramisel tuleb mitmeid erinevaid asjaolusid arvesse võtta. Talu pidamisel on neis oludes soovitatavaim 1. maid talu raamatupidamisaasta alguseks võtta ja seda järgmistel põhjustel: 1)I. mail on tagavarad, milliste hindamine on teisel ajal töömahukas, üpris väikesed ja ei valmista mõõtmisel-hindamisel mingeid raskusi. 2)1.mail olemasolevad tagavarad näitavad täpselt seda, kuidas eelmise aasta saagist jätkus. 3)Töötajaid palgatakse ja ka põllutööd algavad samal ajal. 4)1.mail on rohkem aega inventuuri tegemiseks ja raamatupidamise lõpetamiseks. 5)Talvel korraldatud raamatupidamiskursused on veel värskelt meeles ja seepärast on esimest korda raamatupidamisega alustamine lihtsam. 6)Eelmise aasta tasuvusest saab selge pildi enne uut tootmisaastat. Ettevõtte, talu kapitalide hindamine ja inventuuri tegemine. 1.Tootmisvahendid. Ettevõtetes on kasutusel palju tootmisvahendeid, nagu maa, ehitused, masinad, tööriistad, raha, loomad, linnud, inimtööjõud, loodusjõud (vesi, tuul), soojus, külm, päiksekiirgus, vesi, jää jne. jne. Kõiki neid vahendeid rakendatakse tootmisel. Vilja kasvatamisel on abiks olnud, maa kus seda vilja kasvatati, vilja taimed ise, maa harimise masinad, väetised, umbrohu- ja kahjurite mürgid, vilja koristamise, kuivatamise, puhastamise masinad aga ka palgatud või renditud töölised, kes kõigi nende masinatega töötasid ja lisaks laod ja masinate ja kuivati kütus, vesi ning elekter ja palju muud vajalikku. Neid tootmisvahendeid põllumehe seisukohast vaadates, me näeme, et üks osa tootmisvahenditest on talus tegevuses, ilma et nende eest oleks rahva välja makstud või nende soetamiseks oleks kulu tehtud, need on loodusjõud, soojus, valgus, niiskus, erinevad mineraalained ja bakterid mullas, mis on igale vabalt tarvitada. Teine osa tootmisvahenditest on raha eest ettevõttesse ostetud ja nende otsene rahaline väärtus on teada. Kolmas osa tootmisvahenditest, nagu maa, ehitused, loomad, linnud, tööriistad ja masinad, igasugused tagavarad, millistel on rahaline väärtus, nimetatakse kapitaliks. Tootmisvahendite kohaselt me kõnelema siis maa-kapitalist, ehituskapitalist, loomkapitalist jne. Maatulunduslik hindamine ja raamatupidamine teevad tegemist vaid kapitalide hindamise ja arvestamisega, kuna teised tootmisvahendid jäetakse kõrvale. 2. Kapitalide jaotus. Igasse talu osasse mahutatud kapitalid moodustavad selle talu osa nimelise kapitali rühma. Nii eristame: 1)talumajapidamise kapitali, 2)toitlus- ehk ühise kodumajanduse kapital, 3)peremehe isiklik kapital ehk eratarvituse kapital, 4)kõrvaltööstuse kapitali rühma kogu tulu kapitalis. Praktilise elu, keel pruugi, seaduste ja eriti raamatupidamise seisukohalt on tarvilik iga kapitalirühma alarühmadeks ehk nn. lihtkapitaliks jaotada. Talumajapidamise alla kuuluvad kapitalid jaotame järgmisteks lihtkapitalideks: 1)maakapital, 2)maaparanduskapital, 3)ehituskapital, 4)viljakapital, 5)metsapuukapital, 6)väljakapital, 7)loomkapital, 8)riistade-masinate kapital, 9)tagavarakapital, 10)rahakapital. Viljapuu-, metsapuu ja väljakapitali alarühma kutsutakse sageli ka taimkapitaliks, ning nagu tagavara ja rahakapitali – käibekapitaliks. Toitlusmajanduse kapital jaotatakse samuti lihtkapitalideks. Siin eraldame: 1)toitlusmajanduse riistade ja 2)toitlusmajanduse tagavarade kapitali. Peremehe ehk eratarvituse ja samuti kõrvaltööstuse kapitalide arvestamine ja nende arvepidamine on talu raamatupidamises kõrvalise tähtsusega, seepärast võetakse ka nende all olev kapital üldsummas ilma üksikasjaliku jaotuseta. Kõik ettevõtte-talu (väikeettevõte)(A/s, ühistu, mõis on suurettevõte) tegevuses ja ettevõtja enda päralt olevad kapitalid sünnitavad vastava ettevõtte osa tegev ehk aktiivkapitali. Ettevõte või selle osa on tihti koormatud kohustuste ehk võlgadega. Ettevõtte võlasummat nimetatakse võla- ehk passiivkapitaliks. Passiivkapital on see osa põllumehe kapitalist, mida ta teistele võlgneb ja ei saa omaks kapitaliks tunnistada. Ettevõtte puhaskapitali summa saame alles siis teada, kui aktiivkapitalist võlad ehk passivkapitali maha arvame. 3.Kapitalide hindamine. Ettevõttes tegevuses oleva kapitali hindamine on raamatupidamise raskematest ülesannetest. Kuid ilma kapitalide hindamiseta ei ole inventari raamatu ehk varanduse nimestiku pidamine ja ühes sellega ka raamatupidamine võimalik. Inventarist peab näha olema kui palju on ettevõtjal ettevõttes kapitali, s.o. peab olema näha, kui suur on tootmisvahendite rahaline väärtus hindamise ehk inventuuri tegemise silmapilgul. Järelikult tuleb kapitale hinnata nende tõelises väärtuses. Talukapitalide hindamisel on kõige sündsam välja pinna vastavate kapitalide nõutamise kuludest. Ühe kapitali nõutamiskulu koosneb selle ostuhinnast, ostmisega ühenduses olevaid otseseid kulusid juurde arvates või kui see kapital on talus eneses valmistatud, siis selle valmistamise ehk tootmiskuludest. Selle järgi, kuidas vastavad asjad ära kulusid või on ära tarvitatud, kirjutatakse väärtus madalam. Müügiväärtust, s.o. väärtus, mis ühe asja eest selle müümise korral saadakse, ei või talu- ettevõtte-kapitalide hindamisel mitte alati arvesse võtta. Põllumees arvestab selle hinnaga, mis tal teatava asja soetamiseks tuleb välja maksta. Ainult talupidamise lõpetamise ja teatavate müügi jaoks talus olevate ainete hindamise korral võiks müügiväärtusega hindamisest juttu olla. Talu saaduste hindamine, mis peremehe isiklikuks tarvitamiseks või toitlusmajanduse otstarbeks välja antud, peab keskmiste turuhindade alusel toimuma, arvestatuna talu õues. See käib ka talus olevate tagavarade hindamise kohta. Tagavarade hindamisel peaks hindamine turuhindadest veokulu, hindade kõikuvuse ja riisiko võrra, mis tagavarade hoidmisega seotud, madalamalt sündima. Saaduste hindamisel, mis talus jälle ära tarvitatakse, nagu igasugune loomasööt jne. ei tohi kunagi kasutada ka mõne ajalehe järgi kohaliku linna turu või ka maal juhuslikul väikesel hulgal müügi puhul saadud hindu, vaid tuleb põhimõtteliselt tarvitada tootmiskulu väärtust. Kui ei ole teada saaduse tootmiskulu, siis tuleb arvestada keskmiste turuhindadega, sellest maha arvates müügi ja veokulu, oletusega, et need turuhinnad vastavad talumajapidamise keskmistele tootmiskuludele. Kui mõne saaduse hinda teada ei ole või see on turuhinnatu (tavaliselt seda ei müüda ega osteta), nagu naerid, laudasõnnik, põhk, siis tuleb neid hinnata teiste sarnaste, umbes samal otstarbeks kasutatavate saaduste hindade järgi ja arvestades nende tegelikku väärtust. Nii hinnatakse naereid kartulitega võrreldes, laudasõnnikut kunst-väetisega võrreldes, põhku heinte järgi jne. jne. Selliseid saadusi võib hinnata ka ümbertöötluse ehk tootlikkuse järgi. Nii hinnatakse heinte ja põhu väärtust piima hinna järgi jne. Inventari raamat. Inventari raamat on ettevõtja kapitalide ja võlgade nimestik. Et talu- ehk ettevõtte majapidamise tasuvust leida, tulevad need kapitalid, mis on ettevõtmisesse paigutatud, teistest ettevõtja kapitalidest lahus inventari raamatusse kanda, järelikult tulevad kapitalid ja võlad talu osade järgi sisse kanda, s.o. missuguse talu osa tarbeks need on tehtud või on olemas. Nagu juba eespool märgitud, on vajalik ettevõte-talu neljaks osaks jaotada, vastavalt sellele jaotame ka inventari neljaks. 1.Talumajapidamise ehk taluettevõtte inventar. 2.Toitlus- ehk ühise kodumajanduse inventuur. 3.Kõrvaltööstuse inventar. 4.Eratarvituse ehk pererahva isiklik inventar. Iga talu osa juures eraldame viimase tegeva ehk aktiivkapitali selle osa peal lasuvast võla- ehk passiivkapitalist ja kanname need üksteise järele inventari raamatusse. Iga talu osa aktiv- ja passivkapitalide järgi tehakse selle osa kokkuvõte ja arvatakse puhasvara välja. Kui kõigi nelja talu osa inventar on raamatusse kantud, tehakse üldine kokkuvõte ja arvatakse kogu talu puhasvara välja. Inventari raamatuse kantakse ainult kaks korda aastas inventari väärtus sisse , - iga raamatupidamisaasta algul ja lõpul. Inventari väärtus ühe aasta lõpuks on ka selle väärtuseks järgmise aasta algul, nii et tegelikult ühes järjes aasta-aastalt raamatuid pidades ainult üks kord aasta kohta tuleb inventari raamatut kätte võtta. Aasta läbi seisab inventari raamat puutumata ja ei ole vaja sinna mingisuguseid jooksvaid märkusi kanda. Inventari jaotus talu osade vahel ja osade inventari jaotus lihtkapitalideks ja nende alaosadeks on siia juurde lisatud Lisast näha. Üksikasjalikum jaotus on „Inventari raamatust“ näha, kuna viimases on püütud kõik ette trükkida, mis võimalik, et inventuuri tegemisel vähese kirjutamisega läbi saada. Igal pool on aga veel ruumi jäänud nende asjade sissekandmiseks, mis ette trükitud ei ole. Inventari raamatut on soovitav nii sisse seada, et sinna 4-5 aastat inventari ühes järjes sisse võib kanda (Tabel 1.). Siin nimetatud inventariraamatu saab neli aastat järjest inventari väärtust sisse kanda. Iga aasta tuleb sisse kanda asjade arv „Arvu“ lahtrisse, iga tüki või mõõdu hind. „Üksuse hinna“ ja vastava asja või asjade koguväärtus „Kokku“ lahtri. Kui vastavat asja arvu järgi ainult üks, kantakse selle väärtus otsekohe „Kokku“ lahtri. „Kokku“ lahtrisse kantakse veel: ühekordse jämeda joone vahele vastava kapitali alajaotuse summa, kuna kahekordsete jämedate joonte vahele kantakse vastava kapitali koguväärtus, s.o. üksikute alajaotuste kokkuvõte. Ühe- või kahekordsete joonte vahele kokkuvõetud summasid ülekandeks kokku ei võeta. Ainult kahel leheküljel poolitatud alajaotus võetakse „ülekandeks“ kokku ja kantakse järgmisele leheküljele „Ülekanne“ joonele „Kokku“ lahtrisse. Kapitalide juures, mille väärtus aasta jooksul kustub, on märkuste lahtris võimalik üles märkida vastava asja uusväärtust, kestvust, muretsemise ehk soetamise aastat ja igaaastast kustutussummat. Iga kapitali sissekandmise iseärasuste kohta antakse seletust allpool vastava kapitali käsitluse juures. Talu-ettevõtte inventar. Aktivkapital. 1.Maakapital. a)Maatarbealad. b)Tulundamisõigused. 2.Maaparanduskapital… Lahtised kraavid Salakraavid (Drenaazisüsteem) 3.Ehituskapital. a)Kõrgehitused… Elumaja Laut Küün, kuivati jne. b)Madalehitused… Sõnnikuhoidla Kelder Kaevud Aiad, trepid, sillad, tammid, tiigid jne. c)Ehituste ja teedealune maa. 4.Taimkapital. a)Viljapuud (Õunapuud, pirnid, kirsid, marjapõõsad). b)Metsapuud. c)Väljakapital. 5.Loomkapital… Veised. Sead. Hobused. Lambad. Sulgloomad. Mesilased. Jänesed jne. jne. 6.Masinkapital. a)Veovahendid… Vankrid. Reed, kastid, tünnid jne. Paadid, parved. Autod. Järelkärud. b)Hobuse ja sõiduriistad. Loogad, sedelgad, rangid. Ohjad, rihmad, päitsed. Tekid. Köied. latern jne, c)Põllutööriistad… Adrad. Äkked, kultivaatorid. Rullid jne. d)Masinad. Traktor. Rehepeksumasin. (algeline kombain). Heinaniidumasin. Kartulivao lahtiviskaja. Looreha. Tuulamismasin. Heinajahuveski. Elektripump. Bensiinimootoriga saag. jne. jne. e)Käsiriistad… Vikatid, rehad, hangud, labidad jne. g)Käsitööriistad… Höövlid, saed, puurid. Sepa riistad jne. h)Lauda ja talli riistad… Künad, ämbrid jne. i)Aidariistad… Viljakirstud. Kotid. Viljamõõdud. Kaalud. j)Aiatööriistad… Kastekann. Aiaprits. Lavaraamid jne. k)Mesindusriistad. Mesitarud. Meevurr. Suitsulõõts, kaitsevõrguga kaabu jne. l)Piimatalitusriistad… Piimanõud. Piimajahuti. Koorelahutaja. Võimasin jne. m)Talujuhtimisinventar… Kirjutuslaud. Raamatud. Termomeeter, baromeeter jne. n)Tööliste toa inventar. Voodid. Toolid. Kapp. Lauad. Voodiriided. Jne. o)Muu inventar… Rõuguredelid, korvid, redelid jne. 7.Jooksev käitus- ehk talituskapital. Tagavarakapital. a)Koresööt.. Heinad, põhud jne. b)Aluspõhk ja –materjal… Turvas. c)Jõusööt Loomajahud. Õlikoogid. d)Tera- ja kaunvili Rukis, nisu, oder, kaer, hernes, uba jne. e)Mitmesugused seemned Ristikuseeme, linaseeme jne. g)Söödajuurikad Peet jne. h)Kartul i)Metsasaadused Kütepuud Palgid, postid, jne. j)Mitmesugused taluettevõtte tooted Linad. Või. Nahad jne. k)Ehitusmaterjalid Telliskivid. Savi. Lubi jne. m)Kunstväetised n)Mitmesugused ostetud tarbevahendid Bensiin, petrool, määrded, kivisüsi jne. Rahakapital. a)Sularaha. b)Panga jooksev arve. c)Taluettevõtte nõudmised, nagu saada olev piima-, või-, liha- jne raha. d)Põllumajanduslike, ühistute osamaks (aktsiad, osakud jne). e)Töölistele ettemakstud palk. Jne. B.Passiv- ehk võlakapital. 1.Pikaajalised kindlustatud võlad. Hüpoteeklaen Maaparanduslaen. Ehituslaen. 2.Panga jooksvad võlad. 3.Teised protsentvõlad. 4.Jooksvad võlad. a)Maksmata võlaprotsendid. b)Käitus- ehk talitusvõlad… Töölistele maksmata palk. Kunstväetiste, mürkide võlg. II. Toitlus- ehk ühise kodumajapidamise inventar. A. Aktivkapital. 1.Riistkapital. a)Köögiriistad. b)Ühise söögitoa riistad. c)Pesuköögi riistad. d)Sauna riistad. e)Mitmesugused muud riistad. 2.Tagavarakapital… Jahud. Kartulid. Liha. Silgud. Leib, sai. Aedvili. Nõudmised jne. B.Passivkapital. Jooksvad toitlusmajanduse võlad. III. Kõrvaltööstuse inventar. Aktivkapital. 1.Protsentikandvad nõudmised… Aktsiad. Obligatsioonid. Hoiusummad jne. 2.Tööstusettevõtted… Jahuveski. Saeveski. 3.Muud nõudmised… Palk kõrvaltöö ametist. Saadaolevad protsendid jne. B.Passivkapital. Kõrvaltööstuse võlad. IV. Eratarvituse inventar. Aktivkapital. Eratarvituse vara… Riided. Mööbel. Iluasjad. Kodukäsitööriistad, nagu sigareti vormimise aparaat jne. Kangasteljed jne. Passivkapital. Eratarvituse võlad… Arsti võlg. Laste koolitamise võlg jne. *** 5. Talu-ettevõtte inventar. Kõik inventar, mis talumajapidamise pidamise ehk talu-ettevõtte otstarbel talus olemas on, samuti kõik võlad, mis talumajapidamise otstarbeks on tehtud, kuuluvad talumajapidamise inventari hulka. Teatav osa inventarist on ühel ajal nii talumajapidamise, toitlusmajanduse kui ka peremehe isiklikuks kasutamiseks, nagu elumaja, kaevud jne. Otstarbekohasuse mõttes võib neid siiski talumajapidamise inventari alla võtta, kuna lõpuarve tegemisel tuleb teistel taluosadel vastavalt nende tarvituse suurusele talukäitisele üüri ehk tasu maksta. Talukäitise inventaris on nii aktiv- kui passivkapital eraldi sissekantud ja otstarbekohasuse mõttes on need mõlemad rühmadeks jaotatud. Aktivkapital on jaotatud 7 lihtkapitaliks ja võlad 4 alarühmaks. Aktivkapitalid. 1.Maakapital. Maakapitali hulka arvatakse seesuguse maa väärtus, mille peal kasvavad taimed. Maa, millelt see võime on ära võetud, nagu hoonete-, teede- ja õuealune maa, ei kuulu enam maakapitali hulka. Maakapitali õiglane hindamine on meie tingimustes kaunis raske ülesanne, kuna maa hindade väljakujunemiseks ei ole olud piisavalt soodsad. Kus talu on äsja ostetud, seal on maa hinna leidmine kaunis kerge, tuleb ainult teiste kapitalide, nagu ehituste, maaparanduste jne. väärtus talu hinnast maha arvata ja saamegi maakapitali väärtuse kätte. Igal teisel juhtumil tuleks oma ümbruskonna talude müügi- ja ostuhindasid välja uurida ja saadud info põhjal oma talu hind välja arvata ja siit maa väärtus leida. Ühekordse raamatupidamise juures ei ole üksikute maatarbealade, nagu põllu-, heina-, karjamaa jne., hindamine eraldi vajalik, vaid maa hind võetakse üldsummas. Maakapitali hinna väljaarvamiseks järgmine näide: „Undriku“ talu on omandatud ostu teel 1923.a. Talu eest on makstud 600 000 mk. Sellest arvutatakse maha: Ehituste väärtus… 250 000 mk. Viljapuuaia väärtus… 25 000 Kasvava metsa väärtus… 80 000 Väljakapitali väärtus… 15 000 Maaparanduse väärtus… 20 000 Kokku: 390 000 mk. Maa hinnaks jääb siis … 210 000 mk. Saadud hind kantaksegi inventari raamatus maakapitali all maatarbealade hinnaks. Juhtumil, mil talu on saadud valdusse pärimise teel, siis tuleb sellest hinnast lähtuda, millega talu ja koos sellega saadud maa on oma valdusse saadud. Väga tihti tuleb pärijal talu ühes aktiva ja passivaga üle võtta. Siis leiame talu väärtuse kui talul lasuvate võlgadele paneme juurde selle, kui palju pärija teistele pärijatele välja peab maksma ja veel pärija enese peale langeva päranduse osa väärtuse. Iseäranis sageli unustatakse see osa juurde arvamata, mis pärija enese päranduseks tuleb, kuna viimase eest ei olnud pärija kellelegi maksnud. *** Näide: Poeg saab vanemate talu päranduseks ühes inventariga. Selle eest peab tema igale oma kolmest õest 200 000 mk. maksma ja ka kõik talu võlad 200 000 mk. suuruses üle võtma. Ülevõtmise hind kujuneks järgmiseks: Võlad … 200 000 mk. Päranduse väljamaks… 600 000 mk. Ülevõtja enda päranduse osa… 400 000 mk. Kokku: Ülevõtmise hind 1 200 000 mk. Sellest maha: Ehituste väärtus… 350 000 mk. Maaparanduse väärtus 20 000 mk. Viljapuude väärtus 25 000 mk. Metsapuude väärtus… 80 000 mk. Riistade-masinate väärtus 95 000 mk. Loomade väärtus.. 165 000 mk. Tagavarade väärtus… 75 000 mk. Nõudmised ja sularaha… 65 000 mk. Kokku: … 875 000 mk. Maa hinnaks jääb… 325 000 mk. *** Pärandamise kordadel läheb talu sageli ühe pärija kätte alla tegeliku hinna, mispärast eeltoodud näite järgi maa hinda arvestades jääb viimane liiga väike ja erineb palju maa tõelisest hinnast. Sellisel juhtumil on kõik talu kapitalid alla tõelist väärtust omandatud ja mitte üksi maa kapital. Vastavalt sellele tuleks kõikide talundikapitalide hinda ühtlaselt s.o. proportsionaalselt vähendada ja kapitalid nende vähendatud hindade järgi inventuuri üles võtta. Näide: Pärija talundkapitalide ülevõtmise hind oli … 500 000 mk. 1)Ehituskapital… 350 000 mk. 2)Metsapuu… 80 000 mk. 3)Viljapuu… 25 000 mk. 4)Maaparanduskapital 20 000 mk. Kokku: 475 000 mk. Järelikult maa hinnaks jääb… 25 000 mk. Talu maa suurus on 30 tiinu (tiin, tessatin, vana vene pindalaühik. Oli kasutusel ka Eestis. 1 t = 2400 ruutsülda=6 tallina vakamaad=3 riia vakamaad=10 925 ruutmeetrit. 19. saj. I poolel kasutati Eestimaa mõisates ökonoomiatiinu = 3200 ruutsülda=14 546 ruutmeetrit = 1,45 hektarit. Antud juhul 30 tiinu = 33 hektariga. Ökonoomiatiinu puhul oleks 30 tiinu = 42 hektariga (100×100 m)), seega maahind on liiga odav. Keskmiste ümbruskonna hindade järgi tuleks maahinnaks võtta vähemalt … 200 000 mk. Selle juurde teiste talundkapitalide väärtus … 475 000 mk. Saame: Selle talu keskmise turuhinna … 675 000 mk. Talundkapitalid oleks (675 000 – 500 000 mk.) seega 175 000 mk. ehk keskmisest hinnast 26% odavamalt meil käes. Vastavalt sellele alandame kõikide kapitalide väärtust 26% võrra ehk võtame iga kapitali tõelisest väärtusest 74% võrra inventari hinnaks. Seega oleks: 1.Ehituskapital… 350 000 mk. 74% = 259 000 mk. 2.Metsapuukapital… 80 000 74% = 59 200 mk. 3.Viljapuukapital… 25 000 74% = 18 500 mk. 4.Maaparanduse kapital… 20 000 74% = 18 500 mk. 5.Maakapital… 200 000 74% =148 500 mk. Kokku: … 503 700 mk. Selle järgi oleks maakapitali hinnaks 148 500 mk. millega viimase ka inventari kanname. *** Maahinna hulka arvatakse ka maaparanduse väärtus, mis kestvalt maa väärtust tõstavad ja kustutamist ei tarvita, nagu kividest puhastamine, maa tasandamine, maajuurimine jne. Näide: Peremees ostis 1922.a. tüki kivist põldu ja maksis selle eest 50 000 marka. Järgmisel aastal ta lasi need kivid purustada ja põllult ära vedada. See töö läks maksma 15 000 mk. Selle järgi oleks selle maatüki praegune väärtus: Ostuhind … 50 000 mk. Kividest puhastamine … 15 000 mk. Kokku: Praegune väärtus… 65 000 mk. Sageli on peale lisaks maa maale ostetud ka võõra maa kasutamise õigus. Ka neid tuleb maahinna juures arvesse võtta, kui õiguse omandamine peale maa ostmist on juhtunud. Nende maade väärtust võib vaadelda maa väärtuse hulgas, kuid soovitavam see inventuuri kanda lahus ja tulundamisõiguste all. Näide: Maa on ostetud 1922.a. 210 000 mk. eest. Hiljem 1923.a. on naabrilt ostetud tema maal loomade karjatamise õigus, mille eest on makstud 50 000 mk. See summa kantaksegi siis lahus maahinnast tulundamisõiguste all sisse. *** Tegelik maahinna leidmine hakkab kahtlemata tekitama raskusi, sest: 1)ennesõjaaegsete ostuhindade tarvitamine on rahakursi muutuste tõttu muutunud võimatuks; 2)praegu on meie maa müük-ost võrdlemisi loid, sest: a)maa ostmiseks ei ole võimalik pikaajalist odava protsendiga laenu saada, kuna maa kõrget protsenti ei suuda tasuda (Maapanga ellukutsumise järel muutub made müük ja ost kahtlemata elavamaks ja ühtlasi kindlakujulisemaks), b)maa kui kapitali alus on maareformi tagajärjel kõikuma pandud ja c)maareformiga on laialdased ringkonnad maaga varustatud, mida kas ilma tasuta või võrdlemisi odavalt on kastutada antud; 3)seni sõlmitud maa ja talude ostu-müügi kohta ei ole statistikat korraldatud ega tõeliselt makstud hindade üle mingeid ülevaatlikke andmeid. Kahtlemata avaldab see hind, millega riik maad asunikkudele päriseks müüb, suurt mõju ka teiste maade ostu-müügi hinna peale, mida seepärast tuleks praeguse maahinna leidmise juures arvesse võtta. Inventari raamatu pidamisel tuleks silmas pidada järgmist. Üksikute tarbealade järgi kantakse raamatusse „Arvu“ lahtrisse ainult nende suurus tiinudes või hektarites. Maa hind kirjutatakse kogusummas „Kokku“ lahtrisse. Kui aasta jooksul maa juures midagi ei ole juhtunud, mis selle väärtust muudaks, märgitakse viimane endise hinnaga inventari raamatusse. Kui mõni tükk maad on aasta jooksul juurde ostetud, siis arvatakse juurdeostetud maa hind endisele väärtusele juurde. Samuti tõstab maa väärtust kividest puhastamine, maajuurimine ja tasandamine. 2. Maaparanduskapital. Maaparanduskapitali hulka arvatakse kõigi piiratud kestvusega maaparanduste väärtus, mis kauemalt püsimiseks uuendamist ja korrashoidmist nõuavad. Uudismaa ülesjuurimist ja kividest puhastamist on parem otse maaväärtuse juurde liita, kuna need kustutamist ei tarvita. Maaparanduse hulka kuuluvad: Kuivatuse-, niisutuse-, kaitseehituste sisseseaded ja maade kokkumõõtmise kulud. Maaparanduse hindamisel on kõige otstarbekohasem maaparanduse valmistamise kulusid aluseks võtta. Maaparanduse valmistuskulud koosnevad sularaha väljaminekutest, oma talu materjalide hinnast, mis maaparanduse peale ära tarvitatud, oma talu inimeste ja hobuste töö kulust, mis on maaparandusega seotud ja lõpuks võla protsentidest, mis maaparanduse alla mahutatud kapitali pealt tulevad maksta. Kui maaparanduse uusväärtusest kustumise maha lahutame, saame maaparanduse praeguse väärtuse, millega meie maaparanduse inventari kanname. Maakuivenduse sisseseadete kestvuse järgi on ka nende kustumise määr väga mitmesugune. Keskmiselt võib arvestada torukraavide kestvuseks 30-50 aastat. Lahtiste kraavide kestvus sõltub väga palju maa omadustest. Nende kestvuseks võib inventari raamatusse panna 10-20 aastat, mil aja jooksul kraavi väärtus maha kustutatakse. Kuid igakord tuleb maa ja kraavi iseloomu arvesse võtta ja selle järgi kestvus arvestada. Kestvus aga on vaid siis eelmainitud ajalõigu piikune, kui aegajalt nende puhastamisi teostatakse. Torukraavituse kulud ühe hektari kohta tulevad Eesti Põllumeeste Keskseltsi maaparandustalituse andmetel 20 000 marka. Kuidas aga maaparanduse praegust väärtust välja arvestada, selleks järgmine näide: Maatorutus võeti ette 15 aastat tagasi. Praegu oleks seesugune kuivatussüsteem läinud maksma 90 000 marka. Endisaegset hinda ei saa kasutada, kuna rahakursi muutuse läbi on see oma tegeliku ekvivalendi kaotanud. Siis arvestati selle torutuse tööeaks 50 aasta peale. Igasugune kustutussumma oleks 90 000 mk. : 50 = 1800 mk. Nüüd, 15 aasta jooksul on kustunud 1800 mk. × 15 = 27 000 mk. Praegune torutuse väärtus oleks veel 90 000 marka - 27 000 mk. = 53 000 mk. Kui maaparanduse jooksvaks korrashoiuks iga aasta ühel ja samal määral töid tehakse, siis ei arvata nende tööde väärtust maaparanduskapitali, vaid jooksvate talumajapidamiste kulutuste hulka. Üldiselt on soovitav maaparandusi võtta inventari üksikult üles ja igaühe jaoks eraldi kustutuse summast maha arvata, mis õiglasemaid tulemusi võimaldab. 3.Ehituskapital. Ehituskapitali alla kuuluvad kõik ehituslikud sisseseaded, mis on maaga enamvähem kindlalt ühenduses. Liikuv aiamaja ja mesilastarud ehituskapitali hulka ja need kantakse riistadekapitali alla. Peale kõrgete hoonete, mida harilikult ehitusteks nimetatakse, kuuluvad siia, aiad, sillad, truubid, kaevud, tiigid jne. Siia kuulub ka ehituste- ja teedealune maa, mille peal taimed ei kasva. Selle järgi jaotame ehituskapitali kolme alarühma: 1.Kõrged ehitused. 2.Madalad ehitused, 3.Ehituste ja teede alune maa. Siia võib ka teede ja ehituste tarvitamisõigused sisse kanda, kui need on omandatud peale talu ostu. Talu kõrgete ehituste alla kuulub elumaja, laut, tallid, küünid, aidad, kuivatid jne. Kas elumaja talupidamise või eritarvituse vara hulka tuleb arvestada, oleneb sellest, kas elumaja on tarvitada ainult peremehe poolt, nagu mõisates ja suuremates taludes, kus pererahva jaoks on eraldi elumaja, või on seal ruumid ka töölistele ning üleüldise talumajapidamise ruumid. Harilikes taludes on otstarbekam elumaja talumajapidamise hulka võtta, kuna viimases elavad ka töölised ja selles tehakse vajalikke talutöid. Rehetoas kuivatatakse vilja ja rehealuses hoitakse vankreid ja teisi tööriistu. Köögis keedetakse loomadele sööki ja soojendatakse hobustele vett jne. Sel juhul üürib talumajapidamine peremehele eluruumid tasu eest, mida lõpparve tegemisel arvesse võetakse. Ehitusi hinnatakse eraldi üksikult, samuti kantakse iga ehitus üksikult inventari raamatusse. Kui ehitus on uus ja ehituskulud on teada, siis seda hinnatakse nende kulude summa kõrguses. Vanemaid ehitusi ja juhtumil, mil ehitamis- ja valmistamiskulud ei ole teada, arvestatakse, kui palju seesuguse uue ehituse ehitamine hindamise hetkel maksma oleks läinud. Sellest summast tuleb kustumise, amortisatsiooni summa maha arvata, mis oleneb ehituse materjali iseloomust jne. See kustutussumma peab olema nii suur, et selleks ajaks, kui ehitus muutub tarvitamiskõlbmatuks, oleks tema väärtus vana ehitusmaterjali väärtuseni maha kirjutatud. Ehituse kestvusest olenedes, peab kustutamiseks iga aasta ehitusväärtusest maha kirjutama: 25 aastase kestvuse juures 4%, 50 2%, 75 1,3% 100 1% 150 0,7% 200 0,5%. Mida paremini on ehitatud ja mida korralikumalt on ehituse eest hoolitsetud ja jooksvate parandustega korrastatud, seda vähem pruugib iga aasta maha kustutada. Kõige parem oleks, et raamatupidaja ise oma ehituste kustumise suurust hindab. Keskmiseks kestvuseks võib pidada: 1.Elumajad: Keskmine kestvus. Kivist… 125 aastat. Palkidest… 70 Püstpalk 40 2.Küünid, aidad: Kivist… 100 Palkidest 60 Püstpalk 40 Palkidest karkassi ja püstlaud vooderdusega, kui katust korras hoitakse, ka üle 70 aasta. 3.Veiste laudad ja tallid: Kivist… 75 Palkidest, kivist alusmüüril 45 Püstpalk… 30 See ülalpool toodud keskmine iga võib olla ka poole suurem, kuid kui hoonetel lastakse katus laguneda, siis ka poole väiksem. Majandusüksuste puhul ei ole iga hinna eest ea pikendamine tulus, sest kui ehitus muutub oma konstruktsioonilt aja nõuetele mittevastavaks, siis tulevad uued hooned ehitada juba varem, et kasutada kaasaegset tehnoloogiat. Iga varem ehitatud hoone hindamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: 1)Kui palju läheks seesuguse uue hoone ehitamine või soetamine käesoleval ajal maksma, või teiste sõnadega, kui suur on selle ehituse uusväärtus? 2)Kui pikk on selle ehituse arvatav kestvus? Nüüd saame iga-aastase kustutus- ehk amortisatsioonisumma teada kui jagame ehituse uusväärtuse kestvuse aastatega. 3)Kui kaua on see ehitus juba kestnud? Kestnud aastate arvu iga-aastase kustutussummaga korrutades saame teada, kui palju sellest ehitusest on juba kustunud. Viimast summat ehituse uusväärtusest maha arvates, saame teada ehituse nüüdse, ehk praeguse väärtuse. Sel juhtumil, kui vahepeal on tehtud suuremaid parandusi või ümberehitamisi, ei saa enam sellisel viisil talitades tõelist väärtust kätte. Siis tuleb veel täiendavalt küsida: 1)Kui kaua oli ehitus juba siis kestnud, kui ümberehitus või põhjalik parandus ette võeti? 2)Kui suures olid ümberehituse kulud? 3)Kui pikaks arvestati peale parandusi ehituse kogukestvust? 4)Kui kaua on ehitus kestnud pärast parandust? Teades, kui kaua ehitus oli juba kuni paranduseni kestnud, saame teada ka tema selleaegse väärtuse. Selleaegsele väärtusele paranduse kulusid juurde arvates saame ehituse väärtuse järgi parandusi. Sageli suureneb aga koos parandustega ehituse kestvus, mis tuleb nüüd uuesti kindlaks määrata ja ka uus iga-aastane kustutusesumma, mille saame kätte juba juhatatud viisil talitades. Samuti saame peale parandusi teada ka ehituse nüüdse väärtuse. Nüüdse väärtuse väljaarvestamist selgitab järgmine näide: Talus ehitati 30 aastat tagasi 200 000 margane karjalaut, mille kestvus arvati 50.a. Aastane kustumine on siis 4000 marka. 25.a. peale lauda ehitamist võeti ette lauda betoonsisemuse valamine, mille peale kulus 100 000 mk. Ehituse selleaegne väärtus oli 200 000 – (25×4000+ 100 000 = 100 000 + 100 000 = 200 000 mk. Nüüd, 30.a. pärast, oleks lauda hind, oletades, et lauda sisemus kestab niisama kaua, kui laut ise, s.o. 20 aastat – 200 000 – (5×8000)=200 000 – 40 000 = 160 000 mk. Mitte kõik ehituse osad ei kustu ühetasaselt ega ühekorraga. Iga 10-50 aasta sees tuleb majade juures suuremaid parandusi ette võtta. Ja ainult sel juhtumil on mõeldav ehituse kestvus alla 0,5% maha kirjutada, kuna 200 aasta jooksul ehitused niivõrd tehniliselt vananevad, et neid on raske kasutada. (Moodsad ettevõtted on ühel tasandil, puuduvad trepid, uksed ja vaheseinad on eraldatavad, põrand sile ja ruumid on piisavalt kõrged jne, jne.) Kõige täpsem viis oleks igat isesuguse kestvusega maja osa vastavalt isesuguse % kustutada. Et see viis on väga tülikas, siis seda tegelikus elus kasutatakse vähe. Kuna ehituste hindamisel alati ehituse uusväärtusest lähtutakse, siis on õiglase uue hinna leidmine väga tähtis. Kus uue ehituse ehituskulusid teada ei ole, või kui need rahakursi muutusel enam tegelikule elule ei vasta, seal võetakse uue hinna väljaarvutamiseks abiks kas ümbruskonnas käesoleval ajal teada olevate ehituste kulud või asja lihtsustamiseks hoonete juures hoonete kuupmeetri keskmised hinnad, mille järgi mõni sellekohane asutus, nagu meil Põllutööministeerium (Põllutööministeeriumi hoonete hindamise määrused on ilmunud raamatus: „Seadused, määrused ja juhtnöörid maareformi teostamiseks Eestis“, „Agronoomi, kirjastus.) hoonete hindamist korraldab ja korrutatakse neid ainult hoone mahu kuupmeetri arvuga, millise järgi siis hoone ligikaudne väärtus kätte saadakse. Kuid mitte iga kord ei saa käia valmistamiskulude järgi. Eriti nüüd, kus asunikud mõisate suuri hooneid oma väikepõllupidamise otstarbeks omandavad. Kui siin amortiseeritud uusväärtuse järele hinnad panna, siis koormab ehituste kapital erakordselt suuresti talupidamist, kuna tegelik väljamaks ainult selle osa kohta käis, kui palju sellest tegelikult talule tarvilik oli. See juhtub eriti siis, kui eelmine omanik väga rohkelt ja luksus-maju ehitas. Sel juhtumil oleks parem hindamisest loobuda ja hoonete ja maa vahel ostuhind jaotada, arvestades 50% kogu talunduskapitali väärtusest (maa, hooned, maaparandus, viljapuud ja mets) hoonete hinnaks. Asunikud võivad hoonete hindamisel ostuhinna aluseks võtta. Näide: Põllumees ostis 15 hektarilise talu 300 000 margaga. Sellel on elumaja ja teised hooned, mille uusväärtus on 300 000 marka ja ka amortisatsiooni maha arvates on praegune ehituste väärtus vähemalt 250 000 marka. Sellega jääks maa, viljapuude ja metsa hinnaks ainult 50 000 marka, summa, mis on kaugelt vähem teiste kapitalide tõelisest väärtusest. Hoonete hinda vähendatakse sellepärast ja nimelt 50% talundi väärtusest, seega 150000 marga peale, seega jääks maa, puude ja metsa peale 150 000 marka. Ka tulekahjukindlustussummasid võib hoonete hindamise korral hindamise kontrollimiseks tarvitada. Kuid neid hindu ei saa ilmaski inventuuri kanda, sest need lähevad sageli tegelikust väärtusest palju lahku ja on harilikult viimasest madalamad. Ehituskapitali alla kuulub ka ehituslikkude sisseseadete, nagu sõnnikuhoidla, veevärgi-kanalisatsiooni ja muude selliste ehituste väärtus. Nende väärtust arvestatakse samade põhimõtete järgi nagu hoonete puhul. Massiivsete sõnnikuhoidlate ja virtsakaevudele võib 1,5% ja veevärgile-kanalisatsioonile 2% kustumist arvestada. Ka aiad ja plangud kantakse inventuuri pikkuse mõõdu järgi poole uue hinna suuruses, nagu väiksemaid riistu riist-kapitali juures. Ehituste alune maa koormab talupidamist nagu hoonedki. Eriline hoonete aluse maa hindamine on tarvilik, sest ka selle maa eest on raha makstud, kuna seda ehitusega koos ei saa arvestada, sest selle eest ei arvestata amortisatsiooni ega ole maaparandust ega kindlustamist. Selle hind arvestatakse selle maa hinna järgi, kuhu objekt on ehitatud. Samuti talitatakse ka teede ja õueruumi hindamisel. Teedealuse maa hulka kuulub ainult oma talu otstarbel rajatud sisemiste teede all olev maa, mitte aga talu maast läbiminevad avalikud teed. 4. Taimkapital. Taimkapitali alla kuuluvad kõik talu maal kasvavad ja veel maaga ühenduses seisvad elavad taimed ja kulutused viimaste kasvatamiseks. Siia kuulub: viljapuukapital, metsapuukapital ja väljakapital. Viljapuukapital. Viljapuukapitali alla kuulub viljapuude, marjapõõsaste jne. väärtus. Viljapuude hindamisel on kõige õiglasem lähtuda puu kasvatamise ehk valmistuskuludest. Puude kasvamise juures tehtud kulutused peavad olema puu tegeliku väärtuse aluseks. Seda mõistab selgesti see, kes uue aia asutamisega peale hakkab. Uue aia asutamise kulusid ei tohi lõpuarvet tehes kuidagi jooksva kulutuse hulka arvata. Müügi väärtus võiks arvesse tulla ainult noorte puukooli puude ja vanade väljasurevate puude hindamisel. Vanemat viljapuud ei või selle järgi hinnata, mis selle eest saaks, kui viimast müüma hakata. Vanemad puud, mis ümberistutamist ei kannata, tuleb sel puhul puuväärtuse eest ära müüa. Tõelise valmistuskulu leidmine on aga seotud suurte raskustega, sest maa renti, väetuse ja hoolitsemise kulusid on väga raske välja arvutada. Puu kasvatamise kulud koosnevad: 1.Noore puu ostuhind (kui puu on omast puukoolist, siis selle kasvatamise kulud). 2.Istutamine ja esimene väetamine, arvestades juurde vaiade hinna. 3.Igaaastane korrapärane väetamine. 4.Lõikamine, hoolitsemine, talveks kinnikatmine jne. 5.Maakapitali rent. 6.Talituskapitali rent. 7.Riisiko või kindlustus. 8.Osa üldise juhtimise kuludest. Sellest tuleb maha arvata saak. Täiskasvanud puude hinnaks võib võtta 2000-4000 mk. Vananedes hakkavad puud järjest vähem saaki andma ja nende väärtus tuleb järkjärgult maha kustutada. Noori puid hinnatakse väärtuse ja vanaduse järgi 300-2000 mk. Kus on viljapuid vähe, seal tulevad puud üksikult inventuuri võtta. Kus neid on rohkem, võib neid rühmades inventuuri kanda. Rühmade hindade määramisel võiks olla hindamisel abiks järgnev tabel: 1.Rühm: alles istutatud puud… 300 – 350 mk. 2… noored hästi kasvavad puud … 350-600 mk. 3… noored visalt kasvavad puud… 300 – 450 4… noored terved puud kandmise algul… 1000-1500 5… noored viletsam. Puud. kandm. algul... 600-1100 6… hästi edenevad puud kandm. eas. … 1800-3500 7… halvem. Edenevad puud kandm. eas… 1200-2500 8… head puud väheneva saagiga… 1500-3000 9… halvemad puud väheneva saagiga… 750-1500 10… vanad, vähe kandvad puud… puu väärtus. Marjapõõsaste hind on väga mitmesugune, suuruse, headuse jne. järgi. Keskmiseks hinnaks on kõigi liikide juures 30-250 marka põõsas. Viljapuid on soovitav eespool antud rühmade järjekorras inventuuri kanda. Vaatamata puu liigile, võib kõiki ühekõrguselt hinnata. Viljapuude hindamisel tuleb arvesse võtta peale puu üleskasvatamise kulude ka puu saagi väärtust. Saagi väärtuse mõttes on linna ja turu lähedal puud palju kallimad kui turust kaugemas kohas. Viimast asjaolu tuleb viljapuude hindamisel arvesse võtta. Kuna vanemad viljapuud saagi vähenemise tõttu ka väärtuses vähenevad, võiks nende hinda inventuuris kustutada. Otstarbekohasem on siiski väheneva väärtusega puid inventuuri odavama rühma alla viia ja nii ilma kustutusmäära väljaarvutamiseta puude väärtust inventari väärtusele kohastada. Samuti tuleb noori väärtuses juurde võtvaid puid kõrgema rühma hulka kanda. b) Metsapuukapital. Metsapuukapitali alla kuulub kasvava tarbe- kui ka küttepuu metsa väärtus. Metsa maa siia ei kuulu, vaid kuulub maakapitali alla. Kasvavat metsa võib hinnata nii nagu viljapuid nende kasvatuse ehk hoolduskulude järgi. See viis ei anna aga mitte küllalt häid tulemusi. Metsa saab alati müüa. Müügil on tema turu hind. Sellepärast hindame metsa müügihinna järgi, arvestatult metsas. Kasvava metsa müügihinna leiame, kui turul saadud hinnast arvame maha mahavõtmise- ning veokulud. Ainult noort metsa võiks istutus-hoolduskulude järgi hinnata. Põllumehe seisukohalt on kõige otstarbekohasem metsa kuupmeetri (ruumi-meetri, e. rumm) järgi mõõta ja seda müügiväärtusega korrutada, mil teel saabki teada metsamaterjali väärtuse. Väga tülikas ja raske on kogenematul hindajal metsamaterjali hulka kuupmeetrites leida. Metsa hindamine teostatakse sel teel, et kas võetakse kogu metsa hindamine ette või jälle valitakse mingi selle osa proovitükiks, mida mõõdetakse ruutmeetritega ja sell kasvav mets mõõdetakse kant-meetritega ära. Edasi hinnatakse katsetüki järgi ära kogu mets. Väikeste metsatukkade juures on soovitav metsa suuruse kindlakstegemisel hinnata kõik puud üksikult ära. Nii saadakse kõige ligilähedasemad tegelikud andmed. Leitud metsa kuupmeetrid korrutatakse antud metsamaterjali hinnaga ja nii saadaksegi kogu metsa väärtus. Kui talul on mitmet liiki (kuusk, mänd, kask, haab jne.) metsa, siis on igat liiki soovitav eraldi inventari kanda ja hinnata nii puu liigi, vanuse kui ka metsapuude kasutamise otstarbe järgi. Kui metsa alg-väärtuse oleme kindlaks teinud, siis tuleb igaaastane juurdekasvu väärtus leida kas teoreetilise arvestuse või jälle iga 5 -10 aasta järel metsa uuesti mõõtmisel-hindamisel. Iga aasta tuleb maha lõigatud metsa hulk kokku võtta, siis saame teada, kui palju metsa väärtus aasta jooksul on kasvanud või kahanenud (juurdekasvust mahavõetud puude hulga maha arvates). Meie taludes on harilikult metsa ainult oma tarvituseks, nii et iga aasta võetakse keskelt läbi niipalju maha, kui aasta jooksul juurde on kasvanud. Nii et erilist juurdekasvu ei ole vaja sel puhul välja arvama hakata. Kus aga suuremad metsad ja mõni aasta erakordselt palju metsa maha võetakse, tuleb võtta ette spetsiaalne hindamine. Väljakapital. Väljakapitali all mõeldakse väetiste, külviseemnete ja töö väärtust, mis möödunud aastatel järgneva aasta kasuks on tehtud. Väljakapitali arvestamine on samuti põhjendatud ja tarvilik, nagu kõikide teiste väärtuste inventuuri võtmine. Väetusest arvestatakse ainult talumajapidamisse juurde ostetud väetiste väärtust, kuna oma talumajapidamise laudasõnniku väärtuse arvestamist ette ei võeta, kuna see inventarist välja jääb, oletusega, et laudasõnniku väetuse tagavara igal aastal ligikaudu üheks ja samaks jääb. Nii hädavajalik, kui väljakapitali hindamine ka ei ole, on see seotud suurte raskustega. 1.Väetustagavara hindamine. See sünnib väetamiskulude alusel. Väetustagavara hindamisel ei võeta mitte üksi eeltuleva saagi aasta jaoks maha külvatud väetise väärtus, vaid ka eelmiste aastate väetuse väärtusest teatav osa arvesse, sest väetiste mõju kestab üle ühe aasta, va. Tsiilisalpeeter, mille mõju ainult üheks aastaks arvestatakse. Esimest korda väetustagavara arvestades on soovitav vähemalt 2 viimase aasta väetiste tagavara, kui „vana maajõudu“ arvesse võtta ja nimelt eelmise saagi aasta väetusest pool väärtusest ja üle-eelmise aasta omast ¼ väetisväärtusest kui tagavara tulevaseks saagiaastaks arvata. Ühekordse raamatupidamise juures arvestatakse väetuse tagavara üldsummas, ilma üksikute põldude või maatarbealade vahel jaotamatult. Väetustagavara arvestamine toimub järgmiselt: 1924.a. saagi saamiseks on maha külvatud kokku: Kalisoola 4 kotti a 750 mk…. 3000 mk. Superfosfaati 4 kotti A. 750 mk… 3000 mk. Kokku: 6000 mk. Sellest väetamisest arvestatakse ½ sellesama aasta saagi kuludeks, pool järgmise aasta tagavaraks , so. 3000 mk. 1925.a. saagi saamiseks kulutati: Kalisoola 8 kotti a 700 mk 5600 mk. Superfosfaati 10 kotti a 700 mk. 7000 mk. Tomasjahu 5 kotti a 600 mk. 3000 mk Kokku külvatud väetise väärtus 15600 mk. Eelmise aasta väetustagav. mullas 3000 mk. Kokku väetustagavara 18 600 mk. Sellest arvatakse pool käesoleva aasta saagi peale, pool järgmise aasta tagavaraks, so. 9300 mk. 1926.a. lõikuse saamiseks anti sügisel ja talvel väetiseks põldudele ja heinamaale: Superfosfaati 4 kotti a 700 mk 2800 mk. Tomasjahu 3 kotti a 600 mk. 1800 mk Sügisel ja talvel antud väetised 4600 mk. Selle juurde: Väetustagavara eelmisest aastast 9300 Kokku väetustagavara 1. mail 1926.a. 13 900 mk. 2.Väljakülvatud viljaseemne tagavara käesoleval aastal saagi saamiseks: a)1924.a. külvati 2-aastase põldheina seemnesegu 2 hektarile a 5500 mk. 11000mk. Sellest jääb, arvates pool seemnekulust möödunud saagiaasta kuluks, 1926.a. kevadeks tagavaraks pool s.o. 5500 mk. 1925.a. külvati sama segu 2 ½ hektarile a 5800 mk. 14500 mk. See kõik jääb 1925.a. tagavaraks, seega: Põlluheina seemne tagavara 1. mail 1926.a. 20 000 mk. b)Rukis mis on külvatud 1925.a. sügisel 2 hektarile a 8 pd (puud = 16 kg) =16 pd ×350 mk pd (256 kg)(ühele hektarile 128 kg)(kaasaegse hinna võib igaüks ise arvutada) 5600mk Nisu on külvatud ½ hektarile 4 pd (64 kg) a 550 mk. 2200 mk. Kokku maha külvatud viljaseemne tagavara 1. mail 1926.a. 27 800 mk. 3. Käesoleval aastal saagi saamiseks eelmisel aastal tehtud töö. Põllumees annab ütlusele „tegemata tööd“, võrreldamatult suurema tähenduse, sest kui ta sügisel künni- või muud põllu harimise tööd tegemata jäävad, siis see on järgnevale aastale kahjulik: 1)Töötegemise kulu võib kahekordselt ühe aasta koormaks jääda: 2)Sügisel ülesharimata põllud aga kõnelevad ka sellest, et saagi lootused järgneval aastal on palju harvemad, kui siis, kui põllud oleks üles haritud. Et aga ühekordse liht raamatupidamise juures töö tarvitamist üksikasjalikult ei arvestata, siis on eelmise aasta kasuks tehtud töö väärtuse leidmine väga raske. Sel põhjusel tuleb tööjõu arvestamisest ühekordse raamatupidamise juures loobuda. 5.Loomkapital. Loomkapitali nimetatakse vahest elusaks inventariks. Loomkapitali alla kuulub loomade väärtus, keda talumajapidamises saagi saamiseks peetakse. Loomade hindamise aluseks võib ostuhinda võtta. Oma kasvatatud loomade hindamisel on väga tulus üleskasvatamise kulusid aluseks võtta, kui need on teada. Väga palju aitab loomade hindamisele kaasa, kui viimaste raskust – so. elusraskuste teatakse. Sellepärast on väga soovitav, et inventuuri tegemisel kõik loomad saaks kaalutud. Loomade kaalumine on talupidajale endale väga tarvilik, sest see näitab loomade sööda äratarvitamise mõju ja on aluseks sööda annuste kokkuseadmisel. Kus loomakaal puudub, võib veiseid rihmaga mõõta, samuti ka sigu. Nagu täheldatud, on kõige soovitavam loomi kas üleskasvatamise kulude või ostuhinna järgi hinnata. Et need andmed väga sageli puuduvad, siis tuleb hinnad keskmise turuhinna s.o. ostu-müügi väärtuse järgi inventari panna. Kuid peab tõsiselt hoiatama hindamisel turuhinna kõikumisi jälgides kõige kõrgemaid hindu aluseks võtta. See toob ainult iseenese pettust aj rikub raamatupidamise andmeid. Loomad, keda peremees niipea müüa ei mõtle, on tema silmis alati endises väärtuses, olgugi, et nad turul vähem ehk rohkem maksavad. Kui loomade tarbeväärtus muutub vananemise tagajärjel vähemaks, siis tuleb inventaris väärtust kustutada. Eriti on korrapäraselt tarvilik vanemaid hobuseid omas väärtuses kustutada. Hobustele arvatakse aasta kohta 8-10% kustumist, alates 5-6 aastast. Noored hobused võtavad väärtuses juurde ja neid ei tule mitte amortiseerida. Samuti tuleb ka lehmade ja sugupullide väärtust teatavast vanadusest: lehmade juures alates 6 eluaastast ja sugupullide juures 2 eluaastast alates, kustutama hakata, kuni lihalooma väärtuseni. Meil, kus tõu- ja piimalehma väärtus veel võrdlemisi vähe üle lihalooma väärtuse, ei ole mahakustutusel nii suurt tähtsust, kui neis riikides, kus suure väärtusega tõu- ja piimaloomadega tegemist on. Kuid selles asjas muutub meie olukord kiiresti ja õigem on meilgi väärtuse kustutamist tõu- ja piimaloomade juures ette võtta. Iga looma kustutusmäär tuleb eraldi leida. Kõige otstarbekohasem on kustutusmäära leidmiseks looma kõige suuremast tarbeväärtusest välja minna ja loodetav tapaväärtus välja arvata. Kõrgemat tarbe- ja tapaväärtuse vahet jagades aastate arvule, mille jooksul loom tapaväärtuse omandab, leiame selle looma igaaastase kustutusmäära. Loomade tarbeiga seisuperioodi algusest ehk kõige kõrgemast väärtusest kuni väljapraakimiseni oleks järgmine: hobused 10-15 aastat, härjad 2-5 a. lehmad 6-10 a. sugupullid 2-4 a. emised kuni 4 a. kuldid kuni 3 a. Nende aastate peale jagatakse loomade väärtuse vahe ja nii leitakse keskmine kustutus iga aasta kohta. Näide: 1.Lüpsilehm hinnati 5 aasta vanuselt 25 000 mk peale. Selle lehma kui lihalooma väärtus on 7 aasta pärast keskmiselt võttes veel 12 000 mk. Lehma tarbe ja lihalooma väärtuse vahe on 25 000 – 12 000 = 13 000 mk. Seega väheneb lehma väärtus viiendast aastast peale keskmiselt 13 000 mk : 7 = 1900 mk. iga aasta. Kui lehm oleks praegu 9 aastane, siis oleks tema väärtus vähenenud 4 aasta jooksul a 1900 mk. = 7600 mk. Selle lehma praegune väärtus oleks siis veel 25 000 mk _ 7600 = 17 400 mk. 2.Tööhobune osteti 3 aasta eest ja maksti 35 000 mk. Iga-aastaseks kustutusmääraks 8% võttes, oleks iga-aastane kustutus 2800 mk. 3 aasta kohta tuleb 8400 mk. Järelikult on hobuste väärtus praegu veel 26 000 mk. 3. Teine hobune osteti 12 aasta eest. Sellepärast peab tema väärtus juba tapaväärtuseni olema maha kirjutatud. Sellepärast pannakse see hobune tapaväärtusega inventuuri, s.o. 4000 mk. Seda väärtust enam hiljem ei kustutata ja see jääb selle hobuse hinnaks kuni viimase surmani. Et loomade seis aastate jooksul suuresti muutub ja selle tagajärjel palju ruumi inventari raamatust oma alla võtaks, on võetud tarvitusele spetsiaalne „Loomade hindamistabel“, kuhu loomad märgitakse üksikult üles. Vaata lisa. Tabel 2. Loomade hindamistabel. Ainult looma rühmade hinnad kantakse inventari raamatusse. Koomade hindamistabelis tuleb märkida üles iga looma nimi, tõug, vanus aasta algul, raskus aasta algul ja lõpul, väärtus aasta algul ja lõpul ning märkused väärtuse muutuse, kustutuse jne kohta. Sead, peale suguloomade, lambad, mesilased ning sulgloomad võib rühmade kaupa loomade hindamisetabelisse üles märkida ja hinnata. Teisi loomi on soovitav üksikult sisse kanda ja hinnata. Hobustele võib kaalu asemel märkida üles nende kõrguse. 6. Masin- riist-kapital. Masinate ja riistade kapitali kutsutakse sageli eluta-inventariks. Need on eluta asjad, mida talumajapidamises rohkem kui üks kord kasutada võib – seega kõik riistad ja masinad, mida väga mitmesuguseks otstarbeks talumajapidamises tarvitatakse. Talumajapidamise riistade-masinate alla kuuluvad ainult niisugused riistad, mida talumajapidamise otstarbeks tarvitatakse, sellepärast ei kuulu siis uhkussõiduriistad, peremehe eramööbel, toitlusmajanduse riistad jne. Inventuuri tegemise otstarbel riistade-masinate hindamisel võetakse aluseks asja ostu- ehk valmistamise hind või väärtus, sellest kustumist maha arvates. Riistade-masinate kustumine algab sellest peale, mil meie nad oma talusse oleme muretsenud. Kustumine ise on masinate-riistade juures väga mitmekesine. See oleneb väga mitmesugustest tingimustest ja nimelt: 1.Riista tarvitamise rohkusest. 2.Riista materjalist, millest see on valmistatud ja selle konstruktsioonist. 3.Masina ja riistadega ümberkäimise hoolsusest ja oskusest. 4.Maapinna omadustest. 5:Korralikust hooldusest. Sellepärast on raske üldist normi ette kirjutada, mis igasuguses olus ja tingimustes õige ja vastuvõetav oleks. Riista või masina kestvusest oleneb selle kustutamise %, ehk iga-aastane kustutusmäär. Et riista kustutusmäära leida, selleks jagatakse riista uusväärtus kestvuse ajale. Selle kustutusmäära võrra vähendataksegi inventaris iga aasta riista väärtust. Nagu on juba märgitud, on kustumise suurus oludest tingitud. Sellepärast on tarvilik, et iga talupidaja katsuks ise oma kogemuste järele vastava asja iga määrata. Üldiselt võib masinate-riistade juures arvestada järgmiste kestvustega: Masin-riist.Kestvuse kõikumine aastates. Keskmine kestvus. Iga-aastane kustutus%.Vankrid Reed Hobuseriistad Adrad, rauast Muldamisadrad („liblikad“) Kultivaatorid Vedruäkked Raudpulkäkked Raudäkked Puuäkked Rullid, puust Rullid, rauast Loorehad (puust käsireha) Hangud, hargid Vikatid Kirved Heina- ja viljaniidumasin Hobusereha Hobuse veovärk Aurumasin Plahvatusmootor Rehepeksumasin Tuulamismasin Kartulivõtmise masin Sorteerimise masin Külvimasin Kunstväetise külvimasin Juurvilja külvimasin Hekslimasin Söödapurustaja Veetorud, rauast Tööliste voodid Koorelahutaja Võimasin Piimanõud7-15 5-10 5-10 10-20 20-30 20-30 20-30 4-6 10-20 4-6 10-20 20-30 1-3 3-7 2-5 5-10 10-20 10-20 15-35 20-35 10-15 20-30 25-50 15-25 30-50 20-30 10-15 15-25 15-30 15-25 20-40 20-30 8-12 10-20 5-10 10 7 7 15 25 25 25 5 15 5 15 25 2 5 3 7 15 15 25 25 12,5 25 35 20 40 25 12,5 20 20 20 33,5 25 10 15 710% 15 15 7 4 4 4 20 7 20 7 4 50 20 33 15 7 7 4 4 8 4 3 5 2,5 4 8 4,5 5 5 3 4 10 7 15 Kõik väärtuslikumad riistad ja mida on talus ainult üks või paar tükki. Tulevad üksikult inventari kanda ja hinnata. Kui mõne asja väärtus on kuni vana materjali väärtuseni kustutatud, kantakse see endise hinnaga inventari edasi. Käsiriistad, mida talus rohkesti, jäävad alati ühesugusesse seisukorda: vanemad kuluvad välja ja uued ostetakse asemele. Sellepärast võetakse niisuguseid asju arvu järele poole ostu ehk valmistuskulu hinnaga inventari. Järgmisel aastal kontrollitakse ainult arvu. Suuremates taludes võib sel viisil ka väärtuslikumaid asju, nagu atru ja äkkeid, vankreid, hobuseriistu jne. kui neid on olemas mitu tükki ja juurdeostu teel alati ühesuguses väärtuses peetakse, inventari raamatusse kanda. Kui mõne asja väärtus on põhjaliku paranduse teel väga palju tõusnud, siis tuleb see kõrgema hinnaga inventuuri võtta. Harilikud jooksvad parandused jäetakse tähelepanuta, kuna need kuuluvad talumajapidamise kulutuse hulka. Näide: 5 aastat tagasi osteti ader. Selle uusväärtus on 4000 mk. Adra keskmine tarvitamisiga on 15 aastat. Aastane kustutus on selle järgi 260 mk., viie aasta jooksul on kustunud 260×5 = 1300 mk. Adra praegune väärtus on selle järgi 4000 mk – 1300 mk = 2700 mk. Kõik harilikumad ja sagedamini ette tulevad riistad ja masinad on inventariraamatus ette trükitud – tuleb ainult arv ja väärtus juurde kirjutada. Sealt on ka näha riistade rühmitus. Kui talus leidub veel teisi riistu-masinaid, mis ei ole ette trükitud, kirjutatakse selle nimetus selle rühma järgi, millele see vastab iseloomulikult kõige enam – tindiga sisse ja väärtus kantakse sisse nagu teistegi juures. 7. Jooksev käitus- ehk talituskapital. Jooksva käituskapitali alla kuuluvad kõik talumajapidamises tarvitatavad liikuvad ained ja asjad, mida saab ainult kord kasutada ja siis on see ära tarvitatud. Jooksvat käituskapitali iseloomustab selle liikuvus. Seda võib võrrelda verega looma kehas. Meie eraldame jooksva käituskapitali all kaks iseseisvat kapitali alarühma: 1.Tagavarakapital ja 2.Rahakapital. Tagavarakapitali alla kuuluvad kõik talus valmistatud või tema arvel soetatud tagavarad, olgu need siis müügiks määratud või edaspidise valmistamise jaoks. Tagavarakapitali alla kuuluvad kõik vilja, loomasaaduste, metsasaaduste jne. tagavarad. Sõnnik, mis laudas, kuulub tagavarakapitali alla, kui see on põllule veetud, siis on see juba väljakapital. Nii on lugu ka viljaseemnega, kunstväetistega jne. Ülevaatlikkuse mõttes on soovitav veel tagavarakapitali alarühmadesse jaotada. Rahakapitali alla kuulub puhas- ehk sularaha ja nõudmised nende asjade peale mida talumajapidamine on võlgu müünud või laenuks andnud. Sularaha võib alati talumajapidamise arvel seista. Ainult siis, kui talumajapidamisega on seotud suured kõrvaltööstused, mille käive on palju suurem kui talumajapidamise oma, võiks kassa eratarvituse varanduse all üles võtta. Arusaadavalt ei kuulu mitte kõik talu nõudmised talumajapidamise alla, vaid ainult nõudmised talumajapidamise varanduse võlgu müügist. Kõrvaltöönduse ja eratarvituse nõudmised kuuluvad viimaste talu osade alla. Otstarbeks oleks suuremad hoiule antud summasid kõrvaltööstuse nõudmiste alla märkida. Tagavarade hulga kindlaksmääramine. Tagavarade hindamine on mitmeti tülikas ja raske. Tagavarade hindamine peab algama tagavarade hulga või mõõdu kindlaks tegemisega. Ainult vähestes taludes on võimalik kõikide tagavarade kaalumist ette võtta. Tavaliselt tuleb leppida sellega, et kaalu mahu järgi arvutatakse. Kõige soovitavam on, et põllumees ise teeks enne kaalumise teel mahuüksuse raskuse kindlaks. Väga tihti tuleb müüa, siis oleks hea, kui maht oleks mõõdetud, siis on kerge selle üksuse kaalu leida. Heina mahu raskus on väga muutlik, sõltudes vanadusest ja vajuvusest. Keskmise kaalu saamiseks on kõige parem teha virnast kuni põrandani väljalõige. Tehtud augu suurust ära mõõtes ja heinte raskust kaalul leides, arvutame ühe kuupmeetri heinte raskuse. Õlgede kaalu on kergem leida. Kaalutakse 10-30 kubu ära ja selle järgi saadud keskmine õlekoo kaal korrutatakse kubude arvuga. Teravilja kaalu leidmiseks on kõige õigem vili üle kaaluda, kuna 1. maiks on tagavarad võrdlemisi väikesed. Ühel ajal võib ka külvi jaoks seemne välja kaaluda, nii et see töö on mitme kasuga. Kui vilja rohkuse juures ei ole mõttekas kõike üle kaaluda, siis võib vilja kaalu selle mahu järgi välja arvestada. Vili tuleb selleks salves tasandada. Kartulid ja naerid. Kuhjas olevate kartulite ja naerite mõõt peab igal korralikul peremehel teada olema. Soovitav on kartulivakkatäis kaaluda, et saada teada üldkaal. Siin peab arvestama seda, et talve jooksul kartuli raskus kahaneb 1. maiks 10%, võrreldes selle sügisese raskusega. Laudasõnnikut on paras kantmeetriga mõõta ja selle keskmise raskuse järgi üldkaal leida. Ka saab sõnnikut koormatega mõõta. Selleks tuleb mõni vankritäis sõnnikut ära kaaluda, et saada teada tegelik keskmise koorma raskus. Hektarile tuleb 60 tonni laudasõnnikut anda. Tagavarade keskmised mahu raskused oleksid järgmised: Kantsüld: (= 4 kuupmeetrit) Keskmine raskus pd (1 puud = 16 kg) Ristikhein kaalub 50 pd Segahein 35 Maiseheinad head 50 Maiseheinad keskm. 40 Talivilja põhk 24 Õled 48 Suvivilja põhk 25 Aganad 70 Laudasõnnik 500 Rukis 420 Nisu 450 Oder 390 Kaer 290 Kartulid 400 Naerid, peedid 330 Tagavarade hindamine. Siin võib kasutada mitmeid hindamisviise. Ostetud tagavarad võetakse inventari arvele ostmiskuludega, oma valmistatud valmistuskuluga ja müügiks määratud tagavarad müügiväärtusega. Väga paljude tagavarade hinnad ei ole teada või mitmed tagavarad on hoopis turuhinnatud, nagu põhk, aganad, naerid ja naeri lehed. Sel juhtumil tuleb neid aineid hinnata nende tarvitamismõjude järgi, võrreldes teiste samaks otstarbeks tarvitatavate turuhinnaliste ainetega. Hein. Hinnaks võetakse keskmine suvine müügihind, arvatult talu õues. Täit päevahinda ei ole soovitav heintele inventuuri panna. Eriti kevadel tuleb tihti ette, et karjasööda puudusel tõusevad hinnad ennekuulmatult kõrgeks. Niisuguseid hädahindu ei tule korralikul talul arvesse võtta. Kõrgeid hindu inventari pannes võib talu kunstlikult häid resultaate näitama panna. Kui erilisi hinna kõikumisi ei ole, siis tuleb hind aasta lõpul võtta samasugune, kui aasta algulgi, et hindamise mõjul mitte paremaid tagajärgi tegema hakata. Õled ja põhk. Juurde ostetud põhku hinnatakse ostuhinna järgi talu õues. Oma toodang – tootmiskulude järgi. Kui põhku söödetakse loomadele, võib põhu väärtust heinte hinna järgi arvestada, võttes aluseks heina tärklisühikute hinna. Sealjuures tuleb arvestada, aga õle lämmastiku sisaldust ja selle söödaainete sisaldust. Keskmiselt võib põhu kg. hinnata 2-2,5 korda odavamaks ristik- või põldheinast. Rukkiõled on aga kolm korda põldheinast odavamad (st. vähemväärtuslikumad). Naerid. Nende puhul tavaliselt samuti puuduvad nii turu- kui tootmishinnad. Sellepärast kasutame nende suhtes suhtelisi hindu, mis mõõdetud kartulite hinna järgi. Naerid on kartulitega võrreldes toiteväärtuselt 2-3 korda madalamad. Selle järgi tuleks naerite hind võtta kartulite hinnast 2-3 korda väiksem. Kui kartulite kg. hinnaks oleks 6 krooni, siis naeril oleks see 2,2 kr ja loomapeedil 2,7 kr. 4.Väetised. Ostetud väetised võetakse inventari ostuhinnaga talu õues. Laudasõnniku tagavara võib liht ühekordse raamatupidamise juures jätta arvestamata, kuna selle hindamine on tülikas ja ei ole eriti vajalik, sest selle igaaastane varu jääb tavaliselt ühesuguseks. Samuti jäävad inventuurist välja teised oma käitise väetamise ained. Rahakapital. Sularaha võetakse inventari selle tegelikus väärtuses. Nõudmised, mis on märgitud nõudmiste-võlgade raamatus ja on veel 1. maini tasumata, kantakse siit inventari selle järgi, mille eest nõudmine on jäänud, nagu piima, teravilja, õlgede eest jne. Panka pandud raha, kui siin on tegemist suuremate summadega, ei võeta mitte talumajapidamise kapitali alla, vaid kõrvaltöönduse alla, kuna selle raha pealt %% saadakse, mis on küll peremehe sissetulek, kuid mitte enam talumajapidamise sissetulek. Ainult jooksval ehk jätkuval arvel hoiule antud väiksemad summad võib talumajapidamise rahakapitali all inventari võtta. Peale sularaha ja nõudmiste tuleb siia sisse kanda veel talumajapidamise võlgade pealt 1. maini ettemakstud protsendid, kuna see on järgmise raamatupidamise aasta kasuks tehtud, ega või need kulutused eelmise aasta kanda jääda. Kui talumajapidamise saadustest midagi võlgu on müüdud ja selle võla pealt ka protsenti makstakse, siis tuleb, kui 1. maini selle võla pealt protsendi-raha ära ei ole tasutud, see inventari üles märkida kui saada olevad protsendid talumajapidamise võla pealt. Välja laenatud sularaha ja sellelt saada olevad protsendid tulevad kõrvaltöönduse all sisse kanda. Põllumajanduslike ühingute osamaksud võib samuti talumajapidamise rahakapitali all sisse kanda. Tihti makstakse teenijatele palk ette. Ka see on järgmise aasta kasuks sündinud ja seda tuleb inventaris näidata kui talupidaja nõudmist. Ettemakstud palga all tuleb sisse kanda kuni 1. maini nii sularahas kui saaduste näol töölistele ettemakstud palk. Lõpuarve otstarbel on tarvilik talutoidul, oma toidul ja tükitöölistele ettemakstud palka üksteisest lahus sisse kanda. B. Passiv – ehk võlakapital. Võlakapitali all tulevad sisse kanda kõik talumajapidamise otstarbel tehtud ja tema peal lasuvad võlad, mis kuni 1. maini veel ära tasutud ei ole. Otstarbekohasuse mõttes on võlad neljaks pearühmaks jaotatud. Pikaajaliste kindlustatud võlgade alla võib sisse kanda kõik varaga kindlustatud pikemaajalised võlad. Kõigi võlgade juures tuleb ära märkida kindlustus, võla % ja võlavõtmise aeg. Jooksvate võlgade all tulevad eeskätt sisse kanda 1. maini maksmata võla %%. Käitusvõlad on harilikult ilma protsendita jooksvalt talujuhtimise otstarbel tekkinud võlad, nagu võlgu ostud, mis 1. maini ei ole ära tasutud, siis 1. maini töölistele väljamaksmata palk. Jne. Töölistele maksmata palk tuleb lõpuarve otstarbel kolmes eraldi jaos sissekanda, vahet tehes talu toidul ja omatoidul ja tükitöölistele maksmata palga vahel. Kui võlgu oste veel 1. maiks tasuda on, siis tuleb ka nende asjade või ainete nimetus käitusvõlgade all inventari sisse kanda, mis eest võlga tasuda on. C. Talumajapidamise inventari kokkuvõte. Kui aktiv- ja passiv-kapitalid on inventari kantud, kirjutatakse kõik kapitalid kokkuvõttesse välja. Siin võetakse aktivkapitalidest maa, maaparanduse-, ehitus- ja taimkapital alajaotuseks kokku, mida kutsutakse talundkapitaliks vastandina looma-, masin-riist- ja jooksev käituskapitali kokkuvõttele, mida nimetatakse rentnikukapitaliks. Seda jaotust võib iseloomustada ütlusega, et talundkapitali alla kuuluvad need kapitalid, mis on talus olemas, kui rentnik tallu sisse kolib ja rentnikukapitali alla need, mis rentnik ise kaasa viib. Talund- ja rentnikukapitali kokkuvõte annab talumajapidamise kogu aktivkapitali. Võlad kirjutatakse alarühmade järgi kokkuvõttesse ja võetakse talumajapidamise kogu passivkapitaliks kokku. Talumajapidamise puhtvaranduse leiame, kui aktivkapitalist passivkapitalid maha arvame. Talumajapidamise puhtvarandust aasta algul ja lõpul võrreldes näeme, kas puhtvarandus on suurenenud või vähenenud. Suurenemise või vähenemise summa võime kirjutada vastava kirje joonele „Kokku“ lahtrisse (vt. näide). 6. Toitlus- ehk ühise kodumajapidamise inventar. Ühise kodumajanduse kapitali alla kantakse kõikide asjade ja ainete väärtus, mis nii pererahva kui tööliste vaheliseks tarvitamiseks on 1. mail talus olemas. Nii kui talumajandamise peal, võivad ka toitlusmajandusel võlad lasuda, nagu võlgu ostetud toidu- ja kööginõud jne. Seepärast eraldame ka siin nii aktiv- kui ka passivkapitali. Ühise kodumajanduse aktivkapitalid jaotame kaheks: riist- kapital ja 2.Tagavarakapital. Ühise kodumajanduse riist-kapitali alla kantakse köögi, söögitoa, pesuköögi ja sauna inventar, liha ja kalja astjad, õllevaadid jne. Inventari raamatus võib ühise kodumajanduse inventari kas kogusummades ehk üksikult sisse kanda. Soovitav on siiski, et inventari raamatu toitlusmajanduse riistade kapital üksikult, nii kui talukäitise riistade kapital, sisse saaks kantud. Aasta lõpul tuleb suuremate riistade väärtust kustutada, nagu talumajapidamise riistade juureski. Peale riistade võetakse toitlusmajanduse inventari toitlusmajanduse tagavarad, s.o. tagavarad, mis 1. mail talus toitlus- ehk ühise kodumajanduse otstarbeks olemas on, nagu liha, leivajahu, tangud, küttepuud, suhkur, seep, aedvili jne tagavarad. Esimest korda inventuuri tehes tuleb lihtsalt need ained toitlusmajanduse tagavaraks kirjutada. Järgmistel aastatel võib inventaris ühise kodumajanduse tagavaradena ainult neid aineid näidata, mis kas kassa või majanduseraamatu kaudu varem ühise kodumajanduse arvele on kantud ja on veel 1.maiks tagavaras. Tagavarakapitali all tuleb sisse kanda ka võlgu müüdud ühise kodumajanduse ainete või asjade eest kuni 1. maini tasumata nõudmised. Söögikartuleid saab ainult sel juhtumil ühise kodumajanduse inventari all sisse kanda, kui inimeste toitmiseks minevad kartulid on pandud eraldi loomadele söötmiseks minevatest. Kui mõlemate tarvis võetakse ühest ja samast salvest, siis on otstarbekohasem kogu kartulite tagavara kodumajapidamise alla jätta. 7. Kõrvaltööstuse inventar. Kõrvaltööstuse arvepidamise võib talu raamatupidamisest välja jätta, ilma et see mõjuks halvavalt talumajapidamise tasuvuse leidmise peale. Täielikkuse mõttes võib aga siiski soovitada, et talupidaja kõrvaliste ettevõtete varandus ja käive taluraamatupidamises üles märgitaks. Siia kuuluvad kõige pealt mitte talumajapidamisse mahutatud protsenti kandvad kapitalid ja nimelt aktsiad, osatähed, obligatsioonid, hoiusummad, elukindlustuse sissemaksud jne. Sagedasti on talupidaja päralt mõni tööstusettevõte, nagu jahuveski, saeveski või mõni kauplus jne. Nende kõrvaliste ettevõtete ehk kõrvaltööstusse mahutatud kapital võetakse kõrvaltööstuse inventari all üles. Sageli võib tekkida kahtlus, kas mõni kõrvalise sissetuleku allikas kuulub talumajapidamise või kõrvaltööstuse alla. Näiteks jahu-, saeveski, viljapeksumasin, traktor jne. Need on ka talumajapidamise otstarbel tarvilikud. Seepärast ei ütle kapital iga kord, kuhu alla viimane kuulub, vaid otsustajaks tuleb võtta asjaolu, kas vastav kapital on peamiselt oma talumajapidamise otstarbeks või on kõrvelise sissetuleku saamiseks võõraste töös tegevuses. Kui veski kauem aeg võõrastele jahvatab kui omale, on otstarbekam viimane viia kõrvaltööstuse alla. Samuti tuleb talitada ka teistel sarnastel juhtudel. Samuti kui kõrvaltööstuse varad, tulevad ka kõrvaltööstuse nõudmised ja võlad märkida talumajapidamise omadest üles lahus. 8. Eratarvituse inventar. Pererahva isikliku inventari üleskirjutamisel ei ole mingit erilist tähtsust. Et seda põllumehed oma kogu varanduse suuruse leidmiseks teinekord hinnata ja üles märkida soovivad, mis on ka isegi väga soovitatav, siis on selleks eratarvituse inventari all ruum olemas, kus seda teha võib. Peale eratarviduse riiete ja mööbli on eratarvituse inventari alla paigutatud kodukäsitööriistad, nagu õmblusmasin, kangasteljed jne. Seega kuuluks kogu kodukäsitöö. Raha-, aja- ja saaduste ehk materjali kulutused viimase peale eratarvituse alla. Kodukäsitöö on sel põhjusel eratarvituse alla viidud, et viimane peaasjalikult pererahva isiklike vajaduste rahuldamiseks olemas on. Tõsi on, et ka töölistele riide-palka makstakse, kui see palgamaksmise viis oli enne sõda juba välja suremas ja kui mõni aasta veel edasi läheb, ei tee töölised enam riide-palga lepingut, vaid ostavad riided kauplusest. Kui eratarvitus riiet talumajapidamisele annab, tuleb seda majanduse raamatus vastavalt sisse kanda. Nii kui pererahva isikliku varanduse, võib ka isiklikud võlad passivkapitali all üles märkida. Eratarvituse võlgade hulka kuuluvad võlad, mis eratarvituse varade, nagu mööbli jne. ostmiseks tehtud – siis veel arstivõlad, laste koolitamise võlg, restorani võlg jne. 9. Üldine kokkuvõte. Ettevõtja või talu kogu vara teadasaamiseks tuleb üksikute talu osade inventar kokku liita. Selleks otstarbeks kirjutatakse üksikute talu osade aktiv- ja passivkapitalid eraldi üldisesse kokkuvõttesse välja. Aktivkapitalide summast passivkapitalide summat maha arvates saame kogutalu puhtvaranduse. Talu kogu puhtvarandust aasta algul ja lõpul võrreldes, leiame kogu puhtvaranduse suurenemise või vähenemise. Üldine kokkuvõte. Seis 1 mail 1925.a.1. mail 1926.a.Aktivkapitalid: Talumajapidamises Toitlus- ehk ühises kodumajanduses Kõrvaltööstuses Eratarvituses Kokku:Aktivkapitalid Sealt maha: Passivkapitalid: Talumajapidamises Toitlus- ehk ühises kodumajanduses Kõrvaltööstuses Eratarvituses Kokku: Passivkapitalid Jääb: Kogu talu puhtvara Kogu varandus on suurenenud… … vähenenud…  1 550 000 45 000 250 000 120 000 1 965 000 192 000 - 41 000 2 000 235 000 1 730 000  1 574 000 47 000 242 000 135 000 1 998 000 186 000 350 34 000 2 650 223 000 1 775 000 III. Kassaraamat. Üldiselt. Kassaraamatusse märgitakse sularaha läbikäik. See märkimine võib toimuda mitmel viisil. Üks viis on nii, et sissetulekud ja väljaminekud kantakse päevade järjekorras ühele ja samale raamatu leheküljele. Otstarbekohasem ja ülevaatlikum on raha sissetulekuid väljaminekuist lahus sissekanda, nii et sissetulekud oleks raamatu vasakul ja väljaminekud paremal leheküljel. Et kassaraamatusse märgitakse kogu talu rahaline käive, siis on tarvis ka siin meie raamatupidamise põhimõtteist kinnipidades rahasummad nelja talu ossa: talumajapidamise, ühise kodumajanduse, kõrvaltööstuse ja eratarviduste järgi eraldada ja neile osadele vastavalt eri jaotuslahtritesse kanda. Kuna raha sissetulekud eratarvitusest on võrdlemisi harvad, siis on ülearune sissetulekute poolel eratarvituse sisetuleku jaoks iseseisvat lahtrit avada. Juhuslikud eratarvituse sissetulekud võib kõrvaltööstuse sissetuleku lahtrisse kanda, neid eraldamise mõttes ristiga või mõne teise märgiga tähistades, et aasta lõppkokkuvõtet tehes neid kõrvaltööstuse sissetulekutest eraldada saaks. Raha sissetulekute ja väljaminekute jaotus talu osade vahel ei tekita erilisi raskusi, kui inventariraamatu jaotuse põhimõtteid meelde tuletada. Kõik raha sissetulekud vara osadest, mis on inventaris teatava talu osa all, tulevad sama talu osa sissetulekuna kassaraamatusse kanda. Samuti on ka lugu raha väljaminekutega. 2.Sissetulekute ja väljaminekute jaotus nelja talu osa vahel. Talumajapidamise sissetulekusse kuuluvad: Talumajapidamise toodete müügist saadud raha, nagu piima, teravilja, heinte jne. müügist saadud raha. Talumajapidamise tööliste ja hobuste töö eest saadud raha, vedude puhul jne. Talumajapidamise vara osade müügist saadud raha, mis on inventaris talumajapidamise all üles võetud, nagu maa, ehituste, riistade-masinate, loomade jne. müügist. Kui maatükkide ja muu vara müügist palju kõrgemat hinda ei saadud, kui inventari hind on, mis kas mõnele erilisele juhtumile või spekulatsioonil põhineb, siis on õigem seda vahet kõrvaltööstuse sissetuleku alla kanda, nagu asjatundmatule ostjale müüdud hobuse pealt saadud ülimäär jne. Talumajapidamise nõudmiste eest ära makstud raha, mis inventaris talumajapidamise all sissekantud oli, nagu võlgu müüdud rukki eest kätte saadud raha jne. Selliste ostetud tarbekaupade jällemüügist saadud sissetulek, mis olid muretsetud talumajapidamise otstarbeks ja mille ostuhind sai talumajapidamise väljaminekusse kantud, nagu juhuslik kunstväetise ja loomasööda naabrile edasimüük jne. Kus aga seesuguste ainetega kaubeldakse, siis tulevad nende ostu-müügi hinnad kassaraamatus kõrvaltööstuse all sisse kanda. 2.Talumajapidamise väljaminekusse kuuluvad: Talumajapidamises töötavatele töölistele makstav rahapalk. Talumajapidamises töötavate peremehe perekonnaliikmetele makstud raha ainult siis, kui nad on kindlal palgal ja neid töölistena vaadeldakse, kes talumajapidamise töös osalevad. Rahaväljaminekud talumajapidamise tagavarade soetamiseks, nagu kunstväetise, loomasööda, viljaseemne jne. juurdeostmiseks. Kulutused vara osade juurdemuretsemiseks, parandamiseks, korrastamiseks ja kindlustamise peale. Võlgade ja võlaprotsentide tasumiseks läinud summad, mis inventaris talumajapidamise alla üles on võetud. Talumajapidamise maksud, nagu talumajapidamise varanduse ja tulu pealt võetavad maksud. Talumajapidamise juhtimise kulud, nagu raudtee veo- ja sõidu-, posti- ja telefonikulud, mis talumajapidamise otstarbel toimunud, samuti kulutused maatulundusliku ameti kirjanduse, nagu ajakirja „Põllumehe“ tellimise raha jne. Petrooleumile ja elektrile tehtud kulutustest kantakse ainult see osa talumajapidamise väljaminekutesse, kui palju talumajapidamise peale tõeliselt kulutatud. See osa, mis ühise kodumajanduse, eratarvituse või kõrvaltöönduse otstarbel kulutatud, jääb nende kanda. 3. Ühise kodu- ehk toitlusmajanduse sissetulekusse kuuluvad: Inventaris ühise kodumajanduse alla ülesvõetud vara osade müügist saadud raha, nagu juhuslik toitlusmajanduse riistade müük, toitlusmajanduse tagavarade liha, leiva jne. müük. Ühine kodumajapidamise nõudmiste eest ära makstud raha, mis on inventaris ja kodumajanduse alla üles võetud. Nende asjade jällemüügist saadud sissetulek mille ostuhind kassaraamatus ühise kodumajanduse väljaminekusse on kantud, nagu sissetulek juhuslikust suhkru müügist jne. Võõraste toitmise eest raha sissetulek, nagu lihuniku, rätsepa või muidu öömajalise poolt makstud toidu eest. Tagavarade müügist saadud sissetulek, mis majanduseraamatus on varem märgitud kodumajanduse saadusena, kas talu- või eramajapidamiselt, nagu jahu, kartulite müük. Jne. 4.Ühise kodumajanduse väljaminekusse kuuluvad: Nende teenijate ja tööliste palk, kes toitlus ehk ühise kodumajanduse töödes osalevad, nagu köögitüdruk, pesupesija, kui viimane tööliste riideid peseb. Otstarbekohasem on siiski kõikide tööliste tööd talumajapidamise väljaminekutesse kanda. Ühise kodumajanduse otstarbeks ostetud toiduained, nagu suhkur, sool, kohvi jne. Kõik väljaminekud ühise kodumajapidamise jaoks vara osade ostmise, paranduse, korrashoiu ja kindlustuse peale, nagu kööginõude ostukulu, sepale köögiriistade paranduse eest jne. 5.Kõrvaltööstuse sissetulekute hulka kuuluvad: Mitte talumajapidamisse mahutatud kapitalidest ja äriosadest saadud sissetulekud, nagu pangast ja obligatsioonide pealt raha protsent, kui vastavad kapitalid on kõrvaltöönduse inventari võetud. Tööpalk ja sissetulekud ärilistest ettevõtetest, kodutööstusest ja ametist, nagu talupidaja sissetulekud tema päralt olevast kauplusest, veskist, vahekauplemisest, palk vallavanemaks, kooliõpetajaks, ühistu ametniku ametis oleku eest jne. Sissetulek nende varade müügist, mis on inventaris kõrvaltööstuse alla võetud või kõrvaltööstuse nõudmiste tasumisest, nagu väärtpaberite müügist saadud sissetulek jne. 6.Kõrvaltööstuse väljaminekud: Väljaminekud mitte talumajapidamise äriettevõtete peale ka kõrvalteenistuse juures, nagu loomade ostmine loomadega kauplemiseks, ametikulud vallavanemaks olles jne. Väljaminekud mitte talupidamise vara osade ülesehitamisele, juurdeostmisele, korrashoidmisele ja kindlustuse peale, nagu hoiule antud raha, elukindlustuspreemia jne. Samuti kuuluvad siia kõrvaltööstuse pealt võetavad maksud, nii varanduse, äritunnistuse ja kõrvaltööstuse tulu pealt. Kõrvaltööstuse inventari alla kuuluvate võlgade ja võlaprotsentide tasumiseks läinud summad. Ainult kõrvaltööstuses töötavate võõraste tööliste, nagu veskipoiss jne. rahapalk. 7.Eritarvituse sissetulekusse kuuluvad: Sissetulekud kantud riiete ja riide tagavara, mööbli, käsitööriistade ja valmistatud asjade müügist. Need sissetulekud tulevad sissetuleku lahtris märgiga varustada, et kuu ja aasta lõppkokkuvõtet tehes neid kui eratarvituse sissetulekuid kõrvaltöönduse sissetulekuist oleks võimalik eraldada. 8.Eratarvituste väljaminekutesse kuuluvad: Peremehe ja tema perekonnaliikmete väljaminekud, mis ei kuulu ühise kodumajanduse alla, nagu kulutused riiete, jalanõude, eramööbli, maitseainete, tubaka, paberosside ostmiseks, siis kulutused huvireiside, laste koolitamise, peremehe ja pereliikmete arstiabi ja rohtudele ning jutu- ja kooliraamatute peale. Eratarvituse väljamineku hulka kuulub veel lastehoidja ja peremehe toateenija, käsitööliste nagu rätsepa ja kingsepa palk, kingitused, kodukäsitööriistade ja vajalike materjalide ostud, peremehe ja eratarvituse vara, nagu jalgratta, auto ja mööbli pealt. Nende põhimõtete alusel on võimalik enamasti õieti otsustada. Kui raamatupidaja neid põhimõtteid on hästi mõistnud, siis saab ta jaotusega kergelt hakkama. Mehaaniliselt ja shabloonselt ei saa taluraamatupidamise küsimust talitada, sest see nõuab iseseisvat mõtlemist ja arupidamist. Selles seisabki taluraamatupidamise suur kasvatuslik tähtsus. 3.Kassaraamatu pidamine. Kassaraamat on raha läbikäigu ülesmärkimiseks. Kassaraamat ja kassa ise peavad alati kooskõlas olema. Esimesed märkused raha väljamineku-sissetuleku kohta tulevad teha taskuraamatusse, nagu „Põllumehe kalender“, kui raha väljaandmine-sissevõtmine toimub väljaspool kodu. Perenaisel tuleb kasutada jooksva raha läbikäigu ülesmärkimiseks perenaise kassaraamatut, või mõnda väikest vihikut, kuhu tema oma raha sissetuleku ja läbikäigu üles märgib. Kassaraamatu vasakule lehele kantakse sissetulekud ja paremale väljaminekud. Iga väljaminek või sissetulek märgitakse kuupäevaga, millal see on toimunud, kusjuures kassaraamatu lehe ülemisele äärele kirjutatakse „kuu ja kuupäeva lahtrisse“ kuupäeva number. Kuupäev lahtri kõrvale võib jätta ühe lahtri tõendi numbri sissekandmiseks. Tõendeid ja tõendavaid dokumente on soovitav raha väljamineku jaoks kõigilt kaubamüüjailt nõuda ja neid kassaraamatu sissekannete tõenduseks alles hoida. Et tõendid ei läheks segamini, selleks need nummerdatakse sissetuleku järjekorras. Vastava tõendi number kantakse siis tõendi numbri lahtri. Tõendi tähtsus seisab selles, et tulumaksu komisjonid väljaminekute juurde tõendeid nõuavad. Kui lahter nii sissetuleku kui väljamineku poolel on selleks, et üles märkida, kellele või kellelt ja kus kohas vastav asi, mida ka täpselt kirjeldada tuleb, on ostetud või müüdud. Seda sissekandmist on soovitav hästi täielikult teha, et oleks näha, mis otstarbel, või kui suurel hulgal on asi või aine ostetud või müüdud ja selle ühiku hind. Laia lahtri kõrval võib rajada konto numbrilahtri. See on selleks vajalik, et raha sissetulekuid-väljaminekuid üksikute harude, s.o. kontode järgi oleks pärast kergem ära jaotada. Sellele järgnevad raha lahtrid. Neid on sissetuleku poolel 4 ja väljamineku poolel 5. Esimest korda kantakse kõik sissetulekud-väljaminekud esimesse „summa“ lahtrisse. Iga rahasumma kantakse veel teist korda jaotuslahtrisse. Seega kantakse iga rahasumma kahte lahtri, väljaarvatud kassa seis, mis ainult summa lahtri jääb. Alumise joone all arvutatakse kõik rahalahtrid kas ülekandmiseks või kuukokkuvõtte tegemiseks kokku. Kui viga ei ole tehtud, siis peab lahtrite „talumajapidamine“, „ühine kodumajandus“, „kõrvaltööstus“ ja „eratarvitus“ kokkuvõtte „summa“ alla kokkuvõetud tulemusele ühtuma. Sisetuleku poolel peab siiski jaotus lahtrite kokkuvõtte summale kuu alguses kassa seisu juurde arvestama. Iga kuu algul märgitakse kassa seis esimesena selle kuu „summa“ lahtrisse, kuuid seda ei kanta mitte taluosade jaotus lahtri edasi, vaid see jääb ainult summa lahtri. Kuu lõpul tehakse kuukokkuvõte. Kõigepealt arvatakse sissetulekud ja väljaminekud kokku. Kogu vastava kuu väljaminek võetakse selle kuu kogu sissetulekust maha ja ülejääki nimetatakse kassaseisuks. Kui seda väljamineku summale juurde arvutada, ühtub viimane sissetuleku poole summale. Sissetuleku kokkuvõte asetatakse samale joonele, kus väljamineku kokkuvõtegi asub. See joon, mille peale väljamineku poolele kassaseis üles märgitakse, jäetakse sissetuleku poolel tühjaks, selle alla tõmmatakse joon, mida ülevalpool viimase sissekande kirje alla tõmmatud kriipsu põikjoonega ühendatakse ja selle alla kirjutatakse teist korda sissetuleku summa, mis võrdub väljaminekule pluss kassaseis väljamineku poolel. Lõpuks tõmmatakse arvude alla ja tõendi lahtri kõrvale kaksikjoon. Kassaseis märgitakse jälle järgmise kuu sissetuleku poolel esimesena üles. Kui kõik on tehtud korralikult, peab kassaraamatu seis raha seisuga kassas kooskõlas olema. Kui on vahe, siis on mõned väljaminekud või sissetulekud sisse kandmata jäänud. Kui viga ei ole võimalik üles leida, siis see vahe kantakse oma äranägemise järgi kassaraamatusse sisse ja jaotatakse nelja taluossa: talumajapidamise, toitlusmajanduse, kõrvaltööstuse ja eratarvituse vahel. Kassaraamatu pidamise juures tuleb hoiduda: 1.Et mõni sissetulek-väljaminek 2 korda sisse ei kantaks või et mõni arve sissekandmata ei jääks; 2.Vahede sissekandmise eest s.o. et vastastikusel arveteõiendamisel mitte arve vahesid sisse ei kantaks, vaid algarved oma täies suuruses. Näide: Peremees ostis kaupmehelt: Superfosfaati 1200 mk eest Vankrimääret 200 mk Kokku: 1400 mk. eest. Samal ajal ta müüs sellele kaupmehele: Rukkijahu 1000 mk. eest Võid 300 mk eest Kokku: 1300 mk. eest. Kaupmees esitab arve ja maksab peremehele veel 100 mk. sularahas. Kuid peremees ei tohi seda 100 mk sissetulekusse kirjutada, vaid peab kõik 1400 mk sissetulekusse ja samuti 1300 mk. väljaminekutesse kirjutada, kus juures mõlemad sissekanded tulevad lahus, superfosfaat eraldi vankrimäärdest ja rukkijahu eraldi võist sisse kanda. Näide: Peremehel on maksta: Päevatöölisele 10 päeva eest a 150 mk 1500 mk. Ta on peremehelt saanud veel 30 kg otra 600 mk. Peremees maksab töölisele siis 900 mk sularahas. Kuid peremees ei tohi väljaminekutesse kirjutada 900, vaid peab kirjutama 1500 mk. Samal ajal tuleb tal 600 mk kanda sissetulekutesse. Võib juhtuda, et ühte ja sama summat tuleb mitme jaotus-lahtri vahel jaotada. See toimub sel teel, et „summa“ lahtris kantakse see kogu suuruses sisse, kuna jaotuslahtrite vahel see ära jaotatakse, nagu petroleumi ja soola ostul. Kaupade vahetuse, kui sissetulekut-väljaminekut ei ole olnud, tuleb neid ikkagi raha summas sisse kanda. Näide: Peremees vahetas N. laadal hobuse lehma vastu ja sai 10 000 marka peale. Siin ei või mitte 10 000 sisse kanda, vaid hobuse hinna tuleb kas inventari hind, näit., 22 000 mk. kassaraamatu sissetulekusse kanda ja lehma ostu hind nii, et lehma hind hobuse hinnast 10 000 odavam on, kassaraamatu väljaminekusse kirjutada. Vaata lisa. Kassaraamat. 4.Talumajapidamise raha sissetulekute ja väljaminekute jaotus. Talupidaja seisukohalt on tarvilik teada missugustest majandusharudest kõige rohkem puhaskasu sisse on tulnud, või mis otstarbeks arvestusaastal kõige rohkem on kulutatud. Seda selgust on tarvis eriti laiendatud lõpuarve tegemise jaoks, peamiselt kogusaagi ja käitis- kogu-kulu väljaarvutamiseks. Kuigi käesoleva õpperaamatu piirides laiendatud lõpuarve tegemise küsimusel ei saa peatuda, toon siin kava* (*Raha sissetulekute ja väljaminekute jaotuseks on Põllumajanduslik raamatupidamistalitus sellekohased raha jaotuslehed välja andnud millele mahub ühe aasta sissetulekud ja väljaminekud sisse kanda.), puhtraha jaotuseks, mille järgi iga raamatupidaja raha sissetulekuid ja väljaminekuid otstarbekohaselt ära jaotada võib, et see ühtlasi lõpuarve tegemisele vastaks. Raha sissetulekud on jaotatud kahte alaossa: 1)Mittetalupidamise (käitise) sissetulekud s.o. sissetulekud, mis mitte otse talumajapidamisest ei ole saadud, vaid rahaline sissetulek mis talumajapidamise alla on kassaraamatus kantud selles mõttes, et näidata, mis otstarbeks vastav raha sissevõtmine on toimunud, nagu pangast talumajapidamise otstarbel võetud raha, siis ainete jällemüügist saadud raha, mille ostuhind talumajapidamise all väljaminekusse on kantud jne. 2)Käitisesissetulekud, s.o. tegelikud talumajapidamise sissetulekud. Viimased on jaotatud sissetulekuks taimekasvatusest, aiast, metsakasvatusest, loomapidamisest ja mitmesugustest teistest allikatest. Talumajapidamise sissetulekud. Mittekäitississetulek. Panga kontokorrent. Muu läbikäimine pangaga. Jällemüügid.(Edasimüügid). … … 2.Käitississetulekud. a) Sissetulek taimekasvatusest. 6.Rukis 15. Mitmesugused põllusaadused 7.Nisu 16. Põlluheinad. 8.Oder 17. Niiduheinad. 9.Kaer 10.Segavili 11.Muu tera- ja kaunvili 12.Õled ja põhk. 13.Kartulid. 14.Kiudtaimed. b) Sissetulek aiast. 18. Puuvili. 19. Puud. 20.Aedvili. c)Sissetulek metsakasvatusest. 21.Mets. d)Sissetulek loomakasvatusest. a)Veisepidamine. 22. Tarbeloomad. 23.Tapaloomad. 24…. 25.Piim ja selle saadused. G)Mitmesugused sissetulekud. 26.Mitmesugust. b)Seapidamine. 35.Majade üür. 27.Sugusead ja põrsad. 36.Maarendid. 28.Nuumsead. 37.Tööst. c)Hobusepidamine. 38.Talumajap. nõudmiste % jne. 29. Müük. 30. Veorahad ja mitmesugust.. 31. Lambapidamine. 32.Sulgloomade pidamine. 33.Mesilastepidamine. 34. Muud koduloomad. Raha väljaminekud on samuti kui sissetulekud jaotatud nelja pea rühma: 1)Mittekäitis väljaminekud; jaotuse põhimõte on sama, kui sissetulekute juures. 2)Kogusaaki kuuluv väljaminek, s.o. väljaminekud, mis talumajapidamise lõpu kogusaagi väljaarvutamisel tulevad viimasest maha arvata, nagu loomade juurdeostud ja raha väljaminek talumajapidamises tööstuslikuks ümbertöötamiseks juurdeostetud ainete peale. 3)Palgad, mis on makstud nii talumajapidamises kui ka ühtlasi toitlusmajanduses, kõrvaltöönduses ja eratarvituses tehtud töö eest. Tööpalka on soovitav liigitada veel tööliste palgalepingu iseloomu järgi talu toidul, oma toidul ja tükitöölistele makstud palga järgi. Lõpuarve tegemiseks on see otsekohe vajalik. 4)Otsesed käitisväljaminekud, s.o. väljaminekud, mis kuuluvad otseselt talumajapidamise kogu (käitis-) kulutuse hulka. Talumajapidamise väljaminekud. 1.Mitte käitisväljaminek. Võla protsendid. Võla ära maksmine. Panga kontokorrent. Hoiusummad. Maa juurde ostmine. Põhjaliku paranduse või uuest soetamisest tehtud rahalised kulud hoonete, maaparanduste ning masinate ja riistade peale. … 2.Kogusaaki kuuluv väljaminek. Loomade ostud. Veised. Sead. Hobused. Lambad. Sulgloomad. Mesilased. B) Ainete juurdeostud. 14.Piim. 15.Puu 16… 3.Palgad. 17. Talu toidul töölised. 18.Omal toidul töölised. 19.Tükitöölised. 4.Käitisväljaminekud. 20. Väetised. 31.Väikeinventar. 21.Teraviljaseemned. 32.Mitmesugused kulud teraviljakasvatuses. 22.Söödaviljaseemned. 33…. söödavilja kasvatuses. 23.Seemnekartulid. 34…. kartuli kasvatuses. 24.Muud seemned. 35. … kiudtaimede kasvatuses. 25.Jõusöödad. 36. … metsa kasvatuses. 26.Sööda teraviljad. 37. … aedvilja kasvatuses. 27.Heinad. 38.Loomaarst ja arstirohud. 28.Kooritud piima söödaks. 39. Muud loomapidamise kulud. 29. Aluspõhk. 40.Jooksvad parandused maaparanduse juures. 30.Küttepuud. 41…. ehituste juures. 42. … masinate ja riistade juures. 43.Maksud. 44.Kindlustused. 45.Üldised juhtimise kulud. 46.Vedude raha. 47.Masinate kasutamise kulud. 48.Mitmesugused teised kulud. Kuigi kassaraamatut peetakse kuukaupa, s.o. iga kuu lõpul tehakse bilanss, siis ei ole veel iga kuu vajalik talumajapidamise raha jaotust sissetulekute ja väljaminekute allikate järgi ega nende kokkuvõtmist ette võtta, vaid see võetakse ette alles aasta lõpul mil kogu aasta kohta üldine kassa jaotus tehakse. Niisama kui talumajapidamise rahalise sissetuleku ja väljamineku võib ka toitlusmajanduse ja eratarvituse ja isegi kõrvaltöönduse rahalise läbikäigu allikate järgi rühmitada. 5. Perenaise kassa. Harilikult on tavaks, et väiksemate köögitarvete soetamiseks on perenaise käes osa talu rahast, mida viimane peremehelt või ise saanud nagu kanamunade, õunte, leiva, liha jne müügist. Seda läbikäiku võiks otsekohe kassaraamatusse sisse kirjutada. Kuid see on sageli väga tülikas. Sellepärast on otstarbekohasem, et perenaine oma kassaraamatut peaks, kuhu raha sissetulekute-väljaminekute järjekorras kõik sisse kannaks, kust siis iga kuu lõpul kõik korraga päris kassaraamatusse üle kantakse. Perenaise kassaks võiks kasutada järgmist formulari: *** …. kuu. Kuupäev. Perenaise kassa. (Üles märkida asja või aine nimi, arv, kaal ehk mõõt jne. ja ühiku hind.Sissetulek mk.Väljaminek. mk.  *** 6. Kassaraamatu aastakokkuvõte. Aasta lõpul tehakse kassaraamatu aastakokkuvõte. Iga kuu kassa sissetulek ja väljaminek kantakse eraldi kassaraamatu tagaotsas asuvatele ehk selleks eriliselt rajatud aastakokkuvõtte lehele vastava kuu joonele. Kassaseis tuleb kuu sissetuleku kokkuvõttest enne aastakokkuvõttesse kandmist maha arvata, seega sissetulekud on puhtad selle kuu raha sissetulekud ilma kassa seisuta. Kuude joone alla võetakse kassa sissetulekud ja väljaminekud kokku aasta kassa sissetulekuks ja väljaminekuks. Aasta kokkuvõtte alla kantakse sissetuleku poolel kassa seis aasta algul ja väljamineku poolel kassa seis aasta lõpul. Aasta kokkuvõte 1925/1926.a.  Sissetulek  Summa mk. SissetulekTalumaja-pidamisest mk.Toitlus- ehk ühine kodumajandusest mk.Eratarvitus ja kõrvaltööstus mk.Mai. Aprill Aasta jooksul sisse tulnud. Kassas raha raamatupidamisaasta algul. Bilanss 67 710 42 035 456 100 5 000 461 10056 160 40 035 422 300250 650 3 800+ 300 9000 1 350 29 200 + 800 Aasta kokkuvõte 1925/1926.a.  Väljaminek  Summa mk. VäljaminekTalumaja-pidamisest mk.Toitlus- ehk ühine kodumajandusest mk.Kõrval-tööndusele mk.Eratar-vitusele. mk.Mai Aprill Aasta jooksul välja läinud.. Kassas raha raamatupidamisaasta lõpul. Bilanss 60 930 52 900 448 600 12 500 46110034 870 48 500 328 750610 1 970 35 85021 800 - 48 2003 650 2 430 35 800 Aastane kassa sissetulek pluss kassa seis aasta algul ühtub aastase kassa väljaminekule pluss seis aasta lõpul. Aastase sissetuleku summa, juurde arvatud kassaseis aasta algul, kirjutatakse sissetuleku poole „Bilansi“ joonele, samuti kassa väljamineku summa, liidetud kassa seis aasta lõpul, kirjutatakse väljamineku poole „Bilansi“ joonele. Sellega on kassaraamatu aasta kokkuvõte tehtud, kuna mõlemad pooled on tasakaalu viidud. 7. Talu jooksvad nõudmised ja võlad. Kassaraamat on sularaha läbikäigu registreerimiseks. Väga sageli ei maksta talusse toodud asjade ja ainete eest kohe raha välja, vaid neid ostetakse võlgu. Samuti antakse talust aineid ja asju välja, mille eest kohe raha kätte ei saada, vaid maksmine toimub alles edaspidi, nii kuidas on kokku lepitud. Talu jääb sel puhul nõudjaks. Seesuguseid võlgu ostmisi ja müümisi ei märgita mitte kassaraaamtusse, vaid võlgu müükide-ostmise jaoks tuleb eraldi võlgade-nõudmiste raamat sisse seada. See raamat on eriti selleks tarvilik: 1)et võlgu müüke-ostmisi ära ei unustataks, 2)on võlgade nõudmiste nimekiri hädavajalik aasta lõpukokkuvõtete, eriti inventuuri tegemisel, kuna võlad ja nõudmised tulevad kõik inventuuri võtta, et puhtvara suurust kindlaks teha. Sel puhul on otsekohe näha, kes aasta lõpul meile veel võlgnevad, s.o. kellelt meil nõuda on ja see, kellele ja mis eest meie võlgneme. Lihtsal kujul võib võlgade-nõudmiste raamatut järgmiselt pidada: Kuupäev NõudmisedMõõt, kaal, arv.Ühiku hind mk.Nõudmise summa. mk.Maksu tähtaeg ja märkused kättesaamise kohta.  Kuupäev VõladMõõt, kaal, arv.Ühiku hind mk.Võla summa. mk.Maksu tähtaeg ja märkused võla maksmise kohta.  Ühele leheküljele, s.o. vasakule märgitakse üles, mis meie teistele võlgu oleme müünud ja paremale, mis meie teistelt võlgu oleme ostnud. Need märkused kantakse raamatusse võlgade-nõudmiste tegemise järjekorras. Vasakult poolt esimesse lahtrisse märgitakse kuupäev, millal on võlgu müüdud või võlgu ostetud. Järgmine lai lahter on selleks, et üles märkida, kellelt või kellele, asja või aine nimetus ja mis otstarbeks või missuguse talu osa tagavarast võlgu müüdud või ostetud. Järgmine kitsas lahter on aine hulga ülesmärkimiseks, selle kaalu, mõõdu või arvu järgi. Üksuse hinna lahtrisse pannakse selle aine mõõdu hind. Siin juures olgu tähendatud, et kõik võlgu müügid ja ostud tulevad hinnata ja nende hind nõudmiste summasse kanda. Alati kui kellelegi võlgu müüakse või antakse, tuleb saajale selle hind teatada ja selle hinna järgi nõudmine nimestikku kanda. Samuti tuleb alati küsida või teada saada, mis see maksab, mida meie võlgu oleme võtnud ja see hind tuleb ka võla summasse sisse kanda. Rahalahtri järgi on laiem ruum märkuste jaoks. Siin tuleb ära märkida maksu-tähtaeg, kui see on võlgu saamise-andmise juures kindlaks tehtud, et asi ära ei ununeks, edasi märkus teha, kui nõudmine on meile või oleme meie võla ära tasunud. Kui ainult osa nõudmisest on tasutud, või meie oleme ainult osa võlast tasunud, tuleb see samuti üles märkida. Alles siis, kui meie oma võla oleme kas osaliselt või ka kõik ära tasunud, kanname selle kassaraamatusse, et N-lt võla tasu saadud selle ja selle varem müüdud asja või aine eest, kirjutades üles aine hulga jne. Sarnaselt talitame ka sel juhul, kui meil on nõuda olev summa ära tasutud. Siia võib üles märkida ka sularaha võlgu võtmisi ja andmisi, kuid need tulevad otsekohe ka kassaraamatust läbi kanda. Aasta lõpul võib kõik võlad, mis ei ole veel tasutud, samuti kõik nõudmised eri lehele välja kirjutada ja kokku võtta. See väljakirjutamine kergendab suuresti võlgade ja nõudmiste inventuuri kandmist. 8. Isikute arved. Suuremates taludes või seal, kus teatava isiku või asutusega alalises läbikäimises on soovitav selle asutuse või inimese nimelist arvet pidada. Seesuguseid arveid kutsutakse isikute- ehk isiklik-kontokorrent-arveteks. Isikute arvete jaoks võib vastavad lehed ise joonestada ehk kauplusest sellekohaseid formulare osta. Selleks otstarbeks oleks soovitav järgmist formulari kasutada. Jaan Tamm. Kuu Päev Sisu seletus Saanud mk. Andnud mk. JääbMinul saada mk.Temal maksta mk.1925 Mai Juuni 2. 10 15 15 Eelmise aasta „saanud“ Ülekanne. Mina müüsin 160 kg kartuleid a. 3,7 mk. Tema maksnud sularahas. Tema on teinud ehitustöid 500 t. a 30 mk. Mina andsin sularahas  10 000 600 10 400 21 000 6000 15 000 21 000 10 000 10600 4000 - 10 400 - *** IV Majanduse raamat. 1. Naturaalne ringkäik talu osade vahel. Liht ühekordsed raamatupidamises mille ülesandeks on ainult üldise talumajapidamise tasuvuse selgitamine, ei ole tarvilik seda üles märkida, kui palju vilja, põhku või heinu loomadele antakse, või kui palju piima vasikatele ja sigadele on söödetud jne., sest vili ja piim, mis on loomadele antud, saab selles samas talu osas ümbertöötatud ja läheb alles kas liha või piimana, seega ümbertöötatud kujul, sellest talu osast välja. Kui aga midagi talu osast välja läheb või talu osasse sisse tuleb, siis tuleb see tingimata üles märkida. Kui midagi raha eest teatavast talu osast välja läheb või talu osasse sisse tuleb, siis peab tingimata selle kassaraaamtusse üles märkima. Kui selline andmine ja saamine talu osade vahel toimub ilma rahata, siis tuleb see osa üles märkida, nn. majanduse raamatusse, kuna need andmised ja saamised moodustavad ühe osa talu kogusaagist ja kogukulust. Talumajapidamise tasuvust ei ole võimalik ilma talu osade vahelise natuura ringkäigu kontrollita välja arvestada. Talu osade vahelises natuura ringkäigus märgitakse üles vastastikused andmised ja saamised saaduste ehk natuura näol 4 talu osa vahel. Igasugune saaduste ringkäigu ülesmärkimine oleks põllumehele väga tülikas, sellepärast on soovitav, 1)et andmised toimuks suurel hulgal ja 2)et juba esimest inventuuri tehes tagavarad nende talu osade vahel ära jaotataks, kus neid edaspidi ära tarvitada kavatsetakse. a.Talumajapidamise andmised teistele taluosadele. Talumajapidamise andmistena tulevad arvestada kõik need saadused, mis talumajapidamisest natuuras teistele osadele ja nimelt toitlusmajandusele, kõrvaltööstustele ja eratarvitusele on antud. Tegeliku ülesmärkimistöö lihtsustamiseks võiks talitada järgmiselt. Talupidamine on toitlusmajapidamisele andnud: Kartulid. Sügisel kartulite võtmise ajal mõõdetakse toitlusmajanduse otstarbeks vajalik hulk kartuleid eraldi salve, kuna sigade ja loomade söötmiseks minevad kartulid paigutatakse teise salve. Nüüd ei tarvitse alati või iga päev ülesmärkida, kui palju kartuleid on tarvitatud, vaid toitlusmajanduse salve paigutatud kartulid kirjutatakse otsekohe toitlusmajapidamise arvele. Kui neid kartulid 1. maiks veel üle on jäänud, siis kirjutatakse ülejääk toitlusmajanduse inventari kui söögikartulite tagavara 1. maiks. Kuid harilikult on nii, et sellest samast salvest, kust inimestele toiduks kartulid võetakse, võetakse neid ka loomadele. Sel juhtumil ei ole teist võimalust, kui tuleb kartulite tarvitus toitlusmajanduses iga kuu kohta ligikaudse hindamise põhjal kindlaks teha. Selleks mõõdetakse mõni päev kuu kohta kartulite tarvitamist ja leitud suuruse järgi arvestatakse selle kuu kartulite kogutarvitus välja ja kantakse see kuu lõpul majanduse raamatusse. Leiva- ja muud toidujahud. Otstarbekam on mitte teri, vaid jahu vastava jahu hinnaga toitlusmajapidamise arvele kirjutada. Veskilt tuues kaalutakse leiva – või teised jahud, mis inimeste toiduks on määratud ja kantakse ühekorraga toitlusmajanduse arvele. Jahvatamise ja veskilkäimise kulu jääks sel puhul talumajapidamise kanda. Samuti tuleb talitada tangude, kruupide ja linnase jahuga, mis kalja või õlle tegemiseks on jahvatada lastud. Herned ja oad kantakse sügisel kohe toitlusmajanduse arvele, väljaarvatud seemneks ja müügiks määratud osa. Küttepuud, haod, turvas. Kõik küttepuud, haod ja turvas, mis on saadud enda talumajapidamisest, kirjutatakse kohe peale talu õue vedamist toitlusmajanduse arvele, välja arvatud need, mis vilja kuivatamiseks ja peksmiseks või karjaköögi kütteks on ette nähtud. Toitlusmajandusele antakse need üle metsas makstavast hinnast veokulu võrra kallimalt. Aiasaadused ja juurvili, mida toitlusmajapidamises tarvitatakse, kantakse sügisel peale kogumist kõik korraga toitlusmajanduse arvele. Sissetegemise kulu ja töö sünnib toitlusmajapidamise arvelt. Kasvuajal toitlusmajapidamises tarvitatud aiasaadused nagu värsked kurgid, õunad, marjad jne. kantakse iga nädala või kuu lõpul toitlusmajapidamise arvele. Liha. Kui loom toitlusmajapidamise tarbeks tapetakse, siis võib looma eluslooma hinnaga toitlusmajanduse arvele kanda. Looma tapmine toimuks sel korral toitlusmajanduse arvel. Võib aga ka looma tapetud looma hinnaga toitlusmajanduse arvele kanda, kuid siis tuleb peale liha hinnata ka looma tapa kõrvalsaadused ja see eraldi sisse kanda. Viimasel juhtumil toimuks tapmise töö talumajapidamise arvelt. Samaselt talitatakse kõigi loomade ja ka kodulindude, nagu kanade, hanede ja partidega, mis toiduks tarvitatakse. Mesi ja vaha. Kui mett ühise toitlusmajanduse otstarbeks tarvitatakse, siis võib selle otsekohe peale mee võtmist toitlusmajanduse arvele kanda. Kui aga mett ainult pererahvas tarvitab ja sellest ühisele lauale midagi ei lähe, siis on õigem äratarvitatud mesi eratarvituse arvele kanda. Eelnimetatud saadusi, mida talumajapidamine toitlusmajandusele annab, saab nii üles märkida, et siis igapäevast alalist märkimist vaja ei ole, vaid saadused kirjutatakse ühekorraga toitlusmajanduse arvele. Peale nende on aga mõned talumajapidamise saadused, mida toitlusmajanduses iga päev isesugusel määral tarvitatakse ja mis seepärast tarvitavad alalist ülesmärkimist, nagu piim, nii täis- kui kooritud piim, siis kanamunad jne. Väga tülikas oleks iga päev toiduks äratarvitatud piima majandusraamatusse kandma hakata. Et sissekandmise tööd lihtsustada, võiks toiduks äratarvitatud ainete hulga iga päev kuskil eri vihikus üles märkida. Otstarbekohane oleks seda ülesmärkimise tööd teha perenaise kassaraamatu juures. Toitlusmajanduses tarvitatud saaduste ülesmärkimises võiks tarvitada järgmist formulari: … kuu. Kuupäev  Toitlusmajanduses tarvitatud saadused.TäispiimKooritud piimKanamunadVõi Kohupiim1 2 315 4 6 2 33 2 2Kokku2944452 Siia tuleb iga päev kuu jooksul siss kanda, kui palju on ära tarvitatud täis- ja kooritud piima liitrites, kanamune ja teisi saadusi, mis igapäevast ülesmärkimist nõuavad. Kuu lõpul tehakse kokkuvõte ja alles nüüd kirjutatakse kuu jooksul toitlusmajanduses äratarvitatud piim ja munad keskmise kuu hinnaga majanduse raamatusse toitlusmajanduse arvele. Perenaise raamatusse võib ka toitlusmajanduses tarvitatud või sisse kanda. Või juures tuleks aga järgmisi erijuhte arvesse võtta: Talu piim viiakse meiereisse. Toitlusmajanduse jaoks jäetakse mõni liiter täispiima kodu. Viimane tuleb perenaise raamatus täispiima all sisse kanda (mitte aga seda piima, mis vasikate või sigade peale kulutatakse). Meiereist tuuakse kooritud piim tagasi. Kui sellest mõni liiter toitlusmajanduses ära tarvitatakse, tuleb ka see osa perenaise raamatus kooritud piima all sisse kanda. Või ostetakse väljast. Kui või väljastpoolt ostetakse, siis kantakse see kassaraamatust läbi ja perenaise ega majandusraamatusse ei ole viimast vaja enam sisse kanda. Piim viiakse meiereisse. Osa täispiimast jäetakse toitlusmajanduse otstarbel kodu, millest osa täispiimana ära tarvitatakse, osa aga kooritakse ja saadud koorest valmistatakse ainult oma toitlusmajanduse otstarbeks võid. Ka sel juhul ei tule võid eraldi üles märkida ega arvestada, vaid toitlusmajanduse otstarbel kodu jäänud piim kantakse kuu lõpul täispiima hinnaga majanduse raamatusse toitlusmajanduse arvele. Kuidas toitlusmajandus täispiima ära tarvitab, seda ei ole enam vaja arvestada. Piim töödeldakse kodus võiks ja talu saab sissetulekut oma valmistatud või müügist. Sel juhtumil on kõige otstarbekohasem perenaise raamatus ühest küljest üles märkida, kui palju iga päev täispiima, kooritud piima ja võipiima toitlusmajanduses on tarvitatud ja teisest küljest ka seda, kui palju võid on iga nädala jooksul toitlusmajanduses ära tarvitatud. Perenaise raamatust kantakse kokkuvõte jälle majanduse raamatusse edasi. Talumajapidamise annud kõrvaltööstusele: küttepuu, tarbepuit, lauad ja palgid jne. Talumajapidamise annud eratarvitusele: aiasaadustest õunad, ploomid, kurgid, juurvili jne. põllusaadustest vili, heinad, metsa saadustest küte, loomapidamisest lina, või jne. Siia alla kuuluvad kõik talumajapidamise naturaalsete toodete kinkimised, ka sugulastele ja lastele andmised, nagu koolilastele linnas jne. Sugemiseks määratud linad ja lamba villad, mis koduseks pererahva tarvitamiseks lähevad, kirjutatakse eratarvituse arvele. (Linade sugemise ja villa kraasimise raha ja töö kulu kuulub eratarvituse väljaminekute alla). Samuti kantakse looma nahad eratarvituse arvele, kui peremees neid isiklikuks otstarbeks mõtleb tarvitada. b. Üüri jaotus. Harilikult kantakse elumaja ja kõik teised talu hooned, mis ei kuulu teiste kõrvaltööstuste alla, inventari raamatus talupidamise alla, nagu elumaja, ait, kelder, saun jne. Talumajapidamise arvel sünnivad ka kõik paranduse, korrashoiu, kindlustuse jne. kulud. Neid ehitusi ei tarvitata aga mitte üksi talumajapidamine, vaid ka pererahvas, s.o. eratarvitus, nagu perekonnaliikmete magamistoad, elutuba jne., siis veel üks osa ehitustest pererahva ja tööliste vaheliseks tarvitamiseks, nagu kõik toitlusmajanduse tarvitada olevad ruumid, nagu köök, söögituba, osa keldrist, aidast ja saun. Ehituste tarvitamise eest tuleb neil talu osadel talumajapidamisele üüri maksta või talumajapidamise alla viidud hoonete amortisatsiooni korrashoidmise, paranduse, kindlustuse jne. kuludest tuleb teistel talu osadel üks osa oma kanda võtta. Et seda osa leida, tuleb vastav ehitus selle järgi nelja talu osa vahel ära jaotada, kui palju, näiteks, põranda pinnast või hoonete mahust igaühe talu osa tarvitada on. Ühe ehituse üüri hinnaks võib arvata keskmiselt 10-12% ehituse inventari väärtusest aasta algul. Hoone üüri väljaarvutamisel tuleb arvesse võtta: 1)Amortisatsioon – inventari raamatu järgi või keskmiselt 2% uusväärtusest. 2)Kapitali protsent – meie oludes oleks hoonekapitali protsendiks 6%, mida hoone praeguse väärtuse pealt arvestatakse. 3)Jooksva korrashoiu kulud ja väiksemad parandused. Jooksva korrashoiu kulud koosnevad kassaväljaminekust ja oma talu saaduste ning töö kulust hoonete peale. Viimaste kulutuste täpset suurust ei ole võimalik liht ühekordses raamatupidamises kindlaks teha. Keskmiselt võiks jooksva korrashoiu kuludeks arvata 1,3% hoone uusväärtusest. 4)Kindlustuse maks tulekahju vastu – tegeliku summa järgi või keskmiselt 0,5% hoone praegusest väärtusest. 5)Maksud hoonete pealt – tegeliku maksusumma järgi või keskmiselt 0,1% hoone uusväärtusest. Kui hoone üüri arvutamise aluseks võtta hoone praegust väärtust ja sellest teatavat protsenti üüriks arvestada, siis tuleb üüri summa vanemate hoonete kohta liig väike, mispärast tõelise hoone üüri väljaarvutamiseks on vajalik seda osa üürist, mis amortisatsiooni, jooksva korrashoiu ja maksude tasuks langeb, kokku keskmiselt 3,5% hoone uue väärtuse pealt arvata, kuna kapitali protsent ja kindlustusmaks, kokku keskmiselt 6,5% hoone praeguse väärtuse pealt arvatakse. See üür, mis teistel taluosadel talumajapidamisele tuleks maksta, kantakse samuti aasta lõpul majanduse raamatu kaudu teiste talu osade arvele. Kui suur osa ehitusest enesest teatava talu osa all on, selle järgi tuleb ka selle peale langevat üüri suurust arvata. Näide: Taluelumaja on ehitatud rehetarega kokku. Selle väärtus on hinnatud 200 000 marga peale. Uus väärtus on 400 000 mk. Hoone üüri leidmiseks talitame järgmiselt: 200 000 margast (praegune väärtus) 6,5% … 13 000 mk. 400 000 … (uus … 3,5% … 14 000 Kokku aasta üür …27 000 mk. Hoone üüri lihtsalt, teatavat protsenti, näiteks, 10% arvestades saaksime üüriks 20 000 mk., mis just õiglane ei ole ja üüri jaotuse aluseks esimesel viisil leitud suuruse võtame. Sellest elumaja väärtusest on: Talumajapidamiseks … 5/8 Toitlusmajanduseks … 1/8 Eraotstarbeks … ¼ Kogu üürisummast langeb seega: Talumajapidamisele … 27 000×5 = 16 875 mk 8 Toitlusmajandusele… 27 000×1 = 3 375 8 Eratarvitusele … 27 000×1 = 6 750 4 Kokku: 27 000 mk. Toitlusmajandus peab seega talumajapidamisele 3 375 mk ja eratarvitus 6 750 mk üüri maksma, missugused summad talumajapidamise andmiste all majanduse raamatus vastavate talude osade arvele kanname. d. Hobusetöö kulude jaotus. Hobused asuvad talumajapidamise inventaris, samuti toimud hobuste toitmine jne. talumajapidamise arvel. Hobuse tööd tarvitavad peale talumajapidamise veel toitlusmajandus – toiduainete kauplusest toomiseks jne., eratarvitus – pererahva isiklikud sõidud kiriku, külla jne., kõrvaltööstus – ettevõtte töös, kõrvalametis käimiseks jne. Kõigil neil juhtudel on talumajapidamine hobuse tööd teistele taluosadele andnud, mille eest esimene on õigustatud viimastelt tasu saama. Hobuse töö, mis on teistele osadele tehtud, kanname hobutööpäevade ja väärtuse järgi majanduse raamatu kaudu talupidamiste andmiste all teiste talu osade arvele vastavalt viimastes tehtud töö hulgale. Hobuse töö hindamise aluseks tuleb võtta hobuse tööpäeva omahinda. Et liht ühekordses raamatupidamises ühe hobutööpäeva oma hinda ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb tööpäeva hinnata sobiva aasta keskmise tööpäeva hinna järgi, oletades, et viimane talu hobutööpäeva omahinnale vastab. e. Toitlusmajanduse andmised teistele taluosadele. Kõik, mis toitlusmajandus oma tagavaradest või varem kassaraamatu või majandusraamatu kaudu toitlusmajanduse arvele kantud ainetest teistele taluosadele tagasi annab, kuulub toitlusmajanduse andmiste hulka. Toitlusmajapidamise annud talumajapidamisele. Kõik toitlusmajapidamise jäägid, mis talumajapidamises ära tarvitatakse, nagu talumajapidamise loomade söödaks jne., kantakse hinnatult iga nädala või kuu lõpul majanduse raamatu kaudu talumajapidamise arvele. Jääkide hindamisel võiks aluseks võtta seda kartulite hulka, mis toitlusmajanduse jääkide söötmisega kokku hoitakse. Kui, näiteks jääkide söötmise läbi päevas neli kg kartuleid kokku hoitakse, siis võib kuu lõpul toidu jääkide väärtuseks 120 kg kartulite hinna talumajapidamise arvele kirjutada. Toitlusmajapidamine annab üksikult üles loetletult talumajapidamisele: Sigadepidamisele: seasööki, küttepuid ja hagu seasöögi keetmiseks, riknenud inimeste toitu, leiba, kaljaraba jne.; Veisepidamisele: sooja vett, soola, leiba jne.; Hobusepidamisele: sooja vett, soola, leiba jne.; Mesilastepidamisele: suhkrut; Põllupidamisele: tuhka, peldikusõnnikut; Kanapidamisele: tangu, leiba jne. Talu töölistele naturaalpalgana liha, leivajahu, tangu jne. Kõik need andmised tulevad majanduse raamatu kaudu talupidamise arvele kirjutada, kas iga nädal või kuu lõpul, mis selle aja jooksul toitlusmajanduse jääkidest ja tagavaradest talumajapidamisele on antud. Toitlus- ehk ühine kodumajandus andmised kõrvaltööstusele: Mitmesugused naturaalsed asjad toitlusmajanduse tagavaradest ja produktidest. Küttematerjal ainult sel juhtumil, kui viimast toitlusmajanduse tagavaradest on võetud. Toitlusmajanduse andmised eratarvitusele. Mitmesugused kingitused toitlusmajanduse tagavaradest. Siis veel kõik need saadused, mida toitlusmajanduse tagavaradest koolilastele või sugulastele linna rahata saadetakse. Muud andmised. Talus tarvitatakse aineid, nagu sool, petrooleum jne., mida mitme talu osa peale kulutatakse ja mida seepärast ostmise korral oleks võimatu üksikute talude osade vahel õiglaselt ära jaotada. Sel puhul on otstarbekohane neid ostetud tagavarasid, nagu sool, petrooleum jne, mõne talu osa arvele kirjutada ja majanduseraamatu kaudu seda kulu teiste talu osade vahel jaotada. Kui, näiteks, sool ja petrooleum on kassaraamatus kõik toitlusmajanduse arvele kirjutatud, siis tuleb majanduse raamatus see osa soolast ja petrooleumist toitlusmajanduse arvelt teiste osade arvele viia, mis teiste osade poolt on ära tarvitatud. Samuti tuleb käituda ka küüte kulude jaotamisel, kui ruumide ja pliidi kütteks kasutatud küttepuud ja haod ning turvas oli varem kõik toitlusmajanduse arvele kantud.. Sel korral tuleks see osa küttekuludest, mis toitlusmajanduse otstarbel on tehtud, nagu sigade kartulite keetmine ja loomadele sooja vee tegemine ja mis eratarvituse otstarbel on tehtud – pererahva eluruumide soojendamine, vastavalt nende osade peale arvatava küttematerjali hulga järgi viimaste arvele kanda. Jaotuse võib ette võtta kas aasta lõpul kogu aasta kohta, või kuu kaupa iga kuu lõpul. f. Toitmiskulude jaotus ja toitmispäevade arvestamine. Toitlusmajanduse kogukulud tulevad aasta lõpul talumajapidamise, kõrvaltööstuse ja eratarvituse vahel jaotada. Selleks peab aga teada olema, kui mitu toitmispäeva talumajapidamise ja kui mitu toitmispäeva langeb eratarvituse ning kõrvaltööstuse arvele. Talumajapidamise peale langeb tööliste ja tükitööliste toitmine, kes talumajapidamise arvel palka saavad ja peaasjalikult talumajapidamises töötavad. Eratarvituse peale kogu pererahva, kogu peremehe, perenaise, laste, sugulaste ja külaliste toitmine. Siis veel pererahva isiklike töötajate, nagu lapsehoidja ja õmbleja toitmine. Kõrvaltööstuse peale ainult nende inimeste toitmine, kes kõrvaltööstuse arvel palka saavad ja on talu toidul. Nende inimeste toitmispäevi on kerge arvestada, kes on terve aasta talus viibinud või kelle nimi inimtöö arvestamise otstarbel on kuskil kirjas. Nende inimeste toitmispäevade leidmine ei vaja mingit erilist kontrolli. Teine lugu on tükitöölistega, külalistega jne. Siin ei saa toitmispäevade arvu enam ilma ülesmärkimiseta kätte. Seesuguste erakorraliste toitmispäevade ülesmärkimiseks on tarvis pidada spetsiaalset toitmispäevade lehte. Erakorraliste toitmispäevade ülesmärkimiseks võib tarvitada järgmist vormi: *** M –Mehed, N- Naised, L –lapsed. Erakorralised toitmispäevad. Nädala nr.TalumajapidamineKõrvaltööstusEratarvitusMNLMNLMNL1 523 12 2/3 2/3- -2 -- -- -4 2/34 1 1/34 2 1/2Kokku Arvestatud Normaaltoitmispäevad. 51 ×1,0 5123 1/3 ×0,8 19- ×0,5 -15 ×1,0 15- ×0,8 -- ×0,5 -53 ×1,0 5348 ×0,8 3834 ×0,5 17Kokku normaal -toitmispäevi. 70 15 108 Sellele vormile märgitakse üles iga nädala lõpul nädala jooksul erakorraliselt talu toidul olnud inimeste toitmispäevade arv, vastavalt sellele, kas need langevad talumajapidamise, eratarvituse või kõrvaltööstuse peale, tehes vahet meeste, naiste ja laste toitmispäevadel. Toitmispäevade väljaarvutamiseks arvestatakse: terve toitmispäev 3/3, üks toitmiskord 1/3 ja kaks toitmiskorda 2/3 . Aasta kokkuvõtet tehes arvestatakse naiste ja laste päevad meeste ehk normaaltoitmispäevadeks ümber, kus üks naistoitmispäev arvestatakse 8/10 ja lapse toitmispäev keskmiselt 5/10 ühest meestoitmispäevast. Laste toitmispäevade arvestamine vanaduse järgi on muutuv ja oleks järgmine: 14-18. aastase poisi toitmispäev on 0,8 normaalpäeva. 14-18 .a. tüdruku 0,7 8-14.a. lapse 0,6 4-8 0,4 1-4 0,2 Kui ühest küljest on teada kogu toitlusmajanduse kulutus ja teisest küljest toitmispäevade arv, siis leiame keskmise toitmispäeva hinna, mille alusel jaotamegi toitlusmajanduse kulud üksikute talu osade vahel. Toitlusmajanduse kulude jaotus on juba aasta lõpuarve ülesanne ja seda ei tule majandusraamatu kaudu talu osade vahel jaotada. h. Kõrvaltööstuse annakud. Kõrvaltööstus annab talumajapidamisele mitmesuguseid saadusi, nagu veskist joomajahu, kliisid, saeveski –laudu, telliskivitehas telliskive jne. Kõrvaltööstus annab toitlusmajandusele, veskist leivajahu, meiereist juustu, võid jne. Kõrvaltööstus annab eratarvitusele peremehe poolt tarvitatavaid või tema poolt ära kingitavaid asju. Eratarvituse annakud. Eratarvitus annab talumajapidamisele. Mööblit tööliste tubadesse, riiet, niiti-lõnga, sokke-kindaid, jne töölistele tasuks. Eratarvituse andmised teistele talu osadele on võrdlemisi harvad ja juhuslikud. j. Natuura ringkäigu jaotus. Et seda teada saada, mis asju või aineid ja kui palju üks talu osa teisele tarvitada on andnud, selleks peab antud ainete jaotuse kohta rühmade kaupa tegema kokkuvõtte. Viimast jaotust on tarvilik ette võtta ka laiendatud lõpuarve eesmärgil, et üksikute käitisharude kogusaagi ja kogukulutuse jaotust läbi viia. Eriti on tähtis talumajapidamise andmiste jaotus, mis on läinud toitlusmajandusele, millest selgub ka toitlusmajanduses tarvitatud ainete liik ja hulk. Natuuras andmise jaotus võetakse ette taluosade kaupa, milleks majanduse raamatust ained eralehele välja kirjutatakse ja seal hulga ja väärtuse järgi kokku võetakse. Toon näiteks, talumajapidamise andmise jaotuse, mis toitlusmajandusele on läinud. Talumajapidamise annakud ühisele kodumajandusele. 1.Teraviljakasvatuse saadused. 4. Aiasaadused. a)Puuvili. a)Rukkijahu ja teri. b)Keeduvili. b)Nisujahu ja teri. c)Odrajahu. 5. Metsasaadused. d)Odratangu ja kruupe. a)Küttepuud. e)Odra linnaseid. b)Haod. f)Kaerajahu ja tangu. c) Muud. g)Muud. 6.Piim. 2.Kaunvilja. 7.Või. 3.Kartulid. 8.Liha: a)Sea. b)Vasika ja veise. c)Lamba. d)Kodulinnu. 9.Mune. 10.Mesilaste pidamise saadusi. 12. Mitmesugust. a)Hobusetööd. b)Ruumideüür jne. k. Natuura ringkäigu lehtede täitmine. Andmiste järjekorras märgitakse iga talu osa andmised teistele osadele vastaval lehel üles. Üles märkimiseks võik siin näiteks toodud formulari tarvitada (Vt. Tabel. Talumajapidamine annud.). Iseärasuseks on natuura ringkäigu lehtede täitmisel see, et kõik, mis sisse kantakse, otsekohe ära hinnatakse. Kuupäev paigutatakse esimesse lahtrisse. „Asja nimetuse“ lahtri märgitakse antav aine või asja lähem kirjeldus, kaal, arv või mõõt. „Üksuse hinna“ lahter tuleb alati täita, et oleks näha, kui kallilt on hinnatud. Hindamine toimub müügihinna alusel arvutatult talu õues. Esimest korda märgitakse vastava saaduse väärtus „Kokku“ lahtri ja teist korda ühte jaotuslahtri, selle järgi missuguse talu osale on antud. Lähem sissekandmise käik selgub näiteist. Näide: (Üksuse hind on ümmardatud, kuna mõõtühikute ümberarvutamisel tekkisid …) Tabel: Toitlus- ehk ühine kodumajandus andmised natuuras. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.)  Üksuse hind. KokkuTalumajapidamiseleKõrvaltööstuseleEratarvitusele Markades 5. 10 12 15 16 31  Mai kuu. Vaesele 2 kg liha annetatud Tütrele linna 8 kg sealiha 130 kg rukkijahu karjapoisile palgaks 0,8 kg rasva veskisse Köögist tuhka põllule külviks Kuu jooksul: toidu jäätmed sigadele: (2 tündrit kartuleid = 260 liitrit = kg) Soola veistele 16 kg Soe vesi veistele (60 koo hagude hind) Leiba hobusele 17 kg Lammastele leiba 1,6 kg Kanadele tangu 2 kg. 125 125 19 103 150 60 10 10 12 250 1000 2550 110 750 1000 60 300 230 40 60 2550 750 1000 60 300 230 40 60 110 250 1000Kokku:635049901101250 Tabel. Talumajapidamise andmised. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.) Üksuse hind. KokkuToitlus- e. ühis. Kodu-majandusKõrvaltööstuseleEratarvitusele Markades 5. 7 8 10 10 13 15 16 18 18 19 22 25 25 25 30 30. Mai kuu. 232 kg rukkijahu toiduks. Kiriku regulatiiv maksuvõlg makstud 48 kg rukkiga. Veski paranduseks 3 lauda (6m 25×5 cm). Kooliskäijale tütrele korteri üüriks 48 kg nisu Kukk toiduks tapetud. Vasikas tapetud, 36 kg liha. Vasika nahk parkida antud- saapa nahaks. 20 nl. Linu soetud ja kedrata antud. Tütrele linna 15 paari mune. 32 kg kamajahu veskilt toodud. 0,4 kg vaha veski rihma määrimiseks. Seemne kartulist 1 vakk kartuleid toiduks. Isapart tädile kingitud. Metsast 2 sülda puid veski kütteks viidud. Tütrele linna 2 nl. mett (Mee tagavara on talu all). Lavadest tarvitatud kuu jooksul rediseid ja salatit. Perenaise raamatu järgi kuu jooksul: 294 liitrit piima 44 … kooritud piima 26 paari mune… 14 18 150 25 120 75 800 60 15 31 120 180 300 1500 80 14 4 15 3600 840 450 1200 120 2700 800 1200 225 1000 120 180 300 3000 320 500 4116 176 390 3600 120 2700 1000 180 500 4116 176 390 450 120 3000 840 1200 800 1200 225 300 320Kokku:21 2971278235704945 Kõrvaltöönduse ja eratarvituse andmised on harilikus talus sedavõrd väikesed, et siin mingit kuu kokkuvõtet tarvis teha ei ole, vaid aasta lõpul tehakse üldine aasta kokkuvõte. Tabel. Kõrvaltööstuse andmised. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.)  Üksuse hind. KokkuTalumajapidamiseleToitlus. majandusEratarvitusele MarkadesV 22. VII 5 Veskilt matijahu loomadele 3 pd.(48 kg) Veskilt nisujahu toiduks 2 pd. (32 kg). 300 500 1500 1000 1500 1000 Kokku aastas:40 94335 0005943- *** Tabel. Eratarvituse andmised. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.)  Üksuse hind. KokkuTalumajapidamiseleToitlus. E. ühisele. Kod. maj.Kõrvaltööstusele. MarkadesV 4 4. 18. VII 18 IX 29 30. Veski seibi kinnituseks tükk parknahka. N. kinkinud 1 pd. Herneid. Poisile ülikonnaks 10 küünart riiet. Poisile püksteks 3 küünart riiet. Voodiriideid tööliste tuppa. Sukalõnga tüdrukule, 3 naela. 700 400 250 80 140 700 400 2500 240 1800 420 2500 240 420 400 1800 700Kokku aastas:10 900600031001800 Talumajapidamise ja toitlusmajanduse andmisi tuleb iga kuu lõpul kokku võtta. Üksikute kuude kokkuvõtted võib vastava talu osa naturaalsete ringkäigu lehele välja kirjutada ja siin aasta lõpul kokku võtta. Näide. Talumajapidamise ja toitlusmajanduse aasta kokkuvõtteks: Tabel: Talumajapidamise üleanded. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.) Üksuse hind. KokkuToitlus. e. ühis. kodumajanduseledamiseleKõrvaltööstuseleEratarvitusele Markades  Aastakokkuvõte Mai Aprill Ruumide üür… Hobusetöö. Tt. 88t., K 49 t. E. 110 t. 18 21 297 14 543 15 250 4 446 12 782 10 211 6 750 1 584 3 570 1 320 - 882 4 946 3 102 8 500 1980Kokku aastas:-199 716142 00011 80045 916 Tabel: Toitlus- ehk ühine kodumajandus on üle andnud. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.) Üksuse hind. KokkuTalumajapidamisele.KõrvaltööstuseleEratarvitusele Markades  Aastakokkuvõte Mai… Aprill… Kütt kulud…  6 350 3 450 6 000 4 990 2 890 4 500 110 - - 1250 560 1500Kokku aastas:28 40024 000 3004100 Seejärel kantakse üksikute talu osade natuuras andmiste aasta kokkuvõtted aasta ringkäigu kokkuvõttesse. Näide: Tabel. Naturaalsete andmiste ringkäigu aasta kokkuvõte. Talukäitis Ühine kodumajandus. Kõrval-tööstus. EratarvitusTalukäitisÜhine kodumajandusKõrvaltööstusEratarvitusSaanud mk.Andnud mk.Saanud mk.Andnud mk.Saanud mkAndnud mkSaanud mkAndnud mk- 24 000 35 000 6 000- 142 000 11 800 45 916142 000 - 5 943 3 10024 000 - 300 4 10011 800 300 - 1 80035 000 5 943 - -45 916 4 100 - - 6000 3 100 1 800 - Kokku aastas65 000178 988151 04328 40013 90040 94350 01610 900 2.Tööde ülesmärkimine ja jaotus. a)Inimtöö jaotus. Et töökulusid õiglaselt talu osade vahel ära jaotada, tuleb aasta jooksul nii inimeste kui ka hobuste töö üles märkida selle järgi, kui palju keegi iga päev teatavas talu osas on töötanud. Inimeste töö ülesmärkimist on otstarbekohane majandusraamatus korraldada, samuti ka hobuste töö ülesmärkimist. Kuna töö talu osade vahel jaotatult tulevad üles märkida, siis võib tööde jaotus raskusi tekitada. Talupidamise alla kuuluvad järgmised tööd: Talupidamise loomade talitus, põllutööd, heinatööd, metsatööd, aiatööd, talupidamismasinate ja riistade parandus ja valmistamine, hoonete parandus ja uute ehitus, maaparandustööd, turba lõikus, veskil käimine, talupidamissaaduste turule toimetamine, naturaalkohustuste ja talumajapidamise maksude õiendamine, kõik talumajapidamise sisemised veotööd jne. Toitlus- ehk ühise kodumajanduse alla kuuluvad: Toidu tegemine ja ühiselt tarvitatavate ja teenijate tubade koristus, kauplustes toiduaineid ostmas käimine, köögi- ja söögiriistade parandus, toitude sissetegemine, õlle ja kalja tegemine jne. Kõrvaltöönduse alla kuuluvad: Tööd kõrvalettevõttes ja kõrvalteenistuses. Kui on oma talus tööstusettevõte, siis need isikud, kes seal tööl on, tulevad kõrvaltööstuse alla üles märkida ja ka palk makstakse neile kõrvaltööstuse arvelt. Eratarvituse tööd: Kõik, mis pererahvas omaks isiklikuks otstarbeks teeb, on eratarvituse töö. Kuid selle töö ülesmärkimine, mis pererahvas omaks otstarbeks teeb, ei ole sugugi tarvilik. Tingimata on aga tarvis seda üles märkida, kui palju töölised pererahva isiklikku tööd teevad, kes talumajapidamise arvelt palka saavad. Sellisteks töödeks on pererahva tubade koristamine ja söögi tegemine pererahvale, kui viimased ise lauas söövad, siis laste hoidmine, kõik ketruse, kanga ja sukakudumise tööd jne. b. Inimtöö ülesmärkimine. Inimtöö ülesmärkimiseks võib tarvitada mitmesuguseid formulare. Kõige lihtsamal kujul võib töö järgmisel formularil üles märkida. (Vt. Tabel . Inimtöö leht. Kuna tabel oli mahukas, siis jäi A4 mõõt väikeseks ja see tuleks suuremale lehele teha, et tekst loetavam oleks. Näidisel on võivad arvud, kriipsud mitte kokku langeda. KL. ) Sellel formularil, mis kujutab endast üht inimtöölehekülge on viis (kuus) lahtrit, nii et ühele lehele võib 6 inimese ühe kuu töö märkida, või ühe inimese kuue kuu töö. Otstarbekohasem on siiski ühele leheküljele kõikide sel kuul töös olevate tööd ühes järjes registreerida. Kui tööl on rohkem kui kuus inimest, võib muist inimesi järgmisele leheküljele edasi kanda. Lahtri päisesse kõige ülemisele joonele kirjutatakse töötava inimese nimi ja alla kas peremees, perenaine, perepoeg, teenija jne. Päiviliste kohta tuleb veel juurde lisada, kas omal toidul või talu toidul ja alaealiste juures nende vanus aastates. Töö märgitakse üles töötundides, mis on palju otstarbekohasem ja kergem kui päevade märkimine. Ka on suvine päev palju pikem kui talvine, mis päevade viisi arvestades ei võimalda tegelikku tööaega kätte leida. Iga talu osas tehtud töö kantakse vastava taluosa lahtri, kusjuures lahtrite pealkirjad T tähendab talumajapidamist, Tt – toitlusmajandust, K –kõrvaltööstust, E –eratarvitust. Markade lahtris on võimalik ära näidata tööpalka, mis on eriti tarvilik päevatööliste juures. Seal kus tööjaotus on enam-vähem väljakujunenud ja kus teatav isik iga päev korduvalt üht ja sama tööd teeb, ei ole igapäevase töö ülesmärkimine eriti tarvilik. Sel juhul tuleb töölehele märkida inimese nimi ja töö märgitakse lahtrisse pikkupidi kirjutades, kui palju igas talu osas tööd tehakse. Näiteks, „Perenaine, Mari Tamm“: „Töötanud kuu jooksul iga päev 5 tundi talumajapidamises (söötis sigu, veiseid, kanu ja kitkus rohtu), 6 tundi toitlusmajanduses (tegi toitu ja koristas tube) ja 2 tundi eratarvituses. Kui päivilised kuu jooksul vahetuvad ja ruumi töö registreerimise lahtris veel on, siis võib ta ruumi kokkuhoiu mõttes eelmise päivilise lahtrisse kanda. Kui päevatöölisi on ühel päeval tööl mitu, siis tuleb iga töölise kohta ise lahter avada või ruumi kokkuhoidmise mõttes kõikide päevatööliste töötundide summa päevatööliste lahtri koos kanda, tehes vahet mees, nais ja alaealiste päevatööliste suhtes, võttes seega iga rühma suhtes kasutusele ise lahtri. Päevatööliste puhul tuleb oma toidul ja talutoidul olevad töölised eraldi sisse kanda. Tükitööliste tööd ei inimtöölehel ei registreerita, kuna viimaste töötunde pole teada ja tükitöölise tööhulk märgitakse kassaraamatusse makstud tööpalga seletusena. Kui talus on olemas kõrvaltööstus ja seal on inimesed alaliselt ametis, siis ei ole tarvis iga päev nende tööd registreerida, vaid ainult neil päevadel, millal need teistes osades töötavad, registreeritakse kogu nende töö ja kirjutatakse vastavasse lahtrisse pikuti märkus, mitu tundi kõrvaltööstuses on ülejäänud päevadel harilikult töötatud. Inimtöölehe täitmise käik selgub üksikasjalikumalt näidet vaadeldes. Iga kuu lõpul võetakse kuu jooksul tehtud töötunnid kokku, arvestatakse kogu tööhulga kätteleidmiseks mees- ehk normaaltöötundideks ümber. Töö ümberarvestamise aluseks võib tarvitada tehtud tööhulka ehk tööjõudlust või jälle tööpalka, mis järgi iga üks talupidaja kõikide töötajate töö ühesugusele alusele võib viia. Ümberarvutamisel võib üldiste keskmistena tarvitada. Naisterahva töötund on 0,8 mees- ehk normaaltöötundi. 14-16 aastase poisi 0,8 … 14-16 tüdruku …0,6 … alla 14 … poisi… 0,6… …14.. tüdruku…0,4…. Normaaltöötundideks ümberarvutatud töö tuleb aastase tööhulga leidmiseks töötajate järgi rühmadesse jaotatult normaaltöötundide aasta kokkuvõttesse kanda ja seal kokku liita. Lõpuarve ja tööpalga väljaarvutamise ülesandel on vajalik tööd kokku liita kolmes rühmas: 1)Ettevõtja perekonna töö – siia kuulub kõikide töö, kes kindla palgata töötavad, 2)Talutoidul tööliste töö, 3)Omal leival tööliste töö. Tööliste tööd on soovitav veel jaotada töötajate iseloomu järgi alaliste tööliste ja ajutiste tööliste tööks. Alaliste tööliste töö hulka kuuluks nende inimeste töö, kes vähemalt kuupalga alusel talus töötavad. Töö aasta kokkuvõtteks soovitame järgmist formulari. Vt. Tabel. Normaaltöötundide aasta kokkuvõte. Sellele formularile kantakse iga kuu lõpul inimtöölehel normaaltöötundideks ümberarvutatud töö üksikute inimeste järgi vastava aasta kokkuvõtte rühma alla järjes sisse. Kui kõik vastavasse rühma kuuluvate inimeste töö aasta kokkuvõttesse on kantud, tõmmatakse viimasele sissekandele joon alla ja võetakse rühma kokkuvõttes kokku. Igal rühmal on oma rühma ehk jaotusnumber I kuni V, mille järgi rühma kuukokkuvõtted nagu töötundide kokkuvõttesse vastava rühma numbri järgi sisse kantakse. Kogu töötundide kokkuvõttes arvatakse kogu talu töö üksikute töötajate rühmade ja talu osade järgi esiteks kuukokkuvõtteks ja viimased aasta lõpul aasta kokkuvõtteks kokku. Aasta lõpul võetakse ette töökulude jaotus talu osade vahel, mis on juba lõpuarve ülesanne. Selleks tuleb ka pererahva töö ära hinnata. Hobuse töö jaotus ja ülesmärkimine. Hobusetööd on tarvis samuti kui inimese tööd iga päev üles märkida selle järgi mitu tundi kõik hobused kokku sel päeval kuskil taluosas on töötanud. Hobusetöö ülesmärkimiseks võib tarvitada umbes samasugust formulari kui inimeste töö märkimiseks, kus on iga kuu kohta üks lai lahter, kuhu kõikide hobuste töö kokkuarvatult iga päev sisse kantakse. Ülesse lahtri päisesse kirjutatakse kuu nimi, nagu mai, juuni jne. kuul. Kuu lõpul tehakse kokkuvõte ja kuu kokkuvõte summad kantakse edasi hobusetöö aastakokkuvõttesse milleks järgmist vormi võiks tarvitada: Vt. Näidis. Tabel. Hobusetöö aastakokkuvõte. Talumajapidamises Toitlus- ehk ühises kodumajanduses. Kõrvaltööstuses. Eratarvituses. Töötunnid.MaiAprillAastas580 12 10 20210 6 - 313909 88 49 110Kokku aastas:6222274156 Hobuse tööjaotuse juures talu osade järgi tuleks seda silmas pidada, mis inimtöö jaotuse kohta eelpool oli tähendatud. Eratarvituse alla kuuluvad kõik isiklikud sõidud, nagu kirikuskäimine, pulmasõidud, külaskäigud jne. Toitlusmajanduse alla kuuluvad kõik toiduainete ostmiseks tehtud sõidud kauplusse jne. Talumajapidamise ja kõrvaltööstuse tööd on kergesti eraldatavad ja ilma pikema selgituseta määratletavad. 3.Täiendus- ja abitabelid. A. Natuuras antavate asjade ringkäik talumajapidamises. Üldiselt. Kuigi liht ühekordse raamatupidamise ülesandeks ei ole enam üksikute talu osade sisemist korraldust ja selle ainete ringkäigu selgitada, on viimase selgitus nii ettevõtja enese kui ka talumajapidamise harude kogusaagi leidmise seisukohast soovitav. Sellepärast on ka liht ühekordne raamatupidamine sagedasti ühendatud mitmesuguste abitabelitega, mis raamatupidamise tööd küll suurendab, kuid teisest küljest liht raamatupidamise väärtust tõstab ja laiendatud ühekordsele raamatupidamisele lähendab. Kui palju abitabeleid pidada, see on muidugi otstarbe ja nõuete küsimus. Üheks tabelite ulatuse piiriks oleks niipalju tabeleid sisse seada, kui palju neid on tingimata vaja liht ühekordse raamatupidamise põhjal tõelise talumajapidamise lõpukogusaagi ja kogukulutuse leidmiseks. Lõpukogusaagi leidmiseks on peale eelpool käsitletud vormide põhjal leitud andmetele veel tarvilik teada seda, kui palju talukäitis oma saadustest, varast ja aastasest kulutusest rahas kui ka inimese ja hobuse tööjõu näol on välja andnud talukäitise varanduse suurendamiseks, kuna väljaandmised viimaseks otstarbeks ei kuulu mitte aastase kulutuse hulka ja väljaantud talumajapidamise saadused kujutavad endast üht osa selle saaduse lõpukogusaagist, mille kindlaks tegemiseks kõik vastava aine väljaandmised arvesse tulevad võtta, mis talumajapidamises endas tegeliku arveaasta kulutusena ära ei ole tarvitatud. Peale varanduse suurendamiseks läinud talukäitise saaduste, läheb viimaseid veel tööliste naturaalpalgaks, milleks tarvitatud saadused samuti ühe osa vastava saaduse lõppkogusaagist moodustavad. Liht ühekordses raamatupidamises, kus abitabeleid töölistele antava naturaalpalga ülesmärkimiseks ei peeta, jääks see osa talukäitise kogukulutusest kui ka vastava saaduse kogusaagist välja, mis läbi puhtsaak küll ei muutu ja meie ühtlaselt õiged lõputulemused saavutame, kuid nii kogukulutus tööliste peale, kui ka kogusaak vastavast ainest jäävad tõelikust suurusest väiksemaks, et tõelikku kogukulutust ja kogusaaki leida, selleks ongi tarvilik naturaalpalga arvestamine. Vägagi lähedane tööliste naturaalpalgale on naturaalkohustusena tehtud arveaasta kulutused. Talukäitise lõpptulemus jääb täiesti üheks ja samaks, kas meie naturaalkohustusi arvestame või ei arvesta. Kuid talukäitise lõpliku kogukulutuse leidmiseks on ka naturaalkohustusena väljaantud kulutuse osa tarvis arvesse võtta, mille arvestamata talukäitise maksud ja kohustused tõelisest suurusest väiksemana esinevad. Täielikult samasugune on lugu naturaal-tule-, loomade- jne. kindlustusmaksuga, kui osa kindlustuspreemiast natuuras tuleb tasuda. Natuuras tasutud osa kindlustusmaksust esineb kogukindlustusena, kuna antud materjal vastava talukäitise haru kogusaagi alla kuulub. b. Talumajapidamise naturaalkohustused. Talumajapidamise naturaalkohustustuste ülesmärkimine toimub lihtsalt, milleks võib tarvitada järgmist formulari: vt. Näide. Talumajapidamise naturaalkohustused. Teedesillutamine: Inimtööd meespäeva (kokku aasta jooksul) Hobusetöö päeva (kokku aasta jooksul) Vallavoorid: (küttepuude vedu jne.)ArvÜksuse hind mkKokku mkNaturaal-tulekindlustusmaks: Materjale otse metsast… … eelmise aasta tagavaradest. Tööd: Arv. Üksuse hind mkKokku mk 6 3 250 200 1500 600 Sellele vormile märgitakse naturaalkohustused, nagu teede sillutamine, vallavoorid, külakupja kord ja natuuras annetused vallavaestele, nii töö kui saaduste näol, rahasse hinnatult üks kord aastas, näiteks aasta lõpus üles. Ülesmärkimine selgub näitest. Samuti kui naturaalkohustused võib ka naturaal-tulekindlustus maksud üles kirjutada. Viimase juures tuleb antud materjali üksikasjalikult üles märkida, vahet tehes materjali vahel, mis arveaastal otse metsast ja mis eelmise aasta tagavarast on võetud. Vahettegemine on vajalik metsa kogusaagi arvestamise otstarbel. c. Talumajapidamise andmised talukäitise vara suurendamiseks. Siin arvestatakse talukäitise andmised maaparandus-, ehitus- ja riistade-masinate kapitalide suurendamiseks nii oma inimeste kui ka hobusetöö, materjalide ja saaduste näol. Töö ja materjali kulud, mis nimetatud kapitalide jooksva korrashoiu või vähemate paranduste peale on tehtud, mis kapitalide inventari väärtust ei tõsta, jäävad arvestamata ja kuuluvad arvestusaasta jooksva kulutuste hulka. Kulutuste väljaarvestamiseks, mis varanduse suurenemiseks on tehtud võib näiteks toodud vormi tarvitada. Näide. Talukäitise andmised töös ja ehitus-, maaparandus- ja masin-riistkapitali suurendamiseks materjale. Tabel. Näide. Heinaküüni ehituskuludest. (Paistab, et materjali osas hoiti kõvasti kokku, või oli pisike küün?) Selles tabelis näidatakse palju talukäitis on andnud inim-, kui ka hobuse tööjõudu ja materjale tagavaradest või metsast uute ehituste, maaparanduste, masinate ja riistade valmistamiseks ning parandamiseks.ArvÜksuse hind mkKokku mk Heinaküüni ehituskulud. Palgid 3 sülda 25cm, eelmise aasta tagavarast… … 3 sülda ..22 cm, otse metsast… Sarikad eelmise aasta tagavarast… Karuse latid otse metsast… Sindlid… Sindli naelad… (puudades.) Lati naelad… pd. …. Hobuse tööd… päeva Inimtööd, peremehe ja alaliste tööliste… … tükitöölised ... ….. Kokku: tk. 20 8 4 22 1230 0,23 0,13 3 8 -  450 325 220 50 1,80 800 600 200 250 - 9000 2600 880 1100 2220 184 78 600 2000 4500 23 162Ühtlasi võib sel vormil kogu uue ehituse või paranduse kulud välja arvestada, mille kaudu on viimast väga kerge arveaasta lõpul inventari raamatusse võtta. Arvestamise juures tulevad üksikud toodete ja kulutuste osad lahus sisse kanda, iga materjali juures veel vahet tehes, kas viimane on käesoleval arvestusaastal ostu teel omandatud, oma talumajapidamisest saadud või eelmise aasta tagavarast võetud (mis aasta alguses oli inventaris kirjas). Ehituse juures kulutatud töö aeg tuleb samuti arvestada, vahet tehes tükitööliste, ajatööliste ja oma perekonna liikmete tööl. Tükitöölise palka arvestatakse tegelikult makstud hinnaga, ajatöölise palka päevapalga hinnaga, juurde arvates toitmiskulu ja oma perekonna liikmete palganõudlus sama väärtusega, võõraste töö järgi. Ehituse kulude väljaarvutamine võetakse ette ehituse valmimisel, või aastavahetusel, kui ehitus on pooleli. Liht ühekordses raamatupidamises ei ole võimalik ehituste peale kulunud tööd eraldi arvestada, mispärast tuleb aja kulu ligikaudu hinnata ehk ajakulu kindlaks tegemiseks märkuse raamatut pidada. d. Naturaal- tööpalga arvestamine ja tööpalga lehed. Naturaal- kui rahalise tööpalga arvestamiseks võib kasutada näiteks toodud tööpalga lehte. Nimi. Liisu Laas. Teenistusse astunud 1 III 1925.a. kuni 1. III 1926.a. On saada palkaMaksmise aeg. Rahas mk Natuuras.Rukkid pd Nisu pdOtri pdKaeru pdVillast riietLinast riietSuka lõngaMitmesuguste soodustuste näol, nagu loomad talu karjamaal, maa tarvitamise õigus jne. 20 000kt 10Küün 15nl 3 Naturaaliate näol antav palk markades20001500500 On kätte saanudMärkused:1. III 3. IV 5. IV1000 1000KKnl 2 Toodud tööpalga leht on peamiselt pikemaajaliste tööliste jaoks mõeldud. Kui ka päevatöölistele naturaal-palka makstakse, siis on otstarbekam seda kassas näidata vastava saaduse sissetulekuna ja teist korda sama summa väljaminekusse kanda kui töölisele makstud palk. Kui töölisele makstud naturaalpalk juba tööpalgalehele on märgitud, siis ei ole tarvis seda enam kassaraaamtusse kanda. Tööpalga lehe täitmine selgub toodud näitest. Ühest küljest märgitakse tööpalga lehele palga tingimused nii rahas kui natuuras ja teisest küljest välja makstud palk. Kui palgatingimustes ka naturaalpalka on ette nähtud, siis arvatakse see kohe selleaegsete keskmiste müügihindade järgi raha peale ümber. Palga väljavõtmise korral märgitakse raha rahasummas ja natuuras antud palk hulga järgi (mitte raha peale arvutatult) tööpalgalehele üles. Tööpalgalehele kantud rahasumma, mis töölisele on välja makstud, kantakse otsekohe teist korda kassaraamatust läbi. B. Talumajapidamise saakide arvestamine. Üldiselt. Liht ühekordses raamatupidamises ei ole ka saakide arvestamine tingimata vajalik, kuna viljade, heina, loomade jne. saakide suurust teadmata on talumajapidamise puhast saaki ja tulu võimalik kindlaks teha. Kuid saakide arvestamine ei ole raamatupidamises tingimata vajalik, on viimasel põllumehele kui raamatupidaja seisukohalt väga suur tähtsus ja saakide suuruse teadmine talujuhtimise seisukohalt on otse hädavajalik. Sellepärast liidetakse liht- ühekordse raamatupidamise juurde sageli tabelid saakide ülesmärkimiseks, kuhu viljade ja heinte saagid põldude või heinamaade järgi sisse kantakse, kust siis talupidajal on alati näha oma töö tagajärgi kõige selgemalt kujutavad andmed. Peale taimede saagi võib üles märkida ka loomade saagid, nagu piima toodangu, sigade juurdekasvu jne. Väetuse- külvi- ja saagileht. Taime saagi arvestamiseks, ühtlasi väetamise ja külviseemne hulga ülesmärkimiseks võib tarvitada näiteks toodud väetamise-, külvi- ja saagilehte. Väetuse-, külvi- ja saagileht. Tabeli pea algus (tabel jätkub horisontaalis) Näide. Põllu nimetus ehk nr. Suurus ha Tänavune vili EelviliMillal viimati laudasõnnikuga väetati? Tänavune väetamine Lauda-sõnnikut koormates. Kunstväetist Kaali-sool 40% Super-fosfaat Tsiili-salpeeter Rehe-alune 2,3 Rukis Nisu Kesa … 1 1 200 40 - -kg 188 48kg 188 48kg 160 32Lauda tagune2,3Ristik-heinRukis2--188384- Tabeli pealdise järg. Külvi aeg Kuu ja päev. 1.IX 15IX - Seemne määr kg Koristamise Aeg. Kuu ja kuupäev. Saak kgMärkused Kokku  haKokku HektariltTeri või juurikaidÕlgi või heinuTeri või juurikaidÕlgi või heinu288 48 -9 9 -3-5. VIII - 18. VII3360 640 -7200 1360 11 8001680 1920 -3600 4080 4800 Sellele lehele märgitakse kõik viljad põldude järgi üles, nii nagu see on näitest näha. Iga vilja juures märgitakse üles veel maa suurus, eelvili, mis eelmisel aastal samal põllutükil kasvas, siis laudasõnniku väetus, kunstväetised, mis selle vilja jaoks on maha külvatud, külviaeg, saak. Seemne määra ja saagi võib veel hektari kohta välja arvutada, mis võimaldab saakide võrdlust. Põlluviljade järgi märgitakse sellele lehele ka heinasaagid heinamaalt. c. Piimatoodang ja selle arvestamine. Samuti, nagu viljasaagi võib ka piimatoodangu liht raamatupidamise juurde lisatud tabelis tähendada. Piimatoodangu arvestamine toimub kõige otstarbekamalt karjakontrollühistute kaudu, mispärast neis taludes, kus juba karjakontroll on sisse seatud, üldises talu raamatupidamises erilist piima arvestamist enam ette võtta ei ole tarvis. Kus aga karjakontroll puudub, seal oleks otstarbekohane liht raamatupidamise juures piimasaaki kõige lihtsamal kujul vastavale tabelile tähendada. Piima toodangu ülesmärkimiseks võiks kasutada järgmist tabelit. Piimatoodang ja tarvitamine. (Toodud naeltes, mitte liitrites) Kuu Päev Lüpstavate lehmade arv. Kogu kari Täispiima tarvitamine. Proovilüpsi-päeval piima. nlKokku kuu jooksul Piima nlÜhisele kodu-majandusele nlMüüdud nlMüügi või valmistamiseksVasikateleSigadele nl Mai 5 15 25 10 9 9180 171 160511 ×10 5110 160 5270 911 3509 - 650 200 Aprill 5 15 258 8 7153 169 140463 ×10 4630 810 2290 - 300 130Kokku aastas- 48 2004 82040080-2500800 Piimatoodangu arvestamise eelduseks on igapäevase piima toodangu kindlakstegemine mõõtmise abil kogu karja kohta. Et aga igapäevane piima mõõtmine palju tööd nõuab, sellepärast mõõdetakse piima ainult mõni kord kuus, näiteks igal 5, 15 ja 25 kuupäeval ja arvestatakse n.n. proovilüpside põhjal keskmine päevane piimasaak kuu kohta välja, milleks kolmel proovilüpsil saadud piimasaak kokku arvutatakse, see keskmise päevasaagi leidmiseks 3 jagatakse ja leitud päevane saak vastava kuu päevade arvule korrutatakse. Lihtsamalt aga toimub kuu piimatoodangu leidmine sel teel, et 3 proovilüpsi piimasaak kokku liidetakse, see kümnega korrutatakse ja kui vastavas kuus on üle või alla kolmekümne päeva, siis ühe päeva s.o. viimase proovilüpsi päeva piimakogus liidetakse juurde või kahe proovilüpsi päeva piimasaak maha arvatakse, kui kuus on, nagu veebruaris, 28 päeva. Näiteks toodud tabelist selgub üksikasjalikumalt andmete sissekandmise käik. Peale piimatoodangu võib toodud tabelile märkida ka täis- või sooja piima tarvitamise. Ühisele kodumajandusele läinud täispiima saame majanduseraamatust kätte, müügile läinud piima kassaraamatust, teised tarvitamise alad tulevad aga kas märkuste raamatu abil või ligikaudse hindamise järgi kuu lõpul täita. **** V. Lõpuarve. 1.Üldiselt. Kui eespool nimetatud arveraamatuid on aasta kestel korralikult täidetud ja arvestusaasta lõpul veel kord kõik läbi kontrollitud ja tarvilikud kokkuvõtted raamatutes tehtud, võime asuda lõpuarve tegemisele. Talu lõpuarve ehk pearaamatu ülesandeks on möödunud aasta talu tasuvust näidata ja talu tagajärgi iseloomustavate andmete koonduskohaks olla. Lõpuarve võib oma ulatuse järgi olla kas lihtsam või täielikum ehk laiendatud, selle järgi missuguseid kokkuvõtteid ja kui palju meie viimaseid lõpuarvesse tahame mahutada. Lõpuarve kõigel lihtsamal kujul peab selgitama järgmisi küsimusi: Vara muutust aasta jooksul. Tulu ehk ettevõtja perekonna teenistust. Talukäitise kapitalide tasuvust – puhtsaaki. Vara muutuse selgitamiseks võrdleme aasta alguse varanduse seisu aasta lõpu vara seisuga. Kui aasta lõpul puhtvara on suurem kui aasta alguses, räägime puhtvara suurenemisest, vastupidisel juhtumil aga puhtvara vähenemisest. Tulu on see, mida ettevõtja aasta jooksul ära tarvitada võib, ilma et tema puhtvara väheneks. Selle järgi koosneb tulu: 1)varanduse suurenemisest aasta jooksul (maha arvatud ehituste, riistade-masinate kapitali kustutused) ja 2)mis aasta jooksul peremees ja perekond on tarvitanud. Kui keegi rohkem on, kui oma aasta jooksul ära tarvitanud, siis on see tema varanduse vähenemise arvel toimunud. Sel juhtumil tuleb ettevõtja tarvitusest vara vähenemine maha arvata, et tulu leida. Peale maatulundusliku tulu (põllumajandusliku tulu) saab ettevõtja (põllumees) osa tulu kõrvaltööstusest. Kui eraldame kogu tulust kõrvaltööstuse tulu, jääb talumajapidamise (maatulunduslik) tulu. Mida kujutab endast talumajapidamise tulu? Talumajapidamise tulus on seega sees: 1)tasu peremehe ja perekonna liikmete talumajapidamisele tasuta tehtud töö eest, s.o. ettevõtja töö palganõudlus ja 2)tasu talumajapidamisse mahutatud ettevõtja puhtvaranduse pealt, s.o. puhtvara rent. Talumajapidamise tulu on seega ettevõtja töö ja kapitali tasu, mis aasta jooksul on talumajapidamises tegev olnus. Kui ettevõtja töö eest temale vastavat palka arvata ja seda – ettevõtja palganõudlust – tulu summast maha arvata, siis jääb järgi talumajapidamise puhtvara rent, mis kujutab endast talukäitises oleva ettevõtja puhtvara tasuvust. Kui puhtvara rendile aasta jooksul maksta olevad võlaprotsendid juurde arvame, leiame puhtsaagi. Puhtsaak on kogu talumajapidamise aktiivkapitali rent ehk tasuvus. Puhtsaagi põhjal arvestatakse välja talumajapidamise puhta saagi väärtus. Talukäitise puhtsaagi väärtuse leiame kui puhtsaagi talukäitise kapitalide kohase protsendiga kapitaliseerimine. Meie oludes tuleks puhtsaagiväärtuse leidmiseks puhtsaaki kapitaliseerida 7% s.o. korrutada 14,3- ga. Siin juures on lähtutud seisukohalt, et talukäitise iseloomuga ja riisikoga kapitalid kannaksid pangas vähemalt 7%, mida ka ettevõtja - põllumees – tallu mahutatud kapitalide pealt normaalselt peaks saama ja missuguse tasuvuse protsendiga põllumees rahuldatud oleks. Kui kogu talukäitise puhtsaagiväärtusest arvestame rentnikukapitali inventariväärtuse maha, siis jääb talundi puhtsaagiväärtus, mis kujutab endast tegeliku puhtsaagi järgi leitud maa- maaparanduse-, ehitus- ja taim-kapitali väärtust. Viimasel ajal antakse talundi puhtsaagiväärtusele väga suur tähendus ja viimast tarvitatakse maahindamise, maakasutamise, päranduse puhul talu ülevõtmise hinna ja talu rendi väljaarvutamise alusena. Et talu puhtsaak iga aasta võib isesugune olla, siis on ka puhtsaagiväärtus üksikutel aastatel erinev, mispärast ei saa tarvitada ainult ühe aasta puhtsaagiväärtust mingi kindla alusena, vaid peab kasutama üldist puhassaagiväärtust, mis peaks olema võetud 7-10 a. puhtsaagiväärtuse keskmise alusel. 2. Lõpuarve tegemine. Nagu juba eelpool oli märgitud, võib lõpuarve olla lihtne või täiuslik. Meie piirdume siin lihtsa lõpuarve käsitlusega. Lihtne talu lõpuarve peab lahendama vähemalt eelmises peatükis nimetatud küsimusi. Lõpuarve kokkuvõtmise mõttes teeme vahet mitmel viisil koostatud lõpuarve vahel. Käitise tegevust iseloomustavad arvulisi suurusi leiame nii kontode kui ka mahaarvamise (substraktsiooni) viisile rajatud lõpuarvega s. o. lõpuarvet võib teha kontode kui ka mahaarvamise viisil – need mõlemal viisil tehtud lõpuarved näitavad ühesuguseid tulemusi ja on seega mõlemad õiged. Kes aga on tuttav kahekordse raamatupidamise põhimõtetega, sellel on kerge lõpuarvet teha kontode viisil, kellele aga viimased alused võõrad on, sel tuleb enne kahekordse raamatupidamise põhimõtteid tundma õppida ja sellepärast vajavad kontode viisil lõpuarve tegemiseks ja viimasest arusaamiseks erilist õpetust, mispärast piirdun siin lõpuarve tegemisega mahaarvamise ehk substraktsiooni viisil, mis on ühtviisi kõigile mõistetav. Lahutamise viisil lõpuarvet tehes ei tarvitata mitte arvete jaotust „Debeti“ ja „Krediti“ poole vahel, vaid otsitavate tulemuste leidmiseks kasutatakse mahaarvamist, milleks suurem arv või arvete kokkuvõte pealepoole ja väiksem allapoole kirjutatakse. Pealpool olevast suurusest allpool olevat maha lahutades leiame otsitava suuruse. Lõpuarve on siin toodud näite kujul (vt. „Talu lõpuarve“) sisaldab peale lõpuarve andmete veel ühe osa arveraamatute aasta kokkuvõtteist, mis lõpuarve täielikkuse mõttes viimasesse sisse võetakse, nagu varanduse muutus, kassa käive jne. Üksikasjalikult sisaldab lõpuarve järgmisi andmeid: 1.Puhtvaranduse muutus. 2. Kassa sissetulek ja väljaminek. 3.Talumajapidamise puhtvaranduse muutus kassata. 4.Arveaasta võlaprotsendid. 5.Naturaalainete ringkäik talu osade vahel. 6.Tööpalga suurus ja jaotus taluosade vahel. I .Tööliste tööpalga kogusuurus ja ühe normaaltööpäeva kohta: a)talutoidul töölistel. b)omal toidul töölised. II. Tööliste tööpalga jaotus taluosade vahel. III. Ettevõtja perekonna palganõudlus tehtud töö eest taluosade suhtes. 7.Toitmispäevade hulk ja jaotus taluosade vahel. 8.Toitlusmajanduse kogukulutus. 9.Toitmiskulud ühe normaalpäeva ja iga taluosa kohta. 10.Ettevõtja perekonna tarvitus. 11.Kogutulu. 12.Toitlus- ehk ühise kodumajanduse tulu. 13.Puhastatud kogutulu. 14.Kõrvaltööstuse tulu. 15.Talumajapidamise tulu, mis arvestatud kahel viisil. 16.Ettevõtja tööpalk. 17.Talumajapidamise puhtvara tasuvus ehk rent. 18.Ettevõtja kasu või kahju. 19.Puhassaak. 20.Puhtsaagiväärtus kogu talumajapidamise ja talundi kapitalide kohta. Allpool vaatleme nende andmete leidmist ja väljaarvutamist. 1. Puhta vara muutus. Puhta vara suuruse ja selle vähenemise või suurenemise oleme juba inventari raamatus leidnud. Käesolevasse kokkuvõttesse kirjutame ainult inventari raamatust võetud arvud. Esimesena kanname inventari raamatust välja talumajapidamise puhta varanduse seisu, nii aasta algul kui lõpul ja asetame suurema arvu neist teksti lahtris peale poole ja väiksema selle alla joonele. Kui, näiteks, puhas vara aasta lõpus suurem on kui aasta algul, siis asetame lõpu seisu pealmisele joonele ja ettetrükitud sõnadest „lõpul“ ja „ algul“ tõmbame sõna „algul“ läbi. Aasta algseisu asetame alumisele joonele ja mitte vastava nimetuse tõmbame maha. Selle järgi kas varandus on suurenenud või vähenenud, kirjutame viimase muutuse vastavasse lahtrisse. Koguvara muutuse leiame üksikute taluosade vara suurenemise ja vähenemise kokkuvõtete vahest. Kui kogu puhasvara on suurenenud, siis kirjutame viimase summa „vähenenud“ lahtrisse allapoole viimast kokkuvõtet. Kui ei ole eksitud, siis saame nüüd kokkuvõtet tehes nii „suurenenud“ kui „vähenenud“ lahtri ühesuurused arvud. Kogu puhtvaranduse muutus peab kokku langema inventari raamatus leitud muutusega. Väljavõte kassaraamatust. Kassaraamatu aastakokkuvõttest kanname üksikute taluosade järgi sissetulekud ja väljaminekud sellele „väljavõttele“ (vt. „Talu lõpuarve“) välja. Kassa seis aasta algul kantakse sissetuleku poolele ja kassa seis aasta lõpul väljamineku poolele. Kokkuarvatud summad sissetuleku kui ka väljamineku poolel peavad tasakaalus olema, mis näitab, et arvutus on õieti tehtud. 3. Talumajapidamise puhtvara muutus kassata. Kui aasta algul kui ka selle lõpul olevast talumajapidamise puhtvarandusest arvame kassa seisud vastaval ajal maha, leiame puhtvara muutuse kassata. Leitud suurust tarvitame talumajapidamise tulu väljaarvestamisel. 4. Võlaprotsendid. Siin arvutame välja tegelikud arvestusaasta kohta langevad talukäitise võlaprotsendid. Arvestusaasta võlaprotsentide väljaarvutamiseks saame andmeid kassa ja inventari raamatust. Ühest küljest liidame kokku: 1)ettemakstud võla protsendid aasta alguses (inventari raamatust), 2)aasta jooksul makstud võlaprotsendid (kassaraamatust) ja 3) maksmata võla protsendid aasta lõpul (inventari raamatust). Sellest kokkuvõttest lahutame maha: 1)ettemakstud võla protsendid aasta lõpul (inventari raamatust), 2)maksmata võlaprotsendid aasta alguses (inventari raamatust). Leitud suurus kujutab tegelikke arve aasta kohta langevaid võla protsente, mida on tarvilik teada puhtsaagi väljaarvutamiseks. 5.Väljavõte majanduse raamatust. See kokkuvõte on majanduse raamatu naturaa ringkäigu aasta kokkuvõttest võetud selleks, et edaspidi lõpuarve tegemise otstarbel neid andmeid tarvis tuleb. Selles kokkuvõttes kirjutatakse iga taluosa kohaselt saamise summa „Saanud teistelt taluosadelt“ lahtrisse ja andmiste kokkuvõte „Andmised teistele taluosadele“ lahtri. „Saanud“ ja „andnud“ poole summade kokkuvõte peab bilansseeruma, mis näitab, et kokkuvõte on õige. 6. Tööpalga väljaarvutamine ja jaotus taluosade vahel. Seda on tarvis tööpalga õiglaseks jaotamiseks taluosade vahel, kuna ühed ja samad palgalised mitmes talu osas töötavad, palka aga ühe talu osa, s. o. talumajapidamise arvel saavad. Teiste talu osade peale langev tööpalk on iseenesest üks osa talumajapidamise andmisest, mis ka majanduse raamatu kaudu teiste taluosade arvele kantud võiks saada. Õiglasem on siiski töökulusid iseseisvalt välja arvestada ja neid tegeliku töö hinnaga tehtud töö hulga järgi alles lõpuarve tegemisel teiste taluosade arvele kanda. Peale tööpalga jaotuse saame selle kokkuvõtte abil teada ühe tööpäeva maksumuse, mis võimaldab ka ettevõtja perekonna liikmete töö hindamist tegelike tööpalga hindadele rajada. Kõige esimesena tuleb leida tööpalkade kogu suurus, kus juures arvestame talutoidul töötajatele makstud palga lahus oma leiva peal elavate tööliste ja tükitöölistele makstud palgast. Et tööpalka mitmesugusel kujul antakse, siis tuleb mitmel viisil makstud palk kokku liita. Peamiselt makstakse palka rahas. Rahas töölistele arvestusaastal tehtud töö eest makstava palga väljaarvutamiseks tuleb arvesse võtta: 1)Ettemakstud palk aasta algul (inventari raamatust), 2)aasta jooksul makstud palk (kassaraamatust) ja 3)maksmata palgad aasta lõpul (inventari raamatust). Nende kolme summa kokkuvõttest arvutame maha: 1)Ettemakstud palgad aasta lõpul ja 2)makstud palgad aasta algul (mõlemad arvud inventarist), siis jääb meile arvestusaastal tehtud töö eest makstav palk. Peale palga saavad töölised sageli tasu ka natuuras. Natuuras antud palk peab tööpalgalehele märgitud olema, mille järgi antud ained raha peale arvestatult kokkuvõttesse kantakse. Kui keegi peale tööpalgalehel ülesmärgitud ainete veel mingit naturaalpalka saab, siis on otstarbekohane seda kassaraamatust läbi kanda ja see summa tuleb siis kassaraamatu kaudu tööpalga kokkuvõttesse. Peale naturaalpalga on töölistele antud tihti kasutada tasuta korter ja selle inventar, nagu mööbel ja voodiriided. Ka see on osa tööliste palgast, mida peab arvestama. Tööliste tarvitada olev inventar on inventari raamatus kirjas ja selle väärtusest lahutatakse maha 7-10% igaaastase tööpalkade kulutuseks. Korteri üüriks võetakse teatav osa talumajapidamise peale langevast leumaja üürisummast või kui tööliste jaoks on eraldi maja, vastava maja üür. Üüri arvestamise aluseks on põranda pinna või ruumi suurus, mis on tööliste kasutuses (vt. „Üüri jaotus“). Sel teel arvutame välja nii talutoidul, omatoidul kui ka tükitöölistele makstud palgad eraldi välja. Selle väljaarvutamise juures ei võeta arvesse toitmiskulusid, mis toitlusmajanduse kaudu tööliste osaks on saanud. Kui teame tööliste tööpalga suurust ja tehtud töö hulka, viimase leiame majandusraamatu normaaltöötundide aastakokkuvõttest, saame teada ühe normaaltöötunni või tööpäeva maksumuse. Üks normaaltööpäev ühtib 10 normaaltöötunniga, mille järgi saab lihtsalt normaaltöötunnid normaaltööpäevadeks ümber arvestada. Kui oleme leidnud ühe tööpäeva maksumuse, võime asuda töökulude jaotusele talu osade vahel. Jaotuse aluseks on tehtud töö hulk, mille leiame normaaltöötundide aastakokkuvõttest (vt. vastav Tabel nr…), mille sealt tööliste tööpalga jaotustabelile (vt. „II Tööliste tööpalga jaotus“.) kirjutame välja tööliste liikide järgi vastava talu osa „tööpäevade“ lahtri. Teatava taluosa peale langevat mõne tööliste liigi tööpäevade arvu korrutades samase tööliste liigi ühe tööpäeva hinnaga, leiame kui palju selle liigi tööliste palgast kõne all olevale talu osale langeb. Üksikute tööliste liikide järgi taluosade peale langevaid palgasummasid kokku liites leiame kui palju kogu palgast ühe või teise taluosa peale langeb. Tööliste palk, mis toitlusmajanduse, kõrvaltöönduse ja eratarvituse peale langeb, kujutab endast üht osa talumajapidamise andmisest ja on tööliste tööpalga jaotuses veel eraldi kokkuvõetud, kuna seda kokkuvõtet tulu väljaarvestamiseks vaja läheb. Ettevõtja perekonna palganõudlus. Ettevõtja perekonna palganõudluse all mõtleme arvatavat palka, mis peremees ja teised kindla palgata perekonna liikmed oma talumajapidamisele ja toitlusmajandusele tehtud töö eest peaksid saama. Ettevõtja perekonna palganõudluse määramine on raamatupidaja enda ülesanne, mispärast tuleb siin leppida isikliku arvamusega. Et aga subjektiivset mõju palganõudluse määramisel võimalikult ära hoida, tuleks talitada järgmiste põhimõtete järgi. 1.Kehalise töö eest peab perekonna liide saama sama suurt palka kui vastava kvalifikatsiooniga palgatud tööline oleks saanud, kes seda sama tööd oleks teinud. Füüsilise töö tööpalga väljaarvutamise aluseks võiks võtta oma talus talutoidul töölistele makstud tööpalga. Kui aga viimaseid juhuslikult või üleüldse tööl ei ole olnud, siis tuleb palganõudluse aluseks võtta ümbruskonnas makstavaid keskmisi aastatööliste palku, mille järgi iga perekonna liikme palganõudlus määratakse. Füüsilise töö palganõudlus jaotatakse kogu perekonna liikmete kohta üldsummas talumajapidamise ja toitlusmajanduse vahel, vastavalt nendes tehtud perekonna liikmete tööpäevade arvule, mille leiame normaaltöötundide aastakokkuvõttest. 2.Talu juhatamise eest tuleb peremehele ja ka perenaisele, kui osa juhtimise tööst viimase hooleks on, lisatasu arvestada. Lisatasu võib käia ka teiste perekonna liikmete töö kohta, kes talus juhtivalt (juhib kõrvaltööstust) tegutsevad. Seda juhatamise tasu, füüsilise töö kõrval, on majapidamise juhtija õigustatud saama vaimse organiseerimise töö, tööde juhatamise ja majapidamise hea käekäigu eest hoolitsemise eest. Selles mõttes sarnaneb talujuhatamise tasu suuremate majapidamiste valitsejate, töödejuhatajate jne. palgale, missuguseid palku seepärast ka talu juhatamistasu väljaarvestamise aluseks tuleb võtta. Protsentuaalselt arvates ei võiks juhatamise tasu väiksemates majapidamistes mitte palju kõrgemale tõusta suuremate majapidamiste juhatamistasu protsendist, mis on arvestatult aktiivkapitali või kogusaagi põhjal. Selle järgi peaks juhatamise tasu olema majapidamise suurust sõltuv. Juhatamise tasu arvestamisel tuleb võtta arvesse ka peremehe kui juhataja kvaliteeti või tublidust ja oskust, kuna ka tublimad valitsejad saavad suuremat palka. Juhatamise tasu surust arvestatakse mitmel maal isesugusel viisil. Nii ei arvestata Šveitsis juhatamise lisatasu kunagi üle 1% aktiivkapitalist. Taanis tõuseb juhatamise tasu kuni 3% talundikapitalist. Meie oludes võiks juhtimistasu arvestada 1-2% aktiivkapitalist vastavalt peremehe tublidusele. Suuremates taludes on juhtimise tasu protsent väiksem kui väikesemates taludes. Et ettevõtja palganõudlus avaldab mõju talumajapidamise tulemustele, nagu puhtsaagi peale, siis oleneb viimase suurus suurel määral sellest, kui kõrgelt meie ettevõtja perekonna ja talumajapidamise tööd oleme hinnanud, mispärast viimase määramisel või arvestamisel peaksime väga ettevaatlikud olema ja püüdma tabada tõelist olukorda. Lõpparvestuslehel arvutame palganõudmise füüsilise töö eest varem mainitud alusel võetud tööpäeva hinna ja tööpäevade arvu järgi välja, kuna juhtimise tasu väljaarvestamise aluseks on juhatamisetasu iga 1000 marga aktiva kohta ja aktiivkapitali suurus vastavas talu osas. Selle järgi langeb ka osa juhtimise tasust toitlusmajandusele, mis küll moodustab kogu toitlusmajanduse kulutustest õieti väikese %%. Kehalise töö ja juhatamise tasu kokku liites saame kogu palganõudluse vastava talu osa suhtes. 3.Peale kehalise töö kui ka juhatamise tasu kuulub perekonna palganõudluse hulka toitmiskulud nende päevade eest, mil perekonna liige talumajapidamises ja toitlusmajanduses töötas. Viimast summat ei võeta aga siin kohal mitte perekonna palganõudluse hulka, vaid perekonna liikmete toitmiskulud, mis talumajapidamise arvele langevad, võetakse puhtvaranduse rendi arvestamisel lahus arvesse. 7.Toitmispäevade hulga väljaarvutamine ja nende jaotus taluosade vahel. Nimetatud arvestuse ülesanne on toitluskulude jaotuseks toitmispäevade hulga leidmine, mis on toitlusmajanduse otstarbel vajalik. Sellel tabelil (vt. „Talu lõpuarve“) on võimalik välja arvestada nii perekonna liikmete kui ka teenijate toitmispäevade hulk ja viimaste jaotust taluosade vahel ja seega tööliste toitmispäevade hulga ja viimaste jaotust taluosade vahel ja seega iga taluosa peale langevat toitmispäevade koguarvu leidmine. Tööliste toitmispäevade väljaarvestamiseks kantakse kõik pikaajalised talutoidul olevad töölised nimede järgi inimtöölehtedelt siis sisse. Iga kuu kohta märgitakse, mitu päeva ta vastaval kuul talus toidul on olnud. Kes on alaliselt läbi aasta talus olnud ja ainult mõnel juhuslikul päeval puudunud, selle toitmispäevade arv kirjutatakse otsekohe „Kokku“ lahtrisse aasta päevade arvuga. Juhutööliste toitmispäevad – arvutatakse iga kuu mees- nais ja alaealise juhutöölised (päivilised) inimtöölehtede järgi kokku, mitu päeva nad kuu jooksul talus on töötanud ja toidul olnud. Päiviliste toitmispäevade kuu kokkuvõte kantakse lõpparve tabelisse juhutööliste liigi järgi. Aasta kokkuvõte kantakse „Kokku“ lahtri. Üldise kokkuvõtte tegemiseks arvestatakse kõikide inimeste toitmispäevad normaal toitmispäevadeks. Ümberarvestamise aluseks tarvitame juba eeltoodud (vt. Tabelis toodud koefitsente). Normaal toitmispäevadeks ümbertehtult tehakse tööliste toitmispäevade üldkokkuvõte. Tööliste toitmispäevad jaotatakse talu osade vahel, vastavalt nendes osades tehtud tööliste tööpäevadele. Talutoidul tööliste tööst langeb toodud näites 86% talumajapidamise, 7% toitlusmajanduse, 2% kõrvaltööstuse ja 5% eratarvituse arvele. Vastavalt sellele protsentuaalsele vahekorrale, jaotame ka tööliste normaal toitmispäevad (811 päeva) ja kanname leitud arvud „Toitmispäevade jaotusse“ vastavatesse lahtritesse. Perekonnaliikmete toitmispäevade välja arvutamiseks kirjutatakse samuti inimeste nimed järjest üles, ära märkides mitu päeva aastas on toidul oldud ja normaaltoitmispäevadeks ümberarvestatult teeme perekonnaliikmete toitmispäevade kokkuvõtte. Perekonna liikmete toitmispäevad arvatakse kõik eritarvituse arvele. Peale selle kanname veel erakorralised toitmispäevad majanduseraamatust sellesse tabelisse vastavale joonele sisse ja võtame kõik toitmispäevad üldkokkuvõtteks kokku. 8. Toitlus- ehk ühise kodumajanduse kulutus. Siin arvestame toitlusmajanduse tegeliku kulutuse välja. Toitlusmajanduse kulud koosnevad: Kassa väljaminekust toitlusmajanduse peale, teiste talu osade natuura andmistest koos toitlusmajandusele langeva tööliste palga osaga, ette tulnud vara vähenemisest, toitlusmajanduse tarvitada oleva kapitali üürist ja ettevõtja perekonna palganõudlusest toitlusmajandusele. Toitlusmajanduse tarvitada oleva kapitali üüri või protsendinõudluse välja arvutamiseks võetakse aktiivkapitali aasta algul ja arvatakse sellest 7% toitlusmajanduse kulutuseks, kui protsendinõudlus tarvitada oleva kapitali pealt. Ettevõtja perekonna palganõudlus toitlusmajandusele tehtud töö eest on arvestatud kahes osas: Esiteks palk toitmiskuludeta ja teiseks toitmiskulud nende päevade eest, mil eratarvitus on toitlusmajanduses töötanud, mis tehtud tööpäevade järgi arvestatakse, võttes üks tööpäev üheks normaaltoitumispäevaks. Et ühe toitmispäeva kulu veel teada ei ole, siis võetakse siin esialgne ehk provisoorne toitumispäeva hind ja arvestatakse sel alusel tegelik toitumispäeva hind välja. Kui leitud toitumispäeva hind esialgu võetud toitumispäeva hinnast palju lahku läheb, tuleb leitud toitumispäeva kulutuse alusel uus tegelik toitmispäeva hind välja arvata. Sellepärast tulevad esialgu toitmiskulud eraldi paberil välja arvestada ja alles siis, kui tegelik toitumispäeva hind on palganõudluse väljaarvutamisel võetud toitmispäeva hinnaga ligikaudu ühesuurune on, lõpuarvesse kanda. Eespool toodud kulutuste kokkuvõttest ehk brutokulust arvatakse veel maha toitlusmajanduse sissetulek kassa järgi, naturaal-andmised teistele taluosadele ja toitlusmajanduse varanduse suurenemine. Vahe annab tegeliku toitlusmajanduse kulutuse. 9.Toitlus –ehk ühise kodumajanduse kulutuse jaotus. Toitlusmajanduse kulutus tuleb talumajapidamise, kõrvaltööstuse ja eratarvituse vahel ära jaotada. Jaotuse aluseks on toitmispäevade arv, mis iga talu osa peale langeb. Toitlusmajanduse enda peale langeb tööliste toitmispäevade arv võetakse aga kogu toitmispäevade arvust ennem maha, kuna toitlusmajanduse kulutused teiste talu osade vahel tulevad jagada ja vastasel korral toitlusmajanduse tööliste peale langevat toitluskulude summat pärast uuesti teiste taluosade vahel tuleks jaotama hakata. Kogu toitumispäevade arvust toitlusmajanduse arvele langevat tööliste toitmispäevade arvu maha arvates saame n.n. puhastatud normaaltoitmispäevad, millele toitlusmajanduse kulust jagades ühe normaal toitmispäeva hinna leiame. Iga talu osa peale langevat toitmispäevade arvu toitmispäevade hinnaga korrutades leiame, kui palju toitlusmajanduse kulutustest iga talu osa arvele langeb. 10. Ettevõtja perekonna tarvitus. Nüüd avaneb võimalus seda kindlaks teha kui palju ettevõtja perekond aasta jooksul on ära tarvitanud. Perekonna tarvitus koosneb: puhtraha väljaminekust kassa järgi, eratarvituse toitmiskuludest, teistest taluosadelt natuuras saamisest ühes eratarvituse peale langeva teenijate tööpalga osaga ja eratarvituse puhtvaranduse vähenemisest. Sellest tulevad maha lahutada: eratarvituse sissetulek kassa järgi, eratarvituse andmised natuuras teiste talu osadele ja eratarvituse puhtvaranduse suurenemine. Vahe annab ettevõtja perekonna tarvituse, mis näitab ettevõtja kulutust enese ja perekonna peale aasta jooksul 11. Kogutulu. Kui ettevõtja tarvitusele arvame juurde kogu puhtvara suurenemise, leiame kogutulu. Kui puhtvara on vähenenud, siis arvestame viimase ettevõtja tarvitusest maha, et kogutulu leida. Kogutulu näitab meile seda, kui palju oleks ettevõtja ära tarvitada võinud, ilma et tema puhtvara oleks vähenenud. 12. Toitlus- ehk ühise kodumajanduse tulu. Kogutulus on sees ka toitlusmajanduse tulu, kuna meie arvestasime toitlusmajanduse peale langeva perekonna liikmete s.o. perenaise palganõudluse ja toitlusmajanduse kapitali protsendinõudluse toitlusmajanduse kulutuse arvutamisel viimase hulka. Selle tõttu on nüüd ettevõtja perekonna tarvitus toitmiskulude kaudu ja ühtlasi ka kogutulu suurem tõelisest kulust. Ei arva ka kindlapalgalised, nagu ametnikud jne., kunagi perenaise toidutegemise tööd tulu hulka, ega ei nõua seda ka tulumaksu seadused, mispärast siis meie selle summa uuest kogutulust maha arvame. Toitlusmajanduse tulu koosneb sellega: Ettevõtja perekonna palganõudlusest toitmiskuludega ja toitlusmajanduse aktiivkapitali protsendi nõudlusest. 13. Puhastatud kogutulu leiame, kui kogutulust arvutame maha toitlusmajanduse tulu. 14. Kõrvaltööstuse tulu. Puhastatud kogutulu ei kujuta endast veel alati talumajapidamisest saadud tulu, vaid see sisaldab veel tulu kõrvalametist või tööstusest. See kõrvaline tulu tuleb enne veel eraldada ja alles siis leiame talumajapidamise tulu. Kõrvaltööstusese tulu leiame kui liidame kokku: Kõrvaltööstuse vara suurenemise, kõrvaltööstuse raha sissetuleku ja natuuras andmised teistele talu osadele. Sellest leitud suurusest tulevad maha lahutada kõrvaltööstuse kulutused: Puhtvara vähenemine, rahaline väljaminek, natuuras saamised teistelt taluosadelt ühes kõrvaltööstusele langeva talumajapidamise tööliste palgaga ja kõrvaltööstuse tootmiskulud. Vahe annab kõrvaltööstuse tulu, milles on sees perekonna liikmete palganõudlus ühes toitmiskulutustega kõrvaltööstusele ja kõrvaltööstuse puhtvara rent. 15.Talumajapidamise ehk maatulunduslik tulu. Puhastatud kogutulust kõrvaltööstuse tulu maha lahutades leiame talumajapidamise tulu. 16. Kontrollarve talumajapidamise tulu väljaarvutamiseks. Maatulundusliku talu (talumajapidamise tulu) võime leida ka teisel teel arvutades. Selleks lähtume talumajapidamise puhtvara muutustest kassaseisuta, siia juurde liidame aasta jooksul sularaha käibe ülejäägi (raha sissetuleku ja väljamineku vahe) ja talumajapidamise natuuras antu ja saadu ülejäägi. Praktiliselt teostatakse tulu väljaarvutamist sel teel, et esiteks liidetakse kokku: 1)puhtvara suurenemine (kassata), 2)talumajapidamise raha sissetulek, 3)talumajapidamise natuuras andmised koos talumajapidamise tööliste tööpalga osaga, mis nad tasuta ettevõtja isikule või teistele talu osadele, nagu toitlusmajandusele on teinud. Sellest arvatakse maha: 1)talumajapidamise puhtvara vähenemine, kui viimane on aset leidnud, 2)raha väljaminek, 3)talumajapidamise natuuras (maksuta) saamised (nagu ettevõtja isiklikust varandusest ja kõrvaltööstusest) koos talumajapidamise tööliste toitmiskuludega. Vahe annab maatulundusliku ehk talumajapidamise tulu. Käesoleval viisil leitud tulu ei moodusta endast aga mitte veel talumajapidamise maksustatavat tulu, mille pealt tulumaksu võetakse. Maksustatava tulu leidmiseks on lubatud seaduses ettenähtud mahaarvamisi teha, nagu elukindlustus jne. 17. Ettevõtja tööpalk ehk teenistus. Talumajapidamise tulu on langenud ettevõtja töö ja kapitali tasuks, seega seisab tulu koos kahest osast: 1)kapitali tulu, 2) töötulu. Et töötulu ehk ettevõtja tööpalka leida, selleks tuleb esiteks teha kindlaks kapitali tulu, selle järgi kui suure protsendi tallu mahutatud kapitalid peaksid kandma, mis ettevõtjat kapitali tasuvuse mõttes rahuldaks. Meie oludes võiks ettevõtja rahulduda talumajapidamise puhtvara 7 % tasuvusega, olgugi et harilik panga protsent on palju kõrgem, kuid panka pandud raha on palju suurema riskiga seotud, mida möödunud ajad on väga selgelt tõestanud, kui maa, mis endast veel praegugi kõige kindlamat kapitali alust kujutab. Talumajapidamise tulust puhtvaranduse protsendinõulust maha arvates, arvestades 7% puhtvaranduse seisust aasta alguses, leiame ettevõtja tööpalga. Ettevõtja tööpalk näitab kui suur on tegelikult ettevõtja perekonna töö tasu. See on väga suure tähtsusega tulemus, eriti väiksemates taludes, kus ettevõtja tegevuse tagajärge iseloomustab kõige kujukamalt saavutatud tööpalk. Suuremates talundites tõuseb esikohale juba kapitali tulu. Siin juures oleks vaja juhtida tähelepanu sellele, et tuleb teha vahet ettevõtja tööpalganõudluse ja ettevõtja palga vahel. Esimene neist on pandud või arvutatud suurus, selle järgi kui palju oleks pidanud tehtud töö eest palka saama, viimane aga on resultaatsuurus ja näitab, kui palju on tegelikult saadud. 18.Talumajapidamise puhtvaranduse tasuvus ehk rent. Kui ettevõtja tööpalga väljaarvutamisel määrasime enne puhtvaranduse rendinõudluse kindlaks ja siis arvasime tulust välja ettevõtja tööpalga, siis määrame puhtvaranduse rendi arvestamisel enne ettevõtja perekonna palganõudlusse ühes toitmiskulutustega kindlaks ja viimast tulust maha arvates saame kapitali, s.o. puhtvara tasuvuseks langeva tulu osa. Puhtvara rendi arvame veel, puhtvaranduse suhtes, protsentides välja. 19. Ettevõtjakasu või -kahju näitab puhtvara rendi ja puhtvara protsendinõudluse vahet. Kui puhtvararendist arvame puhtvara protsendinõudluse maha, jääb, kui arv tuleb positiivne, s. o. kui puhtvara rent on suurem protsendinõudlusest, ettevõtjakasu, aga kui protsentnõudlus on tegelikust rendist suurem, siis ettevõtja kahju. 20. Puhtsaak. Peale puhtvara tasuks langevate protsentide on ettevõtja ühe osa aktivkapitali pealt veel võlaprotsente tasunud. Kogu aktivkapitali tasuvuse saame kui puhtvara tasuvuseks jäänud tulu osale arvutame juurde võlaprotsentideks arvestusaasta maksta oleva summa, mille arvasime eelpool võlaprotsentide alt välja. Puhtsaak on seega summa, mis näitab talumajapidamise aktiivkapitali tasuvust. Puhtsaak on sellele vaatamata, kui palju talumajapidamise peal on võlga või võla protsente tasuda, ikka ühesuurune. Puhtsaagi arvestame veel aktivkapitali protsentides, mis näitab mitu protsenti aktivkapitalid on kandnud. Puhtsaak on tähtis tulemus majapidamise resultaadi iseloomustamiseks eriti suuremates taludes, kus tegevus on sihitud suuremale kapitali tasuvusele. 21. Puhtsaagiväärtus. Puhtsaagiväärtuse väljaarvestamise aluseks on aastane talumajapidamise puhtsaak. Talumajapidamise puhtsaagiväärtus võrdub sellele rahasummale, mida kohaliku keskmise kapitaliprotsendiga panka pannes talumajapidamise puhtsaagi suuruse aastase protsendi summa saaksime. Puhtsaagiväärtuse väljaarvutamisel arvame kohalikuks keskmiseks kapitali protsendiks talumajapidamise aktivkapitali kohta 7% aastas. Enne sõda oleks meie oludekohaseks talukäitise kapitali protsendiks olnud 4,5 -5%. Puhtsaagiväärtus on väga tähtis mõõdupuu talukäitise hindamise otstarbel viimase hinna väljaarvutamisel ja hinna kujunemisel. Talukäitise eest ei võiks kunagi üle talukäitise puhtsaagiväärtuse, mis keskmise kapitali protsendi alusel on välja arvutatud, maksta, kuna vastasel korral talu valdaja oma tallu mahutatud kapitali pealt enam seda protsenti ei saa, mis ta raha mujale samase kindlusega kapitali alla mahutades oleks saanud. Puhtsaagiväärtuse arvutamiseks tarvitame järgmist valemit: Puhtsaak × 100 Puhtsaagiväärtus = ----------------------- Kapitali protsent Puhtsaagi väärtuse leiame ka, kui 7% kapitaliseerides, korrutame puhtasaagi 14,3 –ga (õigemini 14,285-ga). Kogu taluettevõtte puhtsaagiväärtuses on ka loom-, masin-, riist- ja jooksva käituskapitali väärtus. Kui viimaste kapitalide inventari väärtuse arvutame puhtsaagiväärtusest maha, jääb talundkapitali ehk lihtsalt talundi puhtsaagiväärtus. Tegelikul talude hindamisel tarvitatakse peaasjalikult talundi hindamise mõõdupuuks puhtsaagiväärtust. Ühe aasta puhtsaagiväärtus ei saa olla aga mõõtuandev, kuna puhtsaak on igal aastal erisugune. Puhtsaagi väärtuse järgi hindamisel tuleb tarvitada mitme aasta keskmist puhtsaagiväärtust, kui usaldatavad tagajärgi tahame saavutada. Väiksemates taludes ei saa puhtsaagile, ega talu puhtsaagiväärtusele nii suurt tähtsust anda kui suurtaludes, kuna väiketalunik ei omanda talu mitte selleks, et suurt kapitali renti saaks, vaid, et talu on tema töö ja elukohaks, millises ka perekonna liikmeid saavad jõu järgi oma tööjõudu rakendada, et tehtud tööst tulu saada. Kuid ka neil tuleb puhtsaagiväärtusega teataval mõõdul arvestada, vastasel korral jääb ettevõtja tööpalk, tegelik töötasu, väga väikeseks. Loomulikult on talundi puhtsaagiväärtuse suuruse peale ka ettevõtja isik kaasa mõjumas, kuna puhtsaak oleneb suurel määral, nagu teisedki talu tulemused, ettevõtja tublidusest, oskusest ja organiseerimisvõimest. Sellepärast ei saa hindamise korral ainult selle talu andmeid aluseks võtta, vaid tuleb ka teiste sarnase iseloomuga talude andmeid võrrelda, *** VI. Talu raamatupidamise statistika. Nagu juba eespool mitmel korral oleme tähele pannud, et saa ühe aasta raamatupidamise andmeid veel küllalt usaldavaks pidada, et otsustada talukäitise seisukorra üle. Väga mitmesugused asjaolud võivad mõjuda kaasa, et ühe teatava aasta andmed on kas liiga halvad või liig head, et nad tegelikku olukorda ei kajasta. Kes oma talukäitise kohta tahab selget otsust saada, peab aastast-aastasse raamatuid pidama, kuna alles mitme aastased keskmised andmed lubavad lõplikku otsust teha. Kui aga keegi mitu aastat järjest raamatuid peab, siis on ülevaatlikkuse, võrdluse ja keskmiste arvude välja toomise mõttes vajalik üksikute aastate raamatupidamise tegeliku tähtsusega ehk peamisi andmeid tabelisse koondada, kus üksikute aastate andmed üksteise kõrvale lahtrisse paigutatakse, mis kergesti ülevaadet ja andmete kasutamist mitmesugusteks praktilisteks ülesanneteks võimaldab. Nii viisi korraldatud ja koostatud andmete kogu nimetame raamatupidamise statistikaks. Statistikaks koonduvaid andmeid võib enne veel ümber jagada teatavate aluste järgi, nii igaaastase puhtsaagi ja tulu ühe hektari kohta, ettevõtja tööpalga ühe normaalpäeva kohta jne. Statistikasse võib koondada veel liht ühekordse raamatupidamise abitabelitest leitud suurused, nagu vilja- ja piimasaagid jne. Andmete statistiliseks koondamiseks võiks tarvitada järgmist vormi: Nr.  Sisu  Mõõdu ja väärtuse üksus. 2010.a.2011201220132014201520162017201820192020Keskmine  See vormulaar on 10 aastaks. Sisu lahtrisse kantakse vastava andme nimetus, mille kohta statistilist ülevaadet tahetakse saada. Mõõdu ja väärtuse üksuse lahtrisse kantakse selle üksuse nimetus, mille järgi andmeid aasta lahtrisse kantakse. Aastate või arvu lahtrisse kantakse andmete endi suurus kas väärtuse või mõõdu järgi. Kümne aasta möödudes võetakse koostatud andmetest keskmine, mis kantakse viimasesse lahtrisse. Liht ühekordse raamatupidamise andmeist võiks statistikaks võtta järgmisi andmeid: 1.Maatarbealad ja põllumaa kasutamine viljade järgi (üldsuuruses ja protsentides). 2.Kapitalide, võlgade ja puhtvara suurus. 3.Raha sissetulekute ja väljaminekute suurus ja jaotus. 4.Inimtöö üldhulk ja jaotus. 5.Traktoritöö üldhulk ja jaotus. 6.Puhtsaak. 7.Puhtsaagiväärtus. 8.Tuluolud. 9. Ettevõtja perekonna tööpalk. 10.Puhtvaranduse tasuvus. 11.Toitlusmajanduse kulutuse suurus. 12.Ettevõtja tarvitus. 13.Vilja- ja looma saagid jne. Statistikat võib tegeliku tarviduse järgi kas laiendada või piirata. Kui iga aasta tuleb ühtede ja samade andmete kohta statistikat korraldada. Statistika korralduseks võib igaüks ise raamatu avada või osta selleks valmis trükitud vormulaare või raamatuid. Raamatupidamise statistikal on peale eramajandusliku tähtsuse, mis viimasel ettevõtja seisukohalt on, veel suur üldine ja teaduslik tähtsus, mis suure hulga üksikute talude raamatupidamiste statistikad teaduslike põhimõtete alusel läbi töötatakse ja saadud tulemused üldise talumajapidamiste seisukorra paranduseks ära kasutatakse. Statistika annab selle pidajale võimaluse näha otse näitlikult seda, kuidas ta ettevõtmise areng toimub. ************ VII Lisad. (Näide) Talu lõpuarve 1925/26 .a. 1. Varanduse muutus. Talumajapidamise puhtvara: lõpul Aasta algul Mk. 1 388 000 algul Aasta lõpul Mk. 1 358 000 Talumajapidamise puhtvarandus: suurenenud…. vähenenud Toitlus- ehk ühise kodumajanduse puhtvara: Lõpul Mk. 46 650 Aasta algul algul Aasta lõpul Mk. 45 000 Ühise kodumajanduse puhtvara: suurenenud… vähenenud Kõrvaltööstuse puhtvara: Aasta lõpul Alguses Mk. 209 000 Aasta algul Lõpul Mk. 208 000 Kõrvaltööstus: suurenenud Vähenenud… Eratarvituse puhtvara: Aasta lõpul alguses Mk. 132 350 Aasta algul lõpul Mk. 118 000 Eratarvituse puhtvara väärtus: suurenenud… vähenenud Kokku: Vahe annab: kogu puhtvara: suurenenud… vähenenudSuurenenudVähenenud 30 000 1 650 14 350 46 000 1 000 1000 45 000 Bilanss46 00046 000 2. Väljavõte kassaraamatust. 1Kassaseis aasta algul … 2.Talumajapidamine… 3.Toitlus- ehk ühine kodumajandus… 4.Kõrvaltööstus… 5.eratarvitus… 6.Kassaseis aasta lõpul … Kokku… 3.Talumajapidamise puhtvara muutus kassata. Talumajapidamise puhtvarandus kassata: Aasta lõpul.. Mk 1 375 000 Alul Aasta algul Mk. 1 353 000 lõpul Talumajapidamise puhtvara kassata: Suurenenud… Vähenenud… 4. Võlaprotsendid. Makstud võlaprotsent. Aasta jooksul … Ettemakstud …. Algul … Maksmata võla … aasta lõpul … Kokku: Sealt maha: Maksmata võlaprots. Aasta algul… Ettemakstud … … lõpul … Jääb : Selle aasta võla protsendid … Väljavõte majanduse raamatust. Talumajapidamine… Ühine kodumajandus.. Kõrvaltööstus… Eratarvitus…Sissetulek mkVäljaminek mk 5 000 422 300 30800 29 200 800 461 100 22 500 12 100 1 500 2 500 1 600 1 500 Saanud teistelt taluosadelt 65 000 151 043 13 900 50 016 328 750 35 850 48 200 35 800 12 500 461 100 16 100 3 100 13 000 Andnud teistele taluosadele 199 716 28 400 40 943 10 900 Bilanss279 959279 959 * Tööpalga väljaarvutamine ja jaotus taluosade vahel. Mk.Mk. 1.a.Talutoidul tööliste puhastatud arvestusaasta tööpalk toitmiskuludeks. Tööpalgaks rahas maksta…. Tööpalgaks natuuras makstud: a)tööpalgalehe järgi mk 17 200 b) muud andmised mk… Tööliste tarvitada olev inventar. Protsendinõudlus 5 570 mk 78%-ga Korteri üür... Kokku: Talutoidul tööliste palk toitmiskuludeta… See on jagatud 787 tööpäevale = 100,4 mk. 55 319 17 200 390 6 200 79 1051.b)Omatoidul tööliste puhastatud tööpalk. Tööpalgaks rahas maksta… Tööpalgaks natuuras makstud: a)tööpalgalehtede järgi mk….. b)muud andmised..mk… Tööliste tarvitada oleva inventari protsendinõudlus …mk…% -ga… Korteri üür…. Kokku: Omatoidul teenijate palk.. See jagatud 43,4 tööpäevale =258,0 mk. 11 197 - - 11 197  *** II. Tööliste tööpalga jaotus toitmiskuludeta. Tööpalk kokku. Mk Kokku normaal-tööpäeviÜhe tööpäeva hindTTlKETl+K+ETöö- päeva mkTöö- päeva mkTöö-päeva mkTöö- päeva mkTöö- päeva mkTalutoidul töölised Omatoidul töölised Tükitöölised79,105 11,197 15,000787,9 43,4 -100,4 258,0 -53,9-5,411 43,4-11,197 - 15,00014,1- 1,416 - - - -14,1-1,416 - - - -40,1-4,026 - - - -108,1-10,853 - -Kokku105,302830,3-723,2-94,44953,9-5,41114,1-1,4164,19-4,026108,1-10,853 *** *** III. Ettevõtja perekonna palganõudlus tootmiskuludeta.a)Ühe normaaltööpäeva hind. b)Juhatamistasu 1000 mk aktiva kohta mk.a)Kokku normaaltööpäevi T+Tt. b)Aktivkapitali kokku T.+TtKokku palganõudlus T.+Tt. Palganõudluse jaotusÜhine kodumajandusTalumajapidaminea)Tööpäevad b)Aktivkapitalmka)Tööpäevad b)AktivkapitalmkKehalise töö eest.. Juhatamise eest a) 105 b) 10 a) 665,2 b) 1.595.000 69,846 15,950 a)155,2 b)45,000  16,296 450 a)510 b)1.550.000 53.550 15.500Kokku85.79616.74669.050 *** 8.Toitlus- ehk ühise kodumajanduse kulutus. 1.Ühise kodumajanduse väljaminek kassa järgi… 2.Ühine kodumajandus saanud teistelt taluosadelt… 3.Tööliste tööpalk ühisele kodumajandusele toitmiskuludeta.. 4. a) Ettevõtja perekonna palganõudlus ühisele kodumajandusele toitmiskuludeta…. Mk. 16 746 b)Ettevõtja perekonna toitmiskulud ühisele kodumajandusele : 155 päeva *× 90 mk** = Mk. 13950 5. Ühise kodumajanduse aktivkapital % -nõudlus 45 000 mk 7%-ga. 6.Ühise kodumajanduse puhtvaranduse vähenemine… 7….. Kokku: Toitlus – ehk ühise kodumajanduse kogukulutus… Sealt maha: Toitlus- ehk ühise kodumajanduse sissetulekud ja nõudmised. 1.Ühise kodumajanduse sissetulek kassa järgi… 2.Ühine kodumajandus annud teistele taluosadele… 3.Ühise kodumajanduse puhtvaranduse suurenemine… 4. …. Kokku: Toitlus- ehk ühise kodumajanduse sissetulekud… Jääb: Toitlus – ehk ühise kodumajanduse kulutus…mk35 850 151 043 5 411 30 696 3 150 - 226 150 3 800 28 400 1 650 33 850 192 300 *-Ettevõtja perekonna toitmispäevad ühisele kodumajandusle on võetud tehtud töö järele vastavas osas, arvestades üks normaaltööpäev üheks normaaltoitmispäevaks. ** - Ligikaudne toitumispäeva hind. *** 9. Toitlus- ehk ühise kodumajanduse kulutuse jaotus. Normaaltoitmispäevi kokku… Sealt maha: Tööliste toitmispäevad ühisele kodumajandusele… Jääb: Puhastatud normaaltoitmispäevad… Toitmiskulud ühe normaalpäeva kohta. 192 300 (toitlusmajand. Kulutus mk.) --------------------------------------------- = 2 042 (puhast. Norm,.-toitmispäevad)  Mk.2 099 … p. … 57… Mk. 2 042 94, 22  Toitlus- ehk ühise kodumajanduse kulutus jaguneb: Talukäitisele….. 767 × 94,22=72 267 Kõrvaltööstusele… 31 × 94,22= 2 921 Eratarvitusele… 1 244 × 94,22=117 112 192 300   **** 10. Ettevõtja perekonna tarvitus. 1.Eratarvituse toitmiskulud… 2.Eratarvituse väljaminek kassa järgi… 3.Eratarvitus saanud teistelt taluosadelt… 4.Tööliste tööpalk eratarvitusele toitmiskuludeta.. 5.Eratarvituse puhtvara vähenemine… Kokku:Mk. 117 112 35 800 50 016 4 026 - 206 954 Sealt maha: 1.Eratarvituse sissetulek kassa järgi… 2.Eratarvitus annud teistele taluosadele… 3.Eratarvituse puhtvara suurenemine… Kokku: Jääb: Ettevõtja perekonna tarvitus…  800 10 900 14 350 26 050 180 904 11.Kogutulu. 1.Ettevõtja perekonna tarvitus… 2.Kogu puhtvara suurenemine… Kokku…180 904 45 000 225 904 Sealt maha: Kogu puhtvara vähenemine… Jääb:… Kogutulu…  - 225 904 12. Toitlus- ehk ühise kodumajanduse tulu. 1.Ettevõtja perekonna palganõudlus ühisele kodumajandusele toitmiskuludega… 2.Ühise kodumajanduse aktivkapitali % nõudlus 45 000 mk. 7%-ga. … 30 696 3 150Kokku: Toitlus ehk ühise kodumajanduse tulu..33 846 13. Puhastatud kogutulu. 1.Kogutulu… Sealt maha: 2.Ühise kodumajanduse tulu… Jääb:225 204 33 846Puhastatud kogutulu…192 058 14. Kõrvaltööstuse tulu. 1.Kõrvaltööstuse puhtvara suurenemine… 2.Kõrvaltööstuse sissetulek kassa järgi… 3.Kõrvaltööstus on saanud teistelt taluosadelt… Kokku… Mk. - 29 200 40 943 70 143 Sealt maha: 1.Kõrvaltööstuse puhtvara vähenemine.. 2.Kõrvaltööstuse väljaminek kassa järgi… 3.Kõrvaltööstus on saanud teistelt taluosadelt… 4.Tööliste tööpalk kõrvaltööstusele toitmiskulutusteta… 5.Kõrvaltööstuse toitmiskulud… Kokku… Jääb: Kõrvaltööstuse tulu… 1 000 48 200 13 900 1 416 2 921 67 437 2 706 15.Talumajapidamise ehk maatulunduslik tulu. Puhastatud kogutulu… Sealt maha: Kõrvaltööstuse tulu… Jääb: 192 058 2 706 Talumajapidamise tulu…189 352 *** 16. Kontrollarve talumajapidamise tulu väljaarvutamiseks. 1.Talumajapidamise puhtvara suurenemine (kassata)… 2.Talumajapidamise sissetulek kassa järgi… 3.Talumajapidamise annud teistele talu osadele: a)Majanduse raamatu järgi… mk. 199 716 b)Tööliste tööpalka… 10 853 Kokku… 22 500 422 300 210 569 655 369 Sealt maha: 1.Talumajapidamise puhtvara vähenemine (kassata)… 2.Talumajapidamise väljaminek kassa järgi… 3.Talumajapidamine saanud teistelt talu osadelt: a)Majanduse raamatu järgi… mk. 65 000 b)Tööliste toitmiskulud talumajapidamisele… 72 267 Kokku:… Jääb: Talumajapidamise tulu…  - 328 750 137 267 466 017 189 352 *** 17.Ettevõtja tööpalk. Talumajapidamise tulu… Sealt maha: Talumajapidamise puhtvara protsendinõudlus 1 358 000 mk. 7%- ga … Jääb: 189 352 95 060 Ettevõtja tööpalk94 282 *** 18. Talumajapidamise puhtvara tasuvus. Talumajapidamise tulu… Sealt maha: a)Ettevõtja perekonna palganõudlus talupidamis. toitluskuludeta.. mk 69 050 b)Ettevõtja perekonna toitmiskulud talumajapidamisele 510 × 94,22 mk = 48 052 Jääb: Talumajapidamise puhtvara tasuvus… Talumajapidamise puhtvara… mk. 1 358 000 Talumajapidamise puhtvara tasuvus 5.32% 189 352 117 102 72 250 19. Ettevõtja kasu või –kahju. Talumajapidamise puhtvara tasuvus … Sealt maha: Talumajapidamise puhtvara protsendinõudlus Jääb:72 250 95 060Ettevõtja kahju …22 810 20. Puhtsaak. 1.Talumajapidamise puhtvara tasuvus.. 2.Selle aasta võla %%.... Kokku :Puhtsaak…72 250 13 000 85 250Talumajapidamise aktivkapital .. mk. 1 550 000 Talumajapidamise aktivkapitali tasuvus 5,5 % *** 21. Puhtsaagiväärtus. Talu puhtsaagiväärtuse, koos talumajapidamise inventari ja nõudmistega, saame, kui puhtsaagi kapitaliseerime 7%-ga ehk teiste sõnadega, korrutame 14,3 korda:… Sealt maha: Rentnikukapitali väärtus inventari järgi… Jääb:  1 219 075 549 000 Talundi puhtsaagiväärtus …670 075 *** Kirjandus: Dr.E. Laur, Grundlagen und Methoden der Rewertung, Buchhaltung und Kalkulation. 2. Aufl. Berlin 1922. Landwirtschaftliche Buchhaltung. 9. Aufl. Aarau 1925. Landwirtschaftliche Betriebslehre. 6 Aufl. Aarau 1920. J. E. Sunila, Maatalous kirjanpito opas. 2. painos. Porvoossa 1922. Dr. R. Ehrenberg, Landwirtschaftliche Buchführungsfragen. Berlin 1910. F. v.d. Goltz, Landwirtschaftliche Buchführung. 12 Aufl. Berlin 1920. . . !BC45=A:89, @30=870F8O :@5ABLO=A:>3> AG5B>2>4AB20. . «>20O 5@52=O» 1923.3. Aug. Eslas. Taluraamtupidamise õpetus. Liht ühekordne raamtupidamine. Agr. Põllumajandusliku Raamtupidamistalituse juhataja. Tallinn 1926. *** Kunstväetiste kasutamine Eestis. 1929.a. veeti Eestisse sisse 38,8 tuhat tonni kunstväetist, mis maksis ümmarguselt 2,7 milj krooni. 1988.a. Kirjutati, et, „saime Soomest osta nitroammofoskat fosforile arvestatult 4000 tonni (NPK vahekord 1:2:1)“.Edasi, „Möödunud aastaks meie vabariigile eraldatud 176 tonni vasksulfaadi realiseerimisega oli tõsine tegu, kuigi see kogus katab vaid 7% vajadusest. Parem pole olukord molübdeenväetistega. Saadud 13 tonnile ei leidnud kuidagi soovijaid,. Seejuures 70% meie muldadest vajab molübdeeni“. „Muret teeb veel see, et paljud majandid on ära öelnud üsna suurest osast karbamiidist, ammooniumsalpeetrist ja ammoniaagiveest, nende kõrge hinna tõttu“.(.“Sotsialistlik põllumajandus“6. märts 1988.lk.9.L. Kevvai. ). Ei ole uut siin päikese all, probleemid ei kao ega vanane. Kuna väetised on oma väga mõjult väga erinevad, siis oodatavate tulemuste saamiseks on neid vaja õieti kasutada. Neist üks, kasutamise ühekülgsus, paistab silma juba sisseveo koguste arvnäitajate vaatlemisel. 1929/30.a. veeti Eestisse ümmarguselt 27,5 tuhat tonni fosforväetisi, 4,8 tuhat tonni puhast fosforhapendit, 1,7 tuhat tonni kaalit ja 0,5 tuhat tonnipuhast lämmastikku. Sellega tarvitas põllumajandus 10 osa fosforhapendit ja 3 osa kaalit. Sellist väetamist peetakse ühekülgseks fosforväetamiseks, kus kaalit on vähe ja lämmastik peaaegu puudub. Väetamise algtõeks peetakse, et taimed vajavad kasvamiseks kolme peatoimeainet: Lämmastikku, Fosforit Kaalit. Kui neist üks puudub, kuigi, muid toitaineid on mullas küllalt, siis taime kasv on vaevaline. Teiseks veaks on kunstväetise vähene kasutamine, mida põhjendatakse rahapuudusega. Liiga vähese väetamise kulud on suuremad kui saadavad tulud ja parem oleks siis juba mingi üks põllu osa juba normaalset väetada, kui kogu põld nälga jätta. Kolmandaks eksimuseks on arvamus, et väetisega saab halba põldu viljakamaks muuta. Märg, põhjavee all kannatav maa vajab kuivendamist, õhuvaene, umbrohtunud maa aga head harimist. Väetisega neid vigu ei paranda. Seepärast tuleb väetada just paremaid põlde. Asudes üksikute väetiste juurde, peab märkima, et nende arv on suurenenud, mis eriti käib lämmastikväetiste kohta, kuna kaali- ja fosforväetised on kõik endiseks jäänud. Fosforväetisena on endiselt tuntud superfosfaat ja toomasjahu, kuna viimasel ajal ka Eesti fosforiit näib järjest suuremat poolehoidu leidvat. Kaaliväetiste alal on 40% -line kaalisool peaaegu täielikult tõrjunud välja kainiidi. Kui lämmastikväetisi tunti varem paari liiki, siis nüüd on neid meie väetiste turul ligi kümme. Lubisalpeeter JG sisaldab 15,5% lämmastikku ja umbes 28% lupja. See on valge teraline sool, mis sisaldab lämmastikku salpeetri kujul. Teatavasti on salpeeter taimedele koheselt omastatav ja sellepärast väga kiire mõjuga. Seda tarvitatakse kõikide viljade pealtväetamiseks. Lubisalpeetrit antakse taliviljadele vara kevadel taimekasvu ärkamisel, suviviljadele külvamise ajal või 1-2 nädalat peale külvi, juurviljadele 2-3 annuses, esimest korda peale taimede istutamist, teist ja kolmandat korda enne juurvilja muldamist. Väävelhapu ammoniaak sisaldab 20,6% lämmastikku amoniaagi kujul. Ammoniaak-ämmastik mõjub aeglasemalt, kuid kestvamalt. Ta on sellepärast eriti kohane pika kasvuajaga taimedele, nagu näiteks kartulile. Väävelhaput ammoniaaki antakse teraviljadele võimalikult vara kevadel pealtväetamiseks, suviviljadele umbes 1 -2 nädalat enne seemendamist, kartulile kartuli mahapaneku ajal, heina- ja karjamaadele kevadel võimalikult vara. Lubiammoniaksalpeeter JG. See on nõrgalt roheline teraline väetis, mis sisaldab 20,5% lämmastikku ja peale selle umbes 35% söehaput lupja. Sellest lämmastikust on umbes ½ kiire mõjuga salpeeter- ja umbes ½ aeglasema, kuid kestva mõjuga ammoniaak-lämmastik. See sobib kõikidele taimedele ja teda võib tarvitada niihästi enne külvi kui ka pealtväetamiseks. Leunasalpeeter BASF (Ammoonsulfaatsalpeeter) on helehall väetis, mis sisaldab 26% lämmastikku. Sellest lämmastikust on umbes ¼ salpeeter- ja umbes ¾ ammoniak-lämmastik. Leunasalpeeter sisaldab sellega vähem salpeetrit ja rohkem ammoniakki, kui lubiammonisalpeeter. Leunasalpeetrit antakse taliviljadele varakult kevadel peale taimekasvu ärkamist, suviviljadele enne seemendamist või pealtväetiseks varsti peale külvi, kartulile kahes annuses, esimest korda kartuli mahapaneku ajal ja teist korda umbes 4 nädalat hiljem, heina- ja karjamaadele kevadel võimalikult vara. Mõne aasta eest ilmus meil müügile esimest korda täisväetis nitrofoska JG, mis väärib tähelepanu eriti selle tõttu, et ta sisaldab kõike kolme taimekasvuks vajalikku taimetoimeainet ja nimelt 16,5% lämmastikku, 16,5% fosforhapendit ja 21,5% kaalit, s.o. kokku 54,5% taimetoiteaineid. See väetis sisaldab ühes kotis täpselt niisama palju taimetoitlusolluseid, kui seda sisaldavad kokku 55,8 kg väävelhaput ammoniaaki, 32,3 kg lubisalpeetrit, 91,7 kg 18% superfosfaati ja 53,7 kg 40 % -list kaalisoola, s. o. 100 kg nitrofoska taimetoitainete sisaldus võrdub 233,5 kg eelpool nimetatud üksikväetiste taimetoitolluste sisaldusele. On arusadav, et niisuguse kõrge taimetoitolluste sisalduse juures selle väetise vedu ja väetamisega seoses olevad tööd on märksa odavamad ja lihtsamad. Taliviljadele, heina- ja karjamaadele antakse nitrofoskat pealtväetusel kevadel, suviviljadele ja linale kas lühikest aega enne seemendamist või pealtväetisena varsti peale külvi. Mis puutub väetusnormidesse, siis on need erinevad ja vastavad sellele kui palju sisaldab väetis taimetoitaineid. Nõnda sisaldab 1 kott (100) kg 26% -list väävelhapute leunasalpeetrit 26 kg puhast lämmastikku, 1 kott 20, 6% väävelhaput ammoniaaki 20,6 kg lämmastikku. 1 kott lubisalpeetrit15,5 kg lämastikku ja 1 kott nitrofoskat 16,5 kg puhast lämmastikku, 16,5 kg puhast fosfohapendit ja 21,5 kg puhast kaalit. Väetusnormide väljaarvestamisel võiks aluseks võtta keskmiselt järgmised lämmastiku määrad hektari kohta: Tali- ja suviviljadele: 15-30 kg lämmastikku, s. o. näit. ümmarguselt 95-195 kg lubisalpeetrit. Kartulile: 30-60 kg lämmastikku, s. o. näit. ümmarguselt 115-230 kg leunasalpeetrit. Juurviljadele: 45-60 kg lämmastikku, s. o. näit ümmarguselt 220-290 kg lubiammoonsalpeetrit. Heina- ja karjamaadele: 30-60 lämmastikku, s.o. näit. ümmarguselt 145 kuni 290 kg väävelhaput ammoniaakki. Nitrofoska väetusnormideks võiks olla: Teraviljale 100-200 kg hektari kohta. Linale 100-150.. Kartulile, juurviljadele. Heina- ja karjamaale 200-400 Vastavalt erinevale lämmastiku sisaldusele, on ka väetiste hinnad mitmesugused. Üks kott leunasalpeetrit, mis sisaldab 26 kg puhast lämmastikku, peab arusaadavamalt kallim olema, kui kott väävlhaput ammoniaaki või lubisalpeetrit, mis sisaldavad ainult umbes 20,5 kg lämmastikku. Kui näiteks kotta leunasalpeetrit maksab 30 kr. siis maksab seega 1 kg puhast lämmastikku 30:26=1,15 krooni *** Mineraalväetiste kasutamise dünaamika Lääne-Euroopa ja Skandinaaviamaades ning Eesti NSV-s (toimeainet kg ühe ha põllumajandusmaa kohta). MaaKeskmiselt 1961-1965197019801984Inglismaa Holland Saksamaa LV Saksa DV Taani Norra Rootsi Soome Eesti NSV74 232 186 171 147 154 86 100 51100 296 238 244 201 208 146 172 75121 341 292 273 239 280 137 189 148140 340 260 232 244 267 131 210 178 *** Kasutatud: Praktilised õpetused ühistegelasele I. 1931.a. Mida peavad ühisuste tegelased teadma kunstväetistest. Agronoom a. Onno. lk.55-60. “Sotsialistlik põllumajandus“ Nr. 4 veebruar 1988. Teravilja väetamine meil ja mujal. Heino Kärblane. Põllumajandusdoktor. lk19. “Sotsialistlik põllumajandus“6. märts 1988.lk.9.L. Kevvai. … … Tabel. Inimtööleht. T-Tal-maj. Tl- Toitlus-e. ühine kodu. maj. K-Kõrvalt. E- Eratarvitus. 1925Jaan Tamm, peremees.Mari Tamm, perenaine.Jüri Jaagu, 14.a. karjapoiss.Mart Müür, Päeviline, omal toidul.Liisu Laas, toatüdrukMai kuulMai kuulMai kuulMai kuulMai kuulTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arv.MrkTTtKETTtKETTtKETTtKETTtKE1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 313 10 2 10 12 10 1 8 9 - 7 12 12 - 10 3 - 12 10 5 10 5 7 2 12 13 10 10 5 10 -1 - - 1 - - - - 2 - 1 - - - 1 - - - 1 1 - - 1 - - - - 1 2 - -7 1 - - - 2 10 4 - - 4 - - 5 - - - 1 1 3 3 - 3 - - - 1 - - 1 -- - ___--_______________________________--Perenaine tegi kuu jooksul iga päev 5 tundi töö talumajapidamises.6 tundi toitlusmajanduses (toidu valmistamine, tubade koristamine jne.)2 tundi eratarvituses.Karjapoiss asus teenistusse 15. mail ; kuni karja väljalaskmiseni – 25. maini  töötas iga päev 7 t. talu.majap. (karjalaudas) ja 4 t. toitlus-maj. või ühises kodumajanduses. 25. maist peale läheb kõik karjapoisi töö karja (talu) majapidamise arvele (11 t.päevas). 12 12 12 12 12 12  300 300 300 300 300 3007 6 - 10 8 9 6 5 10 - 10 10 9 8 9 10 - 8 7 10 8 8 7 - 6 5 10 8 7 7 -2 3 2 1 2 4 4 - 2 - - 1 4 3 - - 3 3 - 1 3 3 1 2 3 - 1 3 4 -- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -- - - - - - - -3 3 3 3 4 2 3 4 3 - 2 3 2 1 1 3 2 2 2 2 4 1 3 2 4 4 2 3 1 2 1 Pesi laste pesuLäks ära72 - -- - -- - - - -Hans Priidik. Päeviline. Talu toidul.12 13 11 10 12 12 - 12 12 12 12 12 12 12 12 12 200 - - - -K2201247-155186-6014740--72 154-2-20856-75Normaal töötunde2201247-0,1124149480,811832--0,872 1542-1,016645-600,8 Kassaraamat. Sissetulekute pool (lehekülg). Kuupäev Tõendi nr. Sissetulek. Saadud kellelt, kus, mille eest, aine hulk ja ühiku hind. Konto nr.Summa mk. SissetulekTalumajapidamine mk.Toitlus-ehk ühine k-maj. mk.Eratarvitus ja kõrvaltööstus mk. 1 4 5 5 8 12 23 23 25 25 28 29 31 Mai kuu. Kassaseis Meiereist aprilli kuu piima eest 800 liitrit* a. 14 mk.l Lihunikult lehm-mullika „Maasiku“ eest, lihaloomaks, eluskaal 320 kg Räbalakorjajalt 20 kg pererahva vanade riiete eest a 15 mk kg Linnas, tapetud sea eest 82 kg a 122 mk. Laane peremehelt sorteerimismasina tarvit. eest Tulekindlustusseltsilt maha põlenud küüni eest Ühispiimatalituselt juhat liikme palgaks Naabri Jürilt lehma paaritamise eest Ühispangast jooksvalt arvelt võetud Ehitusplatsiks ½ he põldu müüdud a 15 000 mk Onu Hansu pärandus Perenaise raamatu järgi sissetulek kuu jooksul: Piimast (talumajapid. tagavarast) Tangudest (toitlmajand. tagavarast) Sealihast (…) Kartulitest (talumajap. tagavarast). 5000 11200 8000 300 10 000 300 10 000 4000 500 8000 7500 5000 100 50 200 60 11200 8000 10 000 300 10 000 500 8000 7500 100 60 50 200 Ŗ300 4000 500070710561602509000 Ŗ300Bilanss  70710*Piima mõõdeti toop“idega. Eestimaal kasutati tallinna toopi = 1,089 l ja Liivimaal riia t = 1,32 l. Siin ümmardame lihtsustamiseks 1 liitrile. Loomade hindamistabel. Looma liik ja nimi Tõug Vanus aasta algul. Raskus aasta algul Kg. Väärtus 1. mail 19.. a. mk. Väärtus 1. maiks 19… a. mk. Raskus aasta lõpul kg.Märkused: Amortisatsioon, juurdeostud, poegimised, müügid, tapmised jne.  1925Mai MaiMaIMaiMaiTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTTtKETTtKETTtKETTtKETTtKE1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 313 10K220 1247-155186-6014740--72 154-220856-75Normaal tt Tabel. Näidis.1925.a. Normaaltöötundide aastakokkuvõte. Ettevõtja perekond I. Alalised töötajad Ajutised töölised.Kogu töötundide kokkuvõte.II. TalutoidulIII Omal leival.IV Talutoidul.V. Omal leivalT.TtKETTtKETTtKETTtKETTtKENr.TTtKEI. II. III. IV. V. Mai. Aprill4748Aastas Kokku:Kõik kokku: Toitmispäevade hulga väljaarvamine ja nende jaotus taluosade vahel. Tööliste toitmispäevadPerekonnaliikmete toitmispäevad Nimi  MaiJuuniJuuliAugust JaanuarVeebr. Märts Aprill KokkuArvatudNormaal päeva NimiPäeva ArvatudNormaalpäeva E.Liisu Laas Jüri Jalakas31 1630 3031 3131 -28 -31 -30 -365 2300,8 0,8292 184Peremees Jaan Perenaine Mari365 3651 0,8365 292Meestöölised Naistöölised Alaealised töölised12 - -12 12 48 15 8- - -4 3 1- 15 -9 6 -60 59 201.0 0,8 0,760 47 14Toitmispäevade jaotus1095 41 108Kokku:811T.Tt.K. Tööliste normaal toitmispäevad jaotatud taluosade vahel vastavalt nendes osades tehtud talutoidul tööliste tööle: Talumajapidamises 86%; Ühine kodumajand. 7%; Kõrvaltööstus 2%; Eratarvitus 5%.... Erakorralised normaaltoitmispäevad….. Kokku normaal toitmispäevi  697 70 57 - 16 15 2099 767 57 31 1244 *** Inimtööleht. 1925- Tabel. T-talumajapidamine, Tt- toitlus- ja kodumajandus, K – Kõrvaltööstus, E – eratarvitus. 1925Mai MaiMaIMaiMaiTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTTtKETTtKETTtKETTtKETTtKE1 2 10 3 10K220 1247-155186-6014740--72 154-220856-75Normaal tt **** Jaan TammMai MaiMaIMaiMai1 2 10K220 1247-155186-6014740--72 154-220856-75 *** Tabel 1. Talu osa, kapitali, rühma ja asja nimetus1.mai 1923.a.1. mai 1924.a.1. mai 1925.a.1.mai 1926.a.Märkused ja kustutusmäärad. ArvÜksuse hind Mk.Kokku Mk.  Arv.Üksuse hind Mk.Kokku Mk- ArvÜksuse hind Mk.Kokku Mk. Arv.Üksuse hind Mk.Kokku Mk.Uus väärtus Mk.Kestvus aastat.Soetamise aasta.Aastane kustutus Mk.K. Töölistetoa inventar. Voodid. Voodipesu. Lauad. Toolid. Kapid. Arvuti.jne. Kokku: Tööliste toa inventar. L. Mitmesugune inventar: Rõuguredelid. Sõel. Kartulikorvid. Kokku: L.mitm-esugust inv. Kokku: 6. Masin-riistkapitali. 7.Jooksev käitlus- ehk talituskapital. A. Tagavarakapital. A. Koresööt. Niiduhein. Põldhein. Suviviljapõhk. Soohein. Kokku : A. KoresöötTk. 2 2 1 2 1 2 60 1 5 130 80 90  60 40 60 100 40 2000 1280 400 550 2000 6230 3600 300 200 4100 150000 7800 8000 3600 19400 2 2 1 2 1 70 1 6 40 50 140 60 40 70 100 40  1950 1120 380 500 1950 5900 4200 285 240 4755 148000 2800 5000 5600 13400 2 2 1 2 1 65 1 5 110 120 20 60 40 60 40 50 1900 960 360 450 1900 5570 3800 270 200 4270 154000 6600 4800 1000 12400 2 2 1 2 1 72 1 4 100 180 60 40 105 45  1850 800 340 400 1850 5240 4320 255 160 4735 150000 10500 8100 18600 a. 1000 a.1200 a.600 a.400 3000 300  40 15 30 15 60 20 1923 1915 1913 1918 1903 1923 25 80 20 25 50 15 *** Tabel. (Täidetud näidis.) Normaaltöötundide aastakokkuvõte. Ettevõtja perekond I. Alalised töötajad Ajutised töölised.Kogu töötundide kokkuvõte.II. TalutoidulIII Omal leival.IV Talutoidul.V. Omal leivalT.TtKETTtKETTtKETTtKETTtKENr.TTtKE220 124 34412 149 16147 - 47- 48 48118 166 250 53432 45 - 77- - 30 30- 60 - 60----154 154- -2 2- -72 72- -- -- -I. II. III. IV. V. Mai Aprill344 534 - 154 72 1104 1230161 161 - - - 238 20147 47 - 2 - 79 3548 48 - - - 108 193510015524155815670505112401----11283429-434---Aastas kokku:123322091556982 7648 6688 -  1191 434Kõik kokku: 15961 *** 1925Mai MaiMaIMaiMaiTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTTtKETTtKETTtKETTtKETTtKE1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 313 10K220 1247-155186-6014740--72 154-220856-75Normaal tt *** Loomade hindamistabel. Looma liik ja nimi Tõug Vanus aasta algul. Raskus aasta algul Kg. Väärtus 1. mail 19.. a. mk. Väärtus 1. maiks 19… a. mk. Raskus aasta lõpul kg.Märkused: Amortisatsioon, juurdeostud, poegimised, müügid, tapmised jne.  *** Näidis.1925.a. Normaaltöötundide aastakokkuvõte. Ettevõtja perekond I. Alalised töötajad Ajutised töölised.Kogu töötundide kokkuvõte.II. TalutoidulIII Omal leival.IV Talutoidul.V. Omal leivalT.TtKETTtKETTtKETTtKETTtKENr.TTtKEI. II. III. IV. V. Mai. Aprill4748Aastas Kokku:Kõik kokku: 7. Toitmispäevade hulga väljaarvamine ja nende jaotus taluosade vahel. Tööliste toitmispäevadPerekonnaliikmete toitmispäevad Nimi  MaiJuuniJuuliAugust JaanuarVeebr. Märts Aprill KokkuArvatudNormaal päeva NimiPäeva ArvatudNormaalpäeva E.Liisu Laas Jüri Jalakas31 1630 3031 3131 -28 -31 -30 -365 2300,8 0,8292 184Peremees Jaan Perenaine Mari365 3651 0,8365 292Meestöölised Naistöölised Alaealised töölised12 - -12 12 48 15 8- - -4 3 1- 15 -9 6 -60 59 201.0 0,8 0,760 47 14Toitmispäevade jaotus1095 41 108Kokku:811T.Tt.K. Tööliste normaal toitmispäevad jaotatud taluosade vahel vastavalt nendes osades tehtud talutoidul tööliste tööle: Talumajapidamises 86%; Ühine kodumajand. 7%; Kõrvaltööstus 2%; Eratarvitus 5%.... Erakorralised normaaltoitmispäevad….. Kokku normaal toitmispäevi  697 70 57 - 16 15 2099 767 57 31 1244 *** Inimtööleht. 1925- Tabel. T-talumajapidamine, Tt- toitlus- ja kodumajandus, K – Kõrvaltööstus, E – eratarvitus. 1925Mai MaiMaIMaiMaiTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTundide arvMrkTTtKETTtKETTtKETTtKETTtKE1 2 10 3 10K220 1247-155186-6014740--72 154-220856-75Normaal tt *** Jaan Tamm. Inimtöö leht. Jaan TammMai MaiMaIMaiMai1 2 10K220 1247-155186-6014740--72 154-220856-75 *** Kassaraamat. Väljaminekute pool (lehekülg). Kuupäev Tõendi nr. Väljaminek Makstud kellele, kus, mille eest, aine hulk ja ühiku hind ja otstarve. Konto nr.Summa mk. VäljaminekTalumajapidamine mk.Toitlus-ehk ühine k-maj. mk.Kõrvaltööstus  Eratarvitus mk 3 3 3 5 8 8 8 8 9 10 10 10 15 15 15 22 22 27 27 29 30 31 31Mai kuu. Majandusühistult 160 kg linaseemne kooke a 20,6 mk kg Majandusühistult 1 piimaveonõu 2 kg suhkrut 1kg 50 mk Kaltsukaupmehelt 2 kaussi a 60 Ajalehe tellimine 1 kuuks Majandusühistult 1 vedruäke Eesti Põllumeeste Keskseltsilt maaparanduse plaan. Restorani kulud. Kauplusest 4 liitrit petrooleumi. Põllumajandusliku ajakirja tellimine aasta peale. Poeg Paulile taskurahaks. Perenaisele pluusiriie. Tulumaks 1925.a. talumajap. tulu pealt. Tulekindlustuspreemiat hoonete pealt. Kauplusest sulasele Jürile kuue voodririiet 8 küünart. Köögi pliidi paranduse eest potisepale. Peremehe isikumaks 1925.a. eest. Veskitammi parandamise eest töölistele. J. Tammele tasutud talumajapidamise peale võetud laenu ja selle %% 1000mk. Panka pandud hoiule (pikemaks ajaks) 8% Panka hoiule jooksvale arvele 4%. Tüdruk „Katale“ palka, aja eest 15. apr.-15 maini. Perenaise raamatu järgi väljaminek: Rosinad Tee Pipar ja kaneel 3300 1200 100 120 150 3000 1500 500 90 150 2000 800 1920 1200 800 300 200 1800 9000 20 000 10 000 2500 120 100 80 3300 1200 3000 1500 150 1920 1200 800 300 9000 10 000 2500 100 120 90 120 100 80 1800 20 000 150 500 2000 800 200 Kassaseis60930 978034870610218003650Bilanss70710 Kõrvaltööstuse üleanded. Tabel: lk 63. Kuupäev. Asja nimetus. (Märkida üles asjade arv, kaal, mõõt jne.)  Üksuse hind. KokkuTalumajapidamiseleKõrvaltööstuseleEratarvitusele Markades      Kokku: Inventaari raamat. Tabel 1. Talu osa, kapitali, rühma ja asja nimetus1.mai 1923.a.1. mai 1924.a.1. mai 1925.a.1.mai 1926.a.Märkused ja kustutusmäärad. ArvÜksuse hind Mk.Kokku Mk.  Arv.Üksuse hind Mk.Kokku Mk- ArvÜksuse hind Mk.Kokku Mk. Arv.Üksuse hind Mk.Kokku Mk.Uus väärtus Mk.Kestvus aastat.Soetamise aasta.Aastane kustutus Mk.K. Töölistetoa inventar. Voodid. Voodipesu. Lauad. Toolid. Kapid. Arvuti.jne. Kokku: Tööliste toa inventar. L. Mitmesugune inventar: Rõuguredelid. Sõel. Kartulikorvid. Kokku: L.mitm-esugust inv. Kokku: 6. Masin-riistkapitali. 7.Jooksev käitlus- ehk talituskapital. A. Tagavarakapital. A. Koresööt. Niiduhein. Põldhein. Suviviljapõhk. Soohein. Kokku : A. KoresöötTk. 2 2 1 2 1 2 60 1 5 130 80 90  60 40 60 100 40 2000 1280 400 550 2000 6230 3600 300 200 4100 150000 7800 8000 3600 19400 2 2 1 2 1 70 1 6 40 50 140 60 40 70 100 40  1950 1120 380 500 1950 5900 4200 285 240 4755 148000 2800 5000 5600 13400 2 2 1 2 1 65 1 5 110 120 20 60 40 60 40 50 1900 960 360 450 1900 5570 3800 270 200 4270 154000 6600 4800 1000 12400 2 2 1 2 1 72 1 4 100 180 60 40 105 45  1850 800 340 400 1850 5240 4320 255 160 4735 150000 10500 8100 18600 a. 1000 a.1200 a.600 a.400 3000 300  40 15 30 15 60 20 1923 1915 1913 1918 1903 1923 25 80 20 25 50 15 Tabel. (Täidetud näidis.) Normaaltöötundide aastakokkuvõte. Ettevõtja perekond I. Alalised töötajad Ajutised töölised.Kogu töötundide kokkuvõte.II. TalutoidulIII Omal leival.IV Talutoidul.V. Omal leivalT.TtKETTtKETTtKETTtKETTtKENr.TTtKE220 124 34412 149 16147 - 47- 48 48118 166 250 53432 45 - 77- - 30 &GU`y z { ›   ² ÜŻĀõšµn~¬·¹Ō å ē ū p#™#ŗ&ų&ü& ' 'Ā,×,Ū,üųķåŻųÖųĖųĄų¹ųĄų®ų¦ų¦”ų™”’ų‡ų|Żtmųe”h‡UChNY5 h¢LēhNYh¢LēhNY5h¢LēhNYCJaJh"n”hNYCJaJ hŽd×hNYh:!ÄhNY5 hNY5hdDŖhNY5hdDŖhNYCJaJ hwyühNYh…AZhNYCJaJh…AZhNYCJ aJ hŹ8ČhNYhNYCJaJhNYCJ(aJ(h…AZhNYCJ(aJ(hNYhšW|$  HIJTU`q“ Ėņ K z  ³ Ē ą ō õ   śśśśśśśśśśśķķäķśķķķķķŪŪŪŪ„Ä`„ÄgdNY„ˆ^„ˆgdNY „Ä„Ä^„Ä`„ÄgdNYgdNY€ĮšĮžž / @ Q i ‘ “ ° Õ   6 K ] k ¬ Ē   0 V i  ¦ É ē ööööööööéąééŪŪŪŪŪŪŪŪŪŪŪŪŪgdNY„ˆ^„ˆgdNY „Ä„Ä^„Ä`„ÄgdNY„Ä`„ÄgdNYē õ   ? J b n o z { | › œ ² ³ gßJZy©¾æĄõöśśśśśśśśśśśśśśśśśńńńńńńńńńńń Ę“gdNYgdNYö÷…ģ“•–—µ¶·“BC•–ć  R!S!E"n#o#p#q#š#›#$öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY${$|$%b%%ģ%t&ø&¹&ŗ&»&ł&ś& ''((o)q)±*+Å+(,Ą,Į,Ā,Ł,Ś,öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYŪ,-Ä3Ü3ß39>=>>>O>R>cJ€JŽJ‘JžJŸJ JČJŻJK$K%K&KĖKĢKĶKźKģKśKūKüKRL`LŹLŁLŚLŪL”QĘQŚQžQ’QķSłSżSĒTČTŹTāTäTłUłõźāõ×Ļ×ĻõĹā®ā®õ®õ®ā®õ§Ļ§õ®ā®õ®õ®ā®õ®āõ õ•āõЂЂõhNYCJ$aJ$h(ahNYCJ$aJ$hi)hNYCJaJ hĻŠhNY hüŚhNYhĻŠhNYCJaJhüŚhNYCJaJhüŚhNYCJ$aJ$hNYCJ aJ h>4#hNYCJ aJ hNYCJaJh„=EhNYCJaJhNY h‡UChNY2Ś,7-F-c--Ä-ł-ū-’.“.ć.ń.//(/;/K/Z/w/Š/š/›/'0(0g0v0w0—0æ0öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYæ0Ą0„1¦1O3P3Ä3Å3Ż3Ž3:4Ć4€5½5ķ6R7Ģ8H:\;-<±=8>9>:>P>Q>>@?@o@öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYo@ž@ŗ@ź@ė@”AvB*D³E2I÷IaJbJcJdJ€JJJJ‘JŸJ J±JĒJČJšJKKööööööööööööööööźöööööööööö & F Ę“gdNY Ę“gdNYK%K&K@KJKcKdK…K‘KKĢKėKģKūKüK2L@LQLRLkLvL„L‘L¢L²LÉLŹLŚLŪLöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYŪLõLM)MAMBMwM”M MøM¹MÕMšMNNNBNXNvN„N˜N­NæNęNēNOO\O]Oöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY]O‹OŒO«O·OŃOŅO P P+P9PdPfP‰P›PÆPĀPĆPźPłPQQSQjQkQ Q”QĒQČQöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYČQŁQŚQ’Q!RER†R»R×RąRūRS3SUSVSˆS›S²SģSķSśSūSTTfT£TĒTČTóźźźźźźźźźźźźźźźźźźóźźźźźźź Ę“gdNY & F Ę“gdNYČTćTäTU+U4#hNYhŃ=hNY5CJ aJ hŃ=hNYCJaJhNYCJaJhŃ=hNYCJ aJ hNYCJ aJ h'LŽhNYCJ aJ h'LŽhNY5hNYh(ahNYCJ$aJ$h'LŽhNYCJaJ*ĢVčVöVW WW(W;Wi?i^ixi’i³iøiŅiÓi’ižköööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYžkŸkņkók2l3ljlŪlÜlhmimjmxmØmÖmn4n]n^nwnxnŠnŃnŚnŪnŠo‹oupvpöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYvp“pøpąpįpr r£rģrķrör÷rųr=s>s˜sĶsĪsÆtōtoupužu’uÅvĘvww£wöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY£w-xóxōxõxyyz>z•z—z"|®|°~±~|}R€M‚Ŗ‚«‚¬‚‚ƂJ„~„‘„„„öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYsłxyu{‰«‚‚Ƃ:‡U•[•€Ÿ‡ŸˆŸR¦W¦g¦1§A§a§€Ŗ¢Ŗ¦Ŗr­ø­¢®£®ž²³%³Šŗ‹ŗŒŗŗą»ķ»ń»BĮüńüéäüŁŅüŹüĀüŗäüÆ£ü›äü“äü‹ü„ü|äüuünüfäüh¬]–hNY5 h©WhNY hˆ 2hNYhˆ 2hNY5 hńŒhNYh#1ÄhNY5hńŒhNY5hˆ1hNY5hˆ1hNY5CJaJhˆ1hNYCJaJh`&hNY5hH hNY5hī–hNY5 hI(6hNYhö hNYCJaJ hNY5h’l‹hNY5hä*mhNYCJaJhNY'„„Ąń+…‚…ƒ…1ˆˆ°Š ‹ ‹.‹;‹H‹T‹b‹q‹r‹…Œ†Œ‡ŒØŒ©ŒĄŒŃŒąŒįŒóŒōŒöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYōŒ"}~™š©ĖÜŻ:;‡ˆH¼½äåq’r’Ī’õ’3“c“öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYc“d“e“+”\•]•A—B—™š¶œ,žBŸ€ŸŸ{”p¢8¤Q¦R¦S¦g¦i¦š¦0§1§B§C§öööööööööööööööööööööööööźö & F Ę“gdNY Ę“gdNYC§ĪØ8©š©€ŖŖ£Ŗ¤ŖöŖ9«]«’«¦«¾«Ų«ł«ś«“¬p­q­ø­¹­ē­®@®p®£®Ņ®Æöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYÆ+ÆWÆ„Æ…Æ†Æ ° °‹±ų²ł²ś²³³–³@¶A¶G·OøPø‹ŗŗß»ą»ī»ļ»l¼Ü¼öööööööööööööööööööööööźööö & F Ę“gdNY Ę“gdNYܼó½M¾N¾”æ¹Ą?Į@ĮpĮqĮrĮ£Į¤ĮŹĮōĮõĮĀ Ā|Ā}Ā Ā”ĀĒĀńĀĆĆAĆmĆnĆöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYBĮpĮ/ÅxÅ"Č&Č'ČGČHČIČcČeČtČńŹĖĖÉÕĻÕÕՅڱڮÜĘÜŹÜóā:ćAćBć™ć“å”å™åVęWę¼ę½ęēēēēēĒźĶźhķ”ķ•ķ÷óėóćŽćÖŽćŽĻóļó“Žó¬ó —󏎏ŽóˆŽóˆóˆóˆŽó¬óuóh2mģhNY5CJaJ hąhNY h UŁhNYht<$hNY5hNY5CJaJhąhNY5CJaJh‹ ČhNY5hē]’hNY5hNYCJ aJ hŃz–hNYCJ aJ hŃz–hNYhŃz–hNY5 hNY5h EµhNY5h7.ąhNY5hNYhļ<ŃhNY5-nƐƑƒĆóĆōĆIÄJÄtęÄÄÄÅÄÓÄŌÄüÄ.Å/Å0ÅxÅyÅŹÅĖÅCĘDĘ‚ĘƒĘ¬Ę­ĘäĘöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYäĘåĘęĘšĒŚĒ!Č"Č#ČdČeČ#ÉcÉūÉüÉšŹńŹņŹĖĖ˜Ė»Ķ™ĪŹĻŃŃÓÓJÓiŌöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYiŌjŌŚŌõŌÕÕ3ÕIÕ_Õ`ÕĒÕČÕŠÕŃս׾הؕجلڅڱڲڳڳۧܨܩܪÜöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYŖÜĒÜČÜ Ż¾Ż™Ž4ßąą%ąrą®ąÅąßąąąQį©įLāšāńāņā;ć<ć=ćBćCćPćmćööööööööööööööööööööööööééé Ę“$IfgdNY Ę“gdNYmćnć€ćć˜ć™ć”ć¦ć“ćĀćņņņņQņņņņ kd$$If–FÖÖ\”’Ø dԐ# ¼p¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö Ę“$IfgdNY ĀćŻćėćöćäää%ä4äNä]äeälä†ä‘ä äŖäŗäÉä×äģä’ä å"å7åCåRåcåsåņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņ Ę“$IfgdNYsååŠå”å™åžå£å©åÆåµå»åæåÅåÉåĻåÕåŁåŻåįåęåģåņåųåžåę ęęęęņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņ Ę“$IfgdNYę"ę(ę.ę4ę:ę@ęFęKęQęVęWęZę\ę^ęaędęgęjęlęoęqętęwęyę{ę}ęę‚ęņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņ Ę“$IfgdNY‚ę…ęˆę‹ęę“ę–ę™ęœęŸę¤ę§ęŖę­ę²ęµęøę»ę½ęĮęÄęĒęÉęĖęĶęĻęŅęŌę×ęņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņ Ę“$IfgdNY×ęŁęŪęŽęįęäęēęéęėęķęļęńęóęõę÷ęūężę’ęēēē ē ēēēēņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņ Ę“$IfgdNYēēēēüēäéÅźĘźĪėgķ^UUUUUUUU Ę“gdNY kd‹$$If–FÖÖ\”’Ø dԐ# ¼p¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö gķhķiķ”ķ–ķ7ī”īįīāīųīļļżļjšžšŸšīšļšwńZņ\ņ‡óˆó®óÆóˆõ‡ö÷aųöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY•ķ–ķ—ķŠó­ó°óŗó'üBüCüDüžž .’48‘’“”ģųś@P‰ ‹ Œ „ § y€ƒ“łōščōįšÖĻōšĒšĒšĒšōšĄōøš¬£š›šš„|šth_hhNY5CJ aJ hÆ 6hNY5CJ aJ hÆ 6hNY5hNYCJ aJ hā ėhNYCJ aJ hp1AhNY5CJ aJ hā ėhNY5hNY5CJaJhZŻhNY5CJaJh¬]–hNY5 hS*ĀhNYh\`ĻhNY5 h2mģhNYhQóhNYCJaJ hŽPhNYhŽPhNY5hNY hNY5 hfG”hNY%aų}ł]ś^śŽśśĘśĒśČś ū ū'ū7ūNūgū}ūŒū£ū±ūÅūŌūāūšūžūü&ü'ü(üBüöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYBüCüłüśü žž€’ !b’34’”•ęēčłś23dJöööööźööźŻŻźööööööööööööö Ę“„h^„hgdNY & F Ę“gdNY Ę“gdNYJ ˆ ‰ ¦ § ; z 1 2 xyz©Ŗ“µ¶čéˆmn–öööéöööööööööööööööööööŻö & F Ę“gdNY Ę“„ ^„ gdNY Ę“gdNY“”§Ø©ŖéüżµēéUtvč !!ō%& &­'¾'Ą'4*E*G*R*·+ø+·/ō/õéõāŚÖĪÉĀÖ·ÆÖ¤ÆÖ™ÆÖŽÆÖ†ÉÖzqhÖaÖVhO'}hNYCJaJ haxhNYhNY5CJaJhNY5CJ(aJ(haxhNY5CJ(aJ(huhņhNY5h}ahNYCJ$aJ$hĪ;>hNYCJ$aJ$h8hNYCJ$aJ$hNYCJ$aJ$hš3VhNYCJ$aJ$ hš3VhNY hNY5hš3VhNY5hNYhNYCJ aJ hÆ 6hNYhÆ 6hNY5CJ aJ hÆ 6hNYCJ aJ –oTUVuvk ē č é !!#å$ļ%š%ń% & &¤'„'©'æ'Ą'ööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYĄ'Į'Õ'å'ę'ö'÷' (,(<(J(q(ņņņdņņņņņņņkd$$If–FÖÖF”’”ø#$ Ų tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö Ę“$IfgdNY q(r(~((˜(™(«(Ī(Ž(ģ(ķ()) ))!)")?)f)g)h)i)s)z)‚)Š)”)ņņņņņņņņņņņņņņņņņņņāāāāāāā$ Ę“$Ifa$gdNY Ę“$IfgdNY”)•)–)—)˜)™)”)£)Ŗ)°)±)¹)ŗ)»)¼)Ę)Ē)Č)É)Ź)Ė)Õ)Ü)ä)ģ)ö)÷)ļāāļļļļļļļļļļļļļļāāļļļļļļļ Ę“$IfgdNY$ Ę“$Ifa$gdNY÷)ų)ł)ś)ū)******** ***ļāāļļļļļļļļļļļ Ę“$IfgdNY$ Ę“$Ifa$gdNY**+*,*-*.*/*0*F*G*Q*R*offfffffZf & F Ę“gdNY Ę“gdNYkd‹$$If–FÖ”‚ÖF”’”ø#$ Ų tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö R*Ä+q.³/“/µ/õ/ö/ 0†0Ó0u1”2/3˜4™4š4Ę4Ē4³5.6Ž6ų6P728öööööööźŽŽŽöŽŽööööŅŅŅŅŅŅ & F Ę“gdNY & F Ę“gdNY & F Ę“gdNY Ę“gdNYō/õ/ö/0 0š4›4œ4Å4;9>9w9x9y9S<‚<„<¤<z>©>A$A˜CŸCĀCĒCčDEE¦HØH¾HĄH”WĢWĶW»XĆXžZ[[[]—]Ō^ķ^š^ųģäßŪÓŪÓŪßÓßÓŪČųĮŪ¶Ū¶Ū¶ųÆŪ¶ųŪ§œ§Ū”ßŪŒŪŒß…ŪŒŪ}ßhfJbhNY5 hę^ļhNYhę^ļhNY5hō\bhNY5hG'ĮhNYCJ$aJ$hNYCJ$aJ$ h T«hNYh T«hNYCJaJ h-j’hNYh-j’hNYCJaJhüb‹hNY5hNY hNY5hO'}hNY5hO'}hNY5CJaJhNYCJaJ.28:9;9x9y9):–:=;«;S<T<ƒ<„<v=Ē=y>z>©>Ŗ>l?[@A󟯯ŃŃŃŃŃźźźÅÅÅźźź¹¹¹ & F Ę“gdNY & F Ę“gdNY & F Ę“gdNY Ę“„h^„hgdNY Ę“gdNY & F Ę“gdNYAA$A%AŹApBēBDC—C˜CĄCĮCčDéDEIFIG¤H„H¦HæHĄHšH(I€JĪJöööźźöźźöööööööööööŻööööö Ę“„¼^„¼gdNY & F Ę“gdNY Ę“gdNYĪJTM NaO„P#RĖRUŌU V}VĪVŸW WĶW/XŗX»XĆXąXYY3Y4Y\Y]Y{Y“Y”Yöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY”YÆY°YüZżZžZ[N[[‚[;\#]%]]]Ō^Õ^ļ^š^ń^1_2_6_7_;bjbdŪdÜdöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYš^1_2_ądždeeje€e…e„ejfmfpf…fÆfĪfŽfūfżfg]gyggŸg„g°g²gųg h h*h+hll$l%llOlblvl‚l–lmmm4m5mDmööööööööööööööźźźźźźźöööŽ & F Ę“gdNY & F Ę“gdNY Ę“gdNYDmEmMmSm\mdmpm{m|m˜m£m¬m²m¼m½mŚmöm n n&n'nJnŒnÄnõn)oöźźźźźźöööööŻöööööööööööö Ę“„Ō ^„Ō gdNY & F Ę“gdNY Ę“gdNY%n'n|p}pss&s's?s v)v+v”x°x·xĮxĆxÄxóx y.y/y1y2y4yRySyVyZy[y]ybycy±yŲyŪyÜyßyļyóyžy’yzzzz&zBzIzUzVz‰z z”zÄzÅzöņėņć×öŠņÄ»ņ³®§ņ§®Ÿ”Ÿ”®”Ÿ”®ņņ®ņ§ņ§ņ§ņ§®ņ®ņ³®ņ§®Ÿ®”Ÿ h+"fhNYhĄ)hNYCJaJhNYCJaJ hĄ)hNY hNY5hĄ)hNY5hNY5CJ aJ hŌ[&hNY5CJ aJ h5—hNYh5—hNY5CJaJh5—hNY5 hr­hNYhNYhNY5CJaJ7)oToˆo³oķo*pSp}pŽp„pČpŽpq&q'q]r sss's(suuMuNuWuXuYukuöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYkumuvuwuxuyu‹uŌußućuļuóuöéééééééééé Ę“$IfgdNY Ę“gdNY óuōuõuöu÷uųułuśu^QQQQQQ Ę“$IfgdNY kd$$If–FÖÖ\”’8P#¤Ģt tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöśuūuüużuvv*v,v’vx^UUUUUUUU Ę“gdNY kd$$If–FÖÖ\”’8P#¤Ģt tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö xx‘x±x²x³x“xµx¶x·xĀxĆxÄxÅxĘxĒxŃxķxööööééééééééééééé Ę“$IfgdNY Ę“gdNYķxīxļxšxńx6))) Ę“$IfgdNYČkd$$If–F4Ö”Ńֈ”’€l\ HN$`ģ`ģ`š `ģ`Ę tąÖ0’’’’’’ö€$ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöńxņxóxy y.y2yOySyņņņņņņņņ Ę“$IfgdNYSyTyīkdą$$If–F4Ö”“Ö“”’€l\ HNĮ$ ģ ģ š ģ sE tąÖ0’’’’’’ö€$ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöTyUyVy[y\ycyy¦y§yÆy°y±yøy¹yĄyČyÉyĻyŠyŃyŁyąyįyčyšyōyõyņņņņņņņņņņņāāāāāāāāāāāāāāā$ Ę“$Ifa$gdNY Ę“$IfgdNYõyły’yz zzzzļļļļļļļ$ Ę“$Ifa$gdNYzzėkdŅ$$If–FÖÖ“”’€l\ HNĮ$ģģš ģsE tąÖ0’’’’’’ö€$ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laözz#zCzDzEzFzGzHzIzTzUzVzWzXzYzczƒzööööééééééééééééé Ę“$IfgdNY Ę“gdNYƒz„z…z†z‡z5((( Ę“$IfgdNYŹkd¤$$If–F4Ö”Ńֈ”’ŸŌņ Ž źÜ#` `h` `ģ`$u tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö‡zˆz‰zz”zÄzČzŪzßzšzōzõzöz÷zūz{{F{N{O{P{W{^{_{g{h{ņņņņņņņņņņķņņņņņņņņņŻŻŻŻŻ$ Ę“$Ifa$gdNYFf” Ę“$IfgdNYÅzĒzČzŽzāzózōzöz{M{O{P{R{S{V{v{w{{Ž{Ÿ{ {°{±{Ä{Å{Ę{Ē{É{|}”}#deēč`‚a‚Š'Š)ŠåŠ‹‹‹ #*cõščŻčŻšÖŅÖšÖŅÖŅÖŅÖŅÖŅÖŅÖšŹšŅæŅ·°Ņ°Ņ°Ņ¤›Ņ“ŅŒŅ„Ņ„ŅhŽA‰hNY5 h ähNYh…:ļhNY5hNY5CJaJh ähNY5CJaJ hęc’hNYhE0hNY5hęc’hNYCJaJhĄ)hNY5hNY h+"fhNYh+"fhNYCJaJhNYCJaJ hNY5hĄ)hNYCJaJ0h{i{p{w{~{…{†{Ž{’{˜{™{ {§{©{Ŗ{±{·{½{¾{Å{Ę{Ē{w}x}y}”}£}ļļļļļļļļļļļļļļļļļļļźįįįįįį Ę“gdNYFf’ $ Ę“$Ifa$gdNY£}Ł}²ß!"demnoyЁ™­ہöööööööéééééééé Ę“$IfgdNY Ę“gdNYہ܁݁ށ߁8+++ Ę“$IfgdNYĘkd $$If–FÖֈ”’Ļxü€l#;© „„ģ$ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö߁ąįāćäņņņņņ Ę“$IfgdNYäåęēč8/// Ę“gdNYĘkd9 $$If–FÖֈ”’Ļxü€l#;© „„ģ$ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö聚ń÷‚‚'‚V‚ņņņņņņņ Ę“$IfgdNYV‚W‚X‚Y‚Z‚8+++ Ę“$IfgdNYĘkdā $$If–FÖֈ”’Ļxü€J#;© „„ŹF tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöZ‚[‚\‚]‚^‚_‚ņņņņņ Ę“$IfgdNY_‚`‚a‚b‚c‚8ƒ8//// Ę“gdNYĘkd‹$$If–FÖֈ”’Ļxü€J#;© „„ŹF tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö8ƒӄG…Q†°‡ψF‰ŠŠŠ(Š)Š‹‹Ŗ‹«‹ŗ‹»‹¼‹Ą‹Į‹ʋĒ‹ȋՋöööööööööööööööööéééŌééé Ę“„q„q$If]„q^„qgdNY Ę“$IfgdNY Ę“gdNYՋ֋į‹ā‹ķ‹Œņņņņņ Ę“$IfgdNYŒŒŒ5( Ę“$IfgdNYŹkd4$$If–F4Ö”hֈ”’Ģä°č D%`8l`Ģ`8`8$ tąÖ0’’’’’’ö°%ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöf4ŒŒŒŒŒŒ)ŒźŻŻŻŻŻ Ę“$IfgdNY Ę“„q„q$If]„q^„qgdNY)Œ*Œ/Œ" Ę“$IfgdNYŻkd$$If–F4Ö”ż֞”’Ģä°č X D% 8, Ģ 8 88ģ tąÖ0’’’’’’ö°%ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4/Œ3Œ4Œ5Œ6Œ7Œ=Œ>Œ?Œ@ŒCŒDŒGŒJŒKŒNŒOŒfŒpŒ˜Œ°ŒڌšŒńŒņŒóŒśŒņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņāā$ Ę“$Ifa$gdNY Ę“$IfgdNYśŒūŒ’Œ "#*+,34:?@ACļļļļļļļļļļļļļļļļļāļļļļļļļā Ę“$IfgdNY$ Ę“$Ifa$gdNYCDEFGHIJQSļļļļļļļļļ$ Ę“$Ifa$gdNY STUV' Ę“gdNYŲkdč$$If–FÖ֞”’Ģä°č X D%8Ģ888ģ tąÖ0’’’’’’ö°%ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöV_`ayz„¦§‘Ž‘’|’}’¤’%“&“'“\“]“^“”d”e”“”””Ÿ” ”˜–öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNYcy|„,“[“^“_“a“””Ÿ”Z˜u˜š!š}š™šܛõ›>DBŸOŸPŸ^Ÿž£„£¦£§£č£š£’£¤ ¤ ¤¤¤¤!¤#¤(¤)¤.¤/¤5¤6¤@¤A¤D¤E¤P¤Q¤R¤’«'¬õńęńŽŁńŅńŹńŹńŁĆŁń»ń»ń»Ł“ń“ń“Łń­ń­ń­Ł­ń­ń­ń­ń­Ł­Ł„Ł»žń’h«6jhNY5CJaJ hTQBhNYhµ*hNY5 hµ*hNY hÄ)“hNYhÄS9hNY5 hqŲhNYhVP™hNY5 hoMżhNY hNY5hoMżhNY5h$FŁhNYCJ$aJ$hNYh$FŁhNYCJ(aJ(6˜–Y˜Z˜u˜v˜ššš€šŪ›ܛ<>AŸBŸa 0”¢Ž£££›£œ££ž£¦£§£ę£ööööööööööööööööööööööééééé Ę“$IfgdNY Ę“gdNYę£ē£č£ń£’£ ¤¤¤¤¤ƒvvvvvvvv Ę“$IfgdNY|kd–$$If–F4ÖÖ0”’ø#`$Ų tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö ¤¤īkdż$$If–F4ÖÖ“”’øÜ Ä$4 ¤# $$č`ģ„ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö¤¤¤¤"¤$¤&¤'¤)¤*¤,¤-¤/¤1¤3¤4¤6¤7¤8¤9¤:¤ņņņņņņņņņņņņņņņņņņņņ Ę“$IfgdNY:¤;¤ģkdŚ$$If–FÖÖ“”’øÜ Ä$4 ¤#$$č`ģ„ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö;¤A¤E¤H¤K¤L¤M¤N¤O¤ņņņņņņņņ Ę“$IfgdNYO¤P¤ģkdÆ$$If–FÖÖ“”’øÜ Ä$4 ¤#$$č`ģ„ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöP¤Q¤R¤T¤U¤¶„9¦:¦bØPŖž«’«R¬S¬­Ž­Ō®Õ®Ö®č®é®—Æ)²6³7³öööööööźźźŻŻŻŻŻŻööŠööööö Ę“„Ø ^„Ø gdNY Ę“„8^„8gdNY & F Ę“gdNY Ę“gdNY'¬(¬S¬y¬z¬­­Ö®Ł®å®ź®6³i³#¹*¹+¹B¹C¹S¹½.½1½]½óĄ%Į.Į™ĒÄĒÅĒĘĒtČ%Ķ\ĶIŅeŅhŅrŅsŅöņęöņßņöęöņÓņĖƿƿņ³ö¬ņ öņ•‚{ņoņgĘņ` hŒżhNYhŒżhNY5hµC0hNY5CJaJ h©LłhNYh©LłhNYCJaJhNYCJaJhdfhNYCJaJhN= hNY5CJaJ h-…hNYhh $hNY5CJaJ h®MŅhNY hNY5hÅGĀhNY5hÅGĀhNY5CJaJ h«6jhNYh«6jhNY5CJaJhNYhNY5CJaJ%7³i³j³¶³-“{µęµB¶C¶øŖø"¹#¹˹̹ŗ)ŗJŗKŗ»»!»"»>»Z»q»r»‘»“»öööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY“»Ą»Č»Ź»ó»ü»#¼+¼,¼E¼F¼G¼ ½½½/½0½ļĄšĄńĄ&Į'Į(Į÷ĮųĮ&Ā'Ā!Ä"Äöööööööööööööööööööööööööööö Ę“gdNY"ÄiÄjÄŽÄÅ?Å]ņŨÅäÅęœƵĘńĘņĘ˜Ē™ĒšĒÅĒĘĒtČ#Ķ$Ķ%Ķ\Ķ]ĶZĪööööööööööööööööööööńńńäńń „Ä„Ä^„Ä`„ÄgdNYgdNY Ę“gdNYZĪńĪ„ĻŠļŠĢŃŅŅŅ$Ņ%ŅEŅFŅfŅgŅhŅsŅ„Ņ’ŅžŅśśśśśśśśśśśśśśńńńńń $IfgdNYgdNYžŅŸŅ Ņ”ң҄ҧҩŅJAAAAAA $IfgdNYµkd„$$If–F4ÖÖr”’4 X Ü#p`0$ µĻ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laösҔҢңҤ҄ҦҧҨҩҪҫҬҭүҰұҲҳҵҷҹҺҽҾŅÄŅČŅĖŅĢŅĻŅŠŅŲŅŚŅŻŅŽŅåŅęŅķŅīŅļŅÓÓ&Ó'Ó8Ó9ÓCÓDÓGÓIÓLÓPÓUÓXÓ[Ó`ÓcÓfÓgÓsÓtÓ€ÓÓÓŽÓÓ¾ÓæÓĪÓĻÓįÓäÓķÓdŲeŲ†ŲŲžŲ²ŲīŁŚśöļśļöļöļöļöļśöļöļśčöśöįöčöįöįśčöśöįöįśöįöįöįöįčśčöśčöśčöśöįöįöįśöśčśöśŚöŅśŅśĖöŅ hĒ+ĢhNYhĒ+ĢhNY5 hŃkįhNY h¹'ėhNY h_]hNY hŒżhNYhNY hNY5P©Ņ«Ņ­ŅÆŅ±Ņ³Ņ“ҵҷҺҼҾŅÄŅČŅŹŅĢŅĪŅŠŅŅŅŌŅÖŅŲŅŚŅŽŅąŅęŅčŅīŅöööööńöööööööööööööööööööööFfL $IfgdNYīŅļŅõŅöŅÓÓÓÓÓÓ#Ó$Ó'Ó/Ó0Ó5Ó6Ó9Ó;Ó<ÓAÓBÓDÓGÓHÓMÓNÓQÓSÓśńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńń $IfgdNYFf°SÓTÓYÓZÓ\Ó^Ó_ÓdÓeÓgÓjÓkÓpÓqÓtÓwÓxÓ}Ó~ӁӄӅӊӋӎӏӬӭӾÓööööööööööööööööööööööööńöööFf’ $IfgdNY¾ÓĄÓĻÓŠÓįÓāÓćÓäÓöŌööööSNNNgdNY¢kd'$$If–FÖ”ŠÖ\”’4 X Ü#  $ µĻ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö $IfgdNYöŌlÕmÕ=Ö‹ÖŒÖĆÖŽÖōÖ××××ć×cŲdŲeŲžŲŸŲ/هŁģŁķŁīŁŚŚŚŅŚśśśśśśśśśśśśśśśśńńńńńńńéśśś & FgdNY„h^„hgdNYgdNYŚŚ)Ś׌óŚōŚųŚæŻóŻöŻŽŽ"Ž$ŽƒŽ“Ž ßßß!ß&ß,ß/ß8ß=ßDß|ß}߄ߐߑ߄߹ßÉߏßŃßųßłß$ąūā$ć.ćsćvćwćyć€ćć‡ćŖć“ć¾ćĄćĪćŗę»ęśóļēśóļÜÕĶÕĶÕļĶļĶļĶļĶļĶļĶļóśļÕĶļÅÕś¾ē²ļŖś£śŖļÅļ›ś›ļś“ļŒ hžA®hNYh>BhNY5hq…hNY5 h‡_0hNYhžA®hNY5h4PhNY5CJaJ hĢehNYhĢehNY5hāĘhNY5 hāĘhNYhāĘhNYCJaJhĒ+ĢhNY5hNY hĒ+ĢhNY hNY57ŅŚÓŚŌŚōŚõŚ¾ŻæŻĄŻóŻōŻ$Ž6Ž\ŽsŽ•Ž¼ŽŚŽżŽßß-ßEßSßmß}ߑߙߏßßßųßśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNYųßłßśß$ą%ąXįYįõāöā÷āųā%ć&ćwćxć“ćµć¾ćæćĄćĪćłćśćūćüć ä äśśśśśśśśśśśśśśśśéąąąąąąąąą $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNY ä ää$ä5äDäööååå„q„q$If]„q^„qgdNY $IfgdNYDäEä"Żkd¶$$If–F4Ö”7֞”’œÅ4øšt"ų%l`)o„ 8 „ „ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4EäFäGäwäxäyäzä}ä€äƒäīååTååååå‘kd  $$If–F4Ö”;ÖF”’œÅų%, )3 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY ƒä†ä‰äŒääšä¬äČäćä å"åAåfåå¤åĖåąåųå ęęęęęęę"ę#ę$ę'ęöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY'ę(ę)ę,ę/ę2ę3ę4ę8ę=ęBęFęJęKęPęSęTęXę\ę_ębęcędęeęfękęlępęqęöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYqęvęyęzę~ę‚ę…ęˆę‰ęŠę‹ęŒęę‘ę’ę“ę—ęœęööööööööööööööööö $IfgdNYœęęžę„ę% $IfgdNYŚkd,!$$If–FÖ”•֞”’œÅ4øŃU"ų%)o„„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö„ę¦ę«ę°ę“ę¹ęööööö $IfgdNY¹ęŗę»ę¼ę% gdNYŚkd"$$If–FÖ”³֞”’œÅ4øŃU"ų%)o„„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö»ę¼ęĀęĒęįęćęģęīęüęŖģ±ģ³ģĖģĪģŲģŚģčģFīGīTīuīīīīĆšÄšÅš’ń”ńŌńūńņņņ×óŲóŁóōōō+ōķõōõõõžõ’õ1öoöyözöŒööšö§ö©ö³ö“öæöĘöŹöĖöÕöÖöüōüčßüŚŅüŹüŹŚüŚŅüŚüĀüŚŅüߌ»ü³ŚüŚŅü¬ßŚüŚŅü³ü¤ü¤ŚüŚüüŚüüüü h°KhNYh°KhNY5 hžA®hNYhÓo€hNY5 hĘ/hNYhĘ/hNY5hKtähNY5h>BhNY5 hNY5hNY5CJaJhR`ĀhNY5CJaJhR`ĀhNY5hNY>¼ęāęćęģęķęīęüę'ē(ē5ē6ē7ē=ē]ēnē}ēśśéąąąąąéąąąééé $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNY}ē~ē"Żkdņ"$$If–F4Ö”7֞”’h°4øšt"ų%lŌ`H „„ 8 „ „ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4~ēē€ē°ē±ē²ē³ē¶ēøē¹ēīååTååååå‘kdŌ#$$If–F4Ö”;ÖF”’h°ų%,Ō HH tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY ¹ē»ē¾ēĮēÄēĒēŹēĶēŠēÓēÖēŁēÜēßēąēćēäēčēźēüēčJčrč¢čøčÕčžč#é@éöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY@é_é„éÆéČéóé(ź]ź‚ź”źØź·źøź¹ź¼ź½źĄźÄźĒźĖźĪźŅźÕźŲźŪźßźćźēźģźöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYģźķźšźńźņźóźöźųźūźüźżźėėė ėėėėė"ė&ė+ė/ė3ė7ė<ė=ėAėBėöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYBėFėGėLėPėTėUėVė[ė\ė]ė^ė_ėcėhėiėjėkėpėqėuėvėwėxėyėzė~ėė„ėöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY„ėˆėŒėėŽėėė‘ė•ė–ė—ė˜ė™ėšė›ėœė ė”ė¢ė§ėØė©ėŖė«ėÆė°ėµė¶ė·ėöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY·ė»ėĄėÄėÅėĘėĒėĖėĢėĶėŃėöööööööööö $IfgdNY ŃėŅėÓėŚė% $IfgdNYŚkdR$$$If–FÖ” ֞”’h°člŃU"ų%ŌH8„e„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöŚėŪėāėčėķėņėööööö $IfgdNYņėóėōėõė% gdNYŚkd.%$$If–FÖ”Y֞”’h°člŃU"ų%ŌH8„e„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöõė§ģØģ©ģĢģĶģĪģĻģŲģŁģŚģčģķķķķ#ķ$ķ%ķ+ķ>ķPķ_ķśśśśśśśéąąąąąąąąąąąééé $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNY_ķ`ķ"Żkd &$$If–F4Ö”ø֞”’Ķ@ʆ"&lˆ`±s† : † ˆ tąÖ0’’’’’’öz&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4`ķaķbķ’ķ“ķ•ķ™ķšķžķ ķīååTååååå‘kd'$$If–F4Ö”¤ÖF”’Ķ&,ˆ ±A tąÖ0’’’’’’öz&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY  ķ„ķĶķĪķöķ÷ķūķüķżķīīīī īīīīīīīīīīīööööööööööööööööööööööö $IfgdNYī ī!ī/ī% $IfgdNYŚkdŽ'$$If–FÖ”É֞”’Ķ@Ęįg"&ˆ±s††§ tąÖ0’’’’’’öz&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö/ī0ī7ī>īCīEīööööö $IfgdNYEīFīGīHī% gdNYŚkdj($$If–FÖ”֞”’Ķ@Ęįg"&ˆ±s††§ tąÖ0’’’’’’öz&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöHīRīSīuīvīī€īīīŗī»ī¼ī½īŹīĖīĢīŅīåīļļśśśśéąąąąąąąąąąąééé $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNYļļ"ŻkdF)$$If–F4Ö”7֞”’Å4øšt"ų%lˆ`©o„ 8 „ „ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4ļļļIļJļLļNļOļRļVļīååTååååå‘kd0*$$If–F4Ö”;ÖF”’Åų%,ˆ ©3 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY VļZļ]ļ`ļcļgļtļœļ·ļÜļŻļ’ļšš;š<š=šAšEšIšJšMšNšOšSšTšUšYš]šöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY]šbšcšgšhšmšqšršsštšušzš{šš€šš…š†š‡šˆšŒššŽššš•š–š—š›šöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY›šœšš«š% $IfgdNYŚkd¼*$$If–FÖ”} ֞”’Å4øŃU"ų%ˆ©o„„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö«š¬š³šøš½šĀšööööö $IfgdNYĀšĆšÄš“ń% gdNYŚkd˜+$$If–FÖ”Y֞”’Å4øŃU"ų%ˆ©o„„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö“ń”ńŌńÕńūńüńņņņņ@ņAņNņOņPņVņ€ņ‘ņ ņśśśśśéąąąąąéąąąééé $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNY ņ”ņ"Żkdt,$$If–F4Ö”7֞”’œÅ°čšt"ų%l`) ė8  „ „ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4”ņ¢ņ£ņÓņŌņÕņÖņ×ņäņóņīååTååååå‘kdd-$$If–F4Ö”;ÖF”’œÅų%, )3 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY óņųņ’ņ ó)ó3ó4ó5ó6ó7ó8ó9ó<ó=ó>óEóLóSóTóZó[ó\ócójópóqówóxóyóöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYyóó…ó‡óˆóŒóóŽó”óšó ó”ó¦óöööööööööööö $IfgdNY ¦ó§óØó¶ó% $IfgdNYŚkdš-$$If–FÖ”֞”’œÅ°čŃU"ų%)ė8é„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö¶óøóĄóČóĻóÖóööööö $IfgdNYÖó×óŲóŁó% gdNYŚkdĢ.$$If–FÖ”;֞”’œÅ°čŃU"ų%)ė8é„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöŁóōōōōō+ōVōWōdōeōfōlō€ō‘ō ōśśéąąąąąéąąąééé $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNY ō”ō"ŻkdØ/$$If–F4Ö”7֞”’œÅdœˆĄ!ų%l`) Ÿ8 ģ 8 8 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4”ō¢ō£ōÓōŌōÕōÖō×ōŲōēōīååTååååå‘kd˜0$$If–F4Ö”;ÖF”’œÅų%, )3 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY ēōčōłōõ õõõõõõõõõ õ&õ'õ(õ)õ/õ5õ;õ<õ=õ>õBõDõFõGõHõöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYHõIõNõRõWõöööö $IfgdNYWõXõYõgõ% $IfgdNYŚkd$1$$If–FÖ”ł֞”’œÅdœˆĄ!ų%)Ÿ8ģ88 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laögõhõoõvõ{õ€õööööö $IfgdNY€õõ‚õƒõ% gdNYŚkdņ1$$If–FÖ”Y֞”’œÅdœˆĄ!ų%)Ÿ8ģ88 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöƒõģõķõōõõõöõ0ö1ö2ö3ö4ö?öSöcöoözöö›ö§öśśśśśśśńńńńńńńńńńń $IfgdNYgdNY§öØö©ö“ö¼öĄöĒöĖöKBBBBBB $IfgdNY³kdĄ2$$If–F4ÖÖr0ż„ō ŌD%`Tp$ ¼p tąÖ0’’’’’’ö(ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöœżĖöÖöąöźöōöūöžö’ö÷÷÷÷ ÷ ÷÷÷÷÷÷%÷&÷-÷4÷<÷=÷>÷@÷A÷G÷ööööööńöööööööööööööööööööööFfV4 $IfgdNYÖößöęöéöźöóöōöżöžöųųų&ų(ų,ų=ų@ųCųŅłžłdū“ū–ūZüxüIż[ż^żbżH’b’d’‹’GHIjŽ|üõüõüõüõšēŽŅŽüĒæøü°ü°šü°ü°š©üš–üŽšŽüƒæxüth,'wh~'fh,'wCJaJh~'fhNYCJaJhvJ8hNY5 hPhNYhPhNY5CJaJ h,åhNYh,åhNY5 h=%hNYhNYCJaJh+ GhNYCJaJhktthNY5CJ aJ hNY5CJ aJ hNY5CJaJ hNY5 h°KhNYhNY*G÷M÷T÷U÷V÷X÷Y÷]÷c÷j÷k÷l÷p÷q÷s÷y÷€÷÷‚÷ˆ÷‰÷‹÷÷”÷•÷–÷÷ž÷ ÷öööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY ÷¢÷£÷Ø÷©÷Ŗ÷°÷±÷·÷¹÷ŗ÷»÷Č÷Ļ÷×÷ß÷ę÷ķ÷ō÷ū÷ųųųųų'ųööööööööööńöööööööööģēēēŽ„¼^„¼gdNYgdNYFf:Ff17 $IfgdNY'ų(ų>ų?ųlłŠłŃłžł’łaūbūcū”ū•ūXüYüxüyüGżHż\ż]żC’D’b’c’° ģśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNYģū›# É " # ō Ü Ż  0 H _ u v w ‚Õń}~ćäHśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNYHIßhijŽ¼½¾ėģķī$5Dwśśśśśņķśśśśśäääääää $IfgdNYgd,'w & Fgd,'wgdNYwxy}~…Œƒzzzzz $IfgdNY|kdū;$$If–F4ÖÖ0”’·Ü#`2Ź tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laöŒŽ’“–™œJAAAAAA $IfgdNYµkdb<$$If–F4ÖÖr”’·æ»ŹÜ# 22233 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöœ”¢¤¦©®Æ²µ¹ööööööööööö $IfgdNY ¹ŗČĢĶŃÖJAAAAA $IfgdNYµkdó<$$If–F4ÖÖr”’·æ»ŹÜ# 22233 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöÖ×ŲŁP¶yzKFFFFFFFgdNY³kd„=$$If–FÖÖr”’·æ»ŹÜ#22233 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöz{|š›ŌÕßŌQš "•#–#—#Ā#Ć#4$5$f$g$h$z${$¤$“$Ź$Ė$śśśśśśņśśśśśśśśśśśśśééééééé $IfgdNY & FgdNYgdNY™œÓßįģš#Į#Ā#Ē#ņ'ó'ō'1(˜*Ą* +Ų+Ł+ö+ ,,X-Y-r-f.l.m.n.o.p.u.‘.’.ø.¹.ŗ.ē.ī.ļ.š.!3"31323Z3D5óźß×ÓĢÓÄæøÓ°æ°ÓØæÓ”æÓ”Ó”šÓ’šæÓ”æÓšÓ”æÓ’æ‹Ó‹ƒæƒÓhń9£hNY5 hNyhNYhän\hNY5 hän\hNY hteYhNYhteYhNY5hF[,hNY5 hvīhNY hNY5hvīhNY5 hĻHóhNYhNYhNYCJaJhĻHóhNYCJaJhNY5CJ$aJ$hĻHóhNY5CJ$aJ$/Ė$Ų$ļ$ó$% %(%)%*%B%`%a%b%c%d%e%k%l%r%%ˆ%‹%ööööööööööööööööööööö $IfgdNY‹%Œ%īkd >$$If–F4ÖÖ“”’$Ś   ;“{A Ü#`¶Ę›`XčĘ› tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöŒ%%Ž%%‘%’%“%•%–%—%›%œ%%”%¢%£%Ø%©%Ŗ%®%Æ%°%±%²%ööööööööööööööööööööööö $IfgdNY²%³%īkdż>$$If–F4ÖÖ“”’$Ś   ;“{A Ü# ¶Ę› XčĘ› tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö³%“%µ%¶%ņ'ó'1(2(ą(Ą)+*,*—*˜* + +Ł+Ż+ģ+õ+śśśśśńśśśśśśśśśčččč $IfgdNY„ˆ^„ˆgdNYgdNYõ+ö+%,T,u,—,²,»,ź,-\SSSSSSSS $IfgdNY¢kdķ?$$If–FÖ”±Ö\”’œī¤#R¶ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö -0-Y-m.n.r.u.w.y.|..†.‹...‘.’.“.—.›.Ÿ.¢.§.«.Æ.³.·.¹.ŗ.öööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYŗ.æ.Ä.Č.Ķ.Ņ.Ö.Ł.Ż.ā.ē.ī.ööööööööööö $IfgdNY ī.ļ."3#3Z3\3ø3¹344^YYYYYYYYgdNY kd|@$$If–FÖÖ\”’œī¤#R¶ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö 4N4O4]4^4_4e4h4™4öŽ}ööööö„q„q$If]„q^„qgdNYgkdA$$If–FÖÖ˜žÜ#D%’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’Ö’Ö’’’’Ö’4Ö4Ö laö’ $IfgdNY™4š4›4œ4¦4§4Æ4·4Ą4Ī4pggVVVVVV„q„q$If]„q^„qgdNY $IfgdNYkdqA$$If–F4ÖÖF˜žč Ü#lP`$Š tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö’ Ī4Ū4ę4ē4č4é4ź4ė4A5B5C5D5E5L5M5N5O5P5S5V5[5^5a5c5d5e5f5īīååååååąåååååååååååååååååFfpC $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYD5K5:(:*:3:6:M=j=l=>>N>V>!CGCoEŒE®EÆEfLrLtLL(P‡P‰P£PS)SžT U,XY1YLY[[3[F[J[õńåÜŌĻńĒĻńĒĻĒń¼ń“Ļ“ń؟–ń‹ńƒńƒńƒń{ń{ńoÜoÜhŻ!hNY5CJaJh•hNY5hHhNY5hHhNYCJaJhNY5CJ aJ hNY5CJ(aJ(hxsćhNY5CJ(aJ(hYŖhNY5hYŖhNYCJaJhöc"hNY5 hNY5h÷8ųhNY5hNY5CJaJh÷8ųhNY5CJaJhNYhCPhNYCJaJ(f5g5h5i5j5k5l5®5Æ5°5öööńööööO¢kd|J$$If–F4ÖÖ\˜žč “Ü# P $Ø( tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö’Ff—G $IfgdNY °5±5²5³5“5µ5¶5»5Ą5Ä5Å5Ę5Ē5Č5É5Ź5Ė5Ģ5Ķ566öööööööööööööööńööööFfTL $IfgdNY6666$6)6*6/60616]TTTTTTTT $IfgdNY¢kd9O$$If–F4ÖÖ\˜žč “Ü# P$Ø( tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö’ 1626365676:6<6=6>6?6@6A6B6C6D6E6Q7Ź7ū8‡9ü9ż9ž9):*:4:J=ööööööööööööńģģģģģģģģģģģäģ & FgdNYgdNYFf’P $IfgdNYJ=K=M=k=l=>>>V>W>X>Y>`>p>q>r>z>}>~>>‰>Ž>>>˜>ööīééééééąąąąąąąąąąąąąąą $IfgdNYgdNY & FgdNY„Ä^„ÄgdNY˜>æ>Ž>ß>īåČkdįS$$If–F4Ö”ֈ”’eąk žŃ$`Ń`{`‹`“lÓæ tąÖ0’’’’’’öü$ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYß>ą>į>ā>ć>ä>å>’>??????ööööööööööööé „ę$If^„ęgdNY $IfgdNY ??īkdÉT$$If–F4Ö” Ö“”’eąk žŃ=S$ Ń { ‹ “ Ó`l=  tąÖ0’’’’’’öü$ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö?????????%?)?*?8?9?J?K?L?W?X?\?]?c?h?i?n?p?q?s?u?ööööööööööööööńöööööööööööööFfW $IfgdNYu?v?z?}?~?€?‚?…?‰?Œ??“?–?™?? ?”?®?²?¾?Ä?Ę?Č?Ź?Ī?Ņ?Ō?Õ?öööööööööööööööńööööööööööģFf|]FfOZ $IfgdNYÕ?Ö?×?Ų?Ł?Ś?Ū?Ü?Ż?Ž?ō?õ?’? @ @@@@@@*@+@7@L@i@r@śśśśśśśśśśńńńńńńńńńńńńńńą„q„q$If]„q^„qgdNY $IfgdNYgdNYr@s@t@u@{@|@}@€@KBBBBBB $IfgdNY³kd_$$If–F4ÖÖrL’ŠŲ x !$`„` ”l„ tąÖ0’’’’’’öD%ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöø’€@@‡@ˆ@’@“@ööööö $IfgdNY“@”@•@–@% $IfgdNYŁkdX`$$If–F4Ö֞L’ŠTŲ xč !$ „`„`„  p’’’’$ „ tąÖ0’’’’’’öD%ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöø’–@—@˜@«@ŗ@Ķ@Ü@Ż@Ž@ß@ć@ę@ē@é@ė@ķ@ī@š@ś@ü@ż@A AAAAAAAöööööööńööööööööööööööööööööFf>b $IfgdNYA#A(A-A.A0A5A:A;A@AAABACADAEACCCGCHCkElEÆE°E±E²E³Eööööööööööńģģģģģģģģģģģćööö„Ä^„ÄgdNYgdNYFf(e $IfgdNY³E·EøE¹EŗEæEĄEĮEŁEŚEäEåE Föööööööööööö $IfgdNY F F FFFF-F?FKBBBBBB $IfgdNY³kd&g$$If–F4ÖÖr”’Č $`4`F`õ w tąÖ0’’’’’’öü$ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laö?FHFbFeFlFoFˆF“FŸF F”F„F¦FØF«F®FÆF°F³FµF·F»FæFĆFĒFĖFŠFöåååååååąöööööööööööööööööFfi„q„q$If]„q^„qgdNY $IfgdNYŠF×FÜFŻFŽFāFćFäFéFźFėFķFīFļFóFōFõFłFśFūFGGGG G GGGGöööööööööööööööööńööööööööööFf8l $IfgdNYGGG!G%G*G+G/G0G5G6G8G9G=G>GBGCGPGRGSGZG`GfGhGmGqGöööööööööööööööńöööööööööFfeo $IfgdNYqGrGėkd†q$$If–FÖÖ“”’ ~člŠĄ!$o {›Ļ„dšŠ tąÖ0’’’’’’öü$ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laörGvI$KWLXLaLbLcLsLtL€LLSMāMÓNŌNšNOFOGO(P)P‡PˆP£P¤Pśńńńńńńńńčśśśśśąąąś×לśśś„Ä^„ÄgdNY & FgdNY„Ø ^„Ø gdNY„Ä`„ÄgdNYgdNY¤PQ RRŌRÕRSS)S*SŸSöS÷SjTkTPU³U“UųUłUCVDV¶V·VWW,X-XYYśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNYYāY[[[[G[H[I[\Š]ya®aÆaĒaźab7bcbb‘bĻbŃbģbcc8ccśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśńśśśśśč„Ä^„ÄgdNY„ˆ^„ˆgdNYgdNYJ[O[Ą\Ń\7c8c9c=cÅeĒeČeĢeĪeŚeŽeRjljŽkllčlélīlńlmmæoĄoĀoąoāoćoqĒq0ˆ‡Ÿ‡%&(mp›™®™g łõķõłäŻõÕŠÕŠÕŠõČõĄŠõ¹õбŠõ©Š©Š©õ”õ™õ‘õ‰Š‰Š‚õzõh)w÷hNY5 hķLųhNYhķLųhNY5hŅ'ĄhNY5h–DähNY5h£CūhNY5h‘lhNY5hŲmhNY5 h<”hNYh<”hNY5hgL>hNY5 hNY5h.`‡hNY5 hgeIhNYhNY5CJaJhŻ!hNY5hNY hŻ!hNY.c‚c³cÓc d*d7dadyd‘dČdŽd e*e8ee€e¼e½e¾eŪeÜeŻe‹fQjRjljmjöńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńéń & F gdNYgdNY„Ä^„ÄgdNYmjŽkßkllčlélźlmm·møm×mŲmnWn—n˜n½n’n>o?o¾oæoĄoįoāoćoŒqśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśńśśś„¼^„¼gdNYgdNYŒqqŽqĒqČqyt1uvvMv€v·vøvęvēv wJwy|Å|E}   01é‚ź‚¶…·…śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNY·…„†މ ‹،ŽžŽ$%&no$’š—Ԙ|™}™~™®™ƙ šœeœfœž7 f g h śśśńńńńńńńśśśśśśśśśśśśśśśńńń„Ä`„ÄgdNYgdNYh  ž  ¤¤¤3¤4¤…„–¦—¦˜¦ŗ¦»¦ć§ä§å§ØØ}©GŖnŖoŖÜŖŻŖŽŖ2«3«O«öööööööööööööööööööööööööńöögdNY„Ä`„ÄgdNYg  ¤3¤¬¦¹¦ŗ¦æ¦ē§ØŽŖüŖżŖ« «2«O«±«­F­j®m®–®˜®š®,ÆDÆē³ “ “d“i“p“Šøˆ¹¹i»‚»ƒ»ˆ»½¼ʼͼ¾P¾R¾f¾ŪæńæņæU‡ÉĆÄĆŲĆŁĆÄŹ÷ó÷óėęßóėó×ę×ę×ęŠóŠóę×ęó×ęóČęĮóĮó¹ęó±ę±ó±ęó±ęŖó¢ęóšę“ęšęó hüGæhNYhüGæhNY5hY WhNY5 hŹĒhNYhŹL hNY5hDžhNY5 hńÉhNYh&ThNY5 hF:&hNYhF:&hNY5 h¼ PhNY hNY5h¼ PhNY5hNYh;ŻhNY59O«P«2¬3¬d¬e¬ҬÓ¬­h®i®j®—®˜®ļ®š®ń®-Æ.Æ\°]°³°“°Ö°ś°­±®±öööööööööööéäääääääääääääägdNY „8„P^„8`„PgdNY„Ä`„ÄgdNY®±DZȱ ²!²¼²½²ö²÷²ä³å³ “ “w“x“‰“–“—“Sø‰¹йĄ¹Į¹h»i»j»­»®»¶¼·¼śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNY·¼ø¼˼̼ͼ¾¾Q¾R¾ƾſƿǿńæņæžĄ×ĮˆĆ‰ĆÄĆÅĆŲĆÄÄÄĄĜśśśśśńńńńńńńńńńńńńńńńäśśś „L„Ä^„L`„ÄgdNY„Ä`„ÄgdNYgdNY„Ä…ÄĀĘ—ČśÉūÉüÉŹŹŹ Ź0Ź1ŹŁŹ*Ļ+ĻpĻqĻrĻsĻwĻxĻyĻzĻĻ€ĻĻśśśśśśśķķśśśśśśśśäääääääää $IfgdNY „ „Ä^„ `„ÄgdNYgdNYŹ/Ź2Ź€ĻĻ™ĻšĻ›ĻĻĻŠĻ„ÖÖ›Ö£ÖŖÖøÖŃÖŅÖÓÖŁÖīÖ|×}×ˆ×¤×Ŗ×É×Ļ×Õ×!Ų"ŲźŁėŁ ŚŚŚ:ŚAŚLŚ7Ż8ŻBŻMŻQŻŽŻŻÉŻŹŻ9ŽõķéįÖįÖéĻéÄ黓»Ø“œé‘銑‚Š‚éŠé‘銻{é{é{é{é“»éŠé{» hRG1hNYhNYCJaJ h2eŲhNYh2eŲhNYCJaJhgt‰hNY5CJaJhŌ9>hNY5CJaJ hīhNYhNY5CJaJhŌ9>hNYCJ,aJ, h7yhNYh7yhNYCJaJhNYCJaJhNYhNYCJ,aJ,hž=¬hNYCJ,aJ,0ĻšĻ›Ļ£ĻØĻ­Ļ²Ļ·Ļ¼ĻĮĻĘĻĖĻŠĻÕĻŽĻßĻąĻįĻāĻćĻäĻåĻęĻēĻčĻéĻźĻööååååååååååååąöööööööööööFf…s„q„q$If]„q^„qgdNY $IfgdNYźĻėĻģĻķĻīĻļĻšĻńĻņĻóĻōĻ™ŃšŃīŃAŅkŅ£ŅĄŅįŅķŅÓ Ó-ÓGÓlÓƒÓ¢Ó£ÓöööööööńģģģģģģģģģģģģģģģģģģģgdNYFf€w $IfgdNY£Ó¤ŌńÕ[Ö\Ö]Ö^Ö_Ö`ÖaÖvÖwÖxÖyÖzÖ{Ö|Ö}Ö~ÖÖ€ÖÖ‘Ö’Ö“Ö”Ö•Ö–Ö—Ö˜ÖśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdNY˜ÖœÖÓÖīÖ ×<×}×Ŗ×ē×čל×"ŲRŲSŲ~ŲŲĮŲņŲ'ŁgŁ‘ŁŃŁŅŁėŁŚZŚ[ŚŒŚĪŚśśńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńń $IfgdNYgdNYĪŚĻŚŠŚźŚ ŪŪŪ&ŪDŪsŪøŪźŪ0Ü1Ü\Ü—ÜŲÜŁÜŻ8ŻCŻMŻööööööööööööööööööööö $IfgdNYMŻNŻOŻPŻQŻRŻSŻTŻUŻVŻWŻ^Żpgggggggggg $IfgdNYkdbz$$If–F4ÖÖF”’€Ō#`ģT¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö ^Ż_Ż`ŻaŻbŻcŻdŻeŻkŻlŻmŻnŻoŻpŻqŻrŻsŻtŻuŻvŻwŻxŻyŻzŻ{Ż|Ż}Ż~ŻŻöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYŻ€Ż‡ŻˆŻŻŻ‘Ż’Ż“Ż”Ż•Ż–Ż—Ż˜Ż™ŻšŻ›ŻœŻŻžŻŸŻ Ż”Ż¢Ż£Ż¤Ż„Ż¦Ż§Żöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY§ŻØŻ©ŻŖŻ«Ż¬Ż²Ż³Ż“ݵݶݷݸݹݺݻݼݽŻĀŻĆŻŹŻöööööööööööööööööööö $IfgdNYŹŻĖŻŽ ŽŽpggg $IfgdNYkdßz$$If–F4ÖÖF”’€Ō# ģT¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽ:Ž;Žqlllllllccc $IfgdNYgdNYkd\{$$If–FÖÖF”’€Ō#ģT¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö 9Ž:Ž<ŽSŽTŽÄŽÅŽßß ß9ß8įZį[į\įūāüā ć ććććććŗć»ćQäRäääöä*åččč?čAčRčVčč’č•čÆč°č³čĆčÄčŲčŁčģčķč’čéé6é>éMéNé\é]éléméqéłšģłģłšłģąģŌšŌģłģłģłšģłģłģłšģĢģŹ®¦®¦®¹®¦®›¦›¦›¦›¦›¹¦®¦®¦®¦®›h£;ŲhNYCJaJhNYCJaJhĖ^-hNYCJaJhĖ^-hNY5CJaJ h=hNYhĢQ*hNY5hShNY5CJaJh•@ÉhNY5CJaJhNYhNY5CJaJ hZæhNY=;ŽTŽhŽ‹ŽœŽ«ŽÅŽ ß ß ß9ß`ßb߬ßķß1ą}ąĄąšą7į8į[į\į‚į§įÅįāāāöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYā=ā^āwā•ā–ā—ā˜ā·āøā¹āĖāąāļāüāć ćććöööööööéöööööööööö & F$IfgdNY $IfgdNYćććććć#ć+ć1ć8ć<ć=ćneeeeeeeeee $IfgdNY‘kdŃ{$$If–F4Ö”$ÖF”’œ<#` T tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö =ćEćFćGćHćIćJćKćLćMćTćUćVćWćXć_ćećkćlćmćnćoćpćqćrćxć~ćć€ćöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY€ćć‚ćžć„ć­ć“ć»ć¼ć½ć¾ćæćĒćĪćÕćÜćććėćģćķćīćļćšćńćņćóćōćõćöćöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYöć÷ćųćłćśćūćüćżćžć’ćäää ääääää5ä=äDäKäRäööööööööööööööööööööööö $IfgdNYRäSä•ää„äneee $IfgdNY‘kdR|$$If–F4Ö”{%ÖF”’œ<#  T tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö„ä¦ä§äÆäćäääåäęäēäėäojjbYPPPP $IfgdNY„8^„8gdNY & FgdNYgdNYkdÓ|$$If–FÖ”FÖF”’œ<# T tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö ėäģäšäńäņä<å\åå¦åÅåööUöööööö kdL}$$If–FÖÖ\”’Äüš#08ō   tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö $IfgdNY ÅåĘåĒåČåÉåėå ęęęMęNęxęyęzę{ę|ęƒę„ę…ęŒęęŽęęę‘ę•ę›ęœęęöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYę¤ęĻęŠęéęē+ēHēIēˆē–ē—ē¹ēŗēįēāēćēäēėēģēķēīēļēšēńēņēóēōēöēöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYöēųēłēśēččččččöööööUPPPgdNY kd×}$$If–FÖÖ\”’Äüš#08ō   tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö $IfgdNY ččč?č@čAčPčSčTčUčVčWčnč€č‚č…č‡č‰čč‘č’č“č”č•č¤č°čśééąąąąąąąąééąąąąąŪąąéąąąFfw $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYgdNY°čµč»čÄčĪčŁčŽčäčķčņčųčéééé)é*é7é>é?éFéGéNéTéUéZé[é]écéöööööööööööńööööööööööööööööFf€‚ $IfgdNYcédéjékéméxéyé…é”é”é­é®éÆé¼éĒéŌéÕéÖéįéģéųéłéśéźźź ź!ź'źööööööööööööööööööööööööööńöFfe… $IfgdNYqé“é™é›é é»é¼éąéįéźźź ź!ź&ź'ź.ź/ź4ź5ź6ź7źCźDźNźOźYźZźdźfźqźrźtźŠźĮźėė?ė@ėYėZėzė{ė|ė}ė~ė€ė’ė“ė£ė¤ė„ė¦ė§ė©ėĆėĒėįėāėäėåėęė ģ ģ2ģ3ģTģUģdģųķųķųķųķųķųķįųÖĶįĶįĶįųĀųĀųĀųĀųĀį¹ĀųĀųĀųĀų¹Āų¹ų®ų®¹Āų¹ų®ų®ų®¹ų®ų®ų®ųh'pØhNYCJaJhNY5CJaJh™EuhNYCJaJhNY5CJaJhpQ×hNYCJaJhĖ^-hNY5CJaJh£;ŲhNYCJaJhNYCJaJD'ź/ź5ź7źDźOźZźeźrźsźtźuź‚źƒź„źŠźĮźŻźė$ė:ė@ėSėZė{ėööööööööńģģģģģģööööööööögdNYFf@ˆ $IfgdNY{ė|ė}ė~ėė€ė“ė¤ėH?????? $IfgdNY·kd>Š$$If–F4Ö”ŃÖr”’§į łüĘ'``:``Ź’’’’ tąÖ0’’’’’’ö2(6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’’’’4Ö4Ö laö¤ė„ė¦ė§ėØė5,,, $IfgdNYŹkd‹$$If–F4Ö”Jֈ”’§į łüaĘ'  :  ee tąÖ0’’’’’’ö2(6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöØė©ėµėÄėĒėÓėāėåėööööööö $IfgdNYåėęėškdĢ‹$$If–F4Ö”IÖ“”’§į łücaČ$Ę'  :  gžgž tąÖ0’’’’’’ö2(6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöęėśėūė ģ ģģ ģ3ģ4ģEģFģUģVģ]ģ^ģeģfģqģģ˜ģ™ģšģ”ģ¢ģ¦ģ§ģ­ģ®ģŗģöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNYdģeģ˜ģ™ģ„ģ¦ģ¹ģŗģÉģŹģĶģŅģÓģŁģŚģŪģįģāģćģéģźģ%ķwņ«ņ­ņ6ö7öAöBöböƒö„öJłKł^ł8ūbūdū8üRüSüįüłüūüĄ’ģ’ķ’•õķāķŁķāķāŁķāķāŁķāŁķāŁÕĶČÕĮÕŗ²§²Õ ŁÕ”ŁÕˆŁÕˆŁÕ|ŁÕhB4RhNY5CJaJh^\ hNY5CJaJhI& hNY5CJaJ h>7–hNYh>7–hNYCJaJhNYCJaJ hI& hNY hz6_hNY hNY5hz6_hNY5hNYhNY5CJaJhžo¶hNYCJaJhNYCJaJh'pØhNYCJaJ/ŗģ»ģĀģĆģŹģöööö $IfgdNYŹģĖģģkdʌ$$If–FÖÖ“”’§į łücaČ$Ę':gžgž’’’’ tąÖ0’’’’’’ö2(6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’’’’4Ö4Ö laöĖģĢģĶģÓģŚģŪģāģćģźģöööööööö $IfgdNYźģėģģkd»$$If–FÖÖ“”’§į łücaČ$Ę':gžgž tąÖ0’’’’’’ö2(6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöėģģģķģīģųģ$ķ%ķ&ķTķ†ķĆķNīŒīßīļOļöމ‰‰‰ööööööööögdNYgkdžŽ$$If–FÖÖ”’Ę'2(’’’’’’’’’’’’ tąÖ0’’’’’’ö2(6ööÖ’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö $IfgdNYOļTļUļ£ļ¤ļĘļĒļ šš<šmšžš¤šņšńCńFńöööööööööööööööö $IfgdNYFńGńHńOńWń]ń^ń_ń`ńgńmńońpńqńxxxxxxxxxxxx $IfgdNY~kdõŽ$$If–F4Ö”įÖ0”’<#`ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö qńyńzń{ń|ń}ń~ń„ń‹ń‘ń’ń™ńšń¢ńööööööööööööö $IfgdNY ¢ń£ń¤ń„ńxx $IfgdNY~kd`$$If–F4Ö”XÖ0”’<# ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö„ń¦ń§ńHņlņmņuņvņ¬ņ­ņ®ņÉņźņó„vvvv $IfgdNYgdNYzkdĖ$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö ó7óXó”ó¹óéóōōōō-ō.ō;ō<ōFōGōHōOōPōQōööööööööööööööööööö $IfgdNYQōRō‰ōŠōķōNõ²õ,ö-ö‚yyyyyyy $IfgdNY|kd*$$If–FÖ” Ö0”’Jš#¶¦ tąÖ0’’’’’’ö\$6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö-ö.ö/ö0ö1ö2ö3ö4ö5ö•ŒŒŒŒŒŒŒ $IfgdNYikd$$If–FÖ”lÖ”’š#\$ tąÖ0’’’’’’ö\$6ööÖ’Ö’Ö’Ö’4Ö4Ö laö5ö6ö7öBö„ö†ö£öŹöõö)÷M÷³÷·÷æ÷Ę÷Ķ÷•‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡ $IfgdNYgdNYikdڐ$$If–FÖ”dÖ”’š#\$’’’’’’’’’’’’ tąÖ0’’’’’’ö\$6ööÖ’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöĶ÷Ó÷Õ÷Ż÷Ž÷ų)ųSųxųßųåų%ł&ł'ł+łööö{öööööööööözkd5‘$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY+ł2ł9ł@łAłIłJłKłOłPł]ł^ł~ł›łööööö{vvvvvöögdNYzkd”‘$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY ›łöłžłś śśś4śNśxś(ū)ū*ū,ū-ūöööö{ööööööööözkdó‘$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY-ū5ū6ū7ū8ūcūdū°ūņūóūśūüö{vvvvööööögdNYzkdR’$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY üü/ü6ü„{{ $IfgdNYzkd±’$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö6ü7ü8ü9üRüSü_ü{ü—üÆü·üøü¹üĄü„vvvvvvvv $IfgdNYgdNYzkd“$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö ĄüĮüÖüŽü„{{ $IfgdNYzkdo“$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laöŽüßüąüįüśüūüüü#żLż|żŲżåżéżšż„vvvvvvvv $IfgdNYgdNYzkdĪ“$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö šż÷żžż’ż'žNžwž§žßžžž]’t’Ž’’•’öö{ööööööööööözkd-”$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY•’œ’£’©’Æ’¶’·’½’¾’æ’Ą’ķ’ī’ööööööö{vvvöögdNYzkdŒ”$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY '@YZbcijk‚Šöööööööö{öözkdė”$$If–FÖÖ0”’ #Œp tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY Š‹Œ•–ŠŃŅ0`²q„vvvvvvv $IfgdNYgdNYzkdJ•$$If–FÖÖ0”’ #Œp tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö •–Ń‹“}“•QRxz„ÄĘ}„…”–· Ģ Ī ŖĀ6@ĀŅ%&EłšģäģŁŃģŁÅšģ¹šģ±ģ¦Ńģššģ’ģ‡|ģxģtk_th—UxhšW|5CJaJhšW|5CJaJhšW|h,'whfthhNYmH sH hNYhNYmH sH hNYmHsHhW1JhNY5CJaJhChNYCJaJhChNY5hˆd¬hNY5CJaJh ^®hNY5CJaJhNYCJaJh ^®hNYCJaJh 5yhNY5hNYhNY5CJaJ hB4RhNY"qry‚ƒ‹“”•ŖÜ8ööööööö{öööööözkd©•$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNYÄ"#2IJKLNVWX`hijrööööööööööööööööö $IfgdNYrst}~”•–­É "„vvvvvvv $IfgdNYgdNYzkd–$$If–FÖÖ0”’ˆ#ō tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö "#*+,>Eööö{öözkdg–$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNYEFGHQRyz|“¤š&“„vvvvvv $IfgdNYgdNYzkdʖ$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö “£Ę#„…Ž˜™ ”¢öööööööööööö{özkd%—$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY¢£¤„¦ÅĘźJ[bcjö{vvvvööööööögdNYzkd„—$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY jk}„„{{ $IfgdNYzkdć—$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö„…†‡•–¼Ö   " „vvvvvv $IfgdNYgdNYzkdB˜$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö " # s © Ŗ „{{{ $IfgdNYzkd”˜$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laöŖ « ¬ ­ ¶ · Ķ Ī } ž Ō . / 0 „vvvvvv $IfgdNYgdNYzkd™$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö 0 : ; C D ‘ ™ ööö{öözkd_™$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNY™ š › œ „ ¦ ± ²  O ‡ Ė  X Ŗ„gdNYzkd¾™$$If–FÖÖ0”’<#ØT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laöŖĄĀŌÖ&'Ž78 ’tuĒŚčõSTEFHI:;śśśśśśśśśśśśśśśśśėėėśśśśśśś ĘĈL xgdšW|gdšW|EIįęö&a'?.J.Œ..k/n/›/ž/¬/Æ/°/å/90=0…0†0‡0Ć0Å011,1/1r1»1¼1Ó1Ō1"2#2Ž22ą2į2õ2ö2ž2333^3`3a3i33ž3ź3ė3ģ3(4)4n4o4•4–4›4œ4÷ó÷óėóēÜŌÜŌÜŌÜĢĮÜŗ³ēܳē³ē³Ōܬ„Ü„Üē¬ŌÜ„ÜŌÜŌÜŌܞēܞēÜŌÜžēž„ē„ŗÜ¬ hĪsEh±(’ h›µh±(’ h'fVh±(’ hzh±(’ hæ+Dh±(’h'fVh±(’CJaJh±(’CJaJh±(’CJaJhpxČh±(’CJaJh±(’hiQhšW|5hšW|h&O”hšW|5>;EFńņ WX’!“!U%É%ö&÷&a'b'Ć'(u(į(ā( ) )H)y)“)¶)·):+śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdšW|:+;+D+E+Ļ+Š+Ō+é+ī+ó+ų+śśśśśńńńńń $IfgdšW|gdšW| ų+ł+, ,, ,&,,,NEEEEEE $IfgdšW|±kdš$$If–FÖÖr”’Ęų *]#22233 tąÖ0’’’’’’ö6öÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laö,,3,9,C,F,J,N,R,V,Z,],a,d,h,l,p,t,x,|,€,„,‡,‹,,“,—,›,Ÿ,£,öööööööööööööööööööööööööööö $IfgdšW|£,§,«,Æ,³,·,»,æ,Ć,Ē,Ė,Ļ,ööööööööööö $IfgdšW| Ļ,Š,Ń,Ś,Ū,i-ķ-:.>.NIIIIIIIgdšW|±kdš$$If–FÖÖr”’Ęų *]#22233 tąÖ0’’’’’’ö6öÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laö>.?.J.„.¦.«.¶.Ą.Ė.Ö.ā.č.ō.’. //$/./żųųųēŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽ $Ifgd±(’„q„X$If]„q^„Xgd±(’gd±(’.///0/5$„q„q$If]„q^„qgd±(’Źkd›$$If–F4Ö”fֈČūäżxčX ( $ ppp¼ tąÖ0’’’’’’ö„,öö8Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö4üf40/9/B/K/T/]/ööööö $Ifgd±(’]/^/_/k/5,, $Ifgd±(’Źkd®›$$If–F4Ö”’ֈČūäżxčX ( $ ppp¼ tąÖ0’’’’’’ö„,öö8Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö4üf4k/o/{//‹//›/Ÿ/¬/°/±/²/“/·/¹/»/¼/¾/Į/Ć/Å/Ę/Č/Ė/Ķ/Ļ/Š/īåīåīåīåīąååååååååååååååååFfŌ $Ifgd±(’„q„q$If]„q^„qgd±(’Š/Ņ/Õ/×/Ł/Ś/Ü/ß/į/ć/ä/å/ē/é/ė/ķ/ļ/ń/ó/õ/÷/ś/ż/000 0 00ööööööööööńöööööööööööööööööFf&¢ $Ifgd±(’000000!0$0'0*0-000306090;0>0@0C0F0I0K0M0O0Q0S0V0Y0[0öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’[0^0`0b0e0h0j0m0o0q0s0v0y0|000„0†0ˆ0Š0Œ0Ž00’0”0–0˜0š0œ0öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’œ0ž0 0¢0¤0¦0Ø0Ŗ0¬0®0°0²0“0¶0ø0ŗ0¼0¾0Ą0Ā0Ä0Ę0Č0Ź0Ģ0Ī0Š0Ó0Õ0öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’Õ0×0Ł0Ū0Ż0ß0į0ć0å0ē0é0ė0ķ0ļ0ń0ó0õ0÷0ł0ū0ż0’01111-1/1ööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’/1r1»1¼1Ó1Ō1#22ß2ą2į2ā2ć2ä2ē2ź2ķ2š2ó2ö2÷2ų2ł2ś2ū2ü2ż2īīåīåīīīåååååååååååååååååå $Ifgd±(’„q„q$If]„q^„qgd±(’ż2ž2’2333333 333333 3"3%3'3)3+3-303235383:3<3>3öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’>3A3C3E3G3J3L3N3P3R3T3V3Y3[3]3_3a3c3e3g3h3j3l3n3p3r3t3v3x3öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’x3z3|3~3€3‚3„3†3ˆ3Š3Œ3Ž33’3”3–3˜3š3œ3ž3 3¢3¤3¦3Ø3Ŗ3¬3®3°3öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’°3²3“3¶3ø3ŗ3¼3¾3Ą3Ā3Ä3Ę3Č3Ź3Ģ3Ī3Š3Ņ3Ō3Ö3Ų3Ś3Ż3ß3į3ć3å3ē3é3öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’é3ė3ķ3ļ3ń3ó3õ3÷3ł3ū3ż3’34444 4 4 4444444444!4öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’!4#4%4'4)4”4•4–4—4˜4™4š4›4œ44ž4Ÿ4 4”4¢4£4¤4„4®4Æ4°4±4ööööåąööööööååöåöåååööööööFf©„q„q$If]„q^„qgd±(’ $Ifgd±(’œ44ž4Ÿ4 4”4£4„4®4“4µ4ŗ4»4¼4½4¾4æ4Ą4Ā4Ä4Š4Ó4Ż4ć4ä4é4ź4ė4ģ4ķ4ī4ļ4ń4ó455 5%5&5'5(5)5*5+5-5/5B5]5_5b5n5‡5Š5‹5Œ555‘5”5•5—5˜5™5š5›55£5¤5„5¦5§5Ø5©5«5®5Æ5±5²5³5“5¶5¹5É5Ź5Ķ5ųķųķéųķųķāķŪųķųķéųķųķųķāķŪųķųķéųķųķāķŪųķųķéųķŌéŌķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķų hJ2Ęh±(’ h'fVh±(’ hæ+Dh±(’h±(’hpxČh±(’CJaJh±(’CJaJT±4²4³4“4µ4¶4·4ø4¹4ŗ4»4¼4½4¾4æ4Ą4Į4Ā4Ć4Ä4Ē4É4Ģ4Ī4Š4Ń4Ņ4ööńööööööąąöąöąąąööööööööö„q„q$If]„q^„qgd±(’FfĀÆ $Ifgd±(’Ņ4Ó4Õ4×4Ł4Ū4Ż4Ž4ß4ą4į4ā4ć4ä4å4ę4ē4č4é4ź4ė4ģ4ķ4ī4ļ4š4ń4öööööööööööńööööööąąöąöąąą„q„q$If]„q^„qgd±(’Ff¶ $Ifgd±(’ń4ņ4ó4 55555555 5!5"5#5$5%5&5'5(5)5*5+5,5-5.5/5öööööööööńööööööąąöąöąąąöö„q„q$If]„q^„qgd±(’Ffʼ $Ifgd±(’/5255585;5>5A5C5F5I5L5O5R5U5X5[5^5_5`5a5b5f5h5j5l5n5o5p5q5öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’q5r5s5t5v5z5}5€5‚5ƒ5‡5‹555‘5•5˜5š5œ55 5¤5¦5Ø5Ŗ5«5Æ5²5“5ööńöööööööööööööööööööööööööFf5Ć $Ifgd±(’“5·5ø5¹5Ź5Ī5Ń5Ō5Ö5Ś5Ž5ā5ć5ę5ź5ī5ń5ó5õ5ł5ü56666 6 6ööńąöööööööööööööööööööööö„q„q$If]„q^„qgd±(’Ff—É $Ifgd±(’Ķ5Ī5Š5Ń5Ó5Ō5Õ5Ö5Ł5Ś5Ż5Ž5į5ć5å5ę5é5ź5ķ5ī5š5ń5ņ5ó5ō5õ5ų5ł5’5666666 6 6 666666666666(6)6*6I6Q6Y6\6]6t6°6¹6»6Å6Ę6å6ę6ē6č6é6ź6õķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõęāŚĪĆ»³ā¬ā¬³ā¬³ā¬ā¬³ā¬³ hWįh±(’h±(’CJaJh±(’CJ aJ hWįh±(’CJ aJ hWįh±(’5CJ aJ hWįh±(’5h±(’ hpxČh±(’h±(’CJaJhpxČh±(’CJaJD 6666666I6Q6R6]6^6b6v6°6±6»6Ę6ę6ööööńģģŪŪŪöööööŪŪö„q„q$If]„q^„qgd±(’gd±(’Ff’Ļ $Ifgd±(’ę6ē6č6é65$$„q„q$If]„q^„qgd±(’ŹkdŠŌ$$If–F4Ö”•ֈ”’œ¤ąü4µ#ll`< ll8 tąÖ0’’’’’’öööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöf4é6ź6ė6ģ677?7öååååå„q„q$If]„q^„qgd±(’ $Ifgd±(’ź6ė67777>7?7@7V7W7X7n7o7r7s7G:H:I:¤:„:ģ:ķ:;;3;4;5;6;7;8;9;S;T;U;V;^;_;`;m;n;ž;’;< <!<==&=*=B=M=N=Q=R=]=^=łõłõłõłķõęķõßķŲõŲķõŲõŃõßõŹķõķŲķõķõķõŲķõķõŃõƺƶ«£«£«›£«h6hß= CJaJhß= CJaJhß= CJaJhšøhß= CJaJhß= h`‡hĘ\Ķ5CJaJhĘ\Ķ hå `h±(’ hJMķh±(’ hå-]h±(’ h…uh±(’ h’fMh±(’h±(’CJaJh±(’ hWįh±(’8?7@7škd_Õ$$If–F4Ö”żÖ“”’œ¤ąü4l¤µ#,, < ,,8 8 8  tąÖ0’’’’’’öööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöf4@7A7C7E7F7H7I7J7L7M7O7P7S7T7W7X7[7\7_7`7c7d7g7h7k7n7o7p7q7öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd±(’q7r7{7§7ą7%8c8Œ8¼8ģ89;9_9Œ9Ÿ9Ļ9ń9:#:H:I:J:O:P:V:W:X:]:ööööööööööööööööööööźźźźźźź $$Ifa$gd±(’ $Ifgd±(’]:^:b:c:j:k:o:p:w:x:}:~:‚:ƒ:ˆ:‰:Ž:“:”:•:™:š::”:¢:„:¦:§:Ø:óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd±(’Ø:®:Æ:°:µ:¶:·:ø:æ:Ą:Ä:Å:Ģ:Ķ:Ī:Ļ:Ó:Ō:Ł:Ś:ß:ą:į:ā:ę:ē:č:é:ź:óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd±(’ź:ķ:ī:ļ:š:ń:ņ:ó:ō:õ:ö:÷:ų:ł:ś:ū:ü:ż:ž:’:;;;;;;;;;óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd±(’; ; ;;;;;;;;;;;;; ;!;";#;$;);*;+;,;-;.;/;4;óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd±(’4;5;ķkdDÖ$$If–FÖ”$Ö“”’œ¤ąü4l¤µ#< 888 tąÖ0’’’’’’öööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö5;6;7;8;9;?;E;I;N;S;ööööźźźźź $$Ifa$gd±(’ $Ifgd±(’ S;T;ķkdžÖ$$If–FÖ”hÖ“”’œ¤ąü4l¤µ#< 888 tąÖ0’’’’’’öööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laöT;U;V;^;_;`;j;k;l;m;ööööööööö $Ifgd±(’ m;n;ķkdø×$$If–FÖ”ļÖ“”’œ¤ąü4l¤µ#< 888 tąÖ0’’’’’’öööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laön;’;<<!<"<$<%<&<9<:<;<@<A<B<U<V<W<j<n<o<p<Œ<<Ž<Ŗ<«<¬<śųųóóóźźźźźźźźźźźźźźźźźźźźź $IfgdĘ\ĶgdĘ\Ķgd±(’¬<Ć<Ķ< =ööö $IfgdĘ\Ķ ==ģkdrŲ$$If–FÖÖ“”’ŠŃ“ m¾ččÜ#D ģ ģT  ī tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö============ööööööööööö $IfgdĘ\Ķ ==ģkdMŁ$$If–FÖÖ“”’ŠŃ“ m¾ččÜ#D ģ ģT  ī tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö====== =!="=#=$=%=śśśśśńńńńńń $Ifgdß= gdĘ\Ķ %=&=+=0=8' $Ifgdß= „q„q$If]„q^„qgdß= Ękd(Ś$$If–FÖֈ”’mš ķ9o#,Ń’’’’' ’’’’Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö0=4=8=<=@=A=öööö.ČkdķŚ$$If–F4Öֈ”’mš ķ9o#,lŌ’’’’$ Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö $Ifgdß= A=B=N=R=^=b=n=r=~=‚=Ž=’=“=”=–=™=›==ž= =£=„=§=Ø=Ŗ=­=Æ=±=²=öööööööööööńööööööööööööööööFfOŻ $Ifgdß= ^=a=b=m=n=q=r=}=~==‚==Ž=‘=’=”=•=–=˜=™=š=›=œ=ž=Ÿ= =¢=£=¤=„=¦=Ø=©=Ŗ=¬=­=®=Æ=°=²=³=“=¶=·=ø=¹=ŗ=¼=½=¾=Ą=Į=Ā=Ć=Ä=Ė=>>>>?>@>A>C>D>F>G>H>J>M>N>Q>R>S>T>V>X>[>\>^>_>`>a>b>d>j>k>ųķåŚųķåŚųķåŚųķŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåķŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚåŚhšøhß= CJaJhß= CJaJh6hß= CJaJhß= CJaJV²=“=·=¹=»=¼=¾=Į=Ć=Å=Ę=Ē=É=Ė=Ķ=Ļ=Ń=Ó=Õ=×=Ł=Ü=Ż=ą=ć=ę=é=ģ=ļ=ööööööööööńöööööööööööööööööFfÅį $Ifgdß= ļ=ņ=õ=ų=ū=ž=>>>>> > > > > >>>>>>>>>>>>>>öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdß= >>>>>> >!>">#>$>%>&>'>(>)>*>+>,>->.>/>0>1>2>3>4>5>6>ööööńöööööööööööööööööööööööFfcč $Ifgdß= 6>7>8>9>:><>@>A>D>G>I>J>N>R>T>W>X>\>_>a>c>d>g>k>m>o>p>q>u>öööńööööööööööööööööööööööööFfžī $Ifgdß= k>l>m>n>q>t>u>w>x>y>z>|>>‰>¤>„>¦>9@|@}@É@Ģ@Ķ@Ņ@Ó@Ų@Ł@ß@į@ā@é@ź@š@ń@ņ@÷@ų@ł@’@A#A(A)A*A1A2AAABADA\AcAhAiAnAoAqAųķųķųķųķųķųķųķéåéŻŲŌĢŌĢĮĢĮĢĮŌĢŌĢĮŌĢĮŌĢĮŌ̶Ō̶̶ŌĢ«£˜ĢŌhēvŚhj-CJaJhˆ+Yhj-CJaJhj-CJaJhˆ+Yhj-CJaJh;\†hj-CJaJhķg¬hj-CJaJhj-CJaJhj- hj-5hķg¬hj-5hĘ\Ķhß= hšøhß= CJaJhß= CJaJ7u>x>z>}>~>>Š>‹>Œ>>Ž>>>‘>’>“>”>•>–>—>˜>™>š>›>œ>>ž>ööööńąöööööööööööööööööööö„q„q$If]„q^„qgdß= Ff•õ $Ifgdß= ž>Ÿ> >”>¢>£>¤>„>¦>§>ß>ņ>õ>?'?B?öööööńģźźģööööögdß= Ff<ü $Ifgdß= B?C?D?S?d?s?‚?ƒ?]TTTTTT $Ifgdß= ¢kdŹ$$If–F4ÖÖ\”’ŚīS(`¬<?’’’’`c ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöƒ?„?‡?Š?Œ?Ž?7.... $Ifgdß= Čkd†$$If–F4Öֈ”’Śä īųS( ¬”’’’’›¤› c ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’’’’Ö’’’’’’’’’4Ö4Ö laöŽ??“?•?—?™?œ?ž? ?¢?„?§?©?«?®?°?²?¶?ø?»?½?æ?Ą?Į?Ā?Ć?Ä?Å?Ę?öööööööööööööööööööööńööööööFf… $Ifgdß= Ę?Ē?Č?É?Ź?Ė?Ģ?Ķ?Ī?Ļ?Š?Ń?Ņ?Ó?Ō?×?Ū?ą?ä?ē?ģ?ķ?ō?õ?ö?ł?ü?ż?ž?ööööööööööööööööööööööööööńöFf  $Ifgdß= ž?’?@@@@@@@@@ @ @ @ @ @@@@@@@ @!@"@#@$@%@&@öööööööööööööööööööööööööńööFf‡ $Ifgdß= &@'@(@)@5@6@ööööö $Ifgdß= 6@7@8@9@% gdß= Łkdå$$If–FÖ֞”’Śä īųŖ!S(¬”›¤›Ø» tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö9@}@~@Ÿ@æ@Ą@Į@Ę@Ē@Č@É@Ķ@śśńńtńńńńńń|kd $$If–FÖ”hÖ0”’¶g'ū& tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $Ifgdj-gdj- Ķ@Ó@Ł@ą@į@ā@ź@ń@ņ@ų@ł@AAAAAA#A)A*A2ABACANA]A`AcAīīīīīīīīīīīīīīīååīīīīąååååFfx $Ifgdj-„q„q$If]„q^„qgdj-cAfAiAlAoApAqAtAvAyA{A~A€AƒA…A‰AA‘A•A™AA«AŗA¾AĀAÄAČAĢAŠAöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-qAuAvAzA{AA€A„A…AŒAA”A•AœAA¹AŗAĮAĀAĒAČAĻAŠAŃAžA’ABB BBBBBBB"B#B)B*B/B0B8B9BDBEBMBNBdBnBoBqBuBvBxB~BB‚BƒBŽBBB®BTCUCUDZDaDųķųķųāųŽųķųķųķųŽųÓųÓųÓŽųČųČųČųČŽų½ų²ų²ų²ų²ų²ų²Ž§ų§ų§Žų²ų²Ž§Ž§ų§ųާhi-Öhj-CJaJh5ƒhj-CJaJhICĮhj-CJaJh u:hj-CJaJh;\†hj-CJaJhj-hˆ+Yhj-CJaJhēvŚhj-CJaJhj-CJaJBŠAŃAŽAėA’ABBB B BBBBBBBBBBB!B#B%B(B*B,B.B0B3Bśńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńń $Ifgdj-Ff3B6B9B=BABEBHBKBNBdBiBjBkBlBmBnBoBrBvBwBxBBƒB„B‡B‹BŽBBööööööööööööööööööńööööööööFfx! $Ifgdj-BBškd]$$$If–F4Ö”;Ö“”’‚²¶"!&#’$g'• ’’’’0’’’’6yĢż 3 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’’’’4Ö4Ö laöB‘BUC°C±C²CUDVDWDXDYDZD[D_DbDcDdDgDiDjDkDnDqDrDööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-aDdDhDrDsDyDzD~DD‚DƒD†D‡DŒDD§DØDE E$EF?F@FAFBFEFHFIFKFLFMFNFPFSF]FxFŒFGGGG G"G#G$G&G)G*G-G.G/G0G2G4G7G8G:G;GG@GFGGGHGIGJGMGPGQGSGTGUGVGXGųķųķųķųāķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķŽķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųhj-h6hj-CJaJhšøhj-CJaJhj-CJaJX×EŚEŪEÜEŻEŽEßEąEįEāEćEäEåEęEēEčEéEźEėEģEķEīEļEšEńEņEóEōEõEöööööööööööööööööööööööööńööFfš5 $Ifgdj-õEöE÷EųEłEśEūEüEżEžE’EFFFFFFFFF F F F F FFFFFööööööööööööööööööööööööńöööFf5< $Ifgdj-FFFFF"F&F(F+F,F0F3F5F7F8F;F?FAFCFDFEFIFLFNFQFRFSFöööööööööööööööööööööööööńFfĢB $Ifgdj-SF^F_F`FaFbFcFdFeFfFgFhFiFjFkFlFmFnFoFpFqFrFsFtFuFvFwFīååååååååååååååååååååååååå $Ifgdj-„q„q$If]„q^„qgdj-wFxFyFzF{F‰FŠF‹FŒFF—F˜F™FšF›Fśõõõõõõõģģģģģģ $Ifgdj-gdj-FfsI›FœFF¢F¦FŖF8//// $Ifgdj-ĘkdN$$If–FÖֈ”’4.ō'r$Ō$ Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöŖF®F²F³F“FµFöö/ööĘkdøN$$If–FÖֈ”’4.ō'r$Ō$ Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö $Ifgdj-µF¶F·FøF¹FŗF»F¼F½F¾FæFĄFĮFĀFĆFÄFÅFĘFĒFČFÉFŹFĖFĢFĶFĪFĻFŠFŃFöööööööööńööööööööööööööööööFf”P $Ifgdj-ŃFŅFÓFŌFÕFÖF×FŲFŁFŚFÜFŽFįFāFćFäFåFęFēFčFéFźFėFģFķFīFļFšFńFööööööööńöööööööööööööööööööFfåT $Ifgdj-ńFņFóFōFõFöF÷FųFłFśFūFüFżFžF’FGGGGGGGGG G G G G GöööööööööńööööööööööööööööööFfp[ $Ifgdj- GGGGGGGGGGGGG G#G%G&G*G.G0G3G4G8G;G=G?G@GCGGGööööööööńöööööööööööööööööööFfūa $Ifgdj-GGIGKGLGMGQGTGVGYGZG[G\G]G^G_G`GaGbGcGdGeGfGgGhGiGjGkGlGmGöööööööööńööööööööööööööööööFf†h $Ifgdj-mGnGoGpGqGrGsGtGuGvGwGGŒGG·GÅGŌGćGńG Hööööööööńģģęģöööööö@&gdj-gdj-Ffo $Ifgdj-XGwGG“MŚPįPåPżPQ Q Q QQQQQ(Q)Q,Q-Q8Q9QK?K@KCKDKöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-DKGKHKIKJKKKLKMKNKOKPKQKRKSKVKZK]K^K_K`KeKjKnKrKwKxKyK~KKöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-K€KK†KŠKŽKKK•K–KKžKŸK K”K¢K£K¤K©K®K³K“KµK»K¼K½KæKĮKĆKöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-ĆKÅKĒKČKÉKŹKĖKĢKĶKŠKŅKŌKÕKÖK×KŲKŁKŚKŪKÜKŻKŽKßKąKäKåKéKģKķKöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-ķKīKļKšKńKņKóKōKõKöK÷KųKłKüKżKLLLLLLLLL L L L LLöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-LLLLLLL!L%L)L.L/L0L5L6L7L8L=LALELFLGLLLMLTLULVLWLXLöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-XLYLZL[L`LaLfLkLlLrLsLtLvLxLzL|L~LL€LL‚LƒL„L‡L‰L‹LŒLLŽLöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-ŽLLL‘L’L“L”L•L–L—L˜LœL L”L¢L£L¤L„L¦L§LØL©LŖL«L¬L­L°L±L“Löööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-“LµL¶L·LøL¹LŗL»L¼L½L¾LæLĄLĮLÅLČLÉLŹLĖLĢLŃLÕLŁLŻLāLćLäLéLźLöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-źLėLģLńLõLłLśLūLMMM M M M M MMMMMMMM#M$M%M-M4M:Möööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-:M@MEMFMGMHMIMJMKMLMPMQMRMSMTMUMVMWMZM]M`McMfMgMhMiMjMkMlMöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-lMmMpMqMrMwM|MM†M‹MŒMMŽMMM‘M’M—M˜M™MœMŸM¢M„MØM©MŖM«M¬Möööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-¬M­M®MÆM²M³M“M½M¾M#N6N9NTNkN†Nööööńģģģģööööögdj-FfĪz $Ifgdj-†N‡NˆN—NØN·NĘNĒN]TTTTTT $Ifgdj-¢kdł}$$If–F4ÖÖ\”’„ ˜'s5`Ā÷’’’’`Ī ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöĒNČNĖNĪNŠNŅN7.... $Ifgdj-Čkd»~$$If–F4Öֈ”’„ ü¹ ˜'s5 ¦’’’’]Šm Ī ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’’’’Ö’’’’’’’’’4Ö4Ö laöŅNŌN×NŁNŪNŻNąNāNäNęNéNėNķNļNņNōNöNśNüN’NOOOO OOOOOöööööööööööööööööööööńööööööFf¾ $Ifgdj-OO O#O%O(O+O/O3O7O;O>OAOCOFOHOJOMOPOROUOWOZO\O^O`ObOfOjOöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-jOlOnOpOrOtOvOyO|O~O€O‚O„O†OˆO‹OO”O˜O›OŸO O§O«OÆO±OµOøO½Oöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-½O¾OĆOĒOĖOĶOĻOŃOÕOÖOŚOŻOąOāOäOęOéOźOķOšOóOõO÷OłOżOžOPPPööööööööööööööööööööööööööńöFf1ˆ $Ifgdj-P PPPPP"P&P(P*P,P.P3P6P9P;P?PAPCPEPMPTPZP_PcPgPhPwPˆPöööööööööööööööööööööööööńööFf¤Ž $Ifgdj-ˆP“PŸPŖP¶PŹPööööö $Ifgdj-ŹPĖPĢPĶP% gdj-Łkd“$$If–FÖ֞”’„ ü¹ ˜' +s5¦]Šms[ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöĶPŁPŚPŪPÜPŻPŽPßPąPśśńńńńńń $Ifgdj-gdj-ąPįPęPėP8' $Ifgdj-„q„q$If]„q^„qgdj-ĘkdĻ“$$If–FÖֈ”’mš ķ9o#,Ń’’’’' ’’’’Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöėPļPóP÷PūPüPöööö.Čkd””$$If–F4Öֈ”’mš ķ9o#,lŌ’’’’$ Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö $Ifgdj-üPżP Q QQQ)Q-Q9Q=QIQMQNQOQQQTQVQXQYQ[Q^Q`QbQcQeQhQjQlQmQöööööööööööńööööööööööööööööFfö– $Ifgdj-mQoQrQtQvQwQyQ|Q~Q€QQ‚Q„Q†QˆQŠQŒQŽQQ’Q”Q—Q˜Q›QžQ”Q¤Q§QŖQööööööööööńöööööööööööööööööFfl› $Ifgdj-ŖQ­Q°Q³Q¶Q¹Q¼Q¾QĮQĀQĆQÄQÅQĘQĒQČQÉQŹQĖQĢQĶQĪQĻQŠQŃQŅQÓQŌQÕQöööööööööööööööööööööööööööö $Ifgdj-ÕQÖQ×QŲQŁQŚQŪQÜQŻQŽQßQąQįQāQćQäQåQęQēQčQéQźQėQģQķQīQļQšQńQööööńöööööööööööööööööööööööFf ¢ $Ifgdj-ńQņQóQōQõQ÷QūQüQ’QRRR R RRRRRRRRR"R&R(R*R+R,R0RöööńööööööööööööööööööööööööFf„Ø $Ifgdj-RRR R R RRRRRRRRRRRRR%R&R'R(R)R,R/R0R2R3R4R5R7R:RDR_RpR‡RUUU^U_U«U®UÆU“UµUŗU»UĮUĆUÄUĖUĢUŅUÓUŌUŁUŚUŪUįUāUV V V VVV#VõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõķõéŻéŁÕĶČÕĄÕĄµĄµĄµÕĄÕĄµÕĄµÕĄµÕĄŖÕĄŖĄh;\†hNYCJaJhķg¬hNYCJaJhNYCJaJ hNY5hķg¬hNY5hNYhß= h`‡hj-5CJaJhj-hj-CJaJhšøhj-CJaJC0R3R5R8R9R:RERFRGRHRIRJRKRLRMRNRORPRQRRRSRTRURVRWRXRYRööööńąöööööööööööööööööööö„q„q$If]„q^„qgdj-Ff<Æ $Ifgdj-YRZR[R\R]R^R_R`RlR‡RˆRŠR‹RŒRŸR R”R¦R§RØR»R¼R½RŠRŌRÕRÖRņRöööööńģģģģģöööööööööööööööögdj-Ffćµ $Ifgdj-ņRóRōRSSS)S3SsSöööööööö $Ifgdj-sStSģkdqŗ$$If–FÖÖ“”’ŠŃ“ m¾ččÜ#D ģ ģT  ī tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laötSuSvSwSxSySzS{S|S}S~SSööööööööööö $Ifgdj- S€SģkdL»$$If–FÖÖ“”’ŠŃ“ m¾ččÜ#D ģ ģT  ī tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö€SS‹SŒS½SŠSÓSīST Tśśśśńńńńń $Ifgdj-gdj- T!T"T1TBTQT`TaT]TTTTTT $Ifgdj-¢kd'¼$$If–F4ÖÖ\”’ŚīS(`¬<?’’’’`c ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöaTbTeThTjTlT7.... $Ifgdj-Čkdć¼$$If–F4Öֈ”’Śä īųS( ¬”’’’’›¤› c ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’’’’Ö’’’’’’’’’4Ö4Ö laölTnTqTsTuTwTzT|T~T€TƒT…T‡T‰TŒTŽTT”T–T™T›TTžTŸT T”T¢T£T¤TöööööööööööööööööööööńööööööFfāæ $Ifgdj-¤T„T¦T§TØT©TŖT«T¬T­T®TÆT°T±T²TµT¹T¾TĀTÅTŹTĖTŅTÓTŌT×TŚTŪTÜTööööööööööööööööööööööööööńöFfcĘ $Ifgdj-ÜTŻTŽTßTąTįTāTćTäTåTęTēTčTéTźTėTģTķTīTļTöTżTžT’TUUUUUöööööööööööööööööööööööööńööFfäĢ $Ifgdj-UUUUUUööööö $Ifgdj-UUUU% gdj-ŁkdBŃ$$If–FÖ֞”’Śä īųŖ!S(¬”›¤›Ø» tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöUU_U`UU”U¢U£UØU©UŖU«UÆUżųųļļrļļļļļļ|kdżŃ$$If–FÖ”hÖ0”’¶g'ū& tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $IfgdNYgdNY ÆUµU»UĀUĆUÄUĢUÓUŌUŚUŪUāUćUéUńU’UVV V VV$V%V0V?VBVEVīīīīīīīīīīīīīīīååīīīīąååååFfÕÓ $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNY#V$V&V>VEVJVKVPVQVSVWVXV\V]VaVbVfVgVnVoVvVwV~VV›VœV£V¤V©VŖV±V²V³VąVįVēVčVļVšVöV÷VłVžV’VWW W WWWWW&W'W/W0WFWPWQWõńéŽÖĖéĄńéĄéĄéŽéńéĄéĄéĄéńéõéõéõńéµéµéµéµńéŖéŸéŸéŸéŸéŸéŸń”éhi-ÖhNYCJaJh5ƒhNYCJaJhICĮhNYCJaJh u:hNYCJaJhēvŚhNYCJaJhˆ+YhNYCJaJhNYCJaJhˆ+YhNYCJaJhNYCJaJhNYh;\†hNYCJaJ:EVHVKVNVQVRVSVVVXV[V]V`VbVeVgVkVoVsVwV{VVVœV V¤V¦VŖV®V²Vöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdNY²V³VĄVĶVįVäVęVčVėVīVšVņVõV÷VųVłVūVżV’VWWWW W WWWWWśńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńńń $IfgdNYFflŲWWWW#W'W*W-W0WFWKWLWMWNWOWPWQWTWXWYWZWaWeWfWiWmWpWqWööööööööööööööööööńööööööööFfÕÜ $IfgdNYQWSWWWXWZW`WaWdWeWpWqWrWW6X7X7Y[?[@[A[B[C[D[E[F[G[H[I[J[K[īååååååååååååååååååååååååå $IfgdNY„q„q$If]„q^„qgdNYK[L[M[W[X[q[r[s[}[~[[€[[śõõõõõģģģģģģ $Ifgd]GPgdNYFfŠ [‚[ƒ[ˆ[Œ[[8//// $Ifgd]GPĘkd^ $$If–FÖֈ”’4.ō'r$Ō$ Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö[”[˜[™[š[›[öö/ööĘkd $$If–FÖֈ”’4.ō'r$Ō$ Œ ō Œ : tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö $Ifgd]GP›[œ[[ž[Ÿ[ [”[¢[£[¤[„[¦[§[Ø[©[Ŗ[«[¬[­[®[Æ[°[±[²[³[“[µ[¶[·[öööööööööńööööööööööööööööööFfń  $Ifgd]GP·[ø[¹[ŗ[»[¼[½[¾[æ[Ą[Ā[Ä[Ē[Č[É[Ź[Ė[Ģ[Ķ[Ī[Ļ[Š[Ń[Ņ[Ó[Ō[Õ[Ö[×[ööööööööńöööööööööööööööööööFfB $Ifgd]GP×[Ų[Ł[Ś[Ū[Ü[Ż[Ž[ß[ą[į[ā[ć[ä[å[ę[ē[č[é[ź[ė[ģ[ķ[ī[ļ[š[ń[ņ[ó[öööööööööńööööööööööööööööööFfĶ $Ifgd]GPó[ō[õ[ö[÷[ų[ł[ś[ū[ü[ž[\\\ \ \ \\\\\\\!\#\%\&\)\-\ööööööööńöööööööööööööööööööFfX $Ifgd]GP\\\\\\\\\ \!\"\#\$\&\,\-\.\/\0\3\6\7\9\:\;\<\>\]\^\g\h\j\k\v\w\x\—\Ÿ\§\Ŗ\«\Į\ ]]]] ]?]@]A]B]C]D]E]Z][]w]x]†]‡]–]—]˜]³]ųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķųķęāŽāÖŹæ·ÆāØāØÆāØÆāØāØÆāØÆØāØāØāØāØÆā hWįh]GPh]GPCJaJh]GPCJ aJ hWįh]GPCJ aJ hWįh]GP5CJ aJ hWįh]GP5hNYh]GP hķg¬hNYhšøh]GPCJaJh]GPCJaJ@-\/\1\2\3\7\:\<\?\@\A\B\C\D\E\F\G\H\I\J\K\L\M\N\O\P\Q\R\S\öööööööööńööööööööööööööööööFfć# $Ifgd]GPS\T\U\V\W\X\Y\Z\[\\\]\^\h\i\—\Ÿ\ \«\¬\°\Ć\ ] ]] ]ööööööööńģēååģŌŌŌöööööŌŌ„q„q$If]„q^„qgd]GPgdNYgd]GPFfn* $Ifgd]GP ]@]A]ö,Źkdņ.$$If–F4Ö”•ֈ”’œ¤°ĢPų%ll` ll„Ø tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöf4 $Ifgd]GPA]B]C]D]E]F][]x]‡]—]˜]™]›]œ]ž] ]¢]¤]¦]Ø]©]«]­]°]±]“]·]īīåīīīīīīąååååååååååååååååFfŠ0 $Ifgd]GP„q„q$If]„q^„qgd]GP³]“]¶]Ä]É]Ü]Ż]Ž]ß]paqaraķaīa;bBh,'w5 h,'w5h,'w hå `h]GP h…uh]GP hJMķh]GP hå-]h]GPh]GPCJaJ hÓqüh]GPh]GP hA‡h]GP h’fMh]GP4·]ŗ]½]Ą]Į]Ä]Ē]Ź]Ķ]Ī]Ļ]Ņ]Ó]Ö]Ł]Ś]Ż]Ž]ē]^<^S^r^Œ^Ø^Ū^ģ^_A_öööööööööööööööööööööööööööö $Ifgd]GPA_[_s_›_Į_ų_ `A`i`“`Ü`ž`1aUa]aaaqarasataya~a‚a†aŠaaa•aöööööööööööööööööźźźźźźźźźź $$Ifa$gd]GP $Ifgd]GP•a™aœaa”a¦aŖaÆa“aµa¹a½aĮaĘaĒaČaĶaĪaÕaÜaŻaāaćaēaėaīaļaóóóóóóóóóóóóóóóóēóóóóóóóóó $$Ifa$gd]GP $$Ifa$gd]GPļašaõaśaūaüażabbb b b bbbbbbb b$b%b&b'b(b-b.b/bóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóźóóź $Ifgd]GP $$Ifa$gd]GP/b6b7bb?b@bDbHbIbJbKbLbMbPbQbRbSbTbUbVbWbXbYbZb[b\b]bóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd]GP]b^b_b`babbbcbdbhblbobpbqbrbsbtbubvbwbxbybzb{b|b}b~bb€bbóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd]GPb‚bƒb„b…bŠb‹bŒbbŽb•b–b—b˜b™bšb›bŸb b”b¢b¦b§bØb©b®b²b³b“bóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd]GP“bµb¶b·b»b¼b½b¾bæbĄbĮbĀbĆbÄbÅbĻbŠbÖbŪbįbåbėbšbńbņbóbūbóóóóóóóóóóóīååååóóóóóóąåååFf6 $Ifgd]GPFf³3 $$Ifa$gd]GPūbübccccccc c c c6c7c@cAcBcPc{c|c}c~c‹cŒcööööööńģźźåååŌĖĖĖĖĖĖĖĖĖ $IfgdŹ8Č„q„q$If]„q^„qgdŹ8Čgd,'wgd]GPFfm9 $Ifgd]GPŒcc“c¦c·cĘcööååå„q„q$If]„q^„qgdŹ8Č $IfgdŹ8ČĘcĒc"Żkdl;$$If–F4Ö”7֞”’œÅ4øšt"ų%l`)o„ 8 „ „ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöf4ĒcČcÉcłcścūcücżc d dīååTååååå‘kdV<$$If–F4Ö”;ÖF”’œÅų%, )3 tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöf4 $IfgdŹ8Č„q„q$If]„q^„qgdŹ8Č d d dddddddddöööööööööö $IfgdŹ8Č dddd% $IfgdŹ8ČŚkdā<$$If–FÖ”•֞”’œÅ4øŃU"ų%)o„„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laödd d!d"d#dööööö $IfgdŹ8Č#d$d%d&d% gd,'wŚkd¾=$$If–FÖ”³֞”’œÅ4øŃU"ų%)o„„£ tąÖ0’’’’’’öd&ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö&d9d:dFdGdqddŽdd«dĒdśśōśėėėėėė $IfgdŹ8Č@&gd,'wgd,'w ĒdČdÉdŹdĪd6--- $IfgdŹ8ČČkdØ>$$If–F4Ö”ֈ|ü„Ø Kr ä*@8`$ £ ' r \ tąÖ0’’’’’’öÄ;ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöčüĪdŽdčdédźdėdģdńdee e ee!e(e,e-e2eBeIeMe]eme~e“e”e­eīååååååååååååååååååååīåīąåFfA $IfgdŹ8Č„q„q$If]„q^„qgdŹ8Č­eµeĄeĒeĻeÖeāefff'f-fg?g@gAgBgCgDgGgJgKgLgMgNgOgPgQgRgSgTgUgVgöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ČVgWgZg^gagbgcghgmgqgugzg{g|gg‚gƒg„g‰gg‘g’g“g˜g™g g”g¢g£göööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Č£g¤g„g¦g§g¬g±g¶g·gøg¾gægĄgĀgÄgĘgČgŹgĖgĢgĶgĪgĻgŠgÓgÕg×gŲgŁgöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ČŁgŚgŪgÜgŻgŽgßgągįgāgćgęgégķgīgļgšgńgņgógōgõgög÷gųgłgśgżgžgöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Čžghhhhhhhh h h h h hhhhhhhh$h(h,h1h2h3h8h9höööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Č9h:h;h@hDhHhIhJhOhPhWhXhYhZh[h\h]h^hchhhmhnhohuhvhwhyh{h}höööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Č}hhh‚hƒh„h…h†h‡hŠhŒhŽhhh‘h’h“h”h•h–h—h˜h™hšhžhŸh£h¦h§höööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ȧhØh©hŖh«h¬h­h®hÆh°h±h²h³h¶h·hŗh»h¼h½h¾hæhĄhĮhĀhĆhÄhÅhĘhÉhöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ČÉhŹhĶhŠhŃhŅh×hŪhßhćhčhéhźhļhšhńhņh÷hūh’hiiiiiiiiiöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Čiiiiii i%i&i,i-i.i0i2i4i6i8i9i:i;iiAiCiEiFiGiHiöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ČHiIiJiKiLiMiNiOiPiQiRiViZi[i\i]i^i_i`iaibicidieifigijikiniöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Čnioipiqirisitiuiviwixiyizi{ii‚iƒi„i…i†i‹ii“i—iœiiži£i¤iöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Ȥi„i¦i«iÆi³i“iµiŗi»iĀiĆiÄiÅiĘiĒiČiÉiŹiŠiÕiÖi×iŻiŽißiēiīiōiöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Čōiśi’ijjjjjjj j j j jjjjjjjjj j!j"j#j$j%j&jöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Č&j'j*j+j,j1j6j;j@jEjFjGjHjIjJjKjLjQjRjSjVjYj\j_jbjcjdjejfjöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ČfjgjhjijljmjnjojpjÕjčjėjkk8kööööńģźźģööööögd,'wFfįE $IfgdŹ8Č8k9k:kIkZkikxkyk]TTTTTT $IfgdŹ8Č¢kd I$$If–F4ÖÖ\”’„ ˜'s5`Ā÷’’’’`Ī ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöykzk}k€k‚k„k7.... $IfgdŹ8ČČkdĪI$$If–F4Öֈ”’„ ü¹ ˜'s5 ¦’’’’]Šm Ī ’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’’’’Ö’’’’’’’’’4Ö4Ö laö„k†k‰k‹kkk’k”k–k˜k›kkŸk”k¤k¦kØk¬k®k±k³kµk¶kŗk¾kĀkÅkÉkĶköööööööööööööööööööööńööööööFfŃL $IfgdŹ8ČĶkŠkŅkÕk×kŚkŻkįkåkékķkškókõkųkśkük’kĄĄĄ Ą ĄĄĄĄĄĄĄöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8Č30- 60 - 60----154 154- -2 2- -72 72- -- -- -I. II. III. IV. V. Mai Aprill344 534 - 154 72 1104 1230161 161 - - - 238 20147 47 - 2 - 79 3548 48 - - - 108 193510015524155815670505112401----11283429-434---Aastas kokku:123322091556982 7648 6688 -  1191 434Kõik kokku: 15961 PAGE  PAGE 93 ĄĄ!Ą#Ą%Ą'Ą)Ą,Ą/Ą1Ą3Ą5Ą7Ą9Ą;Ą>ĄBĄGĄKĄNĄRĄSĄZĄ^ĄbĄdĄhĄkĄpĄöööööööööööööööööööööööööööö $IfgdŹ8ČpĄqĄvĄzĄ~Ą€Ą‚Ą„ĄˆĄ‰ĄĄĄ“Ą•Ą—Ą™ĄœĄĄ Ą£Ą¦ĄØĄŖĄ¬Ą°Ą±ĄµĄ¶Ą»ĄööööööööööööööööööööööööööńöFfDS $IfgdŹ8Č»ĄĄĄÄĄČĄĶĄŃĄÕĄŁĄŪĄŻĄߥįĄęĄéĄģĄīĄņĄōĄöĄųĄĮĮ ĮĮĮĮĮ*Į;ĮöööööööööööööööööööööööööńööFf·Y $IfgdŹ8Č;ĮFĮRĮ]ĮiĮ}Įööööö $IfgdŹ8Č}Į~ĮĮ€Į% gd,'wŁkd^$$If–FÖ֞”’„ ü¹ ˜' +s5¦]Šms[ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö‡ĮˆĮ‰Į‹ĮŒĮ’Į“Į•Į–Į—Į™ĮšĮ›ĮõļėõļõąõļėÜėhŹ8ČhŹ8Č0JmHnHuh,'w h,'w0Jjh,'w0JU €Į‰ĮŠĮ‹Į—Į˜Į™ĮšĮ›Įóźčóźččč„h]„hgdšW| „ų’„&`#$gdšW| 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°‰$$If–Ś’!vh5Ö 5Ö¼5Öp5Ö¼#v #v¼#vp#v¼:V–F tąö6ö5Ö 5Ö¼5Öp5Ö¼‰$$If–Ś’!vh5Ö 5Ö¼5Öp5Ö¼#v #v¼#vp#v¼:V–F tąö6ö5Ö 5Ö¼5Öp5Ö¼s$$If–Ś’!vh5Ö5Ö$ 5ÖŲ#v#v$ #vŲ:V–F tąö6ö5Ö5Ö$ 5ÖŲw$$If–Ś’!vh5Ö5Ö$ 5ÖŲ#v#v$ #vŲ:V–F”‚ tąö6ö5Ö5Ö$ 5ÖŲ‰$$If–Ś’!vh5Ö¤5Ö5ÖĢ5Öt#v¤#v#vĢ#vt:V–F tąö6ö5Ö¤5Ö5ÖĢ5Öt‰$$If–Ś’!vh5Ö¤5Ö5ÖĢ5Öt#v¤#v#vĢ#vt:V–F tąö6ö5Ö¤5Ö5ÖĢ5ÖtÄ$$If–Ś’!vh5Öģ5Öģ5Öš 5Öģ5Ö5ÖĘ#vģ#vš #vģ#v#vĘ:V–F4”Ń tąö€$ö+Ö+Ö+Ö+Ö+Ö5Öģ5Öš 5Öģ5Ö5ÖĘš$$If–Ś’!vh5Öģ5Öģ5Öš 5Öģ5Ö5Ös5ÖE5Ö#vģ#vš #vģ#v#vs#vE#v:V–F4”“ tąö€$ö+Ö+Ö+Ö+Ö+Ö5Öģ5Öš 5Öģ5Ö5Ös5ÖE5ÖŠ$$If–Ś’!vh5Öģ5Öģ5Öš 5Öģ5Ö5Ös5ÖE5Ö#vģ#vš #vģ#v#vs#vE#v:V–F tąö€$ö5Öģ5Öš 5Öģ5Ö5Ös5ÖE5ÖÕ$$If–Ś’!vh5Ö 5Ö55Ö 5Öģ5Ö 5Öņ#v #v5#v #vģ#v #vņ:V–F4”Ń tąö6ö+Ö+Ö+Ö+Ö+Ö5Ö 5Öh5Ö 5Öģ5Ö$5Öu$$If–Ś’!v h5Ö 5Ö55Ö 5Öģ5Ö 5Ö55ÖE5Öe5Ö #v #v5#v #vģ#v #v5#vE#ve#v :V–F4”“ tąö6ö+Ö+Ö+Ö+Ö+Ö5Ö 5Öh5Ö 5Öģ5Ö$5Ö85Ö:5Öƒ5Ö €kd{$$If–F4Ö”“ÖŹ ”’ŸŌņ Ž źdÉÜ#   h  ģ $8:ƒ€ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’4Ö4Ö laö÷$$If–Ś’!v h5Ö 5Ö55Ö 5Öģ5Ö 5Ö55ÖE5Öe5Ö #v #v5#v #vģ#v #v5#vE#ve#v :V–F tąö6ö5Ö 5Öh5Ö 5Öģ5Ö$5Ö85Ö:5Öƒ5Ö €ükd™ $$If–FÖÖŹ ”’ŸŌņ Ž źdÉÜ# h ģ$8:ƒ€ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’4Ö4Ö laö§$$If–Ś’!vh5Ö;5Ö© 5Ö„5Ö„5Öģ5Ö$#v;#v© #v„#vģ#v$:V–F tąö6ö5Ö;5Ö© 5Ö„5Öģ5Ö$§$$If–Ś’!vh5Ö;5Ö© 5Ö„5Ö„5Öģ5Ö$#v;#v© #v„#vģ#v$:V–F tąö6ö5Ö;5Ö© 5Ö„5Öģ5Ö$§$$If–Ś’!vh5Ö;5Ö© 5Ö„5Ö„5ÖŹ5ÖF #v;#v© #v„#vŹ#vF :V–F tąö6ö5Ö;5Ö© 5Ö„5ÖŹ5ÖF §$$If–Ś’!vh5Ö;5Ö© 5Ö„5Ö„5ÖŹ5ÖF #v;#v© #v„#vŹ#vF :V–F tąö6ö5Ö;5Ö© 5Ö„5ÖŹ5ÖF Ķ$$If–Ś’!vh5Ö85Ö5ÖĢ5Ö85Ö85Ö$ #v8#v#vĢ#v8#v$ :V–F4”h tąö°%ö)v+Ö+Ö+Ö+Ö+Ö5Ö85Ö5ÖĢ5Ö85Ö$ f4ć$$If–Ś’!vh5Ö85Ö5ÖĢ5Ö85Ö85Ö85Öģ#v8#v#vĢ#v8#vģ:V–F4”ż tąö°%ö)v+Ö+Ö+Ö+Ö+Ö5Ö85Ö5ÖĢ5Ö85Öģ/Ö ’f4¬$$If–Ś’!vh5Ö85Ö5ÖĢ5Ö85Ö85Ö85Öģ#v8#v#vĢ#v8#vģ:V–F tąö°%ö5Ö85Ö5ÖĢ5Ö85Öģe$$If–Ś’!vh5Ö$5ÖŲ#v$#vŲ:V–F4 tąö6ö+Ö5Ö$5ÖŲŪ$$If–Ś’!vh5Ö$5Ö$5Öč5Ö`5Ö5Öģ5Ö„5Öģ#v$#vč#v`#v#vģ#v„#vģ:V–F4 tąö6ö+Ö5Ö$5Öč5Ö`5Ö5Öģ5Ö„5ÖģÓ$$If–Ś’!vh5Ö$5Ö$5Öč5Ö`5Ö5Öģ5Ö„5Öģ#v$#vč#v`#v#vģ#v„#vģ:V–F tąö6ö5Ö$5Öč5Ö`5Ö5Öģ5Ö„5ÖģÓ$$If–Ś’!vh5Ö$5Ö$5Öč5Ö`5Ö5Öģ5Ö„5Öģ#v$#vč#v`#v#vģ#v„#vģ:V–F tąö6ö5Ö$5Öč5Ö`5Ö5Öģ5Ö„5Öģ§$$If–Ś’!vh5Öp5Ö05Ö$ 5Öµ5ÖĻ#vp#v0#v$ #vµ#vĻ:V–F4 tąö6ö+Ö5Öp5Ö05Ö$ 5Öµ5ÖĻ$$If–Ś’!v h5Öp5Ö05Ö 5ÖŒ5ÖŒ5Öē5Ö©5Ö%5Ö ē5Ö ē5Ö #vp#v0#v #vŒ#vŒ#vē#v©#v%#v ē#v :V–F4 tąö6ö+Ö5Öp5Ö05Ö 5ÖŒ5ÖŒ5Öē5Ö©5Ö%5Ö ē5Ö Kkd-$$If–F4ÖÖö ”’4 @ ĢX?č ōŪ Ü#p 0 ŒŒē©%ēē tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ,’’’’’’’’’’’Ö,’’’’’’’’’’’Ö,’’’’’’’’’’’Ö,’’’’’’’’’’’4Ö4Ö laö$$If–Ś’!v h5Öp5Ö05Ö 5ÖŒ5ÖŒ5Öē5Ö©5Ö%5Ö ē5Ö ē5Ö #vp#v0#v #vŒ#vŒ#vē#v©#v%#v ē#v :V–F tąö6ö5Öp5Ö05Ö 5ÖŒ5ÖŒ5Öē5Ö©5Ö%5Ö ē5Ö Hkd™$$If–FÖÖö ”’4 @ ĢX?č ōŪ Ü#p0 ŒŒē©%ēē tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ,’’’’’’’’’’’Ö,’’’’’’’’’’’Ö,’’’’’’’’’’’Ö,’’’’’’’’’’’4Ö4Ö laö$$If–Ś’!v h5Ö  5Ö 5ÖŒ5ÖŒ5Öē5Ö©5Ö%5Öē5Ö ē5Ö #v  #v #vŒ#vŒ#vē#v©#v%#v ē#v :V–F” tąö6ö5Ö  5Ö 5ÖŒ5ÖŒ5Öē5Ö©5Ö%5Ö ē5Ö &kdś$$If–FÖ”Öą ”’4 @ ĢX?č ōŪ Ü#   ŒŒē©%ēē tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’4Ö4Ö laö$$If–Ś’!vh5Ö  5Ö$ 5Öµ5ÖĻ#v  #v$ #vµ#vĻ:V–F”Š tąö6ö5Ö  5Ö$ 5Öµ5ÖĻč$$If–Ś’!vh5Ö5Ö)5Öo5Ö„5Ö85Ö„5Ö„#v#v)#vo#v„#v8#v„:V–F4”7 tąöd&ö)v)v+Ö+Ö5Ö5Ö)5Öo5Ö„5Ö85Ö„/Ö ’f4Š$$If–Ś’!vh5Ö5Ö)5Ö3#v#v)#v3:V–F4”; tąöd&ö)v+Ö+Ö5Ö5Ö)5Ö3f4Ś$$If–Ś’!vh5Ö5Ö)5Öo5Ö„5Ö5Ö„5Ö£#v#v)#vo#v„#v#v„#v£:V–F”• tąöd&ö5Ö5Ö)5Öo5Ö„5Ö5Ö„5Ö£/Ö ’č$$If–Ś’!vh5Ö5Ö)5Öo5Ö„5Ö5Ö„5Ö£#v#v)#vo#v„#v#v„#v£:V–F”³ tąöd&ö5Ö5Ö)5Öo5Ö„5Ö5Ö„5Ö£/Ö ’/Ö ’ą$$If–Ś’!vh5ÖŌ5ÖH5Ö„5Ö„5Ö85Ö„5Ö„#vŌ#vH#v„#v8#v„:V–F4”7 tąöd&ö)v)v)v+Ö+Ö5ÖŌ5ÖH5Ö„5Ö85Ö„/Ö ’f4|$$If–Ś’!vh5ÖŌ5ÖH5ÖH#vŌ#vH:V–F4”; tąöd&ö)v+Ö+Ö5ÖŌ5ÖHf4Ś$$If–Ś’!vh5ÖŌ5ÖH5Ö85Ö„5Öe5Ö„5Ö£#vŌ#vH#v8#v„#ve#v„#v£:V–F” tąöd&ö5ÖŌ5ÖH5Ö85Ö„5Öe5Ö„5Ö£/Ö ’Ś$$If–Ś’!vh5ÖŌ5ÖH5Ö85Ö„5Öe5Ö„5Ö£#vŌ#vH#v8#v„#ve#v„#v£:V–F”Y tąöd&ö5ÖŌ5ÖH5Ö85Ö„5Öe5Ö„5Ö£/Ö  ’ö$$If–Ś’!vh5Öˆ5Ö±5Ös5Ö†5Ö:5Ö†5Öˆ#vˆ#v±#vs#v†#v:#v†#vˆ:V–F4”ø tąöz&ö)v)v+Ö+Ö5Öˆ5Ö±5Ös5Ö†5Ö:5Ö†5Öˆ/Ö ’f4Š$$If–Ś’!vh5Öˆ5Ö±5ÖA#vˆ#v±#vA:V–F4”¤ tąöz&ö)v+Ö+Ö5Öˆ5Ö±5ÖAf4Ś$$If–Ś’!vh5Öˆ5Ö±5Ös5Ö†5Ö5Ö†5Ö§#vˆ#v±#vs#v†#v#v†#v§:V–F”É tąöz&ö5Öˆ5Ö±5Ös5Ö†5Ö5Ö†5Ö§/Ö ’Ś$$If–Ś’!vh5Öˆ5Ö±5Ös5Ö†5Ö5Ö†5Ö§#vˆ#v±#vs#v†#v#v†#v§:V–F” tąöz&ö5Öˆ5Ö±5Ös5Ö†5Ö5Ö†5Ö§/Ö ’č$$If–Ś’!vh5Öˆ5Ö©5Öo5Ö„5Ö85Ö„5Ö„#vˆ#v©#vo#v„#v8#v„:V–F4”7 tąöd&ö)v)v+Ö+Ö5Öˆ5Ö©5Öo5Ö„5Ö85Ö„/Ö ’f4Š$$If–Ś’!vh5Öˆ5Ö©5Ö3#vˆ#v©#v3:V–F4”; tąöd&ö)v+Ö+Ö