Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ø ŗ ž’’’ ² ³ “ µ ¶ · ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ tæ bjbj¬¬ %Ä Īń Īń Ō? ’’ ’’ ’’ ¤ ¬Ķ ¬Ķ ¬Ķ 8 äĶ D (Ī ¤ ’x ¶ ĄĻ ĄĻ " āĻ āĻ āĻ āĻ āĻ āĻ x x x x x x x $ µy R | V 8x }Ń āĻ āĻ }Ń }Ń 8x āĻ āĻ ¹x {s {s {s }Ń
u āĻ āĻ x {s }Ń x {s {s s ž Ŗv ø w āĻ “Ļ 0
.ĢćŹ ¬Ķ F `+ bw Öw < Ļx 0 ’x zw ]| ēq ~ ]| 0 w ¤ ¤ ]| w D āĻ L .Š 6 {s dŠ , Š ķ āĻ āĻ āĻ 8x 8x ¤ ¤ Ä« h D es ¤ ¤ h (Valimisseadus.)The Representation of the People Act, 1949
1949.a. Akt Rahvaesindustest (Väljavõtted Inglismaa valimisseadusest)
I osa
Parlamendi ja kohalike võimuorganite valimistest osavõtu õigus ja selle õiguse teostamine
Parlamendi ja kohalikest valimistest osavõtu õigus
Parlamendi valijad.
1) Käesoleva akti 2.paragrahvi määruste täitmise tingimustel isikute poolt, kellel on Parlamendi valimistel passiivne valimisõigus, kes on selles valimisringkonnas seadusega nõutava aja elanud, kes olid selle perioodi alguse kuupäevaks ja valimiste päevaks täisealised ja ei olnud seaduslikult jäetud ilma hääleõigusest ja Ühendkuningriikide alamlusest või Iiri Vabariigi kodakondsusest.
Seejuures ei ole kellelgi õigust hääletada valijana valimisringkonnas, kui ta ei ole registreeritud Parlamendi valimisteks koostatud valijate nimekirja, ja kellelgi ei ole õigust üldvalimistel hääletada valijana rohkem kui ühes valimisringkonnas.
2)Kellelgi ei ole õigust hääletada valijana Parlamendivalimistel Põhja Iirimaa valimisringkonnas, kui ta ei ole elanud Põhja Iirimaal kolme täielikku kalendrikuud, mis lõpeb kuupäevaga, mis määrab ära nendel valimistel osalemise õiguse.
Seejuures käesolevat paragrahvi ei rakendata sügisese nimekirja suhtes, mis avaldatud tuhande üheksasaja neljakümnenda üheksandal aastal, või igasuguste valimiste suhtes, millel kasutatakse seda nimekirja.
3)Keegi ei tohi hääletada valijana üle ühe korra ühes ja samas valimisringkonnas ükskõik millistel parlamendivalimistel.
2.Kohalike omavalitsuste organite valijad.
1) Isikuteks, kellel on kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel mingis rajoonis hääleõigus on need, kes:
a)valimistest osavõtuõigust andvaks teatud kuupäevaks, või
(i)elavad selles rajoonis, või
(ii)omavad käesoleva Akti viienda paragrahvi sätestatud määruse alusel valimistsensust sõltumatult elukohast; ja
b)on nii valimiste päevaks, kui ka ülalpool näidatud tähtajaks täisealine ja temalt ei ole seaduspäraselt võetud ära hääleõigusest, Ühendkuningriikide alamlust või Iiri Vabariigi kodakondsust.
Seejuures ei ole kellelgi õigust hääletada valijana mingis valimisrajoonis, kui ta ei ole seal kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimisnimekirjas registreeritud, mis on nende organite valimisteks koostatud, ja mis korralistel valimistel kohaliku omavalitsuse rajoonis, milline ei ole ainukeseks valimisrajoon, kellelgi ei ole õigus valijana hääletada rohkem kui ühes valimisrajoonis.
2)Kellelgi ei ole õigust hääletada valijana rohkem kui üks kord ühes ja samas valimisrajoonis igasugustel kohalike omavalitsuste organite valimistel.
3.Valimistsensuseks vajalik elamise tähtaeg.
Valimistel nii Parlamenti kui kohalike omavalitsuste juhtimise organisse elamise tähtaeg, mis annab õiguse valimistest osavõtuks, peab olema määratletud kooskõlas käesoleva Akti lisa esimese tabeli määrustega.
4.Elamine.
1)Et teostada käesoleva Akti esimest ja teist paragrahvi on isiku elamise küsimus kehtestatud valimisteks osavõtmiseks kuupäev peab olema lahendatud kooskõlas nende üldiste printsiipidega, milliseid kasutati varem kui lahendati küsimusi, mis tekkisid 1918.a. rahvaesinduse Akti kehtivuse ajal elamise küsimuses sellel või teisel päeval mis kehtestatud valimiseks osavõtu perioodiks, eriti eesmärkide ja teiste asjaolude suhtes, nagu ka antud kohas isiku kohaloleku või tema puudumise faktist.
2)Mainitud üldiste printsiipide järgimise raames isiku elamist elumajas ei pea ülalpool näidatud esimese ja teise paragrahvi rakendamise korras, lugema katkestatuks:
a)põhjusel, et see isik puudus mingit kohust täites, mis on seotud ametiülesannetega, teenistuse või tegevusega, mida see isik kannab või teostab, kui see isik kavatseb jätkata faktilist elamist selles samas majas kuue kuu jooksul, alates lahkumisest ja kui seda kavatsust ei hakka takistama ülalpool näidatud kohustused; ja
b)et see isik landis üürile või lubas teisel moel teisel isikul seda maja kasutada:
(i)kui luba antakse sellisel kaalutlusel, et selle aja jooksul milleks see luba antakse, seda andnud isik (mees või naine) on ära mingi sellise kohustuse täitmiseks, mis on ülalpool tähendatud,
(ii)kui esimene ülalpool tähendatud isik kavatseb faktiliselt samasse maia uuesti elama asuda üheksa nädala piires, alates sealt lahkumisest ja kui seda kavatsust ei hakka takistama antud lubadus, mis ülalpool tähendatud.
3)Isik, kes on patsiendiks asutuses, mis eranditult ja põhiliselt on psüühiliste haiguste või psüühiliste puudustega isikute vastuvõtuks ja raviks, või on, üks kõik kus, seaduslikult aresti all, neid asjaolusid ülalpool toodud eesmärkidel arvestades, ei pea olema vaadeldav seal elavana.
4)Eesmärkidel, mis on käesoleva Akti esimese paragrahvi teise lõigus tähendatud, isikut, kelle valimistsensus lõppeb, tuleb vaadelda nii nagu ta oleks elanud Põhja Iirimaal sellise perioodi jooksul, kui tal oli teenistuslik valimistsensus.
5.Kohaliku omavalitsuse juhtimise organi valijate elamisest sõltumatu valimistsensus.
1)Käesoleva Akti teise paragrahvi määruste täitmiseks tunnistatakse isik kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistsensust omavaks elamisest sõltumatult:
a)kui ta on Inglismaa ja Wale“si valimisrajoonis maksustatud maatükki või talu, mille aastane tulu ületab kümmet naela, omanik või rentnik;
b)(Puutub otimaasse.)
2)Kellegi isiku elamu valdamine ei pea olema tunnistatud katkenuks vaid ainult sel põhjusel, et tema poolt võimaldatakse rendile andmise teel või muul moel lubatakse teisele isikule see elamu, kui esmalt tähendatud isik kavatseb faktilist maja valdamist taastada üheksa nädala jooksul, alates selle üleandmisest ja kui seda kavatsust ei takista, nagu ülalpool öeldud, antud lubadus.
3)Inglismaal ja Wales“is tuleb arvata igasuguse maatüki või talu aastatuluks:
a)kui neist täielik tulu, mis kuulub maksustamisele, ilmneb antud ajal kehtivast hindamiskirjast tulu täielik summa, ja on sellisel moel välja toodud, kusjuures selle summa täielik hädavajalik proportsionaalne rühmitamine tehakse omandi registreerimist teostava ametniku poolt
b).kui maksustamisele kuuluvalt tulu täielikult summa ei selgu hindamise nimestikust, kuid see võib olla määratletud A tabeli põhjal, mis on antud 1918.a tulumaksustamise Akti juures.
täielik aastatulu summa, mis on saadud maatükist või talust, mis kuulub tulumaksustamisele, kusjuures selle summa hädavajalik proportsionaalne jaotus tehakse ametniku poolt, kes juhib omandi registreerimist;
c)igal teisel juhul ((tuleb võtta)) selline summa, mille suuruses, ametniku, kes juhib omandi registreerimist, arvates määrataks kindlaks maatüki või talu täielik tulusus mis puutub kooskõlas maksustamisele kuuluva ja seadustamise hinnangul, mis kehtis kuuendal veebruaril tuhande üheksasaja kaheksateistkümnendal aastal.
4)Kui maatükil või talul on kaasomanikud Inglismaal või Wales“is, peab iga osanikku vaatlema kui maatüki või talu omanikku, kelle aastatulu on vähemalt kümme naela kui selle maatüki või talu koondtulu moodustab vähemalt sellise summa, mis saadakse kaasomanike arvu kümne naelaga korrutades.
5)Inglismaal ja Wales“is:
a)mõiste valdaja
(i)ei pea sisaldama elumaja rentnikku, kes selle üüris üheksast nädalast lühemaks perioodiks, või tubasid või tuba, mis on üüritud tema poolt eluruumiks; kuid
(ii) peab sisaldama elumaja rentnikku, mille rentimist on pikendatud peale seda, kui omaniku poolt oli tehtud hoiatus lepingu lõpetamisest ja oli esitatud maja vabastamise nõudmine; ja
b)väljend maksustamisele kuuluv tähendab: maksustamise kuuluva tähtaja alla kuuluva aja jooksul üldise määra või igasuguse määra võtmist ,mis on Aktiga ette nähtud, mis kehtestab maksustamise üldise määra säilitamise raames, selle erandiga, et Londoni City suhtes tähendab see väljend: antud ajal kuulub ta vaeste kasuks maksu maksjate hulka.
6), 7) ((Puutub otimaasse.))
Valijate registreerimine Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse juhtimisorganitesse valimisteks.
6. Ametiisikud ja registreerimise rajoonid.
1)Valijate registreerimiseks nimetatakse ametiisikud (käesolevas Aktis nimetatakse neid registreerimise vastutavad ametiisikud).
2)Inglismaal ja Wales“is nimetatakse registreerimise vastutav isik iga valimisringkonna jaoks, kusjuures nendeks on:
a)iga sellise valimisringkonna jaoks krahvkonnas, mille piirid langevad valimisringkonnaga ühte, või kuulub sinna tervikuna, aga ka sellise linna valimisringkonna jaoks, mille piirid langevad kokku või täielikult kuulub linna või linna rajooni, - krahvkonna , linna või linna rajooni võimuorgani sekretär;
b)kõigil teistel juhtudel on krahvkonna, või linna või linnarajooni, millised on näidatud siseministri korralduses - kohaliku võimuorgani sekretär;
ja igasugused kaks ja rohkem valimisringkonda, millel on registreerimiseks üks ja seesama vastutav ametiisik, moodustavad registreerimise rajooni, mida tähistatakse selle territoriaalse üksuse nimega, mille kohaliku võimuorgani sekretär on registreerimise vastutav ametiisik.
3)((puutub otimaasse))
4)Põhja Iirimaal on Belfasti linn ja iga krahvkond on eraldi registreerimise rajoon ja Belfasti linna või krahvkonna nõukogu sekretär on iga valimisringkonna või selle valimisringkonna osa vastutavad ametiisikud selles rajoonis; ja käesoleva paragrahvi mõtte täitmiseks loetakse Londonderry linn Londonderry krahvkonna osaks.
7.Valijate nimekirjad.
1)Iga registreerimise vastutava ametiisiku kohustuseks on ette valmistada ja avaldada iga aasta kevadel ja sügisel :
a)parlamendi valimiste nimekiri iga valimisringkonna või selle ringkonna osa kaupa, mis kuuluvad selle ametiisiku tegevuse rajooni; ja
b)kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valijate nimekiri kohaliku juhtimise rajoonide või selle osade kaupa, mis kuuluvad selle ametiisiku tegevuse rajooni.
2)Parlamendi ja kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valijate nimekirjad võivad olla, kuivõrd seda peetakse otstarbekohaseks, ühendatud, kusjuures isikute nimed, kes on registreeritud vaid kohaliku omavalitsuse juhtimise organite valijateks, eraldatakse, osutades selle asjaolule.
3)Valimised, millistel tuleb kasutada seda või teist nimekirja ja nimekirja avaldamise kuupäev määratakse kindlaks kooskõlas käesolevale Aktile lisatud lisa esimesele tabelile.
8.Õigus olla kantud valijate nimekirja.
1)Tingimusel, et täidetakse kõiki määrusi, mis võtavad ära õiguse olla registreeritud parlamendi valija, on kõikidel isikutel kellel on õigus neil valimistel, milleks on antud nimekiri koostatud parlamenti valida, peab olema tunnistatud õigust olla kantud sellesse nimekirja.
Seejuures isikul, kellel on tähajaks, mis määrab nendest valimistest osavõtu õiguse, teenistuslik tsensus, ei ole õigust olla nimekirja kantud, erandiks juhtum, mil esitatakse teenistuse deklaratsioon, mis on koostatud kooskõlas käesoleva Akti kümnenda paragrahviga ja mis on näidatud kuupäevani kehtiv.
2)Tingimusel, et täidetakse kõiki määrusi, mis võtavad ära õiguse olla registreeritud kohaliku omavalitsuse juhtimise organi valijaks, on kõigil isikutel, kellel on õigus valijana hääletada neil valimistel, mille jaoks on antud nimekiri koostatud, peab olema tunnistatud õigust olla kantud sellesse nimekirja.
Kusjuures:
a)mitte kellegi mingis kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani rajoonis ei saa valimisnimekirja arvamise õigust anda üle ühe korra;
b)isiku suhtes, kellel on õigus olla kantud kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimise nimekirja, kui selle rajooni elanik, ei saa pidada õigeks tema õigust olla kantud antud kohas mitteelavate nimekirja;
c)isikul, kellel on nendest valimistest osavõttu õigust määratlevaks tähtajaks teenistuslik tsensus sellistest valimistest osavõtuks, ei saa pidada õigeks tema õigust olla kantud nimekirja, kui selle omavalitsuse territooriumi mingi rajooni elaniku, erandiks juhtum, mil esitatakse teenistuse deklaratsioon, mis on koostatud kooskõlas käesoleva Akti kümnenda paragrahviga ja mis on kehtiv näidatud kuupäevani.
9.Nimekirjade ettevalmistamine.
1)Registreerimise vastutav ametiisik on kohustatud valijate nimekirjade ettevalmistamiseks:
a)viima läbi valimiste nimekirjadesse kandmise õigust omavate isikute väljaselgitamise majade kaupa või muul sobival viisil (erandiks need, kellel on nimekirja kandmise õigus oma teenistuse deklaratsiooni alusel);
b) ette valmistama ja avaldama valijate nimekirju, mis sisaldavad nende isikute nimesid, keda tunnistatakse nimekirjadesse kandmise õigust omavateks ja samuti nende aadressid, mis seda õigust põhjendavad;
c)tegema, erandiks Põhja Iirimaa, otsuseid ettenähtud korras kõigi avalduste suhtes nimekirja kandmise pretensioonides ja kõigis vastuväidetes nimekirja kandmisest keeldumises, mis on kehtestatud korras teise isiku poolt esitatud, kellel on, nagu ilmneb valijate nimekirjast, õigus olla nimekirja kantud.
2)Põhja Iirimaal tuleb kõik ülalpool mainitud nõuded ja vastuväited lahendada kontrollööri poolt, kelleks peab igas rajoonis olema isik, kes täidab analoogilisi kohustusi Põhja Iirimaa Alamkoja valimistel.
10.Teenistuslik tsensus.
1)Käesoleva Akti teostamiseks tunnistatakse järgnevad isikud teenistuslikku tsensust omavateks:
a)sõjaväeteenistujad;
b) kes asuvad väljaspool Ühendkuningriike kindlaksmääratud ametijärguga või iseloomuga ametipostil krooni teenistuses;
c)naine, kes, olles teenistuslikku tsensust omava isiku abikaasa, elab väljaspool Ühendkuningriike selleks, et olla koos mehega;
seda siis, ainult et kui antud isik lahkub Ühendkuningriikidest teenistusse astumiseks või elamiseks, nagu on ülalpool tähendatud, või naaseb Ühendkuningriikidesse sellise teenistuse lõppemisel või elamast, see teenistus või elamine tunnistatakse vastavalt alanuks väljasõidust või jätkuvaks naasmise hetkest alates.
2)Teenistuse deklaratsioon peab olema tingimata tehtud seda tsensust omava isiku poolt, või, pidades kinni kõigist ettekirjutustest, isiku poolt, kes kavatseb lahkuda Ühendkuningriikidest sellistel asjaoludel, millised annavad talle õiguse teenistuslikule tsensusele.
3)Teenistusliku tsensuse deklaratsioon võib olla tehtud sellise isiku poolt, vaatamata sellele, et see isik oma ea poolest ei oma õigust olla kantud nimekirja või hääletada.
4)Kohalike omavalitsuste organite juhtimisorganite valimiseks ei nõuta kelleltki erilist deklaratsiooni teenistusest: deklaratsioon teenistusest, mis on antud parlamendi valimisteks, on jõus ka kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel.
Seejuures võib teenistuse deklaratsioon olla antud kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel osalemiseks vaid isiku poolt, kes on peeri seisuse tõttu jäetud seadusega ilma õigusest hääletada parlamendi valimistel, ja kui selline deklaratsioon on tehtud, siis selles peab olema selgelt näidatud, et see omab jõudu vaid kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel, kõiges muudes suhetes teab ta olema samasugune, nagu teised teenistuse deklaratsioonid.
5)Teenistuse deklaratsioon peab kindlaks määrama:
a)deklaratsiooni kuupäeva, aga samuti selle fakti, kas deklareerija on Inglise alam või Iiri Vabariigi kodanik;
b)kas deklarant on deklaratsiooni tegemise kuupäevaks saanud kahekümne ühe aastaseks ja kui ei küündinud selle eani, siis ka sünni kuupäeva;
c)kas deklarant elas, või oleks elanud deklaratsiooni esitamise kuupäeval deklaratsioonis näidatud aadressil, kui vaid ei oleks asjaolusid, mis annavad talle õiguse deklaratsiooni tegemiseks; ja
d)sellised üldised asjaolud ((kui sellised eksisteerivad)), millised võivad olla deklarandi isiksuse ja tema teenistusliku kvalifikatsiooni tõestuseks, -
ja peavad olema tõestatud kehtestatud korras.
6)Isik, kelle teenistuse deklaratsioon on jõus valimiste kuupäeval:
a)peab olema registreerimise seisukohalt olema käsitletud, kui deklaratsioonis näidatud aadressil elavana;
b)peab olema Põhja Iirimaal registreerimise seisukohalt olema käsitletud kui Põhja Iirimaal kolme täielikku kuu perioodil elanud olevana, mis lõppeb valimistel osavõtu õigust määratleval kuupäeval; ja
c)peab, kui ei ole tõestatud vastupidist, olema vaadeldud registreerimise seisukohalt: kui Inglismaa alam või Iiri Vabariigi kodanik, kui sellises eas isik, milline ilmneb deklaratsioonist ja kellel on täielik õigusvõime.
7)Kui teenistuse deklaratsioon, mis on kõigi tunnuste põhjal vastavas korras koostatud ja tõestatud, on edastatud kehtestatud korras registreerimise vastutavale ametnikule, peab deklarant, kui ei ole vastupidist tõestatud, olema vaadeldud registreerimise seisukohalt sellise isikuna, kellel on teenistuslik tsensus alates deklaratsiooni esitamise kuupäevast, või hilisemast kuupäevast, kui see ilmneb deklaratsioonist ja jääb seda tsensust valdama.
8)Kui antud isik esitab teenistuse deklaratsiooni, milles on näidatud rohkem kui üks aadressi, või esitab rohkem kui ühe teenistuse deklaratsiooni, kusjuures mõlemad deklaratsioonid on dateeritud ühe ja sama arvuga ja osutavad erinevaid aadresse, siis selline ja sellised deklaratsioonid tunnistatakse kehtetuteks.
9)Teenistuse deklaratsioon võib olla deklarandi poolt igal ajal tühistatud ja eelnevatest teenistusliku deklaratsiooni paragrahvi normidest kinni pidades, hilisema kuupäevaga deklaratsioon tühistab varasema kuupäevaga dateeritud deklaratsiooni isegi siis, kui ka hilisemas deklaratsioonis ei sisaldu otsest tühistamise avaldust.
10)Teenistuse deklaratsioon, kui see ei ole tühistatud, jääb kehtivaks ajaks, kuni deklareerijal on teenistuslik valimistsensus, erandiks selline juhtum, kui vastava ettekirjutusega määratletakse, et antud deklaratsioon kaotab oma jõu teenistuslikku valimistsensuse õigust andvate asjaolude muutumise tõttu.
Parlamendivalimiste hääletamise läbiviimise koht ja kord.
11.Valimisrajoonid ja valimiste punktid.
1)Iga valimisringkond jaotatakse valimisrajoonideks ja käesoleva paragrahvi määruste täitmise tingimustel moodustatakse igas valimisrajoonis valimispunkt.
2)Inglismaal ja Wales“is on sellised kohused kohaliku võimu organil, mille sekretär on registreerimise vastutav ametiisik, aga otimaal kuuluvad parlamendi valimiste läbiviimist juhtiva vastutava ametiisiku kohustuste hulka: korraldada ringkondade jaotus valimisrajoonideks, nimetada valimispunktid ja võtta need valimisrajoonid ning valimispunktid oma kontrolli alla kooskõlas järgnevate eeskirjadega, millisteks on:
a)kohalik võimuorgan või vastutav ametiisik, kes korraldab parlamendi valimisi, teostab käesoleva paragrahviga antud volitusi selleks , et kindlustada kõigile ringkonna valijatelele sellised võimalikult soodsad hääletamise tingimused, mis on praktiliselt antud tingimustes üldse teostatavad;
b)valimisringkonnas, mis haarab krahvkonna kogu territooriumi, peab iga kihelkond, aga otimaal iga valimisringkonna allüksuses, kui ei ole mingisuguseid erilisi asjaolusid, loodama eraldi valimisrajoon või rajoonid;
c)iga valimisrajooni valimistepunkt peab asuma selle rajooni territooriumil peale neid juhte, kus erilised asjaolud teevad soovitavaks sellise asukoha, milline on tervikuna või osaliselt valimisrajoonist väljas, ja see peab olema nii valitud, et valimisrajooni erinevates osades oleks valijatele võimalik näidata kuidas tulla valimiste läbiviimise hoonesse;
d)valimisrajooni ei nõuta valimispunkti, kui antud rajooni suurus ja teised tingimused on sellised, et valimiste läbiviimise ruumide asukoht ei tekita valijatele või kellegi neist, erilisi ebamugavusi;
e)enne aga, kui võtta vastu mingit valimisrajoonideks jagamise skeemi, mis asub tervenisti või osaliselt Londoni krahvkonna piirides, peab kohaliku omavalitsuse juhtimise organ saatma selle muutmise skeemi projekti Londoni krahvkonna Nõukogule ja võtma arvesse selle Nõukogu poolt tehtud soovitused.
3)sel juhul, kui antud valimisrajoonile ei ole määratud valimispunkti, tuleb käesoleva Akti eesmärke silmas pidades, see valimisrajoon lugeda valimispunktiks.
4)Kui alluva võimu organ või mitte vähem kui kolmkümmend ühe valimisringkonna valijat teevad siseministrile esildise sellest, et käesoleva paragrahviga antud volitusi ei teostatud sellisel moel, et rahuldada valijate või kellegi, selles ringkonnas, valijaist arukaid nõudmisi, siis peab siseminister sellist esildist arutama ja kui ta leiab, et see on sihipärane, siis:
a)andma sellele kohalikule võimuorganile (aga otimaal ametiisikule, kes korraldab parlamendivalimisi), kelle poolt teostatakse mainitud volitusi, korralduse viia sisse muutused, millised siseminister loeb antud asjaoludel hädavajalikuks teha; ja
b)kui kohalik võimuorgan või parlamendi valimisi korraldav vastutav ametiisik ei vii, peale korralduste saamist, kuu jooksul neid muudatusi ellu - viib need muudatused ellu oma võimuga;
kusjuures muudatused, mis on siseministri poolt tehtud käesoleva paragrahvi alusel, omavad sama jõudu, nagu ka kohalike võimuorganite, või parlamendivalimisi korraldava ametiisiku poolt tehtud otsused.
Käesolevas paragrahvis tähendab väljend alluva võimu organ seda kohalikku organit, mille territooriumi kompetentsi piires asub tervikuna või osaliselt, valimisringkond ja selle termini eesmärgil on kohalik võimu organ Inglismaa ja Wales“i krahvkonna-, linna-, rajooni-, või kihelkonna nõukogu ((või seal, kus kihelkonna nõukogu ei ole , - kihelkonna koosolek)), aga otimaal krahvkonna -, linna-, või rajooni nõukogu.
5)Käesoleva paragrahviga võimaldatud volituste teostamisel peab kohalik võimu organ või parlamendi valimisi korraldav vastutav ametiisik avaldama valimisringkonnas teadaande, milles on näidatud kõikide nende volituste piires moodustatud valimisrajoonide või jaoskondade piirid ja kui need volitused ei olnud teostatud siseministri poolt, siis peab ka viimasele vastavasisulise ettekande saatma.
6)Käesoleva osa paragrahve 2-5 ei pea rakendama Põhja Iirimaal, kus valimisrajoonid ja valimisjaoskonnad peavad olema samad, millised need olid, kooskõlas Põhja Iirimaa Alamkoja valimise seadusega, nende moodustamise ajal.
7)Ettekirjutused võivad ette näha käesoleval ajal kehtivat igasuguste valimisrajoonide muudatuste ametlikku nimekirja ja võivad kehtestada selliste juhtumite jaoks spetsiaalsed normid, kui üks või teine valimisrajoonide muutus on tehtud valimisnimekirjade avaldamise ja selle nimekirja ametliku jõustumise vahelisel perioodil, mis olid ette valmistatud selliste nimekirjade alusel; kuid erandiks need juhud, mil see oli ette nähtud spetsiaalsete ettekirjutustega, - valimisrajoonide muutmine ei oma jõudu enne esimese ametliku nimekirja, mis olid ette valmistatud nende nimekirjade alusel, millised olid avaldatud peale muutmist, jõustumist.
8)Valimisi ei saa vaidlustada põhjusel, et need ei vastanud käesoleva osa määrustele või ei peetud kinni formaalsustest, mis puutusid valimisrajoone või valimisjaoskondi.
12.Hääletamise kord ja koht.
1)Kõik isikud, kes hääletavad valijatena parlamendi valimistel, peavad hääletama isiklikult selles valimiste ruumis, mis on neile määratud kooskõlas parlamendi valimiste eeskirjadega, nende eranditega, millised kehtestab käesolev paragrahv järgmistele isikutele:
a)kes on registreeritud teenistusliku tsensust omavate valijatena;
b)valimiste ruumi isiklikult ilmumise võimaluse puudumisel (kuigi oletatavalt):
(i)seoses antud isiku ameti, teenistuse või kutse iseloomuga;
(ii)seoses selle isiku teenistusega Tema Kõrguse kaitsejõudude reserv või abivägedes;
(iii)seoses selle isiku valimiste päeva aegse teenistuse eriliste asjaoludega politsei auastme või valimistega seotud ülesannete täitmisega parlamendi valimisi korraldava vastutava ametiisikuna;
(iv)üldvalimistel juhul, kui selle isiku või ta naine (või mees) on mingis teises valimisringkonnas esitatud kandidaadina;
(v)üldvalimistel juhul, kui see isik tegutseb parlamendi valimisi korraldava vastutava ametiisikune mingis teises valimisringkonnas;
(vi)üldvalimistel selle isiku töö, ametikohustuste eriliste asjaoludega valimiste päeval, parlamendi valimisi korraldava vastutava ametiisikuna viibides mingis teises valimisringkonnas, mis on seoses selles valimisringkonnas tolmuvate valimistega;
c)pimeda või mingi muu füüsilise puudusega isiku võimaluse puudumisel isiklikult tulla ((kuigi oletatavalt)) valimiste ruumi kui ka ta on tulemiseks võimeline ei oma ta võimalust ilma kõrvalise abita hääletada;
d)võimaluse puudumisel valimiste ruumi isiklikult ((kuigi oletatavalt)) ilmuda kohast, milles elamine annab talle õiguse hääletamisel osalemiseks, teisiti, kui mööda mere või õhuteed pidi sõites;
e)isikud, kes ei ela enam sellel aadressil, mille alusel nad on valijateks registreeritud.
2)Isik, kes on registreeritud teenistusliku tsensuse alusel valijaks registreeritud, võib hääletada volitatud isiku kaudu, erandiks juhud, kui:
a)tal on õigus avalduse alusel, kooskõlas käesoleva osa neljanda paragrahviga, hääletada posti teel; või
b)ta pöördub valimisbülletääni saamiseks, et hääletada ise, enne, kui temale on antud volitatud isiku kaudu hääletamise bülletään.
kuid juhul, kui jääb jõusse antud isiku eest hääletamiseks volitatud isiku määramine, siis viimasel ei ole õigust isiklikult hääletada, kui ta ei ole selleks vastavat avaldust teinud.
3)Isik, kes ei ole registreeritud teenistusliku tsensusega valijaks, kui tal puudub võimalus ((kuigi oletatavalt)) ilmuda isiklikult valimiste läbiviimise ruumi seoses:
a)tema ameti, teenistuse või ametikohustuse üldise iseloomu tõttu, või
b)seoses tema teenistusega Tema Kõrguse kaitsejõudude tagavara- või abijõududes,
- võib hääletada volitatud isiku kaudu, kui ta tegi avalduse enese valimistelt puudujaks tunnistamiseks, eeldusel, et ta asub valimiste päeval merel või väljaspool Ühinenud Kuningriike.
4)Iga isik, keda on mainitud käesoleva osa esimeses paragrahvi punktides a - e, võib hääletada posti teel, kui ta teeb avalduse enese valimistel puudujaks tunnistamiseks ja esitab aadressi Ühinenud Kuningriikides, millele peab olema saadetud vastaval eesmärgil kasutamiseks valimisbülletään.
Seejuures:
a)isikut ei pea tunnistama posti teel hääletamise õigust omavaks, kui ta ei ole registreeritud teenistuslikku tsensust omava valijana ja kui jääb jõusse tema eest hääletama volitatud isiku määramine;
b)isikut ei pea tunnistama posti teel hääletamise õigust omavaks sellel alusel, et ta enam ei ela sellel aadressil, mis on valimiste nimekirjas registreeritud, kui avalduse esitamise ajal ta elab mingil teisel sama rajooni aadressil; ja
c)isik, kes on end registreerinud valijaks teenistusliku tsensust omavana, ei oma igasugusel põhjendusel õigust posti teel hääletamiseks, peale viite sellele, et ta on vastaval moel registreeritud.
5)Nendel valimistel, mille suhtes oli võetud arvesse antud isiku valimistest puudujaks tunnistamise avaldus, see isik ise ei oma õigust isiklikult hääletada.
6)Isik, kes ei ole teenistusliku tsensusega valijaks registreeritud, kui temal on õigus isiklikult hääletada, kuid tal ei ole ((kas-või oletatavalt)) võimalust isiklikult ilmuda temale ettenähtud valimiste toimumise kohta, seoses tema tööga valimistepäeval seotud eriliste asjaoludega politsei auastme või siis parlamendi valimisi korraldava vastutava ametnikuna võib hääletada ükskõik millises antud valimisringkonna valimiste toimumise kohas.
7)Käesoleva osa neljandas paragrahvis sätestatud määruse täitmiseks, tuleb lugeda kaks aadressi ühe ja sama rajooni alla, kui nad rahuldavad ühte järgnevatest tingimustest, aga nimelt:
a)mõlemad asuvad ühe ja sama linna või linnarajooni piirides;
b)mõlemad asuvad Inglismaa või UWales“i ühe ja sama kihelkonna piirides, või ühes valimisüksuses otimaal, või Põhja Iirimaa maarajoonis.
8)Käesoleva osa ühtegi normi ei saa sellest osast mööda minnes pidada hääleõigust andvaks isikule, kellel seda õigust ei ole.
13.Puuduvaks valijaks tunnistamise tingimused.
1)Parlamendi valimistelt puuduvaks tunnistamise avaldus tehakse registraatorile ja see rahuldatakse tema poolt kui ta on veendunud, et avaldajal on või saab registreerimise puhul õiguse hääletada, kooskõlas eelneva osaga, puuduva valijana.
2)Avaldus peab olema tehtud vaid ühtede valimiste kohta, kui see ei ole põhjendatud:
a)avaldaja kutse, teenistuse või ametikoha üldise iseloomuga; või
b)avaldaja füüsiliste puudustega; või
c)mere või õhureisi hädavajadusega, et sõita elukohast, mis annab avaldajale valimistsensuse, temale määratud valimiste toimumise kohta; või
d)selle põhjusega, et avaldaja ei ela enam kohas, milles elamine annab talle valimistsensuse.
3)Avaldus, mille aluseks on üks neist ülalpool toodud paragrahvis mainitutest, on kehtiv määramatu aja; kuid kui selline avaldus on rahuldatud, siis avaldaja õigust olla vaadeldud näidatud põhjusel puuduva valijana katkeb, kui:
a)ta pöördub registraatori juurde avaldusega, et teda enam puuduva valijana ei vaadeldaks; või
b)ta lakkab olemast registreeritud temale valimistest osavõtu õigust andvas kohas, või ta saab registreeritud teenistusliku tsensusega valijaks; või
c)registraator teatab, et, tal on alust arvata, et asjaolud on olulisel määral muutunud ja peale sellist teatamist on eespool tähendatud tähtaeg lõppenud.
4)Registraator peab puuduvate valijate ja nende poolt antud aadresside registrit, mille alusel peab olema saadetud nende valimisbülletäänid.
14.Hääle edasiandmine.
1)Kellelgi ei ole õigust määrata üheaegselt üle ühe volitatud isiku, kelle ülesandeks on tehtud enda eest parlamendivalimistel hääletada.
2)Igaüks võib, olles määratud teise isiku poolt, hääletada selle isiku poolt parlamendi valimistel, olles tema usaldusmees, kui ta on täisealine ja ei ole seaduse alusel jäetud ilma valimisõigusest ning on Inglismaa alam või Iiri Vabariigi kodanik; ja kellelgi ei ole õigust hääletada usaldusmehena antud valimisringkonnas ühtedel ja samadel valimistel mitte rohkem kui kahe valija nimel, kellele ta ei ole mees, naine, isa või ema, vanaisa või vanaema, vend, õde, poeg või tütar, ega lapselaps.
3)Kooskõlas käesoleva osa eelneva paragrahvi määrusega, võib iga isik olla teise isiku nimel määratud usaldusmeheks parlamendivalimistel hääletamiseks ja ta võib hääletada täitmaks seda määramist.
4)Määramine peab olema teostatud registraatori poolt volituse alusel, mis on tema poolt välja antud valija avalduse alusel, ja registraatori kohustuseks on volituse väljaandmine, et täita ettenähtud moel tehtud avaldust, kui ta on veendunud:
a)et avaldaja on kantud või kantakse valijate nimekirja nendeks valimisteks, milleks avaldus tehtud ja selle alusel on tal õigus määrata usaldusmees, ja
b)et määratud isikul on õigus olla määratud usaldusmeheks.
5)Määramine võib olla valija poolt tühistatud registraatorile teatamise teel ja katkeb uue volituse väljaandmise hetkest, mis volitab teist isikut antud valija eest hääletama sama registreerimise või tema teise nimekirja kandmise alusel; kuid nendest määrustest kinnipidamisel peab määramine jääma jõusse:
a)teenistuslikku tsensust omava valijana registreeritud isikule usaldusisiku määramise juhul kõigiks valimisteks, milleks see isik on registreeritud selle sama teenistuse deklaratsiooni täitmiseks; ja
b) usaldusisiku määramisel isikule, kes ei ole registreeritud teenistuslikku tsensust omava valijana kõigiks valimisteks, millel see isik omab hääleõigust usaldusisiku kaudu hääletamiseks et täita avaldaja valimistelt puuduvaks tunnistamise avaldust.
6)Templimaksu ei võeta üheltki hääle edasi andmise õiguse dokumendilt.
7)Registraator on kohustatud pidama nimekirja neist valijatest, kellele oli määratud usaldusisikud koos viimaste nimede ja aadressidega.
15.Usaldusisikuna hääletamise koht ja kord.
1)Isik, kes hääletab valija eest parlamendi valimistel usaldusisikuna, annab oma hääle isiklikult selles hääletamise kohas, kus peab valija hääletama, erandiks sellised juhud, millal käesoleva osa määrused annavad usaldusisikule, kes on registreeritud teenistuslikku tsensust omava valijana ((nimetatakse käesolevas osas teenistusliku tsensusega valija usaldusisik)), õiguse hääletada posti teel.
2)Teenistusliku tsensusega valija usaldusisik võib teostada sellisel moel parlamendivalimistel oma hääleõigust posti teel, kui:
a)ta teeb avalduse sellisel viisil hääletamiseks ja annab Ühendatud Kuningriikides sellise aadressi, millele peab olema saadetud selleks eesmärgiks kasutamiseks valimisbülletään, ja
b)või :
(i)tal on õigus hääletada posti teel kui valimiste ajal puuduv valija, või
(ii)nimetatud aadress kuulub samasse rajooni, millesse kuulus aadress, mis annab õiguse valimistel osaleda teenistusliku tsensuse alusel.
3)Käesoleva osa mõtte täitmiseks loetakse kaks aadressi ühte ja samasse rajooni kuuluvaks, kui nad rahuldavad ühe järgnevatest tingimustest, aga nimelt:
a)mõlemad kuuluvad ühte ja samasse linnarajooni või linna;
b)mõlemad kuuluvad Inglismaa või Wales“i territooriumi ühte ja samasse kihelkonda, või valimisüksusesse otimaal, või Põhja Iirimaa maaringkonda.
4)Teenistusliku tsensusega valija usaldusmees ei saa sellena olles oma hääletaja õigust isiklikult igasugustel valimistel teostada, mille suhtes on tema posti teel hääletamise avaldus rahuldatud.
5)Selline avaldus peab olema tehtud registraatorile ja see rahuldatakse tema poolt kõikidel juhtudel, kui ta on veendunud, et teenistusliku tsensusega valija on registreeritud või registreeritakse sellena nendele valimistele, millest osavõtuks on tehtud avaldus, et sellisele registreerimisele põhinev avaldaja usaldusisikuks määramine hääletamiseks valija nimel on jõus ja et avaldajal on täidetud posti teel hääletamise õiguse kõik tingimused.
6)Kui selline avaldus põhineb avaldaja posti teel hääletamise õigusel, siis:
a)kui selline õigus laieneb vaid kindlatele valimistele, siis avaldus samuti peab olema kehtiv vaid nimetatud valimistel;
b)kõigil teistel juhtudel on avaldus tähtajatu, kuid kui ta on rahuldatud, siis temast tulenevalt avaldaja õigus posti teel hääletada lõppeb, kui:
(i)ta kaotab posti teel valijana hääletamise õiguse või omab seda õigust vaid uue avalduse alusel; või
(ii)ta lakkab olemast teenistusliku tsensusega valija usaldusisik, või siis on selleks vaid uue määramise saamisel.
7)Kui sellise avalduse aluseks on aadressi asukoht, mille põhjal peab valimisbülletään olema saadetud, siis on see kehtiv piiramatu aja; kuid kui ta on rahuldatud, siis sellest tulenev avaldaja posti teel hääletamise õigus lõppeb, kui
a)ta teeb avalduse selleks, et valimisbülletääni enam sellel aadressil enam ei saadetaks; või
b)ta lakkab teenistusliku tsensusega valija usaldusisik, või siis on selleks vaid uue määramise saamisel.
8)Registraator peab nimekirja isikutest, kelle soovi avaldused posti teel usaldusisiku kaudu hääletamiseks tema poolt rahuldatakse, aga samuti aadresside nimekiri, mis on nende poolt spetsiaalselt antud valimisbülletäänide saatmiseks.
Parlamendi valimiste protseduur.
16.Parlamendivalimiste läbiviimise eeskirjad.
1) .Parlamendivalimiste läbiviimise eeskirjad.
1)Parlamendi valimisi viiakse läbi kooskõlas parlamendi valimiste eeskirjadega, mis on toodud käesoleva Akti lisa teises tabelis.
2)Parlamendi valimisi korraldava ametiisiku peamiseks kohustuseks on valimiste efektiivseks läbiviimiseks kõigi hädavajalike toimingute ja meetmete täitmine korras, mis on ette nähtud ülalpool nimetatud parlamendi valimiste läbiviimise eeskirjadega.
3)Parlamendi valimisi ei saa kuulutada kehtetuks mingi tegevuse või hooletuse tõttu, mis on sooritatud ametiisiku poolt, kes korraldab parlamendivalimisi või kellegi teise ametisiku poolt valimistega seotud ametikohustuste mittetäitmisel, või muud teod või hooletus, kui kompetentse kohus kinnitab, et valimised olid, sisuliselt, valimiste seadusega kooskõlas läbi viidud ja et mainitud teod või hooletus ei mõjutanud valimiste tulemust.
17.Parlamendi valimisi korraldavad vastutavad ametiisikud.
1)Inglismaal ja Wales“is on parlamendi valimisi korraldavateks isikuteks:
a)krahvkonna valimisringkonna jaoks, mille piirid langevad täielikult kokku krahvkonna piiridega, aga samuti linna valimisringkonnale jaoks, mille piirid langevad täielikult kokku sellise krahvkonna piiridega või kuulub täielikult sellesse krahvkonda, krahvkonna keskus või linn, milles on sheriif, - krahvkonna, või krahvkonna keskuse, või linna sheriif;
b)teise linna valimisringkonna jaoks, mille territoorium ühtib linna piiridega, või linna rajooni piiridega, või kuulub sellesse tervikuna, - meer või linna rajooni nõukogu esimees;
c)kõigil teistel juhtudel see sheriif, meer või linna rajooni nõukogu esimees, milline ministri poolt määratakse.
2)(Puutub otimaasse)
3)Põhja Iirimaal on parlamendi valimisi korraldavaks vastutavaks isikuks:
a)valimisringkonna jaoks, mis tervikuna kuulub Belfasti linn-krahvkonda või igasugune krahvkond, - selle linn-krahvkonna või krahvkonna sheriifi abi; ja
b)kõigil teistel juhtudel see sheriifi abi, kes määratakse siseministri poolt käskkirjaga,
ja käesoleva paragrahvi mõttega kooskõlas loetakse linn London-derri London-derri krahvkonna koosseisu.
4)Parlamendi valimiste käsu täitmine kuulub parlamendi valimisi korraldava vastutava ametiisiku kui sellise, ülesannete hulka, ja valimiste korraldaja ametikohustused erinevad ametikohustusest, millelt ta saab valimiste korraldajaks.
5)Kui isik asub ametisse, mille tõttu temast saab parlamendivalimiste korraldaja on parlamendi valimiste korraldamise käsu täitmise, mis on antud varem ja ei ole veel täidetud, kindlustamine langeb temale kui valimiste korraldajale ja mitte kui ametikohal täidetavad kohustused mille tõttu ta sai valimiste korraldajaks.
6)Mitte kedagi ei saa parlamendi valimistel jätta ilma hääletamise õigusest vaid selle pärast, et ta on ametiisik, kes korraldab neid parlamendivalimisi, või on sellise ametiisiku asendaja.
18.Parlamendivalimisi korraldava vastutava ametiisiku funktsioonide täitmise kord Inglismaal ja Wales“is.
1)Inglismaal ja Wales“is on parlamendivalimisi korraldava vastutava ametiisikul kohustuseks, eranditeks:
a)kohustused, mis on pandud ametiisikule, kes korraldab valimisi kooskõlas 3 reegliga Parlamendi valimiste reeglitest; ja
b)teistest kohustustest, milliseid antud ajal parlamendivalimisi korraldav isik reserveerib endale ja võtab nende täitmise omale, - täidetakse registraatori (või isiku poolt, kes on volitatud sellena tegutsema, kui registraator ise ei saa seda ametikohta täita või on see koht vakantne) kui parlamendivalimisi korraldava vastutava ametiisiku kohusetäitja poolt; samas korras tuleb täita kõik käesoleva paragrahvi b punktis tähendatule sarnased kohustused, kui antud ajal parlamendivalimisi korraldav vastutav ametiisik mingil põhjusel osutub võimetuks täitma temale pandud kohustusi või ta vabastatakse seaduse alusel sellest ametikohustusest, mille alusel on temast saanud parlamendivalimiste korraldamise vastutav ametiisik.
2)Ametiisik, kes korraldab valimisi, annab sellele, kes täidab tema kohustusi, kirjaliku teate nendest kohustustest, mis ta kooskõlas eelmise paragrahvi b punktiga jätab endale ülesandeks; seda punkti ennast rakendatakse igasugustel valimistel vaid nende kohustuste puhul, millest teadaanne on üle antud mitte hiljem, kui järgmisel päeval peale vastava käsu saamist ja ei mingil muul viisil.
3)Parlamendi valimisi korraldava vastutava ametiisiku kohustuste täitja funktsioonide täitmisel, mis on temale pandud käesoleva osa esimese paragrahviga, kasutab kõiki volitusi ja õigusi ning kannab kõiki kohustusi ja parlamendivalimisi korraldava vastutavaametiisiku vastutust kooskõlas käesoleva Aktiga, ja see Akt peab olema vastaval moel kasutatud.
4)Parlamendivalimisi korraldava vastutava ametiisiku kohustusi täitval isikul on õigus endale kõigi või mõnede ülalpool tähendatud kohustuste täitmiseks abilisi määrata, kuid see määramine nõuab siseministri heakskiitu, kui need abilise volitusel laienevad:
a)küsimustele, mis väljuvad asjade ringist, mis puudutavad kandidaatide esitamise avalduste vastuvõtmist ja sellega seonduvat; või
b)kandidaatide esitamise avalduste suhtes vastuväidete vastuvõtmist ja otsuste tegemist nende küsimuste lahendamiseks.
5)Parlamendivalimiste korraldamise vastutav ametiisik Inglismaal ja Walesis, ei pea olema diskvalifitseeritud põhjusel, et olles valimiste korraldaja on ta ka saadikukandidaat, kui ta vaid ei reserveerinud endale nendel valimistel mingeid kohustusi, millised kooskõlas käesoleva osa esimese paragrahviga oleksid vastasel juhul pandud valimisi korraldava vastutava ametniku kohusetäitjale.
19. Parlamendi valimisi korraldava vastutava ametiisiku funktsioonide täitmise kord otimaal ja Põhja Iirimaal.
1)Juhtudel, mil otimaa sheriif või sheriifi abi Põhja Iirimaal:
a)on parlamendivalimiste korraldaja enam kui ühes valimisringkonnas; või
b)haiguse või sunnitud eemaloleku tõttu on jäänud ilma ükskõik milliste kohuste täitmise võimalusest,, mis on talle kui parlamendivalimisi korraldavale ametiisikule on pandud, -
ta võib, säilitades kõik teised oma volitused, oma käega kirjutatud korraldusega määrata sobiva isiku oma asetäitjaks kõigis või mõnes valimistesse puutuvas asjas ja ükskõik millises valimisringkonnas, milles ta on valimiste korraldajaks ja ta võib isiklikult või sellise asetäitja kaudu teostada igasugust volitust ja võtta igasuguseid meetmeid, milliseid valimisi korraldav ametiisik on õigustatud ja kohustatud teostama sellises valimisringkonnas:
seega, et vastutava parlamendivalimisi korraldava ametiisiku asetäija, ei oma õigust mingit kohustust, mis on pandud Parlamendivalimiste korraldamise eeskirjade kolmanda eeskirjaga parlamendivalimisi korraldavale ametiisikule.
2)Igale sellises korras määratud asetäitjale, kuivõrd ta tegutseb kui valimisi korraldav vastutav ametiisik, laienevad parlamendivalimistesse puutuvad käesoleva Akti need määrused, mis puudutavad valimisi korraldavaid ametiisikuid.
3), 4) ((Puutuvad otimaad.))
5)Põhja Iirimaa juhtumil, kui sherifi abi, kes, nagu ülalpool tähendatud, on jäänud ilma võimalusest täita oma funktsiooni, ei määranud endale asetäitjat, aga samuti juhul, kui sherifi kõigi abide ametikohad on vakantsed sel ajal, kui ülalpool tähendatud iseloomuga kohustused nõuavad täitmist,
- parlamendivalimisi korraldava ametiisikuna peab tegutsema isik, kes võib olla ministri poolt määratud, kusjuures see isik peab täitma kõiki parlamendivalimisi korraldavas ametiisiku kohustusi ja omab kõiki (( kaasaarvatud endale abide määramise õigus)) õigusi.
20.Maksed, mis tehtud parlamendivalimisi korraldava vastutava ametiisiku poolt ja temale esitatavad arved.
1)Parlamendivalimisi korraldavad ametiisikud ei pea esitama mingeid arvamusi parlamendi valimise käsu koostamiseks, vastuvõtmiseks, esitamiseks või vastamiseks ja samuti ei pea ta kelleltki selliseid arvamusi vastu võtma, seda käesoleva osa allpool järgnevates määruste raames, teisi arvamusi selle käsu täitmisega seoses.
Seejuures käesoleva paragrahvi sisus ei tule miskit mõista kui kuuluvat kasutamisele ametiisiku poolt saadava töötasu kohta sellel ametikohal, mille tõttu ta saab parlamendivalimisi korraldavaks ametiisikuks.
2)Riigikassa peab seadusega kehtestatud dokumendi alusel kirjutama ette valimisi korraldava isiku maksimaalsete väljaminekute skaala organisatsioonilistele üritustele ja parlamendivalimiste läbiviimiseks või nendega seoses ja võib selle skaalat kasutada vajadusel oma äranägemise järgi.
3)Parlamendivalimisi korraldaval ametiisikul on õigus mõõdukatele kulutustele, mis ei ületa summat, mis on kindlaks määratud mainitud skaalaga, arvesse võttes organisatsioonilisi üritusi ja väljaminekuid, mis on sellel skaalal ette nähtud, vastaval moel ettevõetud või teostatud tema poolt parlamendivalimiste ajal või nendega seoses.
4)Selliste väljaminekute kogusumma kantakse Ühendatud Kuningriikide Konsolideeritud fondi arvele ja sealt makstakse välja või siis nende kogunemisel kirjutakse arvesse, mis esitatakse Riigikassale.
Kusjuures Riigikassa võib, kui see leiab selle sihipärase, viia läbi arve ümberhindamise kooskõlas käesoleva osa alljärgnevate määrustega.
5)Parlamendivalimisi korraldava ametiisiku poolt tehtud kulutuste katteks avansi nõudmisel võib Riigikassa, kui peab seda sihipäraseks, maksta välja sellist avanssi sellistel tingimustel, mida ta peab vajalikuks.
6)Riigikassa või anda välja instruktsioone tähtaegade, korra ja vormide küsimustes, mille täitmist tuleb jälgida parlamendi valimisi korraldava ametiisiku kulutuste tasumiseks esitatud arvetele.
7)Parlamendivalimisi korraldava ametiisiku arvete ümberhindamist teostatakse:
a)kui arve puutub Inglismaa või Wales“I või Põhja Iirimaa valimisringkonna valimistesse krahvkonna kohtus;
b)((Puutub otimaasse.))
ja käesoleva osa alljärgnevates määrustes tähendab väljend kohus ülalpool tähendatud kohust või kontrolöri.
8)Igal sellisel ümberhindamisel, vastavalt kohtu äranägemisele, on vaja arve vormistada selle otsuse järgi selles korras ja tähtajaks ning järgule, mille kohus on lugenud tarvilikuks ja lõpetuseks tuleb määratleda lõppsumma, mis kuulub parlamendi valimisi korraldava ametiisikule väljamaksmisele.
9)Igal sellisel ümberhindamisel võib parlamendivalimisi korraldav ametiisik pöörduda kohtusse tema palvega, igasuguste pretensioonide läbivaatamiseks, mis on talle esitatud arve ümbervaadatud osades ja kui kohus on teavitanud hagejat ja andnud talle võimaluse oma nõudmiste ja tõendite esitamiseks, võib see esitatud pretensiooni rahuldada või lükata tagasi, või alandada selle suurust, kohtukulusid nõuda või jätta nõudmata; see kohtuotsus on lõplik kõigis suhetes ja kõigile.
10)Igasugune krahvkonna kohtu mainimine tähendab käesolevas osas Põhja Iirimaa puhul seda krahvkonna kohut, millele kohtualluvuses antud on valimistel kandideerijate dokumendid.
21. Vajaliku sisustuse laenamine parlamendivalimiste läbiviimiseks Põhja Iirimaal.
1)Valimisurnid, nende juurde kuuluvad vahendid ja hääletamiskabiinid, mis on iga Põhja Iirimaa krahvkonna või selle rajooni jaoks valmistatud, võivad olla tasuta kasutada antud selle valimisringkonna parlamendivalimistel, milline tervikuna või osaliselt haarab antud krahvkonna või rajooni, sellel tingimusel, et normaalset kulumist ületav kahju, mis on nendele esemetele tekitatud, peab olema hüvitatud kui osa nende valimiste kuludest, millel neid kasutati.
2)Parlamendivalimisi korraldava ametiisiku kohustuste hulka, ülalpool tähendatud Põhja Iirimaa valimisringkondades kuulub, kuivõrd see on teostatav, valimisurnide, nende juurde kuuluvate vahendite ja hääletamiskabiinide, mis on valmistatud või teisiti soetatud krahvkonna või rajooni nõukogu poolt, ülalpool tähendatud korras, kasutamisele võtmine ja kohus peab selle ametniku arvete hindamisel arvestama käesoleva osa selle paragrahvi määrusi.
Kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimise koht ja kord.
22.Valimisrajoonid ja valimiste ruumid kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimisel.
1)Krahvkonna nõunike valimisteks võib krahvkonna nõukogu krahvkonna territooriumi jaotada valimisrajoonideks ja võib isegi valimiste rajooni piire muuta, aga linnanõukogude nõunike valimistel, erandiks pealinna nõunikud, võib linnanõukogu jagada linna või selle kvartalid valimisrajoonideks ning võib nende valimisrajoonide piire muuta.
2)Pealinna nõunike valimistel võib valimisi korraldav ametiisik linna kvartali jagada valimisrajoonideks, nõnda, et iga valimisrajoon koosneks ühest või mitmest lõplikust registratsiooni ühikust, mille jaoks oleks muudatusteta sobiv kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimise nimekirja eraldi osa.
Seejuures, valimisrajoonid, mis on moodustatud parlamendi või Londoni krahvkonna nõunike valimisteks ja mis asuvad tervenisti linna kvartalite piirides, on lõplikeks registratsiooni ühikuteks, mille jaoks on muudatusteta sobivad kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimiste nimekirjad, et neid kasutada valimisrajoonide poolt pealinna linnanõunike valimistel.
3)Kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimisrajoonide moodustamise õigust teostatakse nii, et parlamendivalimiste rajooni, mis asetseb tervenisti või osaliselt valimiste territooriumi piires, valijatele oleks ilma eriliste takistusteta võimalik määratud valimiste ruumidesse, mis asuvad selle rajooni parlamendivalimiste punktis, ilmumine, kui parlamendivalimiste punkt asub väljaspool valimiste territooriumi.
23.Kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimisel hääletamise koht ja kord.
1)Kõik isikud, kes hääletavad valijatena kohaliku omavalitsuse juhtimisorganeid, peavad isiklikult hääletama valimiste ruumides, mis on neile määratud Kohalike valimiste eeskirjadega, nende eranditega, millised kehtestatakse valijatele käesolevas osas:
a)kes on registreerunud teenistusliku tsensusega valijateks;
b)kellel puudub võimalus ((kuigi oletuslikult))isiklikult ilmuda valimiste ruumidesse ühel alljärgneval põhjusel:
(i)ameti, teenistuse üldise iseloomu või antud isiku ametikohustuste tõttu;
(ii)seoses selle isiku teenistusega Tema Kõrguse kaitsejõudude reserv või abiteenistuses;
(iii)seoses selle isiku teenistuse eriliste asjaoludega valimistepäeval politsei ametiastme või valimisi korraldava ametiisiku ülesannete täitmisega seotud isik;
(iv)korralistel valimistel seoses sellise asjaoluga, et see isik tegutseb teise valimisterajooni nõunike valimisi korraldava ametiisikuna;
(v)korralistel valimistel seoses eriliste asjaoludega, et see isik tegutseb valimiste päeval teise valimisterajooni nõunike valimisi korraldava ametiisikuna selle rajooni valimistega seotud põhjustel;
c)kellel puudub võimalus ((kuigi oletuslikult)) isiklikult valimiste ruumidesse ilmumise võimalus olles pime või muu füüsilise puudusega, isegi kui need isikud ongi ilmumiseks võimelised, ei saa nad ilma kõrvalise abita ikkagi hääletada;
d)kellel puudub võimalus ((kuigi oletuslikult))ilmuda ise valimiste ruumidesse kohast, milles elamine annab talle hääleõiguse, teisiti kui õhu- või mereteed pidi sõites.
2)Isik, kes on registreeritud teenistuslikku tsensusega valijaks, võib kohalike omavalitsuste võimuorgani valimistel hääletada usaldusisiku kaudu, kui ta ei ole teinud isiklikuks hääletamiseks valimisbülletääni väljastamise avaldust, varem kui temale on väljastatud usaldusisiku kaude hääletamise valimisbülletään; kuid kui jääb jõusse antud isiku eest hääletamiseks usaldusisiku määramine, siis isik ei oma isikliku hääletamise õigust, kui ta ei tee selleks vastavat avaldust.
3)Kui:
a)isik, kes on ühes ja samas elukohas registreeritud, mis annab talle õiguse osaleda nii parlamendi, kui ka kohaliku omavalitsuse juhtimise organi valijana ja ei ole end registreerinud teenistusliku tsensust omava valijana; ja
b)jääb jõusse antud isiku eest usaldusisiku määramine parlamendivalimistel hääle andmiseks selle registreerimise alusel, kusjuures määramist põhjendatakse kutse, teenistuse või ametikoha üldise iseloomuga, -
- siis selle registreerimise suhtes nende kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimiste puhul, mil on lubatud posti teel hääletamine, peab antud isikut vaatlema kui puuduvat valijat ja ta ei saa hääletada teisiti, kui usaldusisiku kaudu.
4)Kooskõlas eelneva, kolmanda paragrahviga, on iga isik, kes on mainitud käesoleva osa esimese paragrahvi b d punktides, kes ei ole registreerunud teenistusliku tsensust omavana, võib kõikidel kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel, millal on selline valimine lubatud, hääletada posti teel, kui ta teeb avalduse, et teda vaadeldaks puuduva valijana, ja esitab Ühinenud Kuningriikidele aadressi, millele peab olema saadetud vastavaks kasutamiseks mõeldud valimisbülletään.
5)Valimistel, mille suhtes võeti arvesse antud isiku puuduvaks valijaks tunnistamise avaldus, see isik ei oma isiklikult hääletamise õigust.
6)Isik, kes ei ole registreeritud teenistuslikku tsensust omava valijana, kui temal on õigus isiklikult hääletada, kuid tal ei ole ((kuigi oletuslikult))isiklikult võimalust ilmuda valimiste päeval temale määratud valimiste ruumi seoses tema teenistusliku töö eriliste asjaoludega, - politsei ametiastme või valimistega seotud ülesannete täitmise tõttu valimisi korraldava ametiisikuna , - võib hääletada valimisterajooni igas valimiste ruumis.
7)Posti teel hääletamine peab olema lubatud kõigil kohaliku omavalitsuse juhtimise organite valimistel, erandiks Inglismaa ja Wales“i - maaringkondade ja kihelkondade nõunike valimised.
8)Mitte ühtki käesolevas osas tähendatud normi ei tule tõlgendada hääleõigust andvaks isikule, kellel ei ole seda õigust, käesolevast osast hoolimata.
9)Käesolevas ja sellele järgnevates osades teenistusliku töö mainimine valimisi korraldava ametiisikuna, peab olema mõistetud selles mõttes, et valimiste suhtes, mis toimuvad Inglismaa ja Wales“i linnades kuid mitte pealinnas, - need mainimised puudutavad ka, kohalike valimiste eeskirjade alusel, meerina või tema asemel tegutseva isiku teenistuslikku tööd.
24.Kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel puuduvad valijad.
1)Kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel puuduvaks valijaks tunnistamise avaldus peab olema tehtud registraatorile ning see rahuldatakse tema poolt, kui ta on veendunud, et avaldajal on või registreerimise juhul hakkab olema, eelnevas osas näidatud korras õigus hääletada puuduva hääletajana.
2)Avaldus peab olema tehtud vaid üksikute valimiste suhtes, kui see on põhjendatud:
a)teenistusega Tema Kõrguse kaitsejõudude reserv või abijõududes; või
b)sellel asjaolul, et avaldaja on hõivatud teises valimisrajoonis valimisi korraldava ametiisikuna; või
c) valimiste päeval avaldaja teenistusliku töö erilistel asjaoludega politsei ametiastme või valimisi korraldava ametiisikuna.
3)Avaldus, mille aluseks ei ole üks eelmises paragrahvis mainitud kolmest asjaolust, on kehtiv määramata aja; kuid kui selline avaldus on rahuldatud, siis avaldaja õigus sellele, et teda vaadeldaks näidatud asjaolude alusel puuduva valijana, lõppeb, kui:
a)ta pöördub avaldusega, et teda ei peetaks rohkem puuduvaks valijaks, registraatori juurde; või
b)ta lakkab olemast sellesse elukohta, mis andis talle valimistest osavõtuõiguse, registreeritud, või kui ta registreerub kohaliku elanikuna, siis, kui varem ta oli registreeritud antud kohas mitte elavana, või vastupidi, või kui teenistusliku tsensusega valija; või kui
c)registraator veendub, et nagu temal on alust arvata, et asjaolud on oluliselt muutunud ja peale sellist teadet lõpeb eelpool tähendatud tähtaeg.
4)Registraator peab puuduvate valijate nimekirja koos nende poolt antud aadressidega, millele peab olema saadetud nende valimisbülletäänid.
25.Usaldusisikud kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel.
1)Erandiks juhtum, kui teenistusliku tsensusega hääleõigusega valijal ei ole, olles peer, seaduse põhjal parlamendivalimistel hääleõigust, kedagi ei pea spetsiaalselt määrama usaldusisikuks, et anda häält kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel; kuid isiku parlamendivalimisel hääletamiseks usaldusisikuks määramine kehtib samuti kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel hääletamisel.
2)Kooskõlas alljärgneva käesoleva osa kolmanda paragrahviga on valijal, olles teenistusliku tsensusega hääleõiguslik peer, kes ei oma seaduse alusel parlamendivalimistel hääleõigust, võib ükskõik milline isik olla määratud usaldusisikuks, et tema eest anda hääl kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel ja ta võib hääletada selle määramise täitmiseks;
- kusjuures ühe teenistusliku tsensusega valija nimel peab olema määratud üheaegselt üks isik.
3)Kedagi ei saa määrata eelmise paragrahvi alusel usaldusisikuks kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel, kui ta ei ole täisealine, või on temalt seaduse alusel võetud õigus nendel valimistel valijana osalemiseks, või ta ei ole Inglismaa alam või Iirimaa Vabariigi kodanik.
4)Isik, kes hääletab kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimistel usaldusisikuna teenistusliku tsensusega valija eest, võib hääletada posti teel, kui:
a)ta teeb avalduse posti teel usaldusisikuna hääletamiseks ja esitab Ühendatud Kuningriikides sellise aadressi, millele tuleb saata vastavatel valimistel hääletamise bülletään; ja kui
b)temal on õigus posti teel hääletada, kui valimistel puuduv valija;
aga kui isik, kes hääletab kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel usaldusisikuna, ei oma posti teel hääletamise õigust, siis ta peab seda tegema isiklikult selle isiku valimiste ruumides, kelle eest ta hääletab.
5)Registraator peab isikute, kellele oli määratud usaldusisik ja samuti määratud isikute nimede ja aadressidega nimekirja.
6)Teenistuslikku tsensust omavate valijate ja nende usaldusisikute suhtes tuleb rakendada kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel käesoleva Akti neljateistkümnenda osa 4 6 paragrahvi ja viieteistkümnenda osa 4,5,6 ja 8. paragrahvi määrusi sarnaselt, nagu neid tuleb rakendada parlamendivalimistel.
Kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimiste protseduur.
26.Inglismaa ja Wales“si krahvkondade nõunike valimiste protseduur.
1)Krahvkondade nõunike valimised peavad olema läbiviidud, kooskõlas käesoleva Akti määrustega, kohalike omavalitsuste valimise Eeskirjadega, mis on antud selle Akti lisa teises tabelis.
2)Krahvkonna nõukogu määrab valimisi korraldava ametiisiku ja kui krahvkonna nõuniku valimistel on valimisi korraldava ametiisiku koht vakantne või sellel isikul ei ole mingitel põhjustel võimalik tegutseda, siis krahvkonna nõukogu esimees peab viivitamatult määrama valimiste läbiviimiseks sellele ametipostile teise isiku .
3)Erandiks juhtumid, mis on tähendatud käesoleva osa neljandas paragrahvis, viib krahvkonna nõunike valimised läbi krahvkonna valimisi korraldav ametiisik, kes võib oma kirjaliku korraldusega määrata sobiva isiku oma asetäitjaks kõigis või mõnedes valimistega seotud küsimustes ja täita teisi funktsioone, mille täitmine kuulub volituste hulka või mille täitmist nõutakse valimisi korraldavalt ametiisikult, võivad nende valimiste puhul olla täidetud sellises korras määratud asetäitja poolt.
4)Sellise valimisallüksuse krahvkonna nõuniku valimistel, mille piirid ühtivad või see kuulub tervikuna linna piiresse erandiks pealinn, - on kas linna meer või tema poolt määratud isik valimisi korraldavaks ametiisikuks, või kui meeri ametipost on vakantne või ta ei saa mingil põhjusel tegutseda ja ta ei määranud endale asetäitjat, siis valimisi korraldavaks ametiisikuks peab olema meeri asetäitja, või kui meeril asetäitjat ei ole või ta ei saa mingitel põhjustel võimalust tegutseda, siis linna juhatuse liige, kelle valib sellel eesmärgil linna nõukogu.
5)Meer või teine isik, kes tegutseb valimisi korraldava isikuna, peab kooskõlas käesoleva osa määrustega nende valimiste suhtes, mille läbiviimise kontrollimiseks ta on määratud, jälgima krahvkonnas valimisi korraldava ametiisiku instruktsioone.
6)Kõik kulutused, mis on valimisi korraldava ametiisiku poolt, või teise krahvkonna nõuniku valimisi korraldava ametiisiku poolt, ettenähtud viisil tehtud, peavad olema kinni makstud krahvkonna nõukogu poolt, kuivõrd nendel juhtudel, kus võib olla kasutatud töötasude skaala, mis on kehtestatud krahvkonna nõukogu poolt selle osa täitmiseks, kuivõrd mainitud kulutused ei välju sellest skaalast.
7)Enne, kui algavad krahvkonna nõuniku valimised, peab krahvkonna nõukogu valimisi korraldava ametiisiku, või isikute, kes tegutsevad selle ülesannetes, nõudmisel, maksma välja avansina tema poolt nõutud summa, mis ei ületa kümmet naela iga tuhande valija kohta., kellel on valimistel osalemise õigus.
8)Käesolevat osa ei rakendata otimaal.
27.Linnanõunike valimise protseduur Inglismaal ja Wales“is.
1)Linnanõunike valimised peavad olema läbiviidud, kooskõlas käesoleva Akti määrustega, kohalike omavalitsuste valimise Eeskirjadega, mis on antud selle Akti lisa teises tabelis.
2)Linnanõunike valimisel linnades, mis ei ole kvartaliteks jaotatud, peab valimisi korraldavaks ametiisikuks olema meer;
kusjuures, kui meeri ametipost on vakantne või kui meer mingil põhjusel ei saa tegutseda, siis tegutseb valimisi korraldava ametiisikuna meeri asetäitja, või kui meeril asetäitjat ei ole või kui asetäitja mingil põhjusel ei saa tegutseda, siis linnavalitsuse liige, kelle valib selleks linna nõukogu.
3)Linnarajooni nõukogu nõunike valimistel on valimisi korraldavaks ametiisikuks linnavalitsuse liige, kes on selleks määratud nõukogu aastakoosoleku poolt; kuid kui antud ajal on linnavalitsuse liikmeid vähem kvartalite arvust, siis kvartali jaoks või igale kvartalile, millel jaoks ei jätku linnavalitsuse olemasolevaid liikmeid, peab olema määratud nõunik, kes ei ole antud kvartali kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani nõunik või valija ja ta peab olema valimisi korraldav ametiisik.
4)Seal, kus linn on kvartaliteks jaotatud on valimisi korraldavaks isikuks esimestel valimistel peale jagunemist kummaski kvartalis, sõltumatult käesoleva osa teistest määrustest, meer või tema poolt määratud. isik.
5)Kõik kulutused, mis on meeri poolt vastaval moel tehtud, valimisi korraldava ametiisiku poolt või linnasekretäri poolt linnanõunike valimiste läbiviimisel, peavad olema väljamakstud linnanõukogu poolt.
6)Käesolevat osa ei pea kasutama otimaal või pealinna linnanõunike valimistel.
28.Pealinna linnanõunike valimiste protseduur.
1) )Pealinna linnanõunike valimised peavad olema läbiviidud, kooskõlas käesoleva Akti määrustega, kohalike omavalitsuste valimise Eeskirjadega, mis on antud selle Akti lisa teises tabelis.
2)Pealinna linnanõunike valimistel peab valimiste korraldavaks ametiisikuks olema linnavalitsuse sekretär, kes võib oma kirjaliku korraldusega määrata sobiva isiku oma asetäitjaks kõigis või mõnedes valimistega seotud asjades ja igasuguseid funktsioone, mille täitmine kuulub volitustesse või nõutakse valimisi korraldavalt isikult, võivad olla täidetud nendeks valimisteks sellises korras nimetatud asetäitja poolt.
3)Kõik kulutused, mis on pealinna linnanõunike valimisi korraldava ametiisiku poolt vastaval moel tehtud, peavad olema tasutud pealinna linnanõukogu poolt, kuivõrd nendel juhtudel, kus on võimalik kasutada palga määra skaalat, mis on kehtestatud käesoleva osa eesmärgil Londoni krahvkonna Nõukogu poolt, - mainitud kulutused ei välju sellest skaalast.
4)Enne, kui algavad pealinna linnanõunike valimised, peab linnanõukogu valimisi korraldava isiku või sellena tegutseva isiku nõudmisel, maksma välja tema poolt nõutud summas avansi, mis ei ületa kümmet naela iga tuhande valimistest osavõtuõigust omava valija kohta.
29.Ringkonna ja kihelkonna valimiste protseduur Inglismaal ja Wales“is.
1)Kooskõlas käesoleva Akti määrustega peavad ringkonna ja kihelkondade nõunike valimised olema läbiviidud kooskõlas siseministri poolt väljaantud eeskirjadega, millised peavad peale teiste asjade nägema ette:
a)valimisi korraldava ametiisiku määramise;
b)kehtestama või andma krahvkonna nõukogule õiguse kehtestada tunnid, mille jooksul peab valimistepunkt olema avatud;
c)valimistepunktid maaringkondade ja kihelkonna nõunike valimiseks, milliste valimisi läbi viiakse, kuipalju see on teostatav, koos juhtudel kus valimised toimuvad ühel ja samal päeval ühes ja samas rajoonis.
Käesoleva paragrahvi normid on edaspidi võetavad, kui ringkonna kui ka kihelkonna valimiste eeskirjad.
2)Igasugustel valimistel, mis on normeeritud ringkonna või kihelkonna valimiste eeskirjadega, peab hääletamine toimuma bülletäänidega, kusjuures tuleb kasutada käesoleva Akti osa viiekümne kolmanda jao ja kohalike valimiste Eeskirjadega, mis on antud käesoleva Akti lisa teises tabelis, selliste tõlgendustega, muudatuste ja eranditega, millised võivad olla ringkondlike või kihelkondlike valimiste eeskirjadega tehtud, samamoodi nagu see toimub linnanõunike valimistel, erandiks pealinn.
Seejuures käesoleva paragrahvi määrused ei tohi riivata Kohalike omavalitsuste juhtimise 1933.a. Akti kuuekümne seitsmenda jao kuuenda paragrahvi sellega, et juhusliku vakantsi puhul kihelkonna nõunike hulgas tuleb koht täita kihelkonna nõukogu poolt.
3)Sõltumatult käesoleva osa eelnevate määruste sisust, ei saa mingi reeglite norm, mis on välja antud selle osa alusel, ei pea puutuma või andma krahvkonna nõukogule õigust puutuda kohalike valimiste Eeskirjadega kehtestatud valimispunkti sulgemise aega.
4)Erandiks sellised juhud, kui on teisiti määratud ringkonna või kihelkonna valimiste eeskirjadega seal, kus hääletamine maapiirkondade ringkondade ja kihelkonna nõunike valimised toimuvad üheaegselt, -
a)ringkondlik nõukogu peab maksma kinni kõik ringkonna nõunike valimisteks ettenähtud viisil tehtud kulutused;
b)kihelkonna nõukogu peab maksma kinni kõik kihelkonna nõunike valimisteks ettenähtud viisil tehtud kulutused, -
sellised kulutused ei tohi väljuda skaala piirest, mis võib krahvkonna nõukogu poolt kehtestatud, kuivõrd selline skaala on rakendatav.
5)Ringkonna ja kihelkonna nõunike valimiste eeskirjad peavad olema kehtestatud seadusele põhineva dokumendina ja iga selline dokument võib olla tühistatud Parlamendi mõlema koja otsusega.
6)Käesolevat osa ei pea kasutama otimaal.
30 32. ((Puutub otimaasse.))
33.Hääletamine kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel.
1)Üheski kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimiste valimisrajoonis keegi ei pea hääletajana ja usaldusisikuna:
a)andma kandidaadi eest üle ühe hääle või
b)anda hääli rohkem, kui on antud valimisrajoonis ette nähtud nõunike kohti.
2)Keegi ei pea jääma ilma oma hääleõigusest kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel sel põhjusel, et ta on valimisi korraldav ametiisik, või on selle asetäitja.
34.Valimistest teatamine.
Inglismaal ja Wales“is välja antav kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste teadaanne võib puutuda enam kui üht valimiste rajooni juhtudel, kui maapiirkondade valimisringkondade ja kihelkondade nõunike valimised viiakse üheaegselt läbi ja siis võib olla üks ühine teade.
35.Kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimisteks vajamineva sisseseade rentimine.
1)Valimiskastid, nende juurde kuuluvad vahendid ja valimiskabiinid, mis on valmistatud parlamendivalimiste läbiviimiseks Parlamendi poolt ettenähtud vahendite eest, võivad olla antud laenuks kasutada kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimisi korraldavale ametiisikule, tema palvel, selliseks tähtajaks ja tingimustel, mis on ette näinud Riigikassa.
2)Valimiskastid, nende juurde kuuluvad vahendid ja valimiskabiinid, mis on valmistatud ja kuuluvad kohaliku omavalitsuse juhtimisorganile, 1933.a. kohalike omavalitsuse juhtimisorganite Akti mõttega kooskõlas, kui see organ neid vahetult ise ei vaja, laenuks antud valimisi korraldavale ametiisikule, tema palvel, selle käesoleva Akti alusel, selliseks tähtajaks ja tingimustel, millised võivad olla kooskõlastatud.
3)Valimiskastid, nende juurde kuuluvad vahendid ja valimiskabiinid, mis on valmistatud ja kuuluvad mingile võimuorganile, kui see võimuorgan neid vahetult ei vaja, peavad olema antud laenuks valimisi korraldavale ametiisikule, 1939.a. Londoni valitsusese Akti alusel, tema palvel, selliseks tähtajaks ja tingimustel, mis võivad olla kooskõlastatud.
4)((Puutub otimaad.))
36.Erijuhud.
1)Valimised, mis toimuvad Inglismaal ja Wales“is krahvkonna nõuniku, linnanõuniku või ringkonnanõuniku ametikoha juhusliku vakantsi täitmiseks ja otimaal valijate poolt läbiviidavad kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimised, mis on määratud juhusliku vakantsi täitmiseks, peavad olema läbi viidud samas korras, kui korralisedvalimised, või ringkonna nõuniku valimiste puhul Inglismaal ja Wales“is - korras, mis on ringkondlike valimiste Eeskirjadega ettenähtud
2)Seal, kus on kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimised määratud läbiviimisele 1933.a.Rahvaesinduse Akti seitsmekümne teise jao alusel või 1939.a. Londoni on 1933.a.Rahvaesinduse Akti valitsusese Akti neljakümne seitsmenda jao alusel, või 1947.a. otimaa Rahvaesinduse Akti kuuekümne kolmanda jao alusel ((mis käsitleb valimiste läbiviimist peale hääletuse tühistamist ja teistel erilistel juhtudel)), - siis käesoleva Akti määrused, mis puutuvad nendesse teadetesse, millised peavad olema tehtud valimiste põhjuste kohta ja korra kohta, milles on valimised vaja tingimata läbi viia, peavad olema rakendatud valimiste suhtes, mis on määratud läbi viia samuti nagu neid rakendatakse või oleks rakendatud selliste valimiste suhtes, millised ei olnud ettenähtud viisil läbi viidud, või ei õnnestunud, või olid kuulutatud kehtetuks:
- Kusjuures
a)ei nõuta uute kandidaatide esitamist juhul, kui jäi jõusse kandidatuur, mis on esile tõstetud valimistel, mis ei olnud ettenähtud moel läbi viidud, või ei õnnestunud, või olid kuulutatud kehtetuks;
b)((Puudutab otimaad))
3)((Puudutab otimaad))
4)Krahvkonna nõukogu poolt välja antud käsk, mis viiekümne viienda jaoga kooskõlas ((vaatleb hooletust kihelkonna valimiste läbiviimisel)) kihelkonna nõunike valimiste kohta võib sisse viia muudatusi käesoleva Akti määrustesse ja igasuguseid kihelkonna valimiste eeskirjadesse sel määral, mis näib krahvkonna nõukogule hädavajalik ja sihipärane teha antud käsu teostamiseks.
37)Kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste kehtivus.
1)Mingeid kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimisi ei saa kehtetuks kuulutada valimisi korraldava ametiisiku tegevuse või hooletuse põhjusel, või iga teise ametiisiku poolt sooritatud kohalike valimistega seotud või muudes kohalike valimiste läbiviimise eeskirjade rikkumistes, kui selles küsimuses kompetentne kohus tunnistab, et valimised olid sisuliselt läbi viidud kooskõlas kehtivate valimisi puudutavate seadustega ja et tegevus või hooletus ei moonuta valimiste tulemusi.
2)Kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimised, kui nad ei ole seatud kahtluse alla valimiste petitsioonis, mis tehtud selliseid asju reguleeriva seadusega sätestatud tähtaja jooksul, tulevad tunnistada kõikides suhetes ettenähtud moel läbiviiduks ja kehtivaks.
3)Kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimisi ei saa kahtluse alla seada mingi defekti põhjusel ametlikus dokumendis või sellise dokumendi puudumise pärast, või isiku pärast, kes juhatas või korraldas valimisi, kui see isik oli tegelikult ametis ja tegutses ametiisikuna, kellel on õigus juhatada valimisi või neid läbi viia.
4)((Puudutab otimaad))
38.Valimiste läbiviimiseks seadusega ettenähtud kulutused.
Kõik kulutused, mis on valimisi korraldava ametiisiku ettenähtud moel, või otimaal krahvkonna sekretäri, või linnasekretäri poolt tehtud seadusega ettenähtud tegevusteks kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste teostamiseks, peavad olema tunnistatud ettenähtud korras nende poolt tehtud väljaminekute osaks.
Täiendavad määrused parlamendi ja kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistest.
39.Nimekirjade kehtivus jne.
1)Parlamendi valimiste ametlik nimekiri peab käesoleva Akti osa eesmärkide täitmiseks sisaldama otsustavaid andmeid järgmistes küsimustes:
a)kas isik, kes on nimekirjas registreeritud, elas antud elukohas valimistest osavõtu õigust andval kuupäeval;
b)kas selline elukoht eksisteerib valimisringkonnas või selle eraldi osas;
c)kas isik elas Põhja Iirimaal, registreeritud valijana Põhja Iirimaa valimisringkonnas kogu kolmekuulise perioodi, mis lõppenuks kuupäeval, mis annab õiguse valimistel osalemiseks;
d)kas nimekirjas registreeritud isik omab teenistusliku tsensust.
2)Kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste ametlik nimekiri peab käesoleva Akti osa eesmärkide täitmiseks sisaldama otsustavaid andmeid järgmistes küsimustes:
a)kas nimekirjas registreeritud isik on registreeritud alalise elanikuna, või ei ole, ja kas ta elas nimekirjas antud elukohas valimistest osavõtuõigust andval kuupäeval, või kas selle elukoha suhtes oli tsensus, mis ei sõltu seal elamisest;
b)kas selline elukoht eksisteerib mingis kohaliku omavalitsuse rajoonis, või mingis kohaliku juhtimise rajooni eraldi osas;
c)kas antud isik, kes on nimekirjas registreeritud alalise elanikuna, on registreeritud teenistuslikku tsensust omavana valijana;
d)sel juhul, kui isik on registreeritud ühes ja samas omavalitsuse rajoonis enam kui ühes elukohas, -siis millise elukoha järgi ta on kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valijana registreeritud.
3)Asjasse puutuvad spetsiaalsed registrid, mis on ettevalmistatud käesoleva Akti alusel Parlamendi või kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimiseks, peavad sisaldama otsustavaid andmeid järgmistes küsimustes:
a)kas isik võib oma hääletamise õigust teostada postiteel;
b)kas antud juhul on jõus kellegi eest hääletamiseks usaldusisiku määramine, ja kui on, siis kes on selliseks usaldusisikuks.
4)Isik, kes on registreeritud valijana või kantud usaldusisikute registrisse, ei pea jääma ilma hääletamise võimalusest sel alusel, et ta ei ole Inglismaa alam või Iiri Vabariigi kodanik, või ei ole täisealine, või on mingil teisel seaduslikul põhjusel jäetud hääleõigusest ilma, või see isik on selleks kuupäevaks, mis määrab kindlaks õiguse valimistel hääletada, või siis enda usaldusisikuks määramise kuupäevaks ei olnud Inglismaa alam, või Iiri Vabariigi kodanik, või ei olnud täisealine, või on mingil teisel seaduslikul põhjusel jäetud hääleõigusest ilma; kuid see määrus ei pea takistama selle või teise bülletääni eemaldamist, hääletamise kontrollimisel, või süüdlase ebaseadusliku hääle andmise eest kriminaalvastutusele võtmist.
5)Mitte mingi nime ebaõige kasutamine või isiku või elukoha ebatäpne märkimine parlamendi
valimiste ametlikus nimekirjas või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste ametlikus nimekirjas, või igasuguses registris, kirjendis, usaldusisiku volituses, esitatud kandidaatide loetelus, valimisbülletäänis, teates, või mõnes teises dokumendis, mis on nõutavad käesoleva Akti osa eesmärkide täitmiseks, ei pea sellise dokumendi kasutamise kogu protsessi pidurdama selle isiku või koha suhtes igal juhtumil, kus isik või koht on märgitud üldtarvitataval moel.
40.Äraostmise ja kuritarvituste aktid.
1)Valimisi korraldav ametiisik koostab igal aastal Akti äraostmistest ja kuritarvitustest, milles sisaldub:
a)nimede ja isikute tunnuste äratoomine, kes teistes suhetes omasid õigust olla registreeritud parlamendi valimiste ametlikku nimekirja selles valimisringkonnas või ringkonna osas, milles see ametiisik tegutseb, - kes ei oma seda õigust põhjusel, et nad olid süüdi mõistetud või süüdistatud äraostmises või kuritarvitustes; ja
b)selle õigusrikkumise ametlik kvalifikatsioon, milles oli iga isik nendest süüdi tunnistatud.
2)Inglismaal ja Wales“is iga kohaliku omavalitsuse rajooni võimuorgani sekretär ja otimaa kohtu konsultant, kelle kohustuste hulka kuulub kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste ametliku nimekirja koostamine, peavad igal aastal koostama äraostmiste ja kuritarvituste akti, milles sisaldub:
a)nimede ja isikute tunnuste äratoomine, kes teistes suhetes omasid õigust olla registreeritud kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimise ametlikku nimekirja selles rajoonis, milles tegutseb see sekretär või konsultant, - kes ei oma seda õigust põhjusel, et nad olid süüdi mõistetud või süüdistatud äraostmistes või kuritarvitustes; ja
b)selle õigusrikkumise ametlik kvalifikatsioon, milles oli nendest iga isik süüdi tunnistatud.
41.Registreerija kohustuste täitmise kord.
1)Registraator täidab kõiki üldisi ja spetsiaalseid korraldusi, millised võivad olla siseministri poolt tehtud nende ettevalmistavate meetmete suhtes, millised peavad olema võetud tarvitusele registraatori poolt oma ülesannete täitmiseks.
2)Erandiks otimaa, kus registraatori õigused ja kohustused võivad olla teostatud siseministri poolt kinnitatud määramisega asetäitja poolt ja käesoleva Akti määrused peavad olema rakendatud iga sellise asetäitja kohustuste ja õiguste suhtes, millised ta peab täitma või teostama, täpselt nii, nagu neid rakendatakse registraatori suhtes.
3)Registraator Inglismaal ja Wales“is, kelle määramine toimus siseministri käsu alusel, peab täitma kõiki tingimusi, mis on tehtud usaldusisikute määramise suhtes iga valimisringkonna osale.
4)Toimingud, mis kuuluvad registraatori volituste hulka või mille täitmist võidakse temalt nõuda, teostatakse juhtudel, kui temal ei ole võimalik tegutseda või kui see ametikoht on vakantne:
a)Inglismaal ja Wales“is alalise või ajutise asetäitja poolt ((või viimase osavõtul)), kes töötab võimuorgani sekretärina, mis on kooskõlas 1933.a.Rahvaesinduse Akti saja viieteistkümnenda või saja kuueteistkümnenda jao või siis 1939.a. Londoni valitsusese Akti kaheksakümne kolmanda jao alusel, või London City kordusvalimiste puhul igasuguse isiku poolt ((või koos isikuga)), kes on sel eesmärgil Lord-meeri poolt määratud;
b)Põhja Iirimaal isiku poolt ((või koos isikuga)), kes on määratud registraatori asetäitjaks Põhja Iirimaa Saadikutekoja liikmete valimisteks.
5) Inglismaal või Wales“is on krahvkonna nõukogu, väljaarvatud Londoni City krahvkonna Nõukogu, võib linnanõukogu või ringkonna nõukogu määrata teenistujaid appi nõukogu sekretärile, või linnasekretärile tööle registraatori juhiste järgi või teiste tema ametikohuste täitmiseks, mis puutuvad valijate registreerimisse ja parlamendivalimiste läbiviimisse nendeks tähtaegadeks, mis võivad olla kooskõlastatud nõukogu ja neid , kohustusi täitva isiku poolt, Aga Põhja Iirimaal peavad krahvkonna nõukogul, linnanõukogul või ringkonnanõukogul olema samasugused volitused valijate registreerimise vallas.
6)Kui Põhja Iirimaa valimisringkonna suhtes, mis tervikuna ei kuulu registreerimise piirkonna piiridesse, võib siseminister olla arvamusel, et mingi registraatori õigus või kohustus tuleb täita kogu valimisringkonda haldava registraatori poolt, siis ta annab käsu, et see õigus või kohustus peab olema teostatud või täidetud kogu valimisringkonnas selle registreerimise rajooni registraatori poolt, mille koosseisu kuulub käsus määratletud valimisringkonna osa.
42. Registreerimise ja muudes küsimustes on õigus anda instruktsioone.
1)Määrused mingites küsimustes võivad olla välja antud instruktsioonidena.
a)valijate ametlike nimekirjade, mis on registrite poolt ettevalmistatud, või igasuguste spetsiaalsete registrite või kirjete vormi kohta, mis on käesoleva Aktiga nõutud ametliku nimekirjaga või igasuguste valimistega seoses;
b)ametliku nimekirja, mis on ettevalmistatud ülalpool nimetatud registrite või kirjete abil ettevalmistamise protseduurist, ajast, kohast ja avaldamisekorrast; ja
c)üldse käesoleva Akti määruste teisejärgulistest asjadest, kuivõrd need määrused puutuvad valijate registreerimisse või posti teel või usaldusisikute kaudu hääletamisse.
2)Mainitud teisejärgulistest asjadena tuleb mõista küsimusi, mis sisaldavad: nimekirjade ettevalmistamise tähtaega ja korda või avaldamise vormi, nimekirju puudutavate avalduste ja pretensioonide lahendamist ning äraostmise ja kuritarvituste aktidesse puutuvad asjad.
3)Tingimusel, et säiluks instruktsiooni eelnevate paragrahvide üldine vaim nende paragrahvide alusel mainitud asjades, mis võivad sisaldada igasuguseid sellise iseloomuga määrusi, nagu on toodud käesoleva Akti lisa neljandas tabelis.
43.Registreerimise kulude tasumine.
1)Kulutused, mis on registraatori poolt oma kohustuste täitmisel ettenähtud viisil tehtud, mis tähendatud käesolevas Aktis, kui registreerimise kulud, peavad olema ((erandiks Põhja Iirimaa)) väljamakstud selle kohaliku võimuorgani poolt, mille sekretär on registraatoriks, ja peab olema hüvitatud sellele kohaliku võimu organile:
a)vahenditest, mis on Parlamendi poolt ette nähtud registreerimise kulude summast poole, mis on selle organi poolt makstud, hüvitamiseks; ja
b)seal, kus registraator tegutseb selle võimuorgani volitustest välja jääva rajooni huvides, tuleb viimasel hüvitada teisele kohaliku võimu organile sellise osa nende poolt makstud kuludest, milline on kindlaks määratud siseministri poolt.
2)Registreerimise kulud, mis on tehtud Põhja Iirimaa registraatori poolt, peavad olema tasutud Parlamendi poolt ettenähtud vahenditest.
3)Honorarid ja teised summad, mis on registraatoril saadud seoses oma kohustuste täitmisega, peale summade, mis on talle välja makstud registreerimise kuludeks, arvestatakse kui aruandlust nõudvad summad ja peavad olema tema poolt kohaliku võimu organile makstud, mille sekretär ta on ja igasugused summad, mis on kohaliku võimu organi poolt käesoleva paragrahvi alusel saadud, peavad olema kantud selle organi Riigikassale aruandlust nõudvale arvele ja poole summa ulatuses kantakse Ühinenud Kuningriikide kassasse.
Kusjuures Põhja Iirimaal peab kõik kogusumma asuma registraatori, kui Riigikassa ees aruandlust nõudval arvel ja peab olema ülekantud Ühinenud Kuningriikide kassasse.
4)Igasugused kulutused, mis on krahvkonna võimuorgani, pealinna või krahvkonna ringkonna sekretäri poolt registraatori korralduste alusel ettenähtud viisil tehtud, mis nõuavad, et sekretär täidaks selle registraatori mingeid funktsioone või et sekretär esitaks talle informatsiooni, peavad olema tasutud registraatorile kui osa tema registreerimiskuludest.
5)Registraatori avansi nõudmisel, et katta registreerimise kulusid, see kohaliku võimu organ, mille sekretär on registraatoriks, aga Põhja Iirimaal Riigikassa, võib, kui peab seda sihipäraseks, sellise avansi välja maksta, sellises suuruses ja tingimustel, millised kiidetakse nende organite poolt heaks.
6)Registreerimise kulud või selles osalemises moodustunud osa, mis on Inglismaal ja Wales“I krahvkonna nõukogu poolt makstud, peavad olema, kui seda nõuavad asjaolud, olema tasutud kui krahvkonna sihtotstarbelised kulud.
7)Registreerimise kulud või selles osalemises moodustunud osa, mis on London City linnanõukogu poolt kinnimakstav, peavad olema väljamakstud kohalike maksude tuludest, ja summad, mis makstakse linnanõukogule välja käesoleva osa alusel, peab olema arvestatud kohalike maksude krediidi arvelt.
8)((Puutub otimaasse))
44.Registreerimise kulude summa kindlaksmääramine.
1)Registreerimise kulud, mis kuuluvad registraatorile hüvitamisele:
a)peavad sisaldama kõiki põhjendatud ja mõõdukaid kulutusi isiklikult tema tasustamiseks registraatori kohuste täitmise eest ja ka personali kulutuste hüvitamiseks, kellele kohaliku võimu organ andis õiguse neid kulutusi teha; kuid
b)ei pea sisaldama mingeid summasid ruumide, mööbli, sisustuse või varustuse kasutamise eest, mis on ettenähtud kohaliku omavalitsuse võimuorgani poolt, üle selle summa, milleni faktiliselt ja vahetult küündisid selle organi kulutused nende ruumide kasutamisel, või koos mööbliga, või registreerimisega seotud sisustusega.
2)Eelnevat paragrahvi tuleb rakendada nende kulutuste suhtes, millised kuuluvad hüvitamiseks registraatori poolt linna-krahvkonna, pealinna või krahvkonna ringkonna võimuorgani sekretärile, kes täidab selle registraatori korraldusi, nii nagu see puutub registreerimise kulusid, mis kuuluvad registraatorile tasumiseks.
3)Riigikassa võib töötada välja registreerimise kulude skaala, mis on kasutatav kõigi selliste kulutuste, või mõnede nende liikide suhtes ja võib seda skaalat muuta, nii nagu leiab selle vajaliku olevat, ja igasugused registraatori tehtud kulutused, mille suhtes on see skaala rakendatav,
a)peavad olema tunnistatud vastavas korras tehtuks, kui nad ei ületa seda maksimaalset summat, milline on skaalaga määratletud või võib olla määratletud sellega kooskõlas;
b)peavad olema tunnistatud mittevastavas korras tehtuks, kuna nad ületavad seda summat, kui vaid selliseks ülekulutuseks ei oldud antud Riigikassa ((eelnevat või järgnevat)) ja ((erandiks Põhja Iirimaa)) kohaliku võimu organi spetsiaalset luba.
4)Eelneva paragrahvi punkti a sisu ei pea tõlgendama registraatorile tasu võtmise õiguse andmisega suuruses, mis ületavad tema poolt tegelikult tehtud kulutusi, välja arvatud vastavas korras tehtud mõõdukad kulutused tema isiklikuks tasustamiseks.
5)Kui tekib küsimus, kas registraatori kulutused on ikka vastavas korras tehtud, nendes asjades, mille suhtes ei saa kasutada ühtegi selle käesoleva osa määrustega kooskõlas väljatöötatud skaalat, siis tuleb see küsimus üle anda siseministrile läbivaatamiseks ja tema otsus selles asjas on lõplik.
6)Riigikassa võib kooskõlastada Põhja Iirimaa Valitsuse vastava ametkonnaga valijate registreerimisega, või posti teel või usaldusisikute kaudu hääletamisega seotud kulutuste jagamise küsimuse Põhja Iirimaal, mis peab puutuma käesolevasse Akti ja Põhja Iirimaa seadusse nendel juhtudel, kus kasutatud dokument või võetud meede omas tähendust nii ühe kui teise seaduse eesmärgile, kusjuures selline kokkulepe võib ette näha:
a)igasuguse kulutuste skaala kehtestamist, mis on väljatöötatud ühte või teist seadust arvestades ja selliste kulutuste puhul rakendatav, mis on tehtud täielikult või osaliselt ühe neist seaduse eesmärgil, see tähendab selliseid kulutusi, millised on raskustega eraldatavad teistest kuludest, mille suhtes kasutatakse skaalat;
b)sellist kulude proportsionaalset jaotamist, mis võib osutuda sobivaiks selliste kulutuste puhul; ja
c)korda, mille puhul sellised kulud võivad olla esmajärjekorras tasutud;
ja rakendades käesolevat jagu Põhja Iirimaa suhtes, ei tule kasutada selle esimese paragrahvi b punkti.
45.Kaebused registreerimise suhtes.
1)Krahvkonna kohtusse võib kaevata:
a)otsust, mis on tehtud registraatori poolt käesoleva Akti alusel registreerimise või mitteregistreerimise suhtes, registraatorile tehtud avalduse, mis tema poolt läbi vaadatud, suhtes;
b)otsust, mis on tehtud registraatori poolt käesoleva Akti alusel, milline lükkas tagasi isiku puuduvaks valijaks tunnistamise või posti teel usaldusisikuna hääletamise soovi avalduse, igal juhul, kus avaldus ei puutu ainult üksikuid valimisi;
c)otsust, mis on tehtud registraatori poolt käesoleva Akti alusel küsimuses, kas tuleb teha valijate ametlikus nimekirjas kellegi nime juurde märkust, mis näitab, et sellesse nimekirja kantud isik on registreeritud ((või ei ole registreeritud)) kui teenistuslikku tsensust omav valija või nagu seal alalist elukohta mitte omav, või küsimuses, kas see isik omab hääleõigust antud kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimistel.
Kusjuures, otsust ei saa vaidlustada, kui isik, kes soovib apelleerida, ei kasutanud temale kuuluvat õigust olla ärakuulatud või ei teinud registraatorile esildist kaebuse asjaks olnud küsimuses, või ei esitanud kehtestatud tähtaja jooksul kaebamisest vastavat etteteatamist.
2)Mingisugusele vaidlustamisele ei kuulu Apellatsioonikohtu otsus, krahvkonna kohtu otsuse peale, mis on tehtud käesoleva Akti alusel.
3)Käesoleva jao alusel krahvkonna kohtusse või Apellatsiooni kohtusse antud apellatsioon, mis ei ole lahendatud enne valimistest kuulutamisest, ei takista kaebealuse otsuse kehtivust valimistesse, ja kõik mis on selle otsuse täitmiseks tehtud omab jõudu, nagu kaebust ei oleks esitatud, ja ei pea olema puudutatud selle kaebuse peale tehtud otsusest.
4)Igasuguse kaebuse peale, mis on antud välja selle jao alusel, peab krahvkonna kohtus või Apellatsiooni kohtus saatma registraatorile kohtu eeskirjadega ettenähtud vastava otsuse ja registraator peab tegema valijate registris või ametlikus nimekirjas sellise muudatuse, milline võib olla vajalik teha otsuse täitmiseks.
5)Käesoleva jao alusel antud kaebusega seoses peab registraator sooritama selliseid ametikohustusi, mis võivad olla ettekirjutatud ja peab olema tunnistatud antud protsessis poolena, ja registreerimise kulud, mis kuuluvad registraatorile maksmiseks, peavad sisaldama kõiki kulutusi, mis on selle paragrahviga kooskõlas vastaval moel tehtud.
6)Kui krahvkonna kohtunik määrab enda asetäitjaks isiku ja Lord-kantsler, kohtu esildisel, jõuab veendumusele, et käesoleva jao alusel on tehtud kaebusi, mis hädavajaduse tõttu on vaja läbi vaadata, vastasel juhul kohtunik ei jõua ettenähtud aja jooksul oma kohtuasju ajada, siis Parlamendi poolt eraldatud vahenditest peab olema makstud sellele asetäitjale hüvitist, millist, Riigikassa heakskiidul, peab vajalikuks välja maksta Lord-kantsler.
7)Käesolevat jagu peab rakendama vaidluste puhul pretensioonides ja vastuväidetes igasuguse äraostmiste ja kuritarvituste aktide arvestamisega, nii nagu teda rakendatakse käesoleva jao esimeses paragrahvis mainitud otsuste suhtes, peale sellise juhtumi, kui valijate registrite läbivaatamisele üleandmisel oli tehtud viide mainitud aktile, aga samuti erandiks teised ettekirjutatud modifikatsioonid.
8) 10) ((Puutuvad otimaasse))
11)Käesoleva jao teine, neljas ja kuues paragrahv ei pea olema rakendatud Põhja Iirimaal , kuid;
a)krahvkonna kohtu otsus, mis põhineb selle jao esimeses paragrahvis sätestatud seaduse mõttel, võib olla edasikaevatud samas korras ja samade määruste alusel, kui vastav otsus, mis puutub Põhja Iirimaa alamkoja valimisteks valijate registreerimist ja Apellatsiooni kohtu mainimine käesoleva jao kolmandas paragrahvis peab olema mõistetud vastaval moel; ja
b)igasugused mainitud seaduse määrused, mis puutuvad krahvkonna kohtute kohtunike asetäitjate määramisse, seoses suure hulga läbivaatamisele kuuluvate asjadega, mis tekkisid kaebuste esitamisega ja igasugune volitus ja asjade ajamise reegli loomine kohtus, peab olema rakendatud käesoleva jaoga ettenähtud kaebuste suhtes.
46.Täiendavad määrused sõjaväeteenistujatest ja teenistusliku tsensusega valijate kohta.
1)Käesoleva Akti täitmise eesmärgil tähendab väljend sõjaväeteenistuja isikut, kes on võetud täiskohaga Ühinenud Kuningriikides Krooni kaitsejõudude mere-, maa- ja õhujõudude teenistusse.
Kusjuures see väljend ei pea silmas isikut, kes teenib vaid reserv- või abijõududes, erandiks sellised juhtumid, kui vastavate eeskirjadega nähakse ette, et see väljend peab silmas isikuid, kes teenivad mainitud jõududes erakorralise seisukorra ajal.
2)Eelmises paragrahvis mainitud Krooni mere-, maa- ja õhujõud sisaldavad igasuguseid naisallüksusi, mis on Admiraliteedi, Sõjanõukogu ja Sõjaõhujõudude Nõukogu juhtimise all.
3)Kui isik ei ole eelmises paragrahvis kehtestatud mõttes sõjaväeteenistuja, kuid täites oma kohustusi Tema Majesteedi reserv- või abivägedes, puudub kuupäeval, mis määrab ära valimistest osavõtu õiguse selles elukohas, kus ta elas ja kas siis antud Akti käesoleva osa neljanda jao teise paragrahvi alusel tekkinud antud paigas elamise katkemise küsimus näidatud kuupäeval ülalpool mainitud kohustuste täitmisel peab olema lahendatud nii, nagu nende kohustuste täitmine nagu ei segaks, igal ajal peale mainitud tähtaega, tema faktilise elamise jätkumist.
4)Vastavas valitsuse departemangus peavad olema saavutatud kokkulepped, mis kindlustavad sellise olukorra, mille alusel ((kuivõed asjaolud seda lubavad)) iga isik, kellel on teenistuslik tsensus käesoleva Akti kümnenda jao esimese paragrahvi punktide a või b jõuga, peab:
a)omama faktiliselt aegajalt võimalust teostada, kui see on vajalik, antud Aktiga saadud õigust teha ja tühistada teenistusliku tsensuse avaldusi ja usaldusisikute määramisi ja samuti teha avaldusi posti teel hääletamiseks; ja
b)saama juhiseid, mis puudutavad käesoleva Akti mõjusid, ja selle alusel antud ettekirjutisi, ja muud sellist abi, milline osutub kohaseks ja piisavaks, selle isiku poolt teostatavate ja juhul, kui see isik on mees, - tema naise poolt nagu ülalpool öeldud, tema igasuguste õiguste teostamiseks.
Kusjuures mainitud kokkulepped ei laiene nendele sõjaväeteenistujatele, kelle vanus ei ole küündinud kahekümne ühe aastani ja asjade normaalsel kulul lakkavad nad olemast sõjaväeteenistujad enne, kui nad sellise vanuseni jõuavad.
5)Eelnevas, neljandas paragrahvis tähendab mainitud väljend vastav valitsuse departemang sõjaväeteenistujatele Admiraliteeti, Sõjanõukogu või Sõjaõhujõudude Nõukogu, vastavalt kuuluvusele, aga iga teise isiku jaoks tähendab see seda valitsuse departemangu, mille teenistuses saab isik omale teenistuslikku tsensuse.
Õigusrikkumised.
47.Valija õiguste omistamine.
1)Isik on süüdi valimispettuses, kui ta teeskleb valijat, või aitab teisel seda teha või ärgitab teisi selleks, annab selleks nõuandeid või varjab neid, kes teesklevad, et on valijad.
2)Isikut loetakse süüdi valija teesklemises, kui ta andis end üles Parlamendi või kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valijana, kui ta:
a)kui ta hääletab ise või posti teel kellegi teisena, kas valijana või usaldusisikuna, sõltumata sellest, kas see isik, kelle eest ta hääletab, on elus või surnud, või hoopis fiktiivne; või
b)hääletab isiklikult või posti teel usaldusisikuna:
(i)isiku asemel, kellest ta teab või tal on mõistlikud alused arvamiseks, et ta on surnud või ta on fiktiivne; või
(ii)kui ta teab või on aru saanud, et tema usaldusisikuks määramine on kaotanud jõu.
3)Selle jao mõtte tagamiseks loetakse isikut, kes teatas temale antud valimisbülletääni väljaandmisest, et hääletada isiklikult, või kes täitis juriidiliselt kehtiva või kehtetu valimisbülletääni, mis antud posti teel hääletamiseks ja andis ära, tuleb lugeda hääletanuks.
48.Hääletamise eeskirjade teised rikkumised.
1)Isik on süüdi õigusrikkumises, kui:
a)ta hääletab isiklikult või posti teel valijana või usaldusisikuna või annab avalduse, et teda vaadeldaks puuduva valijana või soovist hääletada posti teel usaldusisikuna Parlamendi või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel, teades, et tema on seadusega jäetud ilma hääleõigusest; või
b)ta teeb avalduse usaldusisiku määramiseks enda asemel Parlamendi või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel hääletamiseks, teades, et ta ise või see isik ,kes peaks olema määratud, on seadusega jäetud ilma hääleõigusest; või
c)ta hääletab isiklikult või posti teel või teeb avalduse posti teel hääletamiseks Parlamendi või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel teise isiku usaldusisikuna, teades, et see isik on seadusega jäetud ilma hääleõigusest;
kusjuures isik ei pea kandma vastutust õigusrikkumise eest, mis on ette nähtud selle paragrahvi b punktiga, vaid ainult sellel põhjusel, et ta teenistusliku tsensusega valijana teeb avalduse endale usaldusisiku määramise palvega, olemata ise täisealine.
2)Isik on süüdi õigusrikkumises, kui:
a)ta hääletab valijana usaldusisiku kaudu:
(i)üle ühe korra ühes ja samas valimisringkonnas Parlamendi või üle ühe korra kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel ühes ja samas valimisrajoonis; või
(ii)rohkem kui ühes valimisringkonnas üldvalimistel või rohkem kui ühes valimisrajoonis selle rajooni nõunike korralistel valimistel, mis ei ole ainsaks valimisrajooniks; või
(iii) valimisringkonnas üldvalimistel või korralistel valimistel valimisrajoonis,, nagu ülalpool tähendatud, samal ajal kui on jõus tema eest valimistel hääletamiseks usaldusisiku määramine teises valimisringkonnas või valimisrajoonis; või
b)ta hääletab isiklikult valijana sellistel Parlamendi või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel, millel tal on õigus puuduva valijana hääletada;
c)ta hääletab isiklikult valijana sellistel Parlamendi ja kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel, milleks ta on registreeritud teenistusliku tsensust omavana, teades, et isik, kes on määratud nendel valimistel usaldusisikuna hääletama juba isiklikult hääletas, või tal on posti teel hääletamise õigus; või
d)olemata teenistusliku tsensust omav valija, annab avalduse usaldusisiku määramiseks, et see hääletaks tema eest Parlamendi valimistel, jättes avaldusega tühistamata eelnevalt tehtud kolmanda isiku, määramise, mis on veel jõus, või kui ei võta läbivaatamiselt tagasi sellise määramise avaldust.
3)Isik on süüdi õigusrikkumises, kui:
a)ta hääletab ühe ja sama valija usaldusisikuna;
(i)rohkem, kui kord ühes ja samas valimisringkonnas parlamendivalimistel või üle ühe korra samas valimisrajoonis kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel; või
(ii)rohkem kui ühes valimisringkonnas üldvalimistel või rohkem kui ühes valimisrajoonis antud rajooni, mis ei ole ainukeseks valimisrajooniks, kohaliku omavalitsuse nõunike korralistel valimistel; või
b)ta hääletab isiklikult valija usaldusisikuna nendel Parlamendivalimistel või kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimistel, millel tal on õigus hääletada selle valija usaldusisikuna posti teel; või
c)ta hääletab isiklikult usaldusisikuna valija asemel, kes on registreeritud teenistuslikku tsensust omava valijana Parlamendi või kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel, teades et see valija juba antud valimistel hääletas isiklikult või tal on nendel valimistel posti teel hääletamise õigus.
4)Isik on samuti süüdi õigusrikkumises, kui ta hääletab parlamendivalimistel mingis valimisringkonnas rohkem kui kahe isiku usaldusisikuna, kellele ta ei ole meheks, naiseks, isaks või emaks, vennaks, õeks, pojaks või tütreks, vanaisaks või vanaemaks.
5)Isik on samuti süüdi õigusrikkumises, kui ta teadlikult õhutab või sunnib teist isikut sooritama sellist tegu, milline kooskõlas käesoleva jao eelneva paragrahviga on õigusrikkumine selle teise isiku poolt või oleks olnud, kui see teine isik oleks vajalikul määral informeeritud.
6)Selle jao mõtte edasiandmise eesmärgil on isik, kes tegi avalduse, et temale antaks välja valimisbülletään, et isiklikult hääletada, või mille täitis juriidiliselt kehtivana või kehtetuna või andis valimisbülletääni, mis on välja antud posti teel hääletamiseks, loetud hääletamise sooritanuks.
Kusjuures küsimuse lahendamine, kas valimisbülletääni väljaandmise avalduse tegemine on õigusrikkumine selle jao neljanda paragrahvi seisukohalt, eelnevat avaldust, mis tehtud sellistel asjaoludel, millised annavad avaldajale õiguse vaid täita temale antud valimisbülletääni, tuleb ignoreerida, kui ta ei teostanud seda õigust.
7)Õigusrikkumine, mis on selles jaos vaadeldav, loetakse kuritarvituseks;
kusjuures:
a)kohus, mille ees keegi paljastatakse sellises kuritarvituses, võib, kui loeb selle õiglase olevat asja eriliste asjaolude tõttu, pehmendada või täielikult tühistada õigusvõime piirangu, mis on peale pandud käesoleva Akti saja viiekümne esimese jaoga; ja
b)kandidaat ei pea kandma vastutust ja tema valimine ei pea olema tühistatud tema agendi selle jaoga ettenähtud kuritarvitustes, kui see ei ole käesoleva jao viienda paragrahviga kvalifitseeritud õigusrikkumine.
49.Õigusrikkumised, mis seotud teenistuse deklaratsioonidega.
1)Isik, kes:
a)teeb deklaratsiooni teenistusest:
(i)kui tal ei ole selle tegemise õigust kooskõlas käesoleva Akti kümnenda jao teise paragrahviga; või
(ii)kui ta teab, et tema kui valija õigusvõime on seaduse alusel piiratud, kaasaarvatud juhtum, kui käesolev Akt lubab seda piirangut mitte rakendada; või
(iii)kui ta teab, et tema deklaratsioon sisaldab ebaõiget väidet; või
b)kinnitab deklaratsiooni teenistusest, teades, et ta ei ole volitatud seda tegema või et see deklaratsioon sisaldab ebaõiget väidet asjaolude kohta, millised peavad selles olema näidatud eeskirjade järgi, mis antud mainitud kümnendas jaos;
- peab olema mõistetud summaarse kohtuasja korras trahv , mitte üle viiekümne naela või mitte üle kolme kuu vangistust või nii üks kui ka teine karistus, või vandemeeste kohtus trahviga mitte üle saja naela või mitte üle kuue kuu vangistust, või nii üks kui ka teine karistus.
2)Kui deklaratsioon kehtib vaid kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimistel, siis eelnevas paragrahvis mainitud valija piiratud õigusvõime peab olema võetud, kui kohaliku omavalitsuse juhtimisorganite valimise õiguse piiramine.
50.Parlamendivalimistega seotud ametnike ametikohustuste rikkumised.
1)Kui isik, kelle suhtes seda jagu rakendatakse ja kellel lasub antud ajal asetäitja või teises korras sellise isiku igasuguste funktsioonide täitmise kohustus, osutub ilma mõjuvate põhjusteta süüdi olevaks igasuguses teos või hooletuses, mis rikub tema ametikohustust, siis kooskõlas selle jao neljanda paragrahviga peab talle olema mõistetud summaarse kohtuasja korras trahv, mitte üle saja naela.
2)Mitte ükski isik, kelle suhtes seda jagu rakendatakse, ei pea olema süüdi mõistetud oma ametikohustuste rikkumises kellele see ei oleks tavaõiguse karistus või mingi teise seaduse korralduse alusel, peale viiekümne teise ja viiekümne kolmanda jao või käesoleva Akti kaheksakümne kuuenda jao esimese paragrahvi ja sellise isiku ametikohustuste igasuguse rikkumise puhul ei saa algatada hagi kahjude heastamiseks.
3) Isikuteks, kelle suhtes seda jagu rakendatakse, on: Krooni klerk, sherifi klerk, registraator, parlamendivalimisi korraldav ametiisik; valimistel juhatav ametiisik või sekretär, või sellise isiku poolt seoses tema ametikohustustega määratud assistent, postkontori ülem; ja vastaval moel peab olema tõlgendatud selle jao mõtte täitmiseks väljend ametikohustus; kuid see mõiste ei sisalda kohustusi, mis on pandud teises korras, kui seaduse alusel, mis puutub parlamendivalimistesse või parlamendi valijate registreerimist.
Selles paragrahvi rakendamisel Põhja Iirimaal tuleb mainitud Krooni klerki mõista kui Krooni klerki Põhja Iirimaal.
4)((Puutub otimaasse))
51.Ametiisikute ametikohuste rikkumised seoses kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistega.
1)Kui isik, kellesse see jagu puutub või kellel on antud ajal kohustus täita asetäitjana või teises korras sellise isiku mingisugust funktsiooni, osutub ilma mõjuva põhjuseta süüdi olevaks teos või hooletuses, mis rikub tema ametikohustust, siis talle mõistetakse summaarse kohtuasjaga trahv mitte üle saja naela.
2)Mitte ükski isik, kellesse see jagu puutub, ei pea olema süüdi mõistetud oma ametikohuste rikkumise eest milline ei oleks ka tavaõiguse karistus, ja sellise isiku ametikohustuste rikkumise puhul ei saa algatada hagi kahju heastamiseks.
3)Isikuteks, kellesse see jagu puutub, on:
a)registraator või isik, kelle kohustuste hulka kuulub äraostmise või kuritarvituse akti ettevalmistamine vastavalt käesoleva Akti neljanda jao teisele paragrahvile või sekretär või siis assistent kes on seoses tema ametikohustega määratud;
b)see, kelle kohustuste hulka kuulub valimisi korraldava ametiisikuna tegutseda, või võtta osa kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste läbiviimisest, või peab tegema aruande sellistel valimistel kasutatud valimisbülletäänidest ja teistest dokumentidest ((kaasaarvatud kulusid puudutavad avaldused ja aruanded ));
ja vastaval moel, selle jao mõtte tagamise eesmärgil, peab tõlgendama väljendit ametikohustus kuid see mõiste ei pea sisaldama teises korras, kui ainult kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistesse puutuvate seadusega, või valijate registreerimist nende organite valimisteks, pandud kohustusi.
52.Kandidaatide esitamise, valimisbülletäänide ja teiste dokumentide võltsimine.
1)Isik on süüüdi õigusrikkumises, kui ta Parlamendi või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel:
a)pettusega moonutab või hävitab kandidaadi esitamise dokumendi; või
b)pettusega moonutab või hävitab valimisbülletääni või sellel oleva ametliku märke, või isiku samasuse deklaratsiooni, või kindlaks määratud vormis ümbriku, mida kasutatakse posti teel hääletamiseks; või
c)toob kellelegi, kes ta ka ei oleks, ilma vastava korralduseta valimisbülletääni; või
d)pettusega laseb valimisurni mingi paberi, kuigi seaduse järgi on tal õigus valimisbülletään urni lasta; või
e)pettusega viib valimiste ruumist välja valimisbülletääni; või
f)ilma vastava korralduseta hävitab, võtab, avab või sooritab muid omavolilisi tegusid valimisurniga või valimistel kasutatava valimisbülletäänide pakiga; või
g)pettuse teel või sõltuvalt asjaoludest, ilma vastava loata, püütakse sooritada üht ülalpool mainitud tegudest.
2)((Puutub otimaasse))
3)Isik, kes on süüdi selles jaos käsitletud Parlamendi valimistel toimepandud õigusrikkumistes, peab vastutama üleastumiste eest ja teda karistatakse:
a)kui see on valimisi korraldav ametiisik, valimistel juhatav ametiisik või sekretär, kes teenindab valimiste ruumi, või sekretär, kes teenindab asjaajamist, mis on seotud posti teel saadetavate valimisbülletäänide väljaandmise või vastuvõtuga, - vanglakaristusega mitte üle kahe aasta.
b)kui see on igasugune teine isik, vanglakaristusega mitte üle kuue kuu.
4)Kui kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel Inglismaal ja Wales“is osutub isik süüdiolevaks õigusrikkumises, mis on tähendatud selle jao esimese paragrahvi a punktis, või sellise õigusrikkumise katses, - siis ta mõistetakse summaarse kohtuasja korras vanglakaristus mitte üle kuue kuu, või trahvi mitte üle kahekümne naela, või nii üks kui ka teine karistus.
5) Isik, kes on süüdi sellises selles jaos vaadeldavas kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste õigusrikkumises, milline erineb õigusrikkumisest, mida karistatakse eelneva neljanda paragrahvi alusel, peab:
a)kui see on valimisi korraldav ametiisik, valimistel juhatav ametiisik, või sekretär, kes on määratud appi tööks valimispunktis või hääli lugema, või sekretär, kes on määratud appi asjaajana, mis seotud posti teel saadetavate valimisbülletäänide väljaandmise või vastuvõtmisega, - karistatakse vandemeeste kohtu poolt vanglakaristusega mitte üle kahe aasta;
b)kui see on igasugune teine isik, - siis ta peab olema karistatud vandemeeste kohtu poolt või summaarse kohtuasja korras vanglakaristusega mitte üle kuue kuu, või trahviga mitte üle kahekümne naela, aga otimaal viiekümne naelaga, või nii üks kui ka teine karistus.
53.Saladust peavad hoidma.
1)Allpool loetletud isikud:
a)iga valimisi korraldav ametiisik, ja iga valimistel juhatav ametiisik, või valimistel viibiv sekretär;
b)iga kandidaat, või valimiste agent, või hääletamise agent ja samuti seal kohalolija
peavad hoidma valimiste käiku salajas ja püüdma seda ka teistel salajas hoida ja ei pea, erandiks sellised juhtumid, kui seadusega on teatud eesmärkidel lubatud kellelegi teatada enne valimiste punkti sulgemist andmeid, mis puutuvad:
(i)valija või selle usaldusisiku nime, kes tegi või ei teinud temale valimisbülletääni väljaandmise avaldust või kes hääletas valimiste ruumis;
(ii)valijale või selle usaldusisikule antud numbrit valijate ametlikus nimekirjas, kes on teinud või ei ole teinud avaldust temale valimisbülletääni väljaandmisest või hääletasid valimiste ruumis; või
(iii)ametlikku aruannet (valimiste käigust).
2)Iga isik, kes viibib häälte lugemise juures, peab hoidma ise ja püüdma ka teistel hoida hääletamise saladust ja ei tohi:
a)häälte lugemisel valimisbülletäänide pöördel asuvat numbrit tuvastada või tuvastada püüda;
b) valimisbülletäänide põhjal teatavaks tegema häälte lugemisel saadud informatsiooni kandidaadi poolt hääletanud isikutest.
3)Keegi ei tohi:
a)segada, või püüda segada valijat, kes kannab valimisbülletääni oma arvamust;
b) valimiste ruumis mingil muul moel uurida või püüda teada saada teavet sellest, millise kandidaadi poolt kavatseb hääletada või juba hääletas see või teine valija;
c)kellelegi, kes see ka ei oleks, teatada valimiste ruumis saadud teavet sellest, kelle poolt üks või teine valija kavatses hääletada, või hääletas, või valimisbülletääni pöördel asuvast numbrist, mis oli antud selles valimiste ruumis selle või teise valija poolt;
d)otse või kaudselt õhutada valijat oma valimisbülletääni näitama peale seda, kui ta selle täitis, selleks et anda kellegi teada selle kandidaadi nimi, kelle poolt see valija hääletas, või ei hääletanud.
4)Iga isik, kes osales posti teel hääletanud isikute valimisbülletäänide väljaandmise või vastuvõtmise asjaajamise juures, peab hoidma hääletamise saladust ja püüdma seda aidata ka teistel hoida ja ei tohi:
a)teatada kellelegi, erandiks teatud eesmärkidel seadusega lubatud juhud, enne valimiste punkti sulgemist teavet, mis on saadud mainitud asjaajamise käigus või siis ametlikust aruandest; või
b)teatada kellelegi, kes ta ka ei oleks, ja kuna see ka ei oleks, erandiks teatud eesmärkidel seadusega lubatud juhtud, mainitud asjaajamise käigus saadud andmeid valimisbülletääni pöördel asuvast numbrist, mis sellele või teisele isikule saadetud; või
c)püüda valimisbülletäänide vastuvõtmise asjaajamise käigus tuvastada, erandiks teatud eesmärkidel seadusega lubatud juhud, ükskõik millise bülletääni pöördel asuvat numbrit; või
d)püüda asjaajamise käigus, mis seotud valimisbülletäänide vastuvõtuga, tuvastada kandidaati, kelle poolt on hääl antud teatud valimisbülletäänil, või avalikustada teavet, mis on saadud mainitud asjaajamise käigus.
5)Mitte ükski isik, kes võttis enda peale vaeva, et pimedat hääletada aidata, ei tohi kunagi kellelegi teatada informatsiooni sellest, kelle poolt kavatses hääletada või hääletas see valija, või numbrist valimisbülletääni pöördel, mis selle valija palvel antud.
6)Isik, kes tegutseb selle jao määrusi rikkudes, peab olema karistatud summaarse kohtuasja käigus vanglakaristusega mitte rohkem, kui kuus kuud.
I osa määrused, mida rakendatakse teistel kohalikel valimisteel.
54.I osa määrused, mida rakendatakse teistel kohalikel valimistel. Käesoleva Akti kolmekümne seitsmenda ja viiekümne esimese jao määrused peavad omama sellist jõudu, nagu igasugune nendes sisalduv kohalike omavalitsuste juhtimisorganite mainimine sisaldaks ka teisi valimisi, mis on kohalike omavalitsuste juhtimise Aktiga ettenähtud.
((The Representacion of the People Act, 1949 II osa.))
II OSA
VALIMISKAMPAANIA
Valimiste agent.
55.Valimiste agendi määramine.
1)Mitte hiljem, kui viimane kandideerimisest loobumise avalduse üleandmise tähtaeg, peab iga kandidaat isiklikult või enda nimel määrama kellegi kandidaadi valimiste agendiks, aga agendi perekonnanimi ja aadress teatatakse vahetult kandidaadi poolt, või kirjalikult tema nimel, vastavale ametiisikule mitte hiljem mainitud tähtajast.
2)Kandidaadil on õigus ka ise esineda valimiste agendina ja selle tõttu, kuivõrd asjaolud lubavad, allub käesoleva Akti määrustele ja kui kandidaat ja kui valimiste agent; ja käesolevas Aktis viide valimiste agendile, erandiks sellised juhtumid, kui kontekst nõuab teisiti, peab olema tõlgendatud kui viide kandidaadile, kes tegutseb valimiste agendina.
3)Iga kandidaadi kohta määratakse vaid üks agent, kuid see määramine, kas agendiks on kandidaat ise või ei ole, võib olla tühistatud.
4)Kui enne, valimiste kestel, või peale valimisi agendi määramine tühistatakse, aga samuti agendi surma korral, koheselt määratakse teine, tema perekonnanimi ja aadress teatatakse kirjalikult vastavale ametiisikule.
5)Vastav ametiisik kuulutab koheselt avalikult välja talle teatatud valimiste agendi perekonnanime ja aadressi.
6)Käesoleva Akti selle osa jaoks väljend vastav ametiisik tähendab:
a)parlamendivalimiste puhul isikut, kes korraldab parlamendivalimisi;
b)kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel Inglismaal ja Uelsis isikut, organi teenistuja, milles toimuvad valimised;
c)((Puutub otimaasse))
56.Agendi abi määramine.
1)Krahvkonna valimisringkonna parlamendivalimistel on valimiste agendil õigus omale üks asetäitja määrata ((käesolevas Aktis agendi abi)), kes tegutseb vaid ühes valimisjaoskonnas.
2)Asjades, mis puutuvad valimisjaoskonda, on agendil õigus tegutseda sellesse valimisjaoskonda määratud abi vahendusel, ja kõik, mis on tehtud agendi abi poolt kooskõlas käesoleva Aktiga, või tema jaoks valimisjaoskonnas, tuleb lugeda agendi poolt tehtuks või temale tehtuks, aga agendi abi tegevus või tegevusetus, milline, kui ta oleks agendiks, loetaks ebaseaduslikuks praktikaks või käesoleva Akti muuks seaduserikkumiseks, kujutab endast ebaseaduslikku praktikat või teist käesoleva Akti rikkumist, mis teostatud agendi abi poolt ja agendi abi peab samuti karistama; ja kandidaat kuulub samasuguse piirangu alla, nii kui mainitud tegevus või tegevusetus olid agendi tegevuseks ja tegevusetuseks.
3)Üks ööpäev enne valimistepäeva teatab valimiste agent kirjalikult iga oma abi perekonnanime ja aadressi vastavale ametiisikule ja see kuulutab avalikult välja iga valimiste agendi abi perekonnanime ja aadressi.
4)Valimiste agendi abi määramist ei saa teda määranud, kuid sellest kohustusest vabastatud valimiste agent muuta, kuid ta võib olla vabastatud antud ajal ametis oleva teise valimiste agendi poolt; aga agendi abi määramise tühistamise või surma korral võib olla määratud teine, ja tema perekonnanimi ja aadress avaldatakse kohe vastavale ametiisikule, kes viivitamatult kuulutab avalikult välja agendi abi perekonnanime ja aadressi.
57.Valimiste agendi ja ta abi kontor.
1)Iga agent ja ta abi peavad omama ametiruumi, kuhu saadetakse kõik nõuded, teated, korraldused, kutsed ja dokumendid ning kontori aadress peab olema teatatud vastavale ametiisikule samaaegselt agendi määramisega ja avalikus teadaandes peab olema märgitud agendi perekonnanimi.
2)Agendi kontor peab Parlamendivalimistel asuma valimisringkonnas, aga kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani rajoonis või erilistel juhtudel, antud ringkonnaga või linnarajooniga või asumiga külgnevas piirkonnas, mis kuulub teise krahvkonda aga agendi abi kontor peab asuma tema valimisjaoskonnas või linna rajooniga või asumiga külgnevas piirkonnas, mis kuulub teise krahvkonda.
3)Igasugune agendi, või ta abi kontorisse saadetud nõudmine, teade, korraldus, kutse või dokument loetakse talle kätteantuks ja agent või tema abi valimistega seotud asja suhtes, milles ta sellena tegutseb, võib olla kohtukorras jälitatav kontori asupaiga järgse kohtu poolt.
58.Hooletuse tähendus valimiste agendi määramisel.
1)Kui, nagu seda nõuab käesoleva Akti viiekümne viies jagu, ei ole esitatud agendi perekonnanime ja aadressi kandidaadi valimistel, hoides oma kandidaadiks nimetamist, loobumisest hoiatamise äraütlemise viimase tähtajani, loetakse, et kandidaat nimetas ennast ise valimiste agendiks ja lükkas tagasi kellegi teise valimiste agendiks määramise.
2)Isiku surma puhul, kelle perekonnanimi ja aadress on teatatud, kui kandidaadi perekonnanimi ja aadress valimistel (mitte kandidaat ise), kui uut määramist ei ole tehtud surma või sellele järgmisel päeval, siis loetakse, alates surma päevast, et kandidaat määras end ise valimiste agendiks.
3)Kui kandidaadi valimiste agendi määramine on tühistatud, aga uut määramist ei ole tehtud, siis loetakse, et kandidaat oli ise valimiste agendiks määratud (või uuesti määratud).
4)Juhtumil, mil kandidaat loetakse oma isiklikuks valimiste agendiks kooskõlas käesoleva jaoga, siis ta kontor loetakse asuvat aadressil, mis on näidatud määratud isikute avalduses, või kui see aadress asub väljaspool valimisringkonda, või kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani territooriumit, või sellega mitte külgnevas linnarajoonis või asumis, mis kuulub teise krahvkonda, - isiku ametlikul aadressil (või esimese isiku), kes on selles avalduses nimetatud.
5)Vastav ametiisik, veendunud selles, et kandidaat on käesoleva jao jõuga saanud oma isiklikuks valimiste agendiks, asub viivitamatult sellise teadete avalikustama, nii et kandidaadi perekonnanimi ja aadress ning tema kontori aadress oleksid vastaval moel esindatud kooskõlas käesoleva Akti viiekümne viienda ja viiekümne seitsmenda jaoga.
6)(Puutub otimaasse)
59.Valimised, millel ei nõuta valimiste agendi omamist.
Kihelkonna nõukogu liikmete valimiste kandidaat Inglismaal ja Wales“is ja kooskõlas kohalike omavalitsuste juhtimise Aktiga, igasugustel valimistel mis ei ole kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimised, ei vajata valimiste agenti; ja vastavalt selle Akti osa eelnevad määrused ei pea sellistel valimistel olema rakendatud.
Valimiste kulud.
60. Lepingute sõlmimine valimiste agendi kaudu.
1)Agent peab määrama kandidaadi nimel hääletamise agendi, klergi ja käskjala ning kandidaadi nimel üürima komisjoni ruumi.
2)Leping, mis tõi kaasa valimiste kulusid, ei pea olema kandidaadi vastu algatatud, kui see ei ole kandidaadi enda või tema agendi poolt sõlmitud.
Kusjuures see paragrahv ei vabasta kandidaati tema agendi sellise ebaausa ja ebaseadusliku praktika tagajärgede eest vastutamisest.
3)Käesoleva jao viited loetakse valimiste agendile parlamendivalimistel, kus on lubatud agendi abi, viideteks valimiste agendile, kes tegutseb isiklikult või agendi abi kaudu.
61. Kulude tasumine valimiste agendi kaudu.
1)Erandiks see, mis on alljärgnevas jaos lubatud ja käesoleva Akti kuuekümne kuuenda ja kuuekümne seitsmenda jao täitmiseks, ei või kandidaat või agent kandidaadi nimel, või kellegi teise poolt valimiste suhtes mingeid makseid sooritada teisiti, kui vaid läbi kandidaadi agendi või agendi enda poolt.
2)Igasugune agendi poolt valimiste kuludeks tehtud väljamakse, kui see ületab 40 illingit, peab olema näidatud kõigis pisiasjades allkirjaga kinnitatud arvega.
3)Viiteid valimiste agendile käesoleva jao eelnevates määrustes loetakse parlamendivalimiste kohta, kus on lubatud omada agendi abi, viidetega agendile, kes tegutseb isiklikult või abi kaudu.
4)Kõik rahalised vahendid, mis on ette nähtud teise isiku poolt, kui kandidaat ise, valimiste kulude katteks, olgu see kingitus, laen, avanss või käsiraha, peavad olema välja makstud kandidaadile või tema agendile ja mitte kellelegi teisele.
5)Ülalpool toodud käesoleva jao määruseid ei loeta puutuvaks summasse, mis on välja makstud kellegi isiku isikliku rahaga pisikulu katteks, mis tehtud tema poolt seaduslikult, kui see summa ei ole temale tagastatud.
6)Isik, kes sooritab makse, avanssi või käsiraha tehingu käesoleva jao esimest paragrahvi rikkudes või tasub käesoleva jao neljandat paragrahvi rikkudes ülalpool tähendatud vahendeid, loetakse ebaseaduslikus praktikas süüdi olevaks.
62.Kandidaadi isiklikud kulud ja pisiväljaminekud.
1) Valimistel kandideerijal on õigus tasuda isiklikke kulusid, mis on temal tehtud valimiste puhul, nendega seoses või nendesse puutuvalt.
Kusjuures summa, millist on parlamendivalimiste kandidaadil õigus maksta, ei pea ületama sadat naela, ja igasugused lisanduvad isiklikud kulud, mis on tema poolt sellisel moel tehtud, makstakse välja tema agendi poolt.
2)Kandidaat peab käesoleva Aktiga kehtestatud hagide esitamise tähtaja jooksul saatma oma agendile kirjaliku avalduse tema poolt makstud ülalpool tähendatud isiklike kulutuste summast.
3)Iga isik, kes on agendi poolt kirjalikult volitatud, võib tasuda igasuguseid hädavajalikke kulusid kantseleitarvetele, postile, telegrammidele ja teistele pisikulutustele, mille summa ei ületa volitusega lubatut ja igasugune kulude ületamine peab olema tasutud valimiste agendi poolt.
4)Avaldus tasumise üksikasjadest, mis sooritatud sellisel moel volitatud isiku poolt, peab olema käesoleva Aktiga kehtestatud hagide esitamise tähtaja jooksul saadetud agendile ja peab olema kinnitatud arvega koos antud isiku allkirjaga.
63.Valimiste agendi volituseta on kulutuste tegemine keelatud.
1)Keegi peale kandidaadi, tema agendi või agendi poolt kirjaliku volitusega isiku, ei tohi teha kandidaadi edu edenemiseks ja valimiste kindlustamiseks kulutusi:
a)avalike koosolekute korraldamisele või mingile avalikule esitlusele, või
b)anda välja kuulutusi, reklaami või publikatsioone, või
c)et mingil muul viisil esitleda valijatele kandidaati, tema vaateid, tema võimaluste taset või iseloomu või siis alandada teist kandidaati.
Kusjuures selle alajao punkt c ei tohi:
(i)piirata valimistesse puutuva materjali avaldamist, ajalehes või teistes perioodilistes väljaannetes, või
(ii)rakendada kulutuste suhtes, mis ei ületa kokkuvõttes 10 illingit, mis võivad olla isiku tehtud, kuid ei olnud tehtud teiste isikute poolt esitatud plaani järgi või ettepanekul ja kokkuleppel nendega või kasutada kuludele, mis isiku poolt tehtud reisil või elades kaugel kodumaast või isiklikele kulutustele sarnaseid.
2)Juhul, kui keedi isik teeb kulutusi, millisteks kooskõlas käesoleva jao määrustega peab olema valimiste agendi volitus, peab ta saatma vastavale ametiisikule neljateistkümnepäevase tähtaja jooksul peale valimistulemuste avaldamist, aruande sellistest kulutustest, näidates selles ära valimised ja kandidaadi, kelle kasuks need kulutused olid tehtud, ja aruandele peab olema lisatud mainitud isiku koostatud avaldus (või kui jutt on ühendustest või isikute organisatsioonist, direktorist, peadirektorist, sekretärist või mõnest teisest ametiisikust), mis tõestab aruannet ja annab üksikasjaliku aruande nendest asjadest, millega seoses need kulutused olid tehtud.
Kusjuures seda jagu ei rakendata isiku suhtes, kes on palgatud kandidaadi või tema agendi poolt tasu eest või lubadusega tasu maksta.
3)Aruande avaldus tehakse kooskõlas selle jao ülalpool tähendatud määrustega etteantud vormis ja aruandele lisatakse osa, mille moodustab valimiste agendi poolt antud volitus.
4)Iga aruande ja avalduse koopia, mis on koostatud käesoleva jao teise paragrahviga kooskõlas parlamendivalimistel Inglismaal, Wales“is või Põhja Iirimaal, saadetakse aruande või avalduse koostanud isiku poolt valitsuse teenistujale neljateistkümnepäevase tähtaja jooksul peale valimistulemuste avaldamist ja iga dokumendi suhtes, mis on valitsuse teenistujale saadetud kooskõlas selle paragrahviga, rakendatakse parlamendivalimiste Eeskirjade viiekümne kaheksandat määrust.
Käesolevas jaos loetakse viited valitsuse teenistujale valimiste asjus Põhja Iirimaal viitega valitsuse teenistujale sealsamas.
5)Kui keegi värbab, aitab, ässitab, soovitab või teeb teisele ettepaneku teha kulutusi käesoleva jao mõtet rikkudes või koostab teadlikult valesti käesoleva jao teise paragrahviga nõutava avalduse, loetakse ta süüdiolevaks ebaausas praktikas ja kui ta ei saada käesoleva jaoga nõutavat avaldust või aruannet või selle koopiat, loetakse see süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
Seejuures:
a)kohus, mille ees selle paragrahvi alusel isikut süüdistatakse, võib, kui ta leiab selle õiglase olevat asja eriliste asjaolude tõttu, pehmendada või täiesti kõrvaldada piirangu, mis on pandud käesoleva Akti saja viiekümnenda esimese jao alusel, ja
b)kandidaat ei kuulu vastutusele võtmisele, ja tema valimisi ei annulleerita kooskõlas selle paragrahviga agendi poolt sooritatud ebaausa praktika või ebaseadusliku praktika eest, mis on agendi poolt sooritatud iseseisvalt, ilma kandidaadi nõusolekuta või hooletuseta.
6)Kui ühenduse või isikute organisatsiooni tegevus või hooletus, inkorporeeritud või inkorporeerimata, kujutab endast selle jaoga kuulutatud ebaausaks või ebaseadusliku praktikana rikkumiseks, loetakse, et isik, kes oli kuni tegevuseni või hooletuseni direktoriks, peadirektoriks, sekretäriks või mõneks teiseks sarnaseks ühenduse või organisatsiooni ametiisikuks või andes mõista, et tegutseb sellena, süüdi sellises õigusrikkumises, kuni ei tõesta, et tegevus või hooletus toimus tema nõusolekuta või mahitusel ja et ta tegi kõik, mis pidi tegema , võttes arvesse tema iseloomu ja funktsioone ning muid asjaolusid, et hoida ära õigusrikkumist.
64.Valimiste kulutuste piiramine.
1)Mingit summat ei tohi välja maksta ja mingeid kulutusi ei tohi teha kandidaadi või tema agendi poolt enne, valimiste ajal või peale neid, et viia läbi valimisi või korraldada valimisi käesoleva jaoga kehtestatud maksimaalset summat ületades, aga kandidaat või agent, kes meelega tegutseb seda paragrahvi rikkudes, loetakse süüdi olevaks ebaseaduslikus praktikas.
2)Ülalmainitud maksimaalne summa kujutab endast:
a)kandidaadi jaoks parlamendivalimistel Inglismaa krahvkonna valimisringkonnas 450 naela koos kahe lisa penciga iga märkega kasutatavas valimisnimekirjas;
b)parlamendivalimiste kandidaadile Põhja Iirimaa valimisringkonnas kaks penci iga ülalpool tähendatud märke kohta;
d)kohalike omavalimiste juhtimisorganite valimiste kandidaadile kakskümmend viis naela ja kui kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel kasutatavas nimekirjas on üle viiesaja, siis iga seda numbrit ületava märke eest kaks lisa penci.
3)Kui valimistel kasutatavat valijate nimekirja ei ole avaldatud valimiste väljakuulutamise päevaks, siis viide viimasele ülalpool mainitud paragrahvile peab olema asendatud viitega märkele esimeses avaldatud nimekirjas, milline annab isiku perekonnanime, kellel on, nagu sellest nimekirjast ilmneb, õigus olla registreeritud.
4)Keelatud on nõuda, et ülalpool tähendatud parlamendivalimiste kandidaadi maksimaalne summa kataks ka kandidaadi isiklikud väljaminekud.
5)Keelatud on nõuda, et ülalpool tähendatud summa, mis on kandidaadile parlamendivalimisteks ette nähtud Põhja Iirimaal kataks (summas, mis ei ületa krahvkonna valimisringkonnas seitsmekümne viit naela, aga linna valimisringkonnas viitekümmet naela) tema valimiste agendi tasu, kui selline on olemas.
65.((Piirang juhtumiks, kui kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel on olemas ühinenud kandidaadid.))
66.Hagide andmise ja tasumise tähtaeg.
1)Parlamendivalimistel tehtud kulusid puudutavat hagi, mis tehtud kandidaadile või tema agendile hiljem kui neliteist päeva peale valimistulemuste väljakuulutamist, ei lubata ja seda ei rahuldata.
2)Kõik valimistega seotud kulud tasutakse kahekümne kaheksa päeva jooksul peale mainitud tähtaega.
3)Valimiste agent, kes rahuldab hagi nõude käesoleva jao teist paragrahvi rikkudes, loetakse ebaseaduslikus praktikas süüdi olevaks.
Seejuures, kui valimiste alane kohus teatab, et kandidaat tõestas kohtule, et tasumine oli agendi poolt teostatud tema sanktsiooni või mahituseta, siis kandidaadi valimisi ei tühistata ja kandidaati ei piirata käesoleva Aktiga kooskõlas vaid sellepärast, et tasumine toimus selle jao määrusi rikkudes.
4)Hageja või kandidaat, või tema agent võivad pöörduda Kõrgema kohtu poole või krahvkonna kohtusse, et lahendada valimiste kulutuste hagi nõudeid vaatamata sellele, et see on esitatud peale ülalpool tähendatud neljateistkümnepäevalist tähtaega, või vaatamata sellele, et ta on kandidaadile esitatud, aga mitte agendile, ja kuigi kohus tunnistab põhjendused veenvateks, võib ta võimaldada asja lahendamise käsu tegemisega (edasine puudutab otimaad).
5)Summa, mis on asja lahendamise käsuga kindlaks määratud, võib olla tasutud kandidaadi või tema valimiste agendi poolt, ja sellist tasumist, mis on tehtud lahendi täitmise korras ei loeta käesoleva jao teise paragrahvi rikkumiseks.
6)Erandiks otimaa, võimkond, mis on käesoleva jao neljanda paragrahviga antud parlamendi valimiste asju lahendavale Kõrgemale kohtule, peab olema teostatud kohtu eeskirjade järgi ühe antud ajal järjekordse kohtu poolt parlamendivalimiste kohta esitatud petitsiooni lahendamise kohtuasja plenaaristungil, või selle ühes jaos, või Ülemkohtu ametiisiku poolt nii, nagu on ülalpool tähendatud kohtuniku poolt otsustatud, apellatsiooni esitamise õigusega.
Viide selles paragrahvis kohtu eeskirjadele ei sisalda viidet eeskirjale, mis on välja antud ennem 1883.a ebaausa ja ebaseaduslikust praktika ärahoidmise Akti vastuvõtmist.
7)Võimkond, mis on selle jao neljanda paragrahviga krahvkonna kohtule antud, võib teostuda, erandiks Põhja Iirimaa, teisiti kui lahtises kohtus, aga Põhja Iirimaal teostatakse sellisel moel, nagu võib olla ettenähtud kohtu eeskirjadega.
Krahvkonna kohtu igasuguse käsu, mis on välja antud ülalpool mainitud neljanda paragrahvi jõuga, edasikaebus peab olema antud Kõrgemale kohtule.
67. Vaidlustatud hagid.
1)Kui valimiste agent vaidlustab tema vastu esitatud hagi, mis on mainitud viimases ülalpool tähendatud jaos neljateistkümne päevase tähtaja jooksul, või keeldub maksmast või maksab ülalpool mainitud kahekümne kaheksa päeva jooksul, loetakse hagi vaidlustatuks.
2)Hageja võib, kui leiab selle vajaliku olevat, algatada asja vaidlustatud hagi kohta igas kompetentses kohtus, ja summa, mis on kandidaadi või tema agendi poolt makstud kohtuotsuse täitmise, või käsu korras, ei loeta väljamakstuks viimase eelneva jao teise paragrahvi rikkudes.
3)Kui asjas kostja tunnistab oma vastutust, kuid vaidlustab hagi summa, mainitud summa, kui kohus hageja palvel ei otsusta teisiti, saadetakse ettekandjale, ametlikule referendile, registraatorile või teisele kohtu vastavale ametiisikule hinnangu saamiseks, ja summa, millise ta leiab olevat kohase, loetaksegi summaks, milline tuleb hagi põhjal tasuda.
4)Viimase eelneva jao neljandat, viiendat, kuuendat ja seitsmendat paragrahvi rakendatakse vaidlustatud hagide suhtes samuti kui, neid rakendatakse valimiskulude kohta esitatud hagi suhtes, mis on esitatud peale näidatud neljateistkümnepäevalist tähtaega.
68.Valimiste agendi hagi. Käesolev Akt peab, kuivõrd seda lubavad asjaolud, olema rakendatud valimiste agendi hüvitamist ja tasustamist puutuvat hagi nii, nagu viimane oleks nagu igasugune teine kreeditor ja kui tekkib hagi summas vaidlus, loetakse see käesoleva Akti mõtte tagamiseks vaidlustatuks ja vaadeldakse sellele vastavalt.
69.Valimiskulude aruanne.
1) Alates valimistulemuste väljakuulutamisest kolmekümne viie päevase tähtaja jooksul peab kandidaadi valimiste agent esitama vastavale ametiisikule käesoleva Akti Esimese lisaga kindlaksmääratud vormis täpse aruande või sama sisuga näidud kõikidest maksetest, mis on tehtud agendi poolt koos kõigi arvete ning kviitungitega.
2)Aruandes peab eraldi pealkirjade või alapealkirjade all näitama igasuguseid kulutusi, kaasaarvatud need:
a)mille suhtes tuleb kooskõlas paragrahviga kaks koostada aruanne;
b)millised on tehtud hüvitusteks või kulutusteks avalikel koosolekutel esinejatele.
3)Kandidaadi suhtes peab aruanne samuti sisaldama:
a)andmeid kandidaadi poolt isiklikult tehtud kulutustest, kui sellised on;
b)andmed kõigist vaidlustatud hagidest, millest on agenti teavitatud;
c)andmeid kõigist tasumata hagidest, kui selliseid on, millistest on agenti teavitatud, mille suhtes on antud või milles kavatsetakse anda palvet Kõrgemale kohtule või krahvkonna kohtule;
d)andmed kõigist rahalistest vahenditest, väärtpaberitest ja raha ekvivalentidest, mis on valimiste agent saanud kandidaadilt või teiselt isikult juba tehtud või teha tulevate valimiskulude katteks, näidates ära nende isikute perekonnanime, kellelt nad oleksid võinud saadud olla.
4)Juhul, kui kandidaat ise on oma valimiste agendiks, andmed kõigist rahalistest vahenditest, väärtpaberitest või raha ekvivalentides, mis on kandidaadi poolt makstud, peab olema asendatud valimiskulude aruandes rahaliste vahendite, väärtpaberite või raha ekvivalentide äranäitamisega, mis on saadud valimiste agendil kandidaadi käest.
5)Juhtumil, kui pärast valimistulemuste väljakuulutamise kuupäeva valimiskulude aruanne on antud üle vastavale ametiisikule, aga kohtu poolt käesoleva Akti kuuekümne kuuenda jao neljanda paragrahvi alusel välja antud luba hagide põhjal väljamaksmiseks, siis kandidaat või tema valimiste agent peavad peale väljamaksmist seitsme päeva jooksul andma vastavale ametiisikule loa alusel makstud summadest aruande, koos loa andnud kohtu käsu koopiaga; selle kohustuse mittetäitmisel ta loetakse käesoleva jao nõudeid mittetäitnuks ilma käesoleva Akti seitsmekümne neljanda jaos mainitud vastutusest vabastamisest.
70.Valimiskulude avaldus.
1)Aruande juurde, mis on üleantud kooskõlas viimase jao esimese paragrahviga, peab olema lisatud valimiste agendi poolt koostatud avaldus rahukohtu kohtunikule, mis on ettenähtud käesoleva Akti Esimese lisaga.
2)Kandidaat peab samal ajal, kui agent annab ülalmainitud aruande, või peab peale selle üleandmist seitsmepäevase tähtaja jooksul ülalpool tähendatud lisa vormis üle andma ametiisikule tema poolt rahukohtunikule koostatud avalduse, või käskima selle üle anda.
Seejuures, kui kandidaat tähendatud viisil aruande üleandmise ajal viibib Ühendatud Kuningriikide piiridest väljaspool, siis peab see olema koostatud selle paragrahviga nõutava neljateistkümnepäevase tähtaja jooksul peale Ühinenud Kuningriikidesse naasmist ja sel juhul see antakse viivitamatult üle vastavale ametiisikule, aga viimase avalduse koostamiseks sanktsioneeritud ajapikendus, ei tohi valimiste agenti vabastada käesoleva Akti määruste täitmisest aruande ja valimiskulude avalduse suhtes.
3)Kui kandidaat ise on enda valimiste agendiks, siis ei ole vaja agendi poolt valimiskulutuste avaldust koostada, aga avaldus, milline tehakse valimiskuludest kandidaadi poolt, muudetakse nii, nagu on tähendatud ülalpool mainitud lisas.
4)Kui kandidaat või tema agent koostavad käesoleva jaoga nõutava avalduse teadlikult valesti, loetakse nad süüdiolevateks ebaausas praktikas.
71.Parlamendivalimised, millel ei nõuta avaldust.
Vaatamata kahe viimase eelneva jao sisule, ei nõuta mingit valimiskulutuste aruannet või avaldust, kui isik:
a)on parlamendivalimistel kandidaadiks vaid seetõttu, et teised isikud kuulutasid ta kandidaadiks, ja
b)ei nõustunud kandidaadiks kuulutamisega või valimistest kandidaadina osavõtuga.
72.Käesoleva Akti seitsmekümne neljanda jaoga tähendatud aruannete ja avalduste määruste täitmise eest karistamine.
Kandidaat või valimiste agent, kes ei täitnud käesoleva Akti kuuekümnenda ja seitsmekümnenda jao määruste nõudmisi, loetakse süüdi olevaks ebaseaduslikus praktikas.
73.Istungitest või hääletamisest osavõtu eest trahvimine aruannete ja avalduste tegema jätmise juhul.
1)Kui kandidaat enne kehtestatud tähtaega ei esita valimiskuludest aruannet või avaldust, siis selle tähtaja möödumisel ta ei või võtta osa Alamkoja istungist või hääletamisest koja liikmena valimisringkonna esindajana, milles valimised toimusid, seni kui ülalpool mainitud aruanne või avaldus ei ole üleantud või kuni ei saabu ülalpool mainitud aruande või avalduse mitteesitamise sanktsioneeritud vabastavat lahendust, või kui kandidaat seda paragrahvi rikkudes osaleb istungil või hääletamisel, tuleb teda trahvida iga sellisel moel osaletud istungi või hääletamise päeva eest saja naelaga.
2)Eelneva jao rakendamisel kandidaadi suhtes kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel:
a)osavõtt Alamkoja istungitest või hääletamistest valimisringkonna esindajana, milles valimised toimusid kehtib võrdse jõuga kohalike omavalitsuste juhtimisorganite istungitest ja hääletamistest osavõtu kohta selles rajooni nõukogus kus valimised toimusid; ja
b)sada naela asendatakse viiekümnega, aga tsiviilkohtuasjas trahvi väljanõudmiseks kehtestatakse summaarne kohtumenetlus summaarse kohtumenetluse kohtus, või otimaal, erifi kohtus ja süüdistatav isik peab süüdi tunnistamisel maksma trahvi summas, mis ei ületa trahvi summat , mis oleks mõistetud välja tsiviilkohtumenetlusega.
3)Õigusrikkumise menetlus, mis on selle jaoga ette nähtud, tuleb alustada ühe aasta jooksul peale õigusrikkumist või kui see on sooritatud valimistel mille valimiskomisjoni liikmete suhtes toimetatakse juurdlust, peab olema alustatud ühe aasta jooksul peale õigusrikkumist, või kolme kuu jooksul peale komisjoni liikmete poolt aruande koostamist sõltuvalt sellest, milline tähtaeg saabub viimasena, nii et ta oleks alustatud kahe aasta jooksul peale õigusrikkumist, aga tähtaeg, mis on selle paragrahviga kehtestatud, igasuguse akti puutuva summaarse õiguspädevuse menetluses saab asendatud igasuguse piirtähtajaga, milline sisaldub nendes aktides.
Kooskõlas selle paragrahviga loetakse käsu või muu ettekirjutuse väljaandmist menetluse alguseks juhtumil, kui oletatav õigusrikkuja kohtu eest peitudes, varjates või tegutsedes takistab kohtu teate kättesaamist või selle täitmist oletatava õigusrikkuja suhtes, kuid erandiks ülalpool mainitud juhtum, loetakse menetluse alguseks kohtuteadet või selle täitmist oletatava õigusrikkuja suhtes, aga mitte selle väljaandmist.
74.Aruande ja avalduse mitteesitamise eest vastutusest vabastamine.
1)Kandidaat või tema valimiste agent võivad pöörduda vastutusest vabastuse saamiseks, kooskõlas käesoleva jaoga, Kõrgemasse kohtusse, valimisasjade kohtusse või krahvkonna kohtusse
2)Käesoleva jaoga kooskõlas võimaldatakse vabastust:
a)kandidaadile, kui ta ei esitanud valimiskulude aruannet või avaldust, või aruande ja avalduse osa, või tegi vea või andis nendes valeandmeid; või
b)valimiste agendile, kui ta ei esitanud aruannet ja avaldust, mis temalt nõuti, või nendest osa või tegi vea või andis nendes valeandmeid.
3)Vastutusest vabastamise palve võib esitada sellisel põhjusel, et täitmatajätmine, viga või valeandmed tekkisid:
a)palve esitaja haiguse tõttu; või
b)kui palujaks on kandidaat, tema valimisteagendi, või agendi abilise, või klergi, või sellise agendi teenistuja puudumise, surma, haiguse või ebaõige käitumise tõttu; või
c)kui palujaks on valimiste agent, eelmise valimiste agendi, või agendi abi , klergi, agendi teenistuja puudumise, surma, haiguse või ebaõige käitumise tõttu; või
d)ettekavatsematuse või muul sarnase iseloomuga mõistlikul põhjusel, kuid mitte paluja ebapiisava kohusetruuduse tõttu.
4)Kohtul on, peale palvest teatamist valimisringkonnas või kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani rajoonis, sõltuvalt juhtumist ja tuues aluseks olevaid tõendeid, mis on näidatud palves ja paluja kohusetruudusest või muul moel, nii nagu kohus leiab sobiva, õigus välja anda sellist käsku, millega vabastatakse vastutusest täitmatajätmise, vea, või valeandmete esitamise eest nii, nagu kohus leiab õiglase olevat.
5)Juhul, kui kandidaat tõestab kohtule, et valimiste agendi tegevus või hooletus aruande ja avalduse suhtes johtus ilma tema sanktsioneerimise või mahituseta ja et ta tegi kõik, et hoida ära tegu või hooletust, vabastab kohus kandidaadi tema valimisteagendi tegevuse või hooletuse tagajärgede eest vastutamisest.
6)Käsk, mis on kooskõlas käesoleva jao neljanda paragrahviga võib panna asja lahendamise panna sõltuvusse aruande või avalduse muudetud vormis või pikendatud tähtaja jooksul koostamisega ja selliste tingimuste täitmisesse, millised näivad kohtule parimal viisil sobivaks selle Akti osa mõtte täitmiseks.
7)Käsk, mis on välja antud kooskõlas käesoleva jao neljanda paragrahviga, vabastab paluja igasugusest vastutusest ja tagajärgedest selle Akti alusel asjades, mis on käsuga tühistatud.
8)Käesolevale Aktile viidatakse käsu väljaandmise kuupäevaga või kui peavad olema täidetud tingimused ja tähtajad, kuupäevaks, kui paluja täielikult neile allub, nagu vabastuse loa kuupäevale.
9)Erandiks otimaa, võimkond, mis on antud käesoleva jao eelnevate määrustega Kõrgemale kohtule parlamendivalimistesse puutuvates asjades, peab teostatud kooskõlas kohtu eeskirjadega ühe antud tähtajal korralise parlamendivalimistega seotud petitsioonide kohtuliku lahendamise kohtuniku poolt plenaaristungitel või komisjonis, kuid mitte Ülemkohtu aruandja poolt.
Viide selles paragrahvis kohtu eeskirjadele ei sisalda viiteid eeskirjadele, mis on väljaantud enne 1883.a. ebaausa ja ebaseaduslikust praktika ärahoidmise Akti vastuvõtmist.
10)Võimkond, mis on selle jaoga krahvkonna kohtule antud, võib olla teostatud, erandiks Põhja Iirimaa, suletud kohtuistungil, aga Põhja Iirimaal teostatakse sellisel moel, milline võibolla ettenähtud kohtu eeskirjadega.
Igasugune apellatsioon krahvkonna kohtu käsu suhtes, mis on selle jao alusel välja antud, peab olema esitatud Kõrgemale kohtule.
75.Kohtu õigus nõuda informatsiooni valimiste agendilt või agendi abilt.
1)Kui kohus vaatab läbi palvet, mis on esitatud kooskõlas viimase eelneva jaoga, leiab, et isik kes on või oli valimiste agent või selle abi, keeldus aruande koostamisest või ei koostanud seda või keeldus üksikasjalikku aruannet esitamast, mis on hädavajalik, et anda võimalust kandidaadile või tema agendile käesoleva Akti määruste kohaselt käituda, mis puutuvad valimiskulude aruandesse või avaldusse, siis peab kohus, enne ülalpool tähendatud käsu väljaandmist, käskima sellel isikul kohtusse ilmuda.
2)Selle isiku ilmumisel, kui ta ei tõesta vastupidist, annab kohus talle käsu nii nagu see leiab õiglase olevat, koostada aruande või avalduse või anda üle andmed täpsetest kulutustest, millised peavad aruandes sisalduma, sellise tähtaja jooksul, sellisele isikule ja sellisel moel, kuidas kohus kehtestab, või siis on kohtul õigus käskida, et see isik oleks kontrollitud valimiskulude üksikasjade suhtes.
3)Kui isik ei täida selle jaoga kooskõlas olevat kohtu käsku, on kohtul õigus käskida temal trahvi maksta viitsada naela mitteületavas summas.
76.Parlamendivalimistel tehtud kulude aruannete kokkuvõtete avaldamine..
Parlamendivalimisi korraldav ametiisik, kümne päeva jooksul peale kandidaadi valimiste agendi valimiskulutuste aruande saamist, avaldab selle vähemalt kahes ajalehes, mida antakse välja selles valimisringkonnas milles valimised toimusid, kokkuvõtte aruannetest koos kuulutusega ajast kohast, kus saab teha aruannete ja avalduste kontrollimist (kaasaarvatud juurdekuuluvad dokumendid).
77.Aruannete ja avalduste kontroll.
1)Aruanded ja avaldused (koos juurdekuuluvate dokumentidega), mis on saadetud vastavale ametiisikule kooskõlas käesoleva Akti kuuekümne kolmanda, kuuekümne üheksanda ja seitsmekümnenda jao määrustega, peavad olema hoiul ametiisiku kontoris või mingis muus tema poolt määratud sobivas kohas ja peavad olema igal ajal kõigile kontrollimiseks kahe aasta jooksul juurdepääsetavad nende saabumisest ametiisiku juurde, ühe shillingi suuruse tasu eest ja nõudmisel esitab vastav ametiisik nende või ükskõik millise osa koopiad tasudes iga seitsmekümne kahe sõna eest kaks penci.
2)Ülalpool mainitud kahe aasta möödudes on ametiisikul õigus käskiga ülalpool tähendatud aruanded ja avaldused (koos juurdekuuluvate dokumentidega) hävitada või tagastab kandidaadi või tema agendi nõudmisel.
Seejuures aruanded ja avaldused, mis on saadetud kooskõlas käesoleva Akti kuuekümne kolmanda jaoga, peavad olema tagastatud mitte kandidaadile, kuigi tema või tema valimiste agent seda nõudsid, vaid isikule, kes neid saatis, kui ta seda nõuab.
78.((Valimiskulutused seal, kus ei nõuta valimiste agenti; kihelkondade nõukogude ja kohalike organite valimised.))
Agitatsioon parlamendivalimistel.
79.Kandidaadil on õigus saata valimiste pöördumisi postimaksu maksmata.
1)Parlamendivalimiste kandidaadil on kooskõlas sideministri määrusega õigus saata igale valijale tasuta üks pöördumine, mis sisaldab vaid valimistesse puutuvat materjali ja ei kaalu üle kahe untsi (umbes 60 g).
2)Kooskõlas ülalpool tähendatuga on tal õigus saata igale isikule, kes on kantud valimiste usaldusisikute nimekirja, ühe tasuta sõnumi iga määratud isiku kohta.
3)Isikut ei loeta käesoleva jao mõttes kandidaadiks, kui teda ei ole kantud määratud kandidaatide avaldusse, kuid kuni sellise avalduse avaldamiseni võib iga isik, kes on end kuulutanud kandidaadiks, võib kasutada tasuta postiteenust, mis on selle jaoga võimaldatud, kui ta annab tagatise, millist võib sideminister nõuda postikulude katteks juhul, kui see isik ei ole kirjas kandidaatide määramise avalduses.
4)Selle jao mõttes tähendab väljend valija isikut, kes on valimistel kasutatavas valijate nimekirjas registreeritud parlamendivalijana valimisringkonnas ja valijate nimekirjadesse ilmuvad isikud, kui see nimekiri on välja pandud, kui registraatori poolt kontrollitud, kui registreerimise õigust omavad.
80.Välismaal asuvate raadiosaatjate kasutamine.
1)Isikute mõjutamiseks, et nad hääletaksid või hoiduks hääletamast parlamendivalimistel, ei tohi keegi kasutada või aidata, soosida, soovitada või veenda kasutama raadio saatejaama, mis asub väljaspool Ühendatud kuningriike, et anda edasi valimisi puudutavaid materjale teisiti, kui kokkuleppel Briti ringhäälingu korporatsiooniga, et see materjal oleks saadud ja ülekantud selle Korporatsiooni poolt.
2)Õigusrikkumine, mis on sooritatud kooskõlas käesoleva jaoga, loetakse ebaseaduslikuks praktikaks.
Kusjuures kohtul, mille ees isikut süüdistatakse õigusrikkumises, mis on sooritatud selle jaoga kooskõlas, kui ta leiab selle õiglase asja eriliste asjaolude tõttu, on õigus kergendada või täiesti vabastada piirangutest, mis on pandud käesoleva Akti saja viiekümne esimese jao jõuga.
3)Juhul, kui ühenduse või organisatsiooni, korporeeritud või korporeerimata isikute tegu või hooletus osutub kooskõlas käesoleva jaoga ebaseaduslikuks praktikaks, isik, kes selle akti teostamise ajal oli direktoriks, peadirektoriks, sekretäriks või teiseks ühenduse või organisatsiooni sarnaseks ametiisikuks või andis mõista, et tegutseb sellisena, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas, kui ta tõestab, et tegu või tegevusetus toimus ilma tema nõusolekuta või mahituseta ja et ta tegi kõik võimaliku, et vältida ebaseaduslikku praktikat, mida ta pidi tegema, võttes arvesse tema funktsiooni ja kõiki asjaolusid.
81.Valimisbülletääni võltsimine.
Kellgi ei ole õigust kandidaadi edutamiseks või ta parlamendivalimiste kindlustamiseks välja anda valimisbülletääni või dokumenti, mis oleks nii sarnane ametliku valimisbülletääniga, et loota pettusele, ja õigusrikkumisele, mis on sooritatud kooskõlas selle jaoga, rakendatakse eelneva viimase jao teist ja kolmandat paragrahvi.
Valimiskoosolekud.
82.((Mõnede koolide ja ühiskondlike ruumide kasutamise õigus parlamendivalimistega seotud koosolekute pidamiseks.))
83.Mõnede koolide ja ühiskondlikke ruumide kasutamise õigus kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistega seotud koosolekute pidamiseks.
84.Korratused valimiskoosolekutel.
1)Isik, kes tegutseb või ässitab teisi tegutsedes korda rikkuma seadusega kooskõlas korraldatud avalikul koosolekul, mille puhul rakendatakse käesolevat jagu, eesmärgiga, asjade, mille ajamiseks on antud koosolek korraldatud, segamine, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
2)Seda jagu rakendatakse:
a)poliitilisele koosolekule, mis toimub mingis ringkonnas peale päeva, mil on antud välja käsk parlamendiliikme valimisest ringkonna poolt, kuni päevani, mil vastavalt ettekirjutusele, toimub valimine;
b)koosolekule kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste rajoonis valimiste päeval või kolme nädala jooksul enne neid.
3)Kui politseinik põhjendatult kahtlustab isikut õigusrikkumises, mis on sätestatud käesoleva jao esimeses paragrahvis, on tal õigus, kui teda selles palub koosoleku juhataja, nõuda, et see isik viivitamatult ütleks talle oma perekonnanime ja aadressi, ja kui see isik tõrgub või ei ütle oma perekonnanime ja aadressi või ütleb ebaõige nime ja aadressi, siis teda karistatakse summaarse kohtuasja korras trahviga, mis ei ületa neljakümmend illingit ja kui ta ka edasi tõrgub või ei nimeta oma perekonnanimenime ja aadressi või kui politseinik põhjendatult kahtlustab teda selles, et ta nimetas vale perekonnanime ja aadressi, siis on tal õigus kahtlusalust arreteerida ilma orderita.
See paragrahv ei puuduta Põhja Iirimaad.
85.Maksu maksmine valimiseelse koosoleku pidamise eest hoonetes.
Mingi hoone kasutamine avaliku koosoleku läbiviimiseks, et edutada kellegi kandidaatuuri parlamendi või kohalike omavalitsuse juhtimisorganite valimistel, ei pane sellele isikule hoone kasutamise eest maksustamise või maksmise kohustust.
Ametiisikud, kes tegutsevad kandidaatide eest.
86.Valimiste ametiisikud ei tohi tegutseda kandidaadi eest.
1)Kui parlamendivalimisi korraldav ametiisik, või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimiste ametiisik või ametiisik või klerk, kes on määratud kooskõlas parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimiste eeskirjadega, sõltuvalt juhtumist või sellise isiku mingi kompanjon (ärikaaslane) või klerk tegutseb kandidaadi agendina valimiste läbiviimisel või korraldamisel, siis loetakse ta süüdi õigusrikkumises.
Kusjuures miski selles paragrahvis ei pea takistama kandidaadil ise oma valimisagendina tegutsemast.
87.Politseinike karistamine ebaseadusliku häälte kogumise eest enne valimisi.
1)Ükski politseinik ei tohi püüda suuliselt, afiide (müürilehtede) või kirjalikult veenda hääletama või hääletamisest loobuma ühtki isikut, on ta siis valijaks või usaldusisikuks valimisringkonna parlamendivalimistel, mis asub täielikult või osaliselt politseirajooni piirides, või kohalike omavalitsuse juhtimisorgani valimistel valimisrajooni poolt, mis asub tervikuna või osaliselt politsei rajooni piires, aga kes tegutseb seda paragrahvi rikkudes kuulub karistamisele summaarses korras trahviga, mis ei ületa sadat naela.
((2) Üleastumine, mis on tehtud politsei agendi poolt linnanõukogu ja munitsipaalnõukogu valimistel.))
88.Valijate sõit valimistepunkti ja tagasi.
1)Kooskõlas selle paragrahvi määrustega ei tohi keegi parlamendivalimistel ühe isiku kandidatuuri teise, või teiste vastu edutamise või takistamise eesmärgil anda üürile, laenuks või võimaldada laenata, anda tänuvõlgu või kasutada autotransporti valijate või nende usaldusisikute valimispunkti ja tagasi sõidutamiseks, aga isik, kes teadlikult tegutseb seda paragrahvi määrusi rikkudes, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
Kusjuures:
a)kohtul, mille ees isikut süüdistatakse, on õigus, kui ta loeb selle õiglase olevat erakorraliste asjaolude juhtudel, pehmendada või täielikult võtta maha piirang, mis on pandud käesoleva Akti saja viiekümne esimese jao määruse jõuga, ja
b) kandidaati ei võeta vastutusele, ja tema valimisi ei tühistata, kui ebaseaduslik praktika, mis on selle paragrahviga ettenähtud on toimunud ilma tema nõusoleku või mahituseta teise agendi poolt, mitte tema valimise agendi poolt.
2)Juhtumil, kui on tõestatud:
a)et autotransport oli võimaldatud ülalpool täheldatud eesmärkidel ja
b)et sel ajal, kui see oli sel moel võimaldatud autol või järelhaagisel isiku teadmisel, kes seda võimaldas või kasutas seda, oli välja pandud müürileht, lipp või muu ese, mis näitab kandidaadi eelistust või mitteeelistust valimistel,
oletatakse, kui ei ole vastupidist tõestatud, et isik võimaldas või kasutas seda ühe isiku kandidatuuri edendamiseks või takistamiseks teise või teiste isikute vastu.
3)Miski selles jaos ei tohi:
a)takistada isikul autotransporti kasutamast, et ise saabuda valimisjaoskonda või sealt lahkuda, või segada igasugusel majalisel kaasa sõitmast või laenata autotransporti majaliselt samadel eesmärkidel; või
b)takistada valimistel kandidaati või kedagi tema ülesandel kasutada ükskõik millise isiku autotransporti valimistepunkti sõiduks ja sealt tagasi, pidades kinni käesolevas jaos tähendatud tingimustest või laenata autotransporti kelleltki samadel eesmärkidel; ja
c)takistada isikut autotransporti laenuks või kasutada andma juhul, kui seda laenati või võimaldati seaduslikus korras käesoleva paragrahvi eelnevate määruste jõul.
4)Autotransporti võib olla kandidaadi või tema ülesandel olla kasutatud kooskõlas eelneva paragrahvi b punkti ja järgmiste tingimustega:
a)autotransport peab olema registreeritud etteantud moel valimisi korraldava ametiisiku juures ja sellel peab silmahakkaval kohal olema välja pandud teade, mis näitab, et see autotransport on vastaval moel registreeritud;
b)sellisel moel kasutatava autotranspordi hulk ei tohi ületada ühte krahvkonna valimisringkonna 1500 valija kohta, aga linna valimisringkonnas üht iga 2500 valija kohta.
5)Valimisi korraldava ametiisiku juures autotranspordi registreerimise reeglites võib olla ettenähtud, selle jaoga kooskõlas, nimekirja säilitamise, hävitamise ja kontrolli aga samuti õigus selle koopiate saamiseks ja samuti nende eeskirjadega antud õiguste eest (kui selline on olemas) tasu võtmise õigus.
6)Antud jao mõttes tähendab:
a)väljend autotransport igasugust mehhaaniliselt käitavat transpordivahendit, mis on konstrueeritud ja kohandatud teedel kasutamiseks;
b)väljend majalised ka igasugust külastajat, kes veetsid hääletamisele eelneva öö või peale seda samas elumajas, ja isik, kes on palgatud perekonna liikme poolt elumajja, kui ta ei ole tööle võetud eranditult perekonnaliikme kaubanduse, kutselise või teiste asjadega seoses;
c)et valijate hulk on võrdne kirjetega valijate nimekirjas, millega kooskõlas määratakse kindlaks kandidaadi valimiskulude maksimaalne summa, kusjuures igasugune jääk alates 1500 või linna ringkonnas alates 2500, olenevalt juhtumist, loetakse kui täis 1500 või 2500.
89.Valijate transpordiga seotud piirangud.
1)Keegi ei tohi valijate või nende usaldusisikute veoks valimistepunkti või tagasi, anda ü ü r i l e v õ i l a e n u k s ü h i s k o n d l i k k e t i l i s a n g e
e ( l i i k t õ l d u ) v õ i e k i p a a ~e ( k e r g e s õ i d u k ) , m i d a p e e t a k s e v õ i k a s u t a t a k s e l a e n u k s a n d m i s e e e s m ä r g i l j a k u i k e e g i a n n a b ü ü r i l e , l a e n u k s v õ i v õ i m a l d a b s e l l i s t t i l i s a n g i , t e a d e s , e t s e d a k a v a t s e t a k s e k a s u t a d a v a l i j a te, või nende usaldusisikute veoks valimispunkti ja tagasi, siis loetakse ta süüdiolevaks ebaseaduslikus üürimiseks.
2)Keegi ei tohi valijate või usaldusisikute veoks valimistepunkti ja sealt tagasi või temalt laenata, üürida või kasutada võtta valimistel e k i p a a ~i , k u i t a t e a b , e t e k i p a a ~i o m a n i k u l
o n k ä e s o l e v a j a o m ä ä r u s t e g a k e e l a t u d ü ü r i l e a n d a , l a e n a t a v õ i v õ i m a l d a d a k a s u t a d a s e d a s e l e e s m ä r g i l j a k u i k e e g i s e d a t e e b , s i i s t a l o e t a k s e s ü ü d i o l e v a k s e b a s e a d u s l i k u s ü ü r i m i s e s .
3 ) K u i e n n e v a l i m i s i , v a l i m i s t e a j a l v õ i p e a l e n e i d , k a n d i d a a d i e d u t a m i s e e e
s m ä r g i l t e a d l i k u l t t e o s t a t a k s e t a s u m i s t v õ i s õ l m i t a k s e l e p i n g v a l i j a t e v õ i u s a l d u s i s i k u t e v a l i m i s p u n k t i j a s e a l t t a g a s i v e o e e s t t a s u m i s e k s , ü ü r i d e s e k i p a a ~ e v õ i t a s u d e s s õ i d u r a u d t e e l v õ i m i n g i l m u u l m o e l , i s i k , k e s t e o s t a b t a s u m i s t v õ i s õ l m i b l e p i n g u j a i s i k , k e s s a a b t a s u v õ i o n l e p i n g u t s õ l m i n u d p o o l e k s , k u i t a t e a b , e t s e e o l i k ä e s o l e v a A k t i r i k k u m i n e , l o e t a k s e s ü ü d i o l e v a k s e b a s e a d u s l i k u s p r a k t i k a s .
4 ) K e e g i e i t o h i m a k s t a l õ i v u v õ i v õ t t a l o a e k i p a a ~ i j a o k s v a i d s e e t õ t t u , e t e k i p a a ~ o l i v a l i m i s t e l k a s u t a t u d t a s u t a v õ i v a l i j a t e n i n g n e n d e u s a l d u s i s i k u t e v a l i m i s p u n k t i j a t a g a s i v e o e e s t t a s u m i s e l u b a d u s e e e s t .
9 0 . ( ( L i s a m ä ä r u s e d v a l i j a t e v e o s t . ) )
5 ) ( ( P u u t u b `o t i m a a s s e . ) )
I g a s u g u n e m u u e b a s e a d u s l i k p r a k t i k a , tasu, võimaldamine või üürimine.
91. Ebaõige väide kandidaadist.
1)Igasugune isik või igasugune ühenduse või korporeerunud organisatsiooni direktor, kes enne või valimiste ajal kellegi valimise mõjutamise eesmärgil teeb või avaldab ebaõige väite kandidaadi isiksuse iseloomust või käitumisest, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas, kui ta ei tõesta, et tal oli põhjendatud põhjused uskuda ja tõesti uskuda, et see väide on tõene.
Kusjuures kandidaati ei võeta vastutusele, ja tema valimisi ei tühistata antud paragrahvi alusel ebaseadusliku praktika eest, mis on sooritatud teise agendi, aga mitte tema agendi poolt, kui:
a)ei ole tõestatud, et kandidaat või tema valimiste agent volitasid teise agendi, või maksid ebaõige väitega avalduse avaldamise eest, mis kujutab endast ebaseaduslikku praktikat; või kui
b)valimiste alane kohus ei tuvasta ega teata, et kandidaadi valimised olid teostatud ja tema poolt osutatud materiaalse abi tulemusel oli koostatud ja avaldatud selline ebaõige väide.
2)Isik, kes teeb või avaldab ülalpool tähendatud väära väite, võib olla vangistatud Kõrgema kohtu, või krahvkonna kohtu süüdistuskokkuvõtte ajutise või alalise määrusega igasuguse sellise väära väite kordamise eest, või kandidaadist sarnase iseloomuga ebaõige väite eest, aga ajutise kohtumääruse andmiseks piisab avalduse ebaõigsust tõestava tõendi esitamisest.
3)((Puutub otimaasse.))
4) Isik, kes avaldab enne valimisi või valimiste ajal meelega ebaõige väite kandidaadi loobumisest, et edutada või kindlustada teise kandidaadi valimist, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
Kusjuures kandidaati ei võeta vastutusele, ega tema valimisi ei tühistata kooskõlas selle jao ebaseadusliku praktika eest, mis on teostatud teise agendi poolt aga mitte tema valimiste agendi poolt.
5)Selle jao rakendamisel valimistel, millel ei nõuta valimiste agendi omamist, viited valimiste agendile lastakse kõrvust mööda, aga käesoleva jao neljanda paragrahvi möönduses viide ebaseaduslikule praktikale, mis sooritatud kandidaadi agendi poolt, loetakse viitega ebaseaduslikule praktikale, mis on sooritatud ilma kandidaadi teadmise ning nõusolekuta.
6)Erandiks otimaa, võimkond, mis on antud käesoleva jao teise paragrahviga Kõrgemale kohtule asjades, mis puutuvad parlamendivalimistesse, peab olema teostatud kooskõlas kohtu eeskirjadega ühe antud tähtajal järjekordse parlamendivalimiste petitsioonide kohtuasja lahendamise kohtu poolt täiskogu või osade kaupa istungil või Ülemkohtu raporteerija poolt nii, nagu on näidatud ülalpool tähendatud kohtu poolt, koos apellatsiooniõigusega.
Selles paragrahvis viide kohtueeskirjadele ei tohi haarata viiteid eeskirjadele, mis on välja antud enne 1883.a ebaausa ja ebaseaduslikust praktika ärahoidmise Akti vastuvõtmist.
7)Võimkond, mis on antud käesoleva jao teise paragrahviga krahvkonna kohtule, võib teostuda, erandiks Põhja Iirimaa, kinnises kohtus aga Põhja Iirimaal teostatakse kooskõlas kohtu reeglitega.
Krahvkonna iga käsu võib apellatsiooni korras, mis tehtud käesoleva jao teise paragrahvi jõul, anda Kõrgemasse kohtusse.
92.Kandidatuuri mahavõtmine äraostmisse pärast.
Isik, kes äraostmise või äraostmise lubamise teel kallutab või veenab teist isikut valimistel tasu või tasu lubamise eest kandideerimisest loobuma, ja isik, kes võtabki oma kandidatuuri tagasi omakasupüüdlikel eesmärkidel või keelitamise tulemusel, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
93.((Hooned, mida ei tohi kasutada valimiste komisjoni asupaigana.))
94.Valimiskuultuste väljapanemise eest tasumine.
1)Mingit tasumist kandidaadi edutamise või valimistel valimiseks ei tohi teha ja ei tohi teha mingit lepingut samal eesmärgil tasumiseks valijaga või tema usaldusisikuga aadressi, müürilehe või teate, või maja, maa, ehitise või hoone kasutamise eest , kui need ei ole valija või usaldusisiku, kes on agendiks tavaliseks tegevusalaks, kes paigutavad kuulutusi, ja kui tasumist ei ole sooritatud ja lepingut ei ole selle tegevusega seotud korras tavalisel viisil sõlmitud.
2)Kui enne valimisi, valimiste ajal või peale neid on tasumine teostatud ja tasumiseks on leping teadlikult sõlmitud selle jao määrusi rikkudes, on isik, kes selle tasumise või lepingu tegi ja isik, kes tasu sai ja on lepingu pooleks, kui ta teadis, et see oli antud akti rikkumine, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
95.Valimistrükiste trükkali nimi ja aadress.
1)Keegi ei tohi:
a)trükkida või avaldada või anda korraldust valimistesse puutuvate müürilehtede, plakatite, transparentide trükkimiseks ja avaldamiseks, või trükitud dokumente, mida levitatakse kandidaadi edutamiseks ja valimise kindlustamiseks; või
b)saata posti teel või anda korraldust posti teel ülaltähendatud müürilehtede, plakatite, transparentide saatmiseks; või
c)levitada või anda korraldust mingi tähendatud eesmärgil trükitud dokumendi levitamiseks, kui kuulutus, müürileht või plakat ei oma esiküljel trükkali ja väljaandja perekonnanimesid ning aadressi.
2)Käesoleva jao mõttes loetakse igasugust dokumendi koopia paljunduse protsessi, peale käsitsi kopeerimise, trükkimiseks ja väljendit trükkal tõlgendatakse sellele vastavalt.
3)Kandidaat või valimiste agent, kes tegutseb käesoleva jao määrusi rikkudes, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas ja igasugune teine isik, kes samal moel tegutseb, kuulub karistamisele summaarse kohtumenetluse korras trahviga, mis ei ületa sadat naela.
Valimiste suhtes, kus kandidaadilt ei nõuta valimiste agendi olemasolu, viited valimiste agendile lastakse kõrvust mööda ja viide teistele, kui kandidaat, tõlgendatakse vastavalt.
96. Keelatud on omada valimistel hääli koguvat isikut.
Kui enne valimisi, valimiste ajal või peale neid on keegi isik palgatud, või kaasatud tasu eest või tasu lubades, kandidaadi edutamise ja valimise kindlustamise eesmärgil, valimistel hääli koguvaks isikuks, siis isik, kes sellisel moel teda palkas või kaasas, ja isik , kes sellisel moel on palgatud või kaasatud, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus palkamises.
97.((Orkestrite, tõrvikute ja lippude eest kompensatsiooni ei maksta.))
98.Ebaseaduslikel eesmärkidel valimiste rahastamine.
Igaüks, kes teadlikult annab rahalisi vahendeid käesoleva Akti määrusi rikkudes tehtud makseteks, või käesoleva Aktiga määratletud kulutuste maksimumsummat ületades, või rahaliste vahendite hüvitamiseks, mis on kulutatud sellisteks makseteks ja kuludeks, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas, arvestamata juhtumit, kus käesoleva Akti saja neljakümne viienda jao jõuga selline makse või kulutuste tegemine kujutab endast erandit.
Äraostmine, kostitamine ja keelatud mõjutamine.
99. Äraostmine.
1)Igaüks, kes on süüdi äraostmises, loetakse süüdiolevaks ebaausas praktikas.
2)Isik loetakse süüdiolevaks äraostmises, kui ta otse või kaudselt, isiklikult või teise isiku kaudu, tema ülesandel;
a)annab raha või võimaldab ametikohta selleks, et kallutada valijat hääletama või sellest loobuma; või
b)omakasupüüdlikult sooritab ülaltähendatud tegevuse valija suhtes, kes hääletas või loobus hääletamisest; või
c)teeb ülaltähendatud kingituse või võimaldab igasugusel isikul või temal kasu saada, et teda mõjutada kindlustama või püüda kindlustada valimine.
3)Isikut peetakse süüdiolevaks äraostmises, kui ta annab nõu, maksab, või teeb korralduse teisele isikule raha maksmiseks, või annab teisele isikule kavatsusega, et see raha või selle osa oleks valimistel ärakasutatud või maksab meelega või teeb korralduse maksta raha valimistel äraostmiseks kulutatud raha täielikuks või osaliseks hüvitamiseks.
4)Selle jao eelnevad määrused ei laiene või ei tõlgendata nagu laieneksid makstud rahalistele vahenditele või mille kulude maksmise suhtes on olemas lepingud, mis tehtud kohusetundlikult ja vastavalt seadusele, valimistel või valimistega seoses.
5)Valijat loetakse äraostmises süüdiolevaks, kui ta enne valimisi või valimiste ajal otse või kaudselt, isiklikult või teise isiku kaudu, tema ülesandel saab, nõustub või lepib kokku rahaliste vahendite, kingituse, laenu, väärtusliku kompensatsiooni, ametikoha, koha või teenistuse endale või teisele isikule saamises hääletamise või nõusoleku eest hääletada või loobudes või siis andes nõusoleku hääletamisest loobuda.
6)Isik loetakse süüdiolevaks äraostmises, kui ta peale valimisi otse või kaudselt, isiklikult või teise isiku kaudu, tema ülesandel, saab rahalisi vahendeid või väärtusliku kompensatsiooni isiku jaoks, kes hääletas või loobus hääletamisest või keelitas teist isikut hääletama või hääletamisest loobuma.
7)Selles jaos tähendab väljend valija isikut, kellel on hääleõigus või pretendeerib sellele.
100.Kostitamine.
1)Isik, kes on süüdi kostitamises, loetakse süüdiolevaks ebaausas praktikas.
2)Isik loetakse süüdiolevaks kostitamises, kui ta isiklikku omakasu taotledes või teise isiku kaudu enne valimisi, valimiste ajal või pärast neid otse või kaudselt pakub toitu, jooki, meelelahutust, kostitust või maksab selle eest nende maksumuse kellegi isikule täielikult või osaliselt:
a)omakasupüüdlikul eesmärgil mõjutada seda isikut või kedagi teist, et ta hääletaks või loobuks hääletamisest; või
b)selle tulemusel, et see isik või keegi teine hääletas või loobus hääletamast või kavatses hääletada või loobuda hääletamast.
3)Igasugune valija, või tema usaldusisik, kes omakasupüüdlikult võtab vastu sellist toitu, jooki, meelelahutust või kostitust, loetakse samuti süüdi kostitamises.
101.Keelatud mõjutamine.
1)Isikut, kes on süüdi keelatud mõjutamises, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
a)kui ta otse või kaudselt, isiklikult või teise isiku kaudu, tema ülesandel kasutab või ähvardab kasutada võimu, vägivalda või mingit kitsendust või ähvardab ise või kellegi teise isiku kaudu tekitada või ähvardada tekitada kehalist vigastust või moraalset kahju, häda, või kulutusi kellelegi, et veenda või sundida teda valima või loobuma hääletamisest; või
b)kui röövimisega, vabaduse võtmisega või petmise plaaniga ta kas takistab või segab vaba osavõtuõigust valimistest valijana või tema usaldusisikuna, või selle vahendusel sunnib, keelitab või veenab valijat või usaldusisikut hääletama või loobuma hääletamisest.
Korporatiivse omandi ebaõige kasutamine parlamendivalimistel.
102.Korporatiivse omandi ebaõige kasutamine parlamendivalimistel.
1)Munitsipaalse korporatsiooni ja linnanõukogu või korporatsiooni teenistuja või juhatuse liikme või teise isiku tegevust, kes tegutseb munitsipaalse korporatsiooni nimel makstes, või kasutades selle rahalisi vahendeid, fonde, väärtpabereid või isiklikku omandit, mis kuulub korporatsioonile või on sellele hoolde usaldatud, kulude tasumiseks, mis on tekkinud parlamendivalimistega seoses, või on teostatud isiku poolt, kes on end parlamendivalimiste saadikukandidaadiks esitanud, või enne neid, loetakse ebaseaduslikuks.
2)Igasugune võlakohustus, leping, kokkulepe või otsus, mis on tehtud antud munitsipaalse korporatsiooni nõukogu, teenistuja, juhatuse liikme või isiku poolt,, kes tegutseb korporatsiooni nimel, et kindlustada ülalmainitud kulutuste tasumist, loetakse kehtetuks.
3) Käesoleva jaoga on keelatud ning kuulutatud kehtetuks tasumine või võlakohustuse, lepingu, kokkuleppe või otsuse täitmine, mis tehtud või antud korporatsiooni nõukogu, teenistuja, juhatuse liikme või ülalmainitud isiku poolt selleks, et mõjutada isikut tulevikus parlamendivalimistel töötama või maksma ning tegema tulevikus ülalmainitud kulutusi, kuigi need oli tehtud või antud heauskselt teistel motiividel või kaalutlustel.
4)Igasugune pantimine või mingi teine toiming munitsipaalsele korporatsioonile kuuluva või sellele hooldusele usaldatud maaga, et tagada või rahuldada nõudmisi ning kohustusi, mis on tehtud või mis tuleb teha, nagu ülalpool tähendatud ja sellisel viisil loodud vara või kohustus loetakse kehtetuks.
5)Otsus, määrus, või teine nõukogu protokoll, mille eesmärgiks on tasumise korraldamine või lubamine või mingi selle jaoga keelatud või koostatud või vastuvõetud antud jao määrustest kõrvalekaldumiseks, loetakse kehtetuks.
6)Kui munitsipaalse korporatsiooni liige lubab või korraldab tasumist või vahendite kasutamist, mis on käesoleva jaoga keelatud, nõustub, või aitab kaasa, või osaleb küsimuse või asja positiivses lahendamises, või allkirjastab, või lööb oma isikliku pitsati, või lööb korporatsiooni pitsati käesoleva jaoga kehtetuks tunnistatud dokumendile, loetakse ta süüdiolevaks õigusrikkumises.
7)Kui korporatsiooni teenistuja, juhatuse liige või teine isik, kes ülalpool tähendatud, teostab tasumise või kasutab rahalisi vahendeid või omandit selle jao esimest ja kolmandat paragrahvi määrusi rikkudes või aitab sellele kaasa, loetakse nad isiklikult süüdiolevaks ja vastutavad isiklikult ning maksavad korporatsioonile tagasi või kompenseerivad summa või väärtused, vaatamata sellele, et neil on mingid vastutusest vabastavad volitused, mis nagu oleks neile antud korporatsiooni poolt karistamatuks jäämise garantiiks.
8)Kaks või enam linna juhatuse organi valijat võivad algatada süüdistuse korporatsiooni nimel selle teenistuja, juhatuse liikme või igasuguse isiku vastu, kes teostab ebaseaduslikku tasumist või vahendite kasutamist selle jao esimese ja kolmanda paragrahvi määrusi rikkudes nõnda, et nagu nemad ja nende südamesundijad ja administraatorid olid üheskoos määratud või eraldi korporatsiooni alaliste juriidiliste esindajate poolt sel eesmärgil, kuid hageja peab kostja palvel esitama kulutuste katteks piisava tagatise, millise määrab kohus, nii nagu seda rakendatakse voliniku ja kliendi puhul.
9)Käesolev jagu koos hädavajalike muudatustega rakendatakse Inglismaal ja Uelsis krahvkonna nõukogu suhtes samuti, nagu seda rakendatakse munitsipaalse korporatsiooni suhtes.
10)Munitsipaalse korporatsiooni liige (mingi teine, mis munitsipaliteet, mille suhtes rakendatakse 1882.a.Akti munitsipaliteetidest.) või Londoni krahvkonna Nõukogu liige, kes on süüdimõistetud Inglismaal, siis kooskõlas selle jao kuuenda paragrahvi määrustega, Kõrgemas kohtus lisaks sellisele karistusele, mis kohus mõistab, võetakse alatiseks ära õigus, sõltuvalt asjaoludest, vastu võtta, olla ja täita või teostada korporatsioonis või krahvkonnas ametikohta.
11)Miski ei tohi käesolevas jaos puutuda käesoleva Akti või teise akti määrusi, mis reguleerivad kohalike omavalitsuste poolt registreerimise ja parlamendivalimistega seotud kulutuste tasumisest.
12) Käesolevas jaos viited linnanõukogule, erandiks munitsipaliteet, mis kooskõlas 1882.a. Aktiga munitsipaliteetidest, kujutab endast linnalist asustust, loetakse viidetega igasugusele kohtule, gildiks, nõukoguks või koosolekuks, mis koosneb või on koostatud munitsipaalse korporatsiooni juhatusest või selle juhtivast osast või selle grupist, ja arvestamata ülalpool tähendatut, viidet kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valijatele loetakse viiteks eraisikutele või korporatsiooni liikmetele.
Täiendavad määrused.
103.((Teise jao tõlgendamine.))Selliste väljendite ja tähistuste nagu ametiisik, kandidaat, komisjoni ruum, vastutusest vabastamine jne..
104.Parlamendivalimistesse puudutav leping.
1)Kui teiste poolt, ilma isiku nõusolekuta, oli ta kuulutatud parlamendivalimiste kandidaadiks, siis ei tohi midagi käesoleva Akti jaos tõlgendada, kui vastutuse panemist sellele isikule, kui vaid tagantjärele ta ei andnud nõusolekut kandidaadiks kuulutamisele või määramisele.
2)Midagi ei tohi käesoleva Akti selles jaos ei tohi teha ebaseaduslikuks tööandja poolt vajalikuks ajaks töölt puudumise loa andmist valijatele või usaldusisikutele, et hääletada valimistepunktis parlamendivalimiste ajal, kusjuures ta ei tohi teha mingeid kinnipidamisi palgas või töötasus, nende puudumisel, kui luba, mis on antud võrdselt kõigile isikutele, kes asuvad antud ajal tema juures teenistuses, praktiliselt ei too tööandjale kahju ja kui see luba ei ole antud valimistel isiku hääle teatud kandidaadi poolt andmise mõjutamise eesmärgiga ja ei ole keelatud selleks, et takistada isikul oma hääle andmist teatud kandidaadi poolt.
Kusjuures seda jagu ei pea tõlgendama sellise tegevuse ebaseaduslikuks kuulutajaks, mis oleks ka sõltumatult sellest paragrahvist ebaseaduslik.
105.((Kohusetundliku kreeditori õigused.))
106.((Teise osaga seotud aja arvestamine.))
((The Representation of the people Act, 1949 III OSA))
III OSA
KOHTUMENETLUS
Parlamendivalimiste õiguslikkuse küsimus.
107.Asja algatamine parlamendivalimiste õigsuse küsimuses.
1)Kooskõlas käesoleva Akti selle osaga võivad parlamendivalimised ja Parlamenti valimine olla pandud kahtluse alla vaid petitsiooni esitamisega, mis sisaldab kaebust ebaõieti läbiviidud valimiste või valimise (allpool nimetatakse seda parlamendivalimiste petitsiooniks) kohta.
2)Petitsioon kaebusega valimise mittetoimumise peale loetakse parlamendivalimiste petitsiooniks ja Kõrgemal kohtul on õigus selle alusel anda välja selline käsk, mille ta loeb sobivaks, et sundida valimiste läbiviimisele, aga samuti on tal õigus anda valimisasjade lahendamise kohtule petitsiooni läbivaatamise õigus korras, mis on ettenähtud tavalistele valimistesse puutuvatesse petitsioonidesse.
108.Parlamendivalimiste petitsiooni esitamine ja nendest teatamine.
1)Parlamendivalimiste petitsioon võib olla esitatud ühe või mitme allpool tähendatud isiku poolt:
a)sellel, kes hääletas valijana valimistel või omas selleks õigust; või
b)sellel, pretendeeris õigusele olla valimistel valitav või valitud; või
c)sellel, kes väidab, et ta oli valimistel kandidaadiks.
2)Liiget, kelle valimist või valimised edasi kaevatakse, nimetatakse allpool kostjaks, aga kui petitsioon sisaldab kaebust valimisi korraldava ametiisiku käitumise üle, siis käesoleva Akti mõtte tagamiseks loetakse viimast kostjaks.
3)Petitsioon peab olema vormistatud etteantud vormis, esitama vastavad põhjendused, olema allakirjutatud selle andja poolt ja kui neid on mitu, andjate poolt ja esitatud Kuningliku Kõrgema kohtupingi jaoskonda või Sessiooni kohtu või Kuningliku Kõrgema kohtupingi jaoskonda Põhja Iirimaal, sõltuvalt asupaigast Inglismaa, Wales“i, otimaa või Põhja Iirimaa valimisringkond, millesse petitsioon puutub.
4)Petitsiooni esitatakse selle üleandmisega ettenähtud ametiisikule või teisele isikule, kes toimib sellega ettenähtud viisil; ta peab saatma selle koopia valimisi korraldavale ametiisikule selles valimisringkonnas, millesse see petitsioon puutub ning viimane peab selle valimisringkonnas koheselt avaldama.
5)Petitsioon on kätteandmise viisi poolest käsu või kutse sarnane, või siis antakse kätte ettekirjutuste kohaselt.
109. Parlamendivalimiste petitsiooni esitamise või selle parandamise tähtaeg.
1)Kooskõlas käesoleva jao määrusega peab parlamendivalimiste petitsioon olema esitatud kahekümne ühe päevase tähtaja jooksul, peale isiku valimist, kelle valimistesse see puutub, Krooni klergile või Krooni klergile Põhja Iirimaal, sõltuvalt vajadusest.
2)Petitsioon, mis seab valimised kahtluse alla, või valimise ebaausa praktika kasutamise avaldusega ja mis spetsiaalselt osutab peale näidatud valimisi toimunud ebaausa praktika teostamisele või kaasabile isiku poolt, või temale, või tema teadmisel rahaliste vahenditega, või teisiti hüvitamist, võib olla peale maksmist esitatud kahekümne kaheksa päevalise tähtaja jooksul.
3)Petitsioon, mis on pannud valimised või valimise kahtluse alla ebaausa praktika avaldusega, võib olla, kuivõrd see puutub sellesse ebaseaduslikku praktikasse, esitatud:
a)mitte hiljem neljateistkümne päevalisest tähtajast, peale päeva, mis on käesoleva jao neljandas paragrahvis näidatud; või
b)teostatud makset või mingit muud tegevust spetsiaalselt näitavana, mis on teostatud peale kehtestatud päeva isiku või tema agendi poolt, kelle valimistesse see petitsioon puutub, või siis teostatud nende teadmisel või ebaausas praktikas kaasaitamist, kahekümne kaheksa päevase tähtaja jooksul peale maksmist või mingi muu tegevuse sooritamist.
4)Näidatud päevaks on:
a)päev, kui valimisi korraldav ametiisik saab aruande ja avalduse valimiskuludest, mis on teostatud näidatud isiku ja tema agendi poolt;
b)kui aruanne ja avaldus on saadud erinevatel päevadel. - siis neist viimane;
c)aruande või avalduse mitteesitamise eest vastutusest vabastamise juhul vabastamise määruse väljaandmise päev, või kui asi puutub neist kahte või rohkemat, ning vabastamised on antud erineval ajal, - viimase vabastuse väljaandmise päev.
5)Käesoleva jao esimese ja teise paragrahviga kehtestatud parlamendivalimiste petitsiooni esitamise tähtaja piires Kõrgema kohtu loaga ja kinni pidades käesoleva jao kolmandas paragrahvis kehtestatud kahtluse alla pandud valimiste suhtes ebaseadusliku praktika avalduse esitamise tähtaegadest, võivad olla tehtud parandused.
6)Isegi, kui tegevus, mis kujutab endast ebaseaduslikku praktikat, mis läks isegi ebaausa praktikani, selle puhul peab rakendama selle jao kolmanda, neljanda ja viienda paragrahvi määrusi, aga ebaausa praktika puhul rakendatakse kooskõlas käesoleva Akti kuuekümne kolmanda jaoga nii nagu see oleks olnud ebaseaduslik praktika.
7)Antud jao mõtte tähenduses on avaldust valimiste käesoleva saja neljakümne teise jao määruse alusel kehtetuks kuulutamisest, loetakse avalduseks ebaausast praktikast vaatamata sellele, et näidatud õigusrikkumine kujutab endast muud, mis ebaausat praktikat, või sisaldab miskit muud.
110.Valimisasjade kohtu moodustamine ja kohtuasja lahendamise koht.
1)Parlamendivalimiste petitsioonid vaadatakse läbi kahe antud ajal korralise parlamendivalimiste petitsioonide läbivaatamise kohtuniku poolt, kes peavad, kui nad varem teisiti kokku ei leppinud, antud petitsioonid läbi vaatama nende laekumise järjekorras.
Allpool nimetatakse neid kohtunikke, kes juhatavad parlamendivaliiste petitsioonide läbivaatamist, valimiste kohtunikuks.
2)Kooskõlas käesoleva Akti määrustega peavad valimisasjade kohtul olema samad volitused, võimkond ja võim millist omab Kõrgema kohtu kohtunik ja seda loetakse kohtuks, mis asja sisuliselt läbi vaatab.
3)Kohtuasja arutamise koht peab asuma selles valimisringkonnas, milles valimised toimusid.
Seejuures:
a)Kõrgemal kohtul, veendunud, et eksisteerivad erilised asjaolud, mis teevad soovitavaks petitsiooni läbivaatamise mingis teises kohas, on õigus määrata kohtule mõni teine asupaik; ja
b)kui valimisringkond asub administratiivses Londoni krahvkonnas, võib petitsiooni läbi vaadata ükskõik millises Kõrgema kohtu poolt määratud kohas tähendatud krahvkonna piires.
4)Valimiste kohtul on õigus valimisringkonna piires viia kohtuasja arutamist ühest kohast teise.
111 137.((Kohtunikuks võtmine ja nende teenindamine (tseremoniaal ja kulutused).))
Valimiste kohtu poolt tunnistatud ebaausa või ebaseadusliku praktika tagajärjed.
138.Kandidaadi süü kindlaksmääramine ebaausas või ebaseaduslikus praktikas.
1)Valimiste kohtu teates, mis kooskõlas käesoleva Akti saja kahekümne neljanda ja saja kahekümne viienda jao määrustega, peab olema näidatud, kas on tõestatud või ei ole, et kandidaadi poolt, või tema teadmisel ja nõusolekul teostatud valimistel ebaaus või ebaseaduslik praktika ja samuti selle iseloom.
2)Kahe alljärgneva jao mõttes, kui kohus tuvastas, et kandidaadi teadmisel ja nõusolekul on teostatud muu, kui kostitamine või keelatud mõjutamine, ebaaus praktika, tuleb kandidaadiga käituda nii, nagu ta oleks isiklikult süüdi ebaausas praktikas, aga kui ebaseaduslik praktika on teostatud kandidaadi teadmisel ja nõusolekul, siis temaga tuleb käituda, nagu ta oleks isiklikult selles süüdi.
3)Kohus peab tegema kindlaks, kas kandidaat on süüdi valimistel agentide kaudu ebaausas või ebaseaduslikus praktikas; kui kandidaat on süüdi kostitamises, keelatud mõjutamises või ebaseaduslikus praktikas oma agendi kaudu ja peale selle on tehtud kindlaks et kandidaat tõestas kohtule:
a)et valimistel ebaaus või ebaseaduslik praktika ei ole kandidaadi või tema valimiste agendi poolt sooritatud, aga ettekandes mainitud õigusrikkumised olid sooritatud kandidaadi või tema valimiste agendi käskude vastaselt ja ilma nende sanktsioonide ning mahitusteta; ja
b)et kandidaat ja tema valimiste agent võtsid tarvitusele kõik arukad meetmed, et hoida ära ebaausat ja ebaseaduslikku praktikat; ja
c)et ettekandes mainitud õigusrikkumised omasid tühist, ebaolulist ja piiratud iseloomu; ja
d)et kõigis teistes suhetes kandidaadi ja tema valimiste agendi poolt olid valimised vabad ebaausast ja ebaseaduslikust praktikast.
4)((Valimiste suhtes, kus ei nõuta valimiste agendi olemasolu, peavad viimase eelneva paragrahvi punktid a ja b olema asendatud.))
139.Valimiste tühistamine ja kandidaadi, kelle suhtes on tuvastatud süü ebaausas või ebaseaduslikus praktikas, õiguste äravõtmine.
1)Kui valimiste kohus tuvastas, et juba valitud kandidaat on isiklikult või oma agentide kaudu süüdi ebaausas või ebaseaduslikus praktikas, siis sellise kandidaadi valimised tühistatakse.
2)Sellest hetkest on parlamendivalimiste kandidaat jäetud ilma õigusest olla valitud valimisringkonna poolt ja istuda Esindajatekojas, milles valimised toimusid või mingi valimisringkonna poolt, milline moodustab kogu mainitud valimisringkonna territooriumi, või selle osa, mis on valimiste läbiviimiseks moodustatud:
a)kümne aasta jooksul, kui on tuvastatud, et ta on isiklikult süüdi ebaausas praktikas;
b)seitsme aasta jooksul, kui on tuvastatud, et ta on süüdi ebaseaduslikus praktikas oma agentide kaudu või isiklikult süüdi ebaseaduslikus praktikas;
c)valitud parlamendi volituste kehtivuse ajaks, kui ta on agendi kaudu süüdi ebaseaduslikus praktikas.
3)Valimiste kandidaat, kooskõlas kohalike omavalitsuste juhtimise Aktiga, jäetakse süü tuvastamise hetkest samuti ilma õigusest täita mingit korporatiivset ametikohta kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimisrajoonis, milles valimised toimusid, või mingis kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani rajoonis, mis kuulub oma territooriumiga ülaltähendatud kohaliku omavalitsus juhtimisorgani rajooni, mis on moodustatud valimiste läbiviimiseks:
a)kümne aasta jooksul, kui on tuvastatud, et ta on isiklikult süüdi ebaausas praktikas;
b)kolme aasta jooksul, kui ta on süüdi ebaausas praktikas oma agentide kaudu;
c)teenistuse aja jooksul, milleks kandidaati valitakse, või tähtajaks milliseks ta oleks olnud valitud, kui on tuvastatud, et ta isiklikult või oma agentide kaudu on süüdi ebaseaduslikus praktikas; kusjuures kui ta süü tuvastamise hetkel täidab korporatiivset ametikohta, siis sellest hetkest peab ta sellelt kohalt lahkuma.
Käesolevas jaos mõiste korporatiivne ametikoht tähendab Inglismaal ja Uelsis esimehe, meeri, nõukogu liikme või krahvkonna, linna, rajooni või kihelkonna nõukogu ouldermeni, või valitava kontrollööri, või kihelkonna koosoleku juhataja ametikohta ((edasi otimaa jaoks)).
140.Määrused, mis puutuvad kõikidesse isikutesse, kelle isiklik süü ebaausas või ebaseaduslikus praktikas on kohtu poolt tuvastatud.
1)Valimiste kohtu teates, kooskõlas käesoleva Akti saja kahekümne neljanda ja saja kahekümne viienda jao määrustega, peavad olema antud kõikide isikute perekonnanimed (kui sellised on olemas), kelle süü ebaausas või ebaseaduslikus praktikas oli kohtus tõestatud, sõltumata sellest, kas nad on vastutusest vabastatud või mitte, kuid isiku suhtes, kes ei ole petitsiooni esitajaks, ega kandidaadiks, kelle ülesandel petitsiooniga vaidlustatakse koht Parlamendis või ametikoht, peab valimiste kohus eelkõige korraldama, et ta oleks teavitatud, aga tema ilmumisel kohtu teate põhjal peab temale olema antud võimalus isiklikult enda kaitseks tõendite esitamiseks, et näidata, miks kohus ei tohi temast ettenähtud viisil teatada.
Riiklik süüdistaja peab alluma kõigile valimiste kohtu korraldustele, mis puutub teate saatnud isikusse.
2)Teade peab olema esitatud Peaprokurörile selleks, et viimane, kui tema arvates on uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid, algataks uurimise või juhiks seda isiku vastu, nii nagu see ei oleks vastutusest vabastatud.
3)Kooskõlas käesoleva Akti saja viiekümne teise jao määrustega, kandidaat või keegi teine isik, kelle isiklik vastutus ebaausa praktika suhtes on kohtu poolt tuvastatud, jäetakse viie aasta jooksul, alates teatamise hetkest, ilma õigusest:
a)olla registreeritud valijana või võtta osa hääletamisest parlamendivalimistel Ühendatud Kuningriikides või riigiametisse valimistel Suurbritannias;
b)olla valitud Saadikutekotta ja võtta osa nende istungitest;
c)olla riigi või kohtuametis, -
ja kui ta on juba Saadikutekotta valitud või asub mingil ametipostil, siis ta peab etteantud tähtaja jooksul vabastama koha Saadikutekojas või ametis.
4)Kooskõlas käesoleva Akti saja viiekümne teise jao määrustega peab kandidaat või teine isik, kelle isiklik süü ebaseaduslikus praktikas on valimiste kohtu poolt tuvastatud, jäetakse viie aasta jooksul, tuvastamise hetkest ilma, parlamendivalimistel valijana registreerimise õigusest või võtta osa parlamendivalimistest või valimistest riigiametisse:
a)kui õigusrikkumine oli sooritatud parlamendivalimistel valimisringkonnas milles valimised läbi viidi või kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani rajoonis, mis tervikuna või osaliselt asub ülalpool tähendatud ringkonna territooriumil, mis oli moodustatud valimiste läbiviimiseks;
b)kui õigusrikkumine on sooritatud valimistel kooskõlas kohaliku juhtimise Aktiga kohaliku võimuorgani valimisrajoonis, milles valimised läbi viidi, või mingis valimisringkonnas või kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani rajoonis, milline asub tervenisti või osaliselt ülalpool tähendatud kohaliku omavalitsuse juhtimisorgani valimisrajoonis, milline on valimiste läbiviimiseks moodustatud.
5)Arvestamata käesoleva Akti saja seitsmekümne neljanda jao teise paragrahvi üldosa määruseid, ei pea miski selle jao kolmandas ja neljandas paragrahvis mõjutama asju, mis puutuvad Põhja Iirimaa Parlamenti, selle kohalikke valimisi ja Põhja Iirimaa ametikohtade täitmist.
141.Distsipliiniga seotud meetmed ebaausa ja ebaseadusliku praktika puhul.
1)Kui valimiste kohus tuvastas rahukohtuniku süü ebaausas praktikas valimistel, siis sõltumata sellest, kas ta oli vastutusest vabastatud või mitte, riiklik süüdistaja on kohustatud asja andma Lord-kantslerile koos kõigi võimalike tõenditega ebaausast praktikast.
2)Juhul, kui valimiste kohus tuvastas, et advokaat või teine isik, kes kuulub kutsealasse, millesse pääs on seadusega reguleeritud, on süüdi valimistel ebaausas praktikas, siis sõltumata sellest, kas ta on vastutusest vabastatud või mitte, riiklik süüdistaja on kohustatud viima asja juriidilisse korporatsiooni, Kõrgemasse kohtusse või tribunali, mille pädevusse kuuluvad isikute teenistuskohustuste täitmisega seotud ebaõiget käitumist puudutavad asjad, aga juriidiline korporatsioon, Kõrgem kohus või tribunal on pädev seda nii läbi vaatama, just nagu see ebaaus praktika leidis aset teenistuskohuste täitmisel.
3)Kui valimiste kohus märkab, et isik, kes omab luba või tunnistust, mis välja antud kooskõlas litsentside väljaandmise Aktiga, sihilikult laskis toimuda valimistel ruumis, milles kehtis tema võim, äraostmist või kostitamist, siis:
a)kohus, peale sellele isikule käesoleva Akti saja neljakümnenda jao esimese paragrahviga õiguste andmist, peab teatama faktist;
b)sõltumata sellest, kas isik on vastutusest vabastatud või ei ole, peab riiklik süüdistaja esitama teatise organile, millelt see isik sai volitused või mille tunnistuse abil ta sai volitused, aga see organ peab korraldama, et teatis kantaks vastavate lubade andmise nimekirja.
4)Mainitud nimekirja tehtud märge võetaks arvesse organi poolt uuesti väljaantava loa või tunnistuse väljaandmise küsimuse otsustamisel, selle isiku suhtes, kelle kohta oli tehtud teatis, ja kui see organ leiab vajaliku olevat öelda ära loa või tunnistuse uuendamisest, siis on see teatis selle äraütlemise aluseks.
Täiendavad määrused valimiste tühistamisest ja häälte kustutamisest.
142.Valimiste tühistamine igasuguste ebaausate võtete eest jne..
1)Kui parlamendivalimiste petitsiooni alusel on tõestatud, et kellegi isiku valimiste tulemusele avaldasid mõju laialt levinud ebaaus ja ebaseaduslik praktika, ebaseaduslik tasumine, kasutamine või laenamine, mis teostatud selle isiku edendamiseks ja valimise kindlustamiseks, siis viimane tuleb tühistada aga valitud isikult võetakse ära õigus vakantsi täita või mingisugust vakantsi, mille täitmiseks valimised toimusid.
2)Valimised, mis on läbi viidud igasuguste ebaausate võtetega, äraostmise, kostitamise või hirmutamisega, kuuluvad vaid selle jao alusel tühistamisele.
3)Valimiste õigsuse küsimus, mis on viidud läbi kooskõlas kohaliku juhtimise Aktiga, võib olla algatatud tühistamise alusel selle jaoga kooskõlas.
143.Valimiste tühistamine seoses agendi äraostmisega.
1)Kandidaat, või tema valimiste agent, kes isiklikult enda poolt palkab parlamendivalimistel või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel hääli koguva isiku, või valimiste agendi või valimiste korraldamiseks kellegi, kui temast on teada või on alust arvata, et temalt võetakse ära hääleõigus, põhjusel et:
a)on süüdimõistetud ebaausa või ebaseadusliku praktika pärast või süüdimõistetud ebaausas või ebaseaduslikus praktikas, mis tähendatud valimiste kohtu poolt, käesoleva Akti või Põhja Iirimaa Parlamendivalimiste seaduse mõttes; või
b)on üle ühe korra mõistetud süüdi õigusrikkumise eest, mis on ettenähtud 1889.a.ebaausa praktika Aktiga, mis puudutab ühiskondlikke organisatsioone, -
jäetakse ilma õigusest täita vakantsi või mingit vakantsi, mille täitmiseks valimised toimuvad.
2)Kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimised võivad olla pandud kahtluse alla sel põhjendusel, et isik, kelle valimiste õigsus on seatud küsimärgi alla, oli nende valimiste ajaks selle jao jõuga jäetud ilma õigusest olla valitud; kuid sellise isiku poolt parlamendivalimistel või kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimistel hääletamist ei saa lugeda kehtetuks tema õigusvõime puudumise põhjusel kooskõlas selle jaoga nii, et kuulutada valituks teine kandidaat, kui vaid teise kandidaadi poolt hääletamine ei viidud valimisjaoskonnas läbi valimiste kohtu otsuse alusel, mis tunnistab kandidaadi õigusvõimetust kooskõlas käesoleva jaoga.
144.Hääled, mis kustutatakse ebaausa või ebaseadusliku praktika kasutamise tõttu.
1)Kui parlamendivalimiste petitsiooni alusel vaidlustatakse Saadikutekoja koht, ning on tõestatud et kandidaat on isiklikult või teise isiku kaudu süüdi äraostmises, kostitamises või valimistel hääletanud isiku keelatud mõjutamises, siis kandidaadi valimiste õigsuse kontrollimisel tema poolt antud häälte hulgast, siis kustutatakse iga hääl, mille puhul on tõestatud, et see on äraostmise või kostitamise, või keelatud mõjutamise tõttu antud.
2)Kui isik, vaatamata sellele, et ta on valimistel süüdi ebaausas või ebaseaduslikus praktikas, ebaseaduslikus tasumises, kasutamises või töölepalkamises, võtab valimistest osa, siis ta hääl loetakse kehtetuks.
3)Kui isikult, kooskõlas Akti osadega, mis puutuvad ebaausat või ebaseaduslikku praktikat, on võetud ära parlamendivalimistel või mingisse riigiametisse valimiseks hääleõigus ja ta võtab ikkagi osa valimistest, siis ta hääl loetakse kehtetuks.
Volitus eraldada süütu tegevus ebaseaduslikust praktikast, tasumisest, kasutamisest või palkamisest.
145.Volitus eraldada süütu tegevus ebaseaduslikust praktikast, tasumisest, kasutamisest või palkamisest.
1)Kõrgemale kohtule, valimiste kohtule või tasumise teostamise juhtumil, rikkudes käesoleva Akti kuuekümne kuuenda jao esimest ja teist paragrahvi või käesoleva Akti kuuenda Lisa esimese paragrahvi võib krahvkonna kohtule anda palve antud jaoga kooskõlas vastutusest vabastamiseks.
2)Kui kohtule on selliste tõendite esitamisega, mis näivad talle piisavatena, tõestatud:
a)et tegevus või hooletus oleks olnud ebaseaduslik praktika, kasutamise, tasumine või palkamine, sõltumata sellest jaost, kuivõrd nad kujutavad endast käesoleva Akti rikkumist;
b)et tegevus või hooletus tekkisid tähelepanematuse tõttu, juhusliku valearvestuse või mingi muu sarnase vastuvõetava iseloomuga põhjusel, kuid mitte mingil juhul ebapiisava kohusetundlikkuse tõttu; ja
c)et valimisringkonnas või organi territooriumil, milline valiti, nagu kohus õigeks peab, oli tehtud vastav teadaanne, -
ja kui nendel asjaoludel kohus leiab õiglase olevat, siis ei see isik, ega teine ei pea olema pandud käesoleva Akti alusel tegevuse või hooletuse tagajärgede eest vastutama, siis on kohtul õigus anda välja käsk, mis lubab tegevust või hooletust pidada erandiks käesoleva Akti ebaseadusliku praktika, tasumise, kasutamise või palkamise määrustes ja kooskõlas käsuga ei kuulu keegi karistamisele tegevuse või hooletuse tagajärgede eest, mis on ettenähtud käesoleva Akti määrustega.
3)((Puutub otimaasse.))
4)Erandiks otimaa, võimkond, mis on antud selle jao eelnevate määrustega Kõrgemale kohtule asjades, mis puutuvad parlamendivalimistesse, peab olema teostatud kooskõlas kohtu eeskirjadega antud ajal korralise kohtuniku poolt parlamendivalimiste petitsiooni kohtulikuks lahendamiseks täiskogu või osade istungil, kuid mitte Kõrgema kohtu referendi poolt.
Viide selles paragrahvis kohtu eeskirjadele ei sisalda viidet eeskirjale, mis on välja antud enne 1883.a. ebaausa ja ebaseaduslikust praktika ärahoidmise Akti vastuvõtmist.
5)Võimkond, mis on antud käesoleva jaoga krahvkonna kohtule, võib teostuda, erandiks Põhja Iirimaa, teisiti kui kohtu avatud istungil, aga Põhja Iirimaal teostatakse kooskõlas kohtu reeglitega.
Käesoleva jao määrustega kooskolas tehtud krahvkonna kohtu otsuse peale antakse apellatsioon Kõrgemale kohtule.
Kohtulik jälitamine ebaausa või ebaseadusliku praktika pärast.
146.Kohtulik jälitamine ebaausa praktika pärast.
1)Ebaausat praktikat karistatakse süüdistuskokkuvõtte alusel vandekohtu ees summaarsel kohtumenetlusel (kaasaarvatud süüdimõistmine valimiste kohtuniku poolt, kooskõlas käesoleva Akti saja neljakümne üheksanda jao määrustega)
tingimusel, et:
a)asi, mis on süüdistusakti poolt käsitletav, ei tohi toimuda kohtu veerand istungil;
b)isikut ei jälitata kohtulikult summaarsel menetlusel, kui on alus volituste teostamiseks, mis on antud käesoleva Akti saja viiekümne teise jao esimese ja teise paragrahvi määrustega.
2)Isik, kes on süüdimõistetud süüdistusaktiga muu ebaausa praktika eest, mis on teise õiguste omistamine või selles kaasaaitamine, õhutamine, nõu andmine või kaasabi sellise õigusrikkumise sooritamisel, karistatakse vanglakaristusega, mis ei ületa aastat, või trahviga, mis ei ületa kahtsada naela.
3)Isik, kelle õigusrikkumine seisneb selles, et ta esines kellegi teisena, või aitamises, õhutamises, nõu andmises või kaasabis sellise õigusrikkumise sooritamisel, süüdistatakse kriminaalkuriteos ja kui ta on mõistetud süüdi kaasistujatega vandekohtus, siis karistatakse teda vanglakaristusega, mis ei ületa kahte aastat.
4)Isikule, kes on süüdi mõistetud ebaausa praktika kasutamise eest summaarse kohtumenetluse korras, tuleb:
a)mõista vanglakaristus tähtajaks, mis ei ületa kolme kuud või trahv, mis ei ületa sadat naela, või siis see ja teine summaarse kohtumenetluse võimkonnaga kohtuotsusega;
b)mõista vanglakaristus tähtajaks, mis ei ületa kuut kuud, või trahv, mis ei ületa kahtsada naela, valimiste kohtu otsusega.
5)Isik, kes on süüdistatud selles, et ta esines kellegi teisena, ei saa summaarse kohtumenetluse võimkonnaga kohtus süüdi mõista, aga kui vaid ei peeta silmas käesoleva Akti saja neljakümne üheksanda jao määrusi, võib kohtu alla antud olla vaid vähemalt kahe usaldatava isiku tunnistuste alusel.
6)Kui kohus, mis tunnistab isiku, kellel on luba või tunnistus, mis on välja antud kooskõlas litsentside väljaandmise Aktiga, süüdi õigusrikkumises, mis sisaldab äraostmist või kostitamist, leiab, et õigusrikkumine leidis aset ruumis, milles oli isik vastutav, teeb kohus korralduse kohtuotsuse kandmiseks lubade nimekirja, aga see märge võetakse lubasid väljaandva organi poolt arvesse uue loa või tunnistuse väljaandmisel ja see võib olla, kui see organ leiab vajaliku olevat, uuendamisest keeldumise aluseks.
7)Käesolevas jaos tähendab väljend süüdistusakt igasugust kriminaalsüüdistust.
147.Jälitamine ebaseadusliku praktika pärast.
Ebaseaduslikus praktikas süüdi olev isik kuulub summaarse kohtumenetlusega karistamisele (kaasaarvatud valimiste kohtu kohtuotsus, mis tehtud kooskõlas käesoleva Akti saja neljakümne üheksanda jao määrustega) trahviga, mis ei ületa sadat naela, aga jälitamiseks ebaseadusliku praktika eest piisab ettekandest, et süüdistatav on juba varem ebaseadusliku praktika eest olnud süüdi mõistetud.
148.Süüdimõistmine ebaseadusliku praktika eest ebaseadusliku praktika süüdistuse alusel.
Ebaseadusliku praktika kasutamises süüdistatav võib, kui asjaolud kinnitavad seda, tunnistada süüdi ebaseaduslikus praktikas (seda õigusrikkumist jälitatakse vandekohtu poolt süüdistusakti alusel), aga ebaseaduslikus praktikas süüdistatav võib olla tunnistatud selles süüdiolevaks, vaatamata sellele, et tegevus, mis moodustas õigusrikkumise, läks kuni ebaseadusliku praktikani.
149. Valimiste petitsiooni alusel toimuv kohtulik jälitamine.
1)Riiklik süüdistaja allub korraldustele, mis saadud valimiste kohtult õigusrikkujate jälitamiseks ja kui ta näeb ette, et isik, kes ei ole vastutusest vabastatud on süüdi ebaausas või ebaseaduslikus praktikas, alustab ta sellise õigusrikkumise jälitamist ilma valimiste kohtu mingi korralduseta, või kui ta leiab, et õigluse huvides on otstarbekam, siis igasuguses teises kompetentses kohtus.
2)Valimiste kohus peab jälitatava ilmumisel asuma tema asja läbivaatamisele summaarse kohtumenetluse korras, kui ta ei pea otstarbekamaks asi õigluse huvides mõnele teisele kohtule läbivaatamiseks anda.
Seejuures ebaausa praktika juhtumil, kohus, enne kui asub saja lahendamisele summaarse kohtumenetluse korras, annab süüdistavale võimaluse kasutada õigust eelistada vandekohust.
3)Valimiste kohtu poolt kasutatakse õigusrikkumise jälitamisel akte summaarse kohtumenetluse võimkonnast, kuivõrd see ei ole vasturääkivuses nende sisuga, just nagu see oleks õigusrikkumine, mis on karistatav vaid summaarses korras ja sellele vastavalt rakendatakse määrust isiku ilmumisest, ärakuulamisest ja asja lahendamisest, aga kohus kooskõlas nende aktidega algatab asja summaarse kohtumenetluse korras, tasudes kohtu kulusid, protokollides, just nagu see oleks krahvkonna või selle koha, kus süüdistus esitati, väikeste istungite kohus.
4)Juhtumil:
a)kui jälitatav ei ilmu kohtusse; või
b)kui kohus peab asja õigluse huvides otstarbekamaks, et asi vaadataks läbi teise kohtu poolt; või
c)kui süüdistatav eelistab selle jao teise paragrahviga kooskõlas astuda vandekohtu ette
ja kohus loeb, et on piisavalt asitõendeid, et viia isik kohtu ette õigusrikkumise pärast, siis ta annab välja käsu isiku jälitamiseks õigusrikkumise pärast, või süüdistusakti alusel vandekohtus, või summaarse kohtumenetluse korras, nii nagu nõuab asi, ja sellele järel tuleb alustada menetlust, nii nagu on näidatud käesoleva jao viienda, kuuenda ja seitsmenda paragrahviga.
Seejuures, erandiks juhtum, kui süüdistatav eelistas astuda vandekohtu ette, ei loeta ebaausat praktikat selle jao järgnevate määruste mõttes õigusrikkumiseks, mida jälitatakse süüdistusakti alusel, kui valimiste kohus leiab, et ta peab olema jälitatud summaarse kohtumenetluse korras.
5)Kohtul on õigus määrata juurdluseks kohtu ja õigusrikkumine eeluurimise käigus või sellega seoses loetakse sooritatuks selle määratud kohtu võimkonna piires.
6)Süüdistatava kohtusse ilmumisel, kui õigusrikkumist jälitatakse süüdistusakti alusel, rakendatakse Akti osi, mis puutuvad kohtusse süüdistusakti kaudu, kuivõrd see ei ole vasturääkivuses nende sisule, aga kohus annab süüdistatava kohtule üle.
7)Süüdistatava kohtusse ilmumisel, kui õigusrikkumist ei jälitata süüdistusakti alusel, annab valimiste kohus talle käsu ilmuda summaarse kohtumenetluse võimkonnaga kohtusse, milles tema asja tuleb arutada, või võtta ta käendusele, et ta ilmuks sellesse kohtusse.
8)Juhtumil, mil süüdistatav ei ilmu kohtusse, saadab summaarse kohtumenetluse võimkonnaga kohus talle kutse või kinnipidamise ja kohaletoimetamise orderi, sõltuvalt asjaoludest.
9)Summaarse võimkonnaga kohus peab ta ilmumisel:
tegema kindlaks tema isiku ja andma ta kohtule kutse või orderiga siis, kui õigusrikkumine on jälitatav süüdistusaktiga ja
kui õigusrikkumist ei jälitata süüdistusaktiga, peab asuma asja ärakuulamisele. kui summaarse võimkonnaga kohus ei ole see, kus ta üle tuleb õigust mõista, siis peab ta käskima isiku vastavasse kohtusse saata.
10)Igasugune valimiste kohtu käsk või tegevus mis on kooskõlas käesoleva jaoga puutub valimistesse, mis on läbiviidavad kooskõlas kohaliku juhtimise Aktiga, ei saa olla tühistatud või muudetud käesoleva Akti saja viieteistkümnenda jao kuuenda paragrahvi määruse alusel.
11) ((Puutub otimaasse.))
150.((Kohtukulud, mis on tekkinud ebaausa praktika jälitamisel.))
151.Õigustest ilmajätmine ebaausas või ebaseadusliku praktikas süüdimõistmisel.
Kooskõlas allpool toodud jao määrustega, kuid karistusele lisaks, mis on tähendatud eelnevate määrustega:
a)ebaausas praktikas süüdistusaktiga vandekohtus või valimiste kohtus süüdimõistetu kuulub käesoleva Akti saja neljakümnenda jao kolmanda paragrahvi määrusega õigustest ilmajätmisele, just nagu oleks kohus süüdimõistmisel otsustanud tema isiklikku süüd ebaseaduslikus praktikas.
b)isik, kes on ebaseadusliku praktika eest süüdi mõistetud, kuulub käesoleva Akti saja neljakümnenda jao neljanda paragrahvi määrusega õigustest ilmajätmisele, just nagu oleks kohus süüdimõistmisel otsustanud tema isiklikku süüd ebaseaduslikus praktikas.
Selles jaos tähendab süüdistusakt igasugust kriminaalsüüdistust.
152.Karistuse kergendamine ja õiguste alles jätmine.
1)Kui isik või valimisteks volitatud isikud tulevad jätta õigustest ilma valimiste kohtu teate jõuga, kuid kes on õigeks mõistetud tegevuste suhtes, mille eest kohus õigused ära võttis, on kohtul õigus välja anda käsku, et peatada tulevikus selliste tegevuste eest õiguste võtmine.
2)Kui isik, kelle suhtes tuleb rakendada ülalmainitud õiguste äravõtmist, kes on mõistetud süüdi ülaltähendatud tegevuse eest, siis teda ei saa karistada täiendava õiguste äravõtmisega lisa süüdimõistmise näol ja kohus, kui tal ei ole üldsegi volitusi õiguste äravõtmise leevendamiseks või nende täielikuks taastamiseks, võib teha seda käesoleva Akti saja neljakümnenda jao või 1883.a. ebaausa ja ebaseaduslikust praktika ärahoidmise Akti kolmekümne kaheksanda jao määruste alusel, nii nagu õiguste äravõtmine oleks olnud kohtuotsusega tehtud.
3) Kohus, mis teostab selle jao esimese ja teise paragrahviga võimaldatud volitusi, annab välja käsu, mis kuulutab, kuivõrd õigustest ilmajätmine, kui selline on aset leidnud, mis on tehtud vastava teatega, jäetakse puutumatuks volituste teostamisel, ja selline käsk loetakse igas suhtes lõplikuks.
4)Kui valimiste kohus teatab hiljem isiku süüdiolekust, kes on juba mõistetud süüdi ebaausa või ebaseadusliku praktika eest, siis ei tohi temale teatega karistada mingi õiguste lisa piiramisega, mis on kooskõlas tähendatud saja neljakümnenda jaoga.
5)Kui isiku kohtuasja suhtes, mille puhul võetakse ära õigusi kas süüdimõistmisega või valimiste kohtu teatega, on tunnistaja, kes andis mainitud isiku vastu tunnistusi, on süüdimõistetud valetunnistuste andmises, siis õigustest ilmajäetud isikul on õigus Kõrgemasse kohtusse apelleerimiseks, aga kohtul, kui ta veendub, et süüdimõistmine või sellest teade põhineb valetunnistusel, on õigus anda välja käsk , et peatada edaspidi õiguste äravõtmine.
6)Erandiks otimaa, võimkond, mis on antud käesoleva jao viienda paragrahviga Kõrgemale kohtule asjades, mis puutuvad parlamendivalimistesse, peavad olema kohtu eeskirjadega kooskõlas teostatud ühes antud tähtajaks korralise parlamendivalimiste petitsioonide lahendamiseks kohtu poolt, täiskogul või sektsioonides, või Kõrgema kohtu referendi poolt, nii nagu tema poolt on näidatud, koos apellatsiooni võimalusega.
Viide selles jaos kohtu eeskirjadele ei sisalda viidet reeglile, mis välja antud enne 1883.a. ebaausa ja ebaseaduslikust praktika ärahoidmise Akti vastuvõtmist.
153.Ebaseaduslik tasumine, kasutamine või palkamine.
1)Isik, kes on süüdi õigusrikkumises, mis seisneb ebaseaduslikus tasumises, kasutamises või palkamises, kuulub summaarse menetlusega kohtus karistamisele trahviga, mis ei ületa sadat naela, ja sellise õigusrikkumise kohtulikul jälitamisel on piisav teatada, et süüdistatav isik kes oli süüdi ebaseaduslikus praktikas, kasutamises või palkamises, sõltuvalt asjaoludest, on leitud.
2)Kandidaat või valimiste agent, kes on isiklikult süüdi ebaseaduslikus tasumises, kasutamises või palkamises, loetakse süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas; aga kui ebaseaduslik tasumine, kasutamine või palkamine on teostatud kandidaadi teadmisel ja nõusolekul sellistel valimistel, mil on kandidaadilt ei nõuta valimiste agendi olemasolu, loetakse kandidaat süüdiolevaks ebaseaduslikus praktikas.
3)Isik, kes on süüdistatav ebaseaduslikus tasumises, kasutamises või palkamises, võib olla tunnistatud süüdiolevaks selles õigusrikkumises, vaatamata sellele, et tegevus, mis moodustab õigusrikkumise, läks kuni ebaausa või ebaseadusliku praktikani.
Üldised määrused kohtulikust jälitamisest.
154.Kohtulikuks jälitamiseks kehtestatud tähtaeg.
1)Õigusrikkumise sooritanud isiku vastane kohtumenetlus, mille suhtes seda jagu rakendatakse, peab olema alustatud peale selle sooritamist aasta jooksul või kui see on sooritatud valimistel, mille suhtes valimistel volitatud isikute poolt teostatakse juurdlust, peab menetlus olema alustatud ühe aasta jooksul peale teo sooritamist või kolme kuu jooksul peale volitatud isikute poolt teate koostamist, sõltuvalt sellest, milline tähtaeg viimasena täitub, aga nii et ta oleks alustatud kahe aasta jooksul peale õigusrikkumise sooritamist, aga tähtaeg, mis on selle jaoga kehtestatud, peab olema sellise õigusrikkumise menetlusel valimiste kohtus või muul viisil kooskõlas summaarse võimkonnaga asendatud tähtajaga, mis sisaldub viimastes mainitud aktides.
2)Käesoleva jao mõttes loetakse kutsete, orderite ja teiste ettekirjutuste väljaandmist menetluse alguseks juhtumil, kui õigusrikkuja takistab mainitud teadete kätteandmist või teostamist enese varjamisega, peitmisega või tegevusega, kuid, erandiks ülaltähendatu, nende kätteandmine või teostamine aga mitte väljaandmist ei loeta menetluse alguseks.
3)Käesolevat jagu rakendatakse ebaausa või ebaseadusliku praktika, ebaseadusliku tasumise, kasutamise või palkamise ja ka igasuguse teise õigusrikkumise puhul, kooskõlas käesoleva Akti kaheksakümne kuuenda jao esimese paragrahviga ja üheksakümne viienda ning saja kahekümne üheksanda jaoga.
155.((Kohtulikust jälitamisest õigusrikkumise puhul, mille on sooritanud briti alam või Iiri Vabariigi kodanik väljaspool Ühendatud Kuningriikide piire.))
156.Õigusrikkumised, mis on sooritatud korporatsioonide poolt.
Juhtumil, kui ebaaus või ebaseaduslik praktika, või ebaseaduslik tasumine, kasutamine, või palkamine, või õigusrikkumine, mis on sätestatud käesoleva Akti üheksakümne viienda jao määrustega, on sooritatud ühenduse või korporatiivse või mittekorporatiivse organi, ühenduse või organi liikmed, millised võtsid osa õigusrikkumisest, kuuluvad karistamisele trahviga või muu karistusega, mis on käesoleva Aktiga selliste õigusrikkumiste eest määratavad.
157.((Kriminaalsüüdistusega kohtuasja menetluse koht.))
158.Tõestamine valimiste läbiviimise tõendi esitamisega.
Jälitamisel ebaausa või ebaseadusliku praktika või ebaseadusliku tasumise, kasutamise või palkamise eest ja jälitamisel, mis toob kaasa karistuse kooskõlas käesoleva Akti seitsmekümne kolmanda jao neljanda paragrahviga või käesoleva Akti kuuenda Lisa neljanda paragrahviga, valimiste korraldamise ametiisiku tõend sellest, et tõendis mainitud valimised on läbi viidud ettenähtud viisil ja et tunnistuses nimetatud isik oli valimistel kandidaadiks, loetakse selles loetletud faktide piisavaks tõestuseks.
159.((Määrused, mis puudutavad riiklikku süüdistajat.))
160 164. Täiendavad jaod.
Kasutatud:
« >=AB8BCF88 1C@6C07=KE AB@0=» . : ., 1 9 7 7 .
j n e .
1 0 . 0 9 . 0 3 . M M . K L .
1 9 6 9 . a . A k t R a h v a e s i n d u s t e s t ( v ä l j a v õ t t e d ) .
1 . ( 1 ) R a h v a e s i n d u s e A k t i r e a l i s e e r i m i s e e e s m ä r g i l v a a d e l d a k s e i s i k u t , k e s o n j õ u d n u d v a l i m i s t e s t o s a v õ t u k s n õ u t a v a s s e i k k a , k u i t e m a l t ä i t u s 18 või rohkem aastaid, aga samuti, kuivõrd ei ole teisiti kehtestatud, isik, kellel täitub 18 aastat peale parlamendi või kohalike omavalitsusorganite valimisnimekirja koostamist, saab õiguse valimistel osalemiseks valijana, kui temal on valimiste päevaks täitunud .nõutud 18 eluaastat.
(2)Kui ei ole teisiti kehtestatud, loetakse isiku õiguseks olla kantud parlamendi või kohalike omavalitsuse organite valimise nimekirja, kui tal täitub nõutav iga enne 12 kuu möödumist, mis järgneb päevale, mil nimekiri peab olema avaldatud, kui ta aga ei küüni kehtestatud eani, selle kaheteistkümne kuu esimese päevaks, siis -
a)tema nimekirja võtmine tehakse sel päeval, millal ta jõuab sellesse ikka ja
b)kuni päevani, mis annab õiguse valijate nimekirja kandmiseks, teda ei vaadelda valijana, erandiks valimised, mille hääletamine viiakse läbi sel või hilisemal päeval.
(3)Kuivõrd ei ole teisiti kehtestatud, tuleb lugeda isik võimeliseks volitusega parlamendi- või kohalike omavalitsuse organite valimistel hääletama, mille jaoks ta loetakse nõutavas eas olevaks peale nimekirja koostamist ja volitatuks määratud sel eesmärgil enne nõutud ea saabumist.
(4)Isikut, keda vaadeldakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse organite valimise reeglites kui pimedat, peab valimiste teostamisel aitama, kui see isik vastab reeglites näidatud tingimustele ja ületab nõutud ea künnise.
(5)Rahvaesinduse Akti eesmärgi täitmiseks loetakse isik, kooskõlas Põhja Iirimaa aga ka teiste Ühendkuningriikide osades kehtivate seadustega vajaliku eani küündinuks mitte enne, kui vastava aasta sünnipäevast.
Kodanlike riikide konstitutsioonid Dokumentide kogu. M.; 1977 lk 26.
1972.a. Akt kohalikust juhtimisest.
(Inglismaa, väljavõtted seadusest).
1. (1) Et korraldada kohalikku omavalitsust, jagatakse Inglismaa (väljaarvatud Suur London ja Silli saared) alates 1.aprillist 1974.a. ja peale seda tähtaega kohaliku omavalitsuste piirkondadeks, mida nimetatakse krahvkondadeks ning nendes krahvkondades moodustatakse kohaliku omavalitsuse rajoonid, mida nimetatakse ringkondadeks.
(2)Esimeses osas nimetatud krahvkonnad saavad metropoolseteks krahvkondadeks (näiteks: Suur Mänsester, Lõuna Jokshir, Lääne Jokshir jne.) aga selle Akti esimese lisa teises osas nimetatud krahvkonnad saavad mittemetropoolseteks (Näit: Berkshir, Klivland,Põhja Jorkshir, Oksfordshir, Tceshir, Keimbridzshir jne.) ja nad lülitatakse rajoonidesse, mis on vastavalt kirja pandud selle loetelu iga osa teises veerus (viitega administratiivsetele rajoonidele, mis eksisteerisid enne käesoleva Akti jõustumist).
(1)Igas krahvkonnas moodustatakse nõukogu, mis koosneb esimehest ja nõunikest; ta hakkab täitma kõiki käesoleva Aktiga ja teisiti täheldatud viisil ettenähtud funktsioone.
(2)Igas ringkonnas moodustatakse nõukogu, mis koosneb esimehest ja nõunikest; nõukogu hakkab täitma kõiki käesoleva aktiga ja teisiti täheldatud viisil ettenähtud funktsioone.
(3)Iga nõukogu, mis on näidatud ülalmainitud (1) ja (2) jaos, saab juriidiliseks isikuks, mida nimetatakse krahvkonna nõukoguks või ringkonna nõukoguks lisades hädavajadusel vastava krahvkonna või ringkonna nimetuse.
3. (1)Peanõukogu esimees (st. krahvkonna, või ringkonna nõukogu) valitakse nõukogu poolt nõunike hulgast.
(4)Ringkonna nõukogu esimees on kõrgeim ametnik ringkonnas, puutumata Tema Kuningliku Kõrguse eelisõigusi.
(1)Peanõukogu esmaseks kohustuseks on esimehe valimine, mis teostatakse aastaks.
(1)Põhiliste rajoonide nõunikud valitakse selle rajooni kohaliku omavalitsuse organite valimisõigust omavate valijate poolt kooskõlas käesoleva Akti ja 1949.a. rahvaesinduse Akti esimese osaga.
(2)Nõunike valimise eesmärgil:
a)iga krahvkond jagatakse valimisringkondadeks, nendest igaühest valitakse üks nõunik (kuivõrd käesolevale Akti kolmanda lisa kolmandas paragrahvis ei nähta teisiti ette)((Mainitud paragrahvi ei tooda ära.)).
(b)iga metropoolne ringkond jaguneb valimisringkondadeks (wards), millest igaüks valib ülalpool mainitud kolmandas paragrahvis või siis kooskõlas allpool toodavas seitsmenda jaoga või käesoleva Akti neljandas osas tähendatud arvu nõunikke;
ja viiakse igas valimisringkonnas või wardis läbi eraldi valimised.
(1) Krahvkonna nõunike valimised, mis toimuvad 1973.a. ja iga järgneval neljandal aastal, on ametisoleku tähtaeg võrdne nelja aastaga ja nõunikud lähevad iga nelja aasta möödudes neljandal päeval peale krahvkonna nõunike valimistepäeva üheaegselt erru; aga 1977.a. ja peale seda aastat uuesti valitud nõunikud asuvad oma kohustusi täitma päeval, mil nende eelkäiad hakkavad erru minema.
(2)Metropoolsete ringkondade nõunike korralised valimised toimuvad 1973, 1975. aastatel, hiljem igal aastal, mis järgneb krahvkonna nõunike valimise aastale.
9. (1) Igas kihelkonnas luuakse kihelkonna koosolek, et arutada kihelkonna asju ja muude funktsioonide täitmiseks, mis on seadusega sellistele koosolekutele pandud ning käesoleva Akti või mingi teise dokumendi määruste, mis on tähendatud allpool, täitmiseks; igas kihelkonnas või kihelkondade grupis, millel on kihelkonna nõukogu, mis eksisteerib kuni 1. aprillini 1974.a.
(2)Kui kihelkonnal ei ole nõukogu (eraldi või ühist) või kui kihelkonnad on ühendatud ühise nõukogu juhtimise alla, võib ringkonna nõukogu sellisele kihelkonnale oma käsuga moodustada eraldi nõukogu, -
a)kui selle elanikkonda kuulub 200 või rohkem kohaliku omavalitsuse organi valimistel hääleõigust omavat valijat; või
b)kui selle kihelkonna elanike arv on suurem kui 150 ja vähem, kui 200 sellist valijat, siis selle küsimuse lahendamine kuulub kihelkonna koosoleku kompetentsi.
(1)Kui kihelkonna elanikkond, kellel on oma nõukogu, ei ületa 150 kohalikku omavalitsuse valimise õigusega valijat, võib kihelkonna koosolek pöörduda ringkonna nõukogu poole kihelkonna nõukogu laialisaatmise palvega ja selle alusel võib ringkonna nõukogu käsu korras selle nõukogu laiali saata.
(1)Kihelkonna nõukogusse kuuluvad esimees ja nõunikud; see täidab kõiki funktsioone, millised on pandud talle käesoleva Aktiga või muul moel.
(1)Kihelkonna nõukogu esimees valitakse igal aastal nõunike hulgast.
> c ų ś - / C D õ
ö
! " I J v x L M X Y ! H I 9 : 2 S Č É T m ¢ £ ¤ „ " Å" ©# Ā# Ć# Ä# Å# Ę# & & 5' 6' ¹' Ņ'
+ + j, k, , , ī/ ļ/ 0 0 6 6 6 6 ²6 ³6 ²: ³: Ģ: Ķ: łA śA ,B -B ųńųåŁųĶųĶĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘųĘ
hG? CJ h hć ķ hń;ū CJ aJ h hć ķ hń;ū CJ aJ h hć ķ hń;ū CJ$ aJ$ h
hŃ:Ņ CJ h
hń;ū CJ h N < > ÷ ų - / C D É
Ą |
õ
ö
! " Ó ó f ) ± I ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ė ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ1$ ^p`Šgdć ķ 1$ gdń;ū Zæ sæ žž I J w x L M X Y F ķ 3 I ' H I 9 : 2 ¾ Õ T U ¤ „ ŗ r B! ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū B!
" ©# Ŗ# Å# Ę# Ł# x$ 2% & ©& Ŗ& ' ' 5' 6' ¹' .( `) ö)
+ "+ j, k, , , ł, - ". =/ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū =/ ī/ ļ/ 0 0 -1 ^2 3 ”3 #4 ō4 6 6 ²6 ³6 7 å7 ²8 ä9 ²: ³: Ģ: Ķ: -; C; ŗ; ;< x= > 2? ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū 2? '@ łA śA ,B -B B *C īC D ·D øD üD żD hE 2F G G ŅH
J VK L L ĘL ĒL ńL ņL M /O SP ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū -B ·D øD üD żD G G VK YK L ĘL ńL ņL M „M ķM
N P «P «V ĖV ķY Z tZ Z _ ·_ b` c` ` ` kp lp Ąr Ēr ār s ty uy y y ` a - m n ā ū ŗ Å § Ī Š é »£ Ā£ 3„ S„ o„ „ PŖ QŖ S¬ T¬ ²“ Ł“ µ *µ ĄŅ ęŅ PŌ vŌ Öä ļä ķī ļ Iļ Pļ :õ Zõ ųńųńųńųńųåųńųńųńųńųŽųŽųŽųŽųŽųŽų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ų×ųŠųŠųŠų×
hŃ:Ņ CJ h
hR% CJ h
hNN CJ h hć ķ hń;ū CJ aJ h
hG? CJ h
hń;ū CJ h RSP ,Q R ^S T *U V W RX Y ÉZ T\ 3] ·_ b` c` ` ` a Ėa b Yb Æb tc ńc yd se Jf g ig ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ig łg bh åh i Gj j ßj k Įl Ķl m n Io ēo ©q br r *s Øs Ųs Ģt !u cu u v tv Xw ·w Lx ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū Lx ēx ty uy y y z
| Ļ| Į} Z~ ~ Ē × ` a T
\
§
1 Ź [ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū [ g ā u Ü P ; ļ š C r ō ī ¤ „ į ā , F ŗ Š “ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū { e ¦ d e Š Ń : · {” }¢ £ w£ ü¤ ż¤ n„ o„ °„ ł„ «¦ pØ V© >Ŗ \Ŗ « ¬ ö¬ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ö¬ 9® Æ *° y± ?² Ė² ³ c“ ±“ µ 7µ „µ Ī¶ ø _¹ `¹ µ¹ ¶¹ » ?½ @½ ½ ½ Ū½ ,æ \Ą ÉĮ iĆ jĆ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū jĆ ¹Ć ŗĆ ¹Ä öÄ hÅ “Å Ę ²Ę ?Ē
Č ųČ ¢É Ė Ė lĢ =Ķ ,Ī Š ¢Š _Ņ Ó ³Ó Õ Õ fÕ gÕ Ö ļÖ 5× ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū 5× × Ų Ł }Ł Ś Ū «Ū ¬Ū ńŪ ņŪ Ż ńŽ Pß lą į ¾į ā ćā _ć ä ä Õä Öä å å Öå ē
é =ė ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū =ė 3ģ æķ ķī ļ ļ Sļ Tļ š š ń ó lō 8õ õ õ ŗõ »õ xö ų {ł
ś Īś ū Ėū Cü ż {ż d’ ` ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū Zõ „ś Ģś S s ” © d p ¹
C c ¦ £ ± # C ® Æ ń& ņ& ' ' .) F) b) ) , , <, =, ,- 8- . ¤. ż/ 0 <2 V2 a6 b6 Ŗ6 «6 ; ; C; D; .D 6D ŪE ēE óE ōE (F )F ČR ÉR īR ļR L_ a_ xb yb Ób Ōb ćl äl öp ÷p %q &q i
j
©
Ŗ
Z [ ųńųńųńųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųźųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųćųć
h¹ CJ h
hŽXś CJ h
hR% CJ h
hń;ū CJ h Z` a ,
Q | ß U Ķ y « g d { b Ø ø ° ' g ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū g N X £ » ÷ 7 9 ® Æ : © ō Ŗ ģ
L "! ^! Ü! æ$ % ń& ņ& ' ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ' ' ' Ļ( .) [* °+ , , <, =, ,- . >/ ż/ «1 <2 4 a6 b6 Ŗ6 «6 ö6 Ų7 {8 &9 2: ; ; C; ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū C; D; < = > > @ BA §B ŚC ·D ŪE óE ōE (F )F mF VG H ŲI śJ ¦K L M æN gP ®Q R ^R ČR ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ČR ÉR īR ļR S ĶS ĮT nV W X hY ©Z ž[ ¼] L_ m_ Ī_ 4a xb yb Ób Ōb c d i
j
©
Ŗ
·
Ü
C Ž % + Z [ ė ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ė $ % Å ³ Ž Ļ C D I m Ü ¼ - E Ü ū D ŗ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū $ % C D - 9 l Ē ” ” $” %” É„ Ź„ Ū„ Ü„ īÆ šÆ ° $° K° \° }° ~° ¶ ¶ ĆĘ ĪĘ NĒ XĒ ęŹ ēŹ Ė Ė WŠ XŠ Š Š ¹Ō ŗŌ śŌ ūŌ ŁÜ įÜ ė ė ģ ģ +ģ ,ģ š Ąš ³ń æń Źó éó Zõ rõ ų
ł
n o | } ³ Ó ® ó ō Ū ē ”# ¢# Į' Ā' ( ( (
( ) ) ųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųåųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųńųń h]$Ą hń;ū CJ aJ h
h¹ CJ h
hń;ū CJ h Zŗ ł ” ” $” %” A” Ŗ” ¢ ķ¢ }£ G¤ t¤ ļ¤ L„ É„ Ź„ Ū„ Ü„ +¦ Ѧ Ś§ ¦Ø u© 5Ŗ 3« ē« ¾¬ Ä ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū Ä U® W® ® ® źÆ ķÆ īÆ %° &° 1° 3° G° H° \° ]° }° ~° Ķ± /³ µ³ “ ż“ Cµ µ ¶ $¶ %¶ ?¶ @¶ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū @¶ ÷¶ ·¹ ŗ =¼ >¼ e¼ f¼ |½ +æ ?Ą sĄ tĄ ĢĮ šĀ £Ć oÅ ĆĘ ŁĘ Ē \Č ]Č qČ rČ £Č É ±É 6Ź ęŹ ēŹ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ēŹ Ė Ė BĢ ćĢ £Ķ Ī nĻ WŠ XŠ Š Š Ń óŃ ¬Ņ ĖÓ ¹Ō ŗŌ śŌ ūŌ Õ źÕ #Ö °Ö ŚÖ F× Ų $Ū ŖŪ ZÜ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ZÜ 5Ž µŽ 0ą ;ą 5į Cā Źä Ėä īä ļä ]ę ę )ē ē č Öé `ź ė ė ģ ģ +ģ ,ģ ńģ Tķ Łķ ļ Źš ³ń ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ³ń wó $ō õ ¢õ £õ ¼õ ½õ Ćö Ū÷ =ł =ś ū ¦ū ģü Xż ż ļż "ž mž ³ž o’ Ų 9 : U V ) - ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū - ! Ń Ņ ?
¦
ų
ł
n o | } Ļ / 4 } ® ó ō © Ž s ’ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ’ q @ ä \ ų 2 b Ū G! ų! Ō" V# W# ”# ¢# % 1' Į' Ā' (
( ) ) “) µ) ń+ Ć, ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł 1$ gdń;ū ) “) µ) ø- ¹- ß2 ą2 3 3 8 8 ·8 ø8 : : !; "; F; G; @ @ į@ ā@ @B AB G
G :G ;G zU {U a a Db Eb ^g jg mj yj n n En Fn oo po ¶o ·o éo źo s
s ;s ( ?( Ś( Ū( Ü( ) ) ) Ż* Ž* ß* + + + R+ S+ T+ K- L- M-
- - - £- ¤- „- . `. j. . ź. ģ. x6 y6 ųķāŚāųķāųķāųķāųĻāųĻāĒāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāųĻāø©āĻāųh`į hń;ū 5CJ aJ hR hń;ū CJ aJ mH sH hR hń;ū CJ aJ mH%sH% h`į CJ aJ hR h`į CJ aJ hQV CJ aJ hR hń;ū CJ aJ hR hQV CJ aJ hń;ū CJ aJ > ¹ 4 0 1 t u Ę Ē 1 I I Ä Å į . ' č * + a b Ž ś ņ ņ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś
& F gdń;ū gdń;ū Ž o! h" i" " " Ź" ½% ' >( ?( Ū( Ü( ) ) Ž* ß* + + S+ T+ L- M- - - ¤- „- °- `. j. ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdń;ū j. l. . . . ź. ģ. !1 k2 ŗ2 b3 ~4 \5 06 16 y6 z6 {6 |6 £6 ¤6 Ź6 Ė6 8 : ¼: l; ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń é ą Š^Šgdń;ū
& F gdń;ū Š`Šgdń;ū gdń;ū y6 z6 {6 6 ¤6 ŹG ø Yæ Zæ [æ aæ bæ cæ eæ fæ læ mæ næ oæ pæ ræ sæ tæ ųķāÖāŌāÉæ¹æ¹µæ¹æŖæ¹µ¦É hć ķ hć ķ 0J mH nH uhN-
hN- 0J j hN- 0J Uhń;ū hń;ū CJ aJ Uh`į hń;ū 5CJ aJ hR hń;ū CJ aJ hR h`į CJ aJ h`į CJ aJ l; I< ³< = p= 2> Q> "? @ X@ ŪA yB īC ¹D /E ŠE ÷F
G ŹG zø =¹ Cŗ Ķŗ ö ń ń é į ö ö ö ö į ö Ł Š Š Š Ł Č Č Č ö Ą ö
& F gdń;ū
& F gdń;ū h^hgdń;ū
& F gdń;ū
& F gdń;ū
& F gdń;ū gdń;ū Š^Šgdń;ū (1)Kihelkondade nõunike arv peab olema vähemalt viis ja nende arv kehtestatakse aeg-ajalt ringkonna nõukogu poolt uuesti.
(2)Kihelkonna nõunikud valitakse kihelkonna valijate poolt, kellel on kohaliku omavalitsuse organite valimise õigus kooskõlas käesoleva Akti ja 1949.a.Rahvaesinduste Akti esimese osa määrustega.
(1)Isik, kes ei ole käesoleva Akti või teise seaduse määrustega kooskõlas kuulutatud teovõimetuks, võib olla valitud ja saada kohalike võimuorganite liikmeks, kui ta on Inglismaa alam või Iiri Vabariigi kodanik ja on saanud valimistepäevaks 21.a. vanuseks, ja
a)tal on sellele päevale eelneva kaheteistkümne kuu jooksul ja ka hiljem säilitab antud kohaliku omavalitsuse organi valimise õigust, või
b)temal kui omanikul on või ta rendib maad või maja (koos ümbritseva maaga - premise ) selles rajoonis, või
c)tema põhiline ja ainuke töökoht kaheteistkümne kuu jooksul asub selles rajoonis; või
d)tema alaline elukoht asub selle viimase kaheteistkümne kuu jooksul selles rajoonis;
e)ta elas enne kihelkonna või kogukonna nõukogu liikmeks valimist kaheteistkümne kuu jooksul selles kihelkonnas või kogukonnas või siis nendest kolme miili piirides.
(1)Eesmärgil, et:
a)teostada oma funktsioone, mis on selle või teise seadusega ette nähtud, või
b)saada tulu selle territooriumi kasutamisest või arendamisest, võib peanõukogu omandada krunte, kas oma alluvuses olevas või siis väljaspool oma alluvust asuval territooriumil.
(2)Peanõukogu võib omandada lepingute sõlmimise teel krunte eesmärkidel, milleks ta on käesoleva või teise seadusega volitatud, vaatamata sellele, et need ei ole viivitamatult kasutusele võetud näidatud eesmärkidel; ja kuna nad on omandatud kooskõlas antud alajaotusega, siis nad võivad olla kasutusel nõukogu teiste funktsioonide teostamiseks.
(Viimane lõik on näide omavalitsuste nõukogude tegevuse illustreerimiseks).
2003.a.
KL.
PAGE
PAGE 8
Ķŗ :» » ē» ¼ ¼ ķ¼ ½ ł¾ ś¾ Fæ Gæ Oæ Sæ Tæ Uæ Væ Wæ Xæ Yæ Zæ cæ dæ ö ö ö ö ī ę ę ę į ö į Ō Ō į į į į į į Ņ Ę ½ h]hgdŃ:Ņ ų’ &`#$gdŃ:Ņ @ Š^@ `Šgdń;ū gdń;ū
& F gdń;ū
& F gdń;ū Š^Šgdń;ū dæ eæ pæ qæ ræ sæ tæ ż ń č ż ż ż h]hgdŃ:Ņ ų’ &`#$gdŃ:Ņ # 0 P °Š/ °ą=!°"°# $ %° 8 @ń’ 8 ń;ū N o r m a l _HmH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 ń;ū F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . ń;ū P a g e N u m b e r ī? Ä ’’’’ < > ÷ ų - / C D É Ą | õ ö ! " Ó ó f ) ± I
J
w
x
L M X Y F
ķ
3 I ' H I 9 : 2 ¾ Õ T U ¤ „ ŗ r B
© Ŗ Å Ę Ł x 2 © Ŗ 5 6 ¹ . `! ö!
# "# j$ k$ $ $ ł$ % "& =' ī' ļ' ( ( -) ^* + ”+ #, ō, . . ². ³. / å/ ²0 ä1 ²2 ³2 Ģ2 Ķ2 -3 C3 ŗ3 ;4 x5 6 27 '8 ł9 ś9 ,: -: : *; ī; < ·< ø< ü< ż< h= 2> ? ? Ņ@
B VC D D ĘD ĒD ńD ņD E /G SH ,I J ^K L *M N O RP Q ÉR TT 3U ·W bX cX X X Y ĖY Z YZ ÆZ t[ ń[ y\ s] J^ _ i_ ł_ b` å` a Gb b ßb c Įd Ķd e f Ig ēg ©i bj j *k Øk Ųk Ģl !m cm m n tn Xo ·o Lp ēp tq uq q q r
t Ļt Įu Zv v Ēw x y ×y `z az z z | | T} \} §} 1~ Ź~ [ g ā u Ü P ;
ļ š C r ō ī ¤ „ į ā , F ŗ Š “ { e ¦ d e Š Ń : · { } w ü ż n o ° ł « p V” >¢ \¢ £ ¤ ö¤ 9¦ § *Ø y© ?Ŗ ĖŖ « c¬ ±¬ 7 „ Ī® ° _± `± µ± ¶± ³ ?µ @µ µ µ Ūµ ,· \ø ɹ i» j» ¹» ŗ» ¹¼ ö¼ h½ “½ ¾ ²¾ ?æ
Ą ųĄ ¢Į Ć Ć lÄ =Å ,Ę Č ¢Č _Ź Ė ³Ė Ķ Ķ fĶ gĶ Ī ļĪ 5Ļ Ļ Š Ń }Ń Ņ Ó «Ó ¬Ó ńÓ ņÓ Õ ńÖ P× lŲ Ł ¾Ł Ś ćŚ _Ū Ü Ü ÕÜ ÖÜ Ż Ż ÖŻ ß
į =ć 3ä æå ķę ē ē Sē Tē č č é ė lģ 8ķ ķ ķ ŗķ »ķ xī š {ń
ņ Īņ ó Ėó Cō õ {õ d÷ `ų ał ,ś ś
ū ū Qü |ü ü ßü Uż ż Ķż yž ž «’ g d { b Ø ø
°
' g N X £ » ÷ 7 9 ® Æ : © ō Ŗ ģ
L " ^ Ü æ ń ņ Ļ .! [" °# $ $ <$ =$ ,% & >' ż' «) <* , a. b. Ŗ. «. ö. Ų/ {0 &1 22 3 3 C3 D3 4 5 6 6 8 B9 §: Ś; ·< Ū= ó= ō= (> )> m> V? @ ŲA śB ¦C D E æF gH ®I J ^J ČJ ÉJ īJ ļJ K ĶK ĮL nN O P hQ ©R žS ¼U LW mW ĪW 4Y xZ yZ ÓZ ŌZ [ \ <] g_ {` _a b pc ®d Æd Ćd Äd ćd äd e &f äf g g įg öh ÷h %i &i Li xj gk Tl Tm zm „m Hn ÷n ēo p Åq ķr s Ds ģs µt u ²v ®w Čx ōy >{ { { | i} j} ©} Ŗ} ·} Ü} C~ Ž~ % + Z [ ė
$ % Å ³ Ž Ļ C D I m Ü ¼ - E Ü ū D ŗ ł $ % A Ŗ ķ } G t ļ L É Ź Ū Ü + Ń Ś ¦ u” 5¢ 3£ ē£ ¾¤ Ä„ U¦ W¦ ¦ ¦ ź§ ķ§ ī§ %Ø &Ø 1Ø 3Ø GØ HØ \Ø ]Ø }Ø ~Ø Ķ© /« µ« ¬ ż¬ C ® $® %® ?® @® ÷® ·± ² =“ >“ e“ f“ |µ +· ?ø sø tø Ģ¹ šŗ £» o½ Ć¾ Ł¾ æ \Ą ]Ą qĄ rĄ £Ą Į ±Į 6Ā ęĀ ēĀ Ć Ć BÄ ćÄ £Å Ę nĒ WČ XČ Č Č É óÉ ¬Ź ĖĖ ¹Ģ ŗĢ śĢ ūĢ Ķ źĶ #Ī °Ī ŚĪ FĻ Š $Ó ŖÓ ZŌ 5Ö µÖ 0Ų ;Ų 5Ł CŚ ŹÜ ĖÜ īÜ ļÜ ]Ž Ž )ß ß ą Öį `ā ć ć ä ä +ä ,ä ńä Tå Łå ē Źč ³é wė $ģ ķ ¢ķ £ķ ¼ķ ½ķ Ćī Ūļ =ń =ņ ó ¦ó ģō Xõ õ ļõ "ö mö ³ö o÷ ų Ųł 9ü :ü Uü Vü )ż -ž ! Ń Ņ ? ¦ ų ł n o | } Ļ / 4 }
®
ó
ō
© Ž s ’ q @ ä \ ų 2 b Ū G ų Ō V W ” ¢ 1 Į Ā
! ! “! µ! ń# Ć$ ø% ¹% .& 0& U& V& & r' ( ) ß* ą* + + ¤, - %. 0 0 ·0 ø0 2 2 2 2 2 2 !3 "3 F3 G3 c4 ~4 H5 Ę5 t8 8 8 į8 ā8 Š9 Ń9 : : @: A: Ü; B< D< < „> ?
? :? ;? ī@ ś@ źA ŅB šB 8C %D ĢD éD ¹E ĄF fG ńG ŃH ~I ±J ĪJ XK nL zM {M §M ØM ,N uO -P āP .Q ĘR S S ĄS ĮS ŚS ŪS "T #T DT ET ¼U }V :W óW ^Y wY AZ [ m\ $^ Ł^ _ ` ` E` F` oa pa ¶a ·a éa źa Įc e
e ;e ? Ū Ü Ž ß S T L M ¤ „ ° ą å ę ö ÷ ų % & Ń! # j# $ .% & ą& į& )' *' +' ,' S' T' z' {' Ē( Ą* l+ , ł, c- Ļ- . ā. / Ņ/ Ä0 1 2 )3 4 i5 ß5 6 §7 58 z8 ō8 ·9 ½: G; “; < a< = = g= > s? t? Ą? Į? É? Ķ? Ī? Ļ? Š? Ń? Ņ? Ó? Ō? Ż? Ž? ß? ź? ė? ģ? ļ? 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 x 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 8 0 8 0 0 0 0 0 0 x 0 8 0 8 0 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 0 0 0 @ 0 0 0 @ 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 P 0 0 0 0 P 0 x 0 X 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 0 0 h 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 Ø 0 0 0 0 Ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ø 0 x 0 ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Č 0 0 Č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 x 0 Š 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ų 0 Ų 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 ą 0 0 0 0 0 0 0 0 č 0 x 0 č 0 č 0 0 0 0 0 š 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ų 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 ( 0 x 0 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 0 8 0 x 0 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 H 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 0 0 P 0 x 0 X 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 x 0 h 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 Ą 0 x 0 Č 0 0 0 0 0 0 0 x 0 Č 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 ą 0 x 0 0 ą 0 0 0 0 0 ą 0 0 x 0 0 0 č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 ( 0 ( 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 H 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 0 0 0 0 P 0 0 0 0 0 0 P 0 0 0 0 X 0 0 0 X 0 x 0 ` 0 ` 0 0 0 ` 0 x 0 ` 0 0 0 ` 0 x 0 ` 0 0 0 0 0 0 0 0 h 0 x 0 0 x 0 h 0 x 0 0 0 h 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 Ø 0 0 0 0 0 0 0 0 ° 0 x 0 ° 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ą 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 Š 0 0 0 Š 0 0 Š 0 Š 0 0 0 0 0 Š 0 Š 0 Ų 0 0 0 0 0 0 0 0 Ų 0 0 0 0 0 0 0 0 ą 0 ą 0 0 0 0 0 0 0 ą 0 ą 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 č 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 @ 0 I My0 My0 @ 0 @ 0 My0 4 ą Ģ” Ā Ć Ļ ą į
J _ ļ 5 ą * d M ć Ż Ś S ž { Ö” ķ” w¢ Ę¢ ø£ ž¤ E¦ c§ ©§ ©Ø $© ķ© HŖ TŖ
« Ą« !¬ v¬ w¬ ɬ Ź¬ H® ŃÆ ļ° ² ² ä² i³ ń³ v“ 2µ p¶ ɶ `· Č· ¹ Ś¹ )ŗ o» ¼ ½ Żæ GĄ #Į Ā «Ā źĀ Ć £Ć Å Ę Ē °Č żČ Ź lĢ TĶ ÖĶ ķĪ )Š *Š pŠ qŠ “Š [Ņ óŅ Ó æÓ ūŌ ćÕ ~Ö ßÖ kŁ æŁ {Ū NÜ CŻ DŻ ŖŻ «Ż Ž 0ß ß ;ą į ~į `ć yć Ūä å Lę ¾ę æę ’ę ē 3ē č &č }č 6é aź ¤ė ģ ŗģ 8ķ aī aš ³š ćš kņ Ęņ Bō ō ö Ųö ÷ ®ł ŗł įł Eś ”ś ü 9ż Łż Īž Ö’ ¹ 4 1 u Ē 1 I I Å į
. ' č
+ b Ž o h i Ź ½ ? Ü ß T M „ ° ą å ę ö ÷ ų & Ń! # j# $ .% & ą& į& +' ,' S' T' z' {' Ē( Ą* l+ , ł, c- Ļ- . ā. / Ņ/ Ä0 1 2 )3 4 i5 ß5 6 §7 58 z8 ō8 ·9 ½: G; “; < a< = = g= > s? t? Ą? Į? É? Ķ? Ī? Ļ? Š? Ń? Ņ? Ó? ļ? Oy0 0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 Oy0 ¶{ -B Zõ ) ī¤ y6 tæ ¤ « µ ¾ Ē Š Ö Ś I B! =/ 2? SP ig Lx [ ö¬ jĆ 5× =ė ` g ' C; ČR pk ķz ė ŗ Ä @¶ ēŹ ZÜ ³ń - ’ Ć, "; źI a źo Š| 3
¢ E“ uĀ żÖ Dė ŗś Ž j. l; Ķŗ dæ tæ „ § Ø © Ŗ ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Ń Ņ Ó Ō Õ × Ų Ł Ū ą į sæ ¦ ! !’’’ Ę² ¤! Ę² Ę² ¬ Ę² Ę² \:$ L$ ż< ż< = ļ? E$ W$ = = = ļ? = *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags PlaceType = *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags PlaceName 9 *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttagsplace G M O R S c d p q z { „ ¦ Ø © ± ² æ Ą Ė Ģ Ó Ō Ł Ś Ü Ż ā ć é ģ ö ś & ' , / 9 : A E G H Q R V d l m u v „ ¦ ° ± ŗ » Ē É Ģ Š Ö × č é ņ ó ś ū ž ’
% & 0 1 3 4 = > E F Q R T U W X ] ^ j k q r v w
„ ¦ © Ŗ ® Æ ø ¹ Ē É Ņ Ó Õ Ś ā ć é ź ó ō ü ż , - 7 8 C D M N V W ` b d e m n p u { | £ ¤ § Ø ¬ ¾ Ā Ź Ė Ķ Ņ Ų Ł ā ć ė ģ " % & ( ) + 0 6 7 < = E F K L U V b d g h m n x z } ~
¤ „ « ® · ø Ā Ć Ķ Ī Š Ń Ś Ū ć ä ķ ī ō ö ł ś $ % / 0 6 8 ; < F G P Q W Y _ ` k l p q z ~ ¢ £ ¦ § ¬ ± ² “ µ ŗ » Ģ Ķ Ō Õ Ž ß ó ö # % & / 1 7 ; C D Q R b c m n t u } ~ ¤ „ ² ³ ŗ » Į Ā Ģ Ī Ń Õ Ö × Ż Ž ä å ķ ļ ņ ų ž ’
! + , 3 4 : ; J K V W ` b d l o p y z „ ¦ ° ± ³ “ ŗ » ½ Ā Š Ń × Ų Ū Ż ź ģ ž ’ ' * 3 4 6 ; C D J K T U ] ^ d e t v y z | } ° ± Ā Ć Ń Ó Ö Ś ß ą č é ō õ ž & ' 3 4 < > E F H M W X e g o p r w | }
Æ “ ¼ ½ æ Å Ė Ģ Õ Ö Ž ß å ę é ź ķ ī ņ ó ÷ ų ś ū
%
&
3
4
<
=
G
J
]
^
e
f
m
n
u
y
®
·
ø
Į
Ā
É
Ź
Ń
Ó
Ö
×
Ü
Ż
ć
ä
ļ
š
ł
ū
’
% & * + / 0 7 8 > ? I M V Y ] ^ f g p q u v } ~ ¢ £ Ŗ « ¶ · Ā Ć Ļ Š × Ų Ü Ż ā ć ķ ī ÷ ų ż ž ( ) . / 2 3 < = E G J K S \ i j n o x y } ~
” ¢ Ø © ¬ ø ¹ Ć Ä Ė Ģ Ö Ų Ż Ž č é ė ģ ņ ó ü ż
)
*
-
.
2
3
<
=
D
I
Q
R
Y
Z
f
g
p
q
w
x
}
~
§
Ø
Æ
°
²
³
ø
¹
Ć
Ä
Ļ
Š
Ö
Ų
Ž
ß
ė
ļ
÷
" % ) / 0 A C M N Q R \ ^ b g k l r s v w ~ § Ø Æ ° ¶ · ¼ ½ Ā Ć Ē Č Ė Ģ Ó Õ Ū Ü ē č ź ė ī ļ ó ō ż ž " # - / 1 < @ A G H N O R S X Y _ ` d e k l r s w x | }
£ ¤ Æ “ ¹ ŗ ½ ¾ Å Ę Ķ Ņ Ö × Ž ą ä å ė ģ š ņ ö ÷ ś ū ! + - 0 4 < = G M P Q X Y a b l m q r z { ” ¦ § ® “ µ » ½ Ć Ä É Ź Õ Ö Ų Ł Ü Ż į ā ė ģ ī ļ ō õ ž ’ % ) - / 2 6 A B J L O P Z [ ] ^ h m x y
¤ „ ° ± ³ “ ŗ ¼ æ Ä Ē Č Ģ Ķ Š Ņ Ž ß å ė ļ š ś ū
! # % & ) * / 0 9 ? F K V X [ _ h i m n u v ¢ § Ø ¶ · ½ æ Ä Å Ķ Ī Ń Ņ Ö × Ł Ś ß ą ę ē ģ ķ õ ö ż ž ( ) 7 : D E Q R [ \ b c k l u v ¢ £ Ø © ³ “ ¼ ½ Ē Č Õ Ö Ś Ū ć ä ń ņ $ % 0 4 7 8 : > G H J K R S b c n o w x { | ¢ £ Ø Ŗ ° ± “ µ ¼ Į Ē Č Ō Õ Ž ß ä å ź ė ō õ ÷ ü
# $ ' ( 0 5 9 : ? @ M N U V ] ^ b c f g k l p q z { ” « ¬ ° ± ¹ ŗ Ć Ä Č É Ņ Ó Ū Ü ā ć é ź ń ó ł ś ’
" # % & - / 3 4 < = C E J K R U a b d e m n s t z {
” „ Ŗ « ° ± ø ¹ ½ æ Ā Ć É Ź Ų Ś ą į ę ē ė ģ õ ö
( ) - . 3 4 : < E F K R Y Z e f v w ” ¢ Ŗ « ³ “ ¹ ½ Ą Į Ļ Š Ł Ś Ž ß é š ņ ó ų ł # . 1 7 8 > @ C G L T d e i j p r y z ¢ £ ¦ § Æ ² ³ ¹ ŗ Ģ Ī × Ų Ż ä ļ š # $ ) * 0 1 @ D H I O P U X ] ^ c f m {
Æ ± ø ¹ Ā Ć Ė Ģ Ó Ō × Ų Ü Ż ä å ģ ķ š ń ÷ ł ) * 3 5 8 9 ? @ H I S T [ \ f g | } ” ® ø ¹ ¼ ½ Å Ē Ė Ģ Ļ Š Ų Ł į ā å ę ķ ī ń ņ ö ÷ ’ " # ( ) , - 2 3 : ; > ? C D M N W X ` b i q t u } ~ § Ŗ ¶ · ¹ ŗ Ā Ę Ī Ļ Ų Ś Ū Ü Ž ć ģ ķ ō õ ž
! " * + 5 7 : ; B C F M P T [ \ ` a f g q s w } „ ® ² ¼ ½ Ā Ć Ē É Ģ Ķ Ō Õ Ś Ū Ž ß å Ø Ŗ ² ³ 3 6 @ A Ń Ņ Ż Ž ķ ī !# "# )# *# h$ k$ u$ v$ $ $ $ $ ģ' ļ' ö' ÷' ( ( %( '( . . . . °. ³. Ä. Å. °2 ³2 Ā2 Ć2 Ź2 Ķ2 Ų2 Ł2 ÷9 ś9 : : *: -: =: >: F: G: µ< ø< ¾< Ą< ś< ż< = = ? ? ? ? cC dC qC sC ļD ņD ÷D ųD „E ¦E ØE ©E F F F F ²H ³H ¶H ·H ŅN ÓN ŌN ÕN įN āN R R R !R 'R (R R R R R µW ·W ĮW ĀW `X cX qX rX ~X X X X X X oh ph }h ~h Ēj Čj Ėj Ģj k k k k rq vq ~q q q q q q ^z bz sz tz z z z z - . ; < u w z { u v w x z { ” ¢ Ø © ¬ ± ² ¶ · ½ ¾ Ā Ć Ę Ē Ļ Š Ö Ų Ū ą ā ć é ź ń ņ ’
" # ' + 2 3 7 8 ; < E F N R U V ] ^ f g n r z { ¦ ;
=
?
@
D
E
M
¤
„
²
š ó ż ž , 7 8 A G Z [ f g p t ~ © Ŗ ³ “ Ą Ā Å É Ļ Š Ł Ś Ž ß ć ä ź ė ņ ö
) * 5 9 B C O P ] ^ c d p q { | ~ ¤ „ « ¬ “ µ ¾ æ É Ź Ó Ō ß ą ģ š ś ū
$ % - . 1 2 ; < A C F J T U _ ` e g j k t u £ ¤ © Ŗ µ ¶ ¼ ½ Ģ Ķ Ū Ż ą į å ę ź ė ī ļ ÷ ł ü ż % & * , 6 8 A B K L U V Z [ a b d h p q u v y z
¢ “ ¼ ½ Č É Ó Ō ß ä ī ļ ń ņ ś ū ż ž ! * . 8 9 I J O W ] ^ f g q r w x ± ² · æ Å Ę Ī Ļ Ł Ś ß ą ē č ņ ó ü ż & ( 2 3 9 : = > B D J N U Y c e h i s t { } ® Æ “ ¼ Č É Ī Ļ Ō Õ Ž ą ć ä é ź ń ņ ū ż " # & ' , - 4 5 < = D H N O V W _ f m o s t w x } ~
§ Ø ® ø ½ Ć Ä Ļ Š × Ų ą ä ī ļ ÷ ų , - 2 4 7 8 A B H I Q R a b e f o p y } ” ¢ Ŗ « ® ° ² ¶ ¼ ½ Ä Å Ķ Ō Ü Ż ą ā å ę š ń ż ž ) * 1 2 ; < D E I Q V _ d e o p y } ¦ § ± ² ŗ » Å Ę Ļ Š Ś Ū Ž ß ę č ņ ó ų ś ü ż ! " * + ; = D E G H L M V W c g j k o p t u }
Ŗ « µ ¹ Ć Ä Ķ Ī Ś Ū ß ą č ź ķ ń ö ÷ ü ż ’ # $ * + 1 2 5 6 ? @ L M O P U V Y Z d e o p z ¤ Ø ® “ µ · ø » ¼ Ę Ē Ń Ņ × Ų Ü Ż č é ń ņ ö ÷ ü ż
& ' + , > @ C G N O Y Z b | © Ŗ ² ³ · ø Ā Ć Å Ę Ī Ń Ż Ž ą į é ź ģ ķ ’
! , . 8 < F H K O U V b d g h q r z { „ ¦ ° ³ µ ¹ Į Ā Ī Š Ł Ś ß ą ä å ÷ ų " # ( ) 1 2 7 ; E F S U X Y ^ _ d f i m v w ~ ” ¢ „ ¦ Ŗ « µ ¶ » ¼ æ Ē Ė Ģ Ō Ö Ł Ś ģ ķ ÷ ų
! & ' - . 3 4 9 : > ? H I S X _ ` k l t u
¢ £ ¬ µ ¶ æ Ą Ę Ē Ļ ” Ŗ « ³ µ ŗ » Ā Ä Ē Č Ī Ļ Ó & ' / 0 : ; D E O P Z [ a b o p y { } ¤ „ Æ ° ¹ ŗ Į Ā Č Ģ Ń Ņ Ų Ł Ž ß ā ć é ź ņ ó ż ž # % ) . 7 8 = > J K U W Z ` g h q r { § © ¬ · ø Ä Å Ī Ļ Ų Ł å ę č é š ń ś ü ’ " # ) * 6 7 C D F G N O W X ] ^ g h u y ¢ £ ¬ · ø ŗ » Ā Ä Ę Ē Ź Ė Š Ń ä å ķ ņ ÷ ų & ( + , . / 3 4 6 7 D E K L R S ] ^ e f o q y z ¦ § ® Æ · ø ½ ¾ Ä Å Ķ Ī Ų Ł ā ć ė ģ ś
! * + 5 6 C D L M Q R Z [ ] ^ c d l q y „ ¦ ® µ Č É Ó Ō Ų Ł Ü Ż į ā ó õ ų ū $ * + / 0 7 8 @ A H I Q R ] ` c g l m p q ” § ¬ ® Æ ³ µ æ Ą Ä Å Ė Ģ Ļ Š Ł Ū Ž ß ä ę š ń ż ž
" # ) * - . 3 4 @ A I J O P R S Z [ c d u w } ~ ” „ ¦ ° ± “ µ ¼ ½ Ę Ē Ģ Ķ Õ Ö ß ą č é ė ģ ń ņ ż ž $ % . 2 < = ? @ J K S T \ ] n q v {
¢ £ ® ¶ ø ŗ » ¾ æ Å Ę Ģ Ķ Ö Ų Ū ß å ē ś ū ” ” ” ” ” ” '” (” :” ;” G” H” T” X” ]” ^” f” g” m” >¢ G¢ O¢ P¢ [¢ \¢ c¢ d¢ k¢ S¤ T¤ V¤ W¤ c¤ d¤ Ų¬ Ł¬ ܬ Ż¬ ā¬ ć¬ 6 7 9 : ]± a± c± e± “± ¶± ı ʱ g» k» v» w» ·» ŗ» Ą» Į» Ē» Č» ęŹ ēŹ čŹ źŹ vĢ wĢ Ģ Ģ Ķ Ķ )Ķ *Ķ dĶ gĶ qĶ rĶ ©Ó Ó ½Ó ¾Ó ļÓ ņÓ üÓ żÓ Ō Ō ļÜ šÜ üÜ żÜ Ż Ż *Ż +Ż ē ē &ē 'ē Qē Tē bē cē aķ cķ fķ gķ ķ ķ ķ ķ øķ »ķ ½ķ ¾ķ Ģņ Īņ Łņ Śņ zü }ü ü ü ü ü ü ü Ŗü «ü ©ž Ŗž Æž °ž z | ¹ ŗ Ä Å Ģ Ķ % & . / " # $ * + i j w x
¤
„
Æ
°
¼
½
ŗ ¼ Č É J K L M ¬ Æ » ¼ ļ ó % & F! G! J! K! ! ! ! ! ! !
$ $ !$ "$ :$ =$ K$ L$ >% @% C% D% ¤& ¦& «& ¬& ( ( ( ( V* W* Y* Z* _. c. e. g. Ø. «. µ. ¶. 3 3 13 23 A3 D3 O3 Q3 5< 6< @< A< H< I< ņ= õ= > > &> )> :> ;> @> A> ĘJ ŹJ ÕJ ÖJ ģJ ļJ ūJ üJ lW mW yW zW vZ zZ Z Z ŃZ ŌZ ßZ ąZ įd äd źd ėd ōh ųh i i #i &i ,i -i g} k} }} } §} Ŗ} °} ²} µ} ¶} - . X [ ` a e f # & 5 6 A E T U ^ _ D E K M Ī Ļ Š Ń " % . / Ē Ź Ń Ņ Ł Ü ä ę ó§ ō§ Ø Ø $Ø *Ø ,Ø -Ø {Ø ~Ø
Ø Ø Ø Ø #® &® /® 0® Ų¾ Ś¾ ę¾ č¾ Xæ Yæ [æ \æ äĀ čĀ źĀ ģĀ Ć Ć Ć Ć #Ć $Ć UČ YČ fČ gČ Č Č Č Č ·Ģ »Ģ ĒĢ ČĢ ųĢ ūĢ Ķ Ķ įŌ āŌ åŌ ęŌ ć ć ć ć §ć Øć ä ä
ä ä )ä ,ä Bä Cä Čč Źč Ńč Óč Åé Ēé Ļé Ńé ėė ģė ūė üė }ķ ~ķ ķ ķ ö ś l o x y $ % z } Ś Ü ā ć «
Æ
¹
ŗ
ń
ō
’
ķ ļ ÷ ł ¢ § Ø Ą Ć Ś Ū
! ! ! ! ²! µ! æ! Ą! ¶% ŗ% Ļ% Š% Ō% Õ% Ż* į* ķ* ī* + + + + (+ )+ 0 0 Ŗ0 «0 µ0 ø0 ¾0 æ0 2 2 2 2 3 #3 03 13 D3 G3 M3 O3 8 8 Ø8 ©8 ß8 ā8 ē8 č8 >: A: F: G: ? ? ? ? 8? ;? F? G? xM |M M M ŁS ÜS åS ęS BT ET PT QT vY wY yY zY ~Y Y \ \ \ \ ` ` $` %` C` F` J` L` ma qa |a ~a µa øa Ėa Ģa ēa źa ņa óa
e e e !e 9e ē °š “š Āš Ćš ąš ćš ńš ņš hņ lņ ~ņ ņ Ćņ Ęņ Óņ Ōņ ?ō Cō Fō Hō ō ō ō ō / 2 B D s v Ä Ē Š Ń Ā Å Ź Ė ś
ü
( , < = E F _ b h j < @ Q R Ś Ż š ņ % ' Ü ą ū ü ( ) Q T _ ` J N \ ^
¢ „ ® ° # & 8 9 '' /' 5' 7' ß5 į5 ä5 å5 ź5 ė5 õ5 ö5 ż5 ž5 6 6 6 6 6 6 6 6 6 6 !6 &6 -6 .6 56 76 ;6 <6 A6 B6 J6 K6 V6 W6 ]6 ^6 h6 i6 r6 s6 ~6 6 6 6 6 6 6 6 ¤6 Ø6 «6 ¬6 ³6 µ6 ·6 ø6 ½6 Ā6 Ė6 Ģ6 Ų6 Ł6 į6 ā6 ź6 ė6 ņ6 ō6 ų6 ł6 7 7 7
7 7 7 7 7 '7 (7 -7 .7 87 97 @7 A7 O7 P7 W7 X7 Z7 [7 `7 a7 g7 h7 l7 m7 v7 w7 ~7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 „7 Ŗ7 “7 µ7 æ7 Ą7 Č7 É7 Š7 Ń7 Ó7 Ō7 Ü7 ā7 č7 é7 ī7 ļ7 ś7 ü7 8 8 8 8 8 8 8 8 %8 &8 )8 *8 .8 /8 38 88 B8 C8 J8 K8 R8 S8 \8 z8 }8 8 8 8 ō8 ÷8 9 9
9 9 9 9 9 9 (9 )9 .9 09 69 :9 B9 C9 O9 P9 X9 Y9 a9 b9 g9 h9 q9 r9 {9 |9 9 9 9 9 9 9 ¦9 §9 Ŗ9 «9 µ9 ŗ9 ¾9 Ą9 Ć9 Ä9 Ę9 Ė9 Ō9 Õ9 Ł9 Ś9 Ż9 Ž9 ć9 ä9 ė9 ģ9 ö9 ÷9 : : : : : : : $: +: ,: .: /: 4: 5: =: >: K: L: T: V: Y: Z: \: `: i: j: n: o: r: s: w: x: : : : : : : : : §: ®: ¶: ø: ŗ: æ: Ā: Ę: Ķ: Ī: Õ: Ö: Ż: Ž: ģ: ķ: š: ń: ų: ł: ū: ’: ; ; ; ; ; ; ; ; *; +; 1; 2; :; ;; A; C; F; I; N; O; R; S; [; _; b; c; e; f; l; m; q; r; u; v; z; |; ; ; ; ; ; ; ¤; „; ; Æ; ²; ¶; ŗ; »; Ć; Ä; Ę; Ē; Ķ; Ī; Õ; Ö; ä; å; č; é; š; ń; õ; ö; ü; ż; < <
<
< < < < < !< "< &< '< ,< -< 4< 5< C< D< G< H< O< P< V< a< c< e< f< j< k< o< p< z< {< ~< < < < < < < < ¢< £< ±< ²< µ< ¶< ½< ¾< Ä< Å< Š< Ń< Ō< Õ< ß< ą< ć< ä< č< é< š< ń< ö< ÷< ü< ż< =
= = = #= $= '= (= 3= 5= 8= <= A= B= E= F= K= L= U= V= Z= [= a= c= f= i= n= o= s= t= y= z= = = = = = = „= §= «= ¬= ¶= ·= æ= Ą= Ę= Č= Ė= Ģ= Ļ= Š= Ł= Ś= ą= į= ä= å= é= ź= ō= õ= ų= ł= > > >
> > > '> (> ,> -> 5> 6> ?> @> I> J> N> O> U> V> a> c> j> k> m> q> z> {> ~> > >
> > > > > £> ¤> «> µ> ·> ¼> É> Ź> Ō> Õ> Ū> Ü> ä> å> š> ņ> ō> õ> ł> ś> ż> ?
? ? ? ? ? ? '? )? -? .? 1? 2? 8? >? G? H? O? P? V? W? d? e? q? u? |? }? ?
? ? ? ? ? ¢? £? «? ¬? ½? Ō? Ü? ß? é? ļ? K M ¦ Ø / B 1 3 b d Ą Ź ® { | ö Ö Ż ÷ ž f j ² ¼ J
]
+ / M V Y ] G
Q
3 7 L P I V : D 2 4 ¾ æ Õ Ž U a „ § / 0 r y B H
Ŗ ¶ Ę Č Ū Ž } Ī Š 6 @ ¹ Å . 0 `! h! ö! ų!
#
# "# )# k$ u$ $ $ ł$ ū$ % % "& .& =' H' ļ' ( ( %( 8* :* _* k* ¢+ ¤+ $, +, . . ³. Ä. / / č/ ģ/ ä1 ė1 µ2 Ā2 Ķ2 Ų2 -3 /3 F3 I3 ŗ3 Į3 ;4 ?4 x5 5 6 6 27 <7 ś9 : -: /: : ¢: *; /; ī; š; < < ø< ¾< ż< ’< h= n= 2> 8> ? ? Ņ@ ×@
B B XC cC ½D æD ŹD ŚD ņD ÷D E E /G 1G SH fH J ¤J L L *M /M N N O O SP \P äQ éQ TT _T ·W ĮW eX qX X X Y Y ĖY ÖY Z $Z \Z cZ ³Z ŗZ w[
[ ó[ \ |\ \ s] {] J^ L^ _ _ i_ o_ ł_ ū_ b` f` ę` ź` a ¤a Gb Ib b b įb åb c c Ķd Ļd e e f f Ig Qg ēg ķg ©i “i bj dj j ©j *k 5k «k µk Ųk äk Ģl Õl !m #m cm mm m m n n tn }n Xo Zo ·o »o Lp Zp ēp õp xq ~q q q r r
t t Ļt Śt Įu Ću Zv ^v v v Ēw Éw x ¢x y y ×y åy dz sz | -| | | T} Y} ^} b} Ŗ} “} 1~ <~ Ź~ Ģ~ ¦ [ d g i ā ź w z ß ā P U ;
=
ó + r ~ ō Ø ³ ā ī F N ŗ ½ Š × “ ¼ { e j ¦ h { Ń Ż : < & { } w [ ] o y ° “ ł ¬ ® q v V” ]” £ £ ¤ ¤ ö¤
„ Ų¦ ܦ § § *Ø >Ø y© © Ŗ °Ŗ ĖŖ ßŖ « ¬« c¬ w¬ ±¬ ³¬ 7 9 „ « Ī® Ō® Æ° ¹° wµ yµ µ µ Ūµ ēµ ,· 6· Āø Äø m» v» ŗ» Ą» ¹¼ »¼ ö¼ ž¼ j½ p½ ·½ ¾½ ¾ ¾ µ¾ Į¾ Aæ Mæ
Ą Ą ųĄ śĄ ¢Į ØĮ Ć Ć Ć Ć lÄ rÄ ?Å CÅ ,Ę 7Ę Č !Č ¢Č ØČ _Ź fŹ Ė #Ė ³Ė æĖ Ķ )Ķ gĶ qĶ Ī ¤Ī ļĪ ńĪ 5Ļ =Ļ Ļ ©Ļ Š &Š Ń Ń }Ń Ń Ņ Ņ Ó -Ó ÆÓ ½Ó óÖ üÖ P× X× lŲ rŲ Ł Ł ¾Ł ÅŁ Ś Ś ćŚ ńŚ _Ū oŪ GÜ QÜ Ü ŌÜ ŁÜ ćÜ Ż *Ż ÖŻ āŻ ß &ß =ć Cć ķę łę ē &ē Tē bē č č č č é »é ė ė fģ jģ lģ rģ 8ķ Dķ ķ ķ »ķ æķ š š {ń ń ņ ņ Īņ Łņ ó ”ó Ėó ×ó Cō Uō õ zõ ’÷ ų `ų mų ał kł ,ś .ś ś §ś
ū ū ū ū Qü ]ü }ü ü
ü ü ü Ŗü ßü ēü Uż Wż ż ż Ķż Ōż {ž ž ž ž ®’ ·’ d g ~ ø ŗ
°
¼
* 3 N X X b £ ¦ ¾ Č ÷ 6 X Z Æ » : < © ® Ŗ ¬ ģ ö
L U " $ ^ c æ Ę % Ļ Ö .! :! [" ]" °# ·# $ !$ =$ K$ ,% 6% & & >' I' «) ²) , , w. y. «. µ. ö. ų. Ų/ ā/ {0 0 &1 01 22 >2 !3 13 4 4 5 $5 6 6 9 9 Ś; ė; ·< Č< Ū= Ž= ÷= > )> :> m> o> V? Z? @ £@ śB üB ¦C ®C D ¤D E E ®I ·I J J ^J `J ĢJ ÕJ ļJ ūJ K K ĶK ÕK nN O O O ©R “R ¼U ČU oW yW ĪW ŠW 4Y @Y |Z Z ,\ .\ \ \ _a fa c c ²d Ād Ēd Īd äd źd e „e &f (f äf īf g !g g g įg čg śh i &i ,i xj |j gk ik Tl ]l Tm Zm zm |m §m «m Kn Rn żn o ēo ėo p p Åq Īq ķr ór s s Fs Ms ļs ös µt ¹t u u ²v øv ®w “w Čx Ļx 7z Iz >{ N{ { { { { | | k} Ø} Ŗ} °} ·} ¹} Ž} ā} F~ J~ ā~ ę~ % / + 0 - [ ` ( 5 Å Ģ ³ ¾ Ž ą Ļ Ō G T I T m o Ü ē " ¼ Å - 0 E K ū D I ł ž % . A C Ŗ Æ ļ ö K U t y ļ ń O b Ź Ń Ü Ž . 7 Ń Ü Ś Ü ¦ « u” w” 5¢ >¢ 3£ :£ ē£ é£ ¾¤ Ť Ä„ Ź„ [¦ ^¦ ¦ ¦ § § Ø !Ø KØ [Ø `Ø jØ ~Ø
Ø /« 4« µ« ŗ« ¬ ¬ ż¬ C E ®
® (® /® @® L® ·± ¼± ² ² A“ K“ f“ k“ +· 6· Bø Lø Ģ¹ Ó¹ šŗ õŗ o½ w½ Ć¾ Ę¾ ܾ ę¾ Mæ Oæ `Ą pĄ £Ą ŖĄ Į &Į äĮ óĮ 6Ā AĀ Ć Ć BÄ MÄ ćÄ ģÄ £Å ©Å Ę Ę nĒ tĒ [Č fČ qÉ vÉ óÉ žÉ ¬Ź ±Ź ĖĖ ŌĖ ½Ģ ĒĢ ūĢ Ķ Ķ Ķ źĶ šĶ #Ī 'Ī ÜĪ äĪ $Ó ©Ó ŖÓ ³Ó 5Ö “Ö µÖ ŗÖ ;Ų =Ų 5Ł @Ł ĪÜ ŲÜ ļÜ ÷Ü ]Ž kŽ Ž Ž )ß >ß ß ß ą ą Öį ąį `ā jā ć ć ä
ä ,ä Bä ńä ÷ä Tå _å ē ē Źč Ńč éė ėė ķ ”ķ ½ķ Āķ Ćī Ėī Ūļ ąļ =ń Fń @ņ Jņ ó ó ō ō ģō öō Xõ Zõ õ „õ ļõ ūõ "ö $ö mö uö ³ö ¼ö o÷ q÷ ų ų =ü Kü Vü _ü )ż 4ż ! & ” µ ? C ¦ Ŗ ü ¹ » $ Ļ Ų / 1 4 : ±
¹
ō
’
© “ Ž ą s ~ ’ q s @ E ä ę ų ’ 2 8 b h ' Ū å “ æ Õ U Z ` 1 6 Å Ś I N ! ! ń# ū# ×$ Ł$ ¼% ¾% 3& T& Y& e& & “& r' }' ) “) ć* ķ* ¤, “, - $. 0 Ŗ0 ė0 1 2 2 2 2 2 2 %3 03 G3 M3 d4 j4 ~4 4 H5 U5 ¢8 Ø8 9 9 Ó9 : : : A: F: Ż; A< G< T< č> ź> ? ? ś@ ü@ ķA ÷A ŅB ÜB ńB óB 9C =C %D /D ĢD ÓD źD ģD ¹E ÄE ĄF ĖF fG vG ņG H ~I I ±J øJ ĻJ ŃJ YK bK ~M M ØM ÆM ,N -N uO |O -P /P āP ēP .Q 5Q ĘR ĶR S S ĮS ÄS ÜS !T ET PT čU źU ~V V ;W FW óW łW ^Y aY ŪY ŻY BZ [ [ [ ^ ^ Ł^ ć^ _ ` ` $` Ś` Ü` sa ua ŗa Ėa źa ņa Įc Ęc e e ķ aš mš ·š Āš Rņ ^ņ oņ ~ņ óó õó ö ö Łö ÷ ®ł øł »ł ½ł āł ēł Fś Kś ¢ś ¤ś żü ’ü 9ż Aż Łż ēż Īž Üž Ö’ ą’ 4 7 5 7 v Å 2 4 J P J Å Ź . 3 ę ń / < o u k § ' C E Ż ć å ( Q S £ ° ß ą ć ī ō ž ^" a" # # j# p# Ō$ Ł$ ļ% ń% U& a& ā& ' "' $' 3' 5' V' y' ' ' + + ¬+ ®+ ž, - g- Ī- µ. ·. / / Ō/ Ų/ Ä0 Ę0 ?1 A1 2 Ł2 Ś2 ā2 4 4 i5 k5 Ń7 Ó7 8 8 9 9 ½: æ: G; N; “; ŗ; <
< a< e< g= n= > Æ> t? æ? Å? Ē? É? Ģ? Ō? ģ? ļ? 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 / E ö ¾ Õ Ŗ Å Ę Ł Ŗ
# "# k$ $ . ³. ŗ Š >¢ \¢ 7
ü ü d | £ ¼ Ū= ó= ļJ K LW mW $ - E % A ® &® Ć¾ Ś¾ ĮS ÜS ^Y wY AęĢ’ tCT!zķ’ ĆE\NĪ’ hžĘ h^h`žo( . hžĘ h^h`žo( Š0żĘ Š^Š`0żo( . hžĘ h^h`žo( x Š0żĘ Š^Š`0żo( . Š0żĘ Š^Š`0żo( . Š0żĘ Š^Š`0żo( . 8žĘ 8^8`žo( ) O Š0żĘ Š^Š`0żo( . tC ę6ŗn w_6 TbY DW4 m,č ĆE\ iKKG $o ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ’’ å
NN N- R% G? QV ¹ Ń:Ņ `į ć ķ ŽXś ń;ū / ~į `ć . ā. ļ? e0B ’@ ĘD ĘD Üņ ĘD ĘD | N O P Q R T ° ° z8 ī? ` @ ` V ` °@ ` Z ` \ ` ^ ` Ä@ ` . ` `@ ` p@ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " 1 šŠ h »ä¦ćÄäĘ K '| Ć © å '| Ć © å ! š “ “ 24 +> +> 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ń;ū ’’ ( V a l i m i s s e a d u s K o i t K o i t 0 ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 p ° ¼ Ģ Ų ä ō
, 8
D P X ` h ä (Valimisseadus Val Koit mis oit oit Normal s Koit l s 7 it Microsoft Word 10.0 @ 5z
@ ØZĆāŹ@ ŅĢćŹ '| Ć ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ü h p Ø ° ø
Ą Ū ä Kodu s å © +> {
(Valimisseadus Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ž’’’ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ž’’’£ ¤ „ ¦ § Ø © ž’’’« ¬ ® Æ ° ± ž’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’¹ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F b<Ģ揻 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ ć | W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ %Ä S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ ¢ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ Ŗ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q