Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ‘“þÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥ÁU@ ð¿fÉbjbj¬›¬› .ÌÎñÎñA ÿÿÿÿÿÿˆ˜˜˜˜˜˜˜¬4448lD°¬ï*¶ØØ"úúúúúú¢)¤)¤)¤)¤)¤)¤)$¥+R÷-lÈ)á˜úúúúúÈ)˜˜úú©*¼'¼'¼'úD˜ú˜ú¢)¼'ú¢)¼'¼'Î'˜˜Î'úÌ …'aúÊ4>$ÎÎ'†)¿*0ï*Î'c.'Žc.Î'¬¬˜˜˜˜c.˜Î'¸úú¼'úúúúúÈ)È)¬¬„ 0š'"¬¬0 Bakunini neljas kõne Rahu ja Vabaduse Liiga kongressil 1868.a. (Trükitud raamatus: «AB>@8G5A:85 0728B85 =B5@=0F8>=0;0» AB@. 339-365). Kodanikud! Ma olen õnnelik, et saan teie kohalolekul võtta vastu käe, mis on nii avameelselt sirutatud meile ühe Poola sotsiaaldemokraatia esindajatest, poolt* (*. @>G:>2A:8@>AA88)), nagu ka poola keelt Poolas. Olgu see austria ja türgi slaavlastele, kes otsivad Moskvas pääsu, ettehoiatuseks. See rahvas, koos 4 miljoni valgevenelasega, arvatavasti, moodustab eraldi, sõltumatu 20 miljoni elanikuse rahva, ke svõib, muiidugi, astuda liitu Poola või Suurvenega, kuid peab jääma täiesti sõltumatuks nii ühe kui teise hegemooniast. Kuid, öeldakse, kas siis nende rahvaste olukord ei paranenud tähelepanuväärselt alates kurukuulsast talupoegade vabastamisest, millise üle on nii uhke isegi praegu valitsev keiser? Ärge uskuge seda vabanemist, see on vaid sõnades; rahvas lakkas teda juba lõpplikult uskumast. Ma pean hädavajalikuks rääkida sellest mõne sõnaga, et hajutada selles suhtes Lääne eksiarvamust. Ma alustan märkuse tegemisest, et on asjata pidada selle näiliku vabastamise katse au Aleksander II –le kuuluvaks. Selle ainsaks põhjuseks oli Krimmi katastroof. See sõda, õnneks meile nii õnnetu, andis keisririigi enda eksistentsile raske hoobi. Peeter Suure poolt rajatud hoone, Ekaterina II ja Nikolai I poolt edasi arendatud, lõi järsku vankuma, ootamatult tuli esile kogu tema enneaegne pehkimus ja tegelik kõlbmatus. Peale Krimmi sõda sai kõigile selgeks, et asjade vana kord ei saa enam edasi kesta ja et kui riiki ümber ei korraldata, siis on rahva revolutsiooni puhkemine möödapääsmatu. Vana kord oli asutatud pärisorjusele – järelikult on tarvis rahvas vabastada. Selline oli sel ajal kogu Venemaa üksmeelne veendumus. Selline oli kirglik lootus, rahvahulkade suur ootus. Selleks, et tõestada Teile minu sõnade paikapidavust ma toon ühe tähtsa isiku tõenduse, kelle autoriteeti ei saa sel juhtumil kahtluse alla seada. See on keiser Aleksander II ise. Ei mäleta, kas see oli 1859. või 1860.a., kui ta lausus avalikult Moskva aadlike täiskogul järgmised sõnad: „Härrased, me peame kiirustama talupoegade vabastamisega, kuna kõigile meile on parem, kui see revolutsioon toimuks ülevalt, ega mitte alt“. Nende sõnade mõte on liigagi lihtne ja selge. Kas ei ole tõsi? Kui rahvale ei oleks antud sarnast vabadust, siis nad oleksid selle ise võtnud, kuid oleksid siis võtnud juba täieliku vabaduse, tegeliku, tingimusetu, võtnud selle revolutsiooni teel, s.t. aadlike ja keisririigi hävitamise teel. Riik asus siis äärmiselt raskes ja hädises olukorras. Ühest küljest ta pidi rahva vabastama, teiset küljest ta mõistis väga hästi, et ta ei saa seda teha tegelikult, sest kõik tema eksistents, kõik tema olemasolu tingimused olid rahva tegeliku vabastamise vastu. Järelikult oli tarvis neid petta näiva vabastamisega, anda neile riigi säilitamise huvides, milline sisuliselt ei olnud vabadus ja mõisnikke ei laastanud, sundides talupoegi kahekordselt, kolmekordselt rohkem maksma maa eest, mis ilma selletagi kuulus tema ja ta esivanemate raske töö õiguse järgi temale. Nii ka tehti. Vaatamata sellisele vabadusele, millisest nii palju Euroopas kisati, on vene rahvas senini maa külge aheldatud ja vene talupoeg, muutudes oma maa omanikuks, on koos sellega lõplikult laostunud ja peaegu, et nälga suremas. Selleks, et obrokeid koguda ja kata maksmata makse, milliseid ta ei suutnud maksta, müüakse maha tema tööriistad ja isegi tema kariloomad. Temal ei ole enam külvamiseks seemet, ei ole ka maa harimise võimalust. Vaat millise õnnega teda suuremeelne Aleksander II autasustas. Saamata aru sarnasest vabadusest, nad tõusid üles. Teda peksti, lasti maha ja saadeti asumisele. Paljudes kubermangudes ta ka nüüd palub valitust, et ta võtaks maa tagasi, milline kaasaegetes tingimustes, teda laostab – teda aga pekstakse keppidega, pannakse vangi, lastakse maha. Selline on kaasaegne rahva olukord ja praegu ta hakkab mõistma, et tsaar – jumalik abstraktsus ongi tema tegelik ja kõigi hädade peamine põhjus. Sellisest arusaamisest kuni verise revolutsioonini on vähe maad. Kuid kes kavatseb organiseerida ja suuanta seda revolutsiooni? Noorus. Rääkides teile vene revolutsioonilisest noorsoost, ma ei sa jätta mainimata juhtumit, mis meie vahel juhtus ja millist taheti minu vastu ära kasutada. Ma räägin vene sotsiaaldemokraatia uuest manifestist, millist meist paljud on lugenud. Seda kasutati juba kolmandal päeval, kui vaieldamatut argumenti, et kallutada teid klasside ja isikute majandusliku ja sotsiaalse võrdsustamise printsiipi tagasi lükkma, milline oli minu ja minu sõprade poolt esitatud lootuses, et te soovite anda tööliste massidele oma tõeliselt siirast, demokraatlikust ja rahvalikest tunnetest tõsise ja tegeliku tõendi. Teile öeldi: „näete, mida tahavad need ühiskondliku korra rikkujad. Nad tahavad religiooni, omandi, perekonna ja riigi – nende igaveste tsivilisatsiooni aluste - hävitamist“, need kodanikud oleksid pidanud lisama „ka igavest ebaõiglust“. Need eksoisteeriva korra asjade alused ja need põhjused on nõnda toredad kui ka õiglased, et te ise oma programmis kuulutate nende „radikaalse“ ümberkorralduse hädavajadusest. Minul ei ole kavatsust laskuda selle vaidluse üksikasjadesse. Ma tahan vaid lükata enda pealt kõrvale selle manifesti väljaandmise au, kusjuures teatan kindlalt, et ma kogu südamest tunnistan kõiki selles loetletud printsiipe. Tõestuseks, et ma tegelikkuses selle dokumendi koostamise juures ei osalenud ma toon vaid ühe fakti. ((Bakunin põgenes Venemaalt 1861.a. lõpus ja jõudis detsembris juba Londonisse. Toodud väide ei tõesta aga midagi.KL.)) 1862.a. seesama programm, muidugi väikeste muudatustega ja muidugi, teisiti sõnastatuna oli trükitud Venemaal salaja ära „Noor Venemaa Manifesti“ nime all. Öeldake., nii nagui siis räägiti, et „see manifest on vaid väikese hulga noorte tuulepeade läbimõtlematu tunnete väljendus“ See, härrased, on suur eksitus. Soovite teada noorte ja elatanud inimete arvu, kes on pilluitatud laiali üle Venemaa ja kes on neile printsiipidele kaastundlikud, kelles tunded, püüdlused, instinktid, või kui nii võib öelda, sümpaatia on väljendatud täiesti manifestis ära toodud printsiides. Ma arvan, et pigem alahindan, kui liialdan, kui ütlen, et selliste inimeste arv ulatub kuni 40 või isegi 50 tuhande inimeseni. See on ju terve armee! Ja see on mõtestatud ja energiline armee. Kes moodustab selle? Noored inimesed, kes lahkusid korpustest, gümnaasiumitest ja ülikoolidest, kodanlaste või laostuvate väikeaadlike lapsed. Noorukid, kellel peaegu ei ole elatusvahendeid, kuid kes kulutavad viimasegi krossi raamatute soetamiseks ja haridusele; eriti maa vaimulikkonna lapsed, kellest enamus hukkub meie seminaride põrgulikes urgastes, kuid kelle hulgast väga paljud, kusjuures kõige targemad ja tugevamad, murravad end sealt välja, täis energiat ja kogu eksisteeriva korra vastast viha. Lõpuks, palju talupoegade ja kodanlaste lapsi – täiesti elujõulisi noori, kellest paljud muutuvad suurepärasteks inimesteks, kui õnnelik juhus annab neile võimaluse harituks saada. Vaat, härrad, meie revolutsiooniline faalang, millist riik armutult jälitab, sadade kaupa Siberisse saadab, vanglasse heidab, meelega tapab ja mõnitab igasugusel viisil ja vaatamata kõigel, osutub jõuetuks neist jagu saama, kuna neid on liiga palju ja ad on pillutatud üle kogu keiseririigi laiali, aga mis peamine, liiga märkamatud ja seepärast jäävad tähelepanu alt kõrvale. Kuid mida võivad teha 40 või 50 tuhat laiali pillutatud inimest riigi organiseeritud jõu vastu? Nad võivad samuti organiseeruda; nad juba organiseeruvad, aga organisatsiooni abil muututakse omakorda jõuks ja sedavõrd ähvardavaks, et see hakkab ammutama oma jõudu mitte enesest, vaid rahvast. Nad muutuvad väsimatuteks ja tegusateks vajaduste ja instinktide ületamatuks, kuid veel mitte teadvustatud, rahva jõu ja revolutsioonilise idee vahendajateks. Sellise rahvaga, instinktilt sotsialisti ja olemuselt revolutsionääri ja sellise noorsoo, ke spüüdlevad oma printsiibilt ja mis veelgi tähtsam, oma asendilt, eksisteeriva asjade korra hävitamise poole – revolutsioon Venemaal on kahtlemata tulemas. Mis saab tema esimeseks ja hädavajalikuks asjaks? Keisririigi lammutamine, seepärast, et seni kuni ekisteerib keisririik, ei saa Venemaal midagi head ja elavat teostuda. See, härrased, on vene revolutsioonilise noorsoo ja samuti ka minu veendumus. Me oleme rahva, mitte riigi patrioodid. Me soovime meie rahva õnne, väärikust, vabadust, kõigi rahvaste, vene- või mittevene, kes praegu on keisririigis vangistatud. Seepärast me soovimegi keisririigi hävinemist. Kas see on selge? Lubage, siis minul, härrased, lisada sellele pikale kõnele, veel üks märkus. Aasta tagasi, üks Leipzigis välja antav demokraatlik ajakiri, pöördudes kogu vene demokraatliku emigratsiooni poole ja nimetades, muuseas, minu nime, esitas meile sellise küsimuse: te nimetate end demokraatideks, sotsalistideks, meie valitsuse neetud vaenlasteks; ütelge siis meile, millised on teie tunded ja mõtted teie keisririigi auahnete püüdluste suhtes? Kas te vihkate, sarnaselt meile, Poola, Kaukaasia, Soome, Balti provintside orjastamist, teie hiljutisi Buhaara vallutamisi ja sõjakaid Türgi vastaseid plaane? Sellele küsimusele, muide täiesti loomulikult ei pidanud siis vastamist vajalikuks: nüüd ma siis vastan sellele. Peale kõike öeldut on vastata kerge. Muide, kõigile kohusetundlikele inimestele tuleneb see iseenesest minu möödunudaastasest kõnest, mis tehtud Genfi Kongressil. Kui me soovime täielikku ja põhjalikku keisririigi hävitamist, siis me saame vaid vihata tema võimuahnust, aga järelikult kõik tema võidud Põhjas, nagu ka Lõunas, Idas, aga ka Lääne, ma arvan, et kõige suuremaks õnneks vene rahvale oleks olnud keiserlike vägede lüüasaamine, mingi sisemise või välise vaenlase käest. Vaat minu arvamus üldise printsiibi suhtes. Nüüd, laskudes üksikasjadesse ja alustades Põhjast, ma ütlen: Ma soovin, et Soome oleks vaba ja omaks võimalust organiseeruda nii nagu ta soovib ja ühineda sellega , kellega ta soovib. Ma röögin seda sama, täiesti siiralt ka Balti provintside suhtes. Ma lisan vaid väikese märkuse, milline näib minule olevat hädavajalik, sest et paljud saksa patriootidest vabariiklastest ja sotsialistidest omavad nähtavasti kaht mõõdupuud, kui asi puudutab rahvusvahelist õiglust – üht nende endi, aga teist kõigi teiste rahvaste suhtes, siis tihti see, mis neile näib õiglane ja seaduslik, kui see puudutab Saksa keisririiki ja võtab nende silmis põlastusväärse vägivalla kuju, kui seda sama teostab mingi teine suurriik. Eeldame, näiteks, et saksa maa vallutatakse välisriigi poolt, näiteks Prantsusmaa; 13/14 selle maa elanikest on puhtad sakslased ja vaid üks neljateistkümnendik, vallutajate tõug ja valitsejad – priviligeeritud aadlike ja kodanluse klass – osutub olevat prantslastest. Ma palun sakslasi, kes selle küsimuse esitasid, vastata sellele omakorda, avameelselt, pannes käe südamele: kas see maa on siis nende arvates prantsuse või saksamaa oma? Ma vastan nende eest – muidugi seda peetakse nende silmis saksa maaks. Esiteks, seepärast, et suur enamus elanikest jäi sakslasteks, seejärel, seepärast, et enamus koosneb rõhutute, ekspluateeritavate, tootjate massist – ühe sõnaga töörahvast, aga tulevik, nagu ka nende sümpaatia – ma ei kahtle selles hetkegi, - on töötavate inimeste poolel. Selline on Balti provintside seisund. Avage Kolba (>;J10), suur statistik, kellega Saksamaa uhkustab, ja te näete, et kõigis Baltikumi provintsides, pidades selleks isegi Peterburgi kubermangu, on kõigest kakssada tuhat sakslast, kahe miljoni ja kaheksasajatuhande inimese kohta* (*Kolb´i arvestuste järgi on kogu keisririigis (Vene)) vaid 600 000 sakslast), täpselt üks neljateistkümnendik. Vaatame, nüüd seda, millistest elementidest see väike saksa vähemus koosneb. Selle moodustavad, esiteks, Livoonia (;82>=A:8EJ @KF0@59) rüütlite õilsad järglased, kes paavsti õnnistusel ja usu ettekäändel, sisuliselt, et omistada võõrast vara, ristisid tule ja mõõgaga selle õnnetu maa. Kelleks nad on saanud praegu? Kõrgiks rahva valitsejaks, kelle ekspluateerimist nad jätkavad ja Peterburi keisri orjalikult andunud teenriteks. Kui meie saksa sõbrad tahavad neid endale, kui nad arvavad, et kuninglikus lossid Berliinis on veel ebapiisavalt Pomerani junkrutega, las nad siis võtavad nad enda juurde. Seejärel, nende protestantliku usutunnistuse juhid – kõigist protestantidest kõige liikumatumad, paindumatud ja õigeusklikumad; nad on mõisnike truud teenrid, kelle kasuks püütakse kõikide jõududega lämmatada õnnetute läti ja soome talupoegade vaimseid võimeid. Ka siis meie sõbrad soovivad, võttes neid korda silmas pidades, suurendada oma enda rahva harimatuse ekspluateerijate hulka? – Lõpuks, alles jääb kodanlus, milline ei ole mingil määral halvem ega parem saksa linnade väike-, kesk- ja suurkodanlusest, ke steenivad ise oma tööga või kui see on võimalik, võõrast tööd ekspluateerides, elatist. Ta on vene keiri ustavaks teenriks ja saab samasuguseks ka igasuguse teise härra suhtes, kes sooviks teda enda võimu alla painutada. Ta võib vahest ka kaasa aidata, kuid mitte kunagi ei vihastu oma härrade vastu, kuna tema kutsumus – jääda mõistlikuks ja alati alluda. Kogu ülejäänud elanikkond – kaks miljonit kuussadatuhat - koosneb lätlastest ja soomlastest, s.t. saksa rahvusele täiesti võõrastest hõimudest, isegi enam kui võõrastest, - vaenulikest – kuna ei ole olemas teist nime nõnda vihatud rahva jaoks, kui sakslaste nimi. See on üpris loomulik: kas siis ori võib armastada oma härrat ja piinajat? Ma kuulsin ükskord ise, kui läti palupoeg rääkis: „Me ootame hetke, kui saab saksa kolpadega prügitada ((sillutada)) suure Riiga viiva tee“. Vaat, härrased, milline on maa, millist saksa ajalehed esitlevad meile kui saksa maad. Kas ta on siis seepärast Vene oma? Ei, mitte sugugi. Olles algul muudetud saksa- aga hiljem vene omaks vallutaja õigusega, s.t. metsiku ebaõigluse jõuga ja rikkudes kõiki loomulikke – ja inimõigusi, on ta oma olemuselt, oma elanike instinktidelt ja soovidelt, mitte Vene, mitte Saksa; ta on Soome ja Läti maa. Mis toimub temaga tulevikus, millise rahvusgrupiga ta soovib liituda? – seda on raske ette näha. Tõsi on vaid see, et seda ei julge eitada mitte ükski siiras ja tõsine demokraat, on ta siis venelane või sakslane, ühtmoodi õieti vaieldamatu on selle rahval õigus oma saatust korraldada, sõltumatult 200 000 sakslasest, kes teda rõhusid ja ka praegu rõhuvad ja keda nad vihkavad, sõltumata igasugusaest saksa liidust ja vene keisririigist.. Nüüd asume Poola juurde. Küsimus, minule näib, on ühtviisi lihtne, kui seda tahetakse lahendada vaid õigluse ja vabaduse vaatepunktist: kõik rahvad, kõik maad, millised soovivad kuuluda uude poola föderatsiooni, hakkavad olema poola omad ja kõik need, kes seda ei soovi, ei hakka olema poola omad. Valgevene, Leedu ja Galiitsia vene elanikkond ühineb kelelga soovib ja kellegil ei ole õigus määratleda nende tulevast saatust. Minule näib, kõige tõenäolisem ja soovitavam, et nad moodustaksid alguses Väikevenest (0;>@>AA859) eraldi rahvusliku föderatsiooni, mis on Suurvenest ja Poolast sõltumatud. Lõpuks, kas ka Suurvene oma 35 miljonilise elanikkonnaga jääb poliitiliselt tsentraliseerituks, selliseks nagu ta praegu on? See ei ole soovitav ja on mõeldamatu. 35 miljoniline tsentraliseeritud elanikkond ei saa kunagi olla sees vaba ja rahumeelseks ja õiglaseks väljaspool oma piire. Suurvene, nii nagu kõik teised slaavi maad, järgides sajandi suurt voogu, milline nõuab kõikide suurte või võikeste poliitiliste tsentraliseerimiste, kõigi asutuste, organisatsioonide, puhtalt poliitiliste viivitamatut hävitamist ja uute sotsiaalsete gruppide moodustamist, mis põhinevad kollektiivsel tööl ja püüdlevad ülemaailmsele assotseerumisele – Suurvene, milline, nagu kõik teised riigid, milliseid puudutas demokratlik ja sotsiaalne revolutsioon, alguses purunevad, kui poliitiline riik ja reorganiseeruvad vabalt uuesti alt üles, äärtest keskuse poole, arvestades oma vajadusi, instinkte, püüdlusi ja huvisid, nii isiklikke, kui kollektiivseid ja kohalikke – ainsal alusel, järelikult, millisel võimalik kinnistuda – tõelisel õiglusel ja tegelikul vabadusel. Lõpuks, et kõike öeldut kokku võtta, ma kordan veel kord: jah, me ssoovime Vene keisririigi täielikku lagunemist, selle võimsuse ja selle eksistentsi täielikku hävingut. Me soovime seda sama võrd inimliku õigluse nimel, kui ka patriotismi nimel. Nüüd, kui ma piisavalt selgelt ütlesin välja, et mingit kahemõttelisust või kahtlust enam järgi ei jäänud, ma luban endale anda ühe küsimuse meie saksa sõpradele, kes esitasei ülalpool toodud küsimused. Kas nad on nõus, armastuse ja õigluse ja vabaduse nimel, loobuma Poola provintsidest, millised ka ei oleks nende geograafilised asendid, nende strateegilised ja kaubanduslik kasu Saksamaale – kas nad soovivad loobuda kõigist Pooal maadest, milliste elanikkond ei soovi olla sakslased? Kas nad on nõus loobuma enda, n.n. ajaloolisest õiguses Bohemia osale, millist senini ei ole õnnestunud saksastada, vaatamata suurepärastele, kõigile tuntud, ajaloolistele, jesuiitlikele ja julmalt despootlikele vahenditele – maadele, mis on asustatud moraavlastega, sileeslastega, tsehhidega, kus saksa peremeeste vihkamine, on siisiki, täiesti õiglane, ei saa olle kahtluse all? Kas te olete nõus loobuma, õigluse ja vabaduse nimel, Preisimaa auahnest poliitikast, milline, Saksamaa komertslike ja merenduse huvidega, soovib jõuga ühendada Taani Šlesvigi piirkonda Põhja Saksa Liiduga. Kas te olete nõus loobuma oma pretensioonidest, ühtede või teiste kaubanduslike ja meresõidu huvidest Triesti linnast, mis on hulga enam slaavi ja pigem itaalia kui saksa oma. Ühe sõnaga, kas te olete nõus loobuma oma riigist, nii nagu nad seda nõuavad teistelt, igasugusest poliitikast ja tunnistada endale, nagu ka teistele, kõiki tingimusi ja kõiki vabaduse ja õiglusega pandud kohustusi. Kas te olete nõus võtma vastu kogu oma avaruses ja kõigis rakendustes järgmisi printsiipe – ainsad, millistel võib olla loodud rahvusvaheline rahu ja õiglus. 1)Selle hävitamine, mida nimetatakse ajalooliseks õiguseks ja riigipoliitiliseks hädavajadusesks, igasuguse, olgu siis väikse kui suure, nõrga või tugeva, elanikkonna, samuti ka iga üksiku isiksuse nimel, kasutada täielikku vabadust, sõltumata riigi vajadustest ja taotlustest ja piirates vabadust vaid teiste võrdse õigusega. 2)Igasuguste igaveste isiksuste ja kollektiivsete ühikute – assotsatsioonidega, piirkondadega, rahvastega sõlmitud lepingute hävitamine – teist sõnadega, tunnistamine iga ühe õigust, kui ta isegi vabalt end sidus teise isikuga, lepingu hävitamisega, täites kõik ajutised ja piiratud tingimused, millised see sisaldab. See õigus põhineb printsiibil, mis moodustab tegeliku vabaduse hädavajaliku tingimuse – et minevik ei tohi siduda käesolevat aega ja tänapäev ei või siduda tulevikku ja et piiramatu õigus kuulub elavatele põlvkondadele. 3)Isiksuse ja samuti ka assotsatsioonile, kogukondadele, provintsidele ja rahvastele vaba liitudest lahkumise õiguse tunnistamine, ainsal kohustuslikul tingimusel, et eralduv osa ei seaks ohtu terviku, millisest ta lahkub ja liitudes välismaise ja vaenuliku suurriigiga, vabadust ja sõltumatust. Vaat tõelised, ainsad vabaduse ja õigluse tingimused. Kas nad on nõus, meie saksa sõbrad, tunnistada neid sama siiralt, nagu meie neid tunnistame? Ühe sõnaga, kas nad tahavad koos meiega riigi, kõigi riikide hävitamist? Härrased, selles seisneb kogu küsimus. Riik, see on – vägivald, ahistamine, ekspluateerimine, ebaõiglus, mis on seatud süsteemi ja muutunud igasuguse eksisteeriva ühiskonna hurgakiviks. Riigil ei ole kunagi olnud ja ei saagi olla moraalsust. Tema moraal ja tema ainus õiglus on tema enesesäilitamise ja võimsuse kõrgeim huvi, millise ees peab kogu inimkond kummarduma. Riik on täielik inimkonna eitamine, kahekordne eitus – ja kui inimliku vabaduse ja õigluse vastaspoolsus ja on kui üleüldise inimsoo solidaarsuse vägivaldne rikkumine. Üleilmne riik, millist püüti mitmeid kordi luua, osutus alati võimatuks; järelikult, seni kuni hakkab eksisteerima riik, hakkab neid olema mitu: aga kuna neist igaüks seab oma ainsaks eesmärgiks, kõrgemaks eesmärgiks, hoida ülal oma eksisteerimist teiste huvide kahjuks, siis on mõistetav, et riigi enese eksisteerimine eeldab juba igavest sõda – inimlikkuse vägivaldset eitamist. Igasugune riik peab olema vallutaja või olema ise vallutatud. Iga riik rajab oma võimsuse teise nõrkusele, aga kui ta suudab sellega enesele kahju tegemata, ka teiste riikide hävitamisele. Meie poolest, härrased, oleks olnud kummaliseks vasturääkivuseks ja naljakaks naiivsuseks väita soovist, nagu seda oli tehtud praegusel kongressil, asutada rahvuvaheline õiglus, vabadus ja igavene rahu, aga koos sellega soovides säilitada riiki. Võimatu on sundida riigil oma olemust muutma, kuna selle olemuse jõuil nad ongi riigid, ja sellest lahti öeldes, nad lakkavad eksisteerimast. Järelikult, ei saa olla head, õiglast ja moraalset riiki. Kõik riigid on halvad selles mõttes, et nad oma olemuselt, s.t. oma eksisteerimise eesmärgi tingimustelt moosustavad diametraalse vastupoolsuse inmlikule õiglusele, vabadusele ja moraalile. Ja selles suhtes, mida ka ei räägitaks, ei ole suurt vahet metsiku ülevenemaalise keisririigi ja kõige tsiviliseerituma Euroopa riigi vahel. Ja kas te teate, millises seisneb see erinevus? Tsaari keisririik teeb küüniliselt selle, mida teised teevad silmakirjlikkus varjus, ja see moodustab oma avatud, despootse ja põlgava suhtega inimkonna salajasse ideaali, millise poole püüeldakse ja millisest vaimustuvad kõik Euroopa riigitegelased. Kõik Euroopa riigid teevad seda, mida tema teeb, kuivõrd seda lubab neile see ühiskondlik arvamus ja peamine, uus ja juba võimas töötavate masside solidaarsus, milline kannab endas riikide hävitamise seemet. Vooruslikuks riigiks võib olla vaid jõuetu riik ja ka see on kuritegelik oma mõtetes ja soovides. Niisiis, ma jõuan sellisele järeldusele: See, kes soovib koos meiega vabaduse, õigluse ja rahu loomist, kes soovib inimkonna võidukäiku, kes soovib täielikku ja täiuslikku rahvamasside vabanemist, peab koos meiega soovima kõikide riikide hävitamist ja moodustada nende varemetele kõigi maade vabade tootmisassotsatsioonide ülemaailmne föderatsioon. *** Kogumiku koostaja arvamus. :@fòôöøüþ Š Œ ¨ ª ° Ø ø ® ý lmƒ…†[…†¤©7ØÙãôåôáÝáÒáÒáÒáÊÂº®£º£º›“‹“€‹“º‹x‹xpxphxhhrb…mH%sH%hÛlˆmH%sH%hí6ÍmH%sH%hºy hºy mH%sH%hºy mH%sH%hXsmH%sH%hó`ÍmH%sH%hÕ{@hÕ{@mH%sH%hÕ{@CJ aJ mH%sH%hÕ{@mH%sH%hE1mH%sH%hE1mHsHhE1hE1mHsHhH ]hE1hH ]hH ]CJ aJ mH%sH%hH ]CJ aJ mH%sH%&dfôöŒ Ž ¨ 7 †Ë†/Ù‹ ”3Ù')(*°-R4I8Ë9Y=öAEýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýý0ÉdÉþþãÑŠ‹Q“”¢23jkA!f!o!a#Ü%u&v&Ø'Ù''((()(‹+¯-°-„.t/‚/„/’/ü/þ/23Q4R4F5Ÿ6 6ì7H8øðèðàðàØàØÐØÈØÈÐÀ¸ÀØÀ°À°¨°¨ • • • …¨…}u}mhy&mH%sH%h•-½mH%sH%h^T[mH%sH%hÆSzmH%sH%hcVàmH%sH%h© šh© šmH%sH%h© šmH%sH%h¾1ÏmH%sH%hÇ8]mH%sH%hXaomH%sH%h{j®mH%sH%hÈ>¾mH%sH%hCsmH%sH%hUmH%sH%hÌtÍmH%sH%hrb…mH%sH%h×#mH%sH%hîA¡mH%sH%*H8I8Ý;<X=Y=j> ?D?ˆ?¾?¢AõAöA€C€EE)F*FiFjF-H.HÉH«I¼IÕIMJNJ”J–JJKKKôK/LøðèàðàÕàÍàÍÅàÅ½Å½µ½¥¥•Š~Š•sh`•`Xhï.ŠmH%sH%hr6ÑmH%sH%hr6Ñhr6ÑmH%sH%hr6ÑhTÑmH%sH%hTÑhTÑ5mH%sH%hTÑhTÑmH%sH%hTÑmH%sH%hH ]mH%sH%h—{ÚmH%sH%h [ mH%sH%h]%mH%sH%hKrtmH%sH%h\mH%sH%h·u]mH%sH%hƒëhƒëmH%sH%hƒëmH%sH%h<êmH%sH%hy&mH%sH%hÆSzmH%sH%"E.HKKSP™XÀ[Ó\Á^\eékm‡pàr^u%x°~AŠ6¿‘¶’™\šwœ|žÕ¢>¨©ž©Ÿ©ýøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøgdTÑ/L9L2MRMXM{M±M¬OÄOPRPSPSR_T{V˜X™X¥Z´ZÒZ¿[À[Á[Ò\Ó\aCa\abbMbHdÁd[e\eAièkék6mmžm¬møðèðèðèÝèÕøÕÍÅ½Õ½µ½µ½µµ¥¥¥••¥…}…}ujuhÕgóhÕgómH%sH%hÕgómH%sH%hÎCmH%sH%hÝWmH%sH%hYímH%sH%he@YmH%sH%hu:kmH%sH%h*tªmH%sH%h¬ƒmH%sH%h4nämH%sH%hlzlmH%sH%hy,mH%sH%hñx¥mH%sH%h@,smH%sH%h( ;h( ;mH%sH%h( ;mH%sH%hï.ŠmH%sH%hr6ÑmH%sH%)¬mm.o†p‡pÖr×rsQs¹t]u^uœu•wÆw x$x%x{/{6{||V|Ü}®~°~˜¾€ƒƒ4ƒ’„Ç…É…ð…ö…†‰‡ëˆ@ŠøðèðèÝèÕÍÅèÅ½µ½µÅµ¥ššµš’Š’Š‚z‚z‚zrjhì_½mH%sH%h*m£mH%sH%h,ZmH%sH%h¡TtmH%sH%hn wmH%sH%h„NYmH%sH%hžgÃhžgÃmH%sH%h°f2mH%sH%hžgÃmH%sH%h÷^ÛmH%sH%h˜5mH%sH%h±mH%sH%hµ5™mH%sH%hñ'YmH%sH%h«vh«vmH%sH%h«vmH%sH%hÕgómH%sH%hÎCmH%sH%)@ŠAŠ†Œ Œ246/‘¾‘¿‘©•¼–×–N—v—‡˜™™O™Ú™Û™[š\š_švœwœÌœ{ž|ž^ a ˜ G¢c¢Ñ¢Ò¢Ó¢Ô¢Õ¢Ì£§Ü§øðåðÝðÕÍÕÍÅ½ÅµÅÍ¥š¥¥’¥’Š’Š‚Š‚z‚z‚zŠzrjhdmH%sH%h¯2BmH%sH%hŠl½mH%sH%h]’mH%sH%h1V?mH%sH%h¦S˜mH%sH%hU!vhU!vmH%sH%hU!vmH%sH%hyPmH%sH%h,mH%sH%hÿz2mH%sH%hv ÁmH%sH%hSa¼mH%sH%h“ ÅmH%sH%h´U£mH%sH%hì_½hì_½mH%sH%hì_½mH%sH%hžgÃmH%sH%)Ü§ö§=¨>¨,©œ©©¨©Â©Ä©ÀLÃÄÄ0ÄbÄdÄfÄhÄÆÆoÇpÇqÇrÇsÇyÇzÇ È¼ÈÜÈäÈèÈÉÉ.É0ÉøðèðàðàØàÖàÎÃÎÃÎØÃØàØ¸°¥Ø••Š••w•hhH ]hH ]CJ aJ mH%sH%hH ]mHsHhr6ÑhH ]mH%sH%hó`ÍhH ]mH%sH%hH ]mH%sH%h¬ƒmH%sH%hì_½h]’mH%sH%h]’mH%sH%hŽ*¨h8÷mH%sH%hŽ*¨hŽ*¨mH%sH%hŽ*¨mH%sH%Uh8÷mH%sH%hNj9mH%sH%hŠl½mH%sH%h¤KñmH%sH%h7+çmH%sH%$Ÿ©¨©Ã©Ä©ÈÁÆpÇrÇzÇ{ÇÉ.É0ÉBÉDÉFÉ^É`ÉbÉdÉfÉúúúúúúúõõõõóçÞóçÞóóó„h]„hgdrb…„øÿ„&`#$gdrb…gdH ]gdTÑ Mõte, mis oli väljendatud selle kõne lõpu osas selelst, et „ei ole suurt vahet metsiku ülevenemaalise keisririigi ja kõige tsiviliseerituma Euroopa riigi vahel“, oli venelaste, eriti sotsialistide hulgas üpris levinud. Tsernõševski isegi ütles, et vene „demokraadile“ on Siber Inglismaast sümpaatsem. Sellisel viisil, kõik Euroopa riikide ja Venemaa kultuursed ja poliitilised varjundid tasandusid vene, eriti radikaalide ja sotsialistide, ettekujutuses. Sellised arusaamad olid üheks Venemaa liberaalse liikumise nõrkuse põhjuseks absolutismi ees. Vene 1860-70. aastate radikaalidele ja sotsialistidele oli Lääne-Euroopa poliitiline vabadus, rääkimata juba teistest kultuuri ilmingutest, väheväärtuslik asi. Vaid alles 1880.a. esitati poliitilise vabaduse saamine, või äärmisel määral, rahvakogu loomine, vene „terroristide-narodovoletsite“ pingutuste eesmärgiks – paralleelselt kaasaegse liberaalse zemstvoliikumisega – kuid varsti ka narodovoletsite unistus „võimu haaramisest“ et teostada sotsiaalset pööret ülevalt poolt* (* «KA;J ?@>:;0<0F88 «>;>40O >AA8O» 1862) võtab ülekaalu liberaalsete plaanid üle vastupidiselt,. Muidugi bakunini õpetusele anarhiast ja sotsiaalsest revolutsioonist flt üles , kuid kooskõlas tema diktaatorlike taotlustega ja mõtte ning teo konspiratiivsusse kalduvusega. Nendes kõnedes ei ole veel puhta (abstraktse) anarhia või amorfismi jutlustamist ja Bakunin jääb veel föderatsiooni pinnale, seepärast ongi neil kõnedel praktiline tähendus. Skemaatilisus väljendus siin vaid küsimuse äärmises esitamises: kas kogu vene riiklik tsentraliseering koos muravjoovlusega, või vene riigi täielik hävitamine. *** (.. 0:C=8=J. 1)!B0BJO .. 5@F5=0 > 0:C=8=5. 2)8>3@0D8G5A:89 >G5@:J . @03><0=>20. 3) 5G8 8 >7720=8O. 74. .. 0;0H>20. 1906 .-lk187-208.) PAGE PAGE 11 0É2É>É@ÉBÉFÉHÉTÉVÉZÉ\É^ÉbÉdÉfÉõïõïëõïõàõïëÜÍhH ]hH ]CJ aJ mH%sH%h^Wh8÷0JmHnHuh8÷ h8÷0Jjh8÷0JU,1h°Ð/ °à=!°"°# $ %°°Ä°ÄÄœ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH sH tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontRi@óÿ³RTable Normalö4Ö l4Öaö(k@ôÿÁ(No List4 @ò4rb…Footer ÆàÀ!.)@¢.rb…Page Number\ Ì ÿÿÿÿ23z{ÆÇÔ7†Ë†/ Ù‹ ”3Ù) °#R)I-Ë.Y2ö59.<K?SC™KÀNÓOÁQ\Xé^`‡càe^h%kÂo«z}) ‚~ˆÆ‰á‹æ?’¨—™™ ™™-™.™öšMžžŸ Ÿ¨Ÿ©Ÿ2 @ A J K L X Y Z ] ˜0€€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€ ˜0€€ ˜0€€x˜0€€(˜0€€(˜0€€0˜0€€x˜0€€8˜0€€8˜0€€8˜0€€x˜0€€H˜0€€H˜0€€H˜0€€x˜0€€X˜0€€X˜0€€`˜0€€x˜0€€`˜0€€h˜0€€h˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€˜˜0€€˜0€€˜˜0€€˜˜0€€˜˜0€€x˜0€€˜˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜˜@0€€á˜@0€€ {00€˜@0€€˜@0€€ {00 0±¡23©Ÿ2 @ ] ;00€ ;00€ ;00€ ;00€{00€ {00€ 0€š0€€ ¶{ãH8/L¬m@ŠÜ§0ÉfÉUXY[\]^eEŸ©fÉVZ_dÉW!•!ÿ•€2OSTVW_`egq|~„†Ž‘ÅÉÒÕachl|~mnpq68‘;<SUlmƒˆ¸¹@BTUceª«¸¹ÃÄÊÌ[\øú13…‡ÎÏØÙ . 0 ¯ WYbc¯ÚÜI K S T j k o q £ ¥ © ª `aØÚ()@B0289wxƒ„Œ89BCŠŒ QR“•¢£24opÚÜSU/09:˜™¥¦®ÒÔÜÝØÚ'*ãäÒÔüþ ½!¿!Ò!Ó!á!ä!$#&#®#±#$$B$C$©$«$¸$º$Á$Â$É$Ë$ä$æ$þ$ÿ$% %&&Ó&Ô&' 'H'J'ä'æ'( (/(1(A(B(P(Q(m(n(ì(í(÷(ù(Q)S)´)µ)**F*G*w+y+ +¡+ì,í,H-J-ô-ö-t.v.Ë.Ì.//Œ//¸/º/0000,0.0}0~0¿0Á0ä0æ0 1 11€1‹11™1š1Ù1Û1â1ä1é1ê1í1î122X2Z2Ù2Ú2â2ã2ç2è2333353;3<3@3C33’3œ33Ä3Æ3Ý3à34ƒ44‘4Ð4Ò4ã4å455A5C5e5f5|5~5¢5¤5´5¶5õ5÷566L6M6†6ˆ6Á6Ã6A7C7ž7Ÿ7ç7é7 8 8S8U8Ð8Ñ8à8â899€9‚9à9á9):+:i:j:A;C;<<#<$<-<0<><?<É<Ê<3=4=¨=«=Õ=×=M>N>”>•>B?C?J?L?l?n??ƒ?¸?º?@@/@0@9@;@vAwA{A|A±A³A^B_BcBdB|B}BÔBÖBâBäB&C(CBCCCQCTC½C¾C'D(DSETE¡E¢EµE¶EîEïEFFFFŒFF’F“F F¡FF°F1G2G_G`GýGþGH H2H4HH’HHžHûHüH0I1IXIZIçIèIqJtJ˜KšKyLzL[M]MxMyM¡M¢M¥M¦M´MµMÅMÆMÒMÔM¿NÁNpOrOÒOÔONPOP®P°PQQ7Q9QRQSQwQxQQ€QÁQÂQÔQÕQJSKS S¢SS®S\T^TkTlTÕT×TUUUU4U5UJUNUgUhUÁUÂUÒUÓUÝUßUþUV¤V¥VáVãVHWJW—W˜W½WÀW[X]X‚X„X§X¨XÙXÛX9[:[M[O[X[Y[_[`[!\#\'\(\A\C\é\ë\C]D]O]P]»]½]ç^ê^n_o_ð_ñ_5`6`Z`\``ž`«`®`Ö`×`waya×aØab‚bbŸbb¯bÅbÇb†cˆcddeegepereŠe‹e–e˜e¦e§eºe»eÖe×eÝeáeffQfRf1h2h]h_hœhhiiíiîij j1j3j’@’§—©—™™™™-™/™õš÷šLžNžŸ¤Ÿ§Ÿ©Ÿ1 2 ? A Z ] 3ÉÔT†.</<”OÒO€QÁQ2h^h™/™¤Ÿ¨Ÿ©Ÿ¹Ÿ @ A Z ] $™+™A Z ] ÿÿKoithåg«vU×#yPºy [ Cs±ÝW,Zž|N',y,E1°f2ÿz2˜5Nj9( ;ŽC<5=1V?Õ{@¯2BÎCÅ'J^Wñ'Ye@Y„NY^T[\H ]Ç8]·u]dQeyfu:klzlXao89r sXs@,s¡TtKrtU!vn wÆSz¬ƒrb…Ûlˆï.Š+]%]’ÔH˜¦S˜µ5™© š>}îA¡´U£*m£ñx¥Ž*¨*tªy&{j®³°³x±|²Sa¼•-½ì_½Šl½È>¾X&Àv ÁžgÃ“ ÅwÇ„4Èí6Íó`ÍÌtÍ¾1ÏTÑr6Ñ—{Ú÷^ÛcVà«â4nä7+ç<êƒëYíQð¤KñÕgó8÷™öš] Bÿ@€,™,™lò—,™,™Ü$%34BCjnjojpj|j}.™..ž©Ÿ\ @.`@>€@N @|~@Œ@€@ÄŒ@ÈÿÿUnknownÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿG‡z €ÿTimes New Roman5€Symbol3&‡z €ÿArial"qˆðÐähø<å¦P»åB˜ëVˆQ"ëVˆQ"!ð ´´24ðŸðŸ 3ƒQðH)ðÿ?äÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿH ]ÿÿBakunini neljas kõne-1868KoitKoitþÿà…ŸòùOh«‘+'³Ù0|˜¼ÈØäð 8D P\dltäBakunini neljas kõne-1868.akuKoitinioitoitNormaliKoitli66tMicrosoft Word 10.0@OÈ@Px+îÊ@ðöð`úÊëVˆþÿÕÍÕœ.“—+,ù®0hp€ˆ˜ ¨°¸ ÀæäKodui"QðŸ{ Bakunini neljas kõne-1868Title !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefþÿÿÿhijklmnopqrstuvwxyz{|}~þÿÿÿ€‚ƒ„…†þÿÿÿˆ‰Š‹ŒŽþÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿ’þÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀF€l3aúÊ”€1Tableÿÿÿÿÿÿÿÿgc.WordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ.ÌSummaryInformation(ÿÿÿÿDocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ‡CompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q