Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ moþÿÿÿlÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥ÁU@ ð¿z|bjbj¬›¬› .€ÎñÎñ”Yÿÿÿÿÿÿˆ˜˜˜˜˜˜˜¬ÐÐÐ84<¬¢0¶TT"vvvvvva/c/c/c/c/c/c/$X1Rª3h‡/Õ˜cvvcc‡/˜˜vv\0...c\&˜v˜va/.ca/..).˜˜).vHÞŽ‘? ËÐ¿+ð).a/r00¢0).4¯-F4).¬¬˜˜˜˜4˜).8v"˜.°ÄŸvvv‡/‡/¬¬$Ðõ-"¬¬ÐEngels Fridrich – (1905.a. käsitlus) tuntud sotsialist ja poliitökonoom. Sündis 1820.a. Bremenis rikka fabrikandi perekonnas. 1842.a. suundus Engels Mansester ja asus seal vabrikus, millisest ta isa oli huvitatud, teenistujana tööle. Seal tal oli võimalus jälgida kapitalistlikku tootmist otse selle tekkimise keskuses ja arengut paremini, kui kuskil mujal, võis tutvuda töölisklassi eluoluga. Sellega seoses Engels lähenes inglise sotsialimi esindajatele ja töölisliikumisele; sellesse ajajärku kuulub ka tema kaastöö Robert Oweni „New Moral World“ , „Northern Star“ – tsartistide organis, mida andis välja Fergus O´Konnor. 1844.a. ajakirjas „Deutsch-Französische Jahrbrücher“, mis ilmus Marksi ja Ruge toimetamise all Engelsi esimene iseseisev töö: „Umrisse zu einer Kritik der National-Oekonomie“ („Visandid poliitilise ökonoomia kriitikas“) («@8B8G5A:85 >G5@:8 ?>;8B8G5A:>9 M:>=><88»), mille järgi ilmus samas ajakirjas mahukas artikkel Karleile (0@;59;O) raamatust: Past and Present . Mõlemad need tööd kannavad eredat märki autori nooruklikust tulisusest ja ägedusest. See järsk, enamjaolt naiivsed kodanluse, kui „moraalituse“, kapitalistliku korra, esindajate vastu suunatud filipikad ((ägedad poleemilised kõned)), millise ülesehitust ja asutusi iseloomustatakse kui absoluutselt moraali eeskirjade vastaseid. Sellest vaatepunktist vaatleb Engels ka majanduslikku teooriat, milline ei suutnud ega tahtnud eksisteeriva majandusliku süsteemi aluseid kritiseerida, vaatamata sellele, et selle tagajärjed ja vasturääkivused tulid täiesti selgelt esile, peale seda, kui see sai seadusliku arengu. Selles suhtes lasub uusimatel ökonomistidel enam raske süü, kui endistel, kellel ei olnud võimalust jälgida kapitalimi arenenud kujul. Ricardo „on enam süüdi, kui Schmit ja Mac-Kelloc, aga Mill – veelgi enam, kui Ricardo“. Engelsi majanduslike nähtuste arutelu aluseks on eetilise hinnangu absoluutne printsiip, kuid selle kõrval esinevad samuti, katkendlikult ja veel äärmiselt ebatäiuslikul kujul, ajaloolise evolutsiooni ja majanduslike vormide suhtelise õiguspärasuse ideed, millised asetati hiljem ajaloo materialistliku mõistmise õpetuse aluseks. Paljudes Engelsi aruteludes võib juba märgata tulevaste „immanentsete“ kapitalistliku korra seaduste, kriiside, kapitalide konsentreerumise ja „hukku“ teooria algeid. Artiklis Karleile raamatu kohta, millise peamiseks sisuks oli samuti kodanluse paljastamine ja proletariaadi, kui ainsa progressiivse klassi kiitmine, öeldakse välja, nagu ka „G5@:0EJ», palju mõtteid, mis said täieliku arenduse vaid Engelsi hilisemates töödes. Ajaloolis-evolutsiooniline vaatepunkt saab kohati juba väga kindlaksmääratud formuleeringu. Engels eitab printsipiaalselt sellise sotsiaal-filosoofia, milline tõstab esile, nagu ta väljendab, „paari lauseid lõplike tulemustena“. Tulemused – märgib Engels, - on tühised ilma arenguta, mis viisid temani; seda me teame juba Hegeli aegadest. Tulemused on enam kui kasutud, kui need on saadud nende eneste pärast ega ole edasise arengu eeldusteks. „Ajalugu on meie jaoks alfa ja omega (unser Eins und Alles); see seatakse meie poolt kõrgemale, kui seadis selle keegi endistest filosoofilistest suundadest, välistamata ka Hegelit ennast, kellele ta pidi lõppkokkuvõttes olema vaid tema loogilise teoreemi kontrolliks“ 1844.a. oli Engels mõne aja Pariisis, kus sel ajal viibis Marx, ja osales Bruno Baueri vastase poleemilise kirjutise koostamisest, mis ilmus 1845.a., pealkirja all: „Die heilige Familie oder Kritik der kritischen Kritik“( „Püha perekond ehk kriitilise kriitika arvustus“)(«!2OB>5 A5<59AB2> 8;8 :@8B8:0 :@8B8G5A:>9 :@8B8:8»; vt. 0@:AJ, XVIII 663). Selles raamatus kuulub Engelsile mitu peatükki. Ühistöö pani aluse sõbralikele suhetele, mis sidusid Engelsi ja Marxi kogu eluks. Nad olid kohtunud jauba varem ja asusid kirjavahetuses, milline elavnes eriti peale «G5@:>2J» ((esseede)) ilmumist. Engels, milliseid Marx nimetab geniaalseiks , kuid nende vahel tekkis lähedasem side vaid peale kohtumist Pariisis. Pariisist sõitis Engels kodumaale, kus ilmus ka tema esimene suurem töö: “Die Lage arbeiten Klasse in England” (1845, “Töölisklassi olukord Inglismaal”). See, eelkõige, oli särav inglise tööliste eluolu kirjeldus; autor kasutas ära materjali, mis oli sel ajal ajakirjanduses avaldatud (peamiselt ametlikud andmed, mis olid kogutud parlamendi väljaannetesse) ja isiklikke tähelepanekuid. Saadi inglise proletariaadi elu mitmevarviline kirjeldus. Selle raamatu tähendus ei ammendu kaugeltki selle kirjeldava küljega; see on imbunud läbiteoreetilisest mõttest, mis seob tema poolt esitatud faktid ühtseks tervikuks. Siin tulevad üpris silmnähtavalt esile “marksismi” peamised põhimõtted. Töölisklassi saatus seatakse orgaanilisse seosesse maa tööstusliku arenguga; proletariaadi olukorda vaadeldakse kui kapitalistliku korra majanduslike suhete hädavajalikku tagajärge. Täiesti kindlaksmääratult on märgav samuti edasise arengu tendents. Engels eeldas siis, et varsti peab saabuma Inglismaa tööstusliku monopoli lõpp; Ameerika kiire tööstuslik tõus, Saksamaa ja teiste Euroopa riikide jõupingutused oma tööstuse arendamisel viisid tema järelduseni, et Inglise tööstuslik võim ei püsi enam kaua. Kuid kui inglise tööstus lüüa saab, siis suur osa töölisklassist osutub “liigseks” ja töötajal ei ole teist valikut, kui surra nälga või teha revolutsioon. Kui Inglismaal õnnestuks oma tööstuslikku monopoli säilitada, jätkuksid perioodilised kriisid, tootmise laienemisega ja töölisklassi kasvuga, muutuksid veelgi tugevamaks ja hirmsamaks. “Väiksearvulise keskklassi progresseeruva laostumise ja kapitali suurte sammudega väheste kätte koondumise tõttu, kasvas proletariat geomeetrilises progressioonis ja hõlmaks varsti kogu rahva, erandiks vähesed miljonärid. Sündmuste käigus peab saabuma selline staadium, kui proletariat näeb, kui kerge on temal kukutada eksisteerivat sotsiaalset võimu ja siis peab järgnema revolutsioon”. Engels pidas selle staadiumi saabumist erakordselt lühikese aja pärast. Ta ennustas, et 1846 või 1847.a. kriis viib vilja seaduste tühistamisele (mis ka juhtus) ja “harta” vastuvõtmist, aga järgmis ekriisi ajaks, milline peab saabuma umbes 1852-53.a., “inglise rahval saab villand enese kapitalistide kasuks ekspluateerimisest ja nälga suremisest, kui kapitalistid neid ei vaja”. Engels uskus kindlasti neid prognoose, millised, siiski, osutusid õigeks vaid osaliselt. “Ettekuulutamine – kirjutas ta – ei ole kuskil nii kergeks asjaks, kui nimelt Inglismaal, sest et siinses kogukonnas on kõik nii selgelt ja eredalt välja arenenud. Revolutsioon peab saabuma; nüüd on juba liiga hilja valmistada ette küsimuse rahumeelset lahendamist”. Kui Engelsi töölisklassi olukorda kirjeldavas raamatus ja isegi tema varasemates artiklites väljendatud majanduslikes vaadetes võib juba märkida ära paljut, mis läks seejärel majandusliku materialismi süsteemi, siis ikkagi see raamat, Engelsi enese arvates, kujutas endast “vaid üht teadusliku sotsialismi embrionaalse arengu faasi”; “nii nagu inimlootel on kõige varasemas staadiumis veel meie eellaste kalade lõpuste kaared, siis ka see raamat kannab alati kaasaegse sotsialismi päritolu jälgi ühest selle eellaselt – saksa klassikalisest filosoofiast”. Engels ja Marx sel ajal veel “ei olnud teinud lõpparvet oma endise filosoofilise südametunnistusega”. Kevadel 1845.a. kolis Engels Brüsselisse, kus asus Marx, ja seal kindlustusid lõplikult nende sõprussuhted. Engels, Marxi sõnade järgi, jõudis iseseisvalt oma inglise tööliskassi olukorda kirjeldavas raamatus samasugustele järeldustele nagu Marx ja nas otsustasid Brüsselis ühiste jõududega määratleda ideelisest vaatevinklist oma suhtumise saksa filosoofiasse. Selle töö tulemuseks ilmus mahukas traktaat peale-heegellikust filosoofiast, millisel, siiski, ei saanud trükis ilmuda. Kuid oli saavutatud peaeesmärk: “enese mõistmine”. Engelsil kujunes Marxiga koos töötades lõplikult välja majandusliku materialismi teooria, mis sai varsti ereda väljenduse nende ühistöös – “Kommunistlikus manifestis” (1848.a., nov. 1872.a. väljaanne). Neljakümne aasta pärast, oma raamatus Feuerbachist (“Ludwig Feuerbach ja saksa klassikalise filosoofia lõpp”)(“Ludwig Feuerbach und der Ausgang der Klassischen Philosophie”, 1888), Engels esitas filosoofilised etapid, mis olid tema poolt Marksiga läbitud sellesse etappi jõudes: hegeliku filosoofia tähendus neile, ajutine pühendumine Feuerbachile ja lõpuks üleminek dialektilisele materialismile. 40-te aastate lõpul osaleb Engels sotsialistlikus liikumises. Ta projekteerib raamatukogu ((sarja)) väljaandmise, millises, tema kava järgi,” tuleks praktiliste eesmärkide nimel ohverdada teoreetilise huviga”; Ta sõidab koos Marxiga Inglismaale et seal oma sidemeid värskendada ja avardada. Engels tegutseb mingil ajal Pariisis kui “brüsseli peastaabi” ja pariisi grupi organisaatori esindaja. Ta osaleb “Õiglaste Liidu” “Kommunistide Liiduks” ümberkorraldamisel, mis oli “Internatsionaali” eelkäiaks. Brüsselis asusid Engels ja Marx “Deutsche Brüsseler Zeitung” toimetajate hulka, millise toimetajaks oli Bornštet (>@=HB5BJ). Selle ajalehe mõnedes väljaannetes olid Engelsi poleemilised Karl Heidseni ((0@;0 59=F5=0)) vastased artiklid, millistes väideti, et halva juur peitub monarhismis. Selles poleemikas osales ka Marx. Samas ajalehes oli avaldatud ka Engelsi artikkel: “Der Schweizer Bürgerkriege” (“Šveitsi kodusõda”), mis oli huvitav selle poolest, et Engels on kuulutanud end poliitilise tsentraliseerimise pooldajaks, milline on tööstusliku arengu ja proletariaadi võidu hädavajalikuks tingimuseks. Peale “Kommunistliku manifesti” ((“Komunistliku partei manifest”)) ilmumist Engels sõitis koos Marxiga Pariisi, aga sealt Kölni, kus nad asusid toimetama päevalehte “Neue Rheinische Zeitung”. Ajaleht ei eksiteerinud kaua: 19. mail 1849.a. see suleti, Marx saadeti Saksamaalt välja, aga Engels, kes oli samuti tagaotsitavate hulgas, lahkus Kölnist. Sel ajal hakkas Phfalts koos Badeniga keiserliku konstitutsiooni kaitseks mässama ja Engels otsustas selles võitluses osaleda. Ta esines rühmas, millise komandöriks oli Willih ((8;;8EJ)), olles tema adjudandiks ja oli rivis seni, kuni oli veel lootust edule. Kui malev oli lõplikult puru löödud, sõitis Engels `veitsi, hiljem aga Londonisse, kuhu kogunesid Prantsusmaalt ja Saksamaalt lahkunud poliitilised emigrandid, seal hulgas suur osa “Kommunistide Liidu” juhtidest. Selle organisatsiooni liikmete hulgas tekkis varsti lõhenemine edasise tegevuse plaani erinevuse tõttu, kusjuures Marx lõi enamusest järsult lahku. Engels asus selles vaidluses tema poolele. 1850.a. hakkas Hamburgis Marxi toimetamise all ilmuma ajakiri, mis sai ajalehe mälestuseks sama nime: „Neue Rheinische Zeitung“. Novembris 1850.a. ajakiri lakkas olemast. Engels ja Marx loobusid pikemaks ajaks poliitilisest võitlusest. Nad leidsid, et sel ajal alanud üleüldine tööstuslik tõus välistas igasuguse pöörde võimaluse, mistõttu „moraalne sõim ja demokraatide tulised proklamatsioonid“, ei omanud mitte mingit tähendust. Engels läks oma isa vabrikusse teenistujana tööle tagasi ja 1864.a. võeti asutuse omanike ringi. 1869.a. ta lahkus töölt ja kolis Londonisse ning ta valiti seal „Internatsionaali“ peanõukogu liikmeks, ning 1871.a. võttis enda peale sekretär-korrespondendi kohustused alguses Belgia ja Hispaania, aga hiljem ka Itaali ja Hispaania suhtes. Neid kohustusi täitis Engels kuni „Internatsionaali“ hävimiseni. Engels ei loobunud oma kirjanduslik-teaduslikust tegevusest kunagi. Manchesteris ta õppis sõja ajalugu ja taktikat, millisele tõmbas ta tähelepanu 1849.a. kampaania ((sõda)) ja tegeles veel võrdleva keeleteaduse ning ka loodusteadustega. Itaalia sõja ajal 1859.a. andis Engels välja anonüümse brozüüri: „Poo ja Rein“, millises ta kritiseeris ühelt poolt austria teooriat, millise järgi tuli Reini kaitsta Poo jõe ääres, aga teise järgi – preisi liberaale, kes võidutsesid Austria lüüasaamise tõttu ja ei näinud, et Napoleon on ühine vaenlane. Sõja lõppedes Engels trükkis sel põhjusel veel ühe brozüüri: „Savoia, Nizza ja Rein“. 1865.a. andis Engels välja brozüüri: „Preisi sõjaline küsimus ja saksa töölispartei“ , aga Prantsuse-preisi sõja ajal saatis Londoni ajalehte „Pall Mall Gazette“ rea artikleid sõjateatris toimunud sündmuste kohta. Kirjanduslik looming perioodil 1850-1875.a. puudutas erinevaid joosvaid küsimusi. Sellised nagu: „Der preussische Schnaps im deutschen Reichstage“ („Preisi viin saksa riigipäeval“), „Wohnungsfrage“ („Korteri küsimus“), „Die Bakunisten an der Arbeit“ („Bakuninlased töö juures“), „Sociales aus Russland“ („Sotsiaalsed küsimused Venemaal“) jne. Need tööd trükiti alguses ära ajalehes „Volksstaat“, aga seejärel ilmusid üksikute brozüüridena. Suurem osa loetletud artiklitest läksid kogumikku: „Internationales aus dem Volksstaat“, mis anti välja 1894.a. „Vorwärts“ toimetuse poolt. 1878.a. „Volkskalender“, mis anti välja Brakkis ((@0::5)), ilmusid Engelsi poolt koostatud artiklid Marxist, mis trükiti samuti ära nädalalehes Die Wage , milline sisaldas endas peale Marxi puudutavate bibliograafiliste andmete, samuti ökonoomilise materjalismi kokkuvõtlik käsitlus. 70- te aastate lõpust peale algab Engelsi kirjanduslikus tegevuses suur elvanemise periood. Alates 1877-1878.a. ta annab välja Leibzigi „Vorwärts´is“ rea Güringi vastaseid artikleid, mis ilmusid hiljem eraldi väljaandes, pealkirja all: „Herren Eugen Dührings Umwälzung der Wissenschaft“ („Hr. Eugen Dühringi poolt teostatud pööre teaduses.“). See töö, mis on tuntud nimetuse all“Anti-Dühring“ – on Engelsi töödest kõige terviklikum ja lõpetatum. Selles tuli esile tervikuna tema kirjanduslik-teadlaslik isiksus, kogu tema positiivsete ja negatiivsete külgedega. Särav polemiseerimise talent koos erakordse survestamise püüdega, peene dialektika veetlev jõud, kriitiliste väidete täpsus, igakülgne lugemus ja järelduste kindlaksmääratus – on omadused, millised iseloomustavad suuremal või vähmal määral kõiki Engelsi töid, millised tulid eriti eredalt esile „Anti-Dühring´us“. Seejuures see raamat kannab endas Engelsi vaadete sirjoonelisese ja teravuse pitserit, millises oli Engelsil üldse kalduvus anda oma järeldustle liiga absoluutset, materjali poolt õigustamatult, millisel see põhines, vormi. Kuid oma mõistuse laadi poolest peatus Engels vaid olulisel ja püüdis nähtusi käsitleda täpsete teaduse seaduste raames. Kuid ta läks selle eesmärgi poole, mis kujutas endast igasuguse teadmise lõppülesannet, liiga rutakalt, panemata tähele mitte ainult juhuslikke ja pisikesi, vaid ka olulist, eriti, kui see ei sobinud põhivormelisse, mis rikkus selle siledust. Läbitöötluses ja esituses võitsid Engelsi teaduslikud teooriad kindlaksmääratluses, kuid olid äärmiselt dogmatiseeritud ja seepärast sünnitasid tõsiseid arusaamatusi. See puudutab teatud määral kogu marksistlikku süsteemi, eriti aga Engelsit. Mateerialistlik ökonoomika on saanud seepärast järsu ja ühekülgse käsitluse, milline kutsus seetõttu esile reaktsiooni ning kriitika. Engelsil endal tuli oma elu viimastel aastatel teha olulisi väljajätte oma varem esitatud väidetesse. Kirjas, mis on trükitud ära ajakirjas „Der socialistische Akademiker“ (Nr. 19, 1. okt. 1895.a.) Engels tunnistab ja selgitab mõningat materjalistliku ökonoomia õpetuse ühekülgsust, millisena see oli tema ja Marxi poolt arendatud. „Selles, et noorus annab mõnikord küsimuste majanduslikule küljele suuremat tähendust, kui peaks, oleme me Marxiga osalt ise süüdi. Meil oli hädavajalik rõhutada, vastukaaluks meie vastastele, peamist printsiipi, millist me eitasime; ja seejuures ei piisanud mitte alati aega, ega olnud seejuures kohane ja sobivat juhust eraldada vajalikku tähelepanu teistele tähendust omavaile momentidele“. Sellest vaatepunktist on väga huvitavad veel kaks Engelsi kirja, mis ilmusid ajakirjanduses peaegu samal ajal ja samas („Der socialistische Akademiker“) ajakirjas., aga teine oli adresseeritud Konrad Šmithile, „Leipziger Volkszeitung“ (Nr. 250, 26. okt. 1895.a.). Kolm peatükki „Anti-Dühring´ist“ ilmusid 1882.a. eraldi väljaandena, nimetuse all „Die Entwickelung des Socialismus von der Utopie zur Wissenschaft“ („Sotsialismi arenemine utoopiast teaduseks“). Lisas on trükitud ära Engelsi artikkel saksa „margi´st“. 1892.a. ilmus Engelsi Inglise tööliskalssi olukorrast kirjutatud raamatu ((„Töölisklassi olukord Inglismaal“ 1845)) teine väljaanne, milisele ta kirjutas uue eessõna. Peaegu pool sajandit hiljem, sellisel viisil, oli tal võimalus uuesti öelda välja oma arvamus küsimuse kohta, millisega ta tegeles siis, kui töölisklassi olukord ja tema enda maailmavaade olid paljus erinevad. „Asjade seisukord, millist on selles raamatus kujutatud – kirjutas Engels 1892.a. – kuulub praegu, äärmisel juhul Inglismaal, minevikule“. Tööliste eluolu parandamist, mis on toimunud poole sajandi kestel, Engels selgitab „kaasaegse poliitilise ökonoomia seaduse“ mõjuga, millise jõul mida enam areneb kapitalistlik tootmine, seda vähem ta on piiratud väikestst pettuse ja kelmuse võtetega, millised iseloomustavad selle varaseid astmeid“. Sellised võtted ei tasu suurel turul ära, kuna aeg, raha ning kus teatud ärieetika areneb mitte mingite moraalsete stiimulite mõjul, vaid lihtsalt selle pärast, et sellele ei tasu kasutult aega ja vaeva kulutada. Needsamad põhjused, millised sundisid kaupmehi väikekaupmeeste ülespuhutud võtetest loobuma, sundisid ka inglise vabrikantide töölistesse suhtumist muutma. Väiketootmise ekspluateerimise viisid lakkasid olema tulusad. Vabrikant-miljonäril on enam tõsisem ettevõmine, kui et oma teeistujate petmiseks haledaid põhjendusi välja mõelda. Samas, mida suurem on tööstusettevõte, seda enam on selles inimesi hõivatud ja seda kahjulikum on nendega konflikti minek. Siit tuleneb vabrikantide hulgas ja nimelt suurettevõtetes levinud uus vaim: nad õppisid ära hoidma kokkupõrkeid töölistega, leppisid tööliste liitude võimuga ning õppisid isegi tööliste streike oma eesmärkidel ära kasutama, näiteks tootmise vähendamiseks, kui seda turu tingimused nõudsid. Suurvabrikandid, kes varem esinesid töölisklassi vastase võitluse juhtidena, muutusid hiljem esimesteks rahu ja harmoonia eest võitlejateks. Kõik need õigluse ja humaansuse järgiandmised, olid Engelsi arvates tehtud vaid kapitali väheste isikute kätte koondamise ja väikeste konkurentide, kes ei saanud läbi ilma vanade ekspluateerimise võteteta, allasurumise kiirendamiseks. Engels peab töölisklassi heaolu tõusu vaid üheks tööstuse arengu hädavajalikuks tagajärjeks. Engelsi vaated kapitalistlikult korralt uuele majanduslikule korrale ülemineku tingimuste suhtes muutusid samuti palju, võrreldes neljakümnendate aastatega, kui ajaloo sündmuste käik näis noore inimese ettekujutusele lihtsama ja enam kiirena. Hiljem ta kaldus oma järelduste individualiseerimisele. Venemaa suhtes ta andis sellest vaatepunktist tähenduse intelligentsile ja talurahvale, kuid seadis vene suhete arengu tihedasse sõltuvusse Lääne liikumistega („Ühiskondlikest suhetest Venemaal“) („Sociales aus Russland“); Itaalias pidas peamiseks majandusliku evolutsiooni faktoriteks talurahvast ja väikekodanlust (kiri itaalia sotsialistile Turattile „Critica Sociale“ , 26. jaan. 1894.a.); Saksamaal ta pidas üpris tähtsaks parlamentaarset tegevust (kiri Londoni „Socialdemokrat“ 13. septembril 1890.a., vastuseks „Sächsische Arbeiterzeitung“ artiklile parlamendi grupi vastu). Teadusliku sotsialismi lõplikus kuju on Marxi ja Engelsi ühistöö tulemus. Mis aga kuulub selle Engelsile? Engels ise määratleb oma rolli erakordselt tagasihoidlikult. „Et ma enne ja enam kui 40- aastase Marxiga koostööl – räägib ta oma Feuerbachist kirjutatud raamatus – osalesin teatud iseseisvusega nii loomisel, kui ka eriti selle teooria väljatöötamisel, seda ma ei saa eitada; kuid suurim osa juhtivaid, põhiideesid, eriti majanduse ja ajaloo valdkondades aga täpsemalt kuulub Marxile õpetuse range lõplik formuleering. See, mille mina sisse tõin, võinuks ka Marx ilma minuta teha, erandina, siiski, kaks-kolm teadmise spetsiaalset valdkonda. Aga seda, mida tegi Marx, mina ei oleks suutnud teha. Marx seisis kõrgemal, vaatas avaramalt, nägi rohkem ning kiiremini, kui me kõik ülejäänud. Marx oli geenius, aga meie, paremal juhul – talendid. Ilma temata ei oleks teooria kaugeltki see, mis ta on praegu. Seepärast ta kannabki õiglaselt tema nime“. / 0 Ï LNTÒæÈ <ù*´Ò9Y¨ÈãƒOüýþ/0bl~”˜BDøðøðèðÝðÝðÕÍÅ½±½±½Å½è½©ž©–ŽèŽ†Ž{s{ŽskdhøehøehøemH%sH%hsN\mH%sH%hc hc mH%sH%hgùmH%sH%hc mH%sH%hFeŸmH%sH%hÉeEhÉeEmH%sH%hÉeEmH%sH%hƒp#hbph5mH%sH%hbphmH%sH%hƒp#mH%sH%h(ÞmH%sH%hmy¢mH%sH%h±D¿h±D¿mH%sH%hÐDªmH%sH%h±D¿mH%sH%h@]“mH%sH%&Ò0+>8^4v—x4|6|:|@|F|X|Z|\|r|t|v|x|z|ýýýýýýýýýýñèýñèýýý„h]„hgdÙ6„øÿ„&`#$gdÙ6F|x|þþDTXIWs 8#¼$½$S& (k)Ý)à)¶*s-u-|-Â-ü-K.j/±0½0Ñ0Ó0Ú0Û0222²2¼2¾2Î2Ò2ö2ð4ñ45355ž5Æ6å6æ6ç6888 9øñíéíéåáÝáÝÙÕÑÕÍÉÍÉÅÉÁ½Å¹Å¹²¹ª²¹ª²ª²¹¦¢žÅžÅžÅžÅž–‡hÌ,2mH%sH%hÌ,2hÌ,2hÌ,2mHsHhÌ,2hJhÚE¥h¸BómHsHh¸Bóh¸Bóh¸Bóhð\h~IxhƒO{hÑ=h$ŸhO]h+¬hhyhÈ<ßh¾uh 4öhv]høehøehøehøemHsH3 99: ::::Y<"=~=à=á=*>+>T>u>^?_?®?Ã?Ä?@@”@•@BDDBFcF†FÑHâHãHäHI˜JŸJ¤KÝLõêâêÚêâÒÊÂ·Â¯ÂÚÂ§ÂŸ§ŸÚŸ§Ÿ—Œ—„—|t|t|ltlthÔXèmH%sH%hFmâmH%sH%h'¸mH%sH%h;I+mH%sH%hn2hn2mH%sH%hn2mH%sH%hwv›mH%sH%hÚ ?mH%sH%h@]“mH%sH%h˜:Qh˜:QmH%sH%h˜:QmH%sH%h–w#mH%sH%h.fmH%sH%hƒO{mH%sH%h)êmH%sH%h)êh)êmH%sH%h)êhÌ,2mH%sH%'ÝLüL0MOMäMPûPüPéQR/RCRmR»TÓTÚTðTöTTVUVïVWWW#WœYÓZ\µ\{]Ž]7^8^à^á^ä^g_~aøðèðàØøÐÈÀÈÀÈ¸È¸È¸¸¥¥¸¥••…}u}memehÕ_2mH%sH%h§zËmH%sH%h˜:QmH%sH%h±lymH%sH%h¾bmH%sH%h$mH%sH%h¦4mH%sH%hR°mH%sH%hé±mH%sH%h\¨h\¨mH%sH%h\¨mH%sH%h;I+mH%sH%hfhÈ"mH%sH%h.Xghqi mHsHhqi mHsHhÂE‘mHsHh.XgmHsHhûÈmH%sH%h±lymH%sH%häjmH%sH%hÚ ?mH%sH%h$mH%sH%hÂE‘hÂE‘mH%sH%hÂE‘mH%sH%hÈ"mH%sH%hD>fhD>fmH%sH%hÆNmH%sH%UhD>fmH%sH%hÕ_2mH%sH%h‘mH%sH%"Kuid, siiski, ei saa nõustuda Sombartiga (><10@B>2J. PAGE PAGE 1 T|V|X|\|^|j|l|n|p|r|v|x|z|õïëõïõàõïëÜÑhD>fhÈ"mH%sH%hwshws0JmHnHuhÆN hÆN0JjhÆN0JU,1h°Ð/ °à=!°"°# $ %°°Ä°ÄÄœ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH sH tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontRióÿ³RTable Normalö4Ö l4Öaö(kôÿÁ(No List4 @ò4Ù6Footer ÆàÀ!.)@¢.Ù6Page Number®Y€ÿÿÿÿÆ"¦,¡KTóV‹YŒYŽY‘Y”YYžYŸYªY«Y¬Y¯Y˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€P˜0€€x˜0€€X˜0€€x˜0€€X˜@0€€á˜@0€€ {0€˜@0€€˜@0€€ {0ˆ À¢“ô”¡D 9ÝL~aT|z|14567?z|2x|3!•!ÿ•€ÿÿú,t wú,”#¯Y¯YB*€urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags€country-region€9*€urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags€place€$%+,67´¶ÕÖèê>?æç$)6:ƒ„¤§ÏÐ×Øïð"JOy{35gino‹OPy{!"2 4 Ì Î FH¿ Á Æ Ç ð ô %'*+>?ÀÁ"),46<>GMTVbeijopuv|}†Œ‘–— ¢ª¬µ¶¼½ÃÄÍÏÒÓØÜàáèéïðóúþÿ#/078BKSUXY^_fgopvw€‚‡ˆ“”Ÿ¢£¦§ª«¯°¾¿ÈÊÓÔÝÞäæéêîïö÷-/45<=JKNO]^ginovw€‚ƒŠ‹”•š›¥¦¶½¾ÐÑØÚÝÞâãçèíîö÷ýþ#$1279BDLMWYeflmuv‚ƒ‹Œ›œ¤¦³´¼½ÈÉÌÍÛÜáâîïõö (,239:ABHIQSYZ`aejpquv}~‡ˆ“”œ¡£«¬±²¼½ÁÃËÌÎÏÕÖÝÞåæóô÷ø $)01;<@ACDHIMNRTXY\]delmqrvx|}‚…†”•›¥§©ª²³µº¿ÀÇÉÌÍÒÓØÙÜÝáâîðóôþÿ "#,.78EFMOWXdeghtu|~‡ˆŽ™šœ§ª¸¹ÃÄÒÓÝÞàáéêðñúû !.<=KLNOVW]^bchjrsz{…‡‘—˜œ¤¥¬µ·ºÇËÍÐÑÖÚßàèéö÷ +.45:;@AJKTU`aijmnty‹Ž—œ¡¢§¨°±¾ÀÃÇÍÏÑÓØÚæèëìóôûü +239:>?FGLMZ[abtuwx}~ˆŠŽš›Ÿ ¢£§ª°±¶·ÀÁÅÆÏÑÙÛáãëìòó÷ø!$&+1256=>DFIJPQ[]aelmw{€ƒ„‹ŒŽ–—œ¥§³´¸¹ÀÂÆÏÔÕÚÛåæêëóôÿ'(01<=EFHJOPTU`aklwx…†Ž“™ ¡¤¥«°±µ·¿ÀÌÍÙÚâäèéïôúü !#'(+,67BCOPVW\`cdhisw|}†‡‘’–—›œ¤¥«¬³´º¼ÀÈÎÏÕÖÛÜåæñòúû -.:=CDFLOPTUY[]^cdjktuxy€Ž £ª³¸¹¿ÀËÍÐÑÕÜÞäðñúû #$)+12=>ABIJUV^_jkst‚Ž“™›œŸ ª«´µ»¼ÅÆÐÑÛÜéêíî÷øýþ !"'(/089KLXZbdjlnouv|}ƒ…‰ŠŽ˜™£¦«¬µ¸ÀÁÈÉÐÑÕÖÞßèéîïûü !&'1278@DRS]jmw€ƒŽ“”šœŸ ¨©µ¿ÈÉËÌÑÒÞßéêîù " # . 8 > ? E F T U [ ] ` a e f j k p q y z ‚ Š ‹ ‘ ’ ˜ š ¢ £ ® ¶ · ¼ ¾ Å Æ Ñ Ò Þ ß á â è é ñ ò !!!!!!$!%!+!,!2!3!B!C!M!R!^!_!j!m!r!u!!ƒ!‹!!‘!—!œ!Ÿ!¥!¦!±!²!¼!½!Â!Ã!Ì!Í!Ù!Ú!à!æ!ì!í!ñ!ò!ù!ú!""""""&"'")"*"2"4":";"C"D"J"K"O"P"X"Y"\"^"f"g"p"r"t"v"}"~"ƒ"„"‘"’"š"Ÿ"¥"§"¯"°"µ"¸"Ä"Æ"Í"Ï"á"ã"æ"ç"ê"ì"ü"þ"# ##### #!###3#<#=#D#F#Q#R#W#Y#`#a#l#m#p#q#y#{#„#‡#Œ##”#•#œ##©#ª#®#¯#¶#·#Ã#É#Ñ#Ô#Ù#Ú#â#å#í#î#ö#ø#$$ $$$$$ $+$-$3$4$>$?$E$O$T$U$]$^$a$b$k$o$v$w$$‚$…$†$$$œ$ $§$¨$°$´$·$¸$»$¼$Ã$Ä$É$Ê$Ñ$Ö$Ü$à$ê$ð$û$ü$%%%%"%&%1%2%8%9%;%<%I%J%O%P%^%_%j%s%€%%Š%%›%œ%¢%¯%·%¸%¾%¿%Å%Æ%Ê%Ë%Ò%Ó%Ú%Ü%ß%à%å%æ%ë%í%ð%ñ%ô%õ%û%ü%&&&&&&!&"&)&,&3&4&6&7&C&D&H&_&e&l&s&t&~&&„&†&‰&Š&&’&•&–&™&š& &¡&¯&°&¶&¸&¾&¿&Æ&È&Ë&Ì&Ð&Ñ&×&Ø&ß&á&å&æ&î&ï&ù&ú& ' '''''''$'%'-'.'4'5'>'?'F'K'Q'R'X'Z'a'b'm'n'q'r'x'{'‚'†'( (‚(ƒ(Ÿ) )+ž+[,\,¥,§,Ö-×-Ú-Û-?.@.11q2s2£2¥2£5¤5L6M6778 8e:f:„=…=d>e>i>j>s>t>„>†>·>¸>ø>ü>%?)?V?W?_?c?˜?™?£?¤?¬?¯?Î?Ð?Ö?×?ÍBÎB½C¾CXDYD{D|DÍDÎDÏGÑG-H.Hf.Xgbph?@þÿÿÿBCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[þÿÿÿ]^_`abcþÿÿÿefghijkþÿÿÿýÿÿÿnþÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀFàS˜‘? Ëp€1TableÿÿÿÿÿÿÿÿA4WordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ.€SummaryInformation(ÿÿÿÿ\DocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿdCompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q