Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’  †ˆž’’’|}~€‚ƒ„…’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„ĮU@ šæbjbj¬›¬› .(ĪńĪń‡ń’’’’’’ˆ@Č@Č@Č8xČdÜÉÄäb2¬Š¬Š"ĪŠĪŠĪŠĪŠĪŠĪŠ7a9a9a9a9a9a9a$dRhfv]aAĪŠĪŠĪŠĪŠĪŠ]aĪŠĪŠžbR9R9R9ĪŠž÷ĪŠĪŠ7aR9ĪŠ7aR9R9d9ŽFh[GĪŠ Š ÆK(^Ė@ČlČ^‡FsNÄ“b0äb—FÄŽfr&¾Žf [GŽf[GĪŠĪŠR9ĪŠĪŠĪŠĪŠĪŠ]a]a„»œ½¤ 09"œ½ Emigratsioon – 1904 – Rohket statistikat sisaldava artikli sisu: I. Üldmõiste. II. Ajalooline ülevaade emigratsioonist – vanast ajast kuni XIX saj alguseni. III. Emigratisoon Euroopas XIX saj ja XX saj alguses. IV. Emigratsioon üksikutest riikidest (Emigratsiooni statistika: Inglismaa, Saksamaa, Itaalia. Austria-Ungari, Venemaa ja Soome. Rootsi ja Norra. Hispaania, Portugal ja ülejäänud Euroopa riikides ja väljaspool seda). V. Üldised emigratsiooni esile kutsuvad põhjused. VI Emigratsiooni mõju lähte- ja sihtriikidele. VII. Emigratsiooni poliitika. Riikide suhtumine emigratsiooni. VIII Kirjandus. I.Sõna emigrant all mõeldakse tavaliselt isikut, kes ühel või teisel põhjusel jätab maha oma isamaa, et asuda elama võõrsile. Seda ümber kolimise fakti nimetatakse emigratsiooniks või väljarändeks, vastandiks on immigratsioon või sisseränne. Elanike ühest riigist teise on toimunud kõikidel ajaloo ajajärkudel. Mõnikord on see olnud intensiivsem ja võttis mõnikord sellise ulatuse, et haaras terved hõimud ja muutus „rahvaste ümberasumiseks“ ja oli tihti uute tsivilisatsioonide moodustumise või vanade laienemise vahendiks. Kui riigi „mahtuvus“ (selle all mõeldes tingimuste kogumit, mis tagavad elanikonna eksisteerimise ja arengu) sai täis, siis üleliigseks osutunud rahva osa, väiksemal või suuremal hulgal, läks otsima uut elamiseks enam soodsamat riiki, millisel on suurem „mahtuvus“. Vanasti oli selliseks maaks Euroopa ja temasse suundusid rahvad Aasiast ja osalt ka Aafrikast; käesoleval ajal on elanike liigset täituvust tunda erinevates Euroopa riikides ja paljud püüavad edasi kolida teistesse maadesse, otsides enam jõukamaid ja rahulikumaid riike. Ühtedel juhtudel on sellised ümberasumised osalse iseloomuga. Üksikud isikud lahkuvad oma kodumaalt ja kolivad teise riiki, tihti naaberriikidesse. Teistel juhtudel on ümberasumisel suuremad mõõtmed ja see laieneb suurematele elanike hulkadele ja on muutunud teatud aegadel alaliseks nähtuseks. Sellised ümberasujad suunduvad mitte ainult naaberriiki, vaid maailma teistesse jagudesse. Sellised massilised ümberasumised on antud riigi sügavate sotsiaalsete probleemide tunnuseks, olgu siis sellisteks probleemideks poliitilised, religioossed või majanduslikud tingimused. Viimast liiki ümberasumisi, Euroopast teistesse maailmajagudesse, on hakatud kirjanduses nimetama emigratsiooniks, kuigi viimasel ajal on sarnane liikumine haaranud ka mitte-Euroopa riike nagu Hiina, Jaapan jne. II. Emigratsiooni ajaloo ülevaade vanast ajast kuni XIX saj alguseni. Emigratsiooni käsitlemine ajaloolisest vaatepunktist on raskendatud ületamatute takistustega, nõnda nagu sellele nähtusele ei ole erilist tähelepanu pööratud, eriti selle tekkimise perioodil. Ühe rahvuse esindajad, kes elavad juba ammust aega mingi suurema rahva keskel, ei tekita selle vastu erilist huvi. Seda küsimust hakatakse alles siis uurima, kui sellega kaasnevad poliitilise iseloomuga teod. Näiteks laiendatakse oma koduriigi territooriumit, asutatakse kolooniaid või siis võtab emigratsioon massilise liikumise iseloomu, mis kordub enamvähem regulaarselt. Uuritakse sellist emigratsiooni ka neil juhtudel, kui see on kutsutud esile mingite nende riikide valitsuse poolsete represiivsete meetmetega, kust elanikond välja rändab. Meie ajajärgust kaugema ajajäru ajaloost on teada suuremaid väljarändeid, kuid nende väljaränete seosed üksikute nähtustega eriti uuritud ei ole. Foniklaste ja eriti vanade kreeklaste emigreerumine ja nende pootl Vahemere rannikul ja saartel asutatud kolooniad omasid inimkonnale suurt kultuurilist tähendust. Roomalste analoogiline liikumine levitas Rooma võimsust ja kultuuri peaegu kõikjale tollal tuntud maailma. Juutide laiali hajumine (diaspora) meie ajajärgu alguses soodustas kristluse levikut. Sakslaste ümberasumisega kaasnes uute riikide tekkimine ja see pani aluse kaasaegsele Euroopa kultuurile. Araablaste liikumine Läände ja ristisõjad, mis kaasnesid osalt emigreerumisele, seadsid sisse Lääne ja Ida vahelised suhted. Selliseid näiteid võib tuua palju, kuid ajalugu ei anna piisavat materjali selleks, et jälgida selle liikumise põhjuseid, määratleda selle ulatust ning mõju ühe või teisele rahva elule. Paremas seisus on Euroopa migratsiooni uurimine, mis said oma alguse suurte avastuste ajajärgust, kui see liikumine ei haaranud mitte ainult Euroopa kontinenti, vaid ka ookeani taguseid maid. Euroopa emigratsioon allutas vähe-haaval oma kultuurile kogu maakera, moodustades uued võimsad riigid, muutes täiesti nii Euroopa majanduslikke tingimusi kui ka laiendas Euroopa rahvaste huve ja võimsust. Tänu kõigile nendele asjaoludele Euroopa emigratsioon ei jäänud paljude valitsuste tähelepanu alt välja. Selle alusel arendati koloniaalpoliitikat, milline on tavaliselt emigratsiooni küsimuse tundmaõppimise objektiks. Euroopa immigratsiooni puudutavad arvandmed on kuni XIX sajandi keskpaigani olemas üpris lünklikuna või need puuduvad hoopiski. Eurooplaste kohanematus alalise eluga troopilistes maades suunas emigratsiooni looduslikult sobivamatesse koloniseerimise piirkondadesse. Enne XVIII sajandi lõppu oli Ameerika peaegu ainsaks maailmajaoks, kuhu Euroopast emigratsioon suundus. Austraalia oli siis veel vähe tuntud. Aafrika põhja osa, mis oli suremalt osalt sõjakate araablaste hõimudega asustatud, ei osutunud koloniseerimiseks soodsaks. Aafrika Lõuna osa asus Hollandi Ost-India kompanii käsutuses, kes kitsendas kõvasti asustamise vabadust. Aasias oli takistuseks sama kompanii monopoolne seisund kui ka klimaatilised tingimused, aga teistes osades, mis olid eurooplastele soodsad klimaatilised tingimused olid tihedalt asustatud vaenulikult meelestatud pärismaalaste poolt ja lõpuks, Euroopast liiga kaugel. 1789.a. algas Austraalia koloniseerimine; 1806.a. alistas Inglismaa Lõuna-Aafrika tagades asustamise vabaduse. Vaatamata sellele, et Ameerika jäi endiselt kohaks, kuhu suundusid üha kasvavad Euroopa rahvaste emigratsiooni lained; Langes sellest Austraaliale ja Aafrikale suhteliselt väike osa. Kuni XVIII sajandi lõpuni koosneb Euroopa emigratsiooni ajalugu Ameerika eurooplastega asustamisest. Kuni XVII sajandi alguseni suundusid Euroopa emigrandid põhiliselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse, kus seadsid end sisse hispaanlased ja portugaallased. Vaid alates XVII sajandi alguses asusid inglased ja prantslased Põhja Ameerikat koloniseerima. Kahest viimasest riigist pärit rahvaste koloniseerimine, eriti inglased, edestas kaugelt Kesk- ja Lõuna Ameerika koloniseerimise tempo, mida soodustasid nii klimaatilised tingimused kui ka mõlemile rahvastele erinev koloniseerimise käsitlus. Vaata hispaanlaste ja portugaallaste koloniaalpoliitikat üldistes joonetes, mõiste Koloniseerimine, alt (XV, 736). Kuna need rahvad võtsid kasutusele monopoliseerimise süsteemi, siis nende kolooniatesse enam välismaalasi ei lastud, või ei lastud neil seal oma äri ajama hakata ja isegi ei lubatud sinna ajutiselt elama asuda. Veel 1743.a. pandi Milaanost pärit Botturino vangi vaid selle eest, et ilma valitsuse spetsiaalse loata külastas Mehhikot. Tuntud naturalist A. Humboldt, oma Ameerikas ( 1799-1804.a.) teostatud uurimisreisil, pidi Hispaania territooriumile tulekuks hankima hispaania võimudelt spetsialse loa füüsiliste ja geodeetiliste instrumentide kasutamiseks, et teostada astronoomilisi vaatlusi, mõõta mägede kõrgust, koguda taimede ja maavarade näidiseid ning et teha üldse teadusele kasulikke uuringuid. Sarnaste teistest Euroopa riikidest pärinevate emigratide suhtes kitsenduste tegemise juures oli Hispaania kolooniatesse asumine võimatu. See emigratsioon ei olnud siis ka Hispaaniast enesest eriti suur, kuna uute maade, mis olid kuninga omandis, asustamine oli isegi oma riigi väljaränduritele raske. Ükski hispaanlane ei võinud valitsuse spetsiaalse loata Ameerikasse kolida. Sellise loa saamiseks pidi paluja esitama ümberasustamiseks mõjuvad põhjendused ja peale selle veel tunnistuse, et tema, ega ta isa ja vanaisa ei ole olnud kunagi antud püha tribunali alla (inkvisitsioonikohus). Luba anti vaid teatud koha asustamiseks, kuhu tuli suunduda kindlaks määratud viisil, kuhugi mujale sisse sõitmata. Isegi kolooniatest pärit elanikud, metissid, kes elasid mõne aja Euroopas, pidid, et kodumaale naaseda, hankima sarnased tõendid. Laevade omanikud, kes suundusid kolooniatesse, olid andnud tõotuse, et ei võta laevale isikuid, kel puudub vastav luba. Ränkrasked oli kolonistide tingimused, kui neil tuli asuda elama kohtades, millistes paremad maad olid jaotatud ära aristokraatide, kirikute ja kloostrite vahel, kus kogu kaubandus ja tööstus oli monopolistide käes ja koloonia administratsioonil oli piiramatu võim. Lõpuks, Euroopas eneses olid üksiku isiku suhted kogukonda, millise juurde ta kuulus, sellised, mis liikumisvabadust ei soodustanud ja lisaks, XVI sajandil peaegu ei olnud vajadust põllumajandustooteid tootvate kolooniate järgi. Religioosne ja poliitiline võitlus XVII saj. tekitas täieliku pöörde mitte ainult inimeste teadvuses, vaid ka poliitilistes tingimustes, millin eilmnes eriti saksa riikides. Võitlus tekitas ümbritsevast ikkest emigreerumise teel vabanemise püüde. Pidades silmas korda, mis eksisteeris Hispaania Ameerika valdustes, hakkasid emigrandid rändama Põhja-Ameerikasse, kus juba XVI ja XVII sajandi vahetusel moodustus inglise kolooniad. Need viimased tekkisid tänu sellele, et Inglismaal oli teravnenud religioosne võitlus, vaen: nad olid asustatud peamiselt erinevate sektantide poolt – kvekerite, puritaanide ja teiste, nn. emigratsiooni isade (pilgrim fathers) poolt. Esimene inglaste Põhja-Ameerikas elama asumise katse puutub XVII saj algusesse, kui neil õnnestus Virgiinias (1609.a.) end sisse seada. Põhimõtted, millistest inglased oma kolooniate asutamise juhindusid, olid täiesti teistsugused, mis olid hispaanlastel kasutusel Kesk-ja Lõuna Ameerika asustamisel. Inglaste koloniaalpoliitikaks sai „kohusetundliku, tööd armastava“ paljulapselise tööjõu suurendamine. Selle eesmärgi saavutamiseks uutes kolooniates oli poliitiline ja religioosne vabadus, maaga varustatus, üle ookeani sõidu toetamine. Seal ei olnud kellegil plaani asutada maa vaid inglastega. Bankroft kirjutab Merylandist: „Emigrandid voolasid sinna kokku kõikidest maadest ja koloonia seadusandlus suhtus ühesuguse sümpaatiaga nii erinevate rahvuste, kui usutunnistuste peale. Prantsusmaalt ilmusid hugenotid, Saksamaalt, Hollandist, Rootsist, Soomest, arvatavasti ka Piemontist saabusid elumurede lapsed; isegi Böömimaa, Husi kodumaa, saatis oma poegi välja“. William Penn sõitis Saksamaale, et meelitada emigrante tema poolt asutatud kolooniasse – Pensilvaaniasse – ja 1864.a. saabuski sealt tema juurde suur täiendus, peamiselt Würtenbergerist. Üpris vaba elu kolooniates, aga samuti kvakerite agitatsioon Saksamaal endas viis selleni, et Saksamaalt lähtuv emigratsioon võttis XVII saj alguses märkimisväärse ulatuse; nii kolisid Pfalzist, Inglismaa toetusel, 1706.a. umbes 13-14 tuhat inimest New-Yorki ja Uus-Carolinasse. Hollandlased, kes olid 1643.a. asunud piirkonda, milles asub praegune New-York, meelitasid palju emigrante Uud-Hollandisse ja asustasid kiiresti Hudsoni jõe suudme. „Terved hulgad orbe toodi Uude Ilma, käsitöölised kasutasid ookeanist vaba ülesõidu võimalust, kuna oli selge, et iga riigi aluseks on tihe elanikega asustatus“ (Bankrof). 1664.a. Uus-Amsterdami linna(praegune New –York) ületas elanike arvult Bostoni. Siia sõitis eriti palju hugenotte ja isegi avalikud teated anti tihti välja hollandi kui ka prantsuse keeles. Rootsi kuningas Gustav-Adolf 1627.a. koostas rootsi Põhja-Ameerika koloonia plaani, millises võisid leida varjupaiga kõik Euroopas tagakiusatud inimesed. 1633.a. järgnes selles mõttes üleskutse sakslaste hulgas ja 1638.a. asutatigi koloonia, kuid see eksisteeris lühikest aega, sest selle vallutasid hollandlased, kuid viimane kaotas kümne aasta jooksul kõik oma valdused, mis läksid inglaste kätte. Peaegu samaaegselt inglise kolooniatega tekkisid Põhja Ameerika Ida kaldal, Kanadas (1541), ka prantsuse kolooniad. See koloniseerimist toetas prantsuse valitsus, pidades silmas maalt reformimeelsete väljasaatmist. 1628.a. asutati Qubec“ki linn ja sellest ajast peale laienes koloonia maa sisemusse. Emigratsioon prantsuse kolooniasse ei olnud kunagi märkimisväärne: prantslasi endid asus sinna võrreldlemisi vähe, kuid ka teised rahvused hoidsid neist eemale, sest et neil oli prantsusmaalt üle võetud mõningad kitsendavad tingimused. Esimese 7. aasta kestel asus Kanadasse vaid 40 perekonda. 1679.a. elas Kanadas kõigest 8550 eurooplast, vaatamata sellele, et veel 1628.a. Koloniseerimise Selts sai privileegi ja kohustus igal aastal 15.a. kestel asustama ümber 4000 inimest, samas kui väike inglise koloonia Meryland kasvas oma 20 aastase eksisteerimise ajal 12 000 eurooplaseni. 1753.a. Kanada elanikkond (väljaarvatud maa põliselanikud – indiaanlased) umbes 90 tuhandest elanikust, samas kui, Franklini arvates, elas inglise kolooniates 1751.-a. umbes 1 000 000 elanikku. Üldse aga XVIII erinevatel põhjustel tekkinud eurooplaste emigratsioon oli vaba vaid inglise Ameerika kolooniatesse, kuid et maad piisavalt asustada, ei piisanud ümberasustamise vabadusest, Euroopa emigrantidest jäi väheseks. Selles suhtes aitas kaasa Inglismaa poliitika, milline ei olnud alati kolooniate kasuks. Nii keelati emigratsiooni Inglismaalt 1719.a., 1750.a. ja 1782.a. ära. Saksamaal aga hakati emigrante trahvima. Kuid kõik need keelud emigratsioonile olulist mõju ei avaldanud. Emigreerumist piiras peamiselt emigreeriuda soovijate vaesus ja koloonias sisse seadmise rasked tingimused. Inimeste emigreeruda soovimise tahet hakati kurjalt ära kasutama. 1686.a. inglise salanõukogu andis välja seadluse, millega keelati ära emigrantide emigreerumise võimaluse vahendusega spekuleerimine. Asi oli kohati läinud inimeste röövimise ja Ameerikasse müümiseni. Tavaliselt andis ümberasuja laeva kaptenile, millise laeval ta üle ookeani sõitis, lubaduse, milline seisnes selles, et ta hakkab sõidu eest tasu maksma kapteni kaudu tööjõu müümisega ja viimane langes tihti olukorda, mis ei erinenud faktiliselt millegi poolest orjusest. Sellele tuleb lisada veel emigratsiooni korraldavate ametnike ahnuse emigrandi kodumaal ja emigrantide endi harimatus, vaesus ja õigusetus. Saksamaal eksisteeris värbamise süsteem (Indenture-System) kogu XVII sajandi kestel. Viimane eurooplaste müügitehing oli sõlmitud Philadelphias 1819.a. Aegajalt anti Saksamaal välja seadusi, milliste alustel karistati emigrantide värbamise eest, kuid neist ei olnud miskit kasu: poliitiline ike, mis rõhus kogu Saksamaad, ergutas emigratsiooni, kuid ümberasujate iseloomu nõrkus muutis nad spekulantide mahhinatsioonide ja laevaomanike vastu jõuetuks. XVIII sajandi emigrantide hulka on peaegu võimatu määratleda, kuna see ei olnud märkimisväärne, võrreldes käesoleva aja mahtudega. XVIII saj oli sakslaste emigratsioon suurem kui kõigi teiste rahvuste ümberkolimine, Kapp“i arvestuste järgi on neid umbes 80 – 100 000 inimest. Põhja-Ameerika iseseisvussõda ja Prantsusmaa sõjad Euroopas, pidasid emigratsiooni tugevalt tagasi. Perioodil 1775-1815.a. oli igaaastane emigratsioon Põhja –Ameerikasse, 10. aasta jooksu ja aastate 1784- 1793 umbes 3000 inimest, hiljem, 1810.a. 4000 inimest aastas. Alates 1815.a. algab Euroopast uus emigratsiooni periood: see muutub enam organiseeritud liikumiseks ja selle üle peeti täpset arvestust. Sellest ajast peale seadsid Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriigid saabuvate immigrantide kohta sisse täpse statistika pidamise, hiljem hakati samasugust väljasõitjate statistikat pidama Euroopa riikides enestes. XVIII saj. peale emigratsiooni Ameerikasse, emigreeruti Saksamaalt ja Šveitsist üpris märkimisväärsel hulgal Venemaale (Vt. Välismaalaste asumine Venemaale, XXIV 672-675), kuhu neid meelitasid soodustused, mis olid antud Ekaterina II poolt. Vaid juba praegusesse Samaara kubermangu saabus umbes 25 000 kolonisti. Teisest küljest, peale Krimmi poolsaare Venemaaga liitmist (1783.a.) seda asustanud tatarlased hakkasid sealt Türki rändama. Alguses tatarlased põgenesid sealt salaja, kuid kui Potjomkin teatas, et Vene Valitsusel ei ole nende Krimmist lahkumise vastu midagi, siis muutus Tatarlaste emigratsioon massiliseks. Pallas väidab, et XVIII saj. lõpus rändas Krimmist minema mitte enam kui 80 000 tatarlast, aga Sumarokov määratleb selliseks emigrantide arvuks 300 000 inimest. III. Euroopa emigratsioon XIX ja XX sajandi alguses. XIX. saj. tühistati erinevates riikides kaubandust ja emigratsiooni piiravad seadused. Hispaania ja Portugali valdused Kesk- ja Lõuna-Ameerikas lõid oma metropolidest lahku, muutudes sõltumatuteks riikideks ja püüdsid igasuguste soodustuste andmisega Euroopast enda juurde tööjõulisi ja haritud emigrante meelitada, keda peeti kohalikest segaverelistest kõrgema väärtusega olevaiks. Ookeani taguste riikidega laienes kaubandus ja seati sisse korrapärane laevaliiklus, milline aurulaevade kasutusele võtuga muutus kiiremaks ja ka odavamaks. Teadmised elutingimustest Euroopast väljaspool asuvates maades levisid. Emigrantide suhtlemine kodumaale jäänutega elavnes. Riigid püüdsid meelitada emigreeruma rea kaitseseaduste väljaandmise ning muude meetmete võtmisega, mis soodustasid selle soovi teostamist (jagati tasuta maad, hüvitati sõidu ja kolimiskulud jne.). Riikides, millistest tavaliselt emigrandid pärit olid, võeti samuti meetmeid selle korrastamiseks ja reguleerimiseks. See kõik muutus emigratsiooni korrastatuks ja vähendas selle kahjulikke mõjusid ja muutis sihtmaad meeliköitvamaks. XIX sajandi emigratsiooni emigratsiooni suund muudab suunda, võrreldes eelmiste sajanditega. Alates XIX saj. 30. aastatest, asuvad Põhja-Ameerika kõrvale emigrante enda juurde meelitama ka teised riigid. Lõuna-Ameerika, Austraalia, Lõuna-Aafrika ja Alzeeria. Emigratsioonis osalevad peaegu kõik Euroopa rahvad, kes ei asu enam mingitesse välja kujunenud paikadesse, nagu varem, vaid segunevad kõikides maailma maades, kuigi sakslased eelistavad ikkagi Põhja-Ameerikas, romaani rahvad aga Lõuna-Ameerikas kui ka Ameerika Ühendriikides. Ameerika on ikkagi veel põhiliseks eurooplastest emigrantide sihtpunktiks. XIX sajandi esimesel kolmandikul oli see üpris tagasihoidlikes mastaapides, kuid alates 1832.a. kasvas Inglismaalt tulnud emigrantide arv 100 000 inimesini. Saksamaalt pärit emigrantide arv kasvas, mitte enne 1851.-a. 72 000 inimesele kuid järgmisel aastal see kahekordistus (146 000 inimeseni); Teistest maadest pärit emigrantide arv küündis selliste arvudeni vaid hiljem ja sedagi vaid järgmiselt mainitavast 3 riigist:Itaaliast 1887.a. (128 000), Venemaalt 1891.a. (sakslaste andmete järgi 110 000) ja Austria-Ungarist – 1900.a. (117 000). Emigratsiooni üldine kasv XIX sajandi esimesel poolel tõmbas endale nii majandusteadlaste, ühiskonna kui ka riigi tähelepanu. 1829.a.. Tekkis Prantsusmaal selts, mis aitas kaasa Mehikosse emigreerumisele ja 1841.a. loodi sarnane selts Ameerika Ühendriikidesse asumise kergendamiseks. 1848.a. võttisid Belgia ja samal ajal ka Inglise, Šveitsi ja mõnede saksa riikide Valitsused vastu mõningad meetme, et korrastada emigratsiooni selle sujuvuse tagamist silmas pidades. Kõik need meetmed soodustasid emigratsiooni ja kümne aasta jooksul 1831-1840.a. oli Belgias registreeritud vaid 10 emigranti, siis juba järgmise kümne aasta jooksul (1841-1850) kasvas nende hulk kuni 5074. inimeseni ((aastas)). Hollandist emigreerus aastatel 1831-47.a.a. keskmiselt 500 inimest, aga aastatel 1847-54 oli neid 2041 inimest aastas. Rootsi kohta puuduvad XIX saj. esimese poole kohta andmed täielikult, viisaastaku jooksul, 1851-1855.a. kasvas emigrantide arv 12 744 inimeseni. Norrast ((XIX saj)) esimese kolmekümne aasta jooksul oli emigratsioon märkamatu, see oli veel juhuslik ka 1836-1845.aastatel (6200 inimest), kuid järgmise kümnendi kestel (1846-1855) kasvas see kuni 32 270 inimeseni. Šveitsist emigreerus 1819-1835.a. 6018 inimest, 1836-1845 5155 inimest, 1846-1855.a. juba 19 896 inimest. Alates XIX saj keskpaigast hakkab emigratsioon peaegu kõigis riikides majandust mõjutama, mis on küll suuresti kõikuma löönud mahtudes, kuid ikkagi mitte niivõrd, et peaks tähelepanu pöörama riikide seadusandlusele ja nende vahelistele suhetele. Kuid absoluutsetes arvudes oli XIX saj emigratsiooni eesotsas Inglismaa (umbes 13 miljonit hinge), Saksamaa (4 ½ miljonit) ja Itaalia (umbes 3 miljonit inimest). Kui pöörata tähelepanu emigrantide suhtele ühe või teise riigi elanike üldarvu, siis moodustuvad järgmised read: 100 000 elaniku kohta keskmiselt perioodil 1871-83.a. emigreerus igal aastal: Iirimaalt - 1206 Norrast (1871-82) - 642 Šotimaalt - 527 Inglismaalt - 432 Rootsist - 360 Portugalist (1871-81) - 306 Taanist - 260 Saksamaalt - 198 Šveitsist - 192 Itaaliast (1876-83) - 143 Prantsusmaalt - 13 Euroopast pärit emigrantide üldarvu kohta aastate lõikes, alates 1871.a. on olemas järgmised andmed: Aasta. Emigrantide arv. Aastad. Emigrantide arv. 1871 322 tuhat 1887 764 tuhat 1872 422 1888 888 1873 408 1889 814 1874 297 1890 770 1875 223 1881-1890 7266 1876 212 1877 185 1891 896 1878 207 1892 764 1879 311 1893 745 1880 533 1894 460 1871-80 3122 1895 648 1896 659 1881 705 1897 572 1882 779 1898 585 1883 761 1899 695 1884 621 1900 790 1885 545 1891-1900 6814 1886 619 1901 876. Euroopast emigreerus 32 aasta jooksul välja 18 078 000 inimest, aga riikide kaupa: Inglismaalt 6 159 tuhat Itaaliast 2 763 Saksamaa 2 515 Austria-Ungari 1 337 Venemaalt 1 245 Rootsist ja Norrast 1 175 Hispaania 727 Portugal 597 Belgia 410 Holland 410 Teistest Euroopa riikidest 739. Ameerika Ühendriikidesse emigreerunute kohta on täpsed statistilised andmed olemas alates 1821.a. Perioodil 1821 – 1870.a. saabus Ameerika Ühendriikidesse 7 553 865 emigranti, kes tulid: Inglismaalt 3 857 850 Saksamaalt 2 368 483 Prantsusmaalt 245 812 Rootsist ja Norrast 153 928 Šveitsist 61 572 Hispaania 23 214 Belgia 17278 Austria-Ungari 9398 Venemaa ja Poola 8083 Portugal 4695 Hiina 109 502 Teistest riikidest 694050 Alates 1871 – 1902.a. saabus Ameerika Ühendriikidesse 13 081 696 emigranti, täpsemalt järgmistest riikidest: Suurbritanniast 3 296 762 inimest Saksamaalt 2 779 341 Itaaliast 1 372 286 Austria-Ungari 1 326 343 Rootsi ja Norra 1 210 305 Venemaa Euroopa osast 1 117 506 Prantsusmaalt 165 909 Šveitsist 150 505 Hispaaniast ja Portugalist 56 830 Belgiast 52 397 Hiinast 208 452 Ülejäänud riikidest 1 345 060 Ülejäänud riikide emigrantide hulgas oli emigrante Euroopa riikidest 400 000 ja teistest maailmajagudest 945 000 inimest. Viimaste hulgast annab enamuse Ameerika Ühendriikide naaberriik Kanada. Sellisel viisil viimase kahe möödunud sajandi jooksul suundus USA-sse Euroopast emigreerunutest 73% . Võrreldes emigrantide lähteriike kahe eelneva perioodi kestel on märgata, et Euroopa riikide emigrantide osa USA-sse on viimasel ajal muutunud: Suurbritannia ja Saksamaa kõrvale asusid teised riigid, eriti Itaalia, Austria-Ungari, Rootsi, Norra ja Venemaa. See on eriti märgatav, kui toodud emigratsiooni puudutavad andmed väljendada promillides (tuhandik osades): 1821-1871.a.a. 1871-1902.a.a. Suurbritanniast 511 252 Saksamaalt 314 213 Prantsusmaalt 32 11 Rootsist ja Norrast 20 93 Šveitsist 8 12 Hispaaniast ja Portugalist 4 4 Belgiast 2 4 Austria-Ungari 1 101 Venemaa Euroopa osa 1 85 Hiinast 15 16 Itaaliast 105 Teistest riikidest 92 104 1000 ‰ 1000 ‰ Kuivõrd märkimisväärne on emigratsioon Ameerika Ühendriikidesse, võib otsustada 1900 .a. tsensuse seaduse järgi. 75 559 000 USA elanikust oli välismaal sündinuid 10 357 000 inimest, st. 14% elanikest. See juurde tulnud elanikkond oli pärit: Saksamaalt 2 667 000 Iirimaalt 1 619 000 Inglismaalt ja Šotimaalt 1 169 000 Austria-Ungarist 579 000 Rootsist 573 000 Itaaliast 484 000 Venemaalt 424 000 Poolast 384 000 Norrast 337 000 Taanist 154 000 Šveitsist 116 000 Prantsusmaalt 104 000 Teistest riikidest 1 747 000 Kokku: 10 357 000 inimest. Millist riiki ühest või teisest riigist pärit emigrandid eelistavad, on näha alljärgneva tabeli andmete järgi: Aastad Emigr-antide Üldarv. 1000 emigrandist suundus mereteel:  Põhja Am.Kesk- ja Lõuna Am. Aafrikasse Aasiasse Austra-aliasse Ei tea kuhu.Saksamaalt 1880 1885 1890 1895 Itaaliast 1880 1885 1895 Prantsusmaalt 1875 1880 1885 1888 1892 Šveitsist 1875 1880 1884  106000 104000 97000 37000 36000 79000 188000 4 000 5 000 6 000 23 000 6 000 2 000 7 000 9 000 973 958 928 896 161 166 207 193 492 413 177 497 489 798 870 25 32 61 71 766 752 770 625 478 574 822 497 405 152 125 0,4 3 5 24 72 79 16 13 .... 13 1 16 43 27 .... 1 1 1 4 1 1 .... 8 .... .... .... .... 5 3 .... 1 6 5 5 .... 2 .... 1 .... .... .... .... 42 7 5 - - - - .... .... 7 160 30 .... .... .... 16 13 ....  Aastad Üldarv aastas. 1000 emigrandist suundusid: USA-sseBriti valdused P-A-s Austraaliasse Teistesse riikidesse.Suurbritanniast: 1861-70 1871-80 1881-90 1891-95 1896- .... 157 000 168 000 256 000 196 000 162 000 719 648 669 700 611 83 107 118 107 92 172 178 145 72 61 26 67 68 121 236 Põhjustest, mis mõjutavad emigratsiooni suurenemist kogu XIX saj. kestel, asuvad esikohal majanduslikud ja poliitilised hädad. Nõnda nagu 10 837. emigrandist, kes Euroopast 1826.a. USA-sse saabusid, oli 7 709 inglast; järgmisel aastal suurenes nende arv kuni 11 952. 18 875-st., 1828.a. kuni 17 840 27283-st.; seejärel 1830.a. kahanes inglastest emigrantide arv kuni 3874. 23 322-st. Need kõikumised asuvad otseses sõltuvuses 1826.a. kriisist, tööpuudusest Inglismaa tööstuspiirkondades ja näljast Iirimaal. Hädade vähenemisel vähenes ka emigratsioon. Iirimaal väljarändamine saavutas oma tipu peale 1846.a. hirmsat nälga. 1845-1854.a. emigreerus 1 512 100 iirlast. Selle sama kümnendi kestel saavutas emigratsioon ebatavalised mõõtmed: Ameerika Ühendriikidesse asus siis sealt ümber 1 226 936 inimest. Põhjusteks – materjaalne puudus ka halvenenud ühiskondlik-poliitilised elutingimused, mis teravnesid eriti peale 1848.a. reaktsiooni. Juba ainuüksi 1854.a. emigreerus Saksamaalt 215 009.a. Mõnedest saksa riikidest (Baden, Hessen) rändas elanikkond välja tervete kogukondade kaupa. 1864.a. – 1866.a. sõjad, millise tagajärjel toimus Preisimaaga uute provintside liitmine, kasvatasid emigratsiooni 57 000 (1864.a.) kuni 133 000 inimeseni (1867.a.). Peale seda ümberasumine justkui vaibus, kuid peale Prantsuse-Preisi sõda see elavnes uuesti ja 1872.a. küündis juba 128 000 inimeseni. Misjärel, tänu Saksamaal tekkinud kiirele tootmise kasvule, hakkas langema ja saavutas 1877.a.oma miinimumi – alla 23 000 inimese. Emigratsioon Venemaalt on üpris hilise päritoluga, kuid ka siin on märgata 1890-92.a. ikalduse mõjul tekkinud väljarändajate arvu kasvu ning ka kiiret vähenemist viljarikastel aastatel 1893-94.a. Venemaalt emigreerus: 1889.a. – 36 000 inimest, 1890.a. – 86 000, 1891.a. – 110 000, 1892.a. – 75 000, 1893.a. – 41 000, 1894.a. – umbes 18 000 inimest. Meie ajal Soomes üle elatav ühiskondlik-poliitilise elu kriis, avaldus sellest riigist suurenenud väljarändajate arvus, tõustes üle oma tavalise suuruse (umbes 3 500 aastas). Ta tõusis 1899.a. järsku kuni 13 000 inimeseni ja 1902.a. küündis 21 000 inimeseni. Emigratsiooni piiravad majanduslikud ja poliitilised probleemid sihtriikides. 1837.a. rahanduskriis USA-s langetas kohe sinna saabuvate emigrantide arvu 79 000 –lt kuni 39 000 inimeseni ja vaid alles peale kahe aasta möödumist (1840.a.) see tõusis uuesti 84 000 inimeseni aastas. Samasugust mõju avaldas ka 1857.a. kriis, millise tõttu emigrantide arv langes 180 000 järsult 79 000 –le ja see tase püsis paigal kaks aastat. Kodusõda Ameerika Ühendriikides kahandas samuti emigratsiooni, mis langes 105 000 (1860.a.) kuni 65 000 (1861.a.) inimeseni. Uuel ajal piirasid USA-sse emigratsiooni enam keerukad põhjused: emigreerumine teistesse uutesse riikidesse, töö leidmise raskused ja enam karmimad emigrantidele kehtestatud eeskirjad USA-s. Ameerika Ühendriikidesse saabuvad emigrandid jaotuvad, ameeriklaste andmete järgi, elukutsete põhjal järgmiselt: põllumajandus – 23%, käsitöö ja isikute teenimine – 29%, kaubandus- ja transport – 13%, mäendus, tööstus ja vabad elukutsed – 35%. Kõrgemal kultuuritasemelt on inglise ja saksa emigrandid. Inglased on peamiselt farmerid, kaevurid ja tööstustöölised. 50% sakslastest on käsitöölised, 34% - farmerid, neist paljud on vabade kutsete inimesi. Nende kätesse on koondunud peaegu õlle-keetmine (81%); põllumajandustöölisi on sakslaste hulgas vaid 3%. Alamal astmel on itaalia ja iiri emigrandid (mustatöölised, kraavikaevajad jne.); see element suurendab pidevalt suurte linnade proletarjaadi kihti. Viimasel ajal on nendega liitunud veel Venemaalt saabunud (poolakad ja juudid) väljarändajad. Emigrandid, kes Ameerika Ühendriikides ei olnud mingite piirangute küüsis, on viimasel ajal hakanud endale tõmbama Ühendriikide ühiskonna ja valitsuse tähelepanu. Üha enam kostavad hääled ( . . !<8BJ, $. . 0;:5@J), kes nõuavad emigratsiooni piiramist, kuna selle kaudu suureneb riigis vaeste hulk, odavneb tööjõud, aga sellest tulenevalt langeb töölisklassi heaolu. 1882.a. seati sisse kontroll Ühendriikidesse saabuvate emigrantide üle selles mõttes, et isikud, kes ei suuda end oma tööjõudu müües ülal pidada, saadetakse päritolumaale tagasi. 1885 ja 1887.a. keelati juba ette töölepingud sõlminud tööliste sissesõit. Neid seadusi kinnitati 1891.a. ja 1893.a., kusjuures kontrolli emigratsiooni üle tugevdati ja levitati võimalust mööda trükiseid Euroopa sadamalinnades, millistesse emigrandid kogunesid, asjaolude tegelikust olukorrast. Mac –Kinley (0:  8=;5O) protektsionistlik poliitika mõjus alguses Ühendriikide tööstusele elavdavalt, mis meelitas kohale emigrantide massi, kuid seejärel Ameerika Ühendriikides tekkinud kiire tööstuskriis (1893 ja 1894.a.) vähendas emigrantide juurdevoolu Euroopast. Riikide hulka, millistesse Euroopast emigrandid suunduvad, peale USA on Kanada, Brasiilia, Argentiina, Uruguai ja Austraalia koos Uus –Meremaaga. Kanadasse saabus aastatel 1870-1902 1 564 000 inimest, e. 47 000 inimest aastas. Suur tung Kanadasse oli 1883.a., mil saabus 134 000 inimest, aga 1894.a. saabus 26 000, 1902 – 85 000 inimest. Brasiiliasse saabus 29 aasta jooksul (1870-1898) 1 713 000 emigranti. Või 60 000 aastas. Alates 1870.a. (9123) nende hulk kasvas järkjärgult ja moodustas 1887.a. 35 899 inimest, tõustes aga järgmisel aastal 131 745 emigrandini. Hiljem see kõigub tugevalt, mil 1891.a. saabus 217 000 emigranti (max hulk), 1897.a 112 00 inimest. Argentiinasse asus ümber 32.a kestel (1870-1901.a.) 2 533 000 inimest või 79 000 inimest aastas. Esimestel aastatel oli emigratsioon loid (1871.a. 20 930 inimest). Hiljem see järkjärgult tugevnes ja küündis viimase 15 aasta kestel oma kõrgeimate näitajateni: 1889.a. 261 000 inimest (max arv), 1890.a. 111 000, 1896.a. 135 000 ja 1900.a. – 106 000 inimest. Kuid Argentiinast lhtub omakorda emigrantide voog (suur osa naaseb kodumaale või liigub edasi teistesse Ameerika riikidesse). Kohaliku statistika andmete järgi aastatel 1857-1900 saabus Argentiinasse emigrante rohkem, kui neid sealt välja rändas, ületades väljarände 1 732 280 inimesega. Uruguai on emigrantidele vähe ligitõmbav. Siis rändas 32.a. kestel (1870-1901.a.) umbes 404 000 emigranti, st. 13 000 aastas(1870.a. 21 000, 1898.a. – 27 000 inimest). Austraaliasse ja Uus-Meremaale rändas 31.a. kestel (1871-1901.a.) 1 285 000 inimest. Keskmiselt 41 000 aastas. Nendesse maadesse liiguvad emigrandid üpris ühtlase voona. Enim saabus neid 1883 -1888.a., misjärel see järkjärgult vähenes. Austraaliasse ja Uus-Meremaale saabus 1883.a. umbes 95 000 inimest. 1900.a vähem – umbes 10 000 inimest. Emigrantide arvu arvestatakse Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale rännu puhul sissesõitnutest väljasõitnute arvu lahutades. IV Emigratsioon üksikutest riikidest. (Emigratsiooni statistika). Emigratsiooni üle statistika pidamine seisab paljude raskuste ees. Inimese riigi piiridest väljumise jälgimine tekitab raskusi ja mitte alati ei ole võimalik välismaale minejat emigrandina käsitleda, kuna välismaale sõitnul ei olnud algul sinna jäämise kavatsust, kuid ettenägematute asjaolude tõttu ta jäi sinna ning muutus emigrandiks. Mugavaim viis on pidada emigratsiooniliseks liikumiseks meritsi rändamisi, kuna alati on teada üle ookeani või maale saabuvate reisijate arv. Enamik riikide maapiir on selles mõttes kontrolli alt väljas. Teine, vähem täpsem emigrantide viis, millist praktiseeritakse mõnedes riikides (Itaalias, Hollandis jne.) seisneb välismaale sõiduks passi väljavõtnute nimekirjade pidamine, milliseid vormistatakse kohalikes omavalitsuste ja kogukondades. Suurbritanniast tulenev emigratsioon. Inglise statistika registeerib kõik kuningriigi sadamatest üle ookeani reisile väljuvad reisijad, kusjuures teki reisijaid peetakse emigrantideks. Kuni1848.a. väljusid kuningriigi sadamatest eranditult vaid kuningriigis sündinud emigrandid, kuid nimetatud aastast peale sõitsid Inglismaa kaudu emigratsiooni enam kui 4000 Saksamaa elanikku. Hiljem välismaalastest emigrantide hulk kasvas veelgi, nõnda, et 1853.a. peale hakati neid brittidest eraldi üles kirjutama. Samuti hakati märkima üles emigrandi sugu, vanust ja elukutset. Sellisel viisil on alltoodud tabelis inglise elanikud kuni 1853 koos väikse hulga välismaalastest emigrantidega (alates 1847.a.) aga alates 1853.a. on siin märgitud vaid Ühendatud kuningriikide alamatest emigrantide arv. Suurbritannia sadamatest 1815- 52.a. lähtunud emigrantide arv. Aastad. Isikute arv. Aastad. Isikute arv. 2081 1835 44477 1816 12510 1836 75414 1817 20634 1837 72032 1818 27787 1838 33227 1819 34787 1839 62203 1820 25729 1840 90748 1815-20 12 352 1831-40 703150 1821 18617 1841 118592 1822 21304 1842 238344 1823 17093 1843 57212 1824 14805 1844 70686 1825 14891 1845 93501 1826 20900 1846 129351 1827 28003 1847 258270 1828 31198 1848 248089 1829 31198 1849 299498 1830 56907 1850 250849 1821-30 249 810 1841-50 1 794 392 1831 83160 1851 335966 1832 103140 1852 368764 1833 62527 1834 76222 1815-52 3 575 710 Emigrantide arv Suurbritanniast alates 1853 kuni 1902.a. Aastad. Isikute arv. Aastad. Isikute arv. 1853 278129 1873 228345 1854 267047 1874 197272 1855 150023 1875 140675 1856 148284 1876 109469 1857 181051 1877 95195 1858 95067 1878 112902 1859 97093 1879 164274 1860 95989 1880 227542 1853-60 1 312683 1871-80 1 678919 1861 65197 1881 243002 1862 97763 1882 279366 1863 192864 1883 320118 1864 187081 1884 242179 1865 174891 1885 207644 1866 170053 1886 232900 1867 156982 1887 281487 1868 138187 1888 279928 1869 186300 1889 253795 1870 202511 1890 218116 1861-70 1571829 1881-90 2 558535 1871 192751 1891 218507 1872 210494 1892 210042 *** Aastad. Isikute arv. Aastad. Isikute arv. 1893 208814 1900 174431 1894 156030 1891-1900 1 748891 1895 185181 1896 161925 1901 172040 1897 145540 1902 205910 1898 140644 1899 146777 1853-1902 9 248807 Kogu perioodil 1815-1902 emigreerus Suurbritanniast 12 824 517 mõlemast soost inimest. 9 249 000 emigranti olid perioodil 1853- 1902 inglased ( koos vallialastega 20;;89F0<8) 4 932 000 või 53%, iirlastest 3 384 000 või 37%, aotlastest . 933 000 ehk 10% emigrantidest. Iirlaste emigratsioon suurenes eriti alates 1845.a., kui neist rändas välja 77 686 inimest, mis moodustas 83% kõigist inglise emigrantidest. Hiljem emigratsioon suurenes kiiresti, 1847.a. moodustas iiri emigratsioon 217512 inimest ja jätkus mõningase kõikumisega neis raames kuni 1853.a., kusjuures kõrgeim arv oli 1851.a 254537 inimest. seejärel emigratsioon Iirimaalt vähenes ja viimastel aastatel (erandiks 1863-66.a.) see ei ületanud 100 000 inimest aastas. Umbes 2/3 kõigist Suurbritanniast lahkunud emigrantidest suundus Põhja –Ameerikasse Ameerika Ühendriikidesse, aga nimelt: Riik. Aastad. Aastad. Aastad. 1815-52 1853-96 1815-96 Ameerika Ühendriikidesse 2 065 000 57% 5 524 000 67% 7 589 000 64% Kanadasse 1 037 000 29% 853 000 10% 1 890 000 16% Austraaliasse 313 000 9% 1 387 000 17% 1 700 000 15% Teistesse riikidesse 161 000 5% 498 000 6% 659 000 5% Kõik kokku: 3 576 000 100% 8 262 000 100% 111838 000 100% Kuni 40- te aastateni suundus enamus emigrante Kanadasse: alates 1815.a. kuni 40 aa. Asus sinna 531 000 inimest, samas aga Ameerika Ühendriikidesse – vaid 458 000 inimest. Seejärel (alates 1835.a.) enamus suundub USA-sse. Alates 1838.a. tuleb esile Austraalia, kui riik, kuhu suundub emigratsiooni laine. 1852.a. kolis Austraaliasse 82 000 emigranti, mis ületas märkimisväärselt Kanadasse suundujate arvu (33 000 inimest.), sellest ajast peale suundub Austraaliasse märkimisväärne hulk emigrante. USA-sse suunduvad peamiselt iirlased ja inglased. Kanadasse ja Austraaliasse ning teistesse riikidesse – peamiselt inglased. Nii perioodil 1853 -96.a. 100 emigrandist, kes pärinesid nimetatud riikidest, olid: Riik Rahvus Kõik kokku  Inglased Iirlased ŠotlasedUSA-sse Kanadasse Austraaliasse Teistesse riikidesse44% 64% 64% 83%48% 21% 22% 6%8% 15% 14% 11%100% 100% 100% 100% Millisel määral mainitud kuningriigi kolme rahvuse esindavad emigreerumisel üht või teist riiki eelistasid, on näha järgmistest arvudest: Rahvused  Ümberasujad suundusid USA-sse Kanadasse Austraaliasse Teistesse riikidesse KokkuInglasi Iirlasi Šotlasi57% 84% 55%13% 6% 15%21% 9% 24%9% 1% 6%100% 100% 100% Suurbritanniast lähtunud emigrandid, 1896.a. andmete põhjal jagunesid tegevusalade põhjal, 100 inimese kohta, kes olid üle 12 a. vanad ((Tööiga oli madalam.)) Põlluharijad - 9% Töösturid ja kaupmehed - 30% Mustatöölised ja teenijad - 23% Vabade kutsetega tegelejad - 14% Määratlemata kutsega - 24% Peale Suurbritaannia alamate, sõitsid inglise sadamate kaudu igal aastal emigratsiooni teiste Euroopa riikide väljarändajad, põhiliselt Saksamaalt, Skandinaavia maadest, Itaaliast ja Venemaalt pärit isikud. Nende hulgast saab selgust viimaste aastate andmete põhjal. Suurbritanniast lahkus välismaa emigrante 1900.a. 124 807 inimest, 1901.a. – 124 233 inimest, 1903.a. 174 354 inimest. Samas on Suurbritannia sihtriigiks, millesse saabuvad emigrandid teistest Euroopa riikidest, eriti Saksmaalt ja Venemaalt (poolakad ja juudid). Emigratsiooni Suurbritanniasse oli alati väiksem temast väljuvast emigratsioonist. Nii perioodil 1877-1896.a. asus riiki 1 666 394 inimest ja sõitis sealt ära 4 298 947 inimest. Lühidalt 100 sisesõitnu (immigrandi) kohta on 258 emigranti. Kuid viimasel ajal on immigrantide hulk tugevalt kasvanud ja kasvanud peaegu emigrantide arvu tasemele. 1900.a. oli 149 137 immigranti ja 174431 emigranti. 1901.a. 149 908 172 040 1902.a. 199 868 205910 XIX saj. esimese kümnendil oli Suurbritannias emigratsioon täiesti organiseerimatu. Selles suunas tehti esimesi katseid 1830.a. Wakefield“i (-.. M:D8;J4><J) poolt, kes asutas Koloniseerimise ühingu (Colonisation Society), millise eesmärgiks oli kolooniate asustamine, seades selle tasakaalu maa, kapitali ja töö hulgaga. Sel eesmärgil normeeriti kolonistidele antava maatüki suurus kui ka selle eest makstava tasu suurus (tasu maa eest pidi katma koloniseerimiseks tehtavad kulud), aga ka asunike arv ning ka kolooniates makstavad töötasud. Wakefield“i süsteem aga kõrbes kiiresti põhja ja riik võttis emigratsiooni korraldamise enda peale. 1831.a. jagati emigrantidele Uus-Lõuna Vallises ja Tasmaania vabu maid. 1837.a. seati emigrantide üle valitsuse järelvalve. Aga 1840.a. anti kogu asjaajamine üle spetsiaalsele komisjonile – Colonial land- and emigration board, millise ülesandeks oli levitada Inglismaal tõeseid andmeid kolooniate kohta, nendes vabade maade olemasolust, mis on tunnistatud riigi omandis olevaks ja emigrantide üle ookeani sõidu võimalustest. Tänu selle komisjoni tegevusele, kiirenes Austraalia ja Uus-Meremaa asustamine ning kümne aasta jooksul (1837 – 1846) kolis sinna üle 100 000, aga 1847- 54.a. juba üle 207 000 inimese, kellest 80% kasutasid valitsuse abi. Komisjon laiendas oma tegevust ka Lõuna-Aafrika kolooniatele. 1855.a. selle komisjoni õigusi piirati. Sellelt võeti ära kolooniate maa-asjade juhatamise õigused, millised anti üle kolooniatele endile. Koloniate administratsioonid piirasid saabuvatele emigrantidele antavat toetust, mis kajastus üpris kiiresti ka saabujate hulgas. Nii saabus Inglismaalt Austraaliasse 1857.a. 27 762, aga 1858.a. 15 910 emigranti, 1859.a. – 8630, 1860.a. – 6409 emigranti. 1860.a. valitsus loobus emigratsiooni toetamisest. 1873.a. kaotati eelnimetatud komisjon ja selle funktsioonid anti üle kaubandusametile (emigrantide veo üle järelvalve teostamine) ja kolooniatele (nende üle statistika pidamine). Peale nende valitsusasutuste tegelesid emigratsiooniga pidevalt kohalike omavalitsuste organid. Inglise kogukond tegeles samuti emigratsiooni küsimustega, eriti peale Wakefield“i üritust. Moodustas rea eraühinguid, millistel oli suuremalt osalt filantrooplik iseloom. Need ühingud, aga samuti ajakirjandus ergutas pidevalt valitsust emigratsiooniga tegelema. Osalt sellele agitatsioonile, valitsus toetas emigreerumist 1882 ja 1883.a., mil tootmiskriisi ja Šotimaa näljaga, eriti selle Lääne osas, mis oli asustatud väikerentnikega (crofter) – Suurenes Suurbritanniast lähtuv migratsioon märgatavalt. 1866.a. asutati Londonis valitsusasutus, mida nimetati - Emmigrants information office – ehk informatsioonibüroo, mis andis infot emigratsiooni sihtriikide kohta, kuid mis tegutses edukalt ja omas oma agente mitte vaid inglise kolooniates, vaid ka Argentiinas ja teistes ülemere maades. Inglismaal eksisteerivad edasi ka filantroopide eraühingud, kes toetavad materjaalselt kodumaalt lahkuvaid emigrante. Inglise kolooniatest vaid Kanada ja Natal võtavad emigrante vastu avasüli (esimene ootab eriti põllumehi). Inglise valitsuse suhtumine emigratsiooni sõltus valitsuse laadist. Konservatiivne valitsus soosis emigratsiooni, lootes sel teel reguleerida sotsiaalseid suhteid metropolis endas ja saada lahti kasvavast linnaproletariaadist. Selle poliitika vastu olid kõik kolooniad, erandiks Natali ((Lõuna-Aafrika Vabariigis)). Gladstone liberaalne valitsus, mis pidas õigemaks metropoli elanike majanduslike tingimuste reformide teel parandamist, ei pidanud emigratsiooni oluliseks hooleasjaks. Emigratsioon Saksamaalt. Saksamaa poolne emigratsiooni registreerimine on kaugel täiuslikkusest, nõnda nagu kõik maalt emigreerujad ei lahku ainult Saksa sadamatest. Samuti paljud alaliselt lahkumise plaanidega isikud ärasõidul seda ei väida. Alguses registreerisid emigrante üksikute riikide kohalikud valitsusasutused. Würthemburgis 1812.a., Preisimaal 1814.a. , Bavaarias 1820.a. Hessenis 1822.a. Badenis 1840.a., Meklenburg-Šverinis 1849.a. Saksoonias 1853.a. Teistes saksa riikides emigratsiooni kohta statistikat ei peetud. Emigrantide arvestus ja kogutud andmete avaldamise kord viidi sisse Bremenis 1832.a. , Hamburgis 1846.a. Seejuures enne Hamburgis enne 1851.a. ja Bremenis enne 1866.a. puudus statistikas riikkondsuse-rahvuse statistika tegemise rubriik. Kaasaegne Saksamaa statistika lahkuvate emigrantide kohta põhineb saksa alamate väljakirjutusel saksa ja välismaiste sadamate kaudu, mis on viidud sisse 1871.a. Emigrantide registreerimisel Saksamaa, Hollandi, Belgia sadamates märgitakse üles sugu, vanus, sünnikoht ja emigrandi kavatsetav sihtkoht. Samuti registreeritakse andmed väljasõitja perekonna kohta, kui nad emigreeruvad terve perekonnana. Hamburgis küsitakse veel emigrandi elukutset-ametit. Prantsusmaa sadamates kasutatavates registrites puudub emigrandi sugu ja vanust märkiv lahter. Kuid Inglismaa sadamate kaudu üle ookeani sõitvatest emigrantidest registreeritakse vaid need, kes tegid avalduse emigreerumisest mingis Euroopa kontinendil asuvast sadamast lahkudes. Ameerika Ühendriikide statistika andmete põhjal, kuhu suundus peaegu kogu Saksamaalt tulev emigrantide vool 1820 - 1870.a. (alates 1871.a. aga Saksamaa statistika järgi) oli Saksamaalt lähtuvate emigrantide arv järgmine: Aasta. Isikute arv. Aasta. Isikute arv. 968 1861 31661 1821 383 1862 27529 1822 148 1863 33162 1823 183 1864 57276 1824 230 1865 83424 1825 450 1866 115892 1826 511 1867 133426 1827 432 1868 123070 1828 1851 1869 124788 1829 597 1870 91779 1830 1976 1861-70 822007 1821-30 6761 1871 76224 1831 2413 1872 128152 1832 10194 1873 110438 1833 6988 1874 47671 1834 17686 1875 32329 1835 9311 1876 29644 1836 20707 1877 22898 1837 23749 1878 25627 1838 11684 1879 35888 1839 21028 1880 117098 1840 29704 1871-80 625968 1831-40 152454 1881 220902 1841 15291 1882 203585 1842 20370 1883 173616 1843 14441 1884 149065 1844 20731 1885 110119 1845 34355 1886 83225 1846 57561 1887 104787 1847 74281 1888 103951 1848 58465 1889 96070 1849 60235 1890 97103 1850 78896 1881-90 1342423 1841-50 434626 1891 120089 1892 116339 1851 72428 1893 87677 1852 145918 1894 39204 1853 141946 1895 37498 1854 215009 1896 32114 1855 71918 1897 23249 1856 71028 1898 22221 1857 91781 1899 24323 1858 45310 1900 22309 1859 41784 1891-1900 525023 1860 24491 1851-60 591669 1901 22073 1902 32098 83.aasta kestel (1820-1902) kolis Saksamaalt minema 4 556 068 mõlemast soost inimest. See arv on tegelikkusest mingil määral väiksem, kuna mere kaudu emigreerumisel end emigrandiks kuulutanutele, ei ole siis arvestatud maismapiiri ületades Venemaale, Balkani poolsaarele, Prantsusmaale ja teistese naaberriikidesse suundunud emigrandid. See arvude vahe on kompenseeritud, saksa majandusteadlaste (Filipovitsi ja teiste) arvates, Saksamaale suunduva emigrantide vooga. Ameerika statistika viitab samuti lünkadele Euroopas tehtavates ülestähendustes. Tema andmete järgi perioodil 1821-1902.a. saabus Saksamaalt Ameerika Ühendriikidesse 5 147 824 inimest. USA andmed on peaegu iga aasta Saksa andmetest kõrgemad. Endisel ajal, paljude majandusteadlaste arvates (Roaer, Kolba, 0A8;JG8:>20) oli üheks Saksamaalt lähtuva emigratsiooni põhjuseks sõjaväeteenistuse kohustuse täitmisest kõrvale hoidmine, mis väljendus salajases emigratsioonis 9 aasta kestel (1856-64.a.), mil Preisimaalt emigreerus: ametlikult - 488871 inimest ehk 94% ja salaja 31307 inimest või 6%. Viimasel ajal, mil seadused on Saksamaal sellise, et ei pea salaja emigreeruma, on ikkagi Saksamaalt lähtuvate emigrantide arv väiksem kui ameeriklaste saadud arv. Perioodil 1871-1902.a. oli Saksamaa statistika järgi emigreerunud 2 547 585 inimest, siis Ameerikasse saabus Saksamaalt 2 779341 inimest. Seda vahet 9% tuleb lugeda Saksamaalt teostatava registreerimise puudustesse. Peamine emigrantide mass suundub Hamburgi ja Bremeni kaudu. Neid sadamaid teenindavad selles suhtes ka teised Euroopa riigid (Venemaa, Austria-Ungari jne.) Aastatel 1871 – 1901.a. lahkus Euroopast 1 667914, ja Bremenist – 1 150 589 erinevatest rahvustest inimest. Saksamaalt endast emigeerusid: Bremeni kaudu (osalt Inglismaa ja teiste Euroopa sadamate kaudu)-1 153 000 või 48% Hamburgi kaudu 834 000 .... 34%; Teiste Saksamaa sadamate kaudu 48 000 ... 2%; Antverpeni kaudu 256 000 ... 11%; Roterdami ja Amsterdami kaudu 35 000 .... 1% Prantsusmaa sadamate kaudu 109 ....4% Kokku: 2 425 000 inimest või 100% Prantsusmaa sadamate kaudu (peamiselt Havar) suunduvad põhiliselt Elsassi ja Lotringi elanikud. Äärmiselt erisugused sotsiaalsed tingimused, millistes asuvad üksikud Saksamaad moodustavad riigid, jätavad jälje ka emigratsiooni intensiivsusele nii ühes kui teises selle osas. Nii, üldisel, kogu riigi mastaabis, emigrantide arvu vähenemisel 1895.a., selle mõnedes osades (Reini äärses Bavaarias, Reis väiksemal harul, Švartsenburgis jne.), oli märgatav emigrantide hulga kasv. Ei ole alust seada emigratsiooni hulka sõltuvusse elanike tihedusega. Paljude aastate andmetest on näha, et võrdlemisi hõredalt asustatud Preisimaa Ida osa (52 -63 elanikku ruutkilomeetril) annab 6 – 10 korda enam emigrante, kui tihedalt asustatud (134-181 inimest ruutkilomeetril) Reini provints või veelgi tihedamini asustatud Saksoonia. Emigreerub peamiselt õitsvas tööeas elanikkond. Nõnda oli 1000 inimesest (1896.a. andmete põhjal): VanusEmigrandid keskmiseltElanike hulgas keskmiselt.Kuni 14.aastased Alates 15- 20 21 – 30 31- 50 Üle 60. aasta172 234 323 211 60330 137 144 231 158 Meessoost emigrantide hulk ületab naissoost emigrantide arvu oluliselt. 1892- 97.a. kolisid Saksamaalt minema 179 112 meest ja 145623 naist. Naised moodustavad kõigist emigrantidest 45% , kusjuures see % kõikus üksikutel aastatel 44 ja 47 vahel, samas, kui kogu elanike hulgas on see võrdne 51%. Vaatamata Saksamaalt lähtuva emigratsiooni suurele arenemisele ei õnnestunud kuni XIX sajandi lõpuni luua ookeanitaguseid saksa kolooniaid. Koooniaid püüti moodustada juba 1818.a. emigratisiooni ühisuste nime all ja peamiselt Ameerikas. Nii loodi 1832.a. New-Yorgis saksa ühing, et asustada sakslastega Texas ja Oregon, millised olid siis veel Ameerika Ühendriikide osad. Kuid nende ühingute sisetülide tõttu need läksid 1834.a.laiali. 1837.a. käivitati n.n. „Esimese ameerika-saksa konventsiooni“ liikumine, et luua Ameerika Ühendriikides spetsiaalne eranditult saksa osariik. 1842.a. mõned saksa mõjukatest vürstidest organiseerisid Texases ümberasunike kaitse ühingu, milles kavatseti moodustada spetsiaalne Inglismaa hoolekande all olev saksa riik. Selle asemel, et hoolitseda võimalikult paljude kaasmaalaste ümberasumisest Texasesse, saatis ühing sinna, prints Solmsi (XXX, 840) juhtimise all spetsiaalse ekspeditsiooni, milline tegeles kohapeal mitte asustamise küsimustega, vaid hoopis arvatavale koloonia valdaja printsi õukondliku osariigi moodustamisega. Ühing läks pankrotti ja lõpetas oma tegevuse 1846.a. 1849.a. asutasid vennad `omburgid ((><1C@3J) Berliinis ühingu, et luua sotsialistlikel alustel Lõuna Austraalias saksa koloonia, kuid ka see katse ei andnud mingeid soovitavaid tulemusi. Emigratsiooni ühendused, millistel ei olnud poliitilisi eesmärke, tekkisid Saksamaal XIX saj alguses. Neist osutus enam elujõuliseks religioosed ühendused. Pappistide koloonia (vt. 0??J, XXVI, 274) eksisteeris Ohio“s (Põhja-Ameerika) üle 30 aasta. Liikumine võttis Saksamaal laia ulatuse möödunud sajandi 40. astatel, kui algas Lõuna-Ameerika asustamine. Eesmärgiks oli seal saksa elemendi suurendamine, moodustati Saksamaal ja Ameerikas endas rida ühinguid, millistest mõningad tegutsesid saksa riikide hoolekande all. Nii asutati 1846.a. Leipzigis „Emigrantide eest hoolitsemise keskbüroo“, mis oli Badeni, Hesseni ja Würtengurgi valitsuste järelvalve all. Neist algatustest osutusid enam elujõulistemaks need, millistel oli eesmärgiks kolooniate loomine Lõuna –Brasiilias. Kuni käesoleva ajani (1904.a.) tegutseb „Hamburgi koloniseerimise 1849.a.ühing“, kuid emigratsiooni voogudele sellel erilist mõju ei ole. XIX saj keskpaigas küpses Saksamaal mõistmine, et emigratsiooni on tarvis reguleerida seadusandlike meetmetega. Algus tehti 1847.a. Preisimaal, mis hakkas oma ookeanitaguste, eriti Ameerika Ühendriikides, konsulite kaudu koguma neis riikides, kuhu emigrandid suunduvad, teateid elutingimuste kohta. Samuti seati sisse kontroll asutuste ja isikute üle, kes emigratsiooni soosisid. See asi võeti tõsiselt käsile 1871.a. Seoses Saksa keisririigi moodustamisega hakkasid tekkima saksa kolooniad ookeanitagustes maades ja jälle tõusis päevakorda emigratsiooni reguleerimise küsimus. Peale uute eraühingute, mis soodustasid väljarännet, asutamist, anti 1897.a. välja ülesaksamaaline Emigratsiooniseadus. Seaduse aluseks võeti soov, et kodumaalt lahkunud sakslased ei katkestakse isamaaga vaimset ja võimalustmööda ka majanduslike sidemeid. Igale sakslasele anti täielik emigreerumise vabadus ja vaid sõjaväeteenistuse kohustus moodustas selles erandi. Kõigil teistel juhtudel osutati emigreeruda soovijale kõikvõimalikku abi. Seadus koondas kogu emigratsiooni asja spetsiaalses valitsusasutuses ja tugevdas valitsuse kontrolli emigrantide üleveoga tegelevate isikute ja äriühingute ning ülemeremaade koloniseerimisasjade üle. Emigratsioon Itaaliast. Itaaliast lähtuva emigratsiooni puudutavaks statistika allikaks on kõikidele riigi piiridest välja reisivatele isikutele välja antavate passide registreerimine ja kes said kommunalvõimudelt ärasõitu takistavate põhjuste puudumise tõendi. Itaaliast pärit emigrandid jaotatakse 2 järku – alalisteks ja ajutisteks, vaadates sellele, kas väljasõitja kavatseb sõita välismaale alatiseks, või mingiks lühikeseks kindlaksmääratud ajaks. Välismaale sõitvatest itaallastest saab emigrantide registreerimisel neid eristada teistest ränduritest, mida on kerge teha, kuna emigrantidele antakse välja pass suhteliselt odava hinnaga (2,4 liiri, 12,4 liiri asemel). Emigrantide kohta peetakse Itaalias täpset arvestust alates 1876.a. Märgitakse üles, sugu, vanus, elukutse, sünnikoht ja ka riik, millisesse väljasõitja kavatseb minna. Nende andmete kõrvutamisel sadamalinnades, milliste kaudu emigrandid ookeani taha sõidavad, andmetega mis on kogutud riikides, millistesse itaallased ümber asuvad, ilmneb peaegu alati, et tegelikkuses on emigrante rohkem, kui on kirja pandud Itaalia ametnike poolt. L.Podio arvates on see tingitud sellest, et isikud, kes deklareerivad kodus kui ajutised emigrandid, kes suunduvad tööle mingisse naaberriiki, leidmata seal tööotsa, sõidavad ookeani taha. Enamus ajutisi emigrante sõidab Itaaliast ära kevadel ja nad tulevad sügisel, kui tööd tehtud, tagasi. Need on põhiliselt mullatöölised, kiviraidurid, müürsepad ja telliste valmistajad. Nad töötavad Itaalia naaberriikide raudteede, kindluste jne. ehitustel, harvem teistes Euroopa osades. Alaliselt lahkuvad emigrandid suunduvad aga peamiselt Ameerikasse. Itaaliast emigreerunute hulk. Aastad. Alalised Ajutised. Kõik. emigrandid emigrandid 1876 19756 80015 99771 1877 21087 78126 99213 1878 18535 77733 96213 1879 40824 79007 119831 1880 37934 81967 119901 1876- 80 138136 396848 534984 1881 41607 94225 135832 1882 65748 95814 161562 1883 68416 100685 169101 1884 58049 88968 147017 1885 77029 88164 157193 1886 85335 82474 167829 1887 127748 87917 215665 1888 195993 94743 290736 1889 113066 105289 218355 1890 104733 112511 217244 1881-90 937744 942790 1880534 1891 175520 118111 293631 1892 107369 116298 223667 1893 124312 122439 246751 1894 105455 119968 225423 1895 169513 123668 293181 1896 182265 123862 306127 1897 159690 134426 294116 1898 126787 155945 282732 1899 131308 177031 308339 1900 153209 199573 352782 1891-1990 1 435428 1 391321 2 826749 1901 251577 281668 533245 26.aasta jooksul (1876-1901.a.) sõitis Itaaliast välja 5 775512 inimest, neist 2 762885 inimest olid alalised emigrandid ja 3 012627 ajutised emigrandid. Emigrantide hulk mõlemates oma vormides aasta-aastalt kasvab. 1901.a. emigreerus rohkem inimesi kui esimesel käsitletaval viisaastaksul. Alaliselt emigreeruvad inimesed lahkuvad Põhja Itaaliast (Veneetsiast, Lombardiast ja Piemiontist) ja mõnedest lõunaprovintsidest – Kosentsist (Kalabria), Potentsõ (Balikata), Calerno (Kampanja). Peaegu kõik ajutiselt emigreerunud on pärit eelpool nimetatud Põhja Itaalia provintsidest. Teistest Itaalia osadest on emigrante üldse vähe ja neid ei ole peaegu Roomast ja Sardiiniast. 90% kõigist ajutistest ja 64,5% alalisi emigrantidest on mehed. Kuni 14 aastased lapsed, moodustavad kõigist Itaalia elanikest 30%. Alaliste emigrantide hulgas on neid 25% ja ajutiste emigrantide seas 9%. Oma tegevusalalt jagunevad emigrandid järegmiselt. Tegevusala1888.a.1897.a.Maaharijad ja põllumajandustöölised Mullatöölised, kandjad ja mustatöölised Müürsepad, kiviraidurid jne. Käsitöölised ja muud kutsed.63% 17% 8% 12%45% 25% 15% 15% Põlluharijad ja põllumajandustöölised suunduvad peamiselt Ameerikasse, teiste ametite isikud, kui ajutised emigrandid, aga Euroopase. 61% kõigist alalistest emigranitidest (1897.a.) suunduvad koos oma peredega ja vaid 39% rändavad üksi, kuna lähevad ajutistele töödele (ajutised emigrandid), neist vaid 20% on perekondadega ja 80% sõidavad üksi. Peamisteks üle ookeani sõitmise lähtesadamateks on Itaalia sadamad – Genua, Neapol, osalt ka Palermo ja Kaljari. Üpris paljud (põhiliselt illegaalsed emigrandid) suunduvad Marseli, Havre, ja teiste Prantsuse, Belgia ja osalt ka Saksamaa sadamate kaudu. Sihtmaade andmete põhjal on 10 aasta kestel (1889-98) Itaaliast saabunud Brasiiliasse 647 000, Ameerika Ühendriikidesse Põhja-Ameerikasse – 579 000, Argentiinasse 475 000. Peale selle asuvad Itaallased ümber Tšiilisse, Peruusse, aga samuti ka Aafrikasse. Eriti Egiptusesse ja Tunisesse, kuigi kaugeltki mitte sellistes hulkades, kui ülemeremaadesse. Emigratsiooni peamisteks põhjusteks on puudus, kuigi paljud suunduvad pikemaks ajaks välismaale et parandada oma viletsat majanduslikku seisu, aga samuti traditsioonide põhjal (Lukka püst-kujude kaupmehed). Kuid mõned aastad tagasi kogukondades emigratsiooni põhjuste kohta teostatud küsitlusel saadi kõigist Itaalia 8286 kogukonnast vastused 2310-est. Seejuures selgus, et 920 kogukondadest emigreerutakse oma materiaalse olukorra parandamise eesmärgil, 853 – vaesuse tõttu, 254 – tööpuuduse tõttu, 133 – viljaikalduse, 36 – põllumajandusliku kriisi tõttu, 117 ülejäänud kogukonnas – muudel põhjustel (väike palk, suur rahvastiku tihedus, varem emigreerunud sõprade ja sugulaste kutsel, agentide poolse propaganda tõttu). Emigrantide jõukuse taseme küsimusele vastasid 1419 sündikut ((ametnikku)), et enamus emigrantidest, kes neilt passid välja võtsid, omasid raha vaid reisikulude katteks, 499 – et neil on mõningane varu, et kohapeal end sisse seada, 667 – et emigrantide hulgas on erineva jõukusega isikuid. Tihti märgiti, et emigrantidest paljud said ümberasumiseks raha oma vara müügist või sugulaste ning sõprade käest, kes olid juba varem üle ookeani sõitnud ja lõpuks, paljud, eriti Brasiiliasse suundujad sõitsid erinevate ettevõtjate ja emigratsiooni agentide arvelt. Need viimased satuvad enamuses neid üle ookeani aidanud isikute majandusliku ikke alla. Itaalia geograafiline ühing kogub igal aastal oma korrespondentidelt andmeid välisriikides elavate itaallaste arvu ning olukorra kohta. Ühingu poolt avaldatud (1889.a.) andmete järgi on näha, et kõige rohkem on itaallasi: Brasiilias – 282 000, seejärel Argentiinas – 245 000 (Buenos-Aireses – 150 000), Ameerika Ühendriikides – 175 000 (suurtes linnades – 154 000) , Uruquai – 88 000 (Montevideo – 25 000 ja samanimelises ringkonnas 50 000), ülejäänud Ameerika vabariikides - 14 000 (peamiselt linnades), Aleksandrias (Egiptuses) – 23 000, Tunises – 19 000, Austraalias – 2 000. Peale selle elab palju itaallasi alaliselt Euroopa linnades, näiteks Marseles – 60 000, Konstantinopolis -9 000, Londonis – 7 000. Vaatama kõrgele elukallidusele ookeanitagustes riikides, on seal töötasu niivõrd kõrge, et paljud itaallased, kogunud raha, sõidavad vanas eas Itaaliasse tagasi. Viimase ajani ei ole Itaalias emigratsiooni suhtes mingeid seadusi. 1889.a. seadusega kuulutati emigratsioon vabaks, erandiks sõjaväeteenistuse kohustuse teenimise kohustus. Viimasel juhul on tarvis sõjaministri luba. Emigratsiooni agentidena võivad töötada siseministrilt vastava loa saanud isikud, millise saamiseks esitatakse pant 3 – 5 tuhande liiri ulatuses. Agentide tegevus on valitsuse kontrolli all. 1895.a. tegutses Itaalias emigratsiooni 34 agentuuri koos 7169 agendiga. Emigratsioon Austria-Ungarist. Emigratsiooni kohta saab enam tõepäraseid andmeid Hamburgist ja Bremenist, kui peamistest väljasõidu linnadest. (vaid Lõuna Tirolist tulnud emigrandid sõitavad üle mere Genua ja Marsele kaudu. Nende linnade andmete põhjal on kogutud kokku Austria-Ungarist ookeani taha reisinud isikute arv: Aastad.Austriast.Ungarist.1871 1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1879 1880 1871-1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 19019205 8903 10266 8974 6594 7809 6364 4817 6395 20593 89920 24259 17371 18851 20558 16097 18925 19488 24819 30061 37289 227718 41917 35713 32451 12537 34259 51492 28245 32032 55906 62343 386895 53920294 595 962 927 1065 625 652 803 1759 8766 16448 11257 17520 14839 13195 12348 25149 18270 17686 22064 36713 189041 36607 39234 32093 13029 31842 17453 10674 22965 43394 54767 302040 714741871-1901 758453 579003 Kokku 31.a. kestel (1871-1901.a.) on Austriast lähtunud emigrante olnud - 758453 inimest, Ungarist - 579003, seega kokku 1 337 456 inimest. Enne seda oli sealsete andmete järgi mõlemist riigi osast emigrante: 1849 – 1854.aastatel aastas keskmiselt 2575 inimest, aastatel 1855-1859 – 2577. 1860-1864 1881, aastatel 1865-68 5052 inimest aastas. Peamine osa emigrantidest suundus Ameerika Ühendriikidesse, vähem Kanadasse, Argentiinasse ja natuke Brasiiliasse. Kuid ameeriklaste andmetel on Austria-Ungarist sinna saabunud: Aasta.USAKanadaArgentiina1898 1899 1900 1901 190250,300 84,800 108,700 133,800 185,74,500 7,400 6,100 5,700 ....0,600 1,000 2,000 2,700 .... Austria seadusandlus (1897.a.) ja Ungaris (1901.a.) hoolitses peamiselt ülevedu korraldavate emigratsiooni agentide üle järelvalve teostamise eest. Peale selle on Ungaris emigrantide reisikulude katmiseks loodud valitsusfond. Emigratsioon Venemaalt ja Soomest (erandiks Soome vürstiriik) emigratsiooni üle statistikat ei peeta. Venemaa väliskaubanduse ülevaated, mis antakse igaaastaselt tollivalitsuse poolt lõivude võtmise kohta välja, on andmed isikute arvu kohta, kes on ületanud nii Venemaa piiri nii sissesõidul, kui väljasõidul, kuna iga selline isik pidi omama passi või legimitatsiooniline ((isikutunnistus)) pilet. Viimaseid antakse välja piiritsooni elanikele lühiajalisteks välismaal käikudeks. Seejuures need on antud välja Saksamaa piiril 87%, Austriaga 11% piiritsoonis ja vaid 2% kõikidel keisririigi ülejäänud piiridel kokku (1901.a.). Passid antakse tavaliselt vähestele reisijatele. Nii sõideti üle piiri nii ühes kui teises suunas: Aastad. PassidegaLegitimatsiooni piletitega1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 1902 1903720 000 593 000 643 000 620 000 692 000 809 000 819 000 818 000 814 000 894 000 852 000 854 000 1 004 0004 516 000 3 195 000 3 573 000 3 475 000 5 247 000 5 551 000 6 932 000 7 399 000 7 085 000 7 957 000 8 624 000 10 206 000 10 691 0001891-1903 10 132 000 84 451 000 Kokku: 94 583 000 inimest.  Passiga piiri ületavate isikute arv kahanes 1892.a. neid oli siis kõigist piiri ületajatest 16% ja 1903.a. 8,5%. Passide eneste arv suurenes 12 aasta kestel 40%. Legitimatsiooni piletite arv aga 137%. Venemaale saabuvate ja sealt ära sõitvate arvu vahe võib olla mingil määral emigratsiooni või immigratsiooni tõttu elanike arvu muutumise näitajaks. Sellised andmed on olemas tolliametkonna väljaannetes aastatest 1856-1903.a. kogu Venemaa kohta, erandiks Soome, ja on toodud ümmardatuna ära järgnevas tabelis: Venemaa piire ületanud reisijate arv. Keskmine isikute arv aastas. Aastad. Ära sõitnud. Saabunud. Arvude vahe.1856-60 1861-65 1866-70 1871-75 1876-80 1881-85 1886-90 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 1902 1903254 000 318 000 446 000 728 000 835 000 863 000 1 557 000 2 648 000 1 907 000 2 117 000 2 051 000 2 963 000 3 194 000 3 879 000 4 067 000 3 971 000 3 959 000 4 740 000 5 552 000 5 884 000234 000 340 000 485 000 773 000 870 000 923 000 1 605 000 2 588 000 1 881 000 2 099 000 2 044 000 2 976 000 3 166 000 3 872 000 4 052 000 3 928 000 3 895 000 4 736 000 5 508 000 5 812 000-20 000 +22 000 +39 000 +45 000 +35 000 +60 000 +48 000 -60 000 -26 000 -18 000 -7 000 +13 000 -28 000 -7 000 -15 000 - 43 000 -67 000 -4 000 -44 000 -72 000 Sisseränne Venemaale ületas märkimisväärselt väljarände perioodil 1856- 90.a. Seejärel on täheldatav vastupidine dendents ja viimasel 13. a. on suund emigratsiooni kasuks (erandiks 1895.a.). Tabelis ei ole vene alamad ja välismaalased eraldi välja toodud, mida oleks tarvis teha, et võiks Venemaalt välja liikunud emigratsiooni mahtu hinnata. Seejuures, näis, et arvesse võisid olla vaid need isikud, kes ületasid piiri passiga, kuna legitimatsiooni piletid anti välja vaid piirialade elanikele ja lühiajaliseks välisreisiks. Kuid kui võrrelda Vene andmeid välisriikide arvudega, ilmneb, et paljud, lahkudes Venemaalt alaliselt, ei hankinudki piiri ületamiseks passi, ületades selle salaja või siis piirivalve suure valvsuse puhul hankisid lihtsamalt välja antava ja märkimisväärselt odavama legitimisatsiooni piletiga. See on veelgi enam seepärast tõenäoline, et enamus vene emigrantidest koosneb juutidest, poolakatest ja leedukatest, kes elavad Venemaa-Saksama või Austria maapiiri vahetus läheduses, millise kaudu toimub peaegu kogu (98%) Venemaa välja viiv ja tagasi toov reisiliiklus. Vene alamate välismaale sõitudest on andmed alates 1876.a. Kuni 1890.a. on need vaid Euroopa piiride kohta ja kuni 1891.a. passide alusel, siis alates 1891.a. kõikide piiride kohta ja alates 1892.a. passide ja ka legitimatsiooni piletite alusel. Vene alamate piiriületamine passide järgi. Üle Euroopa piiri. Aastad.VälismaaleKodumaaleErinevus.1876 1877 1878 1879 1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 62 300 60 700 72 500 62 000 45 000 62 000 57 300 60 100 53 400 68 600 68 900 63 300 63 400 115 600 105 500 61 000 51 000 72 300 53 600 46 700 37 600 43 100 36 400 36 100 58 900 53 900 44 600 50 600 79 100 64 600 -1,300 -9,800 -0,200 -8,400 +1,100 -24,800 -14,200 -23,700 -17,300 -9,700 -15,000 -18,700 -12,800 -36,500 -40,900  Üle kõikide Venemaa piiride. Aastad.Väljasõitnud.SissesõitnudErinevus.1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 1902 1903137 200 126 800 135 700 111 500 142 100 156 000 159 300 175 900 187 300 229 900 232 800 212 700 246 60095 000 86 900 87 100 84 800 112 400 128 200 133 300 136 600 142 100 194 900 193 000 175 100 178 700-42 100 -39 900 -48 600 -26 700 -29 700 -27 800 -26 000 -39 300 -45 200 -35 000 -39 800 -37 600 -67 900 Jaotus passide ja legitimatsiooni piletite järgi AastadVäljasõitnuid.Sissesõitnuid.Erinevus.1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 1902 1903768 000 834 000 822 000 1 241 000 1 442 000 1 606 000 1 908 000 2 156 000 2 210 000 2 274 000 2 474 000 3 003 000712 000 761 000 781 000 1 295 000 1 367 000 1 519 000 1 809 000 2 018 000 2 081 000 2 172 000 2 358 000 2 845 000-46 000 -73 000 -41 000 +54 000 -75 000 -87 000 -99 000 -138 000 -129 000 -102 000 -118 000 -158 000 Erinevust vene alamatest saabunute ja välja sõitnute vahel võib pidada Venemaalt lähtunud emigratsiooniks, millise peamine hulk suundub üle Euroopa maismapiiri, et saksa ja inglise sadamate kaudu ookeani taha sõita. Venemaalt sõitis välja rohkem kui saabus. Piirilõik. 1886  1897 1898  1899 1900  1901Vene-Preisi piir. Preisi-Austria Mööda Musta ja Aasovi merd Mööda Kaukaasia Musta mere rannikut. Ülejäänud piirid.56 000 8 000 10 000 300 70074 000 4 000 7 000 400 1 60065 000 9 000 21 000 6 000 -400111 000 9 000 14 000 3 000 1000100 000 4 000 20 000 1 000 4 00062 000 15 000 20 000 7 000 - 2 Kokku:75 00087 00099 000138 000129 000102 000 Imigratsiooni ülekaal viimase rea piirilõigus on seletatav Venemaa piiridesse märkimisväärse arvu pärslaste ja hiinlaste elama asumisega. Emigratsioon Venemaalt on märkimisväärsel tasemel kompenseeritud selle piiridesse välismaalaste immigratsiooniga. Alljärgnev tabel on koostatud tollistatistika järgi. Reisijate liiklus üle Venemaa piiri. AastadVene Alamaid Sõitis välja rohkem kui sisseVälismaalasi saabus rohkem, kui neid välja sõitis (immigratsioon).Kokku Välis- maalasi Sealhulgas vene riigialamad.Austria- UngariSaksamaaHiinaPärsiaTürgiTeistest riikidest1896 1897 1898 1899 1900 1901 1902 190375118 86875 98715 137918 129260 101964 118434 15754547701 79343 83642 95154 62552 97128 73656 856423179 9153 14479 8689 11790 13699 15340 1145823460 26567 19680 39526 28424 36675 20341 245821431 1039 1050 1474 1237 23761 3469 525212095 26624 26612 31058 10021 16538 21989 268454771 4740 9956 8199 8448 3584 7911 101022765 11220 11865 6208 2632 2871 4606 7399 Emigratsioon Venemaalt välismaise statistika põhjal. Venmaalt lähtuva emigatsiooni kohta võib leida andmeid Saksamaa ja Belgia sadamalinnade, aga ka Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide, Argentiina ja teiste riikide, kuhu emigrandid suunduvad, statistikast. Suur osa neist andmetest avaldatakse igal aastal Itaalia kuningriigi statistikabüroo direktori, L. Bodio, poolt. Aga 1896.a. tuuakse ära ka vene tollimaksude ametkonna ülevaadetes (toim. .. >:@>2A:03>). Vene emigrantide peamiseks üle ookeani sõitmise lähtepunktideks on Hamburg ja Bremen. Enam täpsemad andmed on olemas alates 1886.a. Senini võis võis nende sadamate kaudu ära sõitvate vene emigrantide hulka vaid lünklike andmete põhjal. 8. aasta jooksul (1859 – 1866.a.) väljus Hamburgist 5894 vene emigranti, aga 5 aasta jooksul, alates 1871-1875.a. sõitis Hamburgi ja Bremeni kaudu üle ookeani – 30 398 vene emigranti. Alates 1866.a. on registreeritud järgnevalt ära toodud tabelis vene emigrantide arv: Aastad.  Hamburgi Kaudu. Bremeni Kaudu. Šettini kaudu.Kolme sadama kaudu kokku.1886 1887 1888 1889 1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 190229 216 22 482 31 501 28 875 42 429 76 791 54 149 11 732 7495 19 461 18 270 8841 13 633 30 941 40 452 36 395 43 994 4508 6873 7246 10 999 42 661 29 503 19 416 28 811 10 297 17 133 13 805 9266 14 220 26 453 25811 20 769 29 130- - - - 458 3221 1116 2 -131 52 - - - - - - -33 724 29 355 38 747 35 874 85548 109 515 74 681 40 545 17 792 36 725 32 127 18 107 27 853 57 394 66263 57 164 73 124 Venemaalt pärit emigrantide peamine voog suundub Ameerika Ühendriikidesse, aga viimastel aastatel ka Suurbritanniasse. 1890.a. ja 1891.a. asusid paljud elama Brasiiliasse (poolakad). Argentiinasse suundus enam ühtlane emigrantide voog. Kuid aktiivsematel väljarändamiste aastatel (1890-91.a.) sõitis palju emigrante Kanaadasse, aga viimnase kümnendi jooksul suurenes vool Aafrikasse. Ülalpool toodud Hamburgi, Bremeni ja Šettini kaudu sõitvad vene emigrandid suundusid järgmistesse riikidesse: Aast-ad. USA  Kanada Brasiilia Argen-tiina Aafrika Mujale välj. EU Suur-britan-niasse Kokku1886 1887 1888 1889 1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 190232 143 28 219 37 560 34 022 55 145 93848 70 343 39 054 16 678 33 180 29 415 16 507 25 230 42 082 49 580 44 714 55 368232 234 522 297 666 2716 2520 957 340 694 439 460 364 227 104 200 878169 42 79 12 29226 10051 142 149 54 373 425 178 111 115 241 159 2281155 762 516 1356 144 2394 1330 311 407 1278 599 425 1463 1251 1253 1255 8006 25 41 133 307 394 303 35 311 1195 1235 510 611 504 444 551 117919 73 29 54 60 112 43 39 2 5 14 27 74 22 4 9 21- - - - - - - - - - - - - 131921463710276 1465033 724 29 355 38 747 35 874 85548 109 515 74 681 40 545 17 792 36 725 32 127 18 107 27 853 57 394 66263 57 164 73 124 607. emigrandist, kes sõitsid ülalpool mainimata riikidesse, suundus 89 inimest tabelis mitte mainitud Ameerika riikidesse, 60 - Aasiasse, 458 – Austraaliasse. Belgia andmete põhjal, mis kogutud Antverpenis, sõitsid vene emigrandid: AastadEmigrantide Arv.Põhja- AmeerikasseLõuna- Ameerikasse.KanadasseAustraalia. Uus-Meremaa1895 1896 1897 1898905 1863 2360 3664867 1784 2237 364829 1 119 129 76 3 -- 2 1 4 Nende andmetega ei piirdu kõikide Venemaalt igal aastal välja sõitvate isikute hulk. Antud riigid, millisse nad saabuvad, annavad aasta aastalt suuremaid arve, aga nimelt: Venemaalt Ameerikasse saabuvate emigrantide arv ameeriklaste statistika järgi. Aastad USAArgentiina1886 1887 1888 1889 1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1901 190233 216 30 775 43 255 38 353 60 665 104572 79347 57 927 29 390 44 357 52 136 29981 34 554 60 982 90 787 85 257 107 347? ? ? 1339 318 2953 1623 966 3132 2336 575 617 1459 1686 2119 2086 ? Peale selle saabus Venemaalt emigrante Suurbritanniasse: 1900.a. – 25 633 1901.a. – 20 914, 1902.a. 28 512. Neist 1902.a. suundusid: Hamburgi kaudu – 10 957, Bremeni kaudu – 5 733, Taani kaudu – 86, Rootsi ja Norra kaudu 28, Hollandi ja Belgia kaudu -3640, Diepi – 659, Liibavi – 6922 ja teiste sadamate kaudu 487 – kokku 28 512 inimest. Suur hulk Venemaalt pärit emigrante koosneb juutidest, poolakatest ja leedukatest, suurvenelastest, väikevenelastest, valgevenelastest, kes kolivad mujale, siis Keisririigi Lõuna või Ida ossa (vt. Ümberasumine, XXIII, 265-281). Poolakatest, kes Venemaalt emigreerusid, arvust võib ettekujutuse saada Ameerika Ühendriikide statistikast: AastadEmigr.arv.Aastad.Em. Arv.1886 1887 1888 1889 1890 1891 18926396 4960 5902 4866 19743 31301 270131893 1894 1895 (pool aastat) 1896 1896-97 1897-98 6126 1088 731 339 4165 4726 Venemaalt minema kolivate juutide hulga kohta ei olnud enne 1898.a. täpseid andmeid, nõnda nagu kõikjal on fikseeritud riik, kust emigrandid tulid, mitte rahvus. Alles 1898.a. Põhja-Ameerika registris tuuakse sisse rahvuste järgi klassifitseerimise rubriik. Vene juute saabus USA-sse 1898-99.a. – 24 200, 1899.a. – 1900.a. – 37 000, 1900.a. – 1901 – 37 600, 1901-1902 – 37 800. Nii nagu Ameerika Ühendriikidesse suundub 80% kogu Euroopa vene emigratsiooni voost, siis kõigist juutidest emigreerub igal aastal umbes 45 000. Ärevatel aastatel see arv suureneb märkimisväärselt (vt. C@=0;J «>AE>4J», 1903, 0?@.). See, et emigratsioon Venemaalt ei ole kuigi vana, viitab ka ameeriklaste statistika. Nii on Venemaalt Ameerika Ühendriikidesse kolinud üle: Aastad.Emigrantide arv, aastas.1821-1830 1831- 1840 1841- 1850 1851- 1860 1861 – 1870 1871- 1885 1886 – 1890 1891 – 1895 1896 – 1900 1901 - 1902111 643 656 1621 3050 .... 41253 63 119 53 688 96 302 Emigratsioon Soomest saab alguse XIX saj 80-te aastate algusest. Helsingforsi statistika keskbüroo andmete järgi on isikute arv, kes võtsid välja välispassid, et kolida ümber väljaspool Euroopat asuvatesse riikidesse, oli: Aastad.Emigr. arv.Aastad.Emigr. arv.1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1882-901559 1616 889 439 1324 6117 4205 4340 5982 26 4711891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 19014869 6620 9117 1380 4020 5185 1916 3467 12071 10397 59042 12 561 20 aasta kestel emigreerus 98 074 inimest. Nendest oli 65 205 meest ja 32 869 naist. Inglise andmete põhjal saabus Hango[t ja Helsingforsist Inglismaale edasisõiduks Põhja-Ameerikasse soomlasi rohkem kui Soome statistika järgi. Ja nimelt: 1897.a.  2584, 1898  3612, 1899  13 532, 1900  13 937, 1901  12 859, 1902  21 506 inimest. Soomest rändavad minema peamiselt maaharijad (talupojad, kehvikud, sulased). Linnarahvast on emigrantide hulgas vähe. 9. aasta jookul emigreerus Vaasa kubermangust välja – 40 136 inimest, Uleoborgist – 10 762, Abo-Berneborgist – 4229, teistest viiest – 4987, kokku 60 114 inimest. Neist oli 54 906 külaelanikku (91,4%) ja 5208 linnainimest (8,6%). Soomest lahkuvad peamiselt õitsvas tööeas inimesed. Isikud alates 16- 40.aastasteni moodustasid 1900.a. emigrantide hulgast 79%, 1901.a. – 81%. Perekondliku seisundi järgi jagunevad emigrandid: 1900.a.1901.a.Mehed: vallalised abielus lesed Kõik mehed Naised: vallalised abielunaised lesed Kõik naised4392 1579 15 5986 2999 1010 71 40805179 2821 78 8078 3076 1137 77 4290 Leskede hulgas on toodud ära ka lahutatud isikud. Ülejäänud (1900 .a. – 331, 1901.a. – 193.) emigrantide perekondlik seis jäi välja selgitamata. Kõik emigrandid, erandiks üksikud inimesed (1900.a. 9. ja 1901.a. – 25 inimest), suundusid peamiselt Põhja-Ameerikasse, kus nad asutasid koloonia, milline moodustab spetsiaalsed kihelkonnad ja neil antakse välja oma soome keelseid ajalehti. Soomlased, suundudes Ameerikasse, jätavad tihti oma perekonna kodumaale ja kutsuvad nad siis järgi, kui nende materjaalne olukord uuel kodumaal kindlamaks muutus. Nii jäi Soomesse maha emigrantide perekonna liikmeid erinevas proportsioonis: 1900.a.1901.a.Mehi Naisi Lapsi6 1281 308731 2465 5707 Kokku:43748203 Tihti pöörduvad soomlased, kes on vara kogunud, vanemas eas kodumaale tagasi. Selline immigratsioon väljastpoolt Euroopat asuvaist riikidest koosnebki osaliselt neist. Immigratsioon Soome oli 1894.a. – 630, 1895.a. – 646, 1897 – 693, 1898 – 572, 1899- 312, 1900- 1043, 1901.a. – 1148. Kokku saabus 8 aasta kestel 5938 inimest, mis moodustab kõigist emigrantidest (50 997 inimest.) umbes 12%. Emigratsioon Rootsist ja Norrast. Rootsist elavnes emigratsioon ookeani tagustesse riikidesse eriti XIX saj 40- aastatel ja 1887-88.a., kui see saavutas 1,1% riigi elanike üldarvust. Enamus rootslasi suundus Ameerika Ühendriikidesse. Euroopa riikidesse suundus igal aastal elama umbes 5 000 inimest. Kolmandik kõigist Rootsi emigrantidest isikute teenistusse. Maaharijad, kes kolisid ära 61-70.aastatel suuremal hulgal, annavad ka praegusel ajal enam kui 20% emigrantide üldarvust, meistrid -11,4%, lihttöölised – 19%. Rootsist 40. aasta jooksul välja randanud emigrantide arvuks on 893763 inimest. Ja täpsemalt: Emigratsioon Rootsist. Aastad.Väljarändajate arvAastad.Väljarändajate arv.1861-1865 1866 1867 1868 1869 1870 1861-1870 1871 1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1879 1880 1871-1880 1881 188219 816 7 206 9 334 27 024 39 064 20 003 122 447 17 450 15 915 13 580 7 791 9 727 9 418 7 610 9 032 17 632 42 109 150 264 45 992 50 1781883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 190131 605 23 560 23 493 32 889 50 786 50323 34 212 30 128 373 166 42 776 45 504 40 869 13 358 12 708 12 919 8 926 8 683 16 889 20 661 223 293 24 593 Norra emigratsiooni puudutavat statistikat hakati tegema alates 1836.a. Peaegu kõik Norrast väljasõitnud suunduvad Ameerika Ühendriikidesse. Perioodil, alates 1836 – 1901.a. kolis Norrast minema 564 804 inimest ja täpsemalt: Norrast lähtuv emigratsioon arvudes. Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv.1836-1845 1846-1855 1856-1865 1866-1870 1871 1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1879 1880 1871-1880 1881 1882 1883 1884 18856200 32 270 45 000 77 964 13 393 15049 11505 5737 5145 5484 4217 5929 8663 21489 96 611 27 280 30214 23657 15937 151841886 1887 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 1901 15 803 21 603 22 249 13 551 11 693 197 171 14 140 17 102 19 445 6112 6207 6679 4669 4859 6699 10 931 96 843 12 745 Emigratsioon Hispaniast. Hispaania emigratsiooni käsitlevad andmed on toodud ära sihtriikidses avaldatud statistika kokkuvõtetes avaldatud arvandmete järgi ja need ei paista olevat eriti täpsed. Hispaaniast suundub suurib emigrantide voog Argentiinasse (aastatel 1876-1895.a. – 49%), siis Brasiliasse (33%), Uruguaisse (15%) ja Ameerika Ühendriikidesse (3%). Suurima hoo sai Argentiinasse suunduv emigratsiooni voog 1889.a. (71 151 inimest), seejärel kaldus voog Brasiilia poole (1893 küündis see 30 998 inimest) ja ka Uruguaisse (1893 – 11 172 inimest). 26 aasta kestel (1876 – 1901.a.) kolis Hispaaniast minema 727 406 inimest ja täpsemalt: Hispaaniast lähtuv emigratsioon arvudes: Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv.1876 1877 1878 1879 1880 1876-1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 5213 3813 4954 4343 5191 23 514 4282 8056 8039 8170 6055 12 131 18 427 33 331 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 190188 334 31 642 218 469 37 389 18 629 50 217 20 141 41 038 45 317 39 366 59 543 53 862 63 020 428 522 56 901 Emigratsioon Portugalist. Statistika Portugalist lähtuva emigratsiooni kohta kuni 1884.a. põhineb Lissabonis asuva Geograafia seltsi andmetele. Alates 1884.a. peetakse emigratsiooni üle arvestust kõigis riigi sadamalinnades. Peamine Portugali emigrantide mass suundub Brasiiliasse, palju vähem aga teistesse Ameerika ja Aafrika riikidesse. Nii kolisid 5 aasta kestel (1894-1898) Portugalist välja: Brasiiliasse 129 000 inimest (90% väljarändajatest), teistesse Ameerika riikidesse – 9 000 (6%) ja Aafrikasse – 7 000 (4%). Kolmekümne aasta jooksul (1872-1901.a.) kolis Portugalist minema 597 958 inimest ja täpsemalt: Portugalist lähtuv emigratsioon arvudes: Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv.1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1879 1880 1872-1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 188717 284 12 989 14 835 15 440 11 035 11 057 9926 13 208 12597 118 371 14 637 18 272 19 251 17 518 15 004 13 998 16 932 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 1901 23 981 20 614 29 421 189 628 33585 21 074 30 383 26 911 44 746 27 980 21 612 23 280 17 776 21 306 268 653 21 306 Ülejäänud Euroopa riikidest on emigratsioon absoluutarvudes väheolulisem. Enam-vähem täpsed andmed on olemas allpoolt ära toodavate riikide kohta. Emigratsioon Belgiast on võetud statistikasse alates 1841.a. Viimase 21 aasta jooksul (1881-1901.a.) on Belgiast kolinud minema 409 724 inimest ja täpsemalt: Belgiast lähtuv emigratsioon arvudes: Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv.1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1881-189015 822 16 257 15 208 13 993 13 236 17 029 17 528 23 041 23 190 21 675 176 9791891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 190118 994 22 532 22 117 18 302 18 617 19 762 21 830 22 860 22 957 25 064 213 035 19 710 Enamus belglastest emigrante asuvad elama Euroopa riikides, eriti Prantsusmaal. Emigratsioon on Belgias reguleeritud rea seadustega. See kuulub välisministeeriumi kompetentsi ja on spetsialse valitsusasutuse juhtimise all. Peale selle on 1888.a. valitsuse poolt asustatud Informatsiooni büroo, mis hangib teateid kohtadest, milistesse emigrandid suunduvad. Bürool on seal oma agentuurid. Emigratsiooni kõrval toimub Belgias võrdlemisi märkimisväärne immigratsioon. Kuni 1867.a. oli emigratsioon pidevalt immigratsioonist suurem, nõnda nagu perioodil 1841-1865.a. kolis Belgiast välja 166 960 inimest, saabus sinna üle 121 297 immigrandi. Hiljem aga ületas immigratsioon emmigratsiooni ja selline olukord muutus peaegu alaliseks. Nii, perioodl, alates 1881-1901.a. asus Belgia piiridesse elama 467 910 inimest, mida on 58 186 inimest enam kui oli sellest välja kolivaid inimesi. Ainult 1888, 89, 90 ja 93.a. jäi sisseränne mõnevõrra väljarändele alla. Emigratsioon Hollandist. Hollandist lähtuva emigratsiooni kohta on avaldatud statistilised andmed olemas 1847.a. Need on kogutud kommuunide poolt ja alates 1873 .a. ka riigi sadamalinnades valitsuse komissaride poolt valitsusele esitatud aruannete põhjal. Kui need ei paista olevat kaugeltki tõepärased. Perioodi kestel mis algas 1881 -1901.a. loeti kogu Hollandis kommunaalasutuste poolt väljarändajate arvuks 397 083 inimest, aga sadamate andmete järgi – kõigest 78 858 inimest ja täpsemalt: Hollandist lähtuv emigratsioon arvudes: Aastad.Emigrantide arv kommuunide andmete järgi. Emigrantide arv sadama statistika põhjal.1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 19018791 19 827 16 793 16 200 15 008 15 475 17 544 19 014 23 036 19 032 170 720 19 872 21 405 22 870 21 098 15 919 12 611 9036 14 119 20 296 34 794 192 020 34 34310 100 7304 4855 3729 2146 2024 5018 4628 9111 3526 52 441 4705 6290 4820 1146 1314 1387 792 851 1342 1899 24 546 1874 Osa Belgiast lahkuvaid emigrante suunduvad selle kolooniatesse, suur osa aga – teise ookeani tagustesse riikidesse. Nõnda, nagu 1880-1886.a. suundusid kolooniatesse – 20 004 inimest, aga teistesse riikidesse 84 712 inimest. Hollandi emigratsioon on kõvasti tasakaalustatud immigratsiooni poolt. 1880-1894.a. kolis Hollandist minema 268 623 inimest ja sinna saabus elama 215 341 inimest. 1881.a. oli immigratsioon isegi emigratsioonist suurem ning ületas seda 8791. inimesega. Emigratsioon prantsusmaalt. Emigratsioon Prantsusmaalt on suhteliselt väike. Arvatavasti kaetakse elanikonna kaod välismaalaste sisserännu arvel. Ametlikku statistikat tehakse emigratsiooni kohta alates 1857.a. ja see puudutab vaid Prantsusmaa sadamatest emigreeruvaid isikuid ja on seetõttu kõvasti vähendatud. Nii on Põhja-Ameerika Ameerika Ühendriikide andmete järgi perioodil 1880 -1887.a. USA-sse saabunud 73 999 prantsuse emigranti, samas kui Prantsusmaa andmete järgi on väljarändajaid olnud kõigest 48 584 inimest. Peale USA, suundub prantsuse emigratsioon Argentiinasse (alates 1883.a.)) ja Brasiiliasse. Perioodil 1857 – 1893.a. lahkus Prantsusmaalt 305 268 inimest (peale 1894.a. ei ole emigratsiooni statistika ametlikud andmed veel avaldatud) ja täpsemalt: Prantsusmaalt, tema sadamate kaudu, lähtuv emigratsioon arvudes: Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv. 1857 1858 1859 1860 1857-1860 1861 1862 1863 1864 1865 1866 1867 1868 1869 1870 1861-1870 1871 1872 1873 1874 18 800 13 813 8737 9632 50 982 8501 6647 5575 5094 4715 5752 6047 6406 7898 4600 61 235 5947 15829 8404 7163 1875 1876 1877 1878 1879 1880 1871-1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 18934284 2190 2116 2316 3634 4612 56 495 4456 4858 4011 6100 6063 7314 11 170 23 339 31 354 20 560 119 225 6217 5528 5586 Emigratsioon Šveitsist Emigratsioon Šveitsist on võetud statistikasse Liidukogu 1867.a. otsusega. Šveitsi emigratsiooni statistika, on alates 1868.a., olles allutatud kantonite asutustele, on üpris lünklikult kajastatud ja vaid peale 1886.a., kui see asi oli antud üle Emigratsiooni agentuurile, muutus see enam täpsemaks ja täielikumaks. 35. aasta jooksul (1868 – 1902.a.) emigreerus Šveitsist 194 128 inimest ja täpsemalt: Emigratsioon Šveitsist arvudes: Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv.1868 1869 1870 1871 1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1879 1880 1871-1880 1881 1882 1883 1884 1885 5007 5206 3494 3852 4899 4957 2672 1772 1741 1691 2608 4288 7255 35 735 10 935 11 962 13 502 9608 7583 1886 1887 1888 1889 1890 1881-1890 1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 1901 1902 6342 7558 8346 8430 7712 91 978 7516 7835 6177 3849 4268 3330 2508 2288 2493 3816 44 080 3921 4707 Enamus emigrante on pärit järgmistest kantonitest: Bern -20% , Zürichist – 15%, Teccinist – 10%, S-Hellena -8%, Baseli – 7%. Ülejäänud kantonite peale langeb emigrantidest 40% . Emigrandid suunduvad peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, siis, Lõuna-Ameerikasse ja vähemal määral teistesse riikidesse. Seejuures on märgatav Ameerika Ühendriikide ligitõmbava jõu suurenemist. Šveitsi emigrantide sihtkohad arvudes: Aastad.USALõuna-AmeerikaTeised riigid.1885 1886 1887 1895 1896 1897 189878,3% 76,7% 85,3% 86,6% 83,7% 85,6% 86,9%21,2% 22,7% 14,2% 12,4% 15,3% 12,6% 10,9%0,5% 0,6% 0,5% 1,0% 1,0% 1,8% 2,2% Umbes 70% kõigist Šveitsist välja rännanutest on maaharijad ja põllumajandustöölised, teised aga vabrikutöölised või muude elukutsete esindajad. Emigreerutakse tihti Hamburgi ja Bremeni sadamate klaudu (umbes 30% kõigist väljaränduritest), osalt Antverpenist, Havare, Marsele ja Genua kaudu. Šveitsi emigrandid püüavad võõrsil grupeeruda oma kolooniatesse. 1820.a. nad asutasid Brasiilias Neu-Freiburgi koloonia, 1824.a. Šaba koloonia Bessaraabias (vt. XXXIX, 78) 1831.a. – Highland“i Saint-Lyise lähedal Ameerika Ühendriikides. Palju kolooniaid loodi Viskoncini ja teistes USA osariikides. Kõik need kolooniad ei katkesta sidemeid oma kodumaaga, mistõttu viimased ja ka valitsus ning kogukond püüavad kergendada emigreerumise protsessi, kui nende uuel kodumaal sisseseadmist. 1848.a. loodi Berni kantoni valitsuse algatusel Havres spetsiaalse komissari ametikoht, aga 1852.a. – loodi sarnased ametikohad ka teistes Euroopa sadamalinnades ning Bazelis. Selles vaimus töötasid ka Genfi ja Bazeli era emigratsiooni ühingud. Viimased soetasid 1858.a. Argentiinas Šveitsist pärit väljarändajatele maad. Kogemus oli niivõrd hea, et seejärel soetati sel eesmärgil ka teistes Ameerika riikides maad. Nende asumite hulgas õitsevad eriti Grütli Tenessi osariigis ja Neu-Helvetia Uruguais. Käesoleval ajal, kooskõlas 1888.a. üleliidulise seadusega, asub emigratsioon Šveitsis mitte ainult kontrolli all, vaid ka Liiduvalitsuse hoolekande all. Šveitsi emigratsioon on tasakaalustatud immigratsiooniga. Šveitsi saabuvad sisserändajad naaberriikidest (Saksamaalt, Austrias, Itaaliast ja ka Prantsusmaalt), kes on peamiselt vabrikutöölised, kuna kohalikud maaharijad ei ilmuta erilist soovi vabrikutesse tööle asumiseks. Emigatsioon Taanist. Taani emigratsiooni kohta on olemas järgmised arvandmed: Aastad.Emigrantide arv.Aastad.Emigrantide arv. 1871 1872 1873 1874 1875 1876 1877 1878 1871-1880 1881 1882 1883 1884 1885 1886 1887 1888 1889 1890 1881-18903906 6893 7200 3322 2088 2517 2966 4718 5483 9540 48 633 12 696 15 797 11 915 8909 6409 8828 12 705 8659 8967 10 298 105 183  1891 1892 1893 1894 1895 1896 1897 1898 1899 1900 1891-1900 1901 . 10 382 10 422 9150 4105 3607 2876 2260 2340 2799 3570 51 511 4657 31.a. jooksul 1871-1901 – 209 984 inimest  Taanist sõidavad emigrandid võõrsile Kopenhaageni kaudu, umbes 40% - Bremeni ja Hamburgi kaudu. Enam kui 80% suunduvad Ameerika Ühendriikidesse, kuni 10% - Austraaliasse ja ülejäänud teistesse riikidesse. Balkani poolsaare riikide elanike emigratsioon. Kuna kohapeal emigratsioonist andmed puuduvad, siis selle üle võib ülevaadet saada vaid nende riikide statistika kaudu, kuhu nad on saabunud. Ameerika Ühendriikide andmete järgi on ajalõigul 1821-1900.a. Balkani poolsaare riikidest saabunud 45 952 emigranti või siis 574 inimest aastas. See liikumine on viimastel aastatel elavnenud. Nii on viimastel aastatel USA-sse emigreerunuid balkani elanike järgmisel hulgal: Riik.1889-1897.a.1901.a.1902.a.Kreekast Rumeeniast Balkani poolsaare ülejäänud osadest915. em. aastas. 778 em. aastas 258 em. aastas.5910 7155 10628104 7196 1075 Vene tolliameti andmetel on perioodil 1896-1903.a. on Venemaale rohkem sisse sõidetud kui välja: RiikEmigrante kokku. 1896-1903.a.Emigrante keskmiselt aastas.Kreekast Rumeeniast Türgist Serbiast Tsernogooriast2302 3449 57 705 478 102 288 431 7213 60 13 Emigratsioon Serbiasse. Serbiasse imigreerusid naaberriikide elanikud, nii et 1899.a. saabus sinna 8132 emigranti. Emigratsioon mitte-euroopa riikidest. Ameeriklaste andmete järgi on perioodil 1821 -1902 saabunud Ameerika Ühendriikidesse mitte-euroopa riikidest 1 692 683 emigranti ja täpsemalt: Riik.Emigrantide arv.Briti asumaast Kanadast jne. West-Indiast Mexikost Kesk-Ameerikast Lõuna-Ameerikast Hiinast Teistest Aasia riikidest. Jaapanist, Türgi valdustest jne. Aafrikast Austraaliast ja Uus-Meremaalt.1 050 887 136 804 28 837 3406 14 808 317 954 103 470 2109 34 418 Ülaltoodud emigrandid moodustavad vaid 8% sama perioodi kestel Ameerika Ühendriikidesse asunud emigrantidest. See protsent kahaneks kõvasti, kui arvestada seda, et Kanada, Lõuna-Ameerika ja Austraalia emigrantide põhimass koosneb eurooplastest, kes ajutiselt elasid eelnimetatud riikides ja kolisid ühel või teisel põhjusel ümber. Emigratsioon Hiinast. Hiinast lähtuva emigratsiooni üle saab hinnangut anda vaid nende riikide statistika põhjal, millistesse nad saabusid. Viimastest võib täpseteks pidada vaid USA statistikat. Ameerika Ühendriikidesse saabus perioodil 1821-1899.a. 312 599 hiinlast. Viimasel kümnendil, hiinlaste sissevoolu vastase liikumise survel, on hiinlaste sisseränne vähenenud. Nii see moodustas aastatel 1900 – 1247 inimest, 1901.a. – 2459 ja 1902.a. – 1649 inimest. Statistika andmete põhjal on Ameerika Ühendriikides hiinlasi 1860.a. – 35 000, 1870.a. – 63 000, 1880.a. – 106 000, 1890.a. – 107 000, 1900.a. – 119 000 inimest. Hiinlased saabuvad peaegu eranditult ilma perekondadeta ja nad ei jää võõrale maale kauaks, vaid sõidavad kodumaale tagasi. Hiina emigrantide hulgas on naisi harva. Nii on 1880.a.loenduse andmetel 105 613. USA –s elavatest hiinlasest naisi (kusjuures neist peaegu kõik on prostituudid) vaid 4793. Hiinlasi on (arvestamata Indo-Hiinat) palju: Madalmaade kolooniates Aasias – 531 000 (1900.a.). Ost-Indias – 308 000 (1901), Filipiinidel – 100 000 (1899.a.), Peruus – 74 000 (1896.a.), Havai saartel – 22 000, Kuuba saarel – 15 000 (1899.a.). Hiinlasi kohtab tihti Mehikos – 3 000. Uus- Meremaal – (1900.a.), Austraalias, West-Indias, ja mõnedes inglise kolooniates Aafrikas. Venemaale sissesõitvate hiinlaste hulk ületas nende Venemaalt väljarände ja oli järgmine: 1896 -1431 inimest, 1897.a. – 1039, 1898 – 1050, 1899 – 1474, 1900-1237, 1901- 23 761, 1902- 3469, 1903 – 5252 inimest. Emigratsioon Jaapanist. Emigratsioon Jaapanist on esitatud jaapanlaste enda statistikute poolt saadud andmetega ja need olid järgmised: 1898 .a. – 33 297, 1899a.- 51 057, 1900.a. – 24 034. Märkimisväärne osa jaapanlasi suundub Ameerika Ühendriikidesse, Koreasse, Hiinasse ja Vaikse ookeani saartele. USA-sse suundus jaapanlasi 1901.a. – 5269, 1902.a. – 14 270 ja 1900 tsensuse andmete järgi oli varem oli neid seal juba 86 000. Jaapanist Venemaale sõitjate ülekaal viimase kahe aasta jooksul; 1901.a. – 1622 inimest, 1902.a. – 688, 1903.a. – 2079 inimest. Kulid, kes kujutavad endast tähttähelises mõttes Ida proletariaati, arvestati oma põhimassis hiinlastest emigrantide hulka, samas kui nende hulgas on veel malailased ja teiste troopilise Aasia rahvaste esindajad, siis peab veel seda märkima, et neid on üpris palju West-India inglise valdustes (Jamaika saarel 1900.a. oli neid üle 20 000), Austraalias, Lõuna Aafrikas ja ka Tseiloni saarel. Vene statistika andmete põhjal paistab silma Keisririiki sisserändajate ülekaal väljarändajate suhtes, millist võib täheldada, kui emigratsiooni Pärsiast. Perioodil 1896-1903.a. oli neid 171 786 inimest, mis moodustab keskmiselt 21 473 inimest aastas. Pärsiast rändavad Venemaale peaegu erandlikult mehed (165 364 meest ja 6422 naist), kes töötavad Venemaal peamiselt Bakuus, Astrahanis ja Kaspia mere rannarajoonis lihttöödel. V. Emigratsiooni esile kutsuvad üldpõhjused. Tavaliselt eristatakse kaht peapõhjust: 1)religioossne ja poliitiline tagakiusamine ja 2)rahva üleküllus – ülerahvastumine. Esimese kategooria põhjused on Euroopas oma aja ära elanud ja kui nad veel ilmuvad, siis üksikute ja erandlike juhtudena. Venemaalt lähtuv massiline religioosne-poliitiline emigreerumine on esinenud aegajalt juba ammu.Nii, Bulavinski mässu rahustamisel (1708.a.) mõned tuhanded kasakad, oma ataman Nekrasovi juhtimisel, kolisid Doni äärest minema, Venemaa piiridest välja, Kubani, aga viimase Venemaaga (1791.a.) edasi Türki, Doonau suudmesse (Aga 1827.a. „Nekrassovlased“ asusid ümber Väike-Aasiasse, kus nad elavad tänini, moodustades spetsiaalseid asulaid ning ei ole kaotanud oma rahvuslikke kombeid ning usku.), kus juba eksisteerisid vene asumid, mis olid asutatud juba varem Venemaalt põgenenud Zaporoozie kasakate (umbes 5000 mõlemast soost inimest) poolt peale Setši lõpplikku laostumist 1775.a. Saabus sinna 1830-1840.a. mitmeid kümneid tuhandeid vene talupoegi, peamiselt väikevenelased, kes soovisid vabaneda pärisorjusest. Krimmi tatarlaste väljarännust XVIII saj lõpus räägiti eelpool. Need-samad tatarlased hakkasid massiliselt Türki rändama peale Krimmi sõda ja paljud läksid kaasa koos taganevate türklastega, küsimata selleks vene valitsuselt luba. Tatarlaste Krimmist väljarändamine kestis kuni XIX saj kuuekümnendate aastateni. See puudutas 784 asundust, millistes 330 jäid täitsa tühjaks. Ametlike andmete põhjal kolis sel perioodil minema 181 177 tatarlast, arvestamata neid, kes lahkusid kodumaalt loata. Peake Kaukaasia alistamist (1863.a.), mägilased, kes ei soovinud jääda vene alamateks, rändasid 500 000 inimeselise massi hulgas Türki, kuid neist suur osa olid sõja ajal jäänud nii viletsaks, et hukkusid sellel raskel rännakul. Ei olnud mägilastel elu ka Venemaal, kes olid valitsuse poolt küüditatud Kubani. Neist emigreerus hiljem Türki 13 586 inimest (1871-1884.a.). 1874.a. Venemaal elavad saksa kolonistid tehti sõjaväeteenistuskohustuslikeks. Mennoniidid ((Hollandi preestri Menno Simons“i (1492-1559) järgi nimetatud anabaptistidest lahkulöönud rühmkond. Erinevalt anabaptistidest on mennoniidid ükskõiksed sotsiaalsete küsimuste ja klassivõitluse vastu.VS.)), kes pidasid relva kandmist ja kasutamist nende usuliste veendumustega vastuolus olevaks, pidasid paremaks kodumaalt, millisel nad olid elanud umbes 100 aastat, vaatamata valitsuse poolt tehtavatele soodustustele sõjaväeteenistuse kohustuse täitmisel, lahkumist ning kolisid Ameerikasse. Neid oli üle 5000 inimese. Mõnede tuhandete vene duhhobooretsite ((XVIII saj Venemaal ja Kanadas tekkinud usulahk. Nad hülgasid kiriku välise kombestiku. Vs.)) Kanadasse rändamine (90. aastatel) oli esile kutsutud eelmainitud põhjustel. Juutide Inglismaale ja Ameerikasse rändamine viimase kümnendi kestel on teatud määral nende elu Venemaal kitsendavate tingimustega. Eelmisel, 1903.a. hakkasid Krimmi tatarlased uuesti Väike-Aasiasse rändama (eraisikute arvates – maatükkidele, mis anti välja Bagdadi raudtee kõrvale, kuhu neid meelitab elu samausuliste hulgas ja sõjaväeteenistuse kohustuse puudumine. Ümberrahvastamine (Ueberbevölkerung) selle sõna otseses mõttes, kui emigratsiooni peamine põhjus, on vaidlustatud paljude majandusteadlaste poolt, sest rahva ülejääk võib olla vaid siis arvesse võetud, „kui riik, kõiki oma võimalusi ära kasutades, ei suuda oma elanikkonnale tagada elatusvahendite hankimise võimalust“ (Šippel). Teiste sõnadega, seni kui riigi tootlikkuse kasv ei jää elanike kasvust maha, ei saa ülerahvastusest juttugi olla – sellisesse olukorda ei ole viimase aastasaja jooksul sattunud ükski Euroopa riik. Öelnud lahti sellest puhtalt teoreetilisest vaatest, peab tunnistama, et riigi elus kui mitte alaliselt, siis üpris tihti on selline olukord, et üldise riigi ühe või teise osa rahvarikkuse kasvu ajal selle üksikud osad vaesuvad (Iirimaa), või siis, hüve elanike vahel ebaühtlase jaotamise tulemusel on selle üks osa täiesti või isegi kuhjaga elatusvahenditega varustatud, samas kui teine, tihti ka suurem osa, ei saa kaugeltki oma igapäevaseid vajadusi rahuldada. Sellisel juhul saabub osaline ülerahvastatus, mis toob enesega kaasa raskusi kodumaal elatusvahendite leidmisel ning sunnib osal elanikes otsima väljapääsu emigratsioonis, vaatamata kõigile sellega kaasnevatele raskustele, probleemidel ja riskile, mis kõik on sellise meeleheitliku sammuga seotud. See suhteline ülerahvastumine ja tugevm emigratsioon tekib just hõreda asustusega elanikega piirkondadest pärit inimestest absoluutses mõttes. Nii nagu võrreldes hõredalt asustatud Iirimaad tihedalt asustatud Inglismaaga ja Preisima Ida provintse selle Lääne provintsidega, saame järgmise tabeli: Inglismaa.Iirimaa.Reini provintsid.PomeraniaElanikke ruut-km21553 21365Emigratsioon 1000 elaniku kohta. 1900.a. 1901.a. 1902.a.  3 3 4 10 9 10 1,5 1,6 3,0 12 13 21 Vaatamata Iirimaa ja Pomerania absoluutsele hõredale asustusele, on seal suhteline ülerahvastatus ja sellest tingitud emigratsioon märgatavalt kõrgem, kui absoluutselt tihedalt asustatud Inglismaal või Preisimaa Reini provintsides. Iirimaa ja Pomerania elanike viletsates elutingimustes side kodumaaga nõrgeneb ja Euroopa ja ookeanitaguste riikide vaheline vilgas suhtlemine tekitab elanikes emigreerumise teel oma olukorra parandamise soovi. Sellise loomuliku soovi aitavad ellu viia igasugused vahendajad, kas asutuste või üksikute isikute näol, kes tegelevad üle ookeani veoga. Üldiste majanduslike põhjuste hulka tuleb lugeda ka Euroopa ja ookeani taguste riikide elutingimuste täiesti põhjapanev erinevus. Esimeses, märkimisväärse elanike tiheduse juures ja enam välja kujunenud elutingimustes, on maa hinnad kõrged, töötasu aga suhteliselt madal. Vastupidi, ookeani taga on maad palju, majandusliku elu tõus suur ja on tuntav tööjõu nappus, maa on odav ja töö kallis. Need kaks asjaolu aitavad samuti kaasa Euroopast lähtu emigratsiooni voo kasvule. Nimetatud peapõhjustele tuleb lisada veel rida kõrvalpõhjuseid, millistest ühed põhinevad inimloomuses endas, aga teised ühe või teise koha tingimustes. Esimeste põhjuste hulka kuulub omistamise soov, soov reisida ja seigelda, auahnus jne. Kõik need nõrgendavad sidet kodukeskkonnaga ja soodustavad emigratsiooni, eriti anglo-saksoonia rassi liikuva elanikonna hulgas. Põhjused, millised on seotud ühe või teis ekoha iseärasustega ja mis kutsuvad emigratsiooni esile, on niivõrd eripärased, et igal üksikul juhtumil on tarvis spetsiaalset uurimust, milliste näiteks on juba Saksamaa erinevate osade emigratsiooni põhjused, millistele oli juba ülalpool viidatud. Põhjustest, millised mõjutavad emigratsiooni voo ajutist suurenemist (ikaldus, kriisid jne.), on samuti ülalpool räägitud üksikute riikide emigratsiooni ajaloo ülevaates. VI. Emigratsiooni mõju välja- ja kui ka sissesõidumaale. Emigratsioon, olenevalt selle mastaabist, mõjutab elanikkonna arvukust, koosseisu nii füüsiliselt kui majanduslikult ning ka selle vaimsele jõule. Emigratsioon vähendab maa elanikkonda, millisest see lähtub. See liikumine, riigi rahva väiksearvulisuse korral võib viia maa tühjenemisele ja on seega kahjulik nähtus. Vastupidi, elanike rohkearvulisuse korral tegutseb emigratsioon selle kasvu reguleerival viisil ja on riigile kasulik. Nii ka tavaliselt emigratsioonile vaadati ja juhinduti eelkõige just selles vaatepunktist lähtudes, kui hakati rakendama igasuguseid emigratsiooni soodustavaid või tõkestavaid meetmeid. Emigratsiooni liikumise edasine tundmaõppimine aga näitas, et asi on hulga keerukam. Tugev emigratsioon enamike Euroopa riikidest ei osutanud peaegu mingit tuntavat mõju elanike loomulikule juurdekasvule. Nii on sündide ülekaal surmadest (loomulik elanike juurdekasv) ja ka emigrantide suhe 1000 elaniku kohta toodud ära järgnevas tabelis: Riigid. Elanikke rkm 1894.a. 1891.a. 1892.a. 1893.a. 1894.a.+ iiveEm.+ iiveEm+ iiveEm+ iiveEmItaalia Prantsusmaa Inglismaa ja Walles Šotimaa. Iirimaa. Saksamaa Šveits. Norra. Rootsi Taani108 72 199 53 55 96 72 11 6 5911,1 0,3 11,2 10,5 4,9 13,6 7,6 11,4 13,6 10,96,3 0,2 4,7 5,5 12,4 2,3 1,6 6,3 6,7 4,810,1 0,5 11,5 12,2 3,1 11,6 8,7 9,1 11,8 10,13,8 0,1 4,6 5,7 11,4 2,2 2,6 6,9 8,5 4,811,4 0,4 11,6 11,6 5,0 12,2 8,0 10,5 14,4 11,74,6 0,1 4,6 5,6 11,1 1,7 2,1 6,6 9,3 4,210,6 1,0 13,0 12,9 4,7 13,6 7,4 - 12,6 12,7 3,7 - 3,3 3,5 9,1 0,8 1,3 1,7 2,8 1,8 + iive = sündide ülekaalu Em = emigratsioon Erandiks Iirimaa, on tähele pandav, et arenenud emigratsiooniga riikidest (Inglismaa, Saksamaa) on loomulik juurdekasv suurem, kui väiksema emigratsiooniga riikides (Prantsusmaa, Šveits). Järelikult mõjutab elanikonna kasvu positiivne iive enam kui emigratsioon. Iirimaal jääb elanike juurdekasv aastast-aastasse emigratsioonist maha, mis on tingitud neist erandlikest majanduslikest ja poliitilistest tingimustest, millistes see saar asub ja milliste tõttu on elanike hulgas levinud pauperism ja äärmine rahulolematus elu politiliste tingimustega, mis kutsubki esile sellise suurenenud emigratsiooni. Perioodil 1844 – 1861.a. kahanes Iirimaa elanikkond 8 300 000 inimeselt 5 746 000 elanikuni, mil maalt emigreerus 2 209 000 inimest. Seejärel tuli mõningane olukorra paranemine ja emigrantide hulk vähenes, kuid feenide liikumise elavnemisel see tõusis uuesti, kuigi mitte eelmistes mahtudes. 1867.a. elas Iirimaal 5 482 000 elanikku, aga 1901.a. – 4 456 000 inimest. Möödunud perioodil oli emigreerunud 1 781 000 inimest. Elanikonna kahanemise ülekaal loomulikust iibest on märgatav ka mõnede teiste riikide osades, nii nagu 1881.a. Pomeranias oli emigratsiooni suhe loomulikku iibesse (1000 elaniku kohta) 16,7 13,7 vastu Aga 1882.a. oli suhe 15,1:13,3 ; Šlesvig-Holsteinis 1881.a. – 10,8:10,6; Lääne Preisimaal (Visla alamjooksul) 1881.a. oli see suhe 16,8:15,1; Meklenburg-Šverinis 1882.a. – 10,6:9,9. Elanike juurdevool teistest kohtadest ei mõjutanud Saksamaa nende osade elanike arvu vähenemisele. Emigratsiooni tõttu vähenes ka Venemaa Lõuna osas elanike arv. Kaukaasia Musta mere rannik, mägilaste emigreerumise tõttu, jäi täiesti tühjaks ja alles käesoleval ajal on hakatud seda uuesti asustama. Krimm, tatarlaste Türki emigreerumise (XVIII saj lõpul ja XIX saj teisel poolel) tõttu jäi samuti üpris inimtühjaks ja ka seal on alles nüüd hakanud elanike arv jõudma sellise arvuni, millisel arvul seal varem elati. Pallasse tunnistusel elas, enne poolsaare venelaste poolt vallutamist, seal XVIII saj lõpus 500 000 inimest. Et emigratsioon võib olla elanike reguleerijaks majanduslikus mõttes – see väide ei ole kahtluse all. Kui juba osa elanikke lahkub riigist, siis selle samaga väheneb ka konkurents tööotsa leidmisel ja alles jäänutel suurenevad võimalused elatisvahendite hankimiseks.. Kuid selleks, et enigratsioon võiks seda rolli täita õigeaegselt ja õieti, puudub organisatsioon, nii et emigreerumine toimub suurelt osalt stiihiliselt. Tihti saabub tootmiskriiside, ikalduste jne. tõttu rahva eluolu halvenemine ennem kui saabub emigratsiooni kaudu saavutatud tasakaal ja viimane, selle asemel et hoida ära häda, muutub selle põhjuseks. Emigratsiooni sündivusele mõjumise küsimus on veel vähe läbi uuritud. Võib arvata, et emigratsioon vähendab väljarännu riikides sündivust, kuna emigrantide hulgas on sünnitusvõimelisi isikuid rohkem kui elanikkonnas keskmiselt. Ilmekaid näiteid selle teoreetilise väite kohta tuua ei ole, kuna juhtudel, mil emigratsiooni kasv toimub paralleelselt sündimuse vähenemisega, seletatakse seda nähtust, abielude väikse arvuga, aga viimased sõltuvad enamjaolt neist samadest põhjustest, millistest on tulenenud emigratsioon. Paljud majandusteadlased (Rošer, Bediker, Lerua-Bole) (( >H5@J, 548:5@J, 5@C0->;J5)) väidavad, et tänu emigratsioonile muutuvad alles jäänud elanikonna elutingimused paremaks, ja see soodustab abielude rohkenemist ja järelikult, elanikkonna kasvu. Nagu näide, on ära toodud Inglismaa (välistades, muidugi, Iirimaa), millises, vaatamata aktiivsele emigreerumisele, elanikkond kasvab üha kiiremini ja kiiremini. Nii on see: künmendi (1841-50) jooksul kasvanud 3,2%, 1851- 1860.a. – 5,5%, 1861-1870.a. – 8,4%, 1871-80.a. – 9,4%. Jaotus emigrantide vanuse ja soo järgi, nagu on ülalpool ära toodud, on täiesti teine, kui elanikkonna hulgas üldse. Emigreeruvad peamiselt täies tööjõus mehed, samas kui naised ja vanurid jäävad kodumaale. Sellisel viisil kaotab riik osa õitsvas eas meestest – oma tööjõust. Kuivõrd see tööjõu kaotus on märkimisväärne, võib hinnata saksa statistika põhjal, ja nimelt: Viisaastakul. Emigrantide arv. Rahva juurdekasv tuhande inimese kohta..Elanikke iive kokku. 0- 15 aastaseid.20-40 aastaseid.1871-1875 1876-1880 1881-1885381 000 231 000 856 0004,2 6,0 3,55,1 8,0 3,12,3 4,3 2,9 Tööeas elanikkonan juurdekasv jääb maha laste juurdekasvust ja ka üldisest rahva juurdekasvust. Tööeas (20 – 40.a.) isikute arv on emigreerumise tõttu Saksamaal vähenenud. Nii moodustas see % suhtes kõikidesse elanikesse: Aasta.%1870 1875 1880 1885 189029,8 29,3 28,8 28,7 27,3 Tööjõulise elanikonna suhteline kahanemine riigis andis paljudele majandusteadlastele põhjuse vaadelda emigreerumist kui nähtust, millise kasu majanduslikus mõttes on vaieldav. On täheldatud, et Saksamaalt emigreeruvad paljud koos perekondadega, seejuures mehi rohkem kui naisi ja viimased on tavaliselt vallalised ja seda ilmestavad arvus alljärgnevas tabelis: Aastad. 100 emigrandist. Emigreerusid: Em. perekondades oli: Üksikult em hulgas oli:Perekonnaga.Üksikult.Mehed.Naised.Mehed.Naised.1891 1892 1893 1894 1895 189655 55 48 44 40 4045 45 52 56 60 6047 47 46 44 43 4353 53 54 56 57 5764 66 66 60 61 6236 34 34 40 39 38 Abielude vähenemist Saksamaal eespool ära toodud aastatel ei täheldata (mis, muide võib olla seletatav emigratsiooni enese väiksest osakaalust elanike üldise arvu suhtes) ja seepärast perekondade kaupa emigreerumise vähenemine ja emigrantide hulgas meeste ülekaalu suurenemine ei suuda tekitada ebanormaalset olukorda, seda kodumaal, kuid see võib saada probleemiks võõrsil. Iga emigrant kujutab endast tööjõudu, millise kujundamisele on riigi poolt kulutatud aega, jõudu ja materjaalseid vahendeid. Kui emigrandid lahkuvad oma kodumaalt ja neid investeeringuid ei hüvita ning laste näol ei jäta enestele asetäitjaid, siis kõik neisse panustatu on justkui rahvuslik väljaminek. Lõpuks, iga emigrant võtab endaga kaasa mingi hulga raha ja vallasvara, mis samuti vähendab kodumaa rikkust ((resursse)) ja toob sihtriiki uusi väärtusi. Mõned majandusteadlased (-=35;J, 5:5@J, /=0HJ) püüdsid väljendada rahas seda kaotust, millist riik emigreerumise läbi saab. Need arvestused, mis põhinesid erinevatel kaalutlustel, andsid omavahel võrreldamatuid tulemusi. Ühtlase Saksamaalt lahkuvate emigrantide arvus juures (100 000), on rahvuslik emigratsioonist tekkinud kahju ühtede poolt kokku võetud 40 miljoni margaga, aga teiste poolt 800 miljoni margaga aastas. Nende arvestuste tegemisel ei võetud arvesse emigreerumisest lähtemaal saadud kasu, millise tekkimine ei ole ole enam ammu vaidluse all. Emgreerumine, vähendades tööjõu pakkumist tõstab tööjõu hinda, mis on kõigile kodumaale jäänutele kasulik. Kuid tööjõu hinna kõrgus on sõltuvuses väga paljudest põhjustest, siis on juhtumeid, eriti majandusliku seisaku ajal, vaatamata suurele emigreerumisele, on töötasu tingimused sedavõrd ebasoodsad, et palgad jätkavad langemise tendentsi. Kui eripäraseid mõjusid emigratsioon lähteriigi elanikonnale avaldab, on toodud ära järgnevas näites. XIX saj 50-el aastatel Meklenburgi maavaldajad, pidades emigratsiooni endale kasulikuks nähtuseks, osalesid vabatahtlikult liigseteks muutunud põllumeeste väljarändamise toetamises – kuid 10 aasta pärast asutasid New Yorgis büroo, et toetada neid meklenburglasi, kes soovisid kodumaale tagasi sõita. Peaegu kõik emigratsiooni nähtuse uurijad on üksmeelel, et ümberasumine on kasulik vaid emigrantidele enestele, kui see ei ole võetud ette kergemeelselt ja eriti siis, kui see on suundutud riiki, mis oli nende endisest kodumaast sõltuv ja ei katkestata suhteid kodumaaga. Sarnasel juhtumil kõik negatiivne, mis emigratsioonist kodumaale tekib, kompenseeritakse vana ja uue kodumaa vahelise suurenenud kaubanduslike suhetega, millise elanikond emigratsiooni tagajärjel kasvas. Seepärast Inglismaal, millel on suured kolooniad, peeti emigratsiooni alati majanduslikult kasulikuks, samas kui Saksamaal peeti seda kuni viimase ajani riigile kahjulikuks. Emigratsioon suundub tavaliselt vähe asustatud maadesse, millstes on nii füüsilise kui vaimse tööjõu nõudlus (USA, Lõuna-Ameerika riigid, Austraalia, Lõuna-Aafrika jne.) – järelikult sinna, kus emigrandid on oodatud elemendiks, eriti siis kui nad tulevad tsiviliseeritud riikidest, millisteks on enamus Lääne Euroopa riigikidest. Sellega ongi seletatav see hoolitsus, millisega paistavad silma asustatavate riikide valitsused (USA, Austraalia, Uus-Meremaa) Euroopast pärit emigrantide suhtes. Kui aga nendesse riikidesse hakkavad saabuma vähe-tsiviliseeritud riikidest, siis neid ei peeta eriti oodatuteks. Majanduslikult arengult noortes riikides, millised tööjõudu vajavad, selline juurde lisandunud element, oma vajaduste piiratuse tõttu, alandab töötasu (hiinlased Californias ja Austraalia inglise kolooniates). Vanades riikides aga, kus on arenenud tööstuselu, ei suuda vähe arenenud riikidest pärit tööjõud kohaliku elanikonnaga võistelda ja suurendab tihti proletarjaadi ridu. Viimase nähtuse näiteks võib tuua Inglismaa. See riik, kust lähtub suur hulk emigrante, tänu kõrgele tootmise arengule, vajab ise suurt hulka sissesõitnuid. Kuni viimase ajani asusid Inglismaale peamiselt sakslased, skandinaavlased, prantslased ja teiste tsiviliseeritud rahvaste esindajad. Praegusel ajal ((1904.a.)) aga on hakanud saabuma väljarändajad Venemaalt – poolakad ja juudid. Emigrandid:1900.a.1901.a.1902.a.Kõik e. Venemaalt pärit poolakad ja juudid58 533 25 63351 585 2091458 488 28 512 Venemaalt väljarändajad on tavaliselt ilma rahata ja neil puudub kindel elukutse, mistõttu nad langevad kohe peamiselt mustatööliste hulka, st. inimeste hulka, kes on vähim alalise tööotsaga kindlustatud ja neil on enim oht sattuda linnaproletariaadi hulka ja muutuda ülejäänud elanikonnale koormaks. See viimane asjaolu tõmbas enda peale inglise ühiskonna tähelepanu. Varem immigratsioon Inglismaale ei olnud probleemiks, kuid viimasel ajal kõlavad üha sagedamini hääled, et oleks tarvis piirata varatute emigrantide, kelleks on peaegu eranditult vaid Vene emigrandid – poolakad ja juudid, Inglismaale voolu. Kagu Venemaal, Volga suudmes ja Kaspia mere rannikul alandab pärslaste sisseränne sealset niigi madalat töötasu ja halvendab sellega sinna Venemaa sisekubermangudest saabunud tööliste elutingimusi. VII. Emigratsiooni poliitika. (Riigi suhtumine emigratsiooni.) Euroopa riikide valitsused ilmutasid oma mõju emigratsioonile kolmes peamises suunas: 1)isiku emigreerumise õiguse suhtes, 2)emgratsioonile vastutegevuses, 3)emigratsiooni soodustamine, selle üle kontrolli teostades või seda organiseerides. Vaba emigratsiooni printsiip on viidud Euroopas ellu alles möödunud sajandil. Veel 1791.a. pidi Prantsuismaal iga emigrant hankima spetsiaalselt valitsusasutuselt selleks loa. Saksamaal kehtis emigratsiooni keeld kuni 1825.a.. Emigratsiooni vabadusele on aluseks oletus, et riik kuigi võib igaühe oma liikmetest allutada ühiskondlikule tahtele, kuid ei pea seda tegema takistusi sellest keskkonnast lahkumise soovi elluviimisele, kui ta on täitnud oma kohustused nii riigi kui kaaskodanike ees. See viimane kitsendav tingimus väljendus saksa riikides selles, et isegi emigreerumise vabaduse tunnistamisel pidi igaüks selleks spetsiaalse loa hankima. Juba Rau (XXVI, 368) oma „Volkswirtschaftspolitik“, leidis vajaliku olevat, et emigreeruda soovijad peaksid kodumaa ees täitma kõik oma kohustused. Praegusel ajal on vaid sõjaväeteenistuse kohustus emigreerumise taksituseks, kui mitte just faktiliseks, siis formaalseks emigreerumise suhtes kehtestatuks. Valitsusvõimude vabameelene emgratsiooni suhtumine ei ole mitte ainult õigusfilosoofia, vaid ka väljatöötatud poliitilise vaate vili. Kui XVIII sajandil kõik, kuni surmanuhtluse ähvardusel, emigreerumise ärakeelamised osutusid tulutuks, siis, muidugi, on igasugused kitsendamised praeguste soodsate liiklemise võimaluste juures täiesti kasutud. Seni kuni riigivõim suhtus emigratsiooni eitavalt, ta ei lubanud emigrantide värbamist ega hoolitseda nende reisitingimuste parandamise eest. Siis, vastupidi, võeti sellega tegelevad isikud vastutusele. Isik, kes vaatamata keelule, lahkus isamaalt, jäeti ilma kodumaa poolsete õiguste kaitseta. Isegi riikides, millistes ei olnud formaalset emigratsiooni keeldu, oli selline suhtumine väljendatud passivse suhtumisega erinevatesse spekulatsioonidesse, agentidesse, laevade kaptenitesse jne. – kes püüdsid kaitsetud emigrandid oma võrkudesse. Sarnase ekspluateerimise vastaseid meetmeid hakati rakendama Inglismaal alates 1803.a., kui hakati välja andma rida seadlusi (passengers acts), mis puudutasid emigratsiooni. Nendel seadlustel oli järgmised eesmärgid: et laevad, mis vedasid emigrante üle ookeani, ei oleks üle koormatud, et neil oleks olemas kõik vajalik, et sooritada pikk merereis (ruumid, toit, joogivesi jne.) ja et laev oleks ohutuks ookeani ületamiseks kõlbulik. Peeti silmas emigrantide kaitset ebameeldivuste eest, millised tulenevad sellest, et ei tunta võõra riigi eluolu. Veelgi viljakamad osutusid Ameerika Ühendriikide poolt võetud meetmed, kuna need ei pidanud silmas ühe rahvuse esindajaid vaid kehtisid kõigi sisserännanud välismaalaste suhtes. Selliste seadluste võtmise algus Ameerika Ühendriikides (peale üksikute XVIII sajandi korralduste, millistest oli räägitud ülalpool) puutub 1819.aastasse, kuid enam range järelvalve on seatud emigrante vedavate laevade üle ka praegu (1904.a.) 1847.a.kehtiva seadusega, millise täitmist kontrollivad erilised ametiisikud („Commissionere of emigration“). Saksamaal hakati võtma meeteid ümberasujate kaitseks suhteliselt hilja. Selle teostamise algataja au asub Bremenil (1832.a.) ja Hamburgil (1870.a.). Samasuguseid seadusandlikke meetmeid võeti vastu Hollandis (1837.a.), Belgias (1843.a.) ja Prantsusmaal (1855.a.). Paralleelselt ümberasujate saatuse kergendamisega hakati pidama rohkem või vähem täpset arvestust emigrantide üle Euroopas ja ka üle ookeani sõitvate isikute üle. Kõik need meetmed puudutavad ümberasuja esimest, lühikest, kuid kriitilist eluperioodi, kuna kogenematul emigrandil on suur oht sattuda osava emigratsiooniäri ajava agendi ikke alla, mistõttu emigreerumine võib muutuda mitte ainult ebatasuvaks vaid ka mõjuda kehvasti ta tervisele, mis vähendab väljarändaja töövõimet. Emigrandi emigreerumise esimesele etapile järgneb teine – võõral maal töö ja elukoha leidmise periood. Euroopa riikidest pööras esimesena tähelepanu väljarändajate eest võõrsil hoolitsemisele Inglismaa, milleks andsid tema avarad kolooniad laialdasi võimalusi. Wakfieldi katsetest ja edaspidistest meetmetest, milliseid võeti nii Inglise kui ka kolooniate valitsuste poolt, on räägitud ülalpool. Saksamaal, on kuni viimase ajani, omamata kolooniaid ja mis ei kujutanud endast kuni 1870.a. terviklikku riiki, on olukord hoopis teistsugune: tema emigrandid olid kas antud nende riikide, millistesse nad suundusid, valitsuste hoole alla, või siis nad ajasid asju omapead ja olid täiesti abitus olukorras. Sellisele inertsele emigratsiooni suhtumisele, peale Saksamaa poliitilise tükeldatuse, aitas kaasa saksa riikides välja kujunenud vaade emigratsioonile, kui mittesoovitatavale ja maale kahjulikku. Saksamaa ühendamisel poliitiliseks tervikuks ja vallutades lisaks veel kolooniaid, muutus ka selles riigis vaade emigratsioonile. Selles suhtes on tehtud vähe, või mitte üldsegi riikide valitsuste poolt, mis vaid lasevad emigreeruda (erandiks - Šveits); kuid väljarändamise areng maailma riikide suhetes, tunnetamine sellest kodumaaga suhete mittekatkestamisest saadavat kasu, levib emigrantide uuele kodumaale asumise toetamine ka teistes Euroopa riikides. Seda, et riik peab ise sellest tegevalt osa võtma – ei ole enam printsipialane küsimus isegi neil juhtudel, kui emigratsiooni käsitletakse kui riigile miskit ebasoovitavat. Emigrantide küsimuse parandamise viisiks, eriti neile riikidele, millistel meretagused kolooniad puuduvad, võivad olla rahvusvahelised lepingud riikidega, kuhu emigrandid suunduvad. Viimased peetakse eriti tähtsateks olukorras, mil viimasel ajal on emigreerumise sihtmaades muutunud suhtumine emigratsiooni, kui mitte just tervikuna, siis üksikute rahvuste esindajate suhtes. Näiteks Ameerika Ühendriikides – hiinlastesse ja neisse, kes ei suuda teha iseseisvat tööd või seadusega trakteeritult anda tööd vaid eurooplastele – Inglismaal – Venemaalt pärit poolakatele ja juutide suhtes. Sellised immigrandid võivad osutuda olevat väljapääsmatus olukorras, kui nende olukorda ei hakata reguleerima riikide, kust emigrandid pärinevad ja maade, kuhu nad suunduvad, vaheliste lepingutega. VIII. Käsitlev kirjandus: Vene keeles: . ;0CAJ, «0H8 :>;>=88»(!1., 1869); =O7J . 0A8;JG8:>2J, «5<;52;045=85 8 75<;545;85» (B. 1 8 2 !1., 1876); ..-. /=A>=J, «!@02=8B5;J=0O AB0B8AB8:0 >AA88 8 70?04=>-52@>?59A:8EJ 3>AC40@AB2J» (B.1. !1., 1878); ..-. /=A>=J, «"5>@80 AB0B8AB8:8» (2K?. 5. 8 19., 0@H020, 1891, 1892-3); .. >:@>2A:89, «@0B:89 >G5@:J 2=5H=59 B>@3>2;8 8 B0<>65==KEJ 4>E>4>2J >AA88 70 1856-93 33.» (!1., 1895); .. >:@>2A:89,»17>@ 2=5H=59 B>@3>2;8 >AA88» (874. 4?B. "0<>65==KEJ A1>@>2J 70 1896 8 190333. (!1., 1898-1904); 0@. 59:8=3J, «5@5A5;5=G5A:89 2>?@>AJ 2 5;8:>1@8B0=88» («5AB=. $8=0=A>2J, ?@><KH;.  B>@3>2;8» 1903, !!38, 39); 6BCRS”¢×ŲŁŚ  Æ ° ± ² å ę   T U f j Ü Šžę¦ĀųéŚĪƾ¶®¶®¶®¶®¶®¶¦¶ž¶®¶®¶®¶®¶–ކ–{–skchA;umH%sH%h4>ÓmH%sH%h5NKmH%sH%h¶`hv&ImH%sH%h¶8mH%sH%hÆ+cmH%sH%hv&ImH%sH%h^WmH%sH%hĄV#mH%sH%h’ĘmH%sH%h¶`mH%sH%h”ræmH%sH%hzsmH%sH%h”ræCJaJmH%sH%h’ĘhzsCJaJmH%sH%h’Ęh¶`CJaJmH%sH%h¶`mHsH&CS¢Ų² ę  U f ž6H HXXmXnX‚XœXÆXÄXÖXóXYY+Yżżżżżżżżżżżųżżżżżżżżżżżżżżżżgdv&IĪžžĀóX~æ"Æ%ž&Ÿ&]'b'.(/(H(Ź(^+n+¦+u.1-1/1É13‘5€6ƒ6X7Ż8:=ųščąŲŠČĄČøČ­Č„••……}umeme]UhB?ŸmH%sH%hJ…mH%sH%h^Y<mH%sH%hgU¦mH%sH%hūPmH%sH%hu.¦mH%sH%h‰oUmH%sH%hć^®mH%sH%h1xpmH%sH%hav±mH%sH%hR ;mH%sH%h²KĘh²KĘmH%sH%h£yķmH%sH%hnfemH%sH%h²KĘmH%sH%hp]¤mH%sH%h—×mH%sH%hČūmH%sH%h ZmH%sH%h(fƒmH%sH%hŠĆmH%sH%=O@¶mH%sH%!+YFY^Y_YaYĒYČYüYžY Z8ZPZgZ‰Z”Z«ZĀZŁZšZ [[2[I[`[w[š[§[ø[¹[ŗ[żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżŗ[\\+\>\P\g\z\–\§\·\Ę\Õ\÷\ų\ł\µ]¶]Š]č]^#^;^T^k^‰^Ŗ^Ä^Ś^ś^żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż\*\+\t\y\z\ś^†`‡`‹`‘`“`¼`½`Į`Ā`Ć`ŌaÕaéaXcYcd d!dbece…e†eĒfŠfŃf†h‡hhh•h–hžhŸh¤h„h§h»hĢhŌhŪhŻhßhąhāhģhķhõhöh i iii%i&iųšųčųčąŲąŲŠŲŠŲŠŲŠČŠČŠČĄČĄøĄø°Ø°Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø˜Ø Ø Ø Ø Ø Øh¹«mH%sH%hAmH%sH%hEz€mH%sH%hÆumH%sH%h1xpmH%sH%ha52mH%sH%hā.mH%sH%hmH%sH%hAfmH%sH%hĶ_mH%sH%hGOmH%sH%h:mH%sH%héJ5mH%sH%<ś^ū^ü^j_l__Ø_æ_Ś_ö_`3`K`s`‹`”`Į`Ć`YcZc}c~c©cĖcóc!dHd{dødådżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżådee9ebece†e‡eˆezf{f”f¬fŃfńf g$g?gYgsgŽgŖgĖgļgšghhhƒh„hżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż„h…h†h‡hŽhhhžh¦h§hŽhßhąhłłłłłłłłłłłjkd$$If–l4ÖÖF”’°W ,"`F`{× tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö$If ąhįhāhćhķhöhii i iii&i'i/i5iłłłłłłłłłłłłłłł$If&i.i/i@iAiUi˜i²i³i¶iŗi½iĄiĆiĘiÉiĢiĶiži’ijjj(jIjKjLjZj[jgjuj™jšj„j°jĻjŠjŲjćjkkkk>k?kGkUkzk|k}k~kékėkPlxlyllŽl l”l³l“lÅlĘlČlÉlłlmIm×mųšųšųčąšųčųčųčųčųčąčąšųčąčąšųčąšųčąšųčąšųčąšųčąųšÕąĶąĶąĶąĶąĶąĶąĀŗĶ²Ķ²hĢMbmH%sH%h¶`mH%sH%h¶`h¶`mH%sH%hoaˆmH%sH%h¶`h1xpmH%sH%hm©mH%sH%h¹«mH%sH%hEz€mH%sH%hAmH%sH%E5i6iīkd‚$$If–l4ÖÖ“”’°W ņ ¬‡©”," F {#$$$$$ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö6iAiFiKiPiUiVi`ieijioipi~iƒiˆii’i—i˜i¢i§i¬i±i²i³iŗiĮiĒiĶiĪiłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłł$IfĪiĻiÕiŪiāićiäiźišiöiżijjj jjjjj j$j(j)j*j.j2j6j7j8jk?kAkCkEkGkHkIkNkSkUkVkWk[k^kckhkmknkokłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłłł$Ifokrkukzk{kłłłł$If{k|kģkdR$$If–lÖÖ“”’°W ņ ¬‡©”,"F{#$$$$$ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’Ö ’’’’’’’’4Ö4Ö laö|k}k~kk†k‡k–kĖkĢkĶkĪkĻk×kżż÷÷÷÷÷h÷÷÷÷kd$$If–l4ÖÖF”’jā ,"`Ä`Ä tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö$If ×kģkķkūküklłłłłł$Ifll$l,l4l‘e‘f‘s‘‘Ž‘œ‘©‘¶‘ÑБݑź‘÷‘’’ ’-’;’H’V’d’r’’‘’”’¹’Ē’Õ’ķ’ū’“ “;“ųšųčųąųąŲąŲŠŲŠČĄČŠČĄŠČĄŠČĄŠČĄŠČĄŠČŠČĄČĄŠČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄČĄ“h{Šhc Ā5mH%sH%hc ĀmH%sH%hōQšmH%sH%hn@kmH%sH%h-mH%sH%h§rmH%sH%hOĘmH%sH%hUæmH%sH%hå2bmH%sH%Gꐑ‘f‘g‘‚‘‘·‘ё둒!’<’W’s’ŗ’»’Ö’ü’ “<“=“>“x“y“z“„“¦“Į“Ü“żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż;“<“«“ŗ“Ą“Į“Ɠӓۓܓį“ī“ö“÷“ü“ ””””$”+”,”1”>”F”G”L”Y”a”b”g”t”|”}””™”š”›”°”ÔŔהߔą”ņ”ś”ū” •••(•0•C•K•^•f•y••”•œ•Æ•·•ʕҕ––.–6–I–Q–R–T–_–`–§–ųščąÕščąĶščąĶščąĶščąĶščąĶščąĶščąščąčąčąščąščąščąščąčąčąčąčąčąčąčąčąčąčŽŽh{ŠmH%sH%h–ØmH%sH%hoaˆmH%sH%h‘hc ĀmH%sH%h£dmH%sH%héT†mH%sH%hc ĀmH%sH%hōQšmH%sH%Jܓ÷“”,”G”b”}”ĔŔą”ū”•1•L•g•‚••ø•Ó•––7–R–S–`–‹––Ø–Ų–ę–żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż§–Ø–×–Ų–å–ę–————*—+—A—[—\—ķ—ī—ļ—š—ń—˜˜˜4˜Z˜p˜‚˜†˜˜˜®˜¶›·›4;Ž‘  Z æ 7”9”:”…”†”ųšųšųšųšųšųšäųšÜšÜšÜŃÜŃÜŃÜŃÜŃܚɥ“ØŃ𠘠ˆ š€uh†Bh†BmH%sH%h†BmH%sH%h­KümH%sH%hW8ÉmH%sH%hoymH%sH%h]ØmH%sH%h6!įh?\k5mH%sH%h6!įh6!į5mH%sH%h6!į5mH%sH%h6!įmH%sH%h?\kh?\kmH%sH%h?\kmH%sH%h{Šh{Š5mH%sH%h{ŠmH%sH%héT†mH%sH%.ę–——+—\—^—_—·›ø›Ū›Ü›ū›ü›Eœ™œŪœ34‘’  Y Z [ j  żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż÷÷÷$If ‘ œ  ž Ÿ   © Ŗ ³ “ ½ łłšałłłłłłłkdŗ$$If–l4ÖÖF˜žp ,"`Ų °’’’’`  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö’ $IfgdW8É$If ½ ¾ æ Ē Ń ß ō ų łBłłłłł·kd]$$If–l4Ö”•Ör˜žpÄ ," Ų TT   tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laö’$Ifų ü ””” ””””””"”'”,”1”6”łłšłłłłłłłłłłłł $Ifgd­Kü$If6”7”8”9”:”ĔŔƔIGGGGGA$Ifµkd0$$If–lÖ”ŽÖr˜žpÄ ,"Ų TT  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laö’†”¤”ƔĔ™¢›¢d„e„f„]¦_¦…§»§¼§É§Ķ§Ī§Ņ§é§õ§ģØīØöØ©© © ©©©©©*©,©Ŗ2Ŗ:Ŗv¬žÆå±³Uµ³µųščščųąųąŲąŠąŠąČąŠąĄ¹ĄČĄ¹±Ŗ±Ŗ¹±¹¦ž¦Č–ކ~rhaŸh…1ų5mH%sH%h…1ųmH%sH%h $JmH%sH%hł2mH%sH%h}_ZmH%sH%hėPhėP5hėP h#o}h#o}h#o}mHsH hėPh#o}h#o}mH%sH%hėPmH%sH%hÆ&PmH%sH%hŖx§mH%sH%hĄómH%sH%h{ŠmH%sH%hW8ÉmH%sH%hµdmH%sH%)ƔǔДє¢¢¢¢ ¢¢¢¢'¢(¢2¢łłłł}łłłłłłłłł|kdŚ$$If–l4ÖÖ0”’U,"`Į×’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’’’’Ö’’4Ö4Ö laö$If2¢=¢>¢D¢E¢M¢łłł1łČkd]$$If–l4Öֈ”’U Õ­n," Į¾ĀŲĮ¾’’’’ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö$IfM¢U¢]¢a¢e¢i¢m¢p¢t¢x¢{¢¢‚¢…¢ˆ¢¢’¢—¢łłłłłłłłłłłłłłłłł$If—¢˜¢™¢š¢›¢;£<£866666Ękd*$$If–lÖֈ”’U Õ­n,"Į¾ĀŲĮ¾ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö<£=£U£v£š£Ą£ą£į£ā£ć£f„O§P§…§¼§ó§ō§õ§µö¶÷¶··×¼¶½·½ā½ć½żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżōōōō„Š`„Šgd/)³µōµõ¶ö¶·$¹†¼µ½¶½ć½ę½ķ½ō½ś½’½¾ ¾¾¾¾¾&¾,¾1¾?¾E¾J¾X¾^¾c¾|¾‚¾‡¾–¾œ¾”¾°¾¶¾¼¾Å¾Ė¾Ń¾Ö¾Ż¾ä¾ź¾š¾ææ/æ@æAæKæRæXæ^æeæmæsæzææ‰ææ•æœæ£æöīęīŽÖĪīƾ¶®Ę¾¶®īƾ¶®Ę¾®Ę¾®Ę¾®Ę¾®Ę¾®Ę¾®¦Ę¾®¦Ę¾®¦Ę¾Ę®¦Ę¾®¦Ę¾®¦Ę¾®¦h¢.zmH%sH%h omH%sH%h`MÆmH%sH%hź pmH%sH%hÉ>×mH%sH%h/)mH%sH%h”kčmH%sH%hŹ šmH%sH%hĄómH%sH%haŸmH%sH%haŸ5mH%sH%Ać½õ½¾'¾@¾Y¾}¾—¾±¾Ģ¾å¾æAæSænæŠæ¤æææŁæōæĄ*ĄFĄƒĄ¤Ą·ĄÓĄļĄ Į÷õõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõ & Fgdź p£æ©æ°æ·æ¾æÄæŹæŃæŲæŽæåæģæóæłæĄĄĄĄĄ"Ą)Ą/Ą6Ą>ĄEĄKĄRĄoĄ‚Ą“Ą£Ą¤Ą®Ą¶Ą¼ĄĆĄŹĄŅĄŌĄßĄęĄīĄļĄūĄĮ ĮĮĮ&Į3Į:ĮAĮNĮUĮ]ĮjĮqĮyĮ†ĮĮ”Į”ĮØĮÆĮ¼ĮŁĮčĮ ĀĀĀĀ'Ā/Ā0Ā<ĀCĀJĀRĀXĀ^ĀeĀmĀsĀz۠ĀųščąųščąųščąųščąųščąųščąųščąųšųčąųščąųščąųščąščąščąščąščąščąščąščąščąščąčščąšŲčąšŲčąšh`MÆmH%sH%h¢.zmH%sH%h omH%sH%hź pmH%sH%hÉ>×mH%sH%U Į'ĮBĮ^ĮzĮ•Į°ĮéĮ ĀĀ0ĀKĀfœ·ĀŅĀķĀĆ5ĆEĆvƈƉƊĆWĖ«ĖĶĖūĖĢżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż†ĀŽĀ”›”¨¯¶¼ĀĆĀŹĀŃĀ×ĀŽĀåĀģĀņĀłĀĆĆ ĆĆ&Ć4Ć:ĆAĆDĆUĆgĆnĆuĆvĆ|ƀƇƈƉƊƱĆŪÅ$Ē>Ē0Č6ĖVĖWĖųščąųščąųščąųščąųščąųščąųšąųščÕĢĮč¶®¦čž–‹–ƒ{sh#o}mH%sH%hTsÕmH%sH%hc<mH%sH%h!kžh!kžmH%sH%h!kžmH%sH%hÕj6mH%sH%h¶`mH%sH%hµdmH%sH%h ohµdmH%sH%h oh omH%sH%h o5mH%sH%haŸhź pmH%sH%hź pmH%sH%h¢.zmH%sH%h omH%sH%h`MÆmH%sH%-ĢJĢqĢrĢ–Ģ—Ģ˜ĢxĪyĪŠĻŃĻ5Š6Š7Š9Š?ŠUŠpŠżżżżżżżżżżżżżż÷÷÷$IfWĖWĪxĪyĪ Ī”ĪĪĻĻĻŠĻīŠļŠ&Ņ9ŅZҚԔԢŌÕ ÕÕüÖ×H׆×äל×*ŲāŁģŁšŁŚŚڜۓ۽۾ŪĪŪÜdŻkŻ}ŻŻ­Ż ŽųščšąšąųčųŲŠŲŠČ½ČŠČµ­µ¢µ¢µ­š“­‹­‹ƒ‹ƒ‹ƒ{s{s{sh‚OmH%sH%hzeŌmH%sH%h’VmH%sH%h•QwmH%sH% h•Qwh-I2h-I2mHsHhó*źhó*źmH%sH%h-I2mH%sH%hó*źmH%sH%hāX¢hāX¢mH%sH%hāX¢mH%sH%hŻE"mH%sH%h^[5mH%sH%hu@mH%sH%hĖ6ōmH%sH%h“v®mH%sH%hTsÕmH%sH%,pŠqЂАУжŠÅŠÉŠĶŠŃŠÕŠŲŠÜŠtnnnnnnnnnnn$If‹kdį$$If–lÖÖF”’ ¤,"ˆ ˆ ˆ tąÖ0’’’’’’ö6öÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö ÜŠąŠäŠčŠģŠķŠīŠļŠ9ŃŅŅžÖ–įłłłłnlllllll‹kd5$$If–lÖÖF”’ ¤,"ˆ ˆ ˆ tąÖ0’’’’’’ö6öÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö$If Ž Ž‹ß’ßą•į–į°įžäļå;ęčččč3čVč`čačrčyč€č‡čŽč”č›č©čÆč¶č½čÄčÅčŹčŃčŲčąčųšųčąŲąŠČĄøą¬ ¬˜…˜}u˜}m˜}mb˜}mh-I2hŽcémH%sH%h¢9fmH%sH%h÷.ĮmH%sH%hŹyĢmH%sH%h5ąh5ąmH%sH%h5ąmH%sH%h8ńmH%sH%h5ąh5ą5mH%sH%h5ąh8ń5mH%sH%hėd_mH%sH%h.^¶mH%sH%h mH%sH%hb[amH%sH%h^[5mH%sH%hŽcémH%sH%hšq÷mH%sH%h‚OmH%sH%h`*mH%sH%#–į—įčč3č4čVčrčtččŖčÅčįčżčBéCéaé}é™éµéŃéķé ź%źAź]ź£ź¤źĄźżżżżżżšżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż „ „Š^„ `„Šgd5ąąčįčęčķčōčüčżč éé/éAéBéCéHéOéXé`éaéfémété|é}é‚é‰é‘é˜é™éžé„é¬é“éµéŗéĮéČéŠéÖéŻéäéģéņéśéźźźźź$ź*ź2ź9ź@źFźNźUź\ź]źhźlźź‘ź¢ź£ź„źØź±źøźæźĮźÄźĶźŌźŪźÜźŻźąźéźšź÷źųźłźüźė ėėųščąŲųščąŲšųščąŲųščąŲųščąŲųščąŲųščąŲščąŲščąŲščąŲščąŲščąŲščąčąŲščąčąŲčąčąŲščąčąŲščąčąŲh¢9fmH%sH%h5ąmH%sH%hŹyĢmH%sH%h8ńmH%sH%h#o}mH%sH%UĄźÜźųźė0ėLėhė„ė ė¼ėģģģģģÄļÅļĒļŅļŚļāļżżżżżżżżżżżżżżżżż÷÷÷$Ifėėėė!ė(ė/ė0ė1ė4ė=ėDėKėLėMėPėYė`ėgėhėiėlėuė|ėƒė„ė…ėˆė‘ė˜ėŸė”ė¤ė­ė“ė»ėĮėĒėÉėĖėŻėīė’ėģģģģģģģŗģķ ī,īFīUībīļļĆļÄļĘļ‰šŠšŒš3ńųščščąųščščąųščščąųščščąųščščąščščąščščščąščščŲąšąŠČĄČøČø­øąø„øš„hÄ;umH%sH%hˆ «hˆ «mH%sH%hˆ «mH%sH%h’[®mH%sH%hØ'SmH%sH%ha xmH%sH%h÷.ĮmH%sH%h¢9fmH%sH%h5ąmH%sH%hŹyĢmH%sH%h8ńmH%sH%Aāļćļš/šLšišmšqštšxš|š€š„šqkkkkkkkkkkk$Ifkd‰$$If–lÖÖF”’üPšhT  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö „šˆš‰šŠšŒšDō„õśéūóžõžöžłkiiii`````„<^„<gdhækdž$$If–lÖÖF”’üPšhT  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö$If 3ń4ń^ńqńńųńžń/ņ0ņrņˆņćņ>ó?óBóhō.õp÷åł^śś<ūčūéū“ž¹žĆžņžóž’’’c’=>BWŲåę  [¦§ųščųčąčųčųčąŲąŲŠČĄø°ø°Ø° ° ° ˜Ø˜˜ˆ€ˆ€x€ˆ€ˆ€xˆh«4dmH%sH%hCRömH%sH%h*NCmH%sH%ha³mH%sH%hk&mH%sH%hŅFrmH%sH%hŹyĢmH%sH%hhæmH%sH%h$lmH%sH%h3}¬mH%sH%hĪW+mH%sH%hCĆmH%sH%hÕ,wmH%sH%hÕ>ümH%sH%hš6mH%sH%hÄ;umH%sH%hŽ:ŚmH%sH%/öž’’>?ACKV`aöōōōōōīīī`kds $$If–lÖÖF„ üø˜ą¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöš$If„<^„<gdhæ afkpuz„‰Ž“ž£Ø­²·¼ĮĘĖŠŚŪąåźļóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdŠ/ļōłž "'-27<AFKQWX^djpv|‚óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdŠ/‚ˆŽ”›œ¢Ø®“ŗĄĘĢŅŲßąęźīņöū’ óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdŠ/$*06<BHNT[\bhntz€†Œ’˜Ÿ ¦óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdŠ/¦§±Źāqkkk$Ifkdķ $$If–lÖÖF„ üø˜ą¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöš§°±ĆÉŹŪįćäåīšńPUVrsŠŒŽpqvI J M V ] ^ d m n r t ~  ‰ ‹   Ó Ō ? @ ŗ » Į Ń Ó Ö × Ų ųščąščąšŲŠąČąČĄČĄČĄČŠĄŠĄøĄø°Øø°ØøØ Ø˜ØøØøØøØøØøØ˜ØˆØhō^3mH%sH%h K„mH%sH%h3ńmH%sH%h t mH%sH%h HmH%sH%hźkömH%sH%hK`ČmH%sH%hg9mH%sH%hą>ßmH%sH%hŹyĢmH%sH%ha³mH%sH%h«4dmH%sH%hŠ/mH%sH%h*NCmH%sH%hCRömH%sH%5āćäåęńņóõüqoooooooiiii$Ifkdg $$If–lÖÖF„ üø˜ą¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöš "',3:Ba[[[[[OOO $$Ifa$gdŠ/$Ifžkdį $$If–lÖÖ\”’:ą†,"¦¦¦¦ tąÖ0’’’’’’ö6öÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö BJPV\bhmsy…Šóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdŠ/ Š‹ŒŽqrsJ K M a_________žkd= $$If–lÖÖ\”’:ą†,"¦¦¦¦ tąÖ0’’’’’’ö6öÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö M ^ n  Š ‹  • š Ÿ ¤ © ® łłłłkłłłłłłłkd™ $$If–lÖÖFTØ ° Tp tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöĄ$If ® ³ ø ½ Ā Ē Ģ Ō Ü ä ģ ō ü     $ , 6 @ J T ^ h r | † łłłłłłķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķ $$Ifa$gdō^3$If†  š ¤ Æ ŗ » ü J óóóóóe__$Ifkd $$If–lÖÖFTØ ° Tp tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöĄ $$Ifa$gdō^3Ų ā č ļ ń   K L M N O ” – š   ” ¢ ° ± ¾ æ Į Ģ Ī Õ Ö ö ż ž -.NOgnoÖ×Ū  æ]_‹›œ ĖÕąųščųčščąŲŠŲŠšČšĄšĄšĄšĄČšĄšĄøĄøĄøĄšĄøĄøČøČšČ°š°Ø°Ø° ” ŒhĆG mH%sH%hEhYVÄ5mH%sH%hYVÄmH%sH%h 07mH%sH%h=vümH%sH%hĪ!“mH%sH%hźkömH%sH%hw¾mH%sH%hYlrmH%sH%hŹyĢmH%sH%hK`ČmH%sH%h HmH%sH%h3ńmH%sH%hō^3mH%sH%6J K L M O P ” • – ¢ ± æ Ķ —•••••••$Ifgkd $$If–lÖÖT Ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’Ö’Ö’Ö’4Ö4Ö laöĄ Ķ Ī Ö Ž ę ī ö ž  ^XXXXXXXXX$If kdŪ $$If–lÖÖ\:x€ø>8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöˆ $).38=BGOW_gow‹•Ÿ©³½ĒŃŪłłłłłłłłłłłķķķķķķķķķķķķķķķķ $$Ifa$gd1-h$IfŪåļł #+3=GQ[eoyƒ—”«µæĒóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóēŪ $$Ifa$gdō^3 $$Ifa$gd=vü $$Ifa$gd1-hĒĻ×ßēļ÷’&-5>FMU]óóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdō^3]^_`œĖĢĪį^\\\\\\\V$If kdk $$If–lÖÖ\:x€ø>8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöˆ ąš÷ghŌÕ-.;<HIRTXY•œijŹĖ#$23<>yz‚óō^efĆÉŹĶĪ×āćéźļšö÷üż  GL]qrųščųčščščųčųčųčųčųčųąčąčąčąčąčąčąčąčąčŲčŲčŲŠčŠčČŠĄø°ø°ø°ø°ø°ø°ø°Ą°Ą°Ąhl #mH%sH%hō^3mH%sH%hĀJŲmH%sH%hŹyĢmH%sH%hņq#mH%sH%h†{·mH%sH%h‰uÄmH%sH%hYVÄmH%sH%hĆG mH%sH%hEmH%sH%Eį*4>łł‘łłłłgkdū $$If–lÖÖŠ P tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’Ö’Ö’Ö’4Ö4Ö laö<$If>?DINSX]bgl^XXXXXXXXX$If kdI$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< lqv{€…Š‹’™ §®µ¼ĆŹŃŲßęīö÷ž łłłłłłłķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķ $$Ifa$gdō^3$If!(/6=DKRY`ahov}„Œ”œ¤«³»ĆĖÓŌóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdō^3ŌÕī$%^XXX$If kdŁ$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö<%&.<IS—‘‘‘‘$Ifgkdi$$If–lÖÖŠ P tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’Ö’Ö’Ö’4Ö4Ö laö<STY^chmrw|^XXXXXXXXX$If kd·$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< †‹•„­µ½ÅĶÕŻåķõż "*2:BJłłłłķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķ $$Ifa$gdō^3$IfJRZbjrz‚В𢪲ŗĀŹóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdō^3ŹĖĢ  ^XXX$If kdG$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< $3=—‘‘‘‘$Ifgkd×$$If–lÖÖŠ P tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’Ö’Ö’Ö’4Ö4Ö laö<=>CHMRW\af^UUUUUUUU $Ifgd‰uÄ kd%$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< fkpuz‚Š’œ¦°ŗÄĪŲāģōü",6@JTööööźźźźźźźźźźźźźźźźźźźźźźź $$Ifa$gdō^3 $Ifgd‰uÄT^fnv~†Ž–ŸØ±ŗĆóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdō^3 ĆÄÅĘĒČ^XXXX$If kdµ$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö<ČÉŹĶĪĻāćčé^\\\VVVVV$If kdE$$If–lÖÖ\Š:ÄĢ jŠT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< éźļšõö÷üż  ņéąąąąąÓĘąą „±$If^„±gdō^3 „±$If^„±gdl # $Ifgdl # $Ifgdō^3 „e$If^„egdl # "1'!!$IfŲkdÕ$$If–lÖ֞”’$ \ ”Ģ</" 88888ó tąÖ0’’’’’’ö›"ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö1Mr„‹‘’™šž¢©Æ°¶·»ĮČĪĻÖ×Żāźšńłłłķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķ $$Ifa$gdō^3$Ifr†‡Š‹Œ‘’”•™š¤©Ŗ«Æ°±²¶·ĆÄĒČÉŹĪĻŃŅÖ×åęéźėģšńóōųł   )*015689=>VW]^deklst{|ƒ„…†ųšųšųšųšųčųčųšųšųšųčųčųšųšųšųšųčųčųšųšųšųšųčųčųšųšųšųšųčųčųšųšųšųčųčųąųąųąųąųąųąųąųąŲh„|mH%sH%hĀJŲmH%sH%hjūmH%sH%hō^3mH%sH%hl #mH%sH%Uńųł’ !'.56=>DHóóóēóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdjū $$Ifa$gdō^3HIW'!$IfŲkdg$$If–lÖ֞”’$ \ ”Ģ</" 88888ó tąÖ0’’’’’’ö›"ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laöW^elt|„óóóóóó $$Ifa$gdō^3„…†'%„Š`„Šgd„|Ųkdł$$If–lÖ֞”’$ \ ”Ģ</" 88888ó tąÖ0’’’’’’ö›"ööÖ’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’Ö’’’’’’’4Ö4Ö laö‚„£„ø¹½ā/ 0 V W ’ “ Õ Ö ]!g!h!•!–!Ä!Å!ī!ļ!""F"G"m"o"X$|$~$°&»&Į&>'?'@'I'J'['\'k'l'ˆ'‰'u({(|(ųščąčąščŌčĢčĢčÄčÄčÄčÄčÄčÄčÄčÄčÄų¼±¦ž–ž–ކކކކކކŽhĘŠmH%sH%hō%’mH%sH%hŖEBmH%sH%hCymH%sH%hCyhCymH%sH%hCyhĻ[!mH%sH%hĻ[!mH%sH%h‹q¢mH%sH%hV…mH%sH%h‹q¢h¦cŠ5mH%sH%hviŹmH%sH%h¦cŠmH%sH%h„|mH%sH%h§ ÖmH%sH%4¹ŗāćźļ÷ X Y żżżżż÷÷÷÷÷f‘kd™$$If–l4Ö”ļÖF”’\,"`s`UŠ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö$If Y Z [ b i q ’ “ ” • łłłłłłUłł¤kd$$If–l4Ö”Ö\”’\# ," s U`Ē  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö$If • – Ÿ ¦ Æ µ ¼ Ā Õ Ö Ū ą å ź ļ ō ł ž ! !!!!%!,!3!9!?!łłłłłłłłōčččččččččččččččččč $$Ifa$gdĻ[!FfĻ$If?!E!K!Q!W!]!c!h!m!s!x!~!„!Š!!–!œ!¢!Ø!®!“!ŗ!Ą!Å!Ź!Ļ!Ō!Ł!ß!óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdĻ[!ß!ä!é!ļ!õ!ū!"" """"#"("-"2"7"<"B"G"M"S"X"]"b"g"l"m"óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóīFfĶ $$Ifa$gdĻ[!m"n"o",&;'<'='?'@'H'I'J'T'['\'d'k'l'{'ˆ'•'żżżżżżż÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷$If•'–'›' '„'Ŗ'Æ'“'K?????? $$Ifa$gdĘгkdĖ$$If–lÖÖrj Uœ<cėėG  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöˆ“'¹'¾'Ć'Č'Ķ'Ņ'×'Ü'į'ę'ė'ņ'ł'(((((#(((/(6(;(B(I(P(W(_(óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdĘŠ_(d(i(n(u(|(ƒ(Š(‘(˜(Ÿ(¦(«(²(¹(æ(Ę(Ķ(Ļ(Ń(Ó(Õ(Ł(Ž(ć(å(ź(ķ(ļ(óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdĘŠ|(Ī(Ļ())r)s)t)u)v)$+e+f+m+n+p+q+‘+’+¤+Ø+©+±+3,4,5,7,8,š,,ž,ć,ä,(-)-r-s-Ŗ-­-®-µ-¶-ä-å-.p.q.Œ..°.½..///0/ųšųšųščŻÕĶÅĶŽŽŽŽŵŭŭŭ„ńńńń½„½Å½Å½Å½Å՝••‰h*Żh×q5mH%sH%h©QmH%sH%hŚRmH%sH%h³p÷mH%sH%h”yśmH%sH%hĢm mH%sH%h)mH%sH%hÆSumH%sH%h( įmH%sH%hŹyĢmH%sH%hCyhŹyĢmH%sH%hŖEBmH%sH%hō%’mH%sH%hĘŠmH%sH%5ļ(ń(ó(õ(÷(ł(ū() ))))&)-)4);)B)I)P)W)^)d)k)r)óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdĘŠr)s)u)v)f+g+h+i+KIIIIIC$If³kdc$$If–lÖÖrj Uœ<cėėG  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’4Ö4Ö laöˆi+r+s+w+x+y+€++‹+Œ+˜+™+”+¢+©+²+³+Ę+Ē+Ķ+Ī+Ó+Ų+Ż+ā+ē+ģ+ń+łłłłłłłłłłłłłłłłłłłōččččččč $$Ifa$gd)FfÕ$Ifń+ö+ū+,, ,,,,,#,*,1,8,?,F,L,S,Z,a,h,o,v,},…,Œ,“,š,ž,óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd)ž,¢,¦,Ŗ,®,³,ø,¼,Ą,Ä,Č,Ģ,Š,Ō,Ų,Ü,ą,ä,ē,ź,ķ,ó,ł,ż,--- --óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd)---- -$-)---1-6-:-?-D-H-L-Q-U-Y-^-c-h-m-q-s-v-y-}--…-óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd)…-‰-Œ--•-š-ž-¢-¦-Ŗ-®-³-¶-¹-¼-æ-Ā-Ę-É-Ģ-Ī-Š-Ó-Ö-Ł-Ü-Ž-ą-ć-óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd)ć-å-ē-é-ė-ķ-ļ-ń-ó-õ-÷-ł-ū-ż- ..!.(./.5.=.D.K.R.Y.`.g.n.u.óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd)u.{.‚.‰.Š.‹.Œ..//0/{/|/}/„//•/œ/Ø/Æ/¼/Ę/Ņ/Ž/óóóīęääßßßäŁŁŁŁŁŁŁŁŁŁŁ$Ifgd©Q$a$gd)FfŖ $$Ifa$gd)0/2/`/z/{/|/ß/ć/ä/ö/÷/ 0 000&0'0/000607090ę0617181?1C1S1ø1¹1½12 2b2c2d2f2]4i4l4 5 55Ė5Ģ5Ķ5é5&8óēóēß×Ļ×Ļ×Ļ×Ļ×Ļ×Ļ×Ļ×ßĻĆ·ßĻÆĻÆ§Æ§Æ§›Æß§“§“§“‹ßƒ‹{h#]ImH%sH%hŹyĢmH%sH%h·0½mH%sH%h|eŪmH%sH%h×C.h×C.H*mH%sH%h×C.mH%sH%hzIOmH%sH%h*Żhl #5mH%sH%h*Żh*Ż5mH%sH%h*ŻmH%sH%h©QmH%sH%hl #mH%sH%h*ŻhŚR5mH%sH%h*Żh©Q5mH%sH%0Ž/ß/ä/é/ī/ó/;5555$IfÄkd„"$$If–lÖֈ”’D Č“p,"ÄÄÄÄÄÄ tąÖ0’’’’’’ö6öÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laöó/÷/ü/00 000000"0%0'0*0,0.000204060óóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd#]I60708090ę0ē061;99999Äkd)#$$If–lÖֈ”’D Č“p,"ÄÄÄÄÄÄ tąÖ0’’’’’’ö6öÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö617181?1G1R1S1X1]1b1g1l1żż÷÷÷i````` $IfgdzIOkd­#$$If–lÖÖF ą€Ä  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöt$If l1q1v1{1€1…1Š11”1™1ž1£1Ø1Æ1¶1½1Ä1Ė1Ņ1Ų1ß1ę1ķ1ō1ś1222ööööööööööööźźźźźźźźźźźźźźź $$Ifa$gd#]I $IfgdzIO222 2"2$2)2-22272;2@2E2I2M2R2W2\2a2c2óóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd#]Ic2d2e2f2g2²2ŗ3»3 555 5(5qooooooooiii$Ifkd'$$$If–lÖÖF ą€Ä  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöt (5152575<5A5F5K5P5U5łXłłłłłłł kd”$$$If–lÖÖ\„:Ģø¶Ö¼ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöš$If U5Z5_5d5i5o5u5{5€5…5˜55„5­5®5³5ø5¼5Ą5Å5Ź5óóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd#]IŹ5Ė5Ģ5Ķ5h8„9†9Š99¤9^\\\\\\VV$If kd1%$$If–lÖÖ\„:Ģø¶Ö¼ģ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöš &8H8b8d8f8h8ˆ9Š9˜:™:};~;§;Ó;Ō;Õ;Ų;į;ā;K<L<U<V<’<”<Ų>Ś>ņ>“?¶?6AųAłA”B•B”BµB¶BŻBŽBCC!C#CvD–E—EņEšF›FÓFõķåķŻķŅŹķŹŅŹĀŹĀŗĀŹĀŹĀŹĀʲŖ²¢Ŗ¢š¢šŖšŖšŖšŖšŖš’Š’Š‚’‚hxsgmH%sH%h²wZmH%sH%hq‰mH%sH%h7†mH%sH%hß#mH%sH%hāČmH%sH%hĢ<}mH%sH%h5FmH%sH%h!ęmH%sH%h/-mH%sH%h#]Ih/-mH%sH%hŹyĢmH%sH%h#]ImHsHh#]ImH%sH%h#]Ih#]ImH%sH%2¤9Ź9Ś9Ü9š9:::%:0:<:H:T:`:łł~łłłłłłłłłłzkdĮ%$$If–lÖÖ0Ų ąč tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laöD $If `:e:i:m:r:w:|:‚:‰::—:˜:™:š:óóóóóóóóóóxvvzkd&$$If–lÖÖ0Ų ąč tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laöD $$Ifa$gd/- š:z;{;|;~;†;’;š;¦;§;żżżż÷÷÷÷V kdm&$$If–lÖÖ\Š:\ °j"TT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö<$If §;¬;±;¶;»;Ą;Å;Ź;Ļ;Ō;Õ;Ż;ā;ē;ė;ļ;ō;ł;ž;<< <<<<<$<)<.<óóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd!ę.<3<8<=<B<L<Q<V<[<`<e<j<o<t<y<<…<‹<’<óóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd!ę’<“<”<•<Ų>Ś>¶?łAśAūA^\\\\SSSS„Š`„ŠgdĢ<} kdļ&$$If–lÖÖ\Š:\ °j"TT tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< ūAüAżAB BB B:BSBsB†Böķķķ_ķķķķķkdq'$$If–lÖÖF”’ Äüˆ Ø8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<} †B”B¶BŁBŽBćBęBėBšBõBųBżBCC CCCCC!Cöööźźźźźźźźźźźźźźźź $$Ifa$gdāČ $IfgdĢ<}!C"C#C$C—E˜E™E”E©Eqhhhh_VV $IfgdĢ<} $Ifgd²wZ„Š`„ŠgdĢ<}kdę'$$If–lÖÖF”’ Äüˆ Ø8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö©EŖEÆEµE»E½EĀEĒEŹEĻEŌEqhhh______ $IfgdĢ<} $Ifgd²wZkd[($$If–lÖÖFģ Äü0Ø8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöX ŌEÕEęEėEšEof]] $IfgdĢ<} $Ifgd²wZkdÕ($$If–lÖ”9ÖFģ Äü0Ø8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöXšEńEņE›FéF|G}G~G±G²GöI÷Ioffffffffff„Š`„ŠgdĢ<}kdS)$$If–lÖ”ÖFģ Äü0Ø8 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöX ÓFčFéF}G~G‹G°G±G²G÷I!J0J1JGJHJIJJJQJRJeJfJmJnJ‚J„JJŽJłJ’JKkKrKsK‚K†K‡KüKLLL‘LųšųįŌÄ·ŌÆ§Ÿ§§Æ§Æ§Æ§Æ§Æ§Æ§yÆyqyq§ÆyqÆqÆhś)ƒmH%sH%hLÄmH%sH%hLÄh÷YCJaJmH%sH%hLÄhį1CJaJmH%sH%hM8mH%sH%hį1mH%sH%h÷YmH%sH%hO ˆ5CJaJmH%sH%hĖ"åhO ˆ5CJaJmH%sH%h÷Y5CJaJmH%sH%hĖ"åhO ˆCJaJmH%sH%hxsgmH%sH%hO ˆmH%sH%(÷IųIłIśIJHJIJJJRJaJfJnJ}JƒJöööķķķ…ķķķķķķgkdŃ)$$If–lÖÖ Ō4 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’Ö’Ö’Ö’4Ö4Ö laö  $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<} ƒJ„JŽJ“J˜JJ¢J§J±J²J^RRRRRRRR $$Ifa$gdś)ƒ kd-*$$If–lÖÖ\ Œ ą€ŌģT T tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö  ²J·J¼JĮJĘJĖJŠJÕJŚJßJäJīJļJōJłJKK KKK!K)K*K1K8K?KEKKKQKóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdś)ƒQKWK]KdKkKsKtK{K‚K‡K–K›K K„KŖKÆK¹KŗKæKÄKÉKĪKÓKŲKŻKāKēKģKöKóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdś)ƒöK÷KüKL LLLL%L,L3L;L $$Ifa$gd-et¢kdm,$$If–lÖ”1Ö\Š:ąĢˆj¦ģ¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<}”R™RžR£RØR²R³RøR½RĀRĒRĢRŃRÖRŪRÜRįRęRėRšRõRüRżRSS SSSSóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd-etÜRąRįR,S}SS‚SˆS‰SīSļSšSņSōSTTTIU_V`VdVoVŒVŽVW"W#W’WīWļW6X7X>XDXEX¤X„X©XŖX±X²X³X“XFYGYųšųšųšųšųšåŻÕĘ·ÆÕ§Æ§ž’žŠ‚Š‚ŠzŠzЂЂz‚z‚ЧÆrÆhVfmH%sH%h*.mH%sH%h·BšmH%sH%h-etmH%sH%h)Phƒ5mH%sH%hƒ5mH%sH%hƒmH%sH%hq‰mH%sH%hLb hq‰CJaJmH%sH%hLb hLb CJaJmH%sH%hLb mH%sH%hO ˆmH%sH%h)Ph)PmH%sH%h)PmH%sH%hAyxmH%sH%,S$S+S,S1S6S@SASFSKSPSUSZS_SdSiSnSsS}S‚S‰SS˜S™S S§S®SµS¼Sóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd-et¼SĆSŹSŃSŲSßSēSīSļSóóóóóóóR kd-$$If–lÖÖ\Š:ąĢˆj¦ģ¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< $$Ifa$gd-etļSšSńSņSTTT`VaVbVVŽV–V§VÆVĄVöööööööööööķķķķ $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<}ĄVĮVĘVĖVŠVÕVŚVßVäVéV^RRRRRRRR $$Ifa$gd·Bš kd‘-$$If–lÖÖ\„$ ą€< ¼ ¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöš éVīVųVłVžVWW WWWW#W*W1W8W?WFWKWRWXW`WaWhWoWvW}W„W‹W’Wóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd·Bš’W£WļWłWśW’WX XXXXX"X'X,X6X7X>XEXLXSX[X\XbXiXpXwXóóóóóóóóóóóóóóóóóēēēēēēēēē $$Ifa$gd·Bš $$Ifa$gd*.wX~X…XŒX“XšX”X©XŖX±Xóóóóóóóóó $$Ifa$gd·Bš ±X²X³X“XGYHYIYčYéYźY^UUUUUUUU„Š`„ŠgdĢ<} kd!.$$If–lÖÖ\„$ ą€< ¼ ¼ tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laöš GYčYźY’YZZZŽZ”Z•ZŻZ[$[%[s[t[v[Å[…]._/_0_I_K_Ę_Ź_Õ_#a$a(a3aOaRaSa[aaŽaPbųšēŪšÓšĖšĖšĖšĖšÓĖƻӻ¬ »˜»˜»˜ƒxphphhė? mH%sH%h2J™mH%sH%h%&nhė? mH%sH%h)Phxyš5mH%sH%hxyš5mH%sH%hxyšmH%sH%h%&nCJaJmH%sH%h%&nh%&nCJaJmH%sH%h%&nmH%sH%hœ!mH%sH%h1 =mH%sH%hq‰mH%sH%h)Ph5F5mH%sH%h5F5mH%sH%h5FmH%sH%hVfmH%sH%%źYZZ&Z7Z?ZPZQZņéąąąą? kd±.$$If–lÖÖ\Š:ÄdljŠ  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<} „Š„Š^„Š`„Šgd5FQZVZ[Z`ZeZjZoZtZyZ~ZƒZ„ZŽZ•ZœZ£ZŖZ±ZøZæZĘZĶZŌZÕZŻZāZēZģZńZóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd1 =ńZöZūZ[[ [[[[%[,[3[:[A[H[O[V[][d[l[s[óóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gd1 =s[t[u[v[/_0_1_J_K_^UUUUULGgd%&n„p^„pgd%&n„Š`„ŠgdĢ<} kdA/$$If–lÖÖ\Š:ÄdljŠ  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö<K_$a%a&aPaQaSaTacaaŽaøaśśśśśśńńńńń $Ifgd%&ngd%&n øa¹a¾aĆaČaĶaŅa×aÜaįaęaėaqeeeeeeeeee $$Ifa$gdkj¼kdŃ/$$If–lÖÖFģ ”œ0x tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laöX ėaõabbbb"b'b,b1b6b;bEbFbKbPbWb^beblbsbzbbˆbb—b˜bŸb¦bóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdkj¼PbVbWb˜bžbŸbņbóbecfcgcIeKeLeMene‰eBf6hUhrhshvhwhxh„h…h†h›h·høh¹hĄhĮhŃhŅhŁhŚhźhģh6i7iuiųšųčųčščšąŲŠŲĮµ¦ŲŠžŠŲŠ“µ¦‡µ‡µ{µsŠsŠsŠsŠsŠshź'WmH%sH%h1 =CJaJmH%sH%hź'WCJaJmH%sH%hė~“h1O”mH%sH%hDumH%sH%hė~“h1O”CJaJmH%sH%h1O”CJaJmH%sH%hė~“hė~“CJaJmH%sH%h1O”mH%sH%hė~“mH%sH%hxyšmH%sH%hkj¼mH%sH%hė? mH%sH%hĶQvmH%sH%*¦b­b“b»bĀbĒbĪbÕbÜbäbåbģbóbųbżbcc cccc c'c(c-c2c7ck?kGkRk™kœk]l^l…l‰lŸlØlŖl²lĀlĆlŹlĖlŪlÜlŻl’lmBmCmDmHmųšųčšųšųšųąŠĆ³« ą ą ą˜ąŠŒąŠĆŠ ą ą ą Ć„ „y nhųDhųDmH%sH%hųDhu mH%sH%hųDmH%sH%hųDhu 5mH%sH%h¤NemH%sH%hu hu mH%sH%h1 =mH%sH%hu hps'5CJaJmH%sH%hu 5CJaJmH%sH%hu hu 5CJaJmH%sH%hu mH%sH%hź'WmH%sH%h1O”mH%sH%hps'mH%sH%+½iĀiĒiĪiĻiŌiŚißiäiåiźiļiōiłižij jjjjj"j'j,j1j6j;j@jJjóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdps'JjKjPjUjZj_jdjijnjsjxjj€j…jŠjj”j™jžj„j¬j³jŗjĀjĆjČjĶjŅjóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdps'ŅjÓjŌjÕjšjńjņjój†l^YYYPPKKgdu „Š`„ŠgdĢ<}gd1O” kdG1$$If–lÖÖ\8Ų ,Ģl T   tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö¤†l‡l©lŖl²lĆlĖlÜlŻlśśśńńńńP kdÉ1$$If–lÖÖ\Š:üœjÖģ  tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö< $Ifgdu gdu Żlālēlģlńlölūlmm mmmmm(m)m.m3m8m=mBmCmDmImNmSmXm]mbmóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdųDHmIm¬m­m&n'n,n1n2n‘n’n“n”n•n–no3oHo p p pGpHpIpqqq$q.qnqq£q„s9uõķāķŚķāõķāĶŚÅŗ²Ŗ²ŖŚÅž•‰Ŗ~sÅsÅkÅc[hž mH%sH%hóYŪmH%sH%hFZ,mH%sH%hc¢hc¢mH%sH%hc¢hœ5—mH%sH%hœ5—hc¢5mH%sH%hœ5—5mH%sH%hœ5—hœ5—5mH%sH%hœ5—mH%sH%hŲX€mH%sH%hu hc¢mH%sH%hc¢mH%sH%hu 5CJaJmH%sH%hu mH%sH%hųDhųDmH%sH%hųDmH%sH%hųDhu mH%sH%!bmgmlmqmvm{m€m…mŒmm”m›m¢m§m¬m­m²m·m¼mĮmĘmŠmŃmźmļmōmłmžmnóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóóó $$Ifa$gdųDnn nnn!n"n'n,n-n2n7n}C}H}I}N}S}X}Y}^}ööööööööööööö $IfgdĢ<} ^}_}`}a}b}Ć}Ä}Å}Ź}^UUUUUUL $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<} kd`5$$If–lÖÖ\”’:ąP¦¦88 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’Ö’’’’Ö’’’’Ö’’’’4Ö4Ö laö˜}Ć}Ä}i~ƒ~„~…~~ć~  yŒšž¹€»€)‚‚‚ ‚ ‚!‚–‚ƒ|ƒ^†˜†™†R‡\‡š‡ņ‡ˆųšųäŪäšųĢųÄøÄųÄų°ØųØš˜šØˆ€xØxpxhxh;tmH%sH%hwNlmH%sH%hI$NmH%sH%hŹ/ŻmH%sH%h?rÜmH%sH%h€mH%sH%hßęhßę5CJaJmH%sH%h‚%»mH%sH%hŻ/±mH%sH%hi.Žhi.Ž5mH%sH%hi.ŽmH%sH%h¹$Zh¹$ZCJaJmH%sH%h¹$Z5mH%sH%h¹$Zh¹$Z5mH%sH%hßęmH%sH%h¹$ZmH%sH%"Ź}Ū}č}~~~~"~+~:~?~D~K~öööhöööööööökdĻ5$$If–lÖÖF8 üläąp tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö¤ $IfgdĢ<} K~O~S~T~X~\~a~d~g~h~i~ööööööööh_„Š`„ŠgdĢ<}kdI6$$If–lÖÖF8 üläąp tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ ’’’Ö ’’’Ö ’’’Ö ’’’4Ö4Ö laö¤ $IfgdĢ<} i~j~„~…~ą~į~ā~  ›œž¤µööööööööööööķķ $IfgdĢ<}„Š`„ŠgdĢ<}µ¶Óąéł €€M€W€v€€€ˆ€„{{{{{{{{{oo $$Ifa$gd  $IfgdĢ<}zkdĆ6$$If–lÖÖ0”’ąčL tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö ˆ€€”€›€£€¤€¬€±€ø€¹€ŗ€»€‚óóóóóóóóxooo„Š`„ŠgdĢ<}zkd"7$$If–lÖÖ0”’ąčL tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’Ö’’Ö’’Ö’’4Ö4Ö laö $$Ifa$gd  ‚‚ ‚!‚£…¤…™†‡x‡š‡ń‡ņ‡ó‡ˆ ˆ!ˆ7Š8Š9ŠĄ‹Į‹noœ“Ž”ŽəŹ™żŸööööööööńńńńńööööööööööööööögdI$N„Š`„ŠgdĢ<}ˆˆ!ˆ4‰6Š7Š9ŠŒmn›œ3ޑޒޓޔŽmn?‘T’U’ؒ”,•————†—£—¤—„— ˜șļēß×ß×ĻĒĻø¬Ē¤œĒ”œ‰œyqia”a”ayYyYyh=lŌmH%sH%hY,|mH%sH%h÷CŻmH%sH%hŁ%_mH%sH%h¦M»mH%sH%h$wƒmH%sH%hYwmhYwmmH%sH%h[ķmH%sH%hYwmmH%sH%hī"<mH%sH%hž³CJ aJ mH%sH%hž³hž³CJ aJ mH%sH%hž³mH%sH%h¶'mH%sH%h^mH%sH%h;tmH%sH%h¹$ZmH%sH%hI$NhI$N5CJaJmH%sH%"șəŲ›œNŸüŸżŸń »”Ŕהٔö”¢¢¢6£7£„„RØSØU؎؏ؐØf«¬3¬Q¬R¬ųščąŲšŲŠČŠĄøČø°øØ ø˜ ˜‰~vnfZfRh;tmH%sH%hÅ'Ąh,DÆ5mH%sH%h,DÆmH%sH%h<„mH%sH%hŪwRmH%sH%hž³h¦M»mH%sH%h?*h?*CJ aJ mH%sH%h?*mH%sH%h”AµmH%sH%h¦M»mH%sH%hGxmH%sH%hÖ9mH%sH%hrémH%sH%h­r”mH%sH%hŻ ±mH%sH%hhafmH%sH%hK_(mH%sH%hŖ #mH%sH%hL“mH%sH%hYwmmH%sH%żŸžŸ’Ÿ    & 0 öęęęęęę$„Ā&`#$/„“Ifgdhaf„Š`„ŠgdĢ<}0 1 B F I J B2222$„Ā&`#$/„“Ifgdhaf½kd7$$If–lÖ”Ör”’j U@,"ėėėėģ tą 6`”Ā”“Ö0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’”“4Ö4Ö laöJ N Q R s ļļ2ļ½kd 8$$If–lÖ”Ör”’j U@,"ėėėėģ tą 6`”Ā”“Ö0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’”“4Ö4Ö laö$„Ā&`#$/„“Ifgdhafs ˆ ¹ ŗ » ¼ ¾ Ą Ā Ć Ä Å Č Ź Ķ Ī Ļ Š Ō Ų Ü Ż Ž ß ā å ģģÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜ$„Ā&`#$/„“Ifgdhaf$$„Ā&`#$/„“Ifa$gdhafå č é ź ė ģ ļ2ļļļ½kd•8$$If–lÖ”;Ör”’j U@,"ėėėėģ tą 6`”Ā”“Ö0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’”“4Ö4Ö laö$„Ā&`#$/„“Ifgdhafģ ķ ī ļ š ļļ2)„Š`„ŠgdĢ<}½kd9$$If–lÖ”šÖr”’j U@,"ėėėėģ tą 6`”Ā”“Ö0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’Ö’’’’’”“4Ö4Ö laö$„Ā&`#$/„“Ifgdhafš ń 7£„SØTØU؎؏ØR¬S¬T¬U¬]¬^¬g¬k¬s¬‚¬‘¬”¬Ƭööööööööńńńčččččččččč $IfgdĢ<}gdŪwR„Š`„ŠgdĢ<}R¬T¬U¬²¬ø¬¹¬¼¬½¬ƬĬʬǬͬάЬѬ׬Ų¬ڬŪ¬ܬž¬’¬­­\­`­a­­­ŗ­»­č­é­®®®B®C®m®n®š®›®¾®æ®Į®Ū®Ü®ķ®ī®b±\“ƒ“Ó“Ō“‹¶ä¶å¶š¹¼@¼†½æųšųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčųčšųšųšųšųščąčąčąŲŠČĄŲĄøĄø°„°h9ŽmH%sH%hk6”hk6”mH%sH%hk6”mH%sH%h mmH%sH%h¾\mH%sH%hšYÄmH%sH%hˆmH%sH%hÅKhmH%sH%h;tmH%sH%hÅ'ĄmH%sH%hėX…mH%sH%h"/ąmH%sH%>Ƭ°¬±¬²¬¹¬½¬7.... $IfgdĢ<}Čkd©9$$If–l4Öֈ”’+Y ‘É,"`—`9rrrr tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’Ö’’’’’’4Ö4Ö laö½¬ĬǬάѬŲ¬Ū¬ܬ䬚¬ž¬­­­ ­(­/­6­<­@­C­D­H­K­N­Q­T­W­Y­ööööööńöööööööööööööööööööööFf; $IfgdĢ<}Y­\­a­e­f­k­p­t­y­}­‚­‡­Œ­­”­•­™­­¢­¦­Ŗ­®­²­¶­»­æ­Ą­Å­Ź­öööööööööööööööööööööööööööö $IfgdĢ<}Ź­Ī­Ó­×­Ū­ą­å­é­ķ­ī­ņ­ö­ū­’­®® ®®®®®®#®'®,®0®5®:®?®öööööööööööööööööööööööööööö $IfgdĢ<}?®C®G®H®L®P®U®Y®]®a®e®i®n®r®s®x®}®®†®Š®Œ®‘®–®—®›®®ž®¢®¦®öööööööööööööööööööööööööööö $IfgdĢ<}¦®Ŗ®®®²®¶®ŗ®¾®æ®Ą®Į®Ü®ī®ļ®“Ō“å¶U¹r¾æ¾æEæ†æ‡æśĄūĄżĄööööööńččččććććććććććććććgdÅKh„Š`„ŠgdĢ<}Ffį= $IfgdĢ<}æ/æXæsæ…æ†æwĄƒĄ‡ĄłĄśĄüĄ®Į²Į¶ĮŗĮ¾ĮĀĮčĮéĮėĮģĮ(ĀŹĀĖĀKÄtÄuÄvÄÄÅÅÅ<Ē=ĒŹ Ź.Ź>ŹōĖ„ĢSĶŅĪųšųščšąšąšąŲŠŲŠŲŠŲąšÅŲŠ½µ­Š½­½„½„š‡woghpM;mH%sH%hP1£mH%sH%h£_mH%sH%hN5mH%sH%h ]#mH%sH%hN5h ]#mH%sH%hN5ht`mH%sH%ht`mH%sH%h‰yĄmH%sH%hž~ķmH%sH%h;tmH%sH%hk6”h9ŽmH%sH%h 45;0NBJ0=3;8G0=5 4;O A2>8EJ ?5@5A5;5=F52J?» (2 A1>@=8:5 ?@>D . /=6C;0, «'0AK 4>AC30» >G5@:8 8 :0@B8=:8 ?> M:>=><8G5A:8<J 8 ?@. >?@>A0<J, ., 1896); «-=F8:;>?54OG. !;>20@5» AB0BJ8 (A C:070=8O<8 =0 ;8B5@.) <<83@0F8O, >;>=870F8O 8 >;>=870F8O >AA88, C;8 8 :8B09A:9 2>?@>AJ, 5@5A5;5=85, >A5;5=8O 8=>AB@0=F52J 2 >AA88. Vene ja rootsi keeles: «!B0B8AB. 653>4=. $8=;O=488» ( Statistik årsbok för Finland , (Helsingfors 1879-1903). Saksa keeles: Roscher,  Kolonien, Kolonialpolitik und Auswanderung (1848); Roscher,  Die Grundlagen der Nationaloeconomie (8 va. 1869); Fr. Kapp,  Geschichte der deutschen Einwanderung in America (1869); Fr. Kapp,  Ueber Auswanderung (B. 1871); T. Bödiker,  DieAuswanderung und Einwanderung des preuss.staates ( Zetschr. D. Kgl. Preuss. Stat. Bureaus , Jahrg. 1873); G.Fr. Kolb,  Handbuch der vergleichenden Statistik (8 va. Leipzig., 1879); Schippel,  Das moderne Elend und die moderne Uebervölkerung (Leipzig, 1883); R. Jannasch,  Deutsche Auswanderung und deutsche Ackerbaukolonisation (3 va. Kolonien Roscher, 1885); R. Jannasch,  Unsere Verluste durch Wanderung in Export ( Jahrbücher f. Ges. U. Verw. 1885); L.Karrer,  Das schweizerische Auswanderungswesen (Bern, 1886); Becker,  Unsere Verluste durch Wanderung ( Jahrbücher für Ges. Und Verw. , 1887); Dr. G. Schönberg,  Handbuch d. Politischen Oekonomie (Tjübingen, 1890); v. Philippovich,  Auswanderung ( Handwörterb. D. Staats wissenschaften v. Dr. J. Conrad u. and., Jena, 2 va., 1899); v. Philippovich,  Die Vereinighten Staaten und die europäische Auswanderung ( Archiv für soziale Gesetzgebung n. 6, 1893); K. Rathgen,  Englische Auswanderung u Auswanderungspolitik im XIX Jahrhundert (Leipzig, 1896;  Schr. D. Ver. F. Soz. kd..LXXII); G. Meyer,  Die Auswanderungsgesetzgebung in Deutschland, Frankreich, England, d. Schweiz, Belgien, d. Niederlanden und Italien ( Handwörterb. D. Staatswissenschaften , v. Dr. J. Conrad, kd. 2., Jena, 1899); L. Bodio,  Auswanderung aus Italien ; Dr. J. Bunzel,  Das neue ungarische Auswanderungsgesetz ( Jahrbücher für Nationalökonomie und Statistik , va. Dr. Conrad“i jne. Jena, 1903, 3 seeria 25 kd.); Dr. Fr. V. Juraschek,  Otto Hübner“s Geographisch-stat. Tabellen aller Länder d. Erde (Frankfurt Maine ääres, igaaastane väljaanne, 1903.a. ja eelnevad aastakäigud.). Inglise keeles: Ed. Wakefield,  England and America (London, 1829); Ed. Wakefield,  A View on the art of Colonization (L., 1849); Sadler,  The Law of Population (L., 1830); Bancroft,  History of United Staates (Boston, 1834-74); F. Kapp,  Immigration and the Commissioners of Emigration to the United States (1870); R. M. Smith,  The Influence of Immigation on the United States of America ( Bulletin de l“Institut international de Statistique 3. kd., 1888); R. M. Smith,  Central of Immigration ( Political Science Quartely , 1888); R. M. Smith,  Emmigration and Immigration (L., 1900);  Census reports. Vol.IX. Twelfth Census of the United States, taken in the year 1900 (Washington, 1902);  Statistical abstract of the United States (1902, Nr. 2., W.,1903);  Statistical abstract for the United Kingdom in each of the last fifteen years from 1888 to 1902 (L., 1903);  Reports of the Colonial Land and Emigration commissioners (ilmub igal aastal alates 1840.a. , aga alates 1853.a. vaid  R. Of the E. commissioners );  The statesman[ year-book 1900-1903 (L., 1900-1903). Prantsuse keeles: Leroy-Beaulieu,  De la Colonisation shez les peuples modernes (Paris, 1886);  Mouvment de l“emigration en France (ilmub ebaregulaarselt alates 1876.a.);  Lémigration suisse pour les pays d“autre mer (igal aastal). Itaalia keeles: L. Bodio,  Della protezione degli emigranti in America ( Nuova Antol , kd., LX, 15 dets. 1895);  Statistica della emigrazione italiana (Igal aastal Roomas ilmuv väljaanne);  Appunti di Statistica comparato sdell“Emigrazione dallÉuropa ( Bulletin de l“Institut international de statistique , erinevate aastate väljaanded). Norra keeles:  Tabeller vedkommende Folke maengdens Bevaegelse (Norra igaaastane statistikaväljaanne). -! - 80. 1904 732-760 . 8EB5@J. *** NB. Poola emigratsioon on sama ensüklopeedia XXIV köite lk. 411. Vene emigratsioon on minu lehel toodud eraldi, Venemaa all ja glossaariumis lühikeses artiklis, kus räägitakse emigreerunud kirjanikest ning poliitikutest. KL PAGE  PAGE 56 āü’ż”ż²ż“ż2ž®ž8’Œ’‚¶†BĀhśčāčˆ Ō  d f ˆ Š ō r żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżųgd@BžęčŠ Ņ Ō Š ņ ō p r ģ  |~®°8tv˜JLRn~„Žąäž"zœ²ųšųčųčąčąŲĶŲÅŲ½Ų½µ½µ­µ­„­„„’‡wkkh0h05mH%sH%h¶`mHsHh0mHsHh¶`h¶`mH%sH%hT"h¶`mH%sH%h0mH%sH%hh?ĻmH%sH%hmH%sH%hęgłmH%sH%hĀ.mmH%sH%h½]šmH%sH%hŲ[h §mH%sH%hļ€mH%sH%h §mH%sH%hm&mH%sH%hŲ[mH%sH%h½YTmH%sH%(r Ź <ģ¦źtP~čź°JĘČźģ®Jvx–˜LNśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdļ€Nąāäōöxz“¾Īąāäüžżżżżżżżżżżńčżńčżżż„h]„hgd}² „ų’„&`#$gd¾²“¾ĢĪŠÜŽąäęņōųśüõīęŪŃĖŃĖĒŃĖѼŃĖĒŪh00JmHnHuh0 h00Jjh00JUh¶`h0mH%sH%h0mH%sH% h0h0h0h0mH%sH%,1h°Š/ °ą=!°"°# $ %°°Ä°Ä Ä€$$If–!vh5Ö5Ö§5ÖÕ#v#v§#vÕ:V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5ÖF5Ö{5Ö×Ī$$If–!vh5Ö5Ö§5Ö›5Öŗ5ÖŪ5Ö"5Öė5Ö˜#v#v§#v›#vŗ#vŪ#v"#vė#v˜:V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5ÖF5Ö{5Ö#5Ö$Į$$If–!vh5Ö5Ö§5Ö›5Öŗ5ÖŪ5Ö"5Öė5Ö˜#v#v§#v›#vŗ#vŪ#v"#vė#v˜:V–l tąö6ö5ÖF5Ö{5Ö#5Ö$x$$If–!vh5ÖÖ5Öx5ÖJ#vÖ#vx#vJ:V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5ÖÄ5Öš$$If–!vh5ÖÖ5Öx5ÖV5Ö„5ÖŲ5Ö˜#vÖ#vx#vV#v„#vŲ#v˜:V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5Öč$$If–!vh5ÖÖ5Öx5ÖV5Ö„5ÖŲ5Ö˜#vÖ#vx#vV#v„#vŲ#v˜:V–l tąö6ö5ÖÄ”$$If–’!vh5ÖŲ 5Ö°5Ö #vŲ #v°#v :V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5ÖŲ 5Ö°5Ö /Ö ’’’’’’’’/Ö ’aö’Ń$$If–’!vh5ÖŲ 5ÖT5ÖT5Ö5Ö #vŲ #vT#v#v :V–l4”• tąö6ö+Ö+Ö5ÖŲ 5ÖT5Ö5Ö /Ö ’/Ö ’/Ö ’aö’Ø$$If–’!vh5ÖŲ 5ÖT5ÖT5Ö5Ö #vŲ #vT#v#v :V–l”Ž tąö6ö5ÖŲ 5ÖT5Ö5Ö /Ö ’aö’$$If–!vh5ÖĮ5Ö×#vĮ#v×:V–l4 tąö6ö+Ö5ÖĮ5Ö×/Ö ’/Ö ’’’’’’’’Ė$$If–!vh5ÖĮ5Ö¾5ÖĀ5ÖŲ5ÖĮ5Ö¾#vĮ#v¾#vĀ#vŲ#vĮ#v¾:V–l4 tąö6ö+Ö5ÖĮ5Ö¾5ÖĀ5ÖŲ5ÖĮ5Ö¾/Ö ’’’’’’’’µ$$If–!vh5ÖĮ5Ö¾5ÖĀ5ÖŲ5ÖĮ5Ö¾#vĮ#v¾#vĀ#vŲ#vĮ#v¾:V–l tąö6ö5ÖĮ5Ö¾5ÖĀ5ÖŲ5ÖĮ5Ö¾R$$If–!vh5Öˆ 5Öˆ 5Öˆ #vˆ :V–l tąö65Öˆ R$$If–!vh5Öˆ 5Öˆ 5Öˆ #vˆ :V–l tąö65Öˆ s$$If–!vh5Öh5ÖT5Ö #vh#vT#v :V–l tąö6ö5Öh5ÖT5Ö s$$If–!vh5Öh5ÖT5Ö #vh#vT#v :V–l tąö6ö5Öh5ÖT5Ö x$$If–š!vh5Ö˜5Öą5Ö¼#v˜#vą#v¼:V–l tąö6ö5Ö˜5Öą5Ö¼aöšx$$If–š!vh5Ö˜5Öą5Ö¼#v˜#vą#v¼:V–l tąö6ö5Ö˜5Öą5Ö¼aöšx$$If–š!vh5Ö˜5Öą5Ö¼#v˜#vą#v¼:V–l tąö6ö5Ö˜5Öą5Ö¼aöšZ$$If–!vh5Ö¦5Ö¦5Ö¦5Ö¦#v¦:V–l tąö65Ö¦Z$$If–!vh5Ö¦5Ö¦5Ö¦5Ö¦#v¦:V–l tąö65Ö¦x$$If–Ą!vh5ÖT5Ö5Öp#vT#v#vp:V–l tąö6ö5ÖT5Ö5ÖpaöĄx$$If–Ą!vh5ÖT5Ö5Öp#vT#v#vp:V–l tąö6ö5ÖT5Ö5ÖpaöĄL$$If–Ą!vh5ÖĢ#vĢ:V–l tąö6ö5ÖĢaöĄŽ$$If–ˆ!vh5Ö5Ö>5Ö5Ö8#v#v>#v#v8:V–l tąö6ö5Ö5Ö>5Ö5Ö8aöˆŽ$$If–ˆ!vh5Ö5Ö>5Ö5Ö8#v#v>#v#v8:V–l tąö6ö5Ö5Ö>5Ö5Ö8aöˆL$$If–<!vh5ÖP#vP:V–l tąö6ö5ÖPaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<L$$If–<!vh5ÖP#vP:V–l tąö6ö5ÖPaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<L$$If–<!vh5ÖP#vP:V–l tąö6ö5ÖPaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö5ÖT#vj#vŠ#v#vT:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö5ÖTaö<$$If–!vh5֐ 5Ö85Ö85Ö85Ö85Ö85Öó#v #v8#vó:V–l tąö›"ö5֐ 5Ö85Öó$$If–!vh5֐ 5Ö85Ö85Ö85Ö85Ö85Öó#v #v8#vó:V–l tąö›"ö5֐ 5Ö85Öóž$$If–!vh5֐ 5Ö85Ö85Ö85Ö85Ö85Öó#v #v8#vó:V–l tąö›"ö5֐ 5Ö85Öó/Ö ’„$$If–!vh5Ös5ÖU5ÖŠ#vs#vU#vŠ:V–l4”ļ tąö6ö+Ö+Ö5Ös5ÖU5ÖŠŸ$$If–!vh5Ös5ÖU5ÖĒ5Ö #vs#vU#vĒ#v :V–l4” tąö6ö+Ö+Ö+Ö5Ös5ÖU5ÖĒ5Ö  $$If–!v h5Ös5ÖU5ÖĒ5Öė5Ö˜5Öƒ5Ö•5Öƒ5Ö ė#vs#vU#vĒ#vė#v˜#vƒ#v•#vƒ#v ė:V–l4”X tąö6ö+Ö+Ö+Ö5Ös5ÖU5ÖĒ5Öė5Ö˜5Öƒ5Ö•5Öƒ5Ö ėkdĄ$$If–l4Ö”XÖŹ ”’\# ¦)¾A," s U Ēė˜ƒ•ƒė tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’4Ö4Ö laö÷$$If–!v h5Ös5ÖU5ÖĒ5Öė5Ö˜5Öƒ5Ö•5Öƒ5Ö ė#vs#vU#vĒ#vė#v˜#vƒ#v•#vƒ#v ė:V–l tąö6ö5Ös5ÖU5ÖĒ5Öė5Ö˜5Öƒ5Ö•5Öƒ5Ö ėükdŌ$$If–lÖÖŹ ”’\# ¦)¾A,"sUĒė˜ƒ•ƒė tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’4Ö4Ö laö–$$If–ˆ!vh5Öc5Öė5Öė5ÖG5Ö #vc#vė#vG#v :V–l tąö6ö5Öc5Öė5ÖG5Ö aöˆ–$$If–ˆ!vh5Öc5Öė5Öė5ÖG5Ö #vc#vė#vG#v :V–l tąö6ö5Öc5Öė5ÖG5Ö aöˆŲ$$If–!v h5Ö<5Ö„5Ö85Ö85Ö„5Ö85Ö85Ö„5Ö š#v<#v„#v8#v„#v8#v„#v š:V–l tąöö5Ö<5Ö„5Ö85Ö„5Ö85Ö„5Ö šłkdū$$If–lÖÖŹ ”’ŠTŒ ÄH€ø<,"<„88„88„š tąÖ0’’’’’’öööÖ$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’4Ö4Ö laöŲ$$If–!v h5Ö<5Ö„5Ö85Ö85Ö„5Ö85Ö85Ö„5Ö š#v<#v„#v8#v„#v8#v„#v š:V–l tąöö5Ö<5Ö„5Ö85Ö„5Ö85Ö„5Ö šłkdŠ$$If–lÖÖŹ ”’ŠTŒ ÄH€ø<,"<„88„88„š tąÖ0’’’’’’öööÖ$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’Ö$’’’’’’’’’4Ö4Ö laö‚$$If–!vh5Ö°5ÖĮ5ÖĆ5Öģ5Ö¼5Ö¼#v°#vĮ#vĆ#vģ#v¼:V–l tąö65ÖÄ‚$$If–!vh5Ö°5ÖĮ5ÖĆ5Öģ5Ö¼5Ö¼#v°#vĮ#vĆ#vģ#v¼:V–l tąö65ÖÄx$$If–t!vh5Ö5ÖÄ5Ö #v#vÄ#v :V–l tąö6ö5Ö5ÖÄ5Ö aötx$$If–t!vh5Ö5ÖÄ5Ö #v#vÄ#v :V–l tąö6ö5Ö5ÖÄ5Ö aötŽ$$If–š!vh5Ö¶5ÖÖ5Ö¼5Öģ#v¶#vÖ#v¼#vģ:V–l tąö6ö5Ö¶5ÖÖ5Ö¼5ÖģaöšŽ$$If–š!vh5Ö¶5ÖÖ5Ö¼5Öģ#v¶#vÖ#v¼#vģ:V–l tąö6ö5Ö¶5ÖÖ5Ö¼5ÖģaöšT$$If–D !vh5Ö5Ö#v:V–l tąö6ö5ÖaöD T$$If–D !vh5Ö5Ö#v:V–l tąö6ö5ÖaöD €$$If–<!vh5Öj5Ö"5ÖT5ÖT#vj#v"#vT:V–l tąö6ö5Öj5Ö"5ÖTaö<€$$If–<!vh5Öj5Ö"5ÖT5ÖT#vj#v"#vT:V–l tąö6ö5Öj5Ö"5ÖTaö<s$$If–!vh5Öˆ 5ÖØ5Ö8#vˆ #vØ#v8:V–l tąö6ö5Öˆ 5ÖØ5Ö8s$$If–!vh5Öˆ 5ÖØ5Ö8#vˆ #vØ#v8:V–l tąö6ö5Öˆ 5ÖØ5Ö8x$$If–X!vh5Ö05ÖØ5Ö8#v0#vØ#v8:V–l tąö6ö5Ö05ÖØ5Ö8aöX|$$If–X!vh5Ö05ÖØ5Ö8#v0#vØ#v8:V–l”9 tąö6ö5Ö05ÖØ5Ö8aöX|$$If–X!vh5Ö05ÖØ5Ö8#v0#vØ#v8:V–l” tąö6ö5Ö05ÖØ5Ö8aöXZ$$If– !vh5Ö4#v4:V–l tąö6ö5Ö4/Ö ’aö Ž$$If– !vh5Öģ5ÖT5Ö 5ÖT#vģ#vT#v #vT:V–l tąö6ö5Öģ5ÖT5Ö 5ÖTaö Ž$$If– !vh5Öģ5ÖT5Ö 5ÖT#vģ#vT#v #vT:V–l tąö6ö5Öģ5ÖT5Ö 5ÖTaö Ž$$If–ˆ!vh5Ö5Ö¦5Ö 5Ö#v#v¦#v #v:V–l tąö6ö5Ö5Ö¦5Ö 5ÖaöˆŽ$$If–ˆ!vh5Ö5Ö¦5Ö 5Ö#v#v¦#v #v:V–l tąö6ö5Ö5Ö¦5Ö 5Öaöˆ’$$If–<!vh5Öj5Ö¦5Öģ5Ö¼#vj#v¦#vģ#v¼:V–l”1 tąö6ö5Öj5Ö¦5Öģ5Ö¼aö<Ž$$If–<!vh5Öj5Ö¦5Öģ5Ö¼#vj#v¦#vģ#v¼:V–l tąö6ö5Öj5Ö¦5Öģ5Ö¼aö<Ž$$If–š!vh5Ö 5Ö¼5Ö 5Ö¼#v #v¼#v #v¼:V–l tąö6ö5Ö 5Ö¼5Ö 5Ö¼aöšŽ$$If–š!vh5Ö 5Ö¼5Ö 5Ö¼#v #v¼#v #v¼:V–l tąö6ö5Ö 5Ö¼5Ö 5Ö¼aöšŽ$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö 5Ö#vj#vŠ#v #v:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö 5Öaö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖŠ5Ö 5Ö#vj#vŠ#v #v:V–l tąö6ö5Öj5ÖŠ5Ö 5Öaö<x$$If–X!vh5Ö05Öx5Ö#v0#vx#v:V–l tąö6ö5Ö05Öx5ÖaöXx$$If–X!vh5Ö05Öx5Ö#v0#vx#v:V–l tąö6ö5Ö05Öx5ÖaöX€$$If–¤!vh5Ö 5ÖT5Ö 5Ö #v #vT#v :V–l tąö6ö5Ö 5ÖT5Ö aö¤€$$If–¤!vh5Ö 5ÖT5Ö 5Ö #v #vT#v :V–l tąö6ö5Ö 5ÖT5Ö aö¤Ž$$If–<!vh5Öj5ÖÖ5Öģ5Ö #vj#vÖ#vģ#v :V–l tąö6ö5Öj5ÖÖ5Öģ5Ö aö<Ž$$If–<!vh5Öj5ÖÖ5Öģ5Ö #vj#vÖ#vģ#v :V–l tąö6ö5Öj5ÖÖ5Öģ5Ö aö<€$$If–Ü!vh5Öģ5Ö„5Öģ5Öģ#vģ#v„#vģ:V–l tąö6ö5Öģ5Ö„5ÖģaöÜ€$$If–Ü!vh5Öģ5Ö„5Öģ5Öģ#vģ#v„#vģ:V–l tąö6ö5Öģ5Ö„5ÖģaöÜ€$$If– !vh5Ö 5Ö 5Öģ5ÖT#v #vģ#vT:V–l tąö6ö5Ö 5Öģ5ÖTaö €$$If– !vh5Ö 5Ö 5Öģ5ÖT#v #vģ#vT:V–l tąö6ö5Ö 5Öģ5ÖTaö m$$If–!vh5Ö¦5Ö¦5Ö85Ö8#v¦#v8:V–l tąö6ö5Ö¦5Ö8m$$If–!vh5Ö¦5Ö¦5Ö85Ö8#v¦#v8:V–l tąö6ö5Ö¦5Ö8x$$If–¤!vh5Öä5Öą5Öp#vä#vą#vp:V–l tąö6ö5Öä5Öą5Öpaö¤x$$If–¤!vh5Öä5Öą5Öp#vä#vą#vp:V–l tąö6ö5Öä5Öą5Öpaö¤]$$If–!vh5ÖL5Ö#vL#v:V–l tąö6ö5ÖL5Ö]$$If–!vh5ÖL5Ö#vL#v:V–l tąö6ö5ÖL5Öˆ$$If–!vh5Öė5Öė5Öė5Öė5Öģ#vė#vģ:V–l” tą 6`”Ā”“ö6ö”“5Öė5Öģˆ$$If–!vh5Öė5Öė5Öė5Öė5Öģ#vė#vģ:V–l” tą 6`”Ā”“ö6ö”“5Öė5Öģˆ$$If–!vh5Öė5Öė5Öė5Öė5Öģ#vė#vģ:V–l”; tą 6`”Ā”“ö6ö”“5Öė5Öģˆ$$If–!vh5Öė5Öė5Öė5Öė5Öģ#vė#vģ:V–l”š tą 6`”Ā”“ö6ö”“5Öė5Öģ¬$$If–!vh5Ö—5Ö.5Ö85Ö85Ö85Ö+#v—#v.#v8#v+:V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5Ö—5Ö95Ör/Ö ’¶$$If–!v h5Ö—5Ö.5Ö5Ö5Ö5Ö5Ö5Ö5Ö 5Ö #v—#v.#v #v :V–l4 tąö6ö+Ö+Ö5Ö—5Ö 9%kdW:$$If–l4ÖÖą ”’+Y u ‘­Éå," — 999999999 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’4Ö4Ö laö©$$If–!v h5Ö—5Ö.5Ö5Ö5Ö5Ö5Ö5Ö5Ö 5Ö #v—#v.#v #v :V–l tąö6ö5Ö—5Ö 9"kd6=$$If–lÖÖą ”’+Y u ‘­Éå,"—999999999 tąÖ0’’’’’’ö6ööÖ(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’Ö(’’’’’’’’’’4Ö4Ö laöv$$If–!vh5Öė5Öė5ÖĀ#vė#vĀ:V–l4”į tąö6ö+Ö+Ö5Öė5Ö†$$If–!vh5Öė5Öė5Öė5Öė5Öģ#vė#vģ:V–l4”X tąö6ö+Ö+Ö5Öė5Öģu$$If–!vh5Öė5Öė5Öė5Öė5Öģ#vė#vģ:V–l tąö6ö5Öė5Öģb$$If–` !vh5Öģ5Ö8#vģ#v8:V–l tąö6ö5Öģ5Ö8aö` b$$If–` !vh5Öģ5Ö8#vģ#v8:V–l tąö6ö5Öģ5Ö8aö` ƒ$$If– !vh5Ö¤5Öh#v¤#vh:V–l4 tąöö+Ö5Ö¤5Öh/Ö ’/Ö ’’’’’’’’aö Æ$$If– !vh5Ö¤5ÖĒ 5Ö† 5Ö #v¤#vĒ #v† #v :V–l4 tąöö+Ö5Ö¤5ÖĒ 5Ö† 5Ö /Ö ’’’’’’’’/Ö ’aö Ē$$If– !vh5Ö¤5Öķ5ÖŚ5ÖĆ5ÖĆ5ÖĆ5ÖX#v¤#vķ#vŚ#vĆ#vX:V–l4 tąöö+Ö5Ö¤5Öķ5ÖŚ5ÖĆ5ÖX/Ö ’’’’’’’’aö ±$$If– !vh5Ö¤5Öķ5ÖŚ5ÖĆ5ÖĆ5ÖĆ5ÖX#v¤#vķ#vŚ#vĆ#vX:V–l tąöö5Ö¤5Öķ5ÖŚ5ÖĆ5ÖXaö {$$If–!vh5ÖL5Ö 5Ö 5Ö #vL#v #v :V–l tąö6ö5ÖL5Ö 5Ö {$$If–!vh5ÖL5Ö 5Ö 5Ö #vL#v #v :V–l tąö6ö5ÖL5Ö 5Ö œ@@ń’@ NormalCJ_HaJmH sH tH DA@ņ’”D Default Paragraph FontRi@ó’³R  Table Normalö4Ö l4Öaö (k@ō’Į(No List4 @ņ4 }²Footer  ĘąĄ!.)@¢. }² Page Numberjš@³j Ez€ Table Grid7:VÖ0’’’’’’¢ń(’’’’CS¢Ų²ęUfž .@ @PPmPnP‚PœPÆPÄPÖPóPQQ+QFQ^Q_QaQĒQČQüQžQ R8RPRgR‰R”R«RĀRŁRšR SS2SIS`SwSšS§SøS¹SŗSTT+T>TPTgTzT–T§T·TĘTÕT÷TųTłTµU¶UŠUčUV#V;VTVkV‰VŖVÄVŚVśVūVüVjWlWWØWæWŚWöWX3XKXsX‹X”XĮXĆXY[Z[}[~[©[Ė[ó[!\H\{\ø\å\]]9]b]c]†]‡]ˆ]z^{^”^¬^Ń^ń^ _$_?_Y_s_Ž_Ŗ_Ė_ļ_š_```ƒ`„`…`†`‡`Ž```ž`¦`§`Ž`ß`ą`į`ā`ć`ķ`ö`aa a aaa&a'a/a5a6aAaFaKaPaUaVa`aeajaoapa~aƒaˆaa’a—a˜a¢a§a¬a±a²a³aŗaĮaĒaĶaĪaĻaÕaŪaāaćaäaźašaöażabbb bbbbb b$b(b)b*b.b2b6b7b8bc?cAcCcEcGcHcIcNcScUcVcWc[c^ccchcmcncocrcuczc{c|c}c~cc†c‡c–cĖcĢcĶcĪcĻc×cģcķcūcücdd$d,d4d˜^˜_˜`˜a˜ä™Ķ›Ī›œ:œqœrœsœØtŖuŖŖŖU°4±5±`±a±s±Œ±„±¾±×±ū±²/²J²c²²æ²Ń²ģ²³"³=³W³r³³Ø³Ä³“"“5“Q“m“‰“„“Ą“Ü“ų“µ.µgµˆµ›µ®µÉµäµ’µ¶5¶P¶k¶†¶³¶Ć¶ō¶···Õ½)¾K¾y¾›¾Č¾ļ¾š¾æææöĄ÷ĄNĀO³“µ·½ĀÓĀīĀļĀĆĆ!Ć4ĆCĆGĆKĆOĆSĆVĆZĆ^ĆbĆfĆjĆkĆlĆmĆ·Ć˜Ä™ÄżČŅŅŲŲ±Ų²ŲŌŲšŲņŲ Ł(ŁCŁ_Ł{ŁĄŁĮŁßŁūŁŚ3ŚOŚkڇڣڿŚŪŚ!Ū"Ū>ŪZŪvŪ’Ū®ŪŹŪęŪÜÜ:Ü~ÜܛܜܝÜBąCąEąPąXą`ąaą…ą­ąŹąēąėąļąņąöąśąžąįįįį įĀäężźgģqļsļtļ•ļ—ļ¼š½šæšĮšÉšŌšŽšßšäšéšīšóšųšżšńń ńńńń!ń&ń+ń0ń5ń:ń?ńDńIńNńXńYń^ńcńhńmńrńwń|ńń†ń‹ń•ń–ń›ń ń„ń«ń°ńµńŗńæńÄńÉńĻńÕńÖńÜńāńčńīńōńśńņņ ņņņņ ņ&ņ,ņ2ņ8ņ>ņDņJņPņVņ]ņ^ņdņhņlņpņtņyņ}ņņ…ņŠņņ•ņ–ņœņ¢ņØņ®ņ“ņŗņĄņĘņĢņŅņŁņŚņąņęņģņņņųņžņó óóóóó$ó%ó/óHó`óaóbócódóoõpõqõsõzõ~õ…õõ‘õ–õ›õ õ„õŖõ±õøõĄõČõĪõŌõŚõąõęõėõńõ÷õżõöö ö ö ö öļöšöńöČłÉłĖłÜłģłżłś śśśśś"ś'ś,ś1ś6ś;ś@śEśJśRśZśbśjśrśzś‚śŠś’śšś¢śŖś“ś¾śČśŅśÜśęśšśśśūūū"ū-ū8ū9ūzūČūÉūŹūĖūĶżĪżžžž ž/ž=žKžLžTž\ždžlžtž|ž„ž‰žŽž“ž˜žž¢ž§ž¬ž±ž¶ž»žĄžÅžĶžÕžŻžåžķžõž’ž ’’’'’1’;’E’O’Y’c’m’w’’‰’‘’™’”’©’±’»’Å’Ļ’Ł’ć’ķ’÷’ )3=EMU]emu}…”œ¤«³¼ÄĖÓŪÜŻŽIJL_“”•Ø²¼½ĀĒĢŃÖŪąåźļōłž %,3:AHOV]dltu|ƒŠ‘˜Ÿ¦­“»ĀɊ׎ßęķōū ")19AIQRSl¢£¤¬ŗĒŃŅ×Üįęėšõś’     # + 3 ; C K S [ c k s { ‚ Š ‘ ˜   Ø ° ø Ą Č Š Ų ą č š ų      ( 0 8 @ H I J Š ‹ Œ “ ¢ ± » ¼ Į Ę Ė Š Õ Ś ß ä é ī ó ų     $ . 8 B L V ` j r z ‚ Œ –   Ŗ “ ¾ Č Ņ Ü ä ģ ō ü     & / 8 A B C D E F G H K L M ` a f g h m n s t u z { ‡ ˆ  Ž   Æ Ė š   '-.459?FLMTU[`hnovw}‚А‘˜™Ÿ„¬³“»¼ĀĘĒÕÜćźņśŽ78`ahmu“Ö×ŲŁąēļ$-3:@STY^chmrw|‚ˆŽ•œ£Ŗ±·½ĆÉĻÕŪįęėńöü &,28>CHMRW]bgmsy…‹‘—œ”¦«°µŗĄÅĖŃÖŪąåźėģķŖ¹ŗ»½¾ĘĒČŅŁŚāéźł#(-27<AFKPUZ_dipw~…Œ“𔦭“¹ĄĒĪÕŻāēģóś$)07=DKMOQSW\achkmoqsuwy€ˆ–œ¤«²¹ĄĒĪÕÜāéšńóōäåęēšńõö÷ž’   '01DEKLQV[`ejoty~ƒˆ’—œ”ØÆ¶½ÄŹŃŲßęķōū  $(,16:>BFJNRVZ^behkqw{‚†ŠŽ’–šž¢§«Æ“ø½ĀĘŹĻÓ×Üįęėļńō÷ū’  $(,147:=@DGJLNQTWZ\^acegikmoqsuwy{‹‘Ÿ¦­³»ĀɊ׎åģół   ­®łśū&-:DP\]bglquz„ˆ’—šœ £„ØŖ¬®°²“µ¶·d e “ µ ¶ ½ Å Š Ń Ö Ū ą å ź ļ ō ł ž !! !!!!!!&!-!4!;!B!I!P!V!]!d!k!r!x!!†!!”!œ!ž! !¢!§!«!°!µ!¹!¾!Ć!Ē!Ė!Š!Õ!Ś!ß!į!ā!ć!ä!å!0"8#9#‹$Œ$“$ž$¦$Æ$°$µ$ŗ$æ$Ä$É$Ī$Ó$Ų$Ż$ā$ē$ķ$ó$ł$ž$%%%#%+%,%1%6%:%>%C%H%I%J%K%²'@(A(C(F(P(c(k(l(v((Œ(—(£(®(ŗ(Ę(Ņ(Ž(ć(ē(ė(š(õ(ś()))))))ų)ł)ś)ü)***$*%***/*4*9*>*C*H*M*R*S*[*`*e*i*m*r*w*|**†*‡*Ž*“*˜**¢*§*¬*±*¶*»*Ą*Ź*Ļ*Ō*Ł*Ž*ć*č*ķ*ņ*÷*ż*+ +++++ų+ł+g,….†.‡.ˆ.‰.‘.™.š.¬.Ę.ß.’./-/B/e/j/o/r/w/|//„/‰/Ž/“/–/›/ /„/Ø/­/®/Æ/°/#2$2%2-25262;2A2G2I2N2S2V2[2`2a2r2w2|2}2~2'3u34 4 4=4>4‚6ƒ6„6…6†6¦6Ō6Õ6Ö6Ž6ķ6ņ6ś6 77777$7)7.737=7>7C7H7M7R7W7\7a7f7k7p7z7{7€7…7Œ7’7˜7Ÿ7¦7­7µ7¶7½7Ä7Ė7Ń7×7Ż7ć7é7š7÷7’78888"8'8,81868;8E8F8K8P8U8Z8_8d8i8n8s8x8‚8ƒ8ˆ88–88¤8«8±8ø8æ8Ē8Č8Ļ8Ö8Ż8ä8ė8ņ8ų8ž89 9999999 9::):*:2:D:L:]:^:h:r:|:†:‹::•:š:Ÿ:¤:©:®:³:ø:Ā:Ć:Č:Ķ:Ņ:×:Ü:į:č:ļ:ö:ż:; ;;;;;";';-;4;5;<;B;H;N;T;Y;^;c;h;m;w;x;};‚;‡;Œ;‘;–;›; ;„;Ŗ;“;µ;ŗ;»;Ā;É;Š;×;Ž;ę;ē;ī;õ;ü;<< <<<<!<(<)<0<1<2<3<N<O<ŗ>»>¼>ē>č>š>? ??? ?%?*?/?4?>???D?I?N?S?X?]?b?g?h?m?r?w?|??ˆ?‰?Ž?“?˜??¢?©?°?·?ø?½?Ā?Ģ?Ķ?Ņ?×?Ü?į?ę?ė?š?õ?ś?’? @@@@$@%@,@3@:@A@H@O@V@]@d@k@s@z@{@|@}@~@›@œ@@ģBķBīBCC"C3C;CLCMCRCWC\CaCfCkCpCuCzC„C…CŠCC”C™CžC£CØCÆC¶C½CÄCĖCŅC×CŽCäCģCķCōCūCD DDDD/D{D…D†D‹DD•DšDŸD¤D©D®D³DøDĀDĆDŹDŃDŲDßDēDčDīDõDüDE EEEE&E-E5E6E=E>E?E@EÓEŌEÕEtFuFvF©FŖF²FĆFĖFÜFŻFāFēFģFńFöFūFGG GGGG!G(G/G6G=GDGKGRGYG`GaGiGnGsGxG}G‚G‡GŒG‘G–G›G„GŖG±GøGæGĘGĶGŌGŪGāGéGšGųG’GHHH»K¼K½KÖK×K°M±M²MÜMŻMßMąMļMNNDNENJNONTNYN^NcNhNmNrNwNNšNŸN¤N©N®N³NøN½NĀNĒNŃNŅN×NÜNćNźNńNųN’NO OOO#O$O+O2O9O@OGONOSOZOaOhOpOqOxOO„O‰OŽO“O˜OO¢O§O¬O³O“O¹O¾OĆOČOĶOŅOÖOŚOßOäOėOģOńOņOóOōOŃQŅQÓQŁQRR’TUUDUEUMU^UfUwUxU~UƒUˆUU—U˜UU¢UĆUČUĶUŅU×UÜUįUėUģUńUöUūUVVVVVV V!V&V+V0V5V:V?VDVIVNVSVZV[V`VfVkVpVqVvV{V€V…VŠVV™VšVŸV¤V©V®V³VøV½VĀVĒVĢVÖV×VÜVįVęVėVšVõVśV’VW W WWWW W%W*W1W8W?WFWNWOWTWYW^W_W`WaW|W}W~WWYY5Y6Y>YOYWYhYiYnYsYxY}Y‚Y‡YŒY‘Y–Y›Y Y„YŖY“YµYŗYæYÄYÉYĪYĻYŠYÕYŚYßYäYéYīYóYųYżYZZ ZZZZ Z'Z.Z3Z8Z9Z>ZCZHZMZRZ\Z]ZvZ{Z€Z…ZŠZZ”Z™ZžZ£Z­Z®Z³ZøZ¹Z¾ZĆZČZĶZŅZŁZŚZßZäZéZīZóZųZżZ[[ [[[[[[ [!["[—\˜\™\š\Ō\Õ\Ö\Ž\ā\ń\]]] ]]]]]$]*]0]6]<]B]H]N]T]Z]`]f]l]r]x]}]‚]‡]Œ]‘]–]›]œ]]LdMdedfd d”d©dŗdĀdÓdŌdßdädédīdódųdżdeeeeeee"e'e,e1e6e;e@eJeOeTeYe^ecehemerewe|eƒeŠe‘e˜ee¢e§e®e³eøeæeĒeČeįeęeėešeõeśe’ef ffffff f!f#f$f+f2f7f™E™I™P™S™Z™]™d™g™h™p™|™Š™‘™š™£™¬™“™»™Ā™ș̙ϙЙԙיڙݙą™ć™å™č™ķ™ń™ņ™÷™ü™šš ššššš š!š%š)š.š2š6š:š>šBšGšKšLšQšVšZš_šcšgšlšqšušyšzš~š‚š‡š‹šš“š—š›š š¤š„šŖšƚ³šøš¼šĮšƚ˚ϚӚԚؚܚįšåšéšķšńšõšśšžš’š› › ›››››"›#›'›)›*›.›2›6›:›>›B›F›J›K›L›M›h›z›{› `”q£į„”©į©$ŖgŖØŖ©Ŗ¬¬¬ ¬!¬/¬0¬=¬B¬q¬r¬s¬t¬Ь‹¬’¬¬£¬®¬Ƭ¹¬ƬͬÕ¬ݬå¬é¬ķ¬ń¬õ¬ł¬ż¬­­ ­ ­ ­­ķ­ī­õ­÷­ų­ż­®® ®®®® ®%®*®+®,®—ƘƙƚƢÆįÆāÆćÆäÆņÆóÆ ° °"°#°$°1°;°B°J°Q°Y°Z°_°d°i°n°s°x°{°~°°„°‡°а°°“°–°™°œ°Ÿ°¢°„°ذ«°®°±°“°·°ŗ°½°Ą°ưʰɰ̰ϰҰÕ°Ų°Ū°ްį°ä°å°ę°ē°_²ø@¹Ė»DĄ*Į+Į7Į?ĮGĮOĮPĮXĮ{Į‚Į‰ĮĮ–ĮĮ¤Į„Į¦Į§ĮØĮ ÄŃÄŅÄÓÄńÄņÄlőŲÅĘ^ŌźÕmŻnŻ™ŻšŻ©ŻŖŻŃŻŽŽŹŽ8ß¬ß ąÉąwįxįį‘įéįźįłįśį9āwā¼āęāać­ćūćcäĮäåTååę‘ęēäē čŖčRéSédéeéšéŁéź>ź–ź'ėsėŖėģZģČģ_ķ”ķ•ķ©ķŖķųķEīƒī„ī•ī–ī÷īEļŪļÜļėļģļFšGšš‘š’ššš›šÜšŻšzńń‡ńń‘ń’ńžńŸń ń£ń˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ © 0€€ © 0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ © 0€€ © 0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜ 0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ © 0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ © 0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ™0€€ © 0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜ 0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ™0€€ © 0€€ © 0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ™0€€ © 0€€ © 0€€ © 0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€© 0€€€© 0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ © 0€€ © 0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ ˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€˜0€€x˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€Ø˜0€€˜0€€Ø˜0€€x˜0€€˜0€€Ø˜0€€Ø©0€€š©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€š ©0€€š ™0€€ō © 0€€š © 0€€š ©0€€€©0€€š ©0€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ ©0€€š©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ō ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€©0€€š ©0€€ ™0€€ō ©0€€š©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ō ˜0€€ų€˜0€€Ø˜0€€©0€€š©0€€€©0€€ ©0€€ ™0€€ō © 0€€š ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ © 0€€š ©0€€š ©0€€š ©0€€š ©0€€š ©0€€ ©0€€ ™0€€ō ©0€€š©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€€©0€€ ™0€€ō ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€°˜0€€°˜0€€ø˜0€€ø˜0€€x˜0€€x©0€€š ©0€€ ©0€€ ©0€€ ™0€€ō ©0€€š©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ©0€€€©0€€ ™0€€ō ˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€Ą˜0€€˜0€€˜0€€€˜0€€Ą˜0€€˜0€€Ą˜0€€˜0€€Ą˜0€€˜0€€x˜0€€Š˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€Ų˜0€€Ų˜0€€x˜0€€Ų˜0€€˜0€€Ų˜0€€Ų˜0€€˜0€€x˜0€€Ų˜0€€ą˜0€€˜0€€ą˜0€€˜0€€ą˜0€€x˜0€€ą˜0€€x˜0€€˜0€€ą˜0€€˜0€€ą˜0€€€˜0€€ą˜0€€x˜0€€ą˜0€€€˜0€€˜0€€x˜0€€ą˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€˜0€€č˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€č˜0€€č˜0€€x˜0€€x˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€č˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€č˜0€€č˜0€€č˜0€€x˜0€€č˜0€€č˜0€€˜0€€˜0€€€˜0€€x˜0€€€˜0€€č˜0€€č˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€č˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜@0€€€˜@0€€€˜@0€€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€€0(Į”Š Ń !!!!&!œ!į!ā!$*%*>*C*H*M*[*±*¶*»*Ą*++®/Æ/°/#2$2%2G2`2a277n8s8ƒ8ˆ899ūFGG GŒG‘G–G›GcNhNmNrNøN½NĀNĒN>ZCZHZMZ”Z™ZžZ£Z,e1e6e;e’ef ff¼Œ½Œtuq¬r¬t¬Ь‹¬’¬¬®¬Ƭ£ń;00ą ];00ą Õ ;00ą L];00;00{00 ;00 ;00 /0'd ;0 0ą Ō^.š0€€ E¶{ ;0 0ą e.;0 0;0 0š0€€;0 0 ;00ą Ø1.;00{00{00;0 0ą |_š0€€ E¶{ ;00ą šmu;00;00{00€{00€{00ČĶ{00ČĶ{00°  ōCuF_ > Ą D ų Ä ;00ą ģnuš0€€ o¶{ ;0!0ą ”Ö¤;0!0€;0!0€;00 ;00ą ģnuš0€€ o¶{ {0 0ą.{0 0{0 0š@0€€{00ą.{00{00{00{0 0ą.{0 0{0 0š@0€€{00ą.{00{00{00{0 0ą.{0 0{0 0š@0€€{00ą.{00{00{00{0 0ą.{0 0{0 0š@0€€{00ą.{00{00{00{00\ąĀD ¼4 ō œ ° „ {00\ąvF °6 ¬ 4 Ō ˜ ;0K0˜ ”Š”˜0€€  ¶{  ;0M0˜ ĢŠ”;0M0€ ;0M0 ˜0€€€;0K0 ;0K0˜ ”Š”˜0€€  ¶{ š€€ '¶{ Ā=\&i×m…;“§–†”³µ£æ†ĀWĖ Žąčė3ń§Ų ąr|(0/&8ÓF‘LÜRGYPbuiHm9u˜}ˆșR¬æŅĪĘÜ®ō†²ż $*,.0357:AIPdis}ˆ•œ¤­µ»ĮÉŅŁŚāé÷ūü+Yŗ[ś^åd„hąh5i6iĪilŌ%SJŹ =fTĆČé1ńHW„Y • ?!ß!m"•'“'_(ļ(r)i+ń+ž,-…-ć-u.Ž/ó/6061l12c2(5U5Ź5¤9`:š:§;.<’<ūA†B!C©EŌEšE÷IƒJ²JQKöKLžMšMŒNO¤O[R”RS¼SļSĄVéV’WwX±XźYQZńZs[K_øaėa¦bAchcėhi½iJjŅj†lŻlbmnˆn ptpžpqxbxęxŒy z°|é|^}Ź}K~i~µˆ€‚żŸ0 J s å ģ š Ƭ½¬Y­Ź­?®¦®żĄhĮ—ĮēĮĢĀĆæÄÅ7ÅBÅžÅĀÅÅÅŲcŲ’Ūāür Nž     !"#%&'()+-/124689;<=>?@BCDEFGHJKLMNOQRSTUVWXYZ[\]^_`abcefghjklmnopqrtuvwxyz{|~€‚ƒ„…†‡‰Š‹ŒŽ‘’“”–—˜™š›žŸ ”¢£„¦§Ø©Ŗ«¬®Æ°±²³“¶·ø¹ŗ¼½¾æĄĀĆÄÅĘĒČŹĖĢĶĪĻŠŃÓŌÕÖ×ŲŪÜŻŽßąįćäåęēčźėģķīļšńņóōõöųłś’ !•!’•€*+45<=ADEGPQRSUWabj”¢„§³“¼ĻÖŁŪŻéźō#%-.«°³“¶åęčéö÷ū()23FSVZ[defhwx—™    "su€ˆ‹st|ÜŽ½¾Éʐ‘äę Š ‹    * + ¦ §    Ž Ŗ ¬   ¬ ® ā ć \ ] ‚ ƒ  ‘ ’ )*DEjlƒ…Ž„¦ĀĆŪÜćä+-JKceĘĒŽĢĪļšśū!"NP‰ŠŲŚAC¦§°±ŗ¼/0XY=?Z[~ ”ŽßæĄČŹ23=>ßą#$]^Ž»½ŹĖāä  ¹ŗĘĒŠŃ12DE`aŽĪŠŚŪąāūü  % & . / H I Ė Ģ Ū Ü [!\!"" "!")"+"N"O"Y"Z"®"°"Ņ"Ó"¦#§#&$'$ó$õ$ž$% % %/%0%F%H%|%}%µ%¶%¾%æ%Ī%Š%F&G&s&u&–&˜&¶&ø&Ś&Ü&C'E'`'b'¼'½'V(W(×(Ų( ))))-)/)J)K)P)Q)f)h)x)z)É)Ź)'*(*F*G*‹**Ā*Ć*ķ*ļ*&+'+†+‡+Į+Ā+ć+å+%,(,/,2,N,O,\,],b,c,ī,š, - -B-D-‘-’-.ƒ.%/&/X/Z/Ż0Ž0Œ1Ž1ä1å1220232@2A2¦2§2Ŗ2«2,3.3ņ3ō355×5Ł5666ž6Ó6Ō6”7£7©7Ŗ7ą7į7O8P8z9|9ž9:~:€:ƒ:„:½:¾:Ģ:Ī:.;/;:;<;L;M;Ō;Ö;£<„<²<³<ų<ł<#=%=p=q=">#>m>n>­>Æ>f?g?²?³?Ą?Ā?ś?ū?@ @=@?@G@I@ƒ@„@Ļ@Š@zA|AuBvB¢B¤B×BŲB!C"C:CN?NhNjN±N³N O O;OQ@QTQWQYQ[Q]QbQĘQÉQŠQŅQāQćQūQ’QRRRRRRR!R&R(R+R.R3R4R7R9R>R@RDRFRKRLRORQRgRhRmRnRrRzRƒR„R‰RŠRRR”R•RšR›RŸR”R¦R§R«R¬R±R²R¶RøR½R¾RĀRĆRČRÉRĶRĻRŌRÕRŁRŚRßRąRäRęRėRģRšRńRžRSSS SSSSSS-S.S2S3S8S9S=S?SDSESISJSOSPSTSVS[S\S`SaSfSgSkSmSrSsSwSxS}S~S‚S‹S”S•SšS›S S”S„S­S²S³SøS»SéSźSķSīSTTTT T!T*T,T6T8T9T:T>T?THTJTKTLTPTQT`TaTbTcTgThTrTtTuTvTyT{TTT‘T’T–T—T”T£T§TØT±T³T·TøTæTĀTĘTĒTĻTŃTÕTÖT÷TśTUUkUmU–U—UšU›UµU·UĆUĘUĒUČUĖUĢUŠUŃUÜUŽUßUąUćUäUčUéU÷UūUžU’UVVVVVV#V$V.V4V6V7V;VYÕYÖYéYģYF[G[O[P[V[^[}[[“[š[ž[„[©[Ŗ[µ[¼[Ą[Ē[Ė[Ģ[Ś[ć[ę[š[ó[ō[\\\\ \"\,\8\:\E\G\I\d\j\l\y\{\|\Ø\¶\·\¹\Č\Õ\×\į\ä\ę\ś\ż\’\]]] ]]]]]]']5]8]:]Q]^]a]o]s]u]v]]ƒ]„]…]‰]Ž]ß]ü]ż]^^-^.^1^2^z^}^‡^Š^‹^Œ^^^”^–^”^¢^£^¤^§^Ø^¬^®^Ę^Ē^Č^É^Ģ^Ķ^Š^Ó^ä^é^ģ^ķ^ń^ó^ü^___ _ ____ _$_&_0_7_:_;_?_A_I_Q_T_U_X_[_c_k_n_o_r_u_}_†_‰_Š_Ž__š_¢_„_¦_©_¬_Ā_Ć_Ę_Ē_Ź_Ķ_ą_å_ę_ē_ź_ė_ī_ó_ų_ż_’_```````'`(`l`m`s`t``‡```¤`»`Ü`ć`ė`ķ`õ`ö`’`a a aaa%a'a.a/a4a6a@aAaEaFaJaKaOaPaTaVa_a`adaeanapa}a~a–a˜a°a³a¹aŗaĄaĮaĘaĒaĢaĻaŌaÕaŚaŪaįaäaåaęaėaģańaņaųałaža’abbbb b bbbbbb b#b$b'b*b5b8bKbNbYb[b]b^b`babcbdbfbibtbwbŠbb˜bšbbžbŸb b”b¢b¤b§bÆb²bµbŗbĮbÄbŹbŠbŃbŅbÓbŌbÕbÖb×bŚbŽbåbēbżbccc c c c c ccccc!c7c=c?c@cAcBcCcDcEcFcScTcWc^cocucc†c‡c•c®cŹcĻcÖc×cėcķcścücddNdPdSdTd[d\dcdddkdldsdtdwdydŒdŽdŸd”d²d“dÄdĖdÕd×deeIeJeUeVeXeYe]e^eyeze’e”e™ešeŅeÓe×eŲeŚeŪeńeņeōeõeEfFfÉfŹf;g>gWgXg[g\ghgigÆg°gągįgägågńgņgżg’gFhHh§hØhČhÉhiiIiJi€ii…i†i—i˜i¦i§iÆi±iŗj½j*k+k›lœlµl¶l½l¾lėlģlmmumvm»m¼mĄmĮmĖmĢmŁmŚmnn!n"nŠn‹nŽnn™nšnžnŸn”n¢nĘnČnēnčnoooo+o,o0o1oŲoŁoņoóoüożopp:pˆ@ˆEˆGˆKˆMˆSˆUˆYˆeˆkˆmˆqˆsˆyˆ{ˆˆˆ†ˆˆˆŒˆŽˆ“ˆžˆ„ˆ°ˆ±ˆ²ˆµˆ¶ˆ¹ˆ½ˆöˆłˆ‰‰#‰%‰)‰+‰1‰2‰6‰8‰>‰@‰D‰F‰L‰M‰Q‰S‰Y‰[‰_‰a‰g‰h‰l‰n‰t‰v‰z‰|‰‚‰ƒ‰‡‰‰‰‰‘‰•‰—‰‰ž‰¢‰¤‰©‰«‰Æ‰±‰¶‰ø‰¼‰¾‰Ä‰Ę‰Ź‰Ģ‰Ń‰Ó‰×‰Ł‰ß‰į‰å‰ē‰ģ‰ī‰ņ‰ō‰ś‰Š ŠŠŠŠŠ'Š.Š9Š:Š;ŠAŠDŠHŠJŠOŠQŠUŠWŠ]Š_ŠcŠeŠjŠlŠpŠrŠxŠzŠ~Š€Š†Š‡Š‹ŠŠ“Š•Š™Š›Š”Š¢Š¦ŠØŠ®Š°Š“Š¶Š¼Š½ŠĮŠĆŠÉŠĖŠĻŠŃŠ×ŠŲŠÜŠŽŠäŠęŠźŠģŠņŠóŠ÷ŠłŠ’Š‹‹‹ ‹‹‹‹‹‹ ‹"‹(‹)‹-‹/‹5‹7‹;‹=‹C‹D‹H‹J‹P‹Z‹a‹m‹t‹}‹„‹‹‹‘‹—‹›‹Ÿ‹”‹§‹Ø‹¬‹®‹“‹¶‹ŗ‹¼‹Ā‹Ć‹Ē‹É‹Ļ‹ß‹Œ ŒŒŒŒŒŒŒ%Œ'Œ+Œ-Œ3Œ;ŒDŒMŒNŒOŒUŒWŒ[Œ]ŒcŒeŒiŒkŒqŒsŒwŒyŒŒŒ…Œ‡ŒŒŽŒ’Œ”ŒšŒœŒ Œ¢ŒØŒŖŒ®Œ°Œ¶ŒæŒČŒŃŒŁŒŽŒ3567:;ko‚ŒŽ“”›œŸ”«¬­®±²¹ŗ½ĄŹĶŠŃŲŁģķ!Ž"Ž;Ž<Ž }~¦§46<?EHNQW^fhpqxz’“”•˜™ ”¢£¦§®µ¶·ŗ»ĀĆĶęēčėģóųūü‘ ‘ ‘ ‘‘‘‘‘/‘0‘6‘8‘9‘:‘=‘>‘E‘K‘L‘M‘P‘Q‘X‘Y‘n‘€‘ƒ‘„‘Š‘‘“‘”‘š‘„‘Ø‘©‘­‘®‘°‘¹‘ґӑԑՑّؑݑޑź‘ė‘ī‘ļ‘ó‘ō‘’’’’ ’’t’u’€’‚’‹’Œ’„’§’Æ’°’Ę’Ē’`“a“¦“Ø“Ŗ“«“®“Æ“·“ŗ“””k”m””ƒ”×”ć”蔕••••'•(•1•2•;•=•y•z•³•ø•––––"–$–A–E–N–j–€–ƒ–‹–Œ–––—–„–¦–»–¼–Ā–Ć–ü–ż–——————”—£—ø—¼—É—Ķ—Ļ—Š—Ó—Ō—ė—ī—ó—õ—˜˜˜˜˜˜4˜8˜>˜?˜T˜X˜^˜b˜ō˜ö˜¢™£™“™µ™ø™ŗ™½™¾™Ö™×™ā™å™^š`šĶ›Ļ›œœ œœœ1œ9œ;œCœHœKœLœPœiœpœtœōœõœ &'67=@LW^_ijmnxyƒ…‹Œ‘’›œŸ”©Ŗ¬­°±øŗžž¢ž£žśžūžPŸQŸuŸwŸ·Ÿ¹ŸōŸõŸ ” ”””””-”.”2”3”O”P”J¢K¢Ģ¢Ķ¢×¢Ų¢ņ¢ó¢ż¢ž¢££££)£+£0£1£9£;£|£~£Ō£Õ£¤¤“„¶„E¦F¦O¦Q¦Z¦[¦Į¦Ā¦ā¦ä¦y§{§€§§å§ē§ Ø!Ø(Ø)ØkØl،؏Ø1©2©r©s©Ź©Ģ©ō©õ©sŖvŖŖ‘ŖĪ«Š«ć«å«¬¬ˆ¬Š¬ß¬į¬w­x­>®@®Z®[®ÆÆŠÆŃÆŽÆßư°T°V°…°‡°Œ°°Ē°Č°3±5±:±=±D±E±H±I±J±K±R±S±`±a±d±g±k±m±r±t±x±z±}±€±„±†±‹±±‘±“±–±™±±Ÿ±¤±¦±Ŗ±¬±Æ±²±¶±ø±½±æ±Ć±Å±Č±Ė±Ļ±Ń±Ö±Ų±Ü±Ž±į±ä±č±ō±ś±ü±²²²² ²²²²²²²"²&²(².²0²4²6²:²=²A²C²I²K²O²Q²T²W²[²]²b²d²h²j²n²…²Œ²–²œ²¦²­²ŗ²¾²Å²É²Ė²Š²Ņ²Ö²Ų²Ü²ß²ć²å²ė²ķ²ń²ó²ų²ū²’²³³ ³ ³³³³³³!³#³'³)³.³1³5³7³<³>³B³D³H³K³O³Q³V³X³\³^³c³f³j³l³q³s³w³y³~³³…³‡³Œ³Ž³’³”³™³œ³ ³¢³§³©³­³Æ³“³·³»³½³Ć³Å³É³Ė³Š³ę³ķ³ś³“ “““!“(“,“.“4“6“:“<“A“D“H“J“P“R“]“`“d“f“l“n“y“|“€“‚“ˆ“Š“•“˜“œ“ž“¤“¦“±“““ø“ŗ“æ“Į“̓ϓӓՓۓݓč“ė“ļ“ń“÷“ł“µµ µ µµµµ"µ&µ(µ-µ/µ:µPµWµ_µfµpµˆµŽµ’µ”µšµ”µ„µ§µ­µÆµŗµ½µĮµĆµČµŹµÖµŲµÜµŽµćµåµńµóµ÷µłµžµ¶¶¶ ¶¶¶¶¶¶¶!¶&¶)¶-¶/¶4¶6¶:¶<¶A¶D¶H¶J¶O¶Q¶U¶W¶\¶_¶c¶e¶j¶l¶p¶r¶w¶z¶~¶€¶…¶‡¶‹¶¶’¶š¶£¶¬¶²¶“¶ø¶ŗ¶æ¶Ģ¶Ó¶ß¶å¶č¶ģ¶ī¶ó¶ś¶ž¶·· ···>·?·B·C·^·_·Ė·Ķ·ł·ū·øøEøFøZø\ø—ø˜ø£ø¤ø­øÆø¶øøøłøśø ¹ ¹.¹0¹Y¹Z¹†¹‡¹Š¹‹¹—¹˜¹¶¹·¹Š¹Ń¹ę¹ē¹ŗŗŗŗĀŗĆŗĶŗŠŗöŗ÷ŗ»»»»Ō»Õ»¼¼¼¼ ¼!¼A¼B¼*½+½W½Y½‰½‹½Œ½½½‘½³½µ½Ō½Ö½ō½õ½¾¾¾¾8¾9¾<¾=¾A¾F¾l¾m¾q¾u¾¾Ž¾’¾–¾»¾¼¾Ą¾Å¾ć¾ä¾č¾ģ¾ļ¾ń¾ų¾ł¾ś¾ū¾ž¾’¾ææ2æ3æģæķæ7Ą9ĄMĄOĄŠĄŒĄĻĄŠĄōĄłĄĮ ĮLĀPĀ‰ĀŠĀ±Ā·Ā¼Ā½ĀŅĀÓĀķĀļĀ’ĀĆĆĆĆĆ!Ć-ĆBĆCĆUĆVĆiĆnƶƷƹĆįĆäĆåĆ)Ä+Ä5Ä6Ä:Ä<ĘĚĶķÄŲÄŁÄēÄčÄĘ Ę@ĘAĘNĘPĘgĘhʌʎĘģĘķĘĒ Ē:Ē<ĒĒŽĒćĒåĒ÷ĒłĒČČČ Č:Č<ČÅČĒČüČ’ČÉÉ*É,ÉoÉpÉ~ɀÉtŹvʓʕŹĆŹÄŹ÷ŹłŹįĖāĖ Ģ ĢĢĢ2Ģ3ĢLĢN̶̷̑̒ĢĀĢĆĢŲĢŁĢėĢģĢĶĶLĶMĶfĶgĶįĶāĶūĶżĶĪĪ+Ī,ĪxĪzΐБŠJŃKŃqŃrяѐѓєŃŲŃŁŃēŃčŃŅŅmŅnŅĶŅĪŅJÓLÓWÓXÓÜÓŻÓņÓóÓšŌ›ŌīŌļŌŒÕŽÕ“ÕµÕ¾ÕæÕŠÕŃÕįÕćÕmÖnÖoÖpÖ¹ÖŗÖŽŲ“Ų±Ų³ŲĆŲÄŲĢŲĪŲÓŲŌŲŽŲåŲļŲóŲ÷ŲłŲžŲŁŁŁ ŁŁŁŁŁŁ!Ł"Ł'Ł)Ł-Ł/Ł4Ł6Ł;Ł=ŁBŁDŁHŁJŁOŁQŁVŁXŁ^Ł`ŁdŁfŁkŁmŁrŁtŁzŁ‚ŁŠŁ•Ł›Ł§Ł­Ł¹ŁæŁĀŁĘŁČŁĶŁŃŁÖŁŲŁŽŁąŁäŁęŁėŁķŁņŁōŁśŁüŁŚŚŚ ŚŚŚŚŚŚŚ#Ś%Ś*Ś,Ś2Ś4Ś8Ś:Ś?ŚAŚFŚHŚNŚPŚTŚVŚ[Ś]ŚbŚdŚjŚlŚpŚrŚxŚyŚ~Ś€Ś†ŚˆŚŒŚŽŚ”Ś•ŚšŚœŚ¢Ś¤ŚØŚŖŚ°Ś±Ś·ŚøŚ¾ŚĄŚÄŚĘŚĢŚĶŚÓŚŌŚŚŚęŚżŚ ŪŪŪ Ū#Ū/Ū0Ū6Ū7Ū=Ū?ŪKŪLŪRŪSŪYŪ[ŪgŪhŪnŪoŪuŪwŪƒŪ„ŪŠŪ‹Ū‘Ū“ŪŸŪ Ū¦Ū§Ū­ŪÆŪ»Ū¼ŪĀŪĆŪÉŪĖŪ×ŪŲŪŽŪßŪåŪēŪóŪōŪśŪūŪÜÜÜÜÜÜÜÜ+Ü,Ü2Ü3Ü9ÜBÜOÜSÜ[ÜdÜlÜuÜ}Ü€ÜŒÜÜ“Ü”ÜšÜžÜÆÜ°ÜķÜīÜŻŻŻŻŻŻ,Ż-Ż8Ż9Ż~ŻŻūŻüŻDŽFŽQŽSŽgŽhŽ{Ž|ŽÄŽÅŽąŽāŽCßEßaßbߒߓߚߛßķßīßAąEąOąPąWąXą_ąaąęąēąźąėąīąļąńąņąõąöąłąśążąžąįįį įįįįgįiįį‚įį‘įÜįŻį{ā}āććaćcćøć¹ć¼ć½ćĄćĀćķćļćņćóćöćųć ä äääaäbäĄäĆäęäēäsåtåå“åÕåÖåźåėåęęcźdź‘ź’ź„ź§ź¾źæźÕźÖźūź’ź ė ėėėėė*ė,ė/ė0ė4ė5ėDėFėIėJėNėPėgėiėlėmėqėrė‚ė…ėŒėė˜ėšėœėė”ė¢ė­ėÆė±ė²ė¹ėŗėĒėČėŅėÓėŁėÜėüėżėģģģģ)ģ*ģ5ģ7ģ9ģ:ģ>ģ@ģHģJģLģMģQģRģ^ģ`ģaģbģfģhģ¶ģøģŗģ»ģæģĄģÓģŌģŲģŁģāģäģåģęģźģėģ«ķ¬ķŽīąī.ļ/ļ7ļ8ļAļBļpļuļ”ļ˜ļįļćļńļņļš š$š%šGšHš»šĮšČšÉšÓšŌšŻšßšüšżšńńWńYń•ń–ńšń›ń¹ńŗń¾ńæńČńÉńŌńÖń’ńņņņ=ņ>ņCņDņUņVņ\ņ^ņcņdņ|ņ}ņ„ņ…ņ‰ņŠņŽņņ”ņ–ņæņĄņŲņŚņóó#ó%ó.óAóGóYó_óeójókóoópóxóyó¬ó­ó®óÆóąóįóäóåóō ōōō5ō7ō;ō>ōKōLōRōSōjōlōōō†ō‡ōnõsõyõzõ}õ~õ„õ…õõ‘õ©õŖõ°õ±õæõĄõĶõĪõÓõŌõåõėõšõńõö ö"ö#ö7ö8öŸö”öķöņö÷÷Ä÷Ę÷gųiųųųZł[ł«ł¬łæłĄłĒłŌłŪłāłėłģłūłżłś ś śśQśRś…ś†śśŽś•ś–śśžś„ś¦ś©śŖś«ś¬ś³ś“śµś¶ś¹śŗś½ś¾śæśĄśĆśÄśÉśŹśĶśĪśÓśŌś×śŲśŪśÜśŻśŽśįśāśēśčśėśģśńśņśõśöśūśüś’śūūū ū ūūūūūūūūūūū!ū"ū$ū%ū(ū)ū,ū-ū/ū0ū7ū9ūBūUūWūXū[ū\ū_ū`ūoūqūrūuūvūyūzūžūČūĢūĢżĻżžžž"ž%ž&ž-ž3ž<ž>žDžEžIžLžSžTž[ž{ž|žƒž„žˆž‰žž§ž«ž¬ž°ž±žµžÄžÅžČžÉžĢžĶžŠžŃžŲžŁžąžįžčžéžģžķžšžńžöž÷žśžūž’’’’ ’ ’’’’’’’’’’"’#’&’'’(’)’,’-’0’1’2’3’6’7’:’;’<’=’@’A’D’E’F’G’J’K’N’O’P’Q’T’U’X’Y’Z’[’^’_’b’c’d’e’h’i’l’m’n’o’r’s’v’w’x’y’|’}’€’’„’…’ˆ’‰’Œ’’’‘’”’•’˜’™’œ’’ ’”’¤’„’Ø’©’¬’­’°’±’²’³’¶’·’ŗ’»’¼’½’Ą’Į’Ä’Å’Ę’Ē’Ź’Ė’Ī’Ļ’Š’Ń’Ō’Õ’Ų’Ł’Ś’Ū’Ž’ß’ā’ć’ä’å’č’é’ģ’ķ’ī’ļ’ņ’ó’ö’÷’ų’ł’ü’ż’     !$%()*+./234589<=@ADEHILMPQTUXY\]`adehilmpqtuxy|}€„…ˆ‰Œ“”—˜›œŸ £¤¦§Ŗ«®Æ²³“µ·ø»¼æĄĆÄĘĒŹĖĪĻŅÓÖ׌ßéźóōśū   !&'+-5689CDOPXY[\degijlnotu‚ƒ‰Š“”œž„¦Ø©¬­±²ø¹»¼ÉŹŠŃÖׯßćäéźšńõ÷łś’  &',-46?AEGIJQRXY]^bcghnpst|}‚ƒŠŒ‘ ”Ø©­®³“ø¹ĆÄĶĪŠŃŽßėķńņõöž’  !#)+-.46>?HIRTVWabghsty{ƒ„‰Š‘”•™š¤„Ŗ«³“¹ŗĀĆĶĪÓŌŚŪŻŽīļö÷  !%&/0:<>?EFJKXY`ajlwxz{†ˆ‹Œ’“¢£¦§®Æ·øæĄÉĖŅÓŲŁßąęēėģńņłś’ "&'./9:CDFGMNTU[^bcilnostxy€ˆ‰Ž‘’–—Ÿ¦§­Æ³“ŗ»ĮĆŹĖŅÓŲŁŪÜāćéėņóõöųł "#*+9:ABG€ƒ„‹Œ‘•›§Ø±²ŗ½ĮĀĘĒĖĢŠŃÕÖŚŪßąäåéźīļóōųłżž    !$%'(+,./23569:<=@ACDGHJKNOQRUVXY\]_`cdghklopsuwx{|~‚ƒ…†‰ŠŒ‘“”—˜š›žŸ”¢„¦Ø©¬­Æ°³“¶·ŗ»½¾ĮĀÄÅČÉĖĢĻŠŅÓÖ×ŁŚŻßåęģķóōśū  !"()0189@AHIP…ˆ‰‘˜™ ¤Ŗ¬øŗĘĒĻŅÖ×ŪÜąįåęźėļšōõłśž’              " # & ' * + . / 2 3 6 7 : ; > ? B C F G J K N O R S V W Z [ ^ _ b c f g j k n o r s v w z { } ~  ‚ „ … ˆ Š Œ   ‘ “ ” — ˜ › œ Ÿ   £ ¤ § Ø « ¬ Æ ° ³ “ · ø » ¼ æ Ą Ć Ä Ē Č Ė Ģ Ļ Š Ó Ō × Ų Ū Ü ß ą ć ä ē č ė ģ ļ š ó ō ÷ ų ū ü ’                  # $ ' ( + , / 0 3 4 7 8 ; < ? @ C D G X ^ ` g h j k z { ƒ „ ‰ Œ ’ “   ¢ Æ ± ¹ ¼ Ą Į Å Ę Ź Ė Ļ Š Ō Õ Ł Ś Ž ß ć ä č é ķ ī ņ ó ÷ ų ū ü ’                    # $ % & ) * - . / 0 3 4 7 8 9 : = > A B C D G H K L M N Q R U V W X [ \ _ ` a b e f i j m n q r u v y z } ~  ‚ ƒ „ ‡ ˆ ‹ Œ  Ž ‘ ’ • – — ˜ › œ Ÿ   ” ¢ „ ¦ © Ŗ « ¬ Æ ° ³ “ µ ¶ ¹ ŗ ½ ¾ æ Ą Ć Ä Ē Č É Ź Ķ Ī Ń Ņ Ó Ō × Ų Ū Ü ß ą ć ä ē č ė ģ ļ š ó ō ÷ ų ū ü ’                ! " % & * + . / 3 4 7 8 < = @ I R S W X a b k l n o t u } ~ ƒ „ ˆ ‰   ™ š ¢ £ ² “ » ¼ Ć Ä Č É Š Ń Ō Õ Ü Ż č ź ģ ķ ņ ó õ ö ż ž          ! * + 1 2 7 8 > ? B C I U ^ a e h l n r u y {  ˆ Œ Ž ™ š ž   ® Æ “ µ ŗ » ½ ¾ Ä Å É Ė Š Ń Ś Ū ą į å ę ī š ł ś     "#&'(),./03589:;>?ABEFGHKMOPSUVWZ[_`cdghijmoqruwxy|}‚…†‰Š‹Œ‘“”—™š›žŸ ”¤„§Ø«¬®Æ²“¶·ŗ¼½¾ĮĀĆÄÅĪÓÕ×ŲŪÜŽßāćåęéźķīńņõöłśżž!"%&1245>?FGQR`aefoprs|}‚ƒŒœ¦§©Ŗ¹ŗĮĀŠŃÖ×įāļš   /05;DELMPQXY^aghlmtu{|‚ˆ‰Œ’“Ÿ ¦§­Æ²³·ø½¾ÄÅŌŁŽąęēīóżž#$,-239:?@HIRTXY]^bcghlmqrvw{|‚‡ˆŽ”•›œ¢£©Ŗ°±¶·¼½ĀĆČÉĪĻŌÕŚŪąįåęźėšńõöūü  %&+,1278=>BCGHLMQRVW\]abfgxy~„…Š‹‘–—›œ ”„¦Ŗ«Æ°“µ¹ŗæĄÄÅŹĖŠŃÕÖŚŪßąäåéķłś "*+23?@EFJKPQXYabdekly{~‚‘™š¦Ø²³µ¶¼½ÄĘŹĖÕÖßįķļóō÷ųżž '(34CDMOPRWY^`cdjlstwxz{€Œ–—¢£ØŖ­Æ»½ĮĀĶĪ×ŲŪÜćäģķüż’   !'(*+1289?AGHLMQRWX`afgjkstxy„…Š‹˜™ ”§¬­Æ“µ¼½ĀĆÄÅĶĪŌÕßąäåéźóõųłśū $%-.0189>?BCJKLMOPSTXYbdjkqsuv„…“”𛢣§Ø³“·¾ÄČŠŅ׌įāēźńņ÷łž’  "#'(,-1267;<@AEFJKOPTUYZ^_cdhikloprsvwyz}~€„…‡ˆ‹ŒŽ’“•–™šœ ”„¦Ø©¬­Æ°³“ø¹»¼æĄĀĆĘĒÉŹĶĪŠŃŌÕ×ŲŪŻįāęēėģīļņóõöłśüż   #$()+,/02367<=?@CDFGJKLMNOPQRSVW[\`abcghjklmnopqrstuvwxy{|ƒ„‡ˆŠ‹Ž‘’•–›œŸ £¤¦§Ŗ«­®±²“µø¹»¼æĄĀĆĘĒÉŹĶĪŠŃŌÕ×ŲŪÜįāäåčéėģļõž’%&./>@CDMNVWYZjlrtvw}…†Œ’“Ÿ Ŗ¬¹ŗĮĀĘĒĪĻŚŪßįåęóō   !&'01;=@AIJRSZ[cdhisu}~„…–—™š”£Ø©°±µ¶ĄĮŹĖ×Ųāēīńō÷ż’  &'+-/1CEJLPQUVZ[_`deijnostxy}~‚ƒ‡ˆŒ‘’–—›œ ”£¤§ØŖ«®Æ±²µ¶ø¹¼½æĄĆÄÉŹĢĶŠŃÓŌ×ŲŚŪŽßįāåęčéģķļšóōö÷śūżž     #$'(+,01569:=>ABEFIJMNQRUVYZ]^abdeghjkpqvwz{~‚…†‰ŠŽ‘’•–™šž”¢¦§Ŗ«®Æ³“·ø¼½ĮĀÅĘÉŹĪĻŅÓÖ×ŪÜąįåęźėīļšńóōö÷śūž’    #$'(+,0134679:<=?@CDFGIJKLMNPQSTVWYZ[\]^`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{Š‹‘“”—˜š›žŸ”¢„¦Ø©¬­²³¶·ŗ»½¾ĮĀÄÅČÉĖĢĻŠŅÓÖ×ŁŚŻŽąįäåēčėģīļņóųłūü’  !()12;<FHOPRSZ[bchiqrz{…‡‰‹Œ•—š›œŖ°¶·¾æÅĒŹĖŅÓŽąēčģķ÷ū %&8:CDNP[]abfgklpqtuyz~ƒ„‡ˆŒ‘’–—™š›œŸ ¢£¤„§Ø©Ŗ«¬­®Æ°±²³ø½¾ĒČŹĖŃŅŁŚćäčéļšõöž’        # $ ' ( 0 2 9 : ? @ G H Q R V X [ \ b e n o z { „ …  ‘ ” • ” ¢ ¬ ­ ² ¶ ¼ Į Ä Å Ļ Ń Õ Ö Ś Ū ß ą ä å é ź ī ļ ó ō ų ł ż ž !!!! ! !!!!!!! !!!%!&!(!)!,!-!/!0!3!4!6!7!:!;!=!>!A!B!D!E!H!I!O!P!U!V!X!Y!\!]!_!`!c!d!f!g!j!k!m!n!q!r!w!x!z!{!~!!!‚!…!†!ˆ!‰!Œ!!!!“!”!—!˜!›!¢!¦!§!Ŗ!«!Æ!°!“!µ!ø!¹!½!¾!Ā!Ć!Ę!Ē!Ź!Ė!Ļ!Š!Ō!Õ!Ł!Ś!Ž!ę!ė!ģ!ń!ņ!ų!ł!"" " """%"'"(")"+","/"0"6"8"9":"<"="@"B"H"J"L"M"P"R"W"X"^"`"i"k"s"t"y"z"{"|"~""‚"„"‹"Œ"‘"’"“"”"•"–"™"›" "”"¦"§"Ø"©"«"­"³"“"¶"·"¼"½"Ā"Ć"Å"Ē"Ļ"Š"Ņ"Ó"Ł"Ś"ß"ą"å"ē"ģ"ķ"ī"ļ"ņ"ō"ū"ü"ż"ž"#### # ###### #!#"#'#(#*#+#.#/#6#:#>#?#C#D#M#N#S#T#]#^#e#f#o#q#|#}##€#‹##œ#ž#®#°#Ą#Ā#Å#Ę#Ķ#Ī#Ō#Ö#Ś#Ū#ę#ē#ģ#ķ#š#ń#ō#õ#ł#ś#ż#’# $ $$$$$)$+$.$0$9$:$F$H$N$O$S$T$`$a$f$g$o$p$|$}$‰$Œ$’$“$œ$ž$¤$¦$Ø$Ŗ$­$°$“$µ$¹$ŗ$¾$æ$Ć$Ä$Č$É$Ķ$Ī$Ņ$Ó$×$Ų$Ü$Ż$į$ā$ę$ē$ģ$ķ$ņ$ó$ų$ł$ż$ž$%%%% %%%%%%"%#%*%,%0%1%5%6%9%:%=%>%B%C%G%L%U%V%\%]%e%f%m%n%s%t%y%z%|%}%‚%ƒ%‡%ˆ%Ž%%—%˜%Ÿ%”%¦%§%«%¬%³%“%¶%·%Ā%Ć%Ē%É%Ķ%Ī%Ų%Ł%Ž%ą%å%ę%ģ%ī%ó%ō%ś%ü% & &&&&&"&#&+&,&1&2&D&E&L&N&R&S&X&Y&_&`&g&h&q&s&t&u&w&x&{&}&ƒ&…&†&‡&&&&‘&“&”&—&™&Ÿ&”&¢&£&§&Ø&©&Ŗ&¬&­&°&²&»&¼&½&¾&Ą&Į&Ä&Ę&É&Ź&Ī&Ļ&×&Ų&ē&č&ļ&š&ó&ō&ų&ł&'''''''' '!'(')'2'3'='>'B'C'I'J'O'P'R'S'V'X'`'a'i'j'm'n'q'r'z'{'‹'Œ''‘'˜'™'¢'¤'Ø'Ŗ'Æ'³'¶'ø'ŗ'»'Ē'Č'Ń'Ņ'Ō'Õ'Ų'Ł'Ž'ß'ć'å'ė'ģ'ī'š'ü'ż'( ( ( ((((("(#(2(3(:(;(>(H(N(P([(\(_(c(i(l(u(v({(|(€((†(‡(‹(Œ(‘(’(–(—(›(œ((ž(¢(£(Ø(©(­(®(²(³(“(µ(¹(ŗ(¾(æ(Ą(Į(Å(Ę(Ź(Ė(Ģ(Ķ(Ń(Ņ(Ö(×(Ų(Ł(Ż(Ž(į(ć(ę(ē(ź(ė(ļ(š(ō(ś(’())))) ) ) ))))))%)&)-).)2)3)9):)=)>)A)B)G)H)O)P)X)Z)f)g)q)r){)|)ƒ)„)‰)Š)Œ))”)•)˜)š))ž)¤)„)Ŗ)«)¶)ø)ŗ)»)Į)Ā)Ē)Č)Ņ)Ó)Ū)Ü)ę)ē)ń)ó)ö)ü)** * *******"*%*)***.*/*3*4*8*9*=*>*B*C*G*H*L*M*Q*S*Z*[*_*`*d*e*h*i*l*m*q*r*v*w*{*|*€**…*‡*‰*Š**Ž*’*“*—*˜*œ**”*¢*¦*§*«*¬*°*±*µ*¶*ŗ*»*æ*Ą*É*Ź*Ī*Ļ*Ó*Ō*Ų*Ł*Ż*Ž*ā*ć*ē*č*ģ*ķ*ń*ņ*ö*÷*ü*ż*+++ + + +++++++#+$+.+/+1+2+5+6+=+?+F+G+J+K+M+N+Q+R+W+X+Z+[+]+^+a+b+g+i+p+q+x+y++€+†+‡+Ž++‘+’+ +”+¬+­+¹+ŗ+Ė+Ģ+Ō+Õ+Ū+Ü+ß+ą+å+ę+š+ń+ö+ś+ü+ż+,, , ,,,,,,,,, ,",&,',(,),+,,,/,1,5,6,7,8,:,;,>,@,D,E,F,G,I,J,M,O,S,T,U,V,X,Y,\,],d,g,n,o,w,x,~,,ˆ,‰,“,”,ž, ,Ø,Ŗ,²,“,Ą,Į,Ć,Ä,Ļ,Š,Ö,×,Ū,Ż,Ž,ą,å,ę,ģ,ķ,÷,ų,ż,ž, - ---------!-#-.-/-0-1-3-4-7-9-I-J-K-L-P-R-Z-[-a-b-c-d-h-j-o-p-r-s-v-w-~-€-…-†-‰-Š-Œ---‘--ž-„-¦-Ø-©-­-®-ŗ-»-Į-Ć-Ź-Ė-Ó-Ō-Ż-Ž-å-ę-ģ-ķ-õ-÷-ż-ž-... ...".#.).+.6.7.>.?.B.D.J.L.M.N.Q.S._.`.h.i.n.o.x.y.ƒ.‰..‘.—.š.Ÿ.”.«.¾.Å.Ł.Ž.ō.ų.ł.ž.’./// /,/3?3E3G3H3I3L3N3T3V3W3X3[3]3a3b3c3d3g3i3m3n3o3p3s3u3z3{3~3€3…3†3Š3Œ3’3”3•3–3š33¢3£3©3Ŗ3«3¬3±3²3ø3¹3½3¾3Å3Ē3Ź3Ė3Ō3Õ3Ü3Ż3ź3ė3ī3ļ3ņ3ó3ü3ż34444'4(404143444;4>4F4G4N4O4[4\4c4d4n4o4y4z44€4ƒ4„4‡4ˆ4‹4Œ4”4•4—4˜4”4¤4§4Ø4«4¬4“4µ4¹4ŗ4æ4Ą4Ē4Č4Ń4Ō4Ś4Ū4ä4å4ģ4ķ4õ4ö4555555!5"5&5'5-5.5354595:5;5<5?5@5G5I5R5S5Z5[5a5b5o5p5w5x5ƒ5…55‘5”5•5œ55 5”5Æ5°5ø5¹5æ5Į5Č5É5Ė5Ģ5Õ5Ö5Ś5Ū5ß5ą5ć5ä5ē5č5ó5ō5ż5’566666666"6$6,6-6/6166676>6?6D6E6M6N6Y6Z6`6a6c6d6j6k6r6t6v6w6€6½6É6Ź6Ņ6Ö6Ü6Ž6ģ6ī6ń6ņ6ų6ś67 7 777777#7$7(7)7-7.72737<7>7B7C7G7H7L7M7Q7R7V7W7[7\7`7a7e7f7j7k7o7p7y7{77€7„7…7‡7ˆ7‹7Œ77Ž7‘7’7“7”7—7˜7š7›7ž7Ÿ7”7¢7„7¦7Ø7©7¬7­7°7±7“7¶7ø7¹7¼7½7æ7Ą7Ć7Ä7Ę7Ē7Ź7Ė7Ģ7Ķ7Š7Ń7Ņ7Ó7Ö7×7Ų7Ł7Ü7Ż7Ž7ß7ā7ć7ä7å7č7é7ė7ģ7ļ7š7ņ7ó7ö7÷7ś7ū7ž788888 8 8 888888!8"8&8'8+8,808185868:8;8D8F8J8K8O8P8T8U8Y8Z8^8_8c8d8h8i8m8n8r8s8w8x88ƒ8‡8ˆ8Š8‹8Ž88‘8’8•8–8˜8™8œ88Ÿ8 8£8¤8¦8§8Ŗ8«8°8±8³8“8·8ø8ŗ8»8¾8æ8Ā8Ć8Ę8Č8Ź8Ė8Ī8Ļ8Ń8Ņ8Õ8Ö8Ų8Ł8Ü8Ż8ß8ą8ć8ä8ę8ē8ź8ė8ķ8ī8ń8ņ8ó8ō8÷8ų8ł8ś8ż8ž8999999 9 99999999 9%9&93949>9?9J9K9Q9R9X9Y9_9`9f9h9n9o9s9t9{9|9ˆ9‰9’9“9›9œ9«9­9¶9ø9¾9æ9Ć9Ä9Å9Ę9Ģ9Ī9Ó9Ō9Ū9Ü9ā9ć9ę9ē9ź9ė9ņ9ó9õ9ö9’9: : :::: :':*:0:2:=:?:B:D:J:L:W:X:[:^:g:h:q:r:{:|:…:†:Š:‹:::”:•:™:š:ž:Ÿ:£:¤:Ø:©:­:®:²:³:·:ø:Į:Ć:Ē:Č:Ģ:Ķ:Ń:Ņ:Ö:×:Ū:Ü:ą:į:ć:ä:ē:č:ź:ė:ī:ļ:ń:ņ:õ:ö:ų:ł:ü:ż:;;; ; ;;;;;;;;!;";&;';,;-;/;0;3;5;7;8;;;<;A;B;G;H;M;N;S;T;X;Y;];^;b;c;g;h;l;m;v;x;|;};;‚;†;‡;‹;Œ;;‘;•;–;š;›;Ÿ; ;¤;„;©;Ŗ;³;µ;¹;»;½;¾;Į;Ā;Ä;Å;Č;É;Ė;Ģ;Ļ;Š;Ņ;Ó;Ö;×;Ł;Ś;Ż;Ž;į;ā;å;ē;é;ź;ķ;ī;š;ń;ō;õ;÷;ų;ū;ü;<<<< < <<<<<<<<< <!<#<$<'<)<+<,</<5<A<B<L<O<X<Y<f<g<q<r<x<y<{<|<‚<ƒ<†<‡<”<•<ž<Ÿ<©<Ŗ<¶<·<Ą<Į<Ė<Ģ<Ń<Ņ<Ō<Õ<Ł<Ś<Ü<Ż<ć<ä<ź<ė<š<ń<÷<ł<== = ==== =$=%=2=3=<===H=J=K=L=P=R=V=W=b=c=h=j=t=u=z={=}=~=†=‡=–=—=›==¤=„=Ø=©=¬=­=ŗ=»=Ā=Ć=Š=Ń=Õ=×=Ż=ß=ā=ć=ę=ē=ļ=ń=ł=ś=>>>>>>>>>>#>$>'>(>*>+>.>/>7>8>:>;>=>>>H>I>N>O>P>Q>S>T>W>X>`>b>d>e>j>k>q>r>w>x>y>z>‚>ƒ>ˆ>‰>”>•>›>œ>Ÿ> >£>¤>«>¬>®>Æ>ø>¾>É>Ź>Š>Ń>Ż>Ž>å>č>ī>š>ū>ü>’>?? ?????? ?$?%?)?*?.?/?3?4?=???C?D?H?I?M?N?R?S?W?X?\?]?a?b?f?h?l?m?q?r?v?w?{?|?€??ƒ?„?‡?‰??Ž?’?“?—?˜?œ??”?¢?¤?„?Ø?©?«?¬?Æ?°?²?³?¶?ø?¼?½?Į?Ā?Ė?Ķ?Ń?Ņ?Ö?×?Ū?Ü?ą?į?å?ę?ź?ė?ļ?š?ō?õ?ł?ś?ž?’?@ @ @@@@@@@@@@@ @#@%@'@(@+@,@.@/@2@3@5@6@9@:@<@=@@@A@C@D@G@H@J@K@N@O@Q@R@U@V@X@Y@\@]@_@`@c@d@f@g@j@k@n@o@r@s@u@v@y@€@Œ@@˜@@§@Ø@³@“@»@¼@É@Ź@Ļ@Š@Ō@Õ@Ū@Ż@ä@å@ļ@š@õ@ö@AAAAAAAA A"A*A+A8A9AFFFGFNFOFUFVFYFZF]F^FeFfFhFiFrF‚FŠFŒF’F“FŸF F§FŖF°F²F½F¾FĮFĆFÉFĖFÖF×FŚFŻFįFāFęFēFėFģFšFńFõFöFśFūF’FGGG G GGGGGGG G!G#G$G'G(G*G+G.G/G1G2G5G6G8G9GHCHDHPHRH^H_HaHbHiHjHvHwHzH{H…H‡HŠH‹H‘H’H¤H„H°H±H³H“H¶H·HĮHĀHŃHŅHŪHÜHßHįHęHēHģHķHļHšHöHųHIIIIII I!I&I(I+I,I2I3I:I;IDIFIPIQI[I\IeIgImInIpIqIuIvIyIzI„I†I“I”IšI›I”I¢I©IŖI“IµIĆIÄIŃIÓI×IŲIŽIąIćIäIšIńIłIśI J JJJJJJJ'J(J3J5J:J;JCJDJIJJJMJNJQJRJYJ[JaJbJgJhJkJlJoJpJsJtJ~J€J†J‡JŠJ‹J‘J’JŸJ J®JÆJ±J²J¹JŗJĮJĀJČJÉJĻJŠJŁJŪJŽJąJčJźJšJņJżJ’JKK K KKKKKK K#K$K+K-K1K2K4K5K7K8K;KPAPBPCPDPIPJPQPRP\P]PgPiPnPpPtPuP€P‚P‹PŒP™PšP›PœPžPŸP¢P£PŖP¬PÆP°P¹PŗPÄPÅPĒPČPĖPĢPÓPÕPŻPŽPźPėPķPīPõPöPQQQQQQ'Q)Q.Q/Q9Q:Q@QAQDQEQHQIQPQQQSQTQYQZQ`QaQfQgQjQkQnQoQvQxQ~Q€QƒQ„Q‘Q’Q—Q˜Q§QØQ®QÆQ³Q“QŗQ»QæQĄQÄQĘQĻQśQRRRR$R%R2R3R5R6RARBRGRIRTRUR]R^RhRiRmRnR{R|R†R‡RŒRŽR—R˜R£R¤R«R¬R¹RŗRæRĄRĘRĒRĶRĻRŃRŅRÕRÖRŽRßRćRäRļRšRśRūRS SSSSSSSS S'S(S2S4S7S8S:S;SISJSRSSS_S`SgShSmSnSwSxS|S}S„S†SSŽS–S—S™SšSSžS§SØS±S³SøS¹S¼S½SČSÉSŠSŃSÖS×SŁSŚSčSéSīSļSöS÷SłSśSżSžSTT T TTTTT#T$T0T1T>T?TFTGTPTQTSTTT`TbTkTlTpTqTrTsTyT{TT‚TT‘T”T•T˜T™T T”T§TØT®T°T²T³T¶T·TÄTÅTĻTŠTŁTŚTąTįTåTęTšTńTóTōTżTUUUUUU U%U'U-U.U:U;UBUEUKUMUXUYU\U^UdUfUqUrUuUyU}U~U‚UƒU‡UˆUŒUU–U˜UœUU”U¢U¦U¾UĀUĆUĒUČUĢUĶUŃUŅUÖU×UŪUÜUąUįUźUģUšUńUõUöUśUūU’UVVVVV V VVVVVVVVVV!V%V&V*V+V/V0V4V5V9V:V>V?VCVDVHVIVMVNVRVSVUVVVYV[V_V`VeVfVjVkVoVqVuVvVzV{VV€V„V…V‰VŠVŽVV˜VšVžVŸV£V¤VØV©V­V®V²V³V·VøV¼V½VĮVĀVĘVĒVĖVĢVÕV×VŪVÜVąVįVåVęVźVėVļVšVōVõVłVśVžV’VWWWW W WWWWWWWW W$W%W)W*W,W-W0W1W3W4W7W8W:W;W>W?WAWBWEWFWIWJWMWOWSWTWXWYW]WdWpWqWzWW‹WŒW•W–W˜W™WŸW W­W®W·WøW¾WĄWČWŹWŃWŅWßWąWźWģWīWļWõWöWüW’WXXXXXX#X%X'X(X-X.X8X9XCXDXFXGXKXLXQXRXXX[X^X_XbXcXfXgXjXkXpXqXtXuX‚XƒXŽXX–X—XšX›XŸX X©XŖX¬X­X¹X»X½XæXÄXÅXĢXĶXŅXÓXŌXÕXŻXŽXčXźXóXōX÷XųXūXüXYYYYYY!Y"Y+Y,Y3Y6YYIYJYMYOYUYWYbYcYfYiYmYnYrYsYwYxY|Y}YY‚Y†Y‡Y‹YŒYY‘Y•Y–YšY›YŸY Y¤Y„Y©YŖY³YµY¹YŗY¾YæYĆYÄYČYÉYĶYŠYŌYÕYŁYŚYŽYßYćYäYčYéYķYīYņYóY÷YųYüYżYZZZZ Z ZZZZZZZZZZ Z"Z#Z&Z'Z)Z*Z-Z.Z2Z3Z7Z9Z=Z>ZBZCZGZHZLZMZQZRZ[ZqZuZvZzZ{ZZ€Z„Z…Z‰ZŠZŽZZ“Z”Z˜Z™ZZžZ¢Z£Z¬Z®Z²Z³Z·Z¹Z½Z¾ZĀZĆZĒZČZĢZĶZŃZŅZŌZÕZŲZŚZŽZßZćZäZčZéZķZīZņZóZ÷ZųZüZżZ[[[[ [ [[[[[[[["[([)[2[3[5[6[;[<[G[H[S[U[Y[Z[^[a[j[k[l[m[p[r[{[|[}[~[[ƒ[Œ[[[’[˜[™[š[›[[Ÿ[Ø[©[²[³[ø[¹[æ[Ą[Ķ[Ī[Ń[Ō[Ž[ß[č[é[ņ[ó[ū[ü[ \ \\\$\%\'\(\/\0\6\7\@\A\K\M\V\W\Y\Z\b\c\k\l\x\y\„\…\ˆ\‰\”\­\“\µ\Ą\Į\Ź\Ė\Ņ\Ö\Ü\Ž\į\ā\š\ń\÷\ų\ž\]]] ] ]]]]]]]]]#]$])]*]/]0]5]6];]<]A]B]G]H]M]N]S]T]Y]Z]_]`]e]f]k]l]q]r]w]x]|]}]]‚]†]‡]‹]Œ]]‘]•]–]š]ž]£]¤]§]Ø]Æ]±]ŗ]»]Ą]Į]Ģ]Ķ]Ļ]Š]Ś]Ū]Ż]Ž]ó]õ]ū]ü]’]^^^^^^^$^%^.^0^>^?^D^E^M^N^P^Q^X^Y^a^b^h^i^o^q^t^u^|^}^Ž^^•^–^¢^¤^Ŗ^¬^³^“^¶^·^¼^½^Ā^Ä^Ė^Ģ^Ö^×^Ž^ß^ę^ē^ń^ņ^õ^ö^__ _ _____$_%_2_3_;_=_C_E_I_J_R_S___`_c_e_j_l_o_p_v_x_y_z_„_†_‘_’_™_š_¢_£_°_²_·_ø_Ā_Ć_Č_É_Ó_Ō_Ö_×_Ž_ß_ā_ć_ī_š_ō_õ_ł_ś_``````````&`(`0`1`9`:`<`=`?`@`H`I`M`N`V`W`^`_`i`j`w`x``ƒ`†`‡`Œ``‘`’`š`›`Ø`Ŗ`°`²`·`ø`½`¾`Å`Ę`Ļ`Š`Ł`Ś`ą`į`ģ`ķ`ö`÷`aaaa aaaaaaaa)a*a,a-a4a5ak@kCkDkFkGkMkOkUkVk[k\k`kakjkok{k|k‰kŠk“k˜k¤k„k¬k­k²k³kµk¶kækĄkÄkÅkŹkĖkÓkŌkÜkŻkģkķkśkūkllll l lllllll%l*l.l0l;lq@qAqDqEqGqHqKqLqSqTqYqZq`qbqfqgqoqpqyqzq€q‚q‡qˆq“q”qšq›qqžq£q¤q©q«q®qÆq±q²qĮqĀqŹqĖqĪqĻqŅqŌq×qŲqŚqŪqäqåqļqšqõqöqrrrr rrrrrr#r$r(r)r-r2r:r;r=r>rJrKrWrXr]r_rirjrurvr|r}r~rr‚rƒr†r‡rr’rœrržrŸr¢r£r¦r§r­rÆr»r¼r½r¾rĮrĀrÅrĘrĻrŃr×rŲrŁrŚrÜrŻrąrįrźrģrńrņrłrśrūrüržr’rss s sssssssss#s%s-s.s4s5s:s;sBsCsDsEsFsGsJsLsPsQsYsZs[s\sesgsrstsssƒs„s‹sŒs“s”sŸs sØsŖs³s“sĮsĀsĖsĢsŠsŃs×sŲsŻsŽsēsčsņsósõsösłsśsttt tttttt t!t"t&t(t,t-t.t/t3t5t9t:t;tu@uFuHuIuJuLuMuPuRu`uaudueuoupuwuxu€uuu’ušuœu¤u„u§uØu®uÆu¶u·uæuĮuČuÉuŠuŃuŪuÜuāuäuåuęuźuķuóuõuöu÷ułuśużužuvvvvvvvvvv v!v&v'v*v+v/v0v4v5v9v:vz?zCzDzNzPz^z_zazbzmznz{z|z~zz†z‡zz‘z’z“z¢z¤z«z¬z¶z·zæzĄzĀzĆzĖzĢzĻzŠzÓzŌz×zŲzŽzßzįzāzåzęzézźzīzļzözųzüzżz{{{ {{{{ {){*{0{1{:{;{R{S{`{a{c{d{l{m{u{v{z{{{ƒ{…{{{•{–{¢{£{¬{­{²{³{»{¼{Ć{Å{Č{É{Ļ{Š{Ł{Ś{ä{ę{ķ{ī{ņ{ó{ł{ś{|| | |||||!|#|&|'|.|/|8|9|B|C|H|I|N|P|V|W|`|a|e|f|l|n|~||…|†|‹|Œ|š|œ|Ÿ| |£|¤|Ŗ|«|±|³|¾|æ|Ģ|Ķ|Ō|Õ|Ł|Ś|Ü|Ż|ą|į|é|ź|ķ|ī|ł|ś|}}}} }}}}}}%}&}*}+}1}3}6}7};}<}D}E}I}J}O}P}Y}Z}c}d}n}o}w}x}~}}ƒ}„}Œ}}’}“}›}œ}”}¢}§}Ø}­}®}·}ø}Ā}Ć}É}Ė}Ń}Ņ}×}Ų}ć}å}ģ}ķ}ō}õ}ž}’}~~ ~~~~'~)~,~-~5~6~>~?~L~N~T~U~_~`~l~m~r~s~v~w~|~}~„~…~Œ~Ž~˜~™~£~¤~¬~­~ø~¹~¾~æ~Ę~Ē~Ģ~Ķ~Ó~Ō~Ų~Ł~Ū~Ü~ā~ć~é~ź~ļ~š~ō~õ~’~  "#./35?@HIWX^_cdghklz{„†‰Š’“–—Ÿ”Ŗ«®Æ³“ŗ»ĀÄĢĶŌÕŪÜįāåęļšö÷śūž’€ €€€€€€ €(€)€2€3€8€:€?€@€I€J€T€U€^€`€i€k€n€o€q€r€z€{€€€€…€†€€‘€™€š€€ž€”€¢€­€®€³€“€ŗ€»€Ą€Ā€ʀǀ̀̀рŅ€ՀրŚ€Ū€߀ą€ä€å€ė€ģ€ļ€š€ł€ū€ż€ž€ !"'(23679:BDGHLMVW\]ghnpuv€‡ˆށ‘”•œ«­³µ½¾āŁʁˁՁցہ܁śż‚ ‚‚‚‚‚"‚#‚+‚,‚7‚8‚=‚>‚G‚H‚W‚X‚c‚d‚l‚n‚w‚x‚‡‚ˆ‚Š‚‹‚–‚—‚”‚¢‚®‚Ƃø‚¹‚»‚¼‚ʂ˂ւŲ‚Ū‚܂ć‚ä‚邟‚ņ‚ó‚õ‚ö‚ƒƒƒƒƒƒƒƒ'ƒ(ƒ/ƒ1ƒ8ƒ9ƒAƒBƒKƒMƒUƒVƒYƒZƒ^ƒ_ƒeƒfƒkƒlƒoƒpƒvƒxƒƒ‚ƒ‹ƒŒƒ‘ƒ’ƒƒžƒ«ƒ¬ƒ½ƒ¾ƒǃȃуӃ܃݃įƒāƒéƒźƒõƒ÷ƒūƒüƒ’ƒ„„„„ „„„„„"„#„'„(„7„8„?„@„C„D„L„M„O„P„W„X„`„a„h„j„m„n„v„x„~„„…„†„„’„—„˜„”„¢„«„¬„Ƅ±„ŗ„»„¾„æ„Ąń̈́΄لڄć„å„ģ„ķ„ų„ł„ū„ü„………………"…#…)…*…,…-…3…4…:…;…@…A…D…E…M…N…Z…[…g…i…q…s…y…{…ƒ…„…Š…‹…•…–…œ……«…¬…³…“…æ…Ą…Ē…ȅɅŹ…օŲ…Ū…܅ą…į…ę…ē…ī…ļ…ö…÷…ž…††† † †††††#†$†*†+†-†.†?†@†I†J†S†V†g†h†z†{†€††…††††ކ”†–†™†š†§†؆Ɔ°†¶†ø†ŗ†»†džȆφІį†ā†ē†é†ķ†ī†ó†ō†ū†ü†‡‡‡‡ ‡ ‡‡‡‡‡‡ ‡$‡%‡)‡+‡0‡1‡4‡5‡>‡?‡B‡C‡L‡N‡P‡Q‡V‡W‡Z‡[‡h‡i‡o‡p‡‡€‡‰‡Ї”‡•‡‡Ÿ‡„‡¦‡®‡°‡“‡µ‡ø‡¹‡¾‡æ‡ʇˇχЇ҇Ӈևׇއ߇ę‡ē‡ė‡ķ‡ļ‡š‡ó‡ō‡ˆˆ ˆ ˆˆˆˆˆˆˆ&ˆ'ˆ)ˆ*ˆ-ˆ.ˆ5ˆ6ˆ?ˆ@ˆGˆHˆPˆQˆVˆWˆ^ˆ_ˆcˆeˆkˆlˆqˆrˆyˆzˆˆ‚ˆˆ‘ˆ˜ˆšˆžˆŸˆ©ˆ«ˆ­ˆ®ˆ³ˆ“ˆøˆ¹ˆ¼ˆ½ˆˆƈ̈Έ҈ӈ؈وވ߈įˆāˆéˆźˆńˆóˆõˆöˆüˆżˆ‰‰‰‰ ‰ ‰‰‰‰‰!‰"‰'‰(‰,‰-‰2‰3‰:‰;‰?‰@‰H‰I‰R‰T‰W‰X‰\‰^‰b‰c‰j‰k‰p‰q‰{‰|‰…‰†‰‰‰’‰“‰˜‰™‰œ‰‰ ‰”‰؉©‰¬‰­‰²‰³‰ŗ‰»‰͉̉׉ىމ߉ā‰ä‰é‰ė‰š‰ń‰ó‰ō‰ś‰ū‰ž‰ŠŠŠŠŠŠŠŠŠ!Š"Š*Š+Š4Š6Š>Š?ŠDŠEŠKŠLŠSŠTŠbŠdŠgŠhŠlŠmŠtŠuŠzŠ{Š‚ŠƒŠ‹ŠŒŠ›ŠœŠ„Š¦ŠŖŠ«Š±Š²Š¶Š·ŠæŠĄŠƊNJъҊąŠāŠėŠģŠóŠōŠūŠüŠ‹ ‹‹‹!‹"‹$‹%‹,‹.‹1‹2‹6‹7‹9‹:‹A‹B‹O‹P‹W‹X‹^‹`‹c‹d‹m‹n‹}‹~‹€‹‹‡‹ˆ‹”‹•‹š‹›‹Ÿ‹ ‹¦‹§‹±‹²‹»‹¼‹ɋʋϋЋڋۋę‹ē‹ķ‹ļ‹ņ‹ó‹÷‹ų‹ŒŒ Œ ŒŒŒŒŒ&Œ'Œ0Œ1Œ<Œ=Œ?Œ@ŒHŒIŒLŒMŒVŒWŒ\Œ]ŒbŒcŒpŒrŒwŒxŒ€ŒŒ‡ŒŒŒ•Œ—ŒžŒ Œ„Œ¦Œ°Œ²Œ»Œ½ŒŌƌ͌ΌьҌԌ֌ٌڌ܌ތźŒėŒļŒšŒ÷ŒųŒżŒ "(8>HIJKLMQSTUVX\_`cdgkmnpqs}†‡Ž‘’›œ؍©±²¼¾ĄĮōʍĻŠŽߍįāéźņó’Ž Ž ŽŽŽŽŽ$Ž%Ž-Ž.Ž7Ž8ŽBŽCŽFŽGŽPŽQŽVŽWŽcŽeŽlŽmŽoŽpŽyŽzŽŽ‚ŽŒŽŽ›ŽœŽ Ž”ŽŖŽ«Ž³Ž“Ž¶Ž·Ž¾ŽæŽĮŽĀŽŠŽюŲŽŁŽįŽāŽčŽéŽóŽõŽüŽżŽ%&1279@AJKPQXY]^bcmnxz}~†‡Š‹“”›œ ¢„¦Ə°³“»¼ĮƏŹĖ׏Ųąįęēģķóōö÷ž’  '(/0:;CEMO]^efnouvxy}~ƒ„ސœž ”¤„«¬²“»¼æĄː̐ѐӐܐސåęźėķīņóųś‘‘ ‘ ‘‘‘‘‘‘‘‘‘!‘"‘(‘)‘/‘1‘4‘5‘7‘8‘<‘=‘?‘@‘C‘D‘J‘L‘P‘Q‘U‘V‘]‘^‘e‘f‘l‘m‘r‘s‘|‘}‘‚‘ƒ‘‘‘‘”‘•‘œ‘ž‘§‘ؑµ‘¶‘»‘¼‘Ā‘ƑĒ‘ȑܑ̑͑Ž‘č‘é‘ķ‘ī‘÷‘ų‘’’ ’ ’’’’’’’’’$’%’)’*’5’7’?’@’H’I’N’O’U’V’`’a’e’g’k’l’s’t’v’w’’’ˆ’‰’Œ’Ž’’’“’—’˜’£’¤’©’Ŗ’¹’ŗ’¼’½’Ȓɒ֒Ų’Ż’Ž’ķ’ī’ó’ō’ū’ü’““ ““““!“"“$“%“+“,“/“0“3“4“8“9“>“?“L“M“O“P“S“T“\“]“j“k“p“r“t“u“|“}“‡“‰“‹“Œ““‘“˜“™“”“¢“¤“„“«“¬“ø“¹“Į“Ɠ˓̓ӓŌ“֓דŪ“ܓä“å“ī“ļ“ō“õ“”” ” ””””” ”!”)”*”2”4”>”@”H”I”R”S”`”a”d”e”l”m”x”y””ƒ”Š”‹””’”””•”›”œ”¤”„”­”®”¶”·”¾”æ”͔̔ӔԔݔį”ć”å”ņ”ó”÷”ų”ž”’”••••• •••(•*•3•4•9•:•D•F•M•N•Y•Z•b•d•m•n•q•r•}•~••‚••‘•••–•˜•™•ž•Ÿ•§•ؕ­•ƕ»•¼•ĕŕȕɕŌ•֕ߕą•ć•䕟•ģ•ļ•š•ł•ū•––––––– –$–%–)–*–-–.–;–<–>–?–A–B–G–H–P–Q–W–Y–b–d–k–l–{–|–‚–ƒ–‹–Œ–˜–™–ž–Ÿ–¤–„–±–²–ø–¹–»–¼–¾–æ–ʖĒ–Ī–Š–ӖŌ–֖זį–ā–ń–ņ–ł–ś–ü–ż–————————)—*—2—4—7—8—>—?—H—I—T—U—b—c—o—p—s—t——€—ˆ—Š———˜—”—¢—©—Ŗ—ø—¹—¼—½—ƗŗĒ—ȗĖ—Ģ—Ī—Ļ—Ō—՗Ż—ߗä—å—ń—ņ—ł—ś—˜˜ ˜ ˜˜˜˜˜˜˜%˜&˜.˜/˜3˜4˜;˜<˜G˜H˜U˜W˜Z˜[˜]˜^˜e˜f˜m˜n˜w˜x˜˜‚˜‰˜Š˜•˜–˜˜˜™˜›˜œ˜§˜ؘ¬˜­˜±˜²˜¹˜ŗ˜æ˜Ą˜ʘǘʘ˘Ԙ՘ܘį˜ē˜ź˜ņ˜ó˜ö˜÷˜ż˜™ ™™™%™+™3™9™>™?™@™D™E™G™I™J™K™O™P™R™S™T™U™Y™Z™\™]™^™_™c™d™f™h™o™p™{™|™…™†™ˆ™Š™™‘™˜™š™”™£™«™¬™²™“™¹™»™Į™Ā™Ē™ș˙̙ΙЙәŌ™֙יٙڙܙŻ™ߙą™ā™ć™ä™å™ē™č™ģ™ķ™š™ņ™ö™÷™ū™ü™’™šššš š ššššššššš!š$š%š(š)š-š.š1š2š5š6š9š:š=š>šAšBšFšGšJšLšPšQšUšVšYšZš^š_šbšcšfšgškšlšpšqštšušxšzš}š~šš‚š†š‡šŠš‹šŽšš’š“š–š—ššš›šŸš š£š„š©šŖš®šƚ²š³š·šøš»š¼šĄšĮšŚƚʚ˚ΚϚҚԚךؚۚܚąšįšäšåščšéšģšķšššńšōšõšłšśšżš’š››› › › ›››››››››!›#›&›'›(›*›-›.›1›2›5›6›9›:›=›>›A›B›E›F›I›M›N›O›S›U›V›W›^›_›g›h›j›k›l›m›y›{›ƒ›„›‹››››–›—››Ÿ›”›¢›Ŗ›«›ŗ›»›ěśĻ›ћŚ›Ū›Ż›Ž›ę›ē›ń›ņ›ų›ś›ż›ž›œœœœœ œ,œ.œ5œ7œAœBœIœJœTœUœZœ\œfœgœkœlœpœqœtœuœœƒœ‹œŒœœ‘œ˜œ™œ£œ¤œ“œµœĜŜɜ˜ΜϜќҜڜۜąœįœģœķœūœüœžœ’œ %&)*./3467?@EFHIPQWX_`ijlmtu‚ƒ†‡’“Ÿ”¤„­®³“»¼ʝĒŌ֝ߝąäåęēķļö÷ž’ ž ž ž žžžžžžž ž!ž$ž%ž(ž)ž2ž4ž7ž8ž=ž>žHžIžJžKžNžOžRžSžZž\ždžežižjžsžtž|ž}ž‡žˆžŠž‹ž–ž—ž›žœž£ž„ž©žŖž±ž²ž»ž¼žĒžȞĖžĢžŅžӞŁžŪžąžįžęžēžšžńžłžūžŸŸŸŸŸŸŸŸŸŸŸŸ#Ÿ%Ÿ(Ÿ)Ÿ/Ÿ1Ÿ2Ÿ3Ÿ4Ÿ5Ÿ8Ÿ9Ÿ<Ÿ=ŸDŸFŸNŸOŸXŸYŸ\Ÿ]ŸiŸjŸkŸlŸoŸpŸsŸtŸ{Ÿ}Ÿ‡ŸˆŸ’Ÿ“ŸšŸ›Ÿ¦Ÿ§Ÿ­Ÿ®Ÿ°Ÿ±Ÿ¹ŸŗŸ¼Ÿ½Ÿßğʟ˟ҟӟٟ۟ޟߟćŸäŸźŸķŸ÷ŸųŸūŸüŸ        ! " ' ( / 0 6 7 ; < @ A F G J K Q S V W [ \ e h z {  ƒ „ … Ž  • –   ” § Ø “ µ » ½ Ą Į Ä Å É Ź Ó Õ č é ļ ń ņ ó ū ż ””””””"”#”%”&”/”0”8”9”>”?”D”E”L”M”Q”R”^”a”n”o”t”u”|”}””€”‡”ˆ””Ž”’”“”š”›”ž” ”©”Ŗ”Æ”°”“”µ”»”½”ƔǔԔՔڔܔߔą”ē”č”ļ”š”ņ”ó”ų”ł”¢¢¢ ¢ ¢ ¢¢¢¢¢¢ ¢(¢*¢/¢1¢;¢<¢A¢B¢O¢P¢V¢W¢Z¢[¢`¢a¢c¢d¢g¢h¢k¢l¢r¢s¢z¢{¢€¢¢„¢…¢‹¢Œ¢‘¢’¢¢ž¢ ¢”¢£¢¤¢Ø¢©¢«¢¬¢±¢²¢¶¢·¢¾¢æ¢Ę¢Ē¢Ź¢Ė¢Ń¢Ņ¢Ł¢Ś¢ą¢ā¢ź¢ė¢š¢ń¢õ¢ö¢ū¢ü¢££ £ £££££"£#£,£-£6£7£<£=£H£J£N£O£T£U£X£Y£^£_£b£c£f£g£n£p£q£r£t£u££‚£†£‡£‹£Œ£“£”£”£¢£Æ£°£¶£·£ø£¹£¼£½£Ā£Ć£Å£Ę£É£Ź£Ņ£Ó£Ö£Ų£Ū£Ü£ą£į£ä£å£ķ£ī£ō£õ£ü£ž£¤¤¤ ¤¤¤¤¤¤¤%¤&¤-¤.¤7¤8¤:¤;¤@¤A¤I¤J¤T¤U¤_¤`¤o¤p¤{¤~¤‚¤ƒ¤ФŒ¤ޤ¤›¤œ¤”¤¢¤¦¤§¤¬¤­¤²¤³¤¾¤æ¤Į¤¤ǤɤϤФޤą¤ć¤ä¤ę¤ē¤ō¤õ¤ū¤ü¤„„ „ „„„„„$„%„4„6„?„@„C„E„J„K„P„Q„W„X„c„d„i„j„m„n„t„u„‚„ƒ„ˆ„‰„“„”„œ„„Ÿ„ „§„©„®„Æ„µ„¶„ø„¹„¾„æ„„ÄDŽɄτЄՄք߄ā„ļ„š„ū„ü„¦¦ ¦ ¦¦¦¦¦¦¦¦¦&¦(¦,¦-¦3¦5¦7¦8¦D¦E¦M¦N¦X¦Y¦a¦b¦k¦m¦q¦r¦}¦~¦„¦…¦‡¦ˆ¦™¦š¦”¦¢¦ئ©¦¬¦­¦¹¦ŗ¦ĦʦΦϦÖ¦צܦݦ馟¦ļ¦š¦õ¦ö¦ś¦ū¦ż¦ž¦§§§§§§§§#§$§(§)§/§0§=§>§G§H§T§V§a§b§f§g§n§p§x§y§§€§†§ˆ§‹§Œ§”§•§§ž§§§ا­§®§¶§·§Į§ƧͧΧЧѧڧܧč§ź§š§ń§ØØ Ø ØØØØ Ø(Ø*Ø2Ø4ØAØBØJØLØNØOØSØTØcØdØlØmØrØsØyØz؄؅ؒؓ؛؝؟ؠأؤحخضطØĀØĆØÅØĘØŠØŅØŻØŽØćØåØéØźØļØńØóØōØ÷Øų؞ؒة ©©©©©'©)©1©3©<©=©G©H©W©Y©c©d©j©k©n©o©x©y©{©|©…©‡©Š©‹©©Ž©‘©¶©¾©æ©Č©É©Š©Ń©Ł©Ś©Ž© ŖŖŖŖŖŖŖ!ŖQŖ\Ŗ^Ŗ_Ŗ`ŖdŖ•ŖžŖ Ŗ”Ŗ¢Ŗ¦ŖŖŖ°Ŗ±Ŗ¼Ŗ½ŖĆŖÄŖĘŖĒŖŹŖĖŖŠŖŅŖÖŖ×ŖŁŖŚŖāŖćŖęŖēŖķŖļŖńŖņŖłŖśŖ’Ŗ«««««««««+«,«5«6«;«<«C«D«I«K«P«Q«T«U«[«\«^«_«f«g«m«n«w«y««‚«ˆ«‰«««”«•«˜«™« «”«¤«„«­«®«Æ«°«³«“«¼«¾«Å«Ę«É«Ź«Š«Ń«׫ثګ۫é«ė«ļ«š«÷«ų«ż«ž«¬ ¬¬¬¬¬¬!¬-¬0¬;¬=¬@¬H¬M¬N¬X¬Y¬`¬a¬h¬i¬n¬t¬|¬~¬‚¬ƒ¬ˆ¬‹¬¬ެ¬’¬›¬¬¢¬£¬¬¬Ƭø¬¹¬¬Ƭ̬ͬЬѬŌ¬Õ¬Ų¬٬ܬݬą¬į¬ä¬å¬č¬é¬ģ¬ķ¬š¬ń¬ō¬õ¬ų¬ł¬ü¬ż¬­­­­­­­­ ­!­+­,­0­1­5­6­;­<­I­K­M­N­P­Q­Y­Z­_­`­m­o­u­v­y­z­{­|­‚­ƒ­Š­‹­Ž­­‘­’­Ÿ­ ­„­¦­Æ­°­¹­»­¾­æ­Č­É­Ģ­Ķ­Ī­Ļ­Õ­Ö­ą­į­ė­ī­ó­õ­ö­ų­ü­ż­®®®® ® ®®®®®®®® ®$®%®)®,®6®7®A®B®K®L®V®W®]®_®d®e®n®o®‚®ƒ®Š®‹®“®”®”®¢®„®¦®­®Æ®¶®·®»®¼®É®Ź®Š®Ń®Ó®Ō®Ü®Ž®ą®į®ė®ķ®ļ®š®ś®ū®ÆÆÆÆÆÆ!Æ#Æ,Æ-Æ1Æ2Æ8Æ9Æ<Æ=ÆBÆCÆEÆFÆNÆOÆQÆRÆ\Æ]ÆgÆhÆjÆkÆoÆpÆzÆ{ƀƁƍƎƕƚƠƊÆÓÆŌÆ߯äÆšÆóÆõÆ÷ư°° °°°°°°° °$°/°1°9°;°@°B°H°J°O°Q°W°Z°^°_°c°d°h°i°m°n°r°s°w°x°z°{°}°~°€°°ƒ°„°†°‡°‰°аŒ°°°°’°“°•°–°˜°™°›°œ°ž°Ÿ°”°¢°¤°„°§°ذŖ°«°­°®°°°±°³°“°¶°·°¹°ŗ°¼°½°æ°Ą°°ưŰʰȰɰ˰̰ΰϰѰҰŌ°Õ°×°Ų°ڰŪ°ݰްą°į°ć°ē°ļ°š°ś°ū°±± ± ±±±±± ±!±#±$±-±.±2±4±9±:±>±?±C±D±M±N±[±\±a±b±j±k±u±v±}±~±„±…±‰±б‘±’±”±•±ž±Ÿ±Ŗ±«±°±±±¾±æ±ɱʱ̱ͱŲ±ٱß±ą±ę±ē±ļ±š±ū±ü±ž±’±²² ²²²²$²&²*²+²3²5²9²:²=²>²B²C²H²I²T²U²\²^²b²c²k²l²s²t²z²{²ƒ²…²Œ²²š²›²²ž²£²¤²©²Ŗ²³²“²ø²ŗ²æ²Ą²²òвѲڲܲß²ą²ź²ė²ó²ō²÷²ų²³³³³ ³ ³³³³³#³$³(³)³.³/³3³4³6³7³;³<³D³E³P³R³V³W³[³\³b³c³l³m³o³p³w³x³³‚³Œ³޳”³–³™³š³¢³£³س©³Ƴ°³µ³¶³»³¼³Į³³ƳdzɳʳŌ³Ö³ٳڳą³į³é³ź³ń³ņ³ł³ś³““ “ “““““““&“(“-“.“?“@“G“I“O“Q“W“X“_“`“j“k“p“q“u“v“}““†“‡“‹“Œ“™“š“ž“Ÿ“£“„“©“Ŗ“““¶“¹“ŗ“ÓēΓϓۓݓć“ä“ģ“ķ“ū“ü“µµ µµµµ"µ#µ.µ/µ4µ5µ;µ<µ@µAµEµGµIµJµSµTµcµdµlµmµrµsµyµzµµ€µ…µ†µŒµµµµ—µ˜µŸµ”µ¤µ„µ«µ¬µ±µ²µµµ¶µ½µ¾µŵʵ̵εÓµŌµ޵ßµčµéµėµģµņµóµśµūµ ¶ ¶¶¶¶¶ ¶"¶)¶*¶3¶4¶6¶7¶:¶;¶>¶?¶C¶D¶H¶I¶Q¶R¶U¶W¶c¶e¶o¶p¶v¶w¶€¶¶‡¶ˆ¶޶¶”¶–¶™¶š¶œ¶¶¤¶„¶®¶ƶø¶¹¶Ą¶¶ʶǶͶζÓ¶Ō¶ڶŪ¶ݶ޶č¶é¶ķ¶ī¶÷¶ų¶··· · · ·····)·*·1·2·6·8·A·B·I·J·Y·[·]·^·e·f·p·q·y·z·„·†·ˆ·‰···˜·™·¢·£·¬·®·±·²·½·¾·Å·Ę·Ņ·Ó·Ż·Ž·ź·ė·ņ·ō·ö·÷·ż·ž·øø ø øøøøøøø!ø"ø*ø+ø6ø7øBøDøKøLøYøZø`øaøkøløuøwøø€øŽøø™øšø¢ø£ø®øÆø½ø¾øČøÉøŹøĖøĻøŠøŅøÓøŲøŁøßøąøčøéøģøķøóøōøłøūøżøžø¹¹ ¹ ¹¹¹¹¹'¹(¹1¹2¹8¹9¹>¹@¹F¹G¹K¹L¹Y¹Z¹a¹b¹i¹j¹l¹m¹v¹x¹z¹{¹‡¹ˆ¹й‹¹’¹“¹—¹˜¹„¹¦¹®¹°¹³¹“¹·¹ø¹ŗ¹»¹¾¹æ¹Źƹʹ˹Ų¹ٹŪ¹ܹį¹ā¹ę¹č¹ė¹ģ¹ļ¹š¹ņ¹ó¹ü¹ż¹ŗŗŗŗ ŗ ŗŗŗŗŗ$ŗ%ŗ+ŗ,ŗ.ŗ/ŗ1ŗ2ŗ<ŗ=ŗDŗEŗNŗPŗXŗYŗaŗbŗfŗgŗqŗsŗvŗwŗ†ŗ‡ŗŗ‘ŗ–ŗ˜ŗØŗ©ŗ­ŗ®ŗ°ŗ±ŗ“ŗµŗ¼ŗ½ŗÅŗĘŗŠŗŃŗŽŗßŗēŗéŗšŗńŗśŗūŗ» »»»»»%»&»0»2»8»9»;»<»B»C»L»N»S»T»a»b»g»h»v»w»»ƒ»ˆ»‰»Œ»»–»—»œ»»”»¢»¦»§»®»Æ»“»µ»¼»½»Č»Ė»×»Ų»ß»ą»ź»ė»ļ»š»ł»ś»¼¼ ¼ ¼¼¼¼¼¼¼!¼"¼(¼)¼/¼0¼7¼8¼<¼>¼L¼M¼S¼U¼_¼a¼n¼o¼t¼u¼v¼w¼¼‚¼‡¼‰¼Œ¼¼—¼˜¼š¼›¼¢¼£¼­¼Ƽ“¼µ¼¹¼ŗ¼½¼¾¼Į¼¼ɼʼټڼć¼å¼ļ¼š¼ņ¼ó¼ł¼ś¼’¼½½½½½½½!½"½+½,½/½0½9½;½D½E½N½O½T½V½b½c½j½k½u½v½z½|½†½ˆ½”½•½ž½Ÿ½¤½„½°½±½·½¹½¼½½½Ą½Į½ɽʽŌ½Õ½ݽ޽å½ę½ś½ū½¾¾ ¾ ¾¾¾¾¾¾¾¾¾)¾+¾9¾:¾B¾C¾J¾K¾S¾U¾]¾^¾f¾g¾n¾q¾x¾y¾¾€¾о‹¾’¾”¾—¾˜¾”¾¢¾«¾¬¾±¾³¾ŗ¾»¾¾þ;ξپھܾݾē¾č¾ļ¾š¾ü¾ž¾ææææææææææ#æ$æ.æ0æ2æ3æ8æ9æ=æ>æFæGæPæQæVæWæ^æ_ægæhætæuæ~æææ‚æ‹æŒæ‘æ’æŸæ æ¤æ¦æ­æ®æµæ¶æ½æ¾æĀæĆæĒæČæŃæÓæÖæ׿ۿݿįæāæčæéæķæīæņæóæüæžæĄĄ Ą ĄĄĄĄĄ#Ą$Ą'Ą(Ą-Ą.Ą3Ą4ĄAĄDĄHĄIĄPĄQĄVĄWĄ]Ą^ĄiĄjĄsĄtĄ}ĄĄŽĄĄ›ĄœĄžĄŸĄ„Ą¦ĄµĄ¶Ą¾ĄæĄČĄŹĄÓĄŌĄŲĄŁĄäĄåĄčĄéĄėĄģĄóĄōĄūĄüĄ Į ĮĮĮĮĮĮĮ!Į"Į(Į+Į5Į7Į=Į?ĮEĮGĮMĮPĮTĮUĮVĮXĮaĮbĮgĮhĮpĮqĮsĮtĮzĮ{Į}Į~ĮĮ‚Į„Į…ĮˆĮ‰Į‹ĮŒĮĮĮ•Į–Į˜Į™ĮœĮĮŸĮ Į£ĮØĮ±Į²ĮæĮĄĮĀĮĆĮĶĮĪĮŅĮÓĮŁĮŚĮÜĮŻĮįĮāĮčĮéĮļĮšĮųĮśĮĀĀĀĀĀĀĀĀĀĀ,Ā-Ā2Ā4Ā6Ā8Ā@ĀAĀFĀHĀKĀLĀNĀOĀTĀUĀ\Ā]ĀfĀgĀsĀtĀvĀwĀ{Ā|Ā~ĀĀƒĀ„Ā‡ĀˆĀĀĀ¢Ā£ĀØĀ©Ā«Ā¬Ā³Ā“Ā½Ā¾ĀŹĀĖĀÓĀÕĀŲĀŁĀąĀįĀčĀéĀļĀšĀōĀõĀśĀūĀĆĆ Ć ĆĆĆĆĆ,Ć-Ć8Ć9Ć;Ć<ĆAĆBĆMĆOĆSĆTĆ\Ć]ĆaĆbĆiĆjĆmĆnĆxĆyĆĆĆƒĆ„Ć‰ĆŠĆĆ’Ć™ĆšĆ¢Ć£Ć®Ć°Ć·ĆøĆŗĆ»ĆĮĆĀĆĢĆĶĆŃĆŅĆÖĆ×ĆįĆāĆćĆäĆģĆķĆļĆšĆöĆųĆÄÄ Ä ÄÄÄÄÄÄ Ä'Ä(Ä*Ä+Ä1Ä2Ä6Ä7Ä?Ä@ÄGÄHÄQÄRÄ\Ä]ÄdÄeÄjÄkÄrÄsÄzÄ{Ä}Ä~Ä‡ÄˆÄÄÄ•Ä–ÄÄžÄ°Ä±Ä¹ÄŗÄĀÄĆÄĻÄÓÄÖÄŲÄåÄęÄļÄóijĜÄÅÅÅÅÅÅ#Å$Å.Å/Å8Å:Å=Å>ÅBÅCÅRÅSÅYÅZÅbÅcÅiÅkÅsÅtŁłňʼnŏőŔŢŰŲÅĮÅĀÅĪÅŠÅÕÅÖÅŁÅŚÅćÅäÅķÅīÅńÅņÅöÅ÷ÅĘĘ Ę ĘĘĘ#Ę$Ę&Ę'Ę-Ę.Ę6Ę7Ę;Ę<ĘAĘBĘJĘKĘSĘUĘYĘZĘ`ĘbĘfĘgĘtĘuĘxĘyĘĘ‚Ę‰ĘŠĘ—Ę˜Ę©ĘŖĘ±Ę²ĘµĘ·ĘĄĘĮĘĒĘČĘÕĘÖĘŪĘÜĘąĘįĘēĘźĘ÷ĘųĘĒĒĒĒ ĒĒĒĒĒĒĒĒ#Ē$Ē(Ē)Ē/Ē0Ē3Ē4Ē>Ē?ĒGĒHĒVĒWĒ^Ē`ĒdĒeĒgĒhĒkĒlĒpĒqĒwĒxĒĒ‚Ē‰ĒŠĒ•Ē–ĒŸĒ Ē„Ē¦Ē³ĒµĒøĒ¹Ē»Ē¼Ē¾ĒæĒĘĒĒĒŹĒĖĒÕĒÖĒŁĒŚĒßĒąĒćĒäĒšĒńĒōĒöĒłĒśĒČČ Č ČČČČČ$Č%Č-Č.Č4Č6Č8Č9Č>Č?ČLČMČUČVČcČdČhČiČoČpČwČxČƒČ„Č‡ČˆČČ‘Č•Č–Č™ČšČŸČ”Č„Č¦Č©ČŖČĆČÅČĖČĢČŌČÕČŪČŻČßČąČėČģČōČõČüČżČÉÉÉ ÉÉÉÉÉÉÉ#É%É.É/É3É4É6É7É;É<ÉMÉNÉVÉWÉdÉeÉpÉrÉuÉvÉ{É|É€ÉÉŒÉŽÉ’É“ÉžÉŸÉ¬É­É³É“ÉĄÉĀÉŃÉŅÉŻÉŽÉźÉėÉōÉõÉ÷ÉųÉūÉüÉŹŹŹ ŹŹŹŹŹ!Ź"Ź/Ź0Ź;Ź<ŹAŹBŹFŹHŹKŹLŹQŹRŹZŹ[Ź_ŹaŹeŹfŹsŹtŹ~Ź€ŹŹŽŹ›ŹœŹ¤Ź„Ź­ŹÆŹ³ŹµŹ¼Ź¾ŹĄŹĮŹĖŹĢŹŁŹŚŹćŹäŹģŹīŹųŹłŹĖĖ Ė ĖĖĖĖĖ Ė!Ė%Ė&Ė/Ė0Ė6Ė7ĖDĖEĖMĖOĖQĖRĖTĖUĖ\Ė]ĖhĖiĖrĖsĖvĖwĖĖ‚Ė‡ĖˆĖ—Ė˜Ė£Ė¤ĖØĖŖĖ®Ė°Ė¹Ė»ĖĄĖĮĖČĖÉĖŅĖÓĖŁĖŚĖåĖēĖėĖķĖšĖńĖśĖūĖĢĢ Ģ ĢĢĢĢĢĢ Ģ'Ģ(Ģ0Ģ1Ģ8Ģ9ĢAĢCĢHĢIĢQĢSĢ\Ģ]Ģ_Ģ`ĢeĢfĢpĢqĢ~ĢĢ…Ģ‡ĢŠĢ‹Ģ’Ģ“ĢœĢĢØĢ©Ģ±Ģ²Ģ½Ģ¾ĢŹĢĖĢŽĢąĢėĢķĢōĢõĢĶĶĶĶĶ Ķ Ķ ĶĶĶĶĶ)Ķ*Ķ-Ķ.Ķ8Ķ:ĶAĶBĶRĶSĶ\Ķ]ĶeĶfĶlĶmĶvĶwĶĶ‚ĶˆĶ‰ĶĶ’Ķ•Ķ–ĶœĶĶ¢Ķ£ĶØĶ©Ķ­Ķ®Ķ¶Ķ·ĶĀĶĆĶČĶŹĶĶĶĪĶŲĶŁĶęĶčĶīĶšĶśĶūĶžĶ’ĶĪ ĪĪĪĪĪĪĪ"Ī#Ī*Ī+Ī4Ī5Ī8Ī9Ī@ĪBĪDĪEĪJĪKĪNĪOĪXĪZĪ\Ī]ĪaĪbĪgĪhĪnĪoĪsĪtĪ{Ī}ĪĪ€Ī‰ĪŠĪŽĪĪ—Ī˜ĪŸĪ”Ī„Ī§Ī°Ī±Ī¶Ī·Ī¹ĪŗĪ¼Ī½ĪĮĪĀĪĒĪČĪĻĪŠĪ×ĪŲĪćĪäĪģĪīĪóĪōĪśĪūĪĻĻĻĻĻĻ"Ļ$Ļ,Ļ-Ļ6Ļ7Ļ>Ļ@ĻBĻCĻEĻFĻKĻLĻQĻRĻWĻXĻ^Ļ`ĻfĻgĻqĻrĻzĻ{ĻƒĻ„ĻĻ‘Ļ–Ļ—ĻĻžĻ„Ļ§Ļ«Ļ¬Ļ°Ļ±Ļ³Ļ“Ļ»Ļ¼ĻĀĻĆĻĘĻĒĻĪĻĻĻŁĻŚĻŽĻßĻēĻčĻķĻīĻūĻüĻ Š ŠŠŠŠŠ$Š%Š,Š-Š2Š3Š;Š<ŠIŠJŠPŠQŠYŠZŠ_Š`ŠgŠhŠsŠuŠŠ€ŠƒŠ„ŠŒŠŠ–Š—ŠŠžŠ«Š­Š±Š²Š¶Š·Š¼Š½ŠĒŠČŠŹŠĖŠŃŠŅŠŪŠÜŠäŠåŠģŠķŠšŠńŠóŠōŠśŠūŠŃŃŃŃŃŃ&Ń'Ń/Ń0Ń<Ń=ŃEŃFŃQŃRŃaŃbŃdŃeŃqŃsŃ|Ń}ŃƒŃ„Ń‰ŃŠŃ‘Ń’ŃžŃŸŃ§ŃØŃ³Ń“Ń¹Ń»ŃĄŃĮŃĖŃĢŃŌŃÕŃ×ŃŲŃÜŃŻŃåŃęŃļŃšŃņŃóŃüŃżŃŅŅŅŅ#Ņ$Ņ,Ņ-Ņ2Ņ3Ņ8Ņ9ŅBŅCŅLŅNŅUŅVŅ_Ņ`ŅbŅcŅoŅpŅyŅ{ŅˆŅ‰Ņ•Ņ–ŅŅžŅ¬Ņ­Ņ³Ņ“ŅŗŅ»ŅĮŅĀŅÅŅĘŅĖŅĢŅŅŅÓŅÜŅŻŅčŅéŅģŅķŅõŅ÷ŅłŅśŅüŅżŅÓÓÓ ÓÓÓÓÓÓÓ#Ó$Ó(Ó)Ó0Ó1Ó;Ó<ÓFÓGÓNÓPÓXÓZÓ^Ó_ÓiÓjÓuÓwÓ{Ó|Ó‡ÓˆÓ’Ó“Ó•Ó–ÓšÓ›ÓžÓŸÓ¦Ó§Ó¬Ó­Ó½Ó¾ÓĆÓÄÓŹÓĖÓĻÓŠÓŌÓÖÓŽÓßÓģÓķÓńÓņÓłÓśÓ’ÓŌŌŌŌŌŌŌŌŌ!Ō"Ō*Ō+Ō-Ō.Ō7Ō9Ō<Ō=ŌEŌFŌRŌSŌ\Ō^ŌgŌhŌuŌvŌŌ€Ō‡ŌˆŌŌŌ•Ō–Ō—Ō˜ŌžŌŸŌ£Ō¤Ō§ŌØŌŖŌ«Ō²Ō³Ō»Ō¼ŌĆŌÅŌĢŌĶŌÖŌ×ŌŻŌŽŌēŌčŌņŌóŌÕÕÕÕÕÕÕÕ'Õ)Õ0Õ1Õ7Õ8Õ<Õ=ÕCÕDÕMÕNÕWÕXÕaÕcÕlÕmÕvÕwÕyÕzÕ‡ÕˆÕ’Õ”ÕÕžÕ£Õ¤Õ§ÕØÕÆÕ°Õ³Õ“Õ¶Õ·ÕĮÕĀÕĢÕĶÕŅÕŌÕÖÕ×ÕßÕąÕčÕėÕōÕöÕųÕłÕżÕžÕÖÖ Ö ÖÖÖÖ Ö"Ö#Ö&Ö'Ö)Ö*Ö3Ö4Ö:Ö;Ö?Ö@ÖFÖHÖSÖTÖYÖ[Ö]Ö^ÖeÖfÖlÖmÖxÖzÖ~ÖÖ‰Ö‹ÖÖÖ“Ö”Ö™ÖšÖŸÖ Ö§Ö©Ö“ÖµÖøÖ¹ÖĀÖÄÖĪÖĻÖŌÖÕÖŁÖŪÖŽÖßÖćÖäÖēÖčÖīÖļÖóÖōÖūÖüÖžÖ’Ö×× × ×××××'×(×1×2×?×@×K×M×R×S×[×\×g×h×s×u×z×{×€××†×‡×××•×–×Ÿ× ×„×¦×µ×·×ŗ×»×Ķ×Ī׊×Ń×Ö×××į×ć×ė×ģ×÷×ų×ŲŲŲŲŲŲŲŲ$Ų%Ų)Ų*Ų4Ų6Ų<Ų=Ų?Ų@ŲFŲGŲMŲNŲSŲTŲcŲeŲkŲlŲrŲsŲuŲvŲ|Ų}ŲŲƒŲ†Ų‡ŲŒŲŲ”Ų•ŲœŲŲ§ŲØŲ­ŲÆŲ²Ų³Ų·ŲøŲæŲĄŲĖŲĢŲÕŲ×ŲŲŲŁŲąŲāŲęŲēŲõŲöŲūŲüŲŁŁ Ł ŁŁŁ Ł!Ł(Ł)Ł2Ł3Ł9Ł:ŁMŁNŁVŁWŁ[Ł]ŁbŁcŁnŁoŁtŁuŁ~ŁŁ†Ł‡ŁŁ‘Ł“Ł”Ł›ŁœŁ£Ł¤Ł¬Ł®Ł²Ł“Ł¶Ł·Ł»Ł¼ŁĄŁĮŁÄŁÅŁĢŁĶŁÕŁÖŁŁŁŚŁߣąŁįŁāŁäŁåŁčŁéŁķŁīŁüŁżŁŚŚ Ś ŚŚŚŚŚŚŚ+Ś,Ś8Ś9Ś<Ś=ŚDŚEŚKŚLŚYŚ[ŚfŚgŚoŚpŚ{Ś|ŚƒŚ…ŚŠŚ‹ŚŚ‘ŚšŚœŚ„Ś¦Ś±Ś²Ś»Ś¼ŚÄŚĘŚĢŚĶŚŃŚŅŚįŚāŚźŚėŚōŚöŚśŚūŚŪŪŪŪŪŪ"Ū#Ū(Ū)Ū3Ū4Ū=Ū?ŪBŪCŪKŪLŪPŪQŪSŪTŪaŪbŪlŪmŪuŪvŪŪ€ŪŪŪ’Ū“Ū˜Ū™ŪŪžŪ§Ū©Ū­Ū®Ū¶Ū·ŪæŪĄŪŹŪĖŪŃŪÓŪŚŪŪŪćŪäŪńŪņŪóŪōŪÜÜÜÜ Ü ÜÜÜÜÜÜÜÜÜ(Ü)Ü-Ü.Ü1Ü2Ü;Ü<ÜIÜKÜOÜPÜTÜUÜYÜZÜgÜhÜiÜjÜtÜuÜvÜwÜ€ÜÜ†Ü‡Ü’Ü“Ü•Ü–ÜÜžÜ¤Ü¦Ü®ÜÆÜŗÜ»ÜĮÜĆÜŹÜĖÜŃÜŅÜąÜįÜźÜģÜļÜšÜõÜöÜžÜ’ÜŻŻŻ ŻŻŻŻŻ"Ż#Ż-Ż.Ż7Ż8Ż:Ż;Ż@ŻBŻFŻGŻJŻKŻTŻVŻ_Ż`ŻkŻŻƒŻ…ŻŻŽŻ—Ż›ŻŸŻ Ż¦ŻŖŻ«Ż­Ż³ŻµŻŗŻ»ŻĒŻŹŻĻŻŃŻÖŻׯŲŻŚŻęŻčŻöŻ÷ŻųŻłŻŽŽŽ Ž Ž Ž Ž ŽŽŽŽŽŽŽŽ!Ž'Ž)Ž7Ž8ŽBŽCŽIŽJŽKŽLŽ`ŽaŽmŽnŽrŽtŽwŽzŽŽŽ„Ž†ŽŒŽŽŽ•Ž–Ž”Ž¢Ž¦ŽØŽ©Ž«Ž¬Ž­ŽÆŽ²Ž¹Ž»ŽæŽĮŽČŽŹŽĶŽĻŽŁŽŪŽćŽäŽźŽėŽņŽóŽūŽüŽżŽžŽ ß ßßßßßßß$ß%ß)ß*ß.ß1ß6ß8ß;ß=ßNßOßVßWß_ß`ßgßhßlßnßqßsß~ßß†ß‡ß‰ßŠßŽßßß‘ß—ß™ßß ßŖß¬ßÆß±ß¹ß»ßĖßĢßÓßŌßÕßÖßåßęßķßļßųßśßąąąąąąąąąąą ą#ą%ą2ą3ąCąDąGąHąNąOą^ą_ąaąbąjąkąoąpąqąsąyą{ą€ąąˆą‰ąąą‘ą’ąšą›ąąžą¬ą­ą®ąÆą±ą³ą¼ą¾ąæąĀąĒąÉąÖąŲąąąįąēąčąźąėąõąöąųąłąįį į įįįįį&į'į-į/į3į4į5į6į>į?įFįHįSįUį^į_įkįlįmįnįtįvįwįyį}į~į€įį‡įˆįŽį‘į™į›į¢į¤į®įÆįŗį»įĮįĀįÅįĘįĪįŠįÜįŻįēįėįšįńį÷įśįāā āāāā!ā"ā/ā0ā6ā9ā@āBāFāGāQāRāUāVāhāiākālānāpāuāwāyā{āāāŒāāā‘āšā›ā§āØāŖā«ā³ā“āŗā¼ā¾āĄāÄāĘāĢāĶāŚāŪāŻāßāäāęāēāéāšāņāćććććććć'ć(ć1ć3ć4ć6ć9ć;ćAćCćGćIćQćSćXćZć_ćaćećgćkćmćvćwćzć{ć‰ćŠć”ć•ć—ć˜ćšćœć£ć¦ć«ć­ćµć·ć»ć¼ćĆćÄćÉćŹćĶćĪćŃćŅćŁćŚćéćźćņćōćłćūćüćžćääääää"ä#ä+ä,äAäBäDäEäRäSäZä\äaäcädäfänäpäwäxä€ää†ä‡ää‘ä“ä”ä›äœäØä©äŖä¬äÆä±ä²ä“äæäĮäÉäĖäĻäŠäŽäßäņäóäųäśä’äåå åååååå å*å+å7å8å;å<å?åAåDåEåKåMåRåTåVåXåYå[ådåfåoåpåqåså~åå‰åŠå”å–å›ååžå å¬å®å¼å½åŹåĢåĶåĻåÕåÖåååęåēåéåėåķåīåšåöå÷åųåśåżåęęęęę ę ęęęęę#ę%ę)ę*ę6ę7ę>ę?ęBęCęFęGęRęSę`ęaęięjęmęnęuęvęƒę„ę…ę‡ęˆęŠęę‘ę’ę”ę›ęę§ęØę“ęµę¶ę·ęĖęĢęĪęĻęŅęÓęßęąęčęźęīęšęõę÷ęųęśężę’ęēēēēēēēēēē"ē#ē<ē=ē?ē@ēKēMēWēYē`ēbēcēeēlēnēuēwēxēzē†ē‡ēŠē‹ē“ē”ē”ē£ē¤ē¦ē»ē½ē¾ēĄēĀēÄēÅēĒēĶēĻēŃēÓēŌē×ēŪēŻēāēäēåēēēģēīēūēüē’ēčč č čččččččč"č#č-č.čBčCčOčPčSčTčdčečhčičsčučwčyč{č}č…č‡čŠčŒčč’č–č˜č™čšč č”č£č¤čØčŖč¬č®č°č²č³čµč¾čĄčÅčĘčĪčĻčąčāčźčėčščńč÷čųčłčūčéé é ééééé#é$é-é/é5é7é9é:éBéCéPéTé[é\ébéeégéiérété|é}é€éé‰éŠé‘é“é˜éšéœéžé§é©é«é¬é°é±é³é“é·éøé»é¼é¾éæéĢéĶéĻéŅé×éŁéßéįéåéęéééźéģéķéųéłéūéžéźź źźźźźź!ź"ź*ź+ź2ź4ź<ź>ź?źAźEźGźSźTźWźXź[ź\źiźjźlźmźwźxźzź{ź~źź…ź†źźŽź”ź–ź—ź™źšźœź”ź£ź§źØź±ź²ź“źµźæźĄźĀźĆźĘźĒźĶźĪźŌźÕźןŲźąźįźėźģźīźļźłźśźėė ė ėėėėėė ė%ė'ė(ė*ė+ė-ė2ė4ė<ė=ė?ė@ėLėMėXėYė`ėaėjėlėqėsėtėvėwėyė~ė€ėŒėėė‘ėėžė ė£ėØėŖė±ė²ė¹ė»ėĮėĆėŹėĖėŃėŅėŌėÕėŲėŁėßėąėęėčėķėīėšėńėōėõėłėśė’ėģ ģ ģģģ!ģ"ģ*ģ+ģ-ģ.ģ1ģ2ģ8ģ9ģ@ģAģFģHģJģLģMģPģXģZģfģgģoģpģsģtģwģxģ~ģģ†ģ‡ģ‰ģŠģŽģģ‘ģ’ģ•ģ–ģšģ›ģ¢ģ£ģØģ©ģ­ģ®ģ²ģ³ģµģ¶ģ»ģ¼ģ¾ģĮģĘģČģŠģŃģÓģŌģ×ģŲģąģįģåģęģéģźģōģõģķķ ķ ķķķķķķķ$ķ(ķ+ķ,ķ2ķ3ķ9ķ;ķ?ķ@ķBķDķFķGķJķKķLķNķ]ķ_ķcķdķnķoķxķyķ…ķˆķ’ķ—ķ ķ”ķ§ķŖķøķŗķ½ķ¾ķĄķĮķĶķĪķŅķÓķÖķ×ķŽķßķčķéķļķńķöķųķīīīīīīīīīī#ī$ī3ī4ī:ī;īCīEīQīRīXīYī]ī^īaībīfīgīnīoīsītīyīzīī…īŒīī“ī–ī—ī™īžī ī¦ī§ī±ī²ī·īøīĮīĀīÄīÅīĶīĪīÕīÖīÜīŽīąīćīåīēīéīźīīīšīõī÷īļļļ ļļļļļ$ļ%ļ+ļ,ļ2ļ3ļ8ļ9ļCļEļMļNļPļQļ[ļ\ļeļfļwļxļƒļ„ļŽļļ‘ļ’ļœļļŖļ«ļ­ļ®ļŗļ¼ļÅļĘļĶļĪļŁļŻļāļćļéļģļõļöļšššššššš$š%š/š0šDšIšKšLšNšOšQšRšWšXš_š„š…š‡šŽš–š™š›ššŸš¤š„š±š²š“šµš¹šŗšĒšČšĢšĶšŅšÓšÕšךŚšŻšįšāšīšļšńšņšöš÷šüšżšńń ń ńńńńńńń(ń)ń2ń3ń;ń=ń@ńAńKńLńXńYńdńeńińjńwń„ń†ń‡ńń’ńń ń£ń