Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ > y { v w x U@ ( bjbj . = & & & 8 & n' \ 5 ' ' " ' ' ' ' ' ' 3 3 3 3 3 3 3 $ 6 R 8 : 3 ) ' ' ) ) 3 ' ' 5 ( ( ( ) 8 ' ' 3 ( ) 3 ( ( ( V / @ L0 ' ' 0tį & C / 3 5 0 5 / x 9 5' 9 L0 9 L0 ` ' 0 (( " ( J( f( ' ' ' 3 3 $$ % ' " % M i s o n s o t s i a l i s m - 1 9 0 0 .
( ( N B ! S u l g u d e s v i i d a t a k s e v e n e -! - ! 1 1 8 8 6 - 1 9 1 0 . a . ) )
T e r m i n s o t s i a l i s m o l i e s i m e s t k o r d a k a s u t a t u d 1 8 3 4 . a . , P e t e r L e r u ( J5@0 5@C, X V I I , 5 8 6 ) a r t i k l i s D e l i n d i v i d u a l i s m e e t d u s o c i a l i s m e , m i s o l i t r k i t u d r a R e v ue Encyklopedique. Tsi, me ei leia selles veel selle snaga vljendatud miste ranget mratlust, kuid ldiselt see pidi thistama inimese moraalses ja sotsiaalses elus, kigis selle ilmingutes, miskit individualismile diametraalselt vastandlikku. Umbes samal ajal (1835.a.) hakati uut hiskondlikku terminit kasutama Inglismaal Oweni (XXII, 481) jrgijate hulgas .
1836.a. pidas prantsuse publitsist Louis Reibo ( C8 591> X X V I , 4 8 6 ) s e d a s n a n i i v r d a r u s a a d a v a k s , e t s e a d i s s e l l e o m a t p e a l k i r j a E t u d e s s u r l e s r e f o r m a t e u r s o u s o c i a l i s t e s m o d e r n e s , m i l l i s t t r k i t i a l g u s e s r a a j a k i r j a s R e v u e d e s d e u x M o n d e s , m i s a g a h i l j e m i l m u s e r a l d i r a a m a t u n a ( 1 8 3 9 . a . ) j a see on esimeseks kirjanduslikuks teoseks, millises olid trkitud jrjest ra tollaste sotsiaal-reformaatorite teooriad. Reibole olid nende viimaste (S. Simone, Fourier (( Fourier, Charles, 1772-1838, prantsuse sotsialist-utopist)) ja Owen) vaated vaid uuteks utoopiateks, mis hivasid sarnaste utoopiate reas teatud koha, kuid millistel ei olnud mingit suhet tegelikkusega.
Esimene, kes sidus nhtuse, mis sja oli enne seda saanud nimetuseks sotsialism ja oli ldistatud eelpool nimetatud Reibo ts, hendas k a a s a e g s e h i s k o n d l i k u e l u g a L o r e n z S t e i n ( ( >@5=FJ (B59=J) , k e s 1 8 4 2 . a . a n d i s v l j a m r k i m i s v r s e t : D e r S o c i a l i s m u s u n d K o m m u n i s m u s d e s h e u t i g e n F r a n k r e i c h s ; s i i n t a n i t a s n i m e l t s n d i v a s o t s i a l i s m i s i d e t k a a s a e g s e h i s k o n d l i k u k o r r a g a j a l d s e p r oletariaadi arenguga tpsemalt. Muuseas, Stein ennustas, et puhtalt poliitiliste liikumiste aeg on mdas ja et lhim revolutsioon vib olla vaid sotsiaalne. 1848.a. igustas Steini ennustust.
Kolmekmnendatel ja neljakmnendatel aastatel veti miste sotsialism all kokku peamiselt tollased hiskonna mber kujundamise hdavajadust ksitlevad teooriad, kuid alates XIX saj keskelt hakati otsima htset sotsiaalset teooriat ka eelnenud aastasadadest, alates sgavast antiikajast, nii nagu seda tegi viiekmnendat e a a s t a t e a l g u s e s S u d r e ? ? ( ( !N4@J, ) ) r a a m a t u s K o m m u n i s m i a j a l u g u j a T o n i s s e n ? ? ( ( ">=8AA5=J) ) o m a t s L e s o c i a l i s m e d e p u i s l a n t i q u i t e j u s q u a l a c o n s t i t u t i o n f r a n c a i s e d u 1 4 j a n v i e r 1 8 5 2 . S e l l i n e s o t s i a l i s m i s t k s i m u s e p s t i t a m i n e p i d i u u t m i s t e t veelgi avardama, kuid see ei saanud sellesse veelgi suuremat mratlematust sisse toomata jtta, kusjuures sotsialismi iseloomustus, nagu individualismile vastandlikkus, hakkas tihti tagaplaanile jma ja jma uutel alustel hiskonna reformimise idee ees ldse varju. Juba Lorenz Stein viitas termini teatud mratlematusele ja pidas vajalikuks anda sellele range teadusliku mratluse, eriti aga pras thelepanu sellele, et tehtaks sotsialismil ja kommunismil selget vahet. Peale Steini mratluse vinuks tuua veel terve rea erinevaid sotsialismi vormeleid ja selle suhet kommunismi. See lesanne muutus hiljem veelgi keerukamaks, kui terminite sotsialism ja kommunism, krvale ilmus veel uus kollektivism ja sellised vljendid, nagu kristlik (vi katoliiklik) sotsialism, riiklik sotsialism, kateedri-sotsialism jne.
Kesoleval ajal on sna sotsialism kasutusel nii enda kui vras thenduses, kusjuures esimene mte vib olla rohkem vi vhem avaram.
Avaras mttes on sotsialism kogum erinevaid teooriaid, mis jutlustavad eraomandi ja vaba konkurentsi kaotamise teel majandusliku iguskorra radikaalset muutmist.
Olles oma olemuselt individualismi vastaspoolsuseks, on sotsialism doktriini laisser faire vastaseks protestiks ja pdleb seeprast sellele, et erahuvi allutada ldisele kasule, vttes kaupade tootmise ja jaotamise erahuvi alt ra ja panna selle asemele hiskondlik reglementeerimine. Sellises avaras thenduses mistetakse sotsialismi all ka kollektivismi (XV, 699), kui viimasele snale samuti antaks avar thendus.
Mnikord, muide, antakse kollektivismile veelgi avaram thendus, nimelt siis, kui kollektivistide hulka arvatakse ka anarhism, kuid seda sotsialismi olemuse rmisel mittemistmisel ja anarhismi on vimalik samastada mlemate mistetega.
Sotsialism on oma aluselt antiindividualistlik petus, samas kui anarhism on, vastupidi, rmiseks loogiliseks individualismi jrelduseks.
Sotsialismis mngib olulist rolli hiskondlik reglementeerimine, anarhism pab teostada isikliku vabaduse printsiipi kogu selle puhtuses.
Vaat, miks on elus eneses sotsialistide ja anarhistide vahel selline antagonism. Teisest kljest tuleb eristada sotsialismi ja kommunismi (XV, 880).
Tsi, paljud teadlased ajavad ebateadlikult sotsialismi ja kommunismi omavahel segi, aga teised oavad mlemaid misteid samastada printsiibiks, kuid enamus juhtudel tehakse neil hel vi teisel viisil vahet. Arvamused on selles suhtes pris mitmesugused ja vaadete vastandlikkus ulatub selleni, et htedele on kommunism igasuguse isikliku vabaduse tielik eitamine, millist teatud piirides sotsialismi puhul ikkagi tunnistatakse, aga teistele, vastupidi, on kommunism sotsialismist hulga individualistlikum.
See, et sotsialismi ja kommunismi vahel on erinevus ja see ei ole vhethtis, seda tunnistab mlemate suundade vaheline pikaajaline poleemika. Enam igemaks on tarvis lugeda seda vaadet, millise jrgi kommunistid levitavad kollektivismi printsiipi mitte ainult tootmise ja jaotamise le, nagu sotsialistid, vaid ka toodetud kaupade eneste kasutamisele (s.t. tarbimisele), hvitades sellega individuaalse vabaduse argielu pisiasjades.
Sotsialism, eristades end kommunismist, el lhe nii kaugele, vastandades individuaalsele vabadusele kaupade tootmisel ja jaotamisel teatud organisatsiooni, milline krvaldaks tielikult sellest hiskondliku elu vallast eraisikute isikliku omavoli ja konkurentsi, nagu ka kik nudmiste ja pakkumiste juhuslikkused. Selliste printsiipide hiskondlikus elus rakendamise tulemuseks peaks olema kigi eraettevtete kadumine, millistes osalevad kapitalistid-ettevtjad ja palgatlised, ja samas peaks kaduma ka kapitali ja t vaheline vitlus. Lubamata eravalduses maad ja kapitali ja nudes hiskondliku vimuga nii tootmise kui ka jaotamise reguleerimist, jtab sotsialism inimestele tarbimise vabaduse, s.t. eluaseme, rivad, toidu jne., millisele ta enam hiskondliku vimu kontrolli ei laienda. ksikasjades lhevad sotsialismi teooriad keteisest tugevalt lahku, kusjuures neist saab seada teatud astmestikku alates sellistest, millised on kommunismile vga lhedased ja kuni nendeni, mis, vastupidi, lubavad teatud tingimustel individuaalse majandamise silitamist. Kirjanduses vib leida tihti sotsialismi teooriate klassifitseerimiste katseid ja nende erinevust anarhismist ning kommunismist nende teooriate sisemiste aluste jrgi, kuid senini ei ole veel vlja ttatud htegi ldtunnustatud klassifikatsiooni. Massist sotsiaalsetest teooriatest, mis on htedes punktides sarnased on nad teistega tiesti vastuolus, vib eristada he erilise gruppi, milline saabki, enam kitsamas mttes, nimetuseks sotsialism.
Sellisel juhul on sotsialismi peamiseks tunnuseks jrgnevate hdavajalike tingimuste tunnistamine:
Esiteks, tootmisvahendite hisomand, eraomandi asemel;
Teiseks, plaaniprane kollektiivne tootmisviis.
Vttes sellised kriteeriumid sotsialismi terminisse, peame vlistama sellest mistest paljud teooriad, milliseid enam avaramas mttes vivad olla nimetatud sotsialistlikuks. Veelvhem on alust nimetada selle nimega teooriaid, mis on oma aluste olemuselt mittesotsialistlikud ja vaid kannavad sotsialismi nime, ning tihti ei lhe ldsegi oma jrgijate soovi jrgi.
Sarnane on niteks eelkige kristlik sotsialism, ning kui ks selle eriliike katoliiklik sotsialism (XIV, 746). Sellise nimetusega petused, ei sisalda eneses mingit sotsialismi, kujutades endas vaid vaeste ja nrkade kasuks reformide teostamise soovi.
Kateeder-sotsialistide (XIV, 723) nime said oma vaenlastelt ((rhutus, KL)) saksa poliitilise ekonoomia eetilise koolkonna esindajad, kes esinesid kehtiva majandusliku korra alusel, jrkjrguliste sotsiaalsete reformide pooldajatena.
Sama-moodi on ka riiklik sotsialism (IX, 394), kui majanduslikku ellu rmise riikliku sekkumise jutlustamine, millisel ei ole samuti telise sotsialismiga mingit hist.
Kaasaegse sotsialismi tekkimiseks peetakse XIX saj esimesi kmnendeid. Kui erinevates sotsialismi ajalugudes nihutatakse selle algust kaugesse minevikku, siis seda tehakse vaid sotsialismi kige laiema m i s t m i s e p u h u l , m i l s e l l e s s e h l m a t a k s e k a k o m m u n i s m i . S e l l e s m t t e s o n s o t s i a l i s t i d e k s v i n e n d e e e l k i a t e k s P l a t o n , B e c o n , T o m a s M o r , K a m p a n e l l a , H a r r i n t o n , M o r e l l i , M a b b l y ( ( ;0B>=J, 0:>=J, "><0AJ >@CAJ, 0<?0=5;;0, 0@@8=3B>=J, >@5;;8, 01;8 8. . . ) ) ja mned teised kirjanikud, aga samuti erinevate kommunistliku iseloomuga (vt. Kommunism) ususektide esindajad. Teisest kljest on sotsialismi eelkiateks selles avaras mttes ka mningad praktilised inimesed, kes pavad uut sotsiaalset korda teostada revolutsioonilise prdega, niteks Babeuf (II, 593).
Peamised erinevused XIX saj. ja varasemate sajandite sotsialismi vahel on jrgmised:
Esiteks, vanade sotsiaalsete utoopiate autorid ei pidanud ldsegi silmas oma teooria praktilist rakendamist. Samas, vastupidi, XIX saj. esimesed sotsialistid mitte ainult ei uskunud oma printsiipide teostamist, vaid isegi nitasid sellele viivaid teid ja tegid selleks antud suunas praktilisi katseid. Langesid viimases suhtes kokku sotsialismi praktiliste eelkijatega, kuid nad erinesid viimastest oma pdluselt nende kaasaegse sotsiaalse kurjuse olemuse, selle tekkimise phjuste, eesmrgi, mille poole peab pdlema ige hiskond ja selle eesmrgi vaavutamiseks vajalike vahendite ksimuse ksikasjaliku vljattluse poolest.
Teiseks, vanad sotsiaalsed utoopiad on ajaloos, sporaadilised (hajusad), olles ksteisest mnikord lahutatud terveid sajandeid, kuigi ksikute teooriate puhul vib tihti tuvastada kirjanduslikku filiatsiooni ((poegsus, ttrus, f-hagi, millega taotletakse isaks tunnistamist.Vs.)). Vastupidiselt, XIX sajandi sotsialism erineb oma ideelise arengu vahetpidamatuse poolest. ksikute teooriate filiatsioon on siin kokku vetav mitte lihtsate kirjanduslike levtmistega, vaid ideelise sisu mberttlusega uute loogiliste kombinatsioonide teel ja kaasaegse keskkonna vahetu mju all. See teooria side elu praktikaga on samuti heks XIX saj. sotsialismi iserasuseks.
Varasemad sotsiaalsed teooriad jid, enamjaolt, puhtalt kirjanduslikeks nhtusteks, samas kui uusim sotsialism, peegeldades endal vahetult ajajrgu sotsiaalset liikumist, avaldas tugevat mju poliitilisele elule ja vljendub tervete sotsiaalsete programmidega (vt. Sotsialistlikud parteid ja Sotsiaaldemokraatia) poliitiliste parteide moodustumises. Lpuks, XIX. saj, sotsialismile avaldas mju veel ajajrgu teaduslik areng: isegi sajandi esimese kolmandiku utopistliku sotsialismi esindajad pdsid oma teooriaid teaduslikult phjendada. Juba Saint-Simone (XXIX, 565) unistas nii erilise positiivse hiskonnateaduse asutamisest kui ka hiskonna enese teaduslike teooriate alustel mberkorraldamisest, milline mte teostamise vttis mnevrra hiljem ksile A. Comte (XVI, 121), kes oli positivismile ja sotsioloogiale alusepanija. Mida edasi sotsialismi areng lks, seda tugevamaks muutus selle jrgijate pd teda teaduseks muuta, kuni Marxi koolkonnas ttati vlja teadusliku sotsialismi miste, erinevalt utopistlikust sotsialismist.
Tpsemalt, sotsialism avaldas suurt mju poliitilisele konoomiale (XXIV, 310), millises ta moodustas spetsiaalse koolkonna, krvuti klassikalise ja ajaloolise jne. koolkonnaga. Seades uusima sotsialismi seosesse Euroopa kultuurilis-sotsiaalse arenguga, me peame selle edasise arengu lhtepunktideks tunnistama XVIII saj. lpu poliitilist revolutsiooni ja majanduslikku pret.
Prantsuse 1789.a. revolutsioon algas selle idee lipu all, et hiskonna peamiseks hdade phjusteks on vana poliitiline ja sotsiaalne kord, mis on isiku loomuliku vabaduse ja vrdsuse iguse eituseks. Revolutsiooni kik ti vlja selle, et poliitiline vabadus vib olla hendatud majandusliku orjusega ja et ainult see vabadus, ilma materiaalse tagatiseta, ei krvalda hiskondlikku pahet.
Juba XIX saj. kahekmnendatel aastatel, kui individuaalse vabaduse ja puhtalt poliitiliste reformide traditsioon, mis leidis oma vljenduse liberalismis (XVII, 632), hakkas ilmsiks tulema liberaalsete programmide heklgsus. See peegeldus nende sotsialismi alusteooria alusepanijate tdes, kes mtlesid, et on tarvis vaid kujundada mber majanduslik olme ja kes seeprast suhtusid poliitilistesse ksimustesse indiferentselt, aga liberalismi isegi mningase varjamatu poolehoiuga.
Kuni 1830.a. Lne eesrindlikes riikides peeti peamist poliitilist vitlust reaktsioonilise aristokraatia ja liberaalse kodanluse vahel, kuid kui viimane vitis Prantsusmaal ja peale juulipret ka Inglismaal, tnu parlamendi reformimisele, muutusid peamisteks vitlevateks jududeks kodanlus ning proletariaat, millises hakkasidki sotsilismi ideed levima.
Selleks ajaks olid juba ilmnenud tstusliku ja majandusliku revolutsiooni, mis oli toimunud XVIII ja XIX sajandi vahetusel, tagajrjed:
kapitalistliku tootmise areng (XVI, 367), tstusliku proletariaadi moodustumine, pauperismi (XXIII, 53) kasv, tlisksimuse ilmumine (XXVI, 16) jne. Seejuures ajajrgu majanduslik elu kujunes vlja isikliku vabaduse ja kodaniku vrdsuse printsiibi mju all, millise kuulutas vlja prantsuse revolutsioon. Iga kmnendiaga hakkas aga silma paistma suur kontrast poliitilise vabaduse ning majandusliku orjuse vahel, kontrast, milline muutus keerukamaks veel puhtalt majandusliku vasturkivuse tttu, s.t. ttajate massi viletsa seisukorra mittevastavus kiiresti kasvava tootmise ning rahva rikkuse kasvu juures. Sarnaselt sellele, kuidas prantsuse revolutsiooni kik sundis paljusid kahtlema XVIII sajandi poliitilise filosoofia igsuses, siis majandusliku prde tulemused panid paljusid kahtlema ka valitseva majandusliku teooria igsuses.
XIX saj. kultuuriajalugu paljastab XVIII sajandi ideede vastase reaktsiooni, kuid kui nad jutlustasid vana juurde prdumist, siis teised, vastupidi, pdsid panna maha uusi teid. Reaktsionris ja novaatorid judsid tihti hele meelele kuid erinevatest vaatepunktidest lhtudes poliitilises- ja majanduselus rakendatavate individualismi printsiipide kriitikas. XVIII saj. majandusteadlased nii fsiokraadid, kui ka Adam Smith uskusid, et loomulik kord on huvide harmoonia ja et maksab vaid anda sellele loomulikule korrale tieliku ilmutamise vabaduse (laisser passer, laisser faire) ja selle samaga teostatakse leldine heaolu. See idee, mis vastab tielikult liberaalide poliitilise filosoofiaga, muutus pris populaarseks tstuskodanluse hulgas, kellele vaba konkurents vis olla ainult kasulik, kuna ta andis t tielikult kapitali ksutusse. Tegelikkus aga lootusi ei igustanud, mis olid andud tootmisvabadusele, kui kige paremale ja igemale leldise heaolu saavutamise vahendile. XVIII saj. lpus ja XIX saj. alguses Maltuse (XVIII, 505) ja Rickardo (XXVI, 696) td nitasid ka teoreetiliselt, et loomulik kord seisneb mitte huvide harmoonias, vaid vitluses eksistentsi eest, ja et, tpsemini, on ettevtjate ja ttajate vaheline jrsk vastuolu. Sellesse ajajrgu puutub ka Sismond i ( ( 1 7 7 3 - 1 8 4 2 , k o d a n l i k k o n o m i s t , a j a l o o l a n e , !- 1 9 5 6 , B. 3 9 l k . 1 5 6 - 1 8 8 ) ) e s i n e m i n e , k e s k r i t i s e e r i s t o l l a s t e l i b e r a a l s e t e m a j a n d u s t e a d l a s t e v a a t e d , k e s j u d s i d o m a m o o d i o r t o t o k s l i k u s s e . T e m a n e g a t i i v n e s u h t u m i n e v a b a l k o n k u r e n t s i l p h i n e v a s s e m a j a n d u s l ikku korda, lhendab teda sotsialismiga, kuigi oma positiivsetes vaadetes ta taas-loob juba le elatud majandusliku olme vorme, kui nitab mingeid uusi teid.
Vaat, millistes reaalsetes asjaoludes ja ideelistes vooludes esinesid XIX sajandi esimesel kolmandikul esimesed sotsiaal-reformaatorid Saint-Simone (1760-1825), Fourier (1772-1837) ja Owen (1771-1858).
Vaatamata kokkusobimatusele ja isegi paljudel juhtudel nende kolme teooriate vastandlikkusele, kannavad nende ssteemid endas he ja sama kultuulilis-sotsiaalse keskkonna pitserit. Nende phijooneks on utopism. Lhtudes, sisuliselt, XVIII sajandi ideedest, XIX saj. esimese kolmandiku sotsialistid kritiseerisid nende ideede seisukohast oma kaasaegset hiskondlikku korda, et see muuta tieti teisega, mis phineb enam mistlikel ja iglastel alustel. Nad vitsid, et kui inimkond senini ei ole juhindunud kesolevatest te ja igluse printsiipidest, siis vaid nende mittetundmisest. Nende arvates, kogu hda seisnes selles, et ei ilmunud geniaalset inimest, kes tde kuulutanuks. Selliste inimeste ilmumist nad pidasid, kelleks nad sisuliselt pidasid end, nis neile lihtsalt nneliku juhusena vi omamoodi missioonina, ega mitte mingi revolutsioonilise protsessi tulemuseks. hiskondliku korra puuduste krvaldamise vahendite leidmine on eranditult mistuse lesanne: tarvis on vaid leiutada uus, enam tiuslik inimlike suhete ssteem ja viia see propaganda vi nidisasutuste eeskuju teel eksiteerivasse hiskonda. Kuigi reformaatorid kavatsesid isegi teadusele toetuda, kuid nad ei tahtnud tunnistada just seda teadust, milline juba siis asus hiskonna majandusliku elu seadusprasuste avastamise teel. Nende suhtumine poliitilisse konoomiasse oli tiesti eitav. Nende ssteemide ksikasjalikus arenduses oli ha enam lekaalus puhas fantaasia. Nende ssteemide aluseks ei olnud ldsegi teaduste saavutused, mis seisnevad katsetes ja jlgimises, vaid puhtalt ratsionalistlikud XVIII sajandi valgustuslikud vaated inimese kaasasndinud omaduste tiuslikkusest, loomuliku seisundi harmooniast, inimkonna kiirest mberkasvatamise vimalusest, tema viimisega uude kunstlikku olukorda, inimkonna suurima nne saavutamisest ksikute sdamlike filantroopide kaasamisel saavutatud hiskondliku mberkorralduse teel jne.
XIX saj esimese kolmandiku sotsialistid lootsid oma kavatsusi viia ellu jutlustes propageerimise ja uuel alustel korraldatud elu nitel, s.t. moraalse- ja isegi religioosse iseloomuga propagandaga, kusjuures saint-simonism kuulutas end otse uueks inimkonna religiooniks. Vastupidi, poliitilisse mjutamisse suhtusid utopistid kskikselt ja isegi eitavalt, hoides krvale liberaalidest, kes tegutsesid konstitutsiooniliste vahenditega, aga ka radikaalidest, kes asusid vandenude ja salahingute teele. See oli erandlik reaktsioon poliitikasse uskumise vastu. Utopismi reaalne thendus seisnes selles, et ta konstateeris esmakordselt iseseisva sotsiaalse ksimuse eksisteerimist ja puhtalt sotsiaalsete reformide vajadust.
Simone, Fourier ja Oweni sotsialism lks nende puhul lahku veel selles, et peamine hiskondliku halva phjus seisneb individuaalses tootmises ja majanduslikus vabaduses, milline toob hiskonda leldise konkurentsi ja anarhia. Parimaks ja isegi ainsaks heaolu saavutamise vahendiks nad pidasid assotsatsiooni, milline pidi asendama isiklikku printsiibi hiskondlikuga ja viia majanduslikku ellu tootmise hiskondliku reguleerimise alge. Nimelt selles ngid saint-simonistid (XXIX, 568 jne.) tootmise ja tarbimise vahel tekkinud rikutud tasakaalu krvaldamise viisi, teha meldamatuks inimese-inimese poolne ekspluateerimine, teostada igluse printsiip: igahele vimete jrgi, igale vimele tema tulemuste jrgi. Saint-simonistid vitsid, et nad ei hvita omandit, nad vaid kujundavad selle mber: maade ja kapitalide valdajad pidid muutuma lihtsateks tootmisvahendite hoidjateks, kes neid jaotavad ttajate vahel. Kui saint-simonismis oli mstiline element teaduslikust krgemal, siis negatiivne suhtumine individuaalsesse vabadusse lks selles kuni isiksuse, kigis tema algatustes ja tegevustes, absoluutsele hiskondlikule autoriteedile allutamiseni. Kolmekmnendatel aastatel saint-simonism, tehes praktilise uutel alustel hiselu korraldamise katse, lahkus areenilt, kui puhtalt-religioosne sekt, jttes, siiski, jrgmistele plvedele prandiks terve rea idesid, millised veti uute sotsiaalsete teooriate aluseks.
hiskondliku korra kriitika, mis oli asutatud individualismile ja konkurentsile, nagu ka assotsatsiooni printsiibi jutlustamine on samuti Fourielismile iseloomulik. Fourier pdis eriti testada tootmis- ja tarbimisassotsiatsioonide ((kooperatiivide)) kasulikkust ja kujutas seda kige eredamates vrvide elu tema poolt vlja meldud faalansteerides. Sarnaselt saint-simonistidele, ka tema rhutas, et tema ssteemil ei ole kommunismiga midagi hist: assotsatsiooni ldise tulu jaotamine toimub tema ssteemis teatud proportsioonis talendi, fsilise t ja kapitaliga. Erinevalt saint-simonismist, milline seadis igahe t hiskondliku vimu korraldustest tielikku sltuvusse, lhtus furierism veendumusest, et suurimat harmooniat vib teostada vaid tieliku vabaduse ning igahe huviala tingimuses. Furieristid tegid samuti mitmeid kordi oma ssteemi praktiliselt elluviimise katseid, aga need lppesid alati lbikukkumisega.
Lpuks, ka Oweni (XXII, 481), ssteemi aluseks on assotsatsioonide printsiip, kes alustas oma tegevust valgustatud vabrikant-filantroobina, aga hiljem hakkas oma ideesid teoreetiliselt arendama, pdes, seejuures neid rakendada nidis-tstus-kogukonna loomisega.
Kik need sotsiaalsed reformaatorid, luues ja tiustades oma plaane, seadsid otse enda lesandeks ttajate masside abistamise, kes kannatasid nende ajajrgul kvasti tstusliku korra tttu. Kolmekmnendatel aastatel, kui uued hiskondlikud ideed olid esmakordselt vetud kokku sotsialismi nime all, tungisid nad esmakordselt linnaproletariaadi hulka, kuid need ei olnud enam Saint-Simone, Foueiri ja Oweni ideed, vaid uute sotsiaal-reformaatorite omad, kellest Etienne Cabet ((1788-1856)) (XIII, 796) asus veel puhtalt utopistlikul alusel. Ta kirjutas kommunistliku romaani Ikaria ((Teekond Ikaariasse)) mis kutsus esile terve Ikaarlaste liikumise ja pti isegi tegelikkuses asutada romaanis kirjeldatud ideaalset hiselu. Ikaarlased tegutsesid neljakmnendatel aastatel, kui sotsialismis ilmnesid tiesti uued voolud, kuid oma iseloomult kujutab Cabet petus endast kommunistlikku pendanti utopistlikkusse sotsialismi. Selles valitseb rahumeelse propaganda ja eeskuju nitamise idee.
Prantsuse sotsialismi edasine arengufaas seisnes selles, et tema esindajad hakkasid uusi sotsiaalseid ideesid kombineerima poliitilise radikalismi traditsioonidega, samal ajal, kui saint-simonistid ja furieristid ha enam ja enam poliitikast eemaldusid. Kige thtsamaks nhtuseks nimetatud suhtes oli omalaadne saint-simonismi jakobinismiga hendamine, kelle me leiame Buchez (( $8;8?? NH5 ) ) ( 1 7 9 6 - 1 8 6 5 ) ( ( k r i s t l i k u s o t s i a l i s m i i d e o l o o g ) ) ( V , 2 9 9 ) . B u c h e z o l i a l g u s e s s a i n t - s i m o n i s t , k u i d p r a s t l i s e l l e s t s e k t i s t l a h k u j a l i e n d a s o t s i a a l - p o l i i t i l i s e t e o o r i a , l d i s e l i n d i v i d u a l i s m i v a s t a l i s u s e l , m i s s e o b s e d a s a i n t - s i m o n i s m i g a , k eskaegse katoliikluse traditsioonidel ja revolutsioonilise jakobinismi printsiipide alusel. Teiseks individualismi vastaseks, samuti mstilis-religioossete ideede alusel, esines samal ajajrgul Peter Leru (XVII, 586), kes oli samamoodi endine saint-simonist. Temale kuulub ka sna sotsialism. Nii Buchez ja Leru on religioosse alusega revolutsioonilise sotsialismi, millist ei ole nende kaasaegsel Louis Blancil (IV, 71), esindajad.
Elades kodanluse ja proletariaadi vahelise teravneva vitluse perioodil, Louis Blanc, oma ajaloolises tdes juuli monarhia esimestest kmnenditest ja suurest prantsuse revolutsioonist, ksitles kaasaega ja lhiminevikku selle klassivitluse vaatevinklist, sarnaselt, nagu ajaloolased, kes kirjutasid oma tid restauratsiooni ajal, mistsid oma kodumaa ajalugu aristokraatia ja kodanluse vahelise vitluse mttes. Louis Blanc li terve ajaloolis-filosoofilise ja hiskondliku petuse, millisele avaldas tugevat mju Bucgez. Ta kuulutas enda individualismi vaenlaseks, milles ta ngi kodanluse printsiipi. Tema enda printsiibiks oli vendlus, millist ta ngi ka proletariaadi lipule kirjutatuna, tema vitluses parema tuleviku eest. Need kaks judu, tpselt samuti nagu ka kolmas, enam eakas autoriteet tegutsesid ajaloos ka varem, kusjuures revolutsiooni ajajrgul oli individualism esindatud zirondistide aga vendlus jakobiinalste poolt.
Inimene peab vabalt arenema oma olemuse seaduste jrgi, kuid isiksuse arenemise vimaluse vib tagada vaid riik, millist Louis Blanc kujutas ette Rousseau ja jakobiinalste hiskondliku lepingu vaimus, s.t. isiksuse hiskondlikule tervikule allutamisena. Louis Blanc vttis oma vahetutelt sotsialismi eelkiatelt le kogu vaba konkurentsi ssteemi, mis phineb erahuvil ja mis viib praktikas vaid majandusliku korraldamatuseni, materjaalse klluse rmiselt ebavrdsele jaotamisele ja hiskonna ttava klassi viletsuse suurenemiseni, kritiseerimise. Kogu halb on individualismis: see jud on hiskonna- ja moraalivastane. Muidugi, igahel on igus tl e , k u i d e t s e d a i g u s t k a t e g e l i k k u s e s r a k e n d a t a k s , o n h d a v a j a l i k p a n n a h i s k o n n a l e t o r g a n i s e e r i m i s e k o h u s t u s . S i i t t u n t u d T o r g a n i s e e r i m i n e ( ( @30=870F8O B@C40 ) ) ( 1 8 3 9 - 4 0 ) , k u s L . B l a n c i l m u t a s m t t e , e t r i i k p e a b a s u t a m a s o t s i a a l s e d t k o j a d , s.t. tootmisassotsatsioonid, millised trjuksid jrkjrgult vlja kik era-tstusettevtted. Uuel reziimil asendataks endine konkurents jupingutuste kokkulangemisega. Luues sellise asjade kigu korra, peab riik ka edaspidi juhtima hiskonna asju, kui krgem tootmise regulaator. Kuid riik peab olema korraldatud demokraatlikult, selleks, et see ei muutuks tranniaks. Louis Blanc laitis liberaale nende poolese riigi vimu nrgendamise pde eest ja vastupidi, vljendas oma kaastunnet saint-simonistidele, kes tegutsesid hiskondliku autoriteedi ((riigi)) tugevdamise suunas. Siiski, Louis Blanc ei tahtnud oma sotsialismi kommunismini arendada. Mis aga puutub ldise toodangu jaotamisse, siis Louis Blanci vormeliks oli: igahele tema vimete jrgi, igahele tema vajaduste jrgi (vi kohustus on vastav vimetele ja jududele, igus on vastav vajadustega).
Enne Louis Blanci, sotsialistid ignoreerisid poliitilist konoomiat. Louis Blanc, kuigi suhteliselt hilja, alustas seda teadust uurima ja lhendas esimesena poliitilise konoomia poolt vlja ttatud misted nendele praktilistele nuetele, millised iseloomustavad sotsialismi. Selles suhtes Louis Blanc on lhimaks Marxi eelkiaks.
Varasem sotsialism, sarnaselt nende kaasaegsete majandusteadlastega, kes ajasid kapitali segi kapitalistidega, olid valmis ngema kapitalismis kogu hiskondlikku halba, aga Louis Blancile oli kapital suur jud ja kasulik asi, ainult, et see asetseks igetes ktes. Ta arvas, siiski, et seda judu ei saa anda ksikute tlisassotsatsioonide ktte, kuna ka nende vahel on vimalik konkurents. Kapitali peaks ksutama ainus leldine assotsatsioon. Pannes sellise lesande riigile, leidis Louis Blanc vajalikuks, et seda juhitaks teaduse rangete juhiste jrgi, nnda nagu inimeste asjade kik ldse ei tohiks sltuda juhuslikkusest ja vaba konkurentsi omavolist. T organiseerimise autor oli samuti valmis tunnistama, et hiskond peaks samuti olema teaduse loominguks. Louis Blanc lheneb oma autoritaarse sotsialismiga saint-simonismile. Ja vastupidi, tema kaasaegse Proudhoni (1809 1865) (XXV, 592) teoorias taasluuakse individuaalsele vabadusele enam soodus Fourieri teooria (kuid furierismiga Proudhon polemiseeris).
hel ajal T organiseerimine (aga samuti Cabe Ikaria) ilmus Proudhoni tuntud brozr: Mis on omand?(Quest-ce que la propriete?) , millise jrel (1846.a.) ilmus mitte vhem kuulsust kogunud Majanduslike vastuolude ssteem vi viletsuse filosoofia. Esimeses mainitud ts nimetab Proudhon omandi varguseks (la propriete, cest le vol). Kritiseerinud teravalt omandi ideed, ta kritiseeris sama halastamatult ka hisomandi ideed. Mitte keegi brozri autori sotsialistlikest eelkiatest, kes rndasid omandi ja sellega seotud nhtuste ksikuid tahke, ei ksitlenud oma kriitikas omandit, kui sellist. Proudhoni teoorial oli enam kriitilisem ja eitavam, kui omas positiivset iseloomu. Tema poliitilistes vaadetes kuulus thelepandav roll an-arhiale, igasuguse valitsuse puudumise vi igasuguse valitsemise vormi vastaspoolsuse mttes. Proudhon likvideeris riigi, asendades vimu poolte vaba kokkuleppega. Tegeledes majanduslike ksimustega, hakkas Proudhon ha enam ja enam tunnetama tollase politilise konoomia puudulikkust ja hakkas otsima sotsialistidele lhenemise vimalust. Juba neljakmnendate aastate keskel ta kirjutas hele oma spradest, et ta arvates, sotsialism saab hiskonnas valdavaks ja veab seda uuel teel letamatu juga. Selleks, et see viks juhtuda, pidas Proudhon vajalikuks anda sotsialismile teadusliku aluse ja selgitada temale vlja ta olemuse, millist ta ei mista, nimetades end kommunismiks. Majanduslike vastuolude ssteemis Proudhon kavatseski seda lesannet tita, kritiseerides erinevaid majanduslikke kategooriaid, et neid nende erinevate tahkude jrgi jaotada headeks ja halbadeks:esimesed, tema arvates, on vlja selgitatud konomistide, teised sotsialistide poolt. Proudhon aga ise otsis seejuures sellist snteesi, milline, silitades head tahud aga samas krvaldades halvad. Muide, ka see t oli vaid kriitiline ja eitava iseloomuga. Oma positiivseid vaateid asus Proudhon snastama alles peale 1848.a. revolutsiooni ja siis louis-blancolik igus tle asendati tema poolt krediidi saamise igusele, milline pidi olema vastastikuline ja tasuta. Proudhoni lplik sotsiaalne idee oli vljendatud veidi enne ta surma (1865) n.n mutualismis ((tulukooslus)). Selle teooria olemus seisnes selles, et vastastikune teenete osutamine pidi olema vabatahtlik ja jrelikult phinema lepingul vi kokkuleppel, kuid kuna selline vahetus on ilma krediidita meldamatu, siis viimast on tarvis hsti organiseerida, miline ise kutsub esile tootmise ja tarbimise vajaliku organiseerumise. Krediit peab olema vimalikult kttesaadav ja odav, milleks kik kaubandusoperatsioonid peavad olema keskendatud pangas, millise aktsionrideks oleks kik tootjad ja millise abil toimetataks mitte esemete, vaid teenete vahetus ((KL.)). Vahetus vahendiks oleksid erilised krediidi kviitungid. Selles plaanis oli see samuti omamoodi utopism.
Suurtstuse arengu ja t tsentraliseerumise ajajrgul astus Proudhon vlja nende vastasena, kuna just selles majanduslikus protsessis ta ngi hilisemat sotsialismi, ngi teed, millist mda minnes vivad teostuda peamised sotsialismi nudmised.
See uus sotsialimi evolutsioon toimus juba saksa pinnal. Prantsuse sotsialism hakkas pris vara mjutama Saksamaa XIX saj esimese poole ideelist liikumist. Saint-simonistide vaated kajastusid Heine pdlustes ja n.n. noore Saksamaa (XIX, 641) esindajate juures, kuid n e i d h u v i t a s e n a m m i t t e m a j a n d u s l i k , v a i d t e o o r i a m o r a a l n e k l g ( @5018;8B0F8O ?;>B8) .
H e s s j a G r n ( 5AAJ 8 @N=J) ( I X , 8 3 2 ) , h e n d a s i d o m a t e o s t e s F e u e r b a c h i h u m a n i s m i j u t l u s e - P r o u d h o n i a n a r h i a j u t l u s e g a . N a d m l e m a d a s u s i d v a s a k h e e g e l l u s e ( V I II, 227) mju all, aga neist esimene armastas eriti majanduslikke misteid rivastada selle kooli filosoofilisse fraseoloogiasse.
Kodanluse liberaalsetele pdlustele nad kaasa ei tundnud, nad pdsid testada, et massidele liberalismist miskit head ei tule, kui, siis vaid kurja. Teisest kljest, imbus Saksamaale ka prantsuse kommunism, mis vttis juba oma kodumaal vahetevahel revolutsioonilise iseloomu. Selle liikumisega asub tihedas seoses Weitlingi (V, 730) tegevus, kujutades endast hendavat lli Saksamaal esialgse utopistliku sotsialismi ja hiljem sellele jrgneva ajargu sotsialismi kui proletariaadi pdluse. Weitlingi teoorial on kik utopismi jooned, kuid samal ajal on see hilisemate kirjanike eelkiaks, kes tegid sotsialismist proletaariaadi poliitilise lipu.
Weitlingi teoste muljete all rkis Marx, et saksa proletariaat on Euroopa proletariaadi teoreetik, nagu inglise oma on selle konomistiks ja prantsuse oma poliitikuks.
Analoogilisele mttele sakslaste rollist sotsialismi arengul judis Lorenz Stein, kes oli autoriks sotsialismist kirjutavale raamatule: (Der Socialismus und Kommunismus d. Heutigen Frankreichs, 1842). Stein ei olnud sotsialist, kuid ta tundis sotsialistliku liikumise vastu suurt huvi. Selle paremaks tundmappimiseks ta sitis Pariisi, kus ta tutvus furjerist Konsideraniga, Cabe ja Louis Blanciga, kes andsid talle tema raamatu jaoks palju vrtuslikke andmeid. Seadnud sisse sidemed uue sotsiaalse liikumise ja tstusproletariaadi vahel, viitas Stein sellele, et mitte kski he vi teise Euroopa rahva suur sgavam liikumine ei kuulu temale ksi ja kui ta liigub he rahva piirest kaugemale, siis see ei ole juhus. Kord, ta tiendab, kui prantsuse elu sotsiaalne suund omab ajaloolist alust, siis ta on olemas ka saksa elus, kuigi see on isegi alles kauges tulevikus. Ta soovitas Saksamaal lepitada oma teaduses kik euroopa rahu vasturkivused. Steini teadusliku uuringu tulemus seisneb selles, et pratsuse sotsialismi ja kommuninsmi sotsiaal-majandusliku aluseks on kodanluse ja proletariaadi vaheline klassivitlus. Sellega asus ksimus sotsialismist ajaloolisele alusele. Teoreetilise sotsialismi edasisem areng seisnes Saksamaal seisnes selle ksitlemisel seoses hiskonna ajalooga, millist ajajrgu eesrindlike inimestega hakati mistma Hegeli filosoofia vaimus. Kui teostus see uus teoreetilise sotsialismi evolutsioon, elas Saksamaal poliitiline konoomia le suured muutused, tnu ajaloolise kooli ilmumisele, mis arendas majandusliku teaduse te suhtelisuse ja majandusliku arengu faaside kordumise seadusprasuse mtet.
Nimetatud koolkonna esimeseks tks oli Roscher (1817-1894) ppeabinu, ajaloolise meetodi phjal, poliitilise konoomia loenguteks, mis ilmus peaegu heaegselt Lorenz Steini raamatuga. Kuid ajaloolise koolkonna rajaja suunas oma thelepanu maailma vanema aja konomistidele ja ajaloole, mis teatud mral eemaldas ta lhima ajajrgu ajaloo uurimisest. Roscheri koolkonna ajaloolisus sai seejuures konservatiivse varjundi. Uue aja konomistid hakkasid vtma oma kaitse alla htmoodi ja liberaalse majanduse ja ka sotsialistide vastu vananenud majanduslikke vorme, mis olid mratud laostumisele. Ajaloolisele koolkonnale oli seeprast raske sotsialismi olemust mista, nii nagu seda kujutas Stein, veel enamgi, et selle koolkonna esindajad eitasid igasugust abstraktse meetodi thendust, milline vastupidiselt hakkas tungima sotsialistide tdesse. Sellegi poolest koolkonna poolt vlja kulutatud majanduslike mistete suhtelisuse ja majanduliku olu arengu vormide seadusprasuste printsiibid avaldasid mju kogu majandusliku elu ldisele mistmisele. Sellesse aega puutub ajaloolase-konomisti tegevuse algus, kes tles vlja mitmeid teese, millised said hiljem tieliku arenduse saksa sotsialismi peamiste esindajate poolt. See oli Rodbertus-Jagetzow ( >415@BCA- /35F>2, ( 1 8 0 5 - 1 8 7 5 ) ( X X V I , 8 9 7 ) , k e s a n d i s 1 8 4 2 . a . v l j a t : M e i e t e a d m i s e d m a j a n d u s l i k e s u h e t e k o h t a . V e e l k o l m e k m n e n d a t e a a s t a t e l p u s I n g l i s m a a t s a r t i s t l i k u l i i k u m i s e m j u a l l , t a k i r j u t a s a r t i k l i , m i s t o l l a l a j a k i r j a n d u s e s j i a v a l d a m a t a , tlisklassi nudmistest. Siin ta vljendas seda mtet, et hiskondliku t tootlikuse kasv toob kaasa tlisklassi osa tootes vhenemise, samas kui rent ja tulu kasvavad. Otsides sellise nhtuse vastaseid vahendeid, ta arendas pris jrkjrgulikult printsiipi, mis oli esmakordselt eldud vlja A. Smithi ja hiljem Ricardo poolt kinnitatud, et majanduslikust vaatepunktist vaadates peab kiki hvesid vaatlema kui t tulemusi ja et sellisel viisil on ainsaks vrtuste allikaks t. Pauperismi ja majanduslike kriiside eksisteerimist pidas Rodbertus viiteks sellele, et ldise t jaotamises ei ole kik korras. Jagades mningaid Sismondi vaateid, ta mistis, siiski, et le elatud vormidele tagasi prdumine on meldamatu, kuna hiskond lheb pidevalt edasi. Rodbertuse positiivne tuleviku ideal kujunes vlja Oweni ssteemi mju all, kuid ta eeldas, et enne ideaali teostumist kulub vhemalt tubli pooltuhat aastat. See oluline proletariaati suhtumine ei kutsunud temas ette mtet selles, et anda tlistele mni loosung. Vastupidi, tlisliikumine hirmutas teda ja kik oma lootused ta pani riigile, aga hiskonna klasside hulgas maavaldajate klassile, kelle hulka ta ka ise kuulus. Mned Rodbertuse kriitikud vidavad isegi, et sotsialistlike jrelduste peamiseks allikaks, milliseid ta tegi oma tst tulenevast vruste teooriast, oli soov klvata tlisklassi ja kodanluse vahele tli. Tiesti oma ajakirjandusliku tegevuse algusest peale Rodbertus hsti tuttav Inglise ja Prantsuse, eriti A. Smithi, Ricardo, saint-simonistide, Sismondi ja Proudhoni majandusliku ja sotsialistliku kirjandusega. Tema teoorial on vaieldamatult sotsialistlik iseloom, kuid see on omamoodi riigi sotsialism, riigile tema iguste tagasi andmine rahvamajanduse vallas, mis on praegu individualismi poolt temalt ra videtud (poliitikas oli Rodbertus konservatiiv).
40. aastatesse puutub Karl Marxi (XVIII, 662) tegevuse algus, keda peetakse n.n. teadusliku sotsialismi asutajaks. Marx kuulus esialgu heegellaste vasakusse leeri ja jagas poliitilise radikalismi vaateid. Selle suuna esindajaid huvitasid majanduslikud vaated vga vhe ja Marx, peale Pariisi kolimist alustas sotsialismi tundma ppima. See viis tema endistest kaasmtlejatest, kes ei laiendamud oma kriitikat kehtivale korrale ja hiskonna lesehituse ldtunnustatud ideedele, lahku. Veel 1842.a. oli Marx tollase sotsialismiga vhe tutvunud, kuigi leidis, et Leru, Konsiderani ja Proudhoni td vrisid tundmappimist ja kriitikat. Tutvunud lhemalt prantsuse sotsialismiga, suhtus Marx negatiivselt paljude prantsuse sotsiaalsete reformaatorite valitseva arvamuse suhtes, et politilistel ksimustel iseenesest ei ole suurt thendust. Ta hakkas kaitsma teesi, et sotsiaalne tde areneb kikjal poliitilise korralduse konfliktist iseenesest ja vasturkivstest tema idealase sihtotstarbe ja tema reaalsete lhtepunkti (vaade, mis on tema poolt esitatud Hegeli igusfilosoofia kriitikas) vahel. Omandanud prantslaste sotsiaalsed ideed, lks Marx kiiresti abstraktsest poliitilisest radikalismist vga kiiresti le sotsialismile, millist ta mistis puhtalt ajalooliselt, nagu reaalsete sotsiaalsete suhete produkti. Tema filosoofias asendati Hegeli loogiline hdavajadus, ajaloolise hdavajadusega, kaasaegset kapitalistliku tootmisvormi ta hakkas vaatlema kui ajaloolise protsessi vltimatut faasi. Viimane oli tema poolt mistetud seejures mitte idealistlikult, nagu Hegelil, aga materialistlikult, s.t. vasak heegelluse vaimus: kuid see oli mitte tavaline materialism, vaid konomistlik materjalism vi kogu hiskonna elu majanduslikul alusel ksitlus. Lkanud krvale prantslaste unistused tuleviku hiskonnakorraldusest, kui utopistlikud, Marx pdis tuletada parema sotsiaalse korra hdavajadust ajaloolist hdavajadust kaasaegse hiskonna tundmappimisest, milline sisaldas eneses nii oma lagunemise alget, kui ka neid jude, millised loomulikul teel teostavad sotsiaalse emantsipatsiooni. Filosoofia peab leidma proletariaadis oma ju, aga proletariat filosoofias oma vaimse relva: filosoofia ei saa teostuda ilma proletariaadi kaotamiseta, proletariat ei saa filosoofiat teostamata kaduda.
Tiesti algusest vttis Marxi teooria mlemate naaberriikide Saksamaa ja Prantsusmaa filosoofiliste ja sotsiaalsete ideede snteesi iseloomu. Oma sbra Engelsi kaudu tutvus Marx samal ajal inglise majandussuhetega ning sotsiaalsete ideedega. 1845.a. Marx, heskoos Engelsiga, kirjutas poleemilise t (Pha perekond, vi Kriitilise kriitika kriitika) oma endiste kaasmtlejate vastu, vites, et prantsuse ja inglise sotsiaalsed reformaatorid ei mistnud seda thendust, millist omab proletariaadi iseseisev areng. Samal aastal andis Engels vlja raamatu: Tliste klasside olukord Inglismaal, milline, tema arvates, pidi tegema lpu kigile proletariaadi teprase kujutamise vaidlustele. Engels asus sotsialset ksimust tundma ppima Inglismaal, kuna proletarjaat oli saavutanud oma tieliku arengu vaid selles riigis. Raamatu idee oli selline, et kapitalistlik majandus, mis loob kik proletarjaadi hdad, sisaldab eneses ka tema vabanemise alget. Kapitalismiga teostatakse mitte ainult kaasaegne kodanluse kikvimsus, vaid ka selle tulevane langus. Suurtstus loob kaasaegse tlisklassi, milline, ajaloolise hdavajaduse seaduste jrgi, peab hiljem kukutama teda ennast loonud ju. Kujutades reaalseid suhteid, Engels kritiseeris see-juures inglise reformaatoreid, peamiselt viidates sellele, et politiline sotsialism ja radikaalsus on Inglismaal liiga eraldatud ja et nii ks kui teine ksikult ei suuda proletariaadi lipuks muutuda.
Pariisis lhenes Marx Proudhonile, kelle ta phendas Heegeli dialektika saladustesse: kuid kui Proudhon seda meetodit oma Majanduslikes vasturkivustes kasutas, kavatsedes krgemas snteesis lepitada konomiste ja sotsialiste, Marx leidis, et Proudhon ei saavutanud oma eesmrki ja ei suutnud tusta kodanlusest ja proletariaadist krgemale. Oma Filosoofia viletsuses (1847), mis kujutab endast vastusta Proudhoni Viletsuse filosoofiale, ta pdis tostada, et konomistid mistsid sotsialistidest paremini kodanliku hiskonna sisemist lesehitust, kuigi majandusteaduse ldised mrused ei ole igavesed ega loomulikud ja on vaid ajaloolised ning hiskondlikud. Siin tles Marx esmakordselt vlja oma sotsioloogilise teooria peaidee, mis on tuntud konoomilise materialismi nime all, s.t. see vaade, millise jrgi kik nhtused, mis toimuvad hiskondlikus elus, omavad puhtalt majanduslikku iseloomu. Proudhoni vaate vastaselt, et konomistid kujutasid kaasaegse korra hid klgi aga sotsialistid halbu, Marx arendas seda motet, et konomistid vljendasid kodanluse huvide teaduslikku sisu, sotsialistid ja kommunistid on proletariaadi teoreetikud. Mtet hiskondliku korra majanduslikust alusest, klassivitlusest, kui ajaloolise protsessi alusest, sotsialimist, kui proletariaadi hiskondlikust filosoofiast, htede majanduslike vormide asendumise seadusprasustest ja proletariaadi vidust tulevikus arendasid marx ja Engels Kommunistlikus manifestis, mis oli nende poolt kirjutatud kommunistide Londoni kongressi lesandel (1847). Utopistlik sotsialism langeb karmi hukkamistu osaliseks, kui suund, milline vib liita enda umber vaid vhe arenenud proletariaati hiskondliku klassi mttes, mis teadvustab oma huvisid. Samal ajal asus Cabe Ameerikas oma Ikaria ideed ellu viima ja prdus Londoni kongressi poole abi jrgi; kuid Marx suhtus sellesse plaani negatiivselt, tunnistades selle teostamatuks ja isegi katsena kahjulikuks.
Kommunistlik manifest sisaldas endas tervet programmi, millise olemuseks oli tlisklassi organiseerimine, kodanluse vimu kukutamine ja proletariaadi poolt poliitilise vimu kttevitmine, viivitamatult tervet rida sotsiaalsete rituste teostamist. Oma tdes, Marx ja Engels alatasa ennustasid sotsiaalse prde lhedust. 1848.a. puhkeski tegelikult revolutsioon, milline, kuna selles osales ka proletarjaat ja sotsialistid, sai sotsiaalse iseloomu; kuid tlisklasi revolutsiooniline liikumine ei teostunud mitte Kommunistliku manifesti ideede jrgi, vaid peamiselt (Prantsusmaal, rmisel juhul) Louis Blanci igusest tle ja t organiseerimisest jrgi. Saabuv 1849.a. oli reaktsiooni tttu sotsialismi edasise teoreetiliseks arendamiseks ebasoodne. htesid sotsialism hirmutas ja viimase vastu veti kikjal rangeid meetmeid, teised pettusid selles ja muutusid selle suhtes jahedaks. Reibo, olles esialgu sotsialismi teooria selgitajaks, rkis nd, et sotsialism on surnud ja et teda vib meenutada vaid matuseteenistusel. Terveks jnud sotsiaalse liikumise juhtidel tuli teha peamiselt kokkuvtteid just-alles toimunud snduste kohta, millise vtsid muuseas ksile Marx ja Engels, kes tulid samuti liikumise taastamise mttele ebasoodsale jreldusele. Kuid see vaikus oli ajutine. Kui suur osa konomiste tugevdas oma poleemikat sotsialismiga, siis konomistide eneste hulgas hakkasid ilmuma inimesed, kes rohkem vi vhem nitasid endalt vlja sotsialismi mju. Eriti reljeefselt vljendus see Milli (XIX, 306) majanduslikul teoorial.
Sotsialismi kriitikud ja vastased viitasid erilise heameelega sellele, et see petus tapab igasuguse isikliku initsiatiivi ja vabaduse. Olles individualismi eredaks esindajaks, mis vljendus hiljem tuntud raamatus Vabadusest ja oli klassikalise koolkonna jrgijaks, Mill sellegi poolest loobus usust mitte millegagi kitsendatud konkurentsi pstvusse. Esimeses tema raamatu Poliitilise konoomia alused kites, mis ilmus enne veebruarirevolutsiooni, ei ole veel laissez faire suhtes mingeid vastuviteid, kuid teises, milline ilmus 1849.a., on juba selle printsiibi vastaseid viteid. Selle t uued vljaanded ha enam ja enam peegeldasid endas Milli mtete uut korda, mis kujunes vlja vaieldamatult sotsialismi mju all. Veel kolmekmnendatel aastatel ta tundis huvi saint-simonistide ja Oweni tde vastu. Mill avastas terve rea konomiste, kes, olemata sotsialistid, vtsid hel vi teisel mral oma vaadetesse, sotsialistlikke jreldusi ja nudmisi. Teisest kljest, poliitilise konoomia tundmappimine, millisest varased sotsialistid ei hoolinud, liikus sellest ajast kvasti edasi, kui sotsialistide esindajad tundsid vajadust phjendada oma petust teaduslikul viisil.
Marxi nol sai sotsialism endale mitte ainult filosoofi ja poliitiku, vaid ka konomisti: 1859.a. ilmus tema raamat Poliitilise konoomia kriitikast, millele jrgnes kaheksa aasta prast esimene Kapitali kide. Neis tdes ta arendas vrtuse tise teooria, milline on tema maailmavaate htses koosseisus tlisliikumise (XVIII, 664) nudmiste printsipiaalseks igustamiseks. Teaduslikus suhtes tid need td Marxile esmaklassilise konomisti kuulsuse, kes li terve koolkonna ja osutas suurt mju teiste suundade majandusteadlastele. Mitte vhem vimsamaks oli Marxi praktilise tegevuse mju XIX saj. Teise poole tlisliikumise ajaloos. Ta oli Rahvusvahelise Tliste hingu asutajaks ja juhiks (XVIII, 913). Mitte vhem thtsam ei olnud praktilises suhtes Lassalle (XVII, 363) roll, kes asutas Saksamaa tlispartei. Kuid, kui sotsialismi teoreetik, ta jb Marxist kaugele maha. Poliitilises konoomias ei olnud Lassale ldse iseseisvaks uurijaks, kes otsiks puhtalt teoreetilist tde, nagu Marx. Eksisteerivatest petustest ta vttis selle, mida pidas vitluseks enam sobivamaks, kuid ei uurinud jrele seda, kuivrd iged olid nende poolt vastu vetud teoreetilised alused. Ta vttis varasemaltelt konomistidelt le ttasu raudse seaduse teooria, millise jul ttajate vaheline konkurents laskis t eest minimum tasu maksta, mis on hdavajalik tlise toidule, aga Louis Blancilt vttis le teooria tliassotsatsioonidest, mis saavad riigilt abi. Lassalle lahkus areenilt enne Marxi Kapitali ilmumist ja tema teooriat tabas sama saatus, millise prisid Louis BlancI ja Proudhoni teooriad, rkimata juba enam varastest sotsialistidest.
Esmajrguliseks ja enam teadusliku kujuga sotsialismiks peab lugema Markxi teooriat, millise vib jaotada kolme ossa:
1)puhtalt majanduse petus, mis on esitatud peamiselt Kapitalis,
2)ajaloolis-filosofilised vaated, mis on selgitatud, peale Kapitali, teistes erinevates tdes;
3)majandusliku materialismi sotsioloogiline teooria. Viimane seisneb hisondliku majandusliku struktuuri reaalseks baasiks tunnistamises, millises kik juriidilised ja poliitilised suhted on pealisehitisteks ja millest sltub kogu hiskonna vaimne kultuur (teadvuse hiskondlikud vormid).
Kigi varem eksisteerinud hiskondade ajalugu on klasside vitlus.
Igale hiskondlikule formatsioonile vastab spetsiaalne majanduslik kategooria.
Selliste kategooriate hulka puutub vrtus, kapital, ttasu, rent, milliste suhtes Marx esitas tervikliku korrastatud teooria. Rakendades seda teooriat tootmisprotsessis kaasaegse hiskonna inimeste vahelistele hiskondlikele suhtele, ta iseloomustab praegust hiskonda kui kodanlikku, millises nimetatud suhted vetakse kokku kapitalistide poolse tju ostmises ja selle tliste poolses mmises. Kapitalismi lhtepunktiks Marxi ajaloolis-filosoofilises teoorias oli vahetute tootjate ekspropeerimine, s.t. nende vabastamine tootmisvahenditest; kuid tnu nende vahendite kontsentratsioonile vheste ktte, nad muutuvad tootmise hiskondlikeks jududeks. Toimub t hiskonnastamine, milline lppude lpuks viib tootmisvahendite prdumiseks kogu hiskonna omandiks. Kapitalistliku arengu protsess organiseerib selle ju, milline on huvitatud sarnasest prdumisest ja vib seda teostada. See jud on proletariat. Marx hoidub, siiski, mingist tuleviku hiskonna rajamisest. Erinevalt utopistidest, Marxi jrgijad ei tegele tuleviku hiskonna lesehituse ksimusega, viidates sellele, et tehnika ja muude majanduselu faktorite edusammud ei ole kellegile ette ennustatavad. ksikud Marxistid (niteks Bebel, Die Frau und der Socialismus) sellest eeskirjast kinni ei pea. Marxi ideesid arendasid ja populariseerisid suur hulk tema jrgijaid ja pilased (peale Engelsi, - Bebel, Libneht, Kautsky, Berstein, Mering, Lafarg, Hindman, N.I. Siber jt.).
Kesoleval ajal toimub marksistide hulgas lhenemine. 1899.a. ilmus Bernsteini raamat: Sotsialismi eeldused ja sotsiaal-demokraatia lesanded mis kutsus esile rea vastuviteid, millistest on eriti oluline endise kaastlise Kautsky raamat Bernstein ja sotsiaal-demokraatlik program , (1899). See boleemika puudutab peamiselt praktilisi ksimusi (vt. Sotsilistlikud partied); sentsatsioon, mis on kutsutud esile Bernsteini raamatuga, on seletatav sellega, et marksistid ngid selles he oma teoreetiku lahku lmist koolkonna peamistest teooriatest, kodanluse, liberaalide ja anarhistide rmuks (Kautsky). Vaid praktilisest kljest seda Bernsteini raamatut vaid arutatigi, kuid selles on ka puhtalt Marxi sotsioloogia teoreetiline kriitika, millises Bernstein ksitleb utopismi jke.
Eristades igasuguses teaduses puhta ja praktilise klje, leiab kriitik, et marksistlikus sotsialismis see ei ole piisavalt piiritletud. Ta kritiserib materialiatlikku konomiat, viidates ajaloolise protsessi paljudest faktoritest sltuvusele, aga samuti heegelliku dialektilise meetodi rakendamist. Eriti ta pab viidata neile punktidele, milliseid ta peab marksismi teoreetilisteks vasturkivusteks, mrkides, et selles sulas kokku kaks voolu, millisest ks lhtub sektantlik-utopistlikust ja rahumeelsest evolutsioonilisest tlisklassi majandusliku organisatsiooni kaudu emantsipeerumise
voolust ja teine, konspiratiivsest, demagoogilisest ja terroristlikust, poliitilise ekspropeerimise vahendusel emantsiooni ideest.
Marx trjus mlemad suunad eemale, kuid tema teooria on omamoodi kompromiss ja seeprast ka dualism.
ldiselt, Bernstein sdistab Marxi jrgijaid teoreetilises dogmatismis ja nuab marksistliku sotsialismi teooria puhtalt teadusliku osa kriitilist lbivaatamist. Bernsteini kriitika teoreetilline osa oli tekkinud poleemikas vhe puudutatud. Kautsky ise oleks pidanud tunnistama, et materjalistlik konoomia, millisega, nagu ta vidab marksism, see sotsialistliku teooria krgeim aste, seisab ja kukub, teoreetiliselt veel vhe lbittatud, kuigi ilma selge ajaloolise teooriata ei saa olla ka sotsialistliku uuringu selget meetodit.
Teadusliku sotsialismi miste, mis toodud sise Marxi ja Engelsi poolt (vt. Viimase brozri: Sotsialismi areng utoopiast teaduseks), on kasutusel mitte ainult Markxi jrglastel vaid ka teistel teadlstel.
Austria jurist Anton Menger (XIX, 77), kes seadis oma eesmrgiks ttada juriidilisest vaatevinklist vlja sotsialismi phiideed, rgib, et teaduslikuks tuleb pidada igasugust sotsialismi, milline kujutab endast poliitilis-majanduslikku ssteemi ja seeprast lhtub vrtuse petusest, kui majandusteaduse peamisest abstraktsioonist (viimase s m t t e s t a n i m e t a b e s i m e s e k s t e a d u s l i k u k s s o t s i a l i s t i k s W . T o m p s o n i ( ( 8;JO<0 "><A>=0) ) , 1 8 3 3 . a . , v t . ) .
M a r k s i s m k u t s u s e s i l e p r i s s u u r e h u l g a k r i i t i l i s t k i r j a n d u s t ( v t . M a r x ) . T e m a k r i i t i k u t e s t v r i b t h e l e p a n u , m u u s e a s , p r a n t s u s e s o t s i a l i s t M a l o n (XVIII, 483), kes vastandas marksismile oma enda teooria (vt. XV, 701). 1899.a. ilmus tsehhi keeles (ja 1900.a. vene keeles) kige phjalikum marksismi kriitika- Prahha professori Masaryki (XVIII, 714) raamat: Marksismi filosoofilised ja sotsioloogilised alused. Masaryk mratleb marksismi suhet teistesse kaasaegsetesse teooriatesse ja suundadesse. Kirjutanud oma raamatu enne eelpool mainitud Bernsteini ja Kautsky poolt kirjutatud raamatut, ta juba mrkis selles, et marksism laskus sgava sisemise kriisi perioodi, millist autor, siiski, ei pea kriisiks sotsialismis eneses.
Teadusliku sotsialismi kirjanduses omab iseseisvat kohta P.L. Lavrov (XVII, 216), kes suri 1900.a..Lhenenud Marxile, ta lhtus samal ajal ka Comte ja Darvini ideedest (vt. Riiklik element tulelevases hiskonnas, 1876.).
Sotsiaalne utopia riiklike romaanide vormis lakkas peale teadusliku sotsialismi vlja arenemist. Kige thelepanuvrsemateks seda laadi uusimate teoste autoriteks on Bellami (III, 367) ja Hertzka (VIII, 569). Esimese raamat Looking backward 2000-1887, (Vaade aastast 2000-1887.a.), ilmus 1888.a. ja seda trkiti Amerikas ja Inglismaal mitu korda ning oli tlgitud ka paljudesse vrkeeltesse, kutsudes omakorda esile kirjanduse ja isegi rea rahvusliku majanduse arendamise seltse, milliseid autor soovitas. Mnevtta viksem edu oli Hertzka romaani Freiland edu, mis ilmus 1890.a., kuid ka seda loeti ja sellest rgiti palju.
Sarnaste teoste edu ja paljude teiste vhem tuntud utoopiate (vt. Utoopia) ilmumine uusimal ajal, nitab hiskonna huvi sotsiaalse ksimuse vastu ja ka sellele, et belletristiline sotsialismi jutlus vib kaasajal mngida teatud rolli, nagu ka Cabe ajal. Need utoopiad omast kljest kutsuvad esile ka sotsialismi vastaste poolseid vastuviteid (J. Rihteri Sotsiaal-demokraatlikud tuleviku pildid; vaata samuti Tsilegeri raamatut sotsiaalsest ksimusest).
Sotsialistlike suundade hulka peab arvama ka agraar-sotsialismi, milline piirdub maa-hisomandi ja sellest saadud tulu puudutavate nudmisega.
Tunnistades erakapitali, vaba konkurentsi ja tootmisvabadust, nevad selle suuna esindajad kigi sotsiaalsete hdade phjust maa eraomandis ja seeprast jutlustavad selle natsionaliseerimist (XX, 78), st. selle riigi omandisse vtmist. Selline idee oli esmakordselt vlja eldud juba 1775.a. Tomas Spensi poolt, loengus The meridian sun of liberty. XIX saj. Ameerikas, Inglismaal ja Saksamaal esinesid sama maa riigistamise ettepanekuga mitmed autorid: Henry Georg ( 5=@8 6>@46J) ( X , 5 5 4 ) , ( ;JD@54J >AA5;J 0;;0AJ) ( V , 4 2 2 ) , ( >AA5=J) ( E n t w i c k e l u n g d e r G e s e t z e d e s m e n s c h i l i c h e n V e r k e h r s , 1 8 5 4 ) , ( 0<5B5@J) ( D a s E i g e n t h u m i n s e i n e r s o c i a l e n B e d e u t u n g , 1 8 9 7 ) , ( (B0<<J) ( D i e E r l s u n g d e r d a r b e n d e n M e n s c h h e i t , 1 8 8 4 ) , ( $;N@H59<J, 5@F:0) . S a m a i d e e p o o l e k a l d u s k a J S t . M i l l .
C o l e n a ( >;5=0) k o l l e k t i v i s m i a g r a a r s e t s u g u l a s s u u n d a v t . X V , 7 0 0 .
S e i t s m e k m n e n d a t e a a s t a t e k e s k p a i k u t e k k i s S a k s a m a a l n . n . r i i k l i k s o t s i a l i s m , m i s s a i k o h e a l g u s e s t p e a l e p u h t a l t k o n s e r v a t i i v se vrgingu. Selle suuna peamine poliitiline mte oli monarhia liit nelja seisusega, et rhuda alla kodanlust, rahuldades sotsiaalsete reformide teel tlisklassi nudmised ja kindlustades sel viisil monarhiat. Riiklik sotsialism astub mnsesteri koolkonna (XVIII, 568) laisser alleri vastu ja pdleb peamiselt ttajate seadusandlikule kaitsele. Oma pritolult tuseb see suund Rodbertuse idedeni, millise peamiseks esindajaks on Rudolf Meier (XVIII, 950) ja pastor Todt (vt. autor: Radikaalne saksa sotsial i s m a j k r i s t l i k h i s k o n d 048:0;J=K9 =5B5F:89 A>F80;87< B E@8AB80=A:>5 >1I5AB2> . R i i g i - s o t s i a l i s t i d e p e a m i s e k s h l e k a n d j a k s o l i 1 8 7 7 - 1 8 8 2 . a . D e r S t a a t s s o c i a l i s t , W o c h e n s c h r i f t f r S o c i a l r e f o r m .
V i i m a s e l a j a l o n h a k a t u d r k i m a k a m u n i p s i p a a l s o t s i a l i s m i s t , m i l l i s e a l l m e l d a k s e k i g i e t t e v t e t e , m i s o n a r v e s t a t u d k i g i k o g u k o n n a l i i k m e t e l d i s e k s k a s u t a m i s e k s j a m i l l i s t e l o n m o n o p o o l n e i s e l o o m , k o g u k o n n a v a l d u s s e m i n e k u t .
K o l l e t i v i s m i l , k u i s p e t s i a a l s e l s o t s i a l i s m i k o o l k o n n a l ( 5::5@J, 840;J, >;5=J) ( v t . X V , 6 9 9 . )
S o t s i a l i s m i p r a k t i l i s e s t m j u s t v a a t a : S o t s i a l i s t l i k u d p a r t e i d , a l t . S i i n o n p i i s a v m r k i d a , v a i d s e l l e p e a m i s e d p u n k t i d . X I X s a j e s i m e s e p o o l e u t o p i s t l i k u d s o t s i a l i s t i d p d s i d t e o s t a d a o m a p r i n t s i i p e e r a o m a n d i l p h i n e v a t e l n i d i s assotsatsioonide asutamise teel, milliste nitel visid tekkida hiljem uued ja uued asutused, seni kuni rahvad juavad sotsialistliku korra eeliste tunnistamiseni. Eriti oli selles suhtes huvitavad Fourieri ootused, kes lootis, et keegi rikas filantroop aitab temal asutada falansteri ja ennustas, et peale seda lheb mne aasta jooksul kogu inimkond le uuele organisatsioonile.
Viiamsekd vljapaistvaks utopistliku plaaniks oli see, millise XIX saj,. keskel tegid ikarialased Cabe eestvtmisel. Kuid juba sellel ajajrgul Louis Blanc viitas riigile, kui sellisele jule, mis peab looma uued tootmisassotsatsioonid, mis viksid vlja trjuda kik eraettevtted. Sellist lesannet vinuks tita vaid sotsiaalne vabariik, s.t. hiskondlikuks mberkorralduseks vimu leminek tlisklassidele. 1848.a. revolutsioon (XXVI, 440), mis avas Louis Blancile, kui ajautise valitsuse liikmele, poliitilise tegevuse areeni, mis viis n.n. riiklike tkodade ( =0F8>=0;J=KEJ <0AB5@A:8EJ, X X , 7 2 7 ) , k u i d , m i l l i s e d j u h t i s i d i n i m e s e d , k e s s o o v i s i d n e n d e n i t e l p i g e m t e s t a d a s o t s i a l i s t l i k e p d l u s t e p a i k a p i d a m a t u s t .
R i i g i l e , k u i j u l e , m i l l i n e v i b o m a k r e d i i t i d e g a a i d a t a t o o t m i s a s s o t s a t s i o o n i d e l o o m i s t , v i i t a s k a Lassalle, kes sama moodi leidis vajaliku, et leldise valimisiguse sisseviimise teel, lheks riigis vim le rahvale.
Teistviisi kujutab sotsialistlikule korrale leminekut Marx, kelle puhul mngib rolli mitte just proletariaadi poolt vimu vtmine, kui loomulik majanduslik protsess, milline, tema arvates saab ekspropireeritute poolt ekspropireeritu ekspropieerimise teel. Marksismis ei ole enam juttu uute assotsiatsioonide, mis erinevad oma lesehituselt kaasaegsetest kapitalistlikest ja ldse eraettevtetest, asutamisest: organiseeritud tootmise olemuslikus vormis, proletariaat muutub ise kigi tstusettevtete peremeheks, s.t. muuta juba olemas olevad tootmisvahendid ldomandiks. Sotsialistliku propaganda ajaloos saab samuti eristada erinevaid perioode.
Utopistlikul sotsialismil oli puhtalt teoreetiline ja rahumeelne iseloom; tema pooldajaid vrvati phimiselt intelligentsi hulgast, ja kehtiva korra kriitika, kige selle teravuse juures, ei muutunud valitsevate klasside rndamiseks.
Juuli monarhia ajajrgul lakkab Prantsusmaal sotsialism olemast abstraktne teooria ning muutub poliitiliste parteide, mis toetuvad rahva massidele ja mis seavad oma lesandeks nende huvide kaitse, loosungiks (vt. sotsialistlikud parteid). Seejuures sotsialism hendatakse puhtalt poliitilise radikalismi (XXVI, 73) nudmistega.
Tnu sellisele hendusele, aetakse sotsialismi tihti segi sotsiaal-demokraatiaga, s.t. teatud poliitilised parteid samastatakse ebaigelt poliitilis-majandusliku teooriaga.
Sotsialism, kui teoreetiline teooria, muide, ei puuduta mitte htegi majanduslikku valdkonda, ega ka teisi hiskondliku elu sfre (vt. Ludwig Steini ja Masaryki tid). Eriti palju sundis ta endast rkima tema suhetest religiooni, abiellu ja isamaa ideesse. Saint-simonism esines otse, kui religioosne sekt (religion Saint-simonienne); samasuguse uue usu iseloomuga paistis silma ka Leru petus. Buchez tlgendas sotsialistlikus mttes katoliiklust ennast.Louis Blanc asus deistlikul positsioonil. Teisest kljest judis juba Owen antireligioossetele jreldustele, samuti nagu Proudhon.
Lpuks, materjalistliku konomismi vaatepunktist on religioon, Marxi arvates, nagu igasugune teine ideoloogia, vaid antud hiskonna majandusliku struktuuri produktiks, mis sotsialistliku korra puhul kaob. Muide, kaasaegsed saksa sotsiaal-demokraadid kuulutavad religiooni individuaalse sdametunnistuse asjaks.
Abielu ja perekonna ksimuse suhtes on sotsialismil samuti erinevad arvamused.
Juba saint-simonismis oli see ksimus vaidluste asjaks j a i s e g i t l i p h j u s e k s , m i s v i i s k i l h e n e m i s e l e . 070@><J l e v i d u s a a n u d A n f a n t e n ( =D0=B5=J) t l e s , e t o m a o l e m u s e l t e b a j r j e p i d e v a d i n i m e s e d v i v a d v a h e t a d a n a i s i j a m e h i s u v a l i s e l t , k u i g i , t e i s e s t k l j e s t , t a s e a d i s s u g u d e v a h e l i s e d s u h t e d s o t s i a a l s ete preestrite kontrolli alla. Fourierism jutlustas vaba armastust kogu oma teooria vaimus, mis paistis silma pris jrjepideva individualismiga.
Owen nimetas halva kolmainsuseks, - millise tttu , tema arvates, kannatab inimkond religioon, omand ja abielu. ((rhutus, KL)).
Marx seadis abielu ja perekonna, nagu kik teised institutsioonid, sltuvusse olme majanduslikust vormist. Eraomandi kadumisel, pidanuks selle teooria jrgi kaduma ka monogaamia koos individuaalse perekonnaga, kui lihtne eraomandi lisa. Sellega siiski, abielu ise ra ei kaotata, vaid thistatakse selle lahutamatus.
Lpuks, suhtumisest isamaa ideesse ei ole sotsialismil htset teooriat. XIX saj. esimesel poolel tunti selle ksimuse vastu vhe huvi, kuid igal juhul nende sotsialismil oli kosmopoliitiline iseloom.
Fourier unistas isegi sellisest organisatsioonist, milline pidi hendama kogu inimkonna htseks suureks omniarhiaks. Samamoodi andis Marx sotsialismile internatsionaalse iseloomu, lhtudes sellest ideest, et proletariaat kigis riikides kanantab htede ja samase phjuste lbi ja ta peab seeprast pdlema htede ja samade eesmrkide poole (Kigi maade proletaarlased, hinege! on eldud juba 1848.a. Kommunistlikus manifestis.).
Vastupidiselt pdis Lassalle sotsiaalse ksimuse lahendamisele rahvuslikul pinnal, Saksa keisririigi abil.
Ka praegu jaotatakse paljudes riikides sotsialistlikud parteid rahvuslikeks- ja internatsionalistlikeks sotsialistideks.
Sotsialism on ldiselt vaenulik rahvusvahelisele vaenule ja rahvuslikkusele. Sotsialistlik kirjandus on pris avar, millisest vib ettekujutuse saada Stamleri poolt koostatud bibliograafia phjal.
Sotsialismi ajaloo uurimisele pani aluse Lorenz Stein, kes oli ka esimeseks sotsialismi teaduslikuks kriitikuks. Nidanud selle oetuse seost hiskondliku arengu le-elatava hetkega, Stein mrkis, et ta, et see vastab inimliku sdame kige ilsamatele ideaalidele, tema kige vrtuslikumatele soovidele ning sihtidele. Viidates tolle aja utoopiate teostamatusele, see teadlane lisas, siiski, et tsisus ja sgavus, millisega sotsialismi petajad pdlesid oma eesmrkide poole, lepitanuks igasuguse mtleva inimese selles nnda ekslevas maailmas veelgi suuremate eksimistega.
Lorenz Steini jrel tuleb terve rida sotsialismi ajaloolasi ja kriitikuid, vi nende jrgijate hulka kuulujaid, vi neid krvalt jlgijaid. Esimesel juhtumil vaadeldakse sotsialismi erinevaid ssteeme selle spetsiaalse teooria vaatevinklist, millist autor ise tunnistab. Sellises suhtes oli eriti palju tehtud ra viimasel ajal Marxi jrgijate poolt, sellised nagu Bernstein, Kautsky jt., kes vtsid 1795.a. selle ette Geschichte des S. in Einzeldarstellungen. Sotsialismi uurijate hulgas, kes ei kuulunud selle pooldajate hulka, suhtuvad hed sellesse vaenulikult, teised enam objektiivsemalt ja teaduslikult. pris pinnapealse kriitika niteks vib pidada sja ilmunud L. Seja ( !5O) r a a m a t u t ( 1 8 9 6 ) v i v e e l g i u u e m a t L e B o n i ( 1 8 9 8 ) t e o s t . P a r e m a t e k s m i t t e s o t s i a l i s t l i k u l a a g r i t e a d u s l i k e k s t d e k s o n v i i m a s e l a j a l L u d w i g S t e i n i ( o n t l g i t u d v e n e k e e l d e ) j a M a s a r y k i r a a m a t . K i g e k e r g e m i n i t e h t i p i h u k s j a p r m u k s e t t e k u u l u t a j a l i k u d tuleviku hiskonna kujutised, need, nagu vljendas Robert Mol, riiklikud romaanid, millised loodi peamiselt fantaasia viljana. Enam varasema sotsialismi mstilised elemendid (nit. Leru) ja saint-simonistide stiilis kaheldavad moraalsed doktriinid, andsid samuti sotsialismi le kergeid vite.
Sotsialismi kritiseerimine muutus hulga raskemaks, kui see asus esinema mitte tuleviku hiskonna loomise seisukohalt, vaid kaasaegseid majanduslikke kordi ja ei pdnud muutuda uueks religiooniks, keskendudes majandusteaduste teoreetiliste ksimuste vljattamisele.
Kirjandus sotsialismist:(Thestiku jrjekorras):
G. Adler, Die Geschichte der ersten socialpolitischen Bewegung in Deutschland;
G. Adler, Socialismus und Communismus (Handwrterbuch der Staatswissenschaften);
Andler, Lesorigines du Socialisme dtat en Allemagne(1897);
Atlanticus, Ein Blick in den Zukunftstaat, Production und Konsum im Socialismus;
Bebel, Die Frau und der Socialismus;
E. Belfort-Bax, The religion of S.(1896);
E. Belfort-Bax, The Ethicsof S. (1893);
Th. N. Renard, Le socialisme dhier et celui daujourdhui (1870);
Bernstein, Hugo, Kautsky ja teised, Geschichte des Socialismus in Einzelldarstellungen (1895, jne.);
Bernstein und Kautsky, Die Vorlufer des neueren Socialismus (1895);
Bernstein, Die Voraussetzungen des Socialismus und die Aufgaben der Socialdemocratie (1899);
Bertolini, Il S. contemporaneo (1895);
Bouctot, Histoire du communisme et du Socialisme (1890);
Boucher, Darwinisme et socialisme;
Bourdeau, Le Socialisme allemand contemporain;
Chiapelli, Le promesse filosofiche del socialiscmo (1897);
N. Colajani, Socialisimo e sociologia criminale (1884);
Eichthal, Socialisme, communisme, collectivisme (1892);
Ely, The labour movement in America (1886);
Engels, Herren Eug. Dhrings Umwlzung der Wissenschaft (1894, 3 va.);
Engels,Die Entwickelung des Socialismus von der Utopie zur Wissenschaft(1891,4va.);
Ferraz, Histoire de la philosophie en France au XVIII siecle;
Enr. Ferri, Socialismo e schienza positiva (1894, sellest on saksa keelne tlge);
R. Flint, Socialism (1894);
Ad. Frank, Le communisme juge par lhistoire depuisson origine jusquen 1871 (1871);
Friedlnder, Der freiheitliche Socialismus (1892);
O. Gaupp, Darwinismus wider Socialismus (Gegenwart, (1893);
J. Gau, Le socialisme rationnel et le socialisme autoritaire (1863);
A. Gehrke, Communistische Idealstaaten (1878);
Gibbins, English social reformers (1892);
Gohre, Geschichte der christich-socialen Bewegung;
Graham, Socialism new and old;
Grnberg, Zur Entwickelungsgeschichte des modernen Socialismus (Zeitschr. Fr Staatswiss., 1891);
Grnwald, Englische Socialreformer (1897);
Gumplowicz, Rechtsstaat und Socialismus;
Guyot, Les principes de 89 et le Socialisme (1894);
H. C., Darwinismus contra Socialismus (Neue Zeit, 1890);
Haushofer, Der moderne Socialismus (1896);
Held, Socialismus, Socialdemokratie und Socialpolitik (1878);
Hohenberg, Die Sociale Frage in dem Katholischen Deutschland;
H u b e r , S o c i a l i s m u s ( I X v . D e u t s c h , . S t a a t s w r t e r b u c h ) ;
H y n d m a n , T h e h i s t o r i c a l b a s i s o f s o c i a l i s m i n E n g l a m d ( 1 8 8 3 ) ;
J g e r , D e r m o d e r n e S o c i a l i s m u s ( 1 8 7 3 ) ;
. 0@552J, AB>@8O 0?04=>9 2@>?K 2 =>2>5 2@5<O ( B. I V ;02K 2 6 - 2 7 , 8 B. V . , 3;02K 1 3 , . 0 2 4 8 @ | $ < F H P T f j
ź݉yqibibqb^Z^V^V h h \ h
!
h
!
h
!
h
!
mHsH h
!
mH%sH% hL mH%sH% hmsm mH%sH% hmsm hmsm mH%sH% h R h ' mH%sH% hg7 heBQ mH%sH% heBQ mH%sH% h R mH%sH% h R h R mH%sH% h R CJ aJ mH%sH% h[ CJ aJ mH%sH% h ' CJ aJ mH%sH% h ' hB CJ aJ mH%sH% hB mH%sH% 2 4 r x ; j m" ^( _( ( ( `gd
&
6 7 w x Z h j v | ( 6 : H N : ; ǿ~v~nnfhn mH%sH% hL mH%sH% h
mH%sH% hg7 hg7 mH%sH% h9o h9o mH%sH% hiso hiso mH%sH% h9o mH%sH% hg7 mH%sH% hhU mH%sH% hiso mH%sH% hf mH%sH% hf hhU hhU mHsH h ' hhU hhU hhU hu h+ h h h h mHsH( n ! l" m" $ % & & ' ' ]( ^( _( ( ( ( ( ( v* * * * * + + + + + ûûˣt h i h i 5mH%sH%hC hC mH%sH% h i mH%sH% h= mH%sH% hC mH%sH% h. mH%sH% h% mH%sH% h/ mH%sH% h\7 mH%sH% h: mH%sH% h
mH%sH% hL mH%sH% h mH%sH% h& mH%sH% hn mH%sH% hn hn 6mH%sH% -( -) .) * + , 4- 5- 61 81 1 1 4 4 4 6 : 4< 5< = = ? A
A A A D D L L + + + , , , 3- 4- - f/ 0 41 51 61 4 4 4 4 4 }5 6 6 49 H9 d9 : : ; 3< 4< 5< = = /> 4> c> ? @ A
A A A !B %B ,B yyyqy h-?R mH%sH% hpo mH%sH% h| mH%sH% h g mH%sH% h R mH%sH% hpK mH%sH% ho mH%sH% h)ks mH%sH% h m mH%sH% hY| mH%sH% h mH%sH% hh hh mH%sH% hh mH%sH% h mH%sH% h= mH%sH% h i h i 5mH%sH%h i mH%sH%,,B B B D D D E F "F oF GH vH H I !I J `J fJ tJ vJ ~J J J J J L L >M JM KM _M mM pM N Q S T T W W W W W W W X ȸȚzzzz h8> mH%sH% hy mH%sH% h mH%sH% h-h mH%sH% hv1 mH%sH% h h hP!< hP!< hP!< mHsH hP!< mH%sH% h mH%sH% hrun mH%sH% h3 mH%sH% h]1 mH%sH% hZ mH%sH% hn mH%sH% hpK mH%sH% h-?R mH%sH%-L nM T T W [] ` a b e e k oo po bw x | | < `< gd( gdwG X 7Z N\ 5] Q] X] Z] [] q_ _ _ )` *` ` ` ` ` Pb c c Vd pd d d me e e f Xg ig pg qg h h h h i k k l oo po o ннеЭzzrz hdB mH%sH% hwG mH%sH% haU mH%sH% h~ h~ mH%sH% hCQ mH%sH% h~ mH%sH% h
d mH%sH% hwU mH%sH% h.*s mH%sH% hw mH%sH% h+ h+ mH%sH% h+ mH%sH% h8> mH%sH% h-h mH%sH% hb mH%sH% ht mH%sH% h>O mH%sH%*o rq q q 0s Zs \s aw bw sw ix jx y z z | | '| 5| | | | | | | | | | | ~ A s ʿʷxpd[ hU 5mH%sH%hU hU 5mH%sH%hU mH%sH% h^? mH%sH% h}j mH%sH% h_o mH%sH% h4 mH%sH% hz. mH%sH% h^ hz. ht mH%sH% hdB mH%sH% h=] mH%sH% h( h( mH%sH% h( mH%sH% hD , mH%sH% hD , hD , mH%sH% hD , h! mH%sH% h! mH%sH% h>g mH%sH%# ̊ Ί F G r t } b " ' ʿڜ|tld\ hY# mH%sH% h mH%sH% hd mH%sH% hf mH%sH% hTXX mH%sH% h*G mH%sH% hg mH%sH% h/ mH%sH% hc mH%sH% hpW hg mH%sH% hpW mH%sH% hg mH%sH% hg hg mH%sH% h] mH%sH% hwU mH%sH% h mH%sH% hU mH%sH% hU 5mH%sH%hU hU 5mH%sH% ' ) * N R S g j > 6 7 3 4 + ١ ڡ . A G H I ) / ظ{u{o{
hy 0J
h( 0J
hz 0J
hvz 0J
h
0J
h!6 0J
h\ 0J
h@'l 0J
h"| 0J
hNT 0J h
hNT 0J mH%sH% h
hl 0J mH%sH% h
h
mH%sH% h
mH%sH% hXL mH%sH% ht mH%sH% h"b mH%sH% hpW mH%sH% h( mH%sH%+ * I L M T K L ` ` a | T < `< gd( / < C D L M P s ) " # V L W X ~ ܹ U ٿ + < U V ٵyysmsm
h$ 0J
hJ 0J
hB 0J
h
0J
h) 0J
hRbm 0J
hn 0J
h4_ 0J
h
0J
hY 0J
hW[ 0J
hM# 0J
hQ< 0J
h#? 0J
haV 0J
h"` 0J
hv1 0J
hA 0J
h 0J
hz 0J hB hB 0J
hB 0J
hX 0J
hy 0J * = > S V e K L 6 W ^ _ ` _ ` z { ~ j S V 4 A Q ľĸʦʦʦ
h!- 0J hdl 0J mH%sH% hg hR mH%sH%
h hj 0J
h 0J
hJD 0J
hR 0J
h1NY 0J
hT, 0J
hdl 0J
hQ 0J
hB 0J
h9-\ 0J
h: 0J
hC 0J
h$ 0J
h}~ 0J
hJ 0J 4 G H m n o p
0 4 D F T V d f h v | $ Ͻ
h* 0J haQ 0J mH%sH% hY 0J mH%sH% hY hY 0J hY 0J mHsH
hY 0J
hqk 0J
hD 0J
hK 0J
h8 0J
hdl 0J h= h= 0J h= 0J mHsH
h= 0J
h!- 0J
hn 0J 6 H ) o p x f j , 0 6 z < = : u $ & v x m 6 N d f ~ B ȾȾȰȦȏxnndZZ hd 0J mH%sH% hQn 0J mH%sH% hK 0J mH%sH% h h 0J mH%sH% h 0J mH%sH% hP6 0J mH%sH% h
h
0J mH%sH% h
0J mH%sH% h* h* 0J 6mH%sH%hK 0J mH%sH% h* 0J mH%sH% h* h* 0J h* 0J mHsH
haQ 0J
hqk 0J
h* 0J hY hY 0J # 6 F h 4 6 O ; ? > 9 : f x
Z [ 4
˷~~sii h)T 0J mH%sH% h\R 0J 5mH%sH%h\R h\R 0J 5mH%sH%h\R 0J mH%sH% h h 0J mH%sH% h 0J mH%sH% hKx 0J mH%sH% hw 0J mH%sH% hFj 0J mH%sH% h\ 0J mH%sH% hK 0J mH%sH% hd 0J mH%sH% hd 0J mH%sH% hd hd 0J mH%sH%$
[ $
F ' 4 5 g h M b o 4
5
^ _ O n o p
& ' 3 4 6 ? M ˷խխխՠՖˌzrfZ hg} hg} 5mH%sH%hg} hd 5mH%sH%hd mH%sH% hn mH%sH% hg} 0J mH%sH% hd 0J mH%sH% h;v 0J mH%sH% hb=V hb=V 0J mH%sH% h # 0J mH%sH% hYT 0J mH%sH% hHV 0J mH%sH% h 0J mH%sH% hb=V 0J mH%sH% h-2 0J mH%sH% h)T 0J mH%sH% h)T h)T 0J mH%sH%#M N d f g T a b e" " " # $ $ x$ J% L% P% % % % % % & X X X HZ JZ Z Z 6^ ǿǿ||zrgrr h' h' mH%sH% h' mH%sH% UhU mH%sH% hU mHsH hy hy mHsH hy mHsH hy mH%sH% h mH%sH% hU mH%sH% hY&5 mH%sH% h # mH%sH% hmp mH%sH% hn mH%sH% hd mH%sH% hg} mH%sH% hg} hg} 5mH%sH%hg} hd 5mH%sH% ' ) f R < Z '! n! ! ! " "" " " " # S# # # $ x$ $ $ J% X X Y VY Y JZ Z \[ H\ \ <] ] ^ ^ _ _ B` ` ` Na 2b c dc c d e e gd
& F gd 1 6 8 3 1 ) ;
K a u t s k y , B e r n s t e i n u n d d a s S o c i a l d e m o k r a t i s c h e P r o g r a m m ;
M . K a u f m a n n , U t o p i a s , o r s c h e m e s o f S o c i a l e i m p r o v e m e n t ( 1 8 7 9 ) ;
M . K a u f m a n n , C h r i s t i a n S o c i a l i s m ;
M . K a u f m a n n , a r t i k k e l D i c t i o n a r y o f p o l i t i c a l e c o n o m y , P a l g r a v e ( 1 8 9 9 ) ;
T h . K i r k u p , A n i n q u i r y i n t o S o c i a l i s m ( 1 8 8 8 ) ;
T h . K i r k u p , H i s t o r y o f S o c i a l i s m ( 1 8 9 2 ) ;
F r . K l e i n w c h t e r , D i e G r u n d l a g e n u n d Z i e l e d e s s o g e n . W i s s e n s c h a f t l i c h e n S o c i a l i s m u s ( 1 8 8 5 ) ;
F r . K l e i n w c h t e r , D i e S t a a t s r o m a n e . E i n B e i t r a g z u r L e h r e v o m C o m m u n i s m u s u n d S o c i a l i s m u s ( 1 8 9 1 , o n v e n e k e e l e s k a ) ;
E . d e L a v e l e y e , L e s o c i a l i s m e c o n t e m p o r a i n ( 1 8 8 9 , o n t l g i t u d v e n e k e e l d e ) ;
L e B o n , P s y c h o l o g i e d u s o c i a l i s m e ( 1 8 9 8 ) ;
L i c h t e n b e r g e r , L e s o c i a l i s m e a u X V I I I s i e c l e ( 1 8 9 5 ) ;
L i m a n o w s k i , H i s t o r y a r u c h u s p o l e c z n e g o w X V I I I s t u l e c i u ;
L i m a n o w s k i , H i s t o r y a r u c h u s p o l e c z n e g o w X I X s t u l e c i u ;
L i m o u s i n , L e c o n o m i e p o l i t i q u e e t l e s o c i a l i s m e d e v a m t l a s o c i o l o g i e ( A n n a l e s d e l i n s t i t u t i n t e r n , . D e s o c i o l o g i e ; I I I ) ;
L u d l o w , C h r i s t i a n S o c i a l i s m ;
L e F a u r e , L e s o c i a l i s m e p e n d a n t l a r e v o l u t i o n f r a n c a i s e ;
L e r o y - B e a u l i e u , L e c o l l e c t i v i s m e ( 1 8 9 1 ) ;
B . M a l o n , H i s t o i r e d u S o c i a l i s m e ( 1 8 8 2 - 1 8 8 4 ) ;
B . M a l o n , L e s o c i a l i s m e i n t e g r a l ( 1 8 9 1 ) ;
B . M a l o n , E x p o s e d e s e c o l e s s o c i a l i s t e s f r a n c a i s e s s u i v i d u n a p e r c u s u r l e c o l l e c t i v i s m e i n t e r n a t i o n a l ( 1 8 7 2 ) ;
T h . M a s a r y k , D i e p h i l o r o p h i s c h e n u n d s o c i o l o g i s c h e n G r u n d l a g e n d . M a r x i s m u s ( 1 8 9 9 , o n v e n e k e e l d e t l g i t u d ) ;
M e h r i n g , D i e d e u t s c h e S o c i a l d e m o c r a t i e ;
M e n g e r , D a s R e c h t a u f d e n v o l l e n A r b e i t s e r t r a g ;
M e r l i n o , P r o e c o n t r a i l S . ; e s p o z i o n e c r i t i c a d e i p r i n c i p i e d e i s i s t e m i s o c i a l i s t i ( 1 8 9 7 ) ;
M e t i n , L e s o c i a l i s m e e n A n g l e t e r r e ( o n t l g i t u d v e n e k e e l d e ) ;
R . M e y e r , D e r E m a n c i p a t i o n s k a m p d e s v i e r t e n S t a n d e s ( 1 8 7 4 - 7 5 ) j a 1 8 8 5 , ) ;
H e n r y M i c h e l , L i d e e d e l e t a t . E s s a i c r i t i q u e s u r l h i s t o i r e d e s t h e o r i e s s o c i a l e s e t p o l i t i q u e e n F r a n c e ( 1 8 9 8 ) ;
R . v . M o h l , G e s c h i c h t e d e r L i t e r a t u r d e S t a a t s w i s s e n s c h a f t e n . D i e S t a a t s r o m a n e ;
M o r r i s , A r t a n d S . ( 1 8 9 4 ) ;
M o r r i s a n d B a x , S . , i t s g r o w t h a n d O u t c o m e ( 1 8 9 3 ) ;
M o r r i s a n d H y d m a n n , A s u m m a r y o f p r i n c i p i e s o f S . ( 1 8 9 2 ) ;
N a c q u e t , S o c i a l i s m e , c o l l e c t i v i s m e e t s o c i a l i s m e l i b e r a l ( 1 8 9 0 ) ;
C h . N o r d h o f f , T h e c o m m u n i s t i c s o c i e t i e s o f t h e U n i t e d S t a t e s ;
N o y e s , H i s t o r y o f a m e r i c a n s o c i a l i s m ( 1 8 7 0 ) ;
O l l i v e r , D e r S . v o m e t h i s c h e n S t a n d p u n k t ;
P h l m a n n , G e s c h i c h t e d e s a n t i k e n K o m m u n i s m u s u n d S o c i a l i s m u s ( 1 8 9 3 ) ;
J o h n R a e , C o n t e m p o r a r y S o c i a l i s m ( 2 v . a . 1 8 9 1 ) ;
G . R e n a r d , L e r e g i m e S o c i a l i s t e . P r i n c i p e s d e s o n o r g a n i s a t i o n p o l i t i q u e e t e c o n o m i q u e ( 1 8 9 8 ) ;
L . R e y b a u d , E t u d e s s u r l e s r e f e r m a t e u r s o u s o c i a l i s t e s m o d e r n e s ;
R i c h a r d , L e s o c i a l i s m e e t l a s c i e n c e s o c i a l e ( 1 8 9 7 ) ;
E u g e n R i c h t e r , S o c i a l d e m o k r a t i s c h e Z u k u n f t s b i l d e r ( 1 8 9 4 ) ;
W . L . S a r g a n t , S o c i a l i n n o v a t o r s a n d t h e i r s c h e m e s ( 1 8 5 8 ) ;
S a r t o r i u s v o n W a l t e r s h a u s e n , D e r m o d e r n e S o c a i l i s m u s i n d . V e r e i n i g t e n S t a a t e ( 1 8 9 0 ) ;
L . S a y , C o n t u r e l e S o c i a l i s m o ( 1 8 9 6 ) ;
S c h f f l e , K a p i t a l i s m u s u n d S o c i a l i s m u s ( 1 8 7 0 ) ;
S c h f f l e , D i e A u s s i c h t s l i s i g k e i t d e r S i c i a l d e m o k r a t i e ( 1 8 8 5 ) ;
S c h e e l , T h e o r i e d e r s o c . F r a g e ( 1 8 7 1 )
S c h e e l , S o c i a l i s m u s u n d C o m m u n i s m u s ( S c h n b e r g s H a n d b u c h 1 8 8 2 - 1 8 8 4 ) ;
S c h m i d t - W a r n e c k , S o c i a l , S o c i a l i s t i s c h , S o c i o l o g i s c h ( 1 8 9 1 ) ;
A r t i k k e l , S c h n b e r g s H a n d b u c h d e r p o l i t i s c h e n O e k o n o m i e ;
S e m l e r , G e s c h i c h t e d e s S o c i a l i s m u s u n d K o m m u n i s m u s i n N o r d - A m e r i k a ( 1 8 8 0 ) ;
S i c i l i a n i , S o c i a l i s m o , d a r v i n i s m o e s o c i o l o g i a m o d e r n a ( 1 8 8 5 ) ;
W . S o m b a r t , S o c i a l i s m u s u n d s o c i a l e B e w e g n n g i m X I X J a h r h u n d e r t ( 1 8 9 6 , v e n e k e e l n e t l g e o n >2K<J !;>25 ) ;
S t a m m - h a m m e r , B i b l i o g r a p h i e d e s S o c i a l i s m u s u n d K o m m u n i s m u s ( 1 8 9 3 ) ; C . S t e g e m a n u n d C . H u g o , H a n d b u c h d e s S o c i a l i s m u s ( 1 8 9 7 , s n a s t i k ) ;
L o r e n z S t e i n , D e r S o c i a l i s m u s u n d C o m m u n i s m u s d . H e u t i g e n F r a n k r e i c h s ( 1 8 4 2 ) ;
L o r e n z S t e i n , G e s c h . D e r s o c i a l e n B e w e g u n g i n F r a n k r e i c h ( 1 8 5 0 ) ;
L u d w i g S t e i n , D i e s o c i a l e F r a g e i m L i c h t e d e r P h i l o s o p h i e ( 1 8 9 6 , o n t l g i t u d v e n e k e e l d e ) ;
A . S u d r e , H i s t o i r e d u c o m m u n i s m e ;
S y b e l , D i e L e h r e d e s h e u t i g e n S o c i a l i s m u s u n d K o m m u n i s m u s ( 1 8 7 2 ) ;
T h o n i s s e n , L e s o c i a l i s m e d e p u i s l a n t i q u i t e j u s q u a l a c o n s t i t u t i o n f r a n c a i s e d u 1 4 j a n v i e r 1 8 5 2 ( 1 8 5 2 ) ;
T r e i t s c h k e , D e r S o c i a l i s m u s u n d s e i n e G n n e r ;
V i l l e g a r d e l l e , H i s t o i r e d e s i d e e s s o c i a l e s a v a n t l a r e v o l u t i o n f r a n c a i s e ;
V o l l m a r , U e b e r S t a a t s s o c i a l i s m u s ( 1 8 9 2 ) ;
W a l t h e r , S o c i a l i s m u s u n d C o m m u n i s m u s ( 1 8 7 8 ) ;
W a r s c h a u e r , G e s c h i c h t e d e s S o c i a l i s m u s u n d n e u r e n C o m m u n i s m u s ;
S i d n e y W e b b , S o c i a l i s m i n E n g l a n d ( o n s a k s a k e e l e s , 1 8 9 8 ) ;
W i n t e r e r , D e r S o c i a l i s m u s i n d e n l e t s t e n d r e i J a h r e n 1 8 8 0 - 1 8 8 2 ( 1 8 8 2 ) ;
W i n t e r e r , I n t e r n a t i o n a l e r S o c i a l i s m u s v o n 1 8 8 5 ( 1 8 9 0 ) ;
W i n t e r e r , L e s o c i a l i s m e c o n t e m p o r a i n ( 1 8 7 8 , 1 8 8 2 , 1 8 8 5 , 1 8 9 0 ) ;
P . 8??5@J, 1I5AB25==KO CG5=8O 8 8AB>@8G5A:8O B5>@88 X V I I I 8 X I X 22. 2 A2O78 A >1I5AB25==K<J 42865=85<J =0 0?045 ( 1 9 0 0 ) ;
J . W o l f , S o c i a l i s m u s u n d s o c i a l i s t i s c h e G e s e l l s c h a f t s o r n u n g ( 1 8 9 2 ) ;
R . A r c h e y W o o d s , E n g l i s h s o c i a l m o v e m e n t s ;
W o o l s e y , C o m m u n i s m a n d S o c i a l i s m i n t h e i r h i s t o r y a n d t h e o r y ( 1 8 7 9 ) ;
Z i e g l e r ( H . E . ) ; D i e N a t u r w i s s e n s c h a f t u n d d i e S o c i a l d e m o k r a t i s c h e T h e o r i e ( 1 8 9 4 ) ;
Z i e g e r ( T h . ) , D i e S o c i a l f r a g e i s t e i n e s i t t l i c h e F r a g e ( K o o s t u l e v i k u h i s k o n d a d e l e v a a d e t e k s i t l u s e g a , o n o l e m a s p r a n t s u s e k e e l e s ) ;
)53;>2J, AB>@8O A>F80;J=KEJ A8AB5<J ( 420 4><0) ;
. /=6C;J, =3;89A:0O A2>1>4=0O B>@3>2;O ( B. I I , >1 0=3;. !>F. ) ;
. '8G5@8=J, 5<5F:85 A>F80;8ABK ( !1>@=8:J 3>AC4. =0=89 , 57>1@07>20, B. V I 1 8 8 8 3. ) . 0CG=K5 8 ;8B5@. @30=K !. : D i e n e u e Z e i t ( 1 8 8 3 ) , S o c i a l i s t i s c h e M o n a t s h e f t e ( 1 8 9 5 ) , A c a d e m i e ( t s e h h i k . 1 8 9 7 ) , L a r e v u e s o c i a l i s t e ( m a l o n i s t i d e h l e k a n d j a , a l a t e s 1 8 8 5 . a . ) j n e .
-! -, ! 1 1 9 0 0 , B. X X X I AB@. 2 1 - 3 4 . 0@e 52J. ( 1 8 5 0 - 1 9 3 5 )
P A G E
P A G E 1 9
6^ ^ ^ ` ` La Na c Li n n o dp fp 6s 8s Ds Fs Ps Xs jt lt nt Hz z z *| | | | | "} } } N : < ܁ $ & ( 0 h йй h h h mH%sH% h mHsH h W mHsH h W mH%sH% h mHsH h mH%sH% h` mH%sH% h} mHsH h} h} h} mH%sH% hJQ mH%sH% hn mH%sH% h mH%sH% h' mH%sH% h# mH%sH%.e f *g dg g Fh h Li i j j j k D> ? F F kI N R R S W W [ _ _ yf g k k
w x x oy z z '} (} } } A z } ~ & ŧ | } " J K y Z 1 2 C ^ = 8 W M N k x y R 7 a
T < m M , + k E f $ Z E N 9 i h
T
* e ] (
+ g E b j - w @ { k ? o W W I k = F G H T U V Y 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 ( 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 ` 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0
{00 @ 0 @ 0
{0 0 0 ܨ } } A Y ;0 0 m
;0 0
;0 0 <4 { + ,B X o ' / $ 4
M 6^ h ( ( L $ e nt ( & ! ! - - - Y Y 9 *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttagsplace B *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttagscountry-region 4 5 : ; > ? J K V Y ` a ! % & , - 1 2 7 8 > ? J K Q R X Y c e i j r w { | ! . / 7 8 @ A K L Q ^ g h n | & ' / 2 9 : A B I J M N W c g h n q t u x y $ % ) * / 0 8 n w x
$ & ) * / 0 7 9 < = A B E F J K O P V W a b l m o p s t ~ G J d f e h
^ _ k m
-
.
h
k
R S ` a v w : ; 2 6 B C I J Q V Z Y ] { } . / . / _ j k t u e i = A + , 6 7 < B q r } + . R S V W [ ] ` a ! ! ! ! ! "! ! ! ! ! U" W" g" h" " " # # # # # # # # $ $ 2$ 4$ $ $ $ $ $ $ % % a% b% % % & & & & & & ' ' ' ' ' ' ' ' !( #( ( ( H) J) ) ) *
* 2* 3* N* O* * * ?+ @+ y+ z+ + + + + + + ,
, :, ;, K, L, O, Q, l, m, , , - - 2- 4- [- ^- g- i- - - - - - - - - - . . d. e. . . . . . . . . . */ +/ {/ |/ / / / / _0 c0 g0 h0 k0 0 0 0 0 1 1 C1 D1 Q1 R1 o1 p1 1 1 C2 H2 2 2 2 2 3 3 73 93 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 *4 +4 74 94 G4 H4 P4 Q4 V4 W4 X4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 T5 ]5 ^5 j5 l5 |6 }6 6 6 6 6 6 6 7 7 9 9 99 ;9 C9 D9 9 9 : : : :
; ; r; t; ; ; ; ; ; ; ; ; < < < < < < < < < < < < < < = = = = = != = = B> F> > > ? ? ? ? rC sC F F F F jI lI {I |I K K M M M M WN YN N N N O YO ZO O O O O O O O O ^P `P P P Q Q Q Q Q Q Q Q Q Q R R "R $R dR eR xR zR }R ~R R R R R R R R R R R R S S 0S 2S S S S S S S qU rU vU xU U U U U U U U U V V ,V -V 7V 9V BV CV V V V V W W W W HW IW TW VW W W W W X
X ?X AX X X
Y Y Y Y #Y &Y \Y ]Y Y Y Y Y Y Y rZ sZ {Z |Z Z Z [ [ P[ Q[ [ [ [ [ [ [ [ [ "\ $\ \ \ ] ] ] ] ] ] H^ I^ P^ S^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ _ _ _ _ `_ a_ m_ o_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ ` ` ` `
` ` 5` 6` J` L` R` T` ` ` a a a a a a a a a a b b b b b b b b d d e e e e e 'f *f .f /f uf yf f f Pg Qg g g g g g g \h ]h h h h h h h h h Ti Ui i i i i i i j j j j aj cj vj xj j j j j k k >k Mk Pk Rk Uk Wk {k |k k k k k k k k k k k k k k l l l
l l l l l l 0l 1l >l @l [l _l l l l l l l m m ,m 0m Mm Nm n n n n n n n n o o o #o q q oq pq q q r r 3r 4r r r r r r r s s s s s s s s s s s s Qt Rt \t ]t ht lt u u dv ev iv jv v v v v v v
w w Ew Fw w w w w x x x x x x x x x x x x y y Wy Xy ly qy }y y y y y y y y y y y y y y y y y y y y y y z z (z *z z z { { | | %} *} 3} 4} :} ;} B} } } 9 : > B e f i j ~ 6 7 e g / 0 A C N O T V Z \ y { É ȉ ɉ ҉ Ӊ ߉
" # & ' 1 4 @ A L O S T V W ` a e f k p | } Ŋ Ɗ Ɋ ϊ ъ Ҋ ֊ ߊ . / 9 ; > ? B C O P V W \ ` f g i j p y ~ Ƌ Nj ϋ Ћ Ӌ ԋ ؋ $ % ' ( 4 5 = > L M R S \ ] d e l q w x { | Ɍ ˌ ь ٌ ڌ
( ) . 0 : ; E F N U \ ] b c h i q r v | ō ƍ ̍ ҍ ٍ ڍ ) * . / 6 9 B D S T \ ] a b d e i j m n v w y z ~ Ď Ŏ ʎ ˎ ͎ ю Ԏ Վ ێ ݎ $ % . / 7 9 B C E F J K N O T U _ ` h i r t w x | } ȏ ɏ я ҏ ڏ ۏ . 9 ; C D F G P Q ] ^ ` a o p | ɐ ʐ ϐ А ڐ ݐ % & 4 5 : ; A B E F N Q [ \ _ ` i j v ɑ ʑ ͑ ϑ ّ ڑ ! # $ ) * 5 6 A B I K P Q V W a b k l y z Œ ƒ ̒ Ғ ֒ ג ے ܒ
! ( ) + , 5 6 A B P Q Y [ ` b f o r x Ó ̓ ͓ ѓ ғ ړ ۓ
! # ) / ; < C D M N Z [ i j s t | } Ɣ ̔ ͔ Ԕ Ք ڔ ߔ
" , - / 0 @ A E F N O [ \ ^ _ c d m n y { ĕ ƕ ϕ Е ە ܕ * + / 0 8 9 < = J L S T V W ^ _ f g s u y z Ö ̖ ͖ ؖ ږ % & . / 2 3 = > G H R S X Z a b e f j k p q z { ė ɗ ʗ ԗ ۗ ݗ
# $ ' ) - . 7 8 ; < I J P Q Y [ b c j k v w ǘ Ș Θ Ϙ ٘ ژ ߘ ) + 2 3 ; < B C F G J K U V [ ] ` d h i n p x y ƙ Ǚ ՙ ֙ ٙ ڙ ݙ ߙ
! " * + / 0 = > I W Y Z ] ^ i j t u { ƚ ǚ ɚ ʚ ՚ ֚
! & ' - 3 8 9 = > E F V W [ \ h i q Û ͛ Λ ֛ כ ߛ " # . / < = ? @ H I M N W Y ` a e f s t } ~ Ȝ ɜ Ӝ ֜ ݜ ߜ ( ) 4 6 < = A B L M U V \ ] c d n p t u ŝ Ɲ ɝ ʝ ѝ ֝
$ ( ) 3 4 9 ; H I T U Z [ a b k l u v ɞ ˞ Ҟ Ԟ ޞ ߞ # $ ' ) 2 3 < = D F L M X ] c d k l z | ß ͟ Ο ӟ ԟ ݟ ޟ $ ' / 0 7 > I K P Q S T \ ] d e o p | ~ Ġ ˠ ͠ נ ؠ
' ( * + 5 6 9 : B C E F H I P Q W X c d f g v w ¡ á ̡ Ρ ס ء ! " * + 4 5 > ? G H S U Z [ j k r s { ~ Ƣ Ȣ ̢ ͢ Ң آ * + 7 8 < B E K P R Y Z _ ` d e m o r s { | ƣ ǣ У գ
$ + , 0 ; F G R S \ ] c d o p t v ¤ ä Ȥ ɤ פ ؤ ߤ ! # & ' 4 5 C D P R X Y e f m n x y ƥ ȥ ֥ ץ ! " + , 2 4 > ? I J P Q V W b c l n q r w y Ħ Ŧ ˦ ̦ Ҧ Ԧ צ ئ $ % * + - . 5 6 = > G H M N Q R W Y ] c i j r s y z ç Ƨ ҧ ܧ ! " 1 3 < = B C M N P Q ^ _ d e p q v w è ƨ Ǩ ͨ Ԩ ֨ ר ݨ ި ( ) 5 7 > @ D E K L R W c e g h t v y z ȩ ɩ Ω Щ ݩ ީ # + 1 5 = > C E G I L M ^ ` e g m v y z Ū Ǫ Ϊ Ϫ ٪ ڪ
# $ * + - . 6 7 < = C D L N S U Z [ b c n o v w « ë ǫ ȫ ٫ ۫
( ) 3 4 < = E F K M T U [ \ c d j p r s y { ~ ¬ Ƭ ˬ Ѭ Ҭ լ ֬ ݬ ߬ " # / 0 6 7 = > F G M N V X [ \ b c f g l m u w } ~ ȭ խ ֭ ޭ & / 5 6 ; < E F N O [ \ ^ _ g i n o } ~ ® Į Ʈ Ǯ ʮ ˮ خ * + 6 7 A C K L P Q X [ f g p q w y į ʯ ˯ ү ӯ ߯
' ( / 1 6 7 : ; ? @ J K N O S T V W [ \ g h m n s t z { ~ Ѱ Ұ ڰ ۰ ݰ ް
$ % ( ) 3 5 8 : A B N P V W [ \ _ ` f g m n q r | ~ ± ˱ ̱ ڱ ܱ $ % * , / 0 = > G H O P X Y c d g h o p { | ² ˲ Ͳ Ѳ ղ ߲ & ' . / 6 7 < = C D K N V X ] _ c d j k m n u v ~ ̳ ڳ ! % & - . < = G H P R U V Y Z _ ` i j l m s t y z ~ Ĵ Ŵ ϴ д ش ٴ ݴ
! " * + 1 2 ; < > ? E T Y Z _ ` g h j k p q | } ŵ ǵ ʵ ˵ ֵ
! ( ) . / : ; C E H I O P W X d e i k o v ȶ ʶ ζ ϶ Ѷ Ҷ ٶ ڶ ! ' , 2 3 @ A O P S T [ ] c d k m t v } ~ ķ Ʒ ɷ ʷ ̷ ͷ ط ٷ ( * - . 4 5 < = @ B J K Q R Z [ _ ` e g p q y z | } ȸ ɸ Ѹ Ӹ ܸ ( ) / 0 = > B C I J P Q Y [ b c g h o p u v z } ¹ ٹ ڹ $ 0 1 = > M N U W ^ _ f g r s Ⱥ ɺ ˺ ̺ غ ٺ ߺ
% & 0 1 > ? G M R S X Y f g r s z { } ~ Ȼ ɻ Ի ջ ! # ' ) 1 2 8 9 = > D E O P [ \ c e o p t u } ~ Ǽ ȼ ϼ Ѽ Ӽ Լ
& ' , - : ; A B H I Q R T U Z [ c d k l t v Ľ Ž ͽ ν ݽ ߽
# $ 7 8 ? @ E G J K S T \ ] k l u w } ~ ¾ þ Ͼ о Ծ վ ߾ ' ( * + 4 5 > ? K L N O S T X Y a c f g k l n o z | ¿ ο п տ ֿ ߿ $ & ( ) 0 1 3 4 9 : E F O P Y Z \ ] ` a j k o p | ~
% & ( ) 1 2 8 9 @ B C D I K R T [ ] e g m o u w ~ " # & ' - . 3 4 7 8 D F P Q S T Y Z a b h i t u | } " # + , 1 2 < = F H J K T U \ ^ ` a k l q r x y | } ! ) * . / 8 : > ? E F H I K L S T Y Z f g s t | ~ ) * 5 7 9 : D E U V _ a i j t u ~
. / @ B J L N O U V [ \ a b f g l n w x { |
$ & 5 6 8 9 H J U V e f p q | }
+ , 7 8 : ; @ A M N Y Z a b i j t u x y
# % . 0 4 5 7 8 > ? H J M N \ ] d e l m q s y z | } " # ) + . / 5 6 : ; @ A C D K L Q R U W ^ _ g i u v { |
$ % 2 3 @ A F G R S \ ^ d f h i u v { | ) * 3 4 : ; = > E F O P \ ] j k l n v w ! + , 1 2 8 : > @ C D M N Y Z ] ^ b c j k n p r t x z ! 1 2 9 ; B C L M V W \ ] f g u v
! " * + 1 2 : < C D I K Q S U V Y Z b c o p v z
! " % ' ( ) 0 1 8 9 D E P R X [ e f l m v w ! " ' ) - / 6 7 = > F G O P Z \ c d k l z |
% & / 0 : ; A C L M R S [ ] f g n o r s v w ~
" # + , 3 4 8 : @ A J K O P Z [ c d i j l m o p w y { | ! " . / 1 3 : ; S T \ ] d f k l r s | }
$ % / 3 > ? J L P Q \ ] _ ` o q w x } ~ & ' + , / 0 < = B C I J N O U W \ ] c d i k r s w x
) * 1 2 : ; B D M N \ ] ` a h i l m z { ! % & + , 2 3 5 6 7 8 : < @ D J K S T a b k l y z | ~
' ( 3 4 8 9 < = > ? G H L M R S \ ^ ` a g h l m v x
& ' , - / 0 7 8 A B K L [ \ d f i j t u { | ! " . / 7 8 A B C D P Q Z \ o p y z ' ( - . 8 : = > @ A K L Q R c d l m y z | }
+ , 8 9 ? @ E G V W ^ ` c e i j l m s t { } " # ' ) 1 2 8 9 ? @ G I O P T U W X \ ] e g k l p q w x
% & ( ) 1 3 5 6 ; < @ A F G K L Q R Y Z ^ _ g h k l q r % & , - 4 6 9 : C D I K N O S T Y Z ^ _ u w z {
$ & , . : ; @ B F I L M Q R W X ` b e f n o x y $ % * + 3 4 B C L M \ _ f h k l q s z { " # ) * . / 2 3 : > H I P Q a b i j t u y { ' ( 8 9 = ? I J L M P Q U V [ \ ` a r t w x " # 4 5 ? A D F K L P Q W X ^ _ n o z |
" # * + 5 6 C D K M O P W X ] ^ f h m n s t | }
! " * , / 0 8 9 > ? H I K L O P V W Z [ e f k l r s y { $ % 0 1 6 7 ; < R T W Y _ ` l m t u
( ) , - 3 4 7 9 ? @ F G I J R S X Z _ ` e f l m o p v w ~
' ( - . 0 1 5 6 < > D E N O ^ _ e f r s ! . / 1 2 ; = B C J L P Q Z [ ` a m p t u z { / 0 6 ; A B D E N O W X ^ _ a b n o u v ~ $ % * , . / 2 3 < = L M U V \ ] e f k l n o s t ~
" # * + 0 2 7 8 C D T Y ] ^ e f l m { } ~
! # - . 2 3 A B I L U V _ a i j o p w x } ~
% ' 2 3 9 : A B D E H I U V \ ] e g j k n p x y " # ' ( 0 1 5 6 ? @ G H O P [ ] f g l m q r ! " $ % + , 6 7 < = D E J K Y [ d e f g i j p q u v | ~
' ( 0 1 @ A H I V W Y [ r s
% & + , 5 6 C D J O Z [ a b l m q r w x ~ ! " ) * 2 3 9 : ? @ K L W Y ] ^ c d u v ) * / 1 ; < E F M N U V \ ] b c k l t u { |
" * + 3 4 ? @ K L U V ^ _ d e p q x y % & , . 3 4 8 : E F I J K M O P d f q r z { ! % & , - 1 2 9 : ; = A C H I Q R X Y \ ] c d j k m n r s y z % & ( ) 0 1 C D L M V W ` b f h l m v w } ~ & ' 0 1 ; = C D J K V W Z [ b c h l w x
" # / 1 < = M N [ \ e f v z $ % 5 6 9 : P R X Z f g i j t u { | ~ ( ) + , 5 7 8 : E G K L T U X Y _ a c e f h n p s t ~
" $ ( ) 2 3 6 7 > ? K L R T ] _ c d s t w x + , . / : < D F I J T U ] ^ k m v x { | ! # ' ( . / 7 8 : ; C D J M S U \ ] ` b j k t u x y " # * , / 1 6 8 C D E F N O X Y ^ ` g h j k p q w x ~ ! " ( + , . 3 5 A B G H T U a c i k l n q s v w
" # & ' 9 : C E K M W X [ \ _ ` d f n p t u " $ ) + / 0 9 : < = ? @ B C E F Q R X Z [ ] ^ a m n t u " # % & ) * 6 7 C E J L Y Z ] ^ _ a i l ~
! # $ ) * / 1 2 3 6 : ? @ B D F G H I L N U W a b e f i j } ~ & ( 0 1 7 9 ; = C E H I P Q U V ` a g i k m | } " # & ' , - 0 1 < = @ A R T V W [ \ b c f h i k m n v x { |
#
%
.
/
4
5
@
A
B
C
H
I
R
T
^
`
i
j
o
p
{
|
}
~
( * , - 2 4 7 8 B C J K M N X Y c e s u x y $ % ) * 0 1 4 5 7 8 E F T U [ ] _ a h j n o ~
&
(
/
1
5
6
7
8
>
?
A
B
N
O
V
W
Z
[
c
d
e
f
i
j
q
r
}
~
' ( * + 1 3 8 9 A B E F P Q T U ] ^ f g i j s t v w ~ " # ) + 1 2 5 6 = ? A B I J L M W X Z [ ^ _ e g n p { } " & ' ( * - . 7 8 C E M O Z [ ^ _ f g r s v w
" ) + 2 3 6 7 : ; G H J K V W ` b i k n o y z | }
- / 3 4 ; < G H J K L N Y Z a b h j k m p r z { } ~
% & , - 3 5 A B E F R S _ ` j k u w
& ' ) * 7 8 > @ I K V X b c d e o p x y
! - . 6 8 @ A D E F H L N W X [ \ h i n p y { ! ( ) . / 1 2 8 9 < = I J O Q S T \ ] a b i k r t u v ~ " # % & ( ) 0 1 6 7 = ? I K O P [ \ _ ` e f m o | ~
" - . 1 2 = > A B H I U W ] ^ b d n o q r z { ~
# $ . / < = B D H J N P U W X Z a c p q w x y z % & + - 5 6 < = G I P R \ ] ` a j k m n s t { |
! " * + 8 9 @ A L N P Q W X a b i k r t | } + - . 0 2 3 7 8 ; = > ? F G H I N P V W X [ _ ` d e j k q s ! % ( / 1 < = E H S V Y V Y h p 0 ; m o d f h
k
2 6 V Z Y ] f i > A > B , . # # 1$ 4$ & & H) J) [- ^- . . _0 c0 E2 H2 3 3 74 94 7 7 B> F> ? ? F F jI lI N O R R S S W W [ [ _ _ xf yf g g k k w w x x ny qy z z &} *} } } @ B O m o g i % ' ӌ Ռ b d
ۏ ! # ) + , ƕ Y $ - ǚ ɚ 3 8 w y 6 ӝ ՝ ; ( 0 = + + - Ԩ ֨ g ƪ p r m } Į Ʈ T V D N _ j l < > u v ( ` o } ˹ " 0 ɺ ˺ M d R T G J w L N | & ( ^ ` L N 8 :
A C W l n p y ~ ' 0 j l ] _ = A & + z | ~ ] _ < > 7 ; V Y
L O j l w z Q R
6 7 ` a
S T ; < l m L M + , * + j k D E e f # $ Y Z D E M N 8 9 h i g h
S
T
) * d e \ ] '
(
* + f g D E a b i j , - v w ? @ z {
j k > ? n o V W V W H I j k [ i l < = V Y 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 B e VW W v w z | | z l 1 < = V Y = V Y K o i t j\<( ^^h kMi[ ^`o( .
^`h H .
pL p^p`Lh H .
@ @ ^@ `h H .
^`h H .
L ^`Lh H .
^`h H .
^`h H .
PL P^P`Lh H . ^`o( .
^`h H .
pL p^p`Lh H .
@ @ ^@ `h H .
^`h H .
L ^`Lh H .
^`h H .
^`h H .
PL P^P`Lh H . ^`o( .
^`h H .
pL p^p`Lh H .
@ @ ^@ `h H .
^`h H .
L ^`Lh H .
^`h H .
^`h H .
PL P^P`Lh H . kMi j\ ^^ mp # d -h \7 B K D
Y| T, 8
!
l = ; R g y n l0 \ o ) ! # M# Y# & ( D , . / Y&5 !6 P6 P!< |= ^? #? dB XL |M >O P eBQ CQ JQ -?R HR m[S \S )T NT YT wU aU AsU b=V 1W pW TXX 1NY \ 9-\ |\ Y] y_ d f >g Fj hj }j @'l *2m Rbm msm Qn run 9o po iso .*s )ks t ;v Kx vz | g} ~ ( Y :
62 K W Q 8 % =] t + \ "b Z w m !- 4_ i ' Y B / 3 aQ "| _o c HV A U d T = d ] K " JD
>I n J L aV
d g y 8> dl z. pK O V * \R [ ]1 "` z ' } -2 Q< g7 R g b hU h U ` C qk 4 $ y f *G W[ U u C K }~ X + ? : wG g v1 B L w z @ T ! " < = Y Z b c y z 1 1 1 1 D D D D X @ @ $ @ , @ . ` @ J @ h @ r @ @ <@ @ @ @ @ @ 0@ $ X U n k n o w n G z T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z A r i a l " 1 h &\ d I * * ! 24 3Q H ) ? T K o i t K o i t Oh +'0 d
,
8 D L T \ s s Koit f oit oit Normal Koit l 100 Microsoft Word 10.0 @ @ "=4@ * ՜. +,0 h p
Kodu itl {
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e g h i j k l m o p q r s t u z R o o t E n t r y F į| 1 T a b l e +9 W o r d D o c u m e n t . S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( f D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 n C o m p O b j j
F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 9q