Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ 7 9 ž’’’ 6 ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ L* bjbj¬¬ .6 Īń Īń 2" ’’ ’’ ’’ ¬ Š Š Š 8 ¬ ā 2 < < " ^ ^ ^ ^ ^ ^ a c c c c c c $ R f ` ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ž
Ž
Ž
^ H ^ ^ a Ž
^ a Ž
Ž
š
Ķ
^ 0 Š.
Ė Š ¦ č å
a ² 0 ā ķ
, Ę
: Ę ¬ ¬ Ę H ^ ^ Ž
^ ^ ^ ^ ^ ¬ ¬ $ Š Č
¬ ¬ Š Riigikaitse-EE-1933.a.
Balti mere ja Eesti ranniku pärast on teised rahvad ajaloo kestel pidanud pikki ja veriseid võitlusi; võitlevate poolte vägedele on Eesti territoorium sageli olnud tegevusväljaks. Ka Eesti vabadussõjas oli Nõukogude-Vene loosungiks uuesti võimule pääseda Balti rannikul. Rahvusvahelises poliitilises arengus võivad edaspidi kujuneda olukorrad, kus leiavad aset uued relvastatud kokkupõrked. Eesti seisukohalt on suure tähtsusega Vene ja Saksa kui suurrahvaste laiutamistung. Arvestades oma geopoliitilist asendit ja ajaloolisi kogemusi, peab Eesti tõsiselt korraldma enesekaitset omariikluse säilitamiseks. Tulevane sõda võib kujuneda Eestile heitluseks elu ja surma peale. Sääraseks heitluseks ei ole kunagi jõude liiga palju, mispärast Eesti ei pea kasutamata jätma ühtegi võimalust enesekaitse kõvendamiseks ning julgeoleku kindlustamiseks. Enesekaitse teostamiseks loovad riigid sõjapoliitilisele olukorrale (vt. Sõda) vastavad relvastatud jõud. Eesti on väike riik ning selle tõttu on tema sõjapoliitiline olukord alati raske. Arvatavate vastaste sõjalised jõud on ülekaalukad ning võivad mobilisatsiooni korral progressiivselt kasvada pikema aja jooksul. See nõuab Eesti relvastatud jõudude moodustamisel sõja algusest peale maksimum-pingutust, s.o. mobilisatsiooni läbiviimist säärases ulatuses, et olemasolevaid relvi ja võitlusvahendeid saadaks kõige laiemalt ära kasutada tulevase sõja iseloomu kohaselt. Kogu kaitsekorraldus peab olema sedavõrd võimas, et vastane kergel käel ei otsustaks sõjalist aktsiooni.
Eesti kaitsejõud korraldamise aluseks on Põhiseaduse ((1933.a.)) §78, mille järgi kõik kodanikud on kohustatud osa võtma vabariigi kaitsest seaduses ettenähtud alustel ja korras. Sellega on tagatud Eesti tarvilik maksimaalne pingutus, kui Vabariigi Valitsus õigeaegselt otsustab mobilisatsiooni küsimuse. Meeskodanike osavõtt riigikaitsest on üksikasjaliselt registreeritud 1926.a. maksma pandud Kaitseväeteenistuse seadusega (RT 1926, nr. 43); a 1927-28 on seda seadust osaliselt täiendatud ja muudetud.
Põhiseaduse järgi kannab vastutust riigikaitse eest Vabariigi Valitsus. Kaitsejõudude loomise tehniline töö on kaitseministeeriumi ülesanne. Meeskodanike kaitseväeteenistuse üldkestvus on 17. 55. elua-ni, seega 38.aastat, jagunedes teenistuseks:
1)alalises kaitseväes, mille moodustavad: a)sundaega teenivad noored, b)vabatahtlikud, c) üleajateenijad ja d) tegelikus teenistuses olevad ohvitserid; sundteenistus kestab seaduse järgi 12 18, tegelikult 10-16 kuud, vastavalt väeliigile;
2)käsutusväes, kuhu arvatakse kodanikud pärast sundteenistuse lõppu; alalises ja käsutusväes kokku teenivad kodanikud 5. a.;
3)reservväes, kuhu kuuluvad : a)käsutusest vabanenud ja b) mingil põhjusel 45. a. elueani mitte teeninud kodanikud;
4)maakaitseväes, kuhu kuuluvad: a)reservväest vabanenud (s.o. 45. elueast peale) kodanikud, b)kodanikud, kes nõrga tervise tõttu on määratud maakaitseväkke. Reserv- ja maakaitseväelased jagunevad I, II, ja III järku, vastavalt kodanikkude sõjalisele ettevalmistusele ja tervislikule seisukorrale. Käsutus-, reserv- ja maakaitsevägi moodustavad üldise tagavaraväe, mille abil luuakse sõjaks tarvilikud jõud mobilisatsiooni korral. Kesk- ja kõrgema haridusega noored kodanikud peavad sundteenistuse ajal sama reservohvitseri ettevalmistuse. Kaitseväkke ei arvata sunnitööle mõistetuid; neid määratakse selle asemel tööteenistuse kaitseväe huvides. Sundteenistus alalises väes on määratud: a)kodanike sõjalise õppuse ja kasvatuse andmiseks, b) relvastatud jõudude loomiseks rahuajal piirikaitseks ning sisemise julgeoleku tagamiseks. Reserv- ja maakaitsevägedele ettenähtud kordamisõppused (vt) peavad hoidma võitlusvõimelisena kogu tagavaraväe.
Rahuajal jaguneb Eesti kaitsevägi organisatsioonilt järgmiselt.
1)Maajõud: a)jalavägi; 2 jalaväerügementi, 12 üksikut jalaväepataljoni, Tallinna Vahipataljon; b) suurtükivägi: 5 suurtükiväegrupi; c)ratsavägi: 1 ratsarügement: d)soomusvägi: 2 soomusrongide rügementi, autotankide rügement (millises tankid, soomusautod, auto-transport-osad); e)insenervägi: pioneer- ja sidepataljonid.
2)Merejõud: a)merelaevastiku divisjon (sestroyerid Lennuk ja Vambola, torpeedopaat Sulev, vahilaevad ja traalerid); b)Peipsi laevastiku divisjon (sõjalaevad Tartu ja Ahti); c)merekindlused, komandantuuridega Äignas, Naissaarel ja Suurupis; d)mereside ja e) mereväe kalda-asutused sõjasadam ja baas.
3)Õhujõud: a)lennuvägi 3 üksikut lennuväedivisjoni, merelennusalk, lennukool, lennubaas ja töökojad; b) õhukaitse suurtükiväegrupp.
4)Kaitseväe ühendatud õppeasutused, kuhu kuuluvad: a) Kõrgem Sõjakool kõrgema haridusega rivijuhtide ning staabiala ohvitseride ettevalmistamiseks; b)Sõjakool kaadri- ja reservohvitseride ettevalmistamiseks; c)Allohvitseride Kool üleajateenijate allohvitseride ettevalmistamiseks; d)Õppeeskadron peam. Noorte hobuste ratsastamiseks. Kaitseväe ühendatud õppeasutuste juures korraldatakse kursusi väeliikide ja erialade kohaselt kaadri väljaõppe täiendamiseks.
5)Mitmesugused kaitseväe asutised, nagu arsenaal, sadulsepatöökoda, laod, haiglad, veterinaar-laatsarett jne.
Väeosad ja sutised on paigutatud üle maa, moodustades rea garnisone. Kohapealseiks kõrgeimaks juhtimis- ning valitsemisinstantsideks on :diviisi juhatused ja staabid Rakveres(I), Tartus (II) ja Tallinnas III div): merejõudude juhatus, Kaitseväe ühendatud õppeasutuste juhatus ja õhukaitse juhatus. Kaitseväe isikkond koosneb rahuajal: alalisest kaadrist ohvitserid, üleajateenijad ning mitmesugustel erialadel teenivad eraisikud ja ajateenistuses olevatest sõduritest. Iga väeosa (asutise) isiklik koosseis, relvastis ja varustus on kindlaks määratud koosseisudega, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.. Maksvate koosseisude järgi on : ohvitsere 1780, üleajateenijaid 2700, sõdureid 10 200 ja eraisikuid 1100; iga-aastane noorte kontigent (on reguleeritud maailmasõja-aastate sündimuste kohaselt) annab 8 500 meest, edaspidi kuni 10 000.
Noored võetakse teenistusse üldiselt 3 korda aastas (normaalselt veebr., juunis, okt.), mõnedes väeliikides 2 korda (apr. Okt.). Kodanikkude kaitseväeteensitusega seotud toimingud on koondatud kaitseväe ringkondade ülemate asutistesse, millised on vastavaltmk-dele; Kaitseväe ringkondade piirid ei tarvitse seejuures maakondade piiridega ühte langeda. Eesti kaitsevägi omab relvastist, nagu kõik väikeriikide tänapäeva sõjaväed. Kõige uuemat tüüpi relvi jt. võitlusvahendeid ning kaitseabinõusid soetatakse kaitseministeeriumi eelarve võimaluste kohaselt. See viimane näitab alalist vähenemist ja moodustab u. 20% riigieelarvest. Mobilisatsiooni korral täiendatakse alalist kaitseväge tagavaraväest määral, mis on ette nähtud sõjaaegsetes koosseisudes. Koos inimestega võetakse vajalikul arvul ka hobuseid, liiklemis- ja transportvahendeid. Relvastatud jõudude hulka kuulub ka kohtu- ja siseministeeriumile alluv piirivalve. Tingitult tänapäeva poliitilisest olukorrast on eraalgatusel ja vabatahtlikkuse alusel ellu kutsutud Kaitseliit kui riigikaitse ülesannetega organisatsioon, eriti sisemise julgeoleku kindlustamiseks. Kaitseliidus on ligikaudu 32 000 malevlast ning 70 kaadriohvitseri. Kaitseliidu juures töötab Naiskodukaitse eesmärgiga aidata Kaitseliidul täita tema ülesandeid. Kaitseliidu Noorte Kotkaste organisatsioon on määratud kasvatustööks noorsoo keskel. Kaitseväe teenistusseaduse alusel antakse riigikaitselist õpetust ja kasvtust koolinoorsoole kesk- ja kutsekoolides. Mobiliseeritud kaitsevägede etteotsa astub sõja korral ülemjuhataja.
Eesti kui väikese riigi riigikaitse tehniline korraldamine peab leidma toetust kogu rahva vankumata tahtes võidelda lõpuni. Riigi sisepoliitika ülesandeks on seda tahet kasvatada. Sõjapidamine nõuab autoriteetset, tugevat riigipead ja valitsusvõimu. Ainult siis on mõeldav kogu rahva jõudude ratsionaalne organiseerimine ja kasutamine. Eesti välispoliitika ülesandeks riigikaitse alal on hoiduda teravatesse konfliktidesse sattumast teiste riikidega ning hoolistseda, et sõja korral Eesti ei jääks üksi. Eesti-Läti liit on selles mõttes konkreetne fakt. Samuti sõbralik koostöö kõikide riikidega, kes aktuaalselt on huvitatud poliitilisest arengust Ida-Euroopas. Kõrge kultuuriga, monoliitne oma rahvuslikus koostises, ühiskondlikult vähe killustunud, vastupidav ja terve, külmavereline, hakkaja ning leidlik eesti rahvas on heaks materjaliks relvastatud jõudude loomisel. Need jõud on kogu rahvas ning riiklik-ühiskondlik organisatsioon, talitades nii rahu kui sõja ajal põhimõtetel, mis on vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt 30. XII 1931.a. ja avalduvad Lahingueeskirja sisejuhatuses, suudavad auga kaitsta Eesti iseseisvust. EE. 1933 II lk v. 624-627. J. T-d. ((Tõrvand, J. kindral-major.))
PAGE
PAGE 2
? K ¼ M ņ ó õ r t č ź ] ē P Q Į a b «" % % ī)
* * 1* 2* 3* 9* :* ;* =* >* D* E* F* ųšųčųčąčŲąŲąŲąčŠąŠąŠąŠąŠČŠČĄČĄøĄø°ø°Ø°Ø~ h&yŹ 0J mH nH uhĆt
hĆt 0J j hĆt 0J UhAnļ hÅU mH%sH% h&yŹ mH%sH% hÅU mH%sH% hQ1 mH%sH% hŁ#¹ mH%sH% h mH%sH% hßSį mH%sH% hj! mH%sH% hĆt mH%sH% h8 mH%sH% h[Ö mH%sH% hAnļ mH%sH%1 ’ ó r č Ś Q Ų « b % 2* ;* <* =* H* I* J* K* ż ż ż ż ų ų ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ē Ž ż ē Ž ż ż h]hgd8 ų’ &`#$gd8 gdßSį gdĆt 2* K* žž F* G* H* J* K* L* õļėēÜ hAnļ hÅU mH%sH% h&yŹ hĆt
hĆt 0J j hĆt 0J U K* L* ś gdßSį , 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k@ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 8 F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . 8 P a g e N u m b e r L" 6 ’’’’ ’ ó r
č
Ś Q Ų « b 2" ;" <" =" H" I" J" M" 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x @ 0 į @ 0
{00 @ 0 @ 0
{0 0 0 x\Ā F* L* K* L* K* ! !’ © Ŗ ! ¹ ŗ
? A H K ¼ ½ M N Ę Č Ė Ģ ž æ Į ņ õ q
t
Ķ
Ī
č
ź
n
p
a b ŗ » @ A M N T V Y Z a d q r w z ± ² ½ ¾ Ć Å Č É Ķ Ń < > P Q g j × Ų y { Ā Ä
¢ £ Ą Ā Ö × ' ( ~ Ź Ė ž ’ É Ź ’ @ A \ ] a b Ŗ « ¹ ŗ Ö × ą ć R S Ŗ ¬ e f p r ę ē ( ) 7 9 { | ^ _ „! ¦! µ! ·! ī! ļ! " " " " " " " " 1" 2" J" M"
ž ņ õ q
t
ē
ź
Ł Ś P Q × Ų Ŗ « a b " " 1" 2" J" M" ; ļ! "
" 2" J" M" 2" J" M" ’’ K o i t .ž8 ā’’’’’’’’’ 8žĘ 8^8`žOJ PJ QJ ^J o( - žĘ ^`žOJ QJ ^J o( h H o Ų žĘ Ų ^Ų `žOJ QJ o( h H §š Ø žĘ Ø ^Ø `žOJ QJ o( h H ·š xžĘ x^x`žOJ QJ ^J o( h H o HžĘ H^H`žOJ QJ o( h H §š žĘ ^`žOJ QJ o( h H ·š čžĘ č^č`žOJ QJ ^J o( h H o øžĘ ø^ø`žOJ QJ o( h H §š .ž8 ’’’’’’ ’’ ŲZ¶ å 8 j! Q1 ÅU Ćt Ł#¹ ėT¹ &yŹ [Ö ßSį Anļ ’@
"
" °xŗ
"
" L" p @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l ?5 z ’ C o u r i e r N e w ; W i n g d i n g s " ń šŠ h _³ęFijęF ] > > ! š “ “ r4 !" !" 3Q š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ėT¹ ’’ R i i g i k a i t s e - E E - 1 9 3 3 K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 t “ Ą Š Ü č ų
0 <
H T \ d l ä Riigikaitse-EE-1933 iig Koit kai oit oit Normal i Koit l i 6 it Microsoft Word 10.0 @ nšż @ ĢöĖ@ ų¼’Ė ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 h p Ø ° ø
Ą ą ä Kodu i > !" {
Riigikaitse-EE-1933 Title
ž’’’ ! " # $ % ž’’’' ( ) * + , - ž’’’/ 0 1 2 3 4 5 ž’’’ż’’’8 ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F °
Ė: 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ Ö W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .6 S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ & D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ . C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q