Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ś ü ž’’’ ų ł ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ M bjbj¬¬ .d Īń Īń >ū ’’ ’’ ’’ Ü) Ü) Ü) 8 * Ø* \V ¶ @+ @+ " b+ b+ b+ b+ b+ b+ T T T T T T T $ W R dY d ±T e b+ b+ b+ b+ b+ ±T b+ b+ V M M M b+ $ b+ b+ T M b+ T M M ¤M P kP b+ 4+ ŪųQĖ Ü) A Ą
7P §S ä ,V 0 \V ?P , ČY FL 6 ČY kP ČY kP < b+ b+ M b+ b+ b+ b+ b+ ±T ±T Ä' Ü) |M Ü) Mis on aktsia ja aktsiaselts.
Aktsia ja aktsiaühing 1890.a.
((NB! Tekstis võib esineda vigu. Mõnes kohas jäin tõlkimisega jänni, sest nii keel kui teema on aja jooksul muutunud palju. KL.))
Mõiste ja aktsiate käitlemise tehnika.
Aktsiaseltsiks nimetatakse igasugust ühingut, millises kõik liikmed osalevad oma sissemaksetega, kuid ühingu tegevuse eest isiklikult ei vastuta. Samal ajal vormi suhtes seatakse veel see tingimus, et ühingu kapital pannakse aktsiatesse või osakutesse.
Aktsia (prants. k. action, ing.k. share) tähistab üldises mõttes kindlalt määratletud osalemise ühikut, millise kogum moodustab ühingu kapitali. Kitsamas mõttes, mõeldakse aktsia all paberdokumenti esitaja nimel või siis ka nimelist, milline viitab aktsionääri osalusele ühingus.
Aktsiaseltsi peamine tunnus seisneb selles, et ta kujutab endast lihtsalt kapitalistide liitu ja see on asutatud eranditult ühendatud sissemaksete tegelikul piiratud krediidil, ega mitte liikmete (aktsionäride) isiklikul piiramatul krediidil. Sellise liikmete, kui isiksuste, teisejärgulise tähtuse tulemusel nimetatakse aktsiaseltse samuti anonüümseteks (näiteks Prantsusmaal). Ja nii, just eespool viidatud tunnuste järgi, peavad aktsiaseltsideks olema loetud:
1)Vahetu kapitaliga anonüümsed ühingud (prantsuse seaduste järgi);
2)Ühingut, millise liikmed, peale aktsiosaluse, käendavad teatud kindlaksmääratud summa ulatuses (näiteks mõningate riikide kooperatiivid);
3)Ühingud, millise liikmed ei tee aktsia osaluse eest sissemakset, kuid on teatud maksimaalse summa ulatuses, ühingu võlgade puhul, käendajateks, näiteks Inglismaal Companies limited by guarantee.
Vastupidiselt sellele, komandiitne aktsiaselts, millises piiratud-vastutusega aktsionäride kõrval asuvad üks või mitu täieliku vastutusega liiget, omavad enam ühist oma ülesehituselt komandiitse ühingu, kui tegeliku aktsiaseltsiga. Täpselt samuti olid endise inglise Joint stock Companies piiramatu vastutusega liikmed ja neid ei saa vaadelda, kui aktsiaseltse selle sõna kaasaegses mõttes, vaatamata sellele, et neis on samuti kooperatiivne ülesehitus ning osaluse osakutel on väliselt aktsia vorm.
Teised osadega osalemise vormid kujutavad endast maardlatest maavarade kaevandamise või laevanduse osakutega kooperatiive
Aktsiaseltsil võib eesmärgiks olla tulu saamine mitte ainult tööstus- vaid ka põllumajanduslike ettevõtete kaudu, või ka ettevõtted, millistel on tegevusalaks ühiskondliku meelelahutuse pakkumine jne. Kuid ka neil juhtudel on nad juriidiliselt võttes tootmisseltsid.
Aktsiat, kui ühiskondliku vara osa esindaja, loetakse väärtpaberiks ja on sellisena käibes. Nimeliste aktsiate üleandmine on esitaja nimel üleantavatest aktsiates loomulikult raskendatud, kuna esimesed kantakse aktsiaseltsi aktsiaraamatusse. Üksikute aktsiate nominaalhind on mitmesugune ja sõltub seltsi liigist ning tähendusest.
Selle miinimumväärtuseks, saksa kaubandusseaduse järgi on 300 marka esitaja nimel kindlustusseltsides ja 150 marka nimeliste aktsiate puhul, kuivõrd need ei puuduta kindlustusseltse. Suuremad aktsiaseltsi sissemaksed jaotatakse väiksemateks osadeks, milliste suhtes koostatakse spetsiaalsed dokumendid. Neid osad peavad samuti ületama kindlaksmääratud miinimumarvu. Teatud tingimustel võivad olla ringlusse lastud ajutised tunnistused, s.t. kviitungid esimestele osakulistele sissemaksetele, et osta uue aktsiaemisjoni aktsiaid või 0:F8>=5@=KO ?@><5AAK, m i l l i s t e g a k ä e n d a t a k s e a k t s i a t ä i e l i k u m a k s u m u s e v ä l j a m a k s m i s e e e s t .
P a l j u d e l j u h t u d e l , p e a m i s e l t k i n d l u s t u s e t t e v õ t e t e s , e i p e e t a s i l m a s t e a t u d a j a k s t ä i e l i k k u k a p i t a l i s i s e m a k s e t , k u i d o s a a k t s i o n ä ä r l i k e k o h u s t u s i v õ e t a k s e v a s t u e ttevõtte edasise kindlustamise kujul. Tihti ühingud annavad aktsionäridele hilinenud sissemaksete eest välja veksleid, kui on tarvis suuremaid väljamakseid teha. Sellistel juhtudel, mis leiavad tavaliselt aset nimeliste aktsiaate puhul, sõltub aktsiate võõrandamine vahel direktorite nõusolekust.
Kõige liikuvam ja mugavam ringlusvahendiks on esitaja aktsia, milline võib vabalt üle minna ka pärandi korras.
Aktsiate turuks on börss ja nende hinnad määrab ära kurss. Uute ettevõtete puhul, milliste särav tulevik on kuulutatud välja eredate värvidega ajalehtede kuulutustes, reklaamides, on aktsiate hinnad tihti esialgu ebaloomulikult kõrged. See sama nähtus ilmneb siis, kui püütakse kunstlikult tõsta ammu asutatud aktsiaseltsi aktsia väärtust, tekitades nende aktsiate suhtes ühiskonnas illusiooni. Lõppude-lõpuks, siiski, reguleeritakse nende kurssi vastavalt ettevõtte tegelikule edule, kuivõrd need väljenduvad dividendis, milliseid arvestatakse aktsiatele aastatulust.
Dividenti ei saa vaadelda kui välja laenatud kapitalile arvestatud protsenti, kuna see kujutab endast aktsionäri ettevõttlustulu. Aktsionäridele ei saa maksta välja alalist protsenti, kui ei eksisteeri valitsuse garantiid. Kui põhikirjas on toodud ära miinimumtulu, siis see on tavaliselt seatud sõltuvusse ettevõtte hea käekäiguga, või siis on lubatud seda maksta reservfondist.
Sellisel juhtumil protsendid, milliseid mõnikord nimetatakse dividendideks, erinevad tulude jäägist, millist nimetatakse superdividendiks. Kui miinimumtulu ei ole kokku lepitud, siis tihti antakse aasta esimese poole lõpul välja, billansi arvelt, proportsionaalselt semestri dividend, millise järel aasta lõpus antakse välja ülejäänud dividendi osa.
Täieliku või osalise dividendi väljamaksmine teostatakse vastavate kupongide vahendusel. Need tunnistused lastakse välja üheaegselt aktsiatega märkimisväärseks tähtaegade hulgaks, nende otsa saamisel valmistatakse uued kupongilehed, millised asendatakse vanadega ja milliseid nimetatakse talongideks.
Muide, tavaliselt makstakse kogu ettevõtte tulu välja dividendidena. Teatud summa arvestatakse reservkapitali hulka, millise suurus, enamjaolt, määratakse kindlaks määrustikuga, näiteks 25 % põhikapitalist. Peale varukapitali asutatakse vahel ka kustutusfond aga ebasoodsates tingimustes veel ka spetsiaalne fond (Delcredero Conto), pidades silmas ähvardavaid kahjusid, ebakindlat kassat või muid ohte, kusjuures sellesse fondi arvestatakse summa aastatulust.
Saksa kaubandusseaduse järgi, kui vaid konstateeritakse kapitali kahju, siis mitte ainult ei maksta kellegile mingid dividendi enne, kui on aastatulust kapitali puudujääk taastatud. Praktikas läheb seda eeskirja üpris tihti vaja, osalt aktiva liiga kõrgeks hindamise puhul (st. dividendi fiktiivsel väljamaksmisel), tihti kapitali formaalsel vähenemisel.
Peale reservkapitali osa maha arvestamist, makstakse tavaliselt, kasust osa (Tantieme) järelvalve nõukogu ja juhatuse liikmetele ja alles siis määratletakse dividend, tavaliselt ümmarguste protsenti näitavate arvudena, aga ülejäänud tulu osa kantakse üle uuele arvele või määratakse teisteks eesmärkideks: abistamiskassa asutamiseks, preemiad teenistujatele jne.
Kui uue ettevõtmise ettevalmistamine (näiteks raudtee ehitus) nõuab pikemat aega, siis seltsi lepingus võib teatud protsentide maksmine olla määratud ära kindlaksmääratud ajal, millised, enamjaolt peavad olema võetud kapitalist endast. Juhtumil, kui valitsus või iseseisev juhatus, lubatud garantiide tõttu, kohustuv andma subsiidiumi lisaks ettevõtte olemasolevale aastatulule, et taastada tagatud minimaalset protsendi arvu, siis tavaliselt, enamsoodsal ajal, kui tulu astub üle teatud piiri, garanteerides, makstakse saadud summale lisa.
Aktsiaid, mis anti välja seltsi kapitali moodustamiseks, nimetatakse põhiaktsiateks. Kui põhikapitali suurendamist peetakse sihipäraseks, siis võib olla välja antud uus aktsiaseeria, milline võib olla kas täiesti võrdjõuline esialgsete aktsiatega või siis varustatakse eriliste soodutustega. Sellised privilligeeritud aktsiad võetakse kasutusele mõnikord kohe aktsiaseltsi asutamise hetkest peale.
Mõnikord tehakse isegi spetsiaalseid asutavaid aktsiaid (parts de fondateur), nagu näiteks need, millised anti välja Suessi kanali rajamise aktsiaseltsi poolt. Kui ettevõttel läheb hästi, siis uute väljaantud aktsiate hinnad võivad rahaturul olla märkimisväärselt kõrgemad nominaalhinnast.
Sellisel viisil saadud tulu kantakse tavaliselt reservfondi, kuid tihti antakse endiste aktsiate omanikele võimalus soetada uusi aktsiaid nominaalhinnaga. Privilligeeritud aktsiate väljalaskmine, vastupidi, tähendab enamjuhtudel seltsi ebarahuldavat seisundit ning publiku ebapiisavat usaldust seltsi tulevikuedu suhtes. Privilligeeritud aktsiatel on ülejäänud aktsiatega samasugune juriidiline tähendus. Nende eeliseks on, peamiselt, see, et neile on juba varem määratud ette ära puhastulust teatud dividend ja peale selle nad jaotavad koos ülejäänud aktsiatega neile võrdselt või teisiti arvestatud dividendi.
Privilligeeritud aktsiatele minimaalse dividendi määratlemiseks, kehtestatakse mõnikord, et tekkida võiv defitsiit kaetakse lähima aasta puhtast tulust. Privilligeeritud aktsiate pidajatele antakse tihti ka see eelis, et seltsi likvideerimisel makstakse kõigepealt kinni nende aktsiate nominaalhind, kahjustamata nende õigust jäägile, milline võib osutuda peale teistele aktsionäridele väljamaksmist. Vahel juhtub, et nähakse ette isegi privillligeeritud aktsiate spetsiaalne kustutamine loterii teel. Vahel on selliste aktsiate valdajatel üldkoosolekul suurem hääleõigus, kui asutavate aktsiate omanikel. Teistel juhtudel antakse neile vaid piiratud hääleõigus, või ei anta neile seda üldse. Hääleõiguse ning kindlaksmääratud plaani järgi kustutamise õiguse puudumisel lähenevad privilligeeritud aktsiad privilligeeritud obligatsioonidele. Need viimased, on iseenesest võttes, võlakohustused ja nende valdajatel on vaid nende seltsi poolt äramaksmise nõudmise õigus ja kui krediteeriad, asuvad väljaspool seda seltsi.
Vastupidiselt sellele on privilligeeritud aktsionäridel, peale selle, liikme õigused, milliseid erandlikku asendit nad selles aktsiaseltsis ka ei omanud. Lisaks sellele on neil veel õigus tekida võivale superdividendile, samas kui obligatsioonide omanikud saavad oma kapitalile vaid alalist dividendi.
Garanteeritud obligatsiooni omanikud omavad peale selle, eelist teiste kreditorite ees vaid sel juhul, kui neile on kohaliku seadusandlusega antud formaalne pandiõigus. Obligatsioonide väljalaskmise eesmärk, mis on teostatud laialdaselt paljude raudteeseltside tekkimisega, on seltside kasuks nende käibekapitali suurendamine.
Mida kallimad on dividendid, seda madalam on protsendi suurus, millisega selts võib kapitale, obligatsioonide väljaandmise teel, vastu võtta. Obligatsioonide väljalaskmine ei kujuta seni mingit ohtu, kuni keskmine dividend on võrdne obligatsiooni protsendiga. Kui-aga, vastupidi, ta pikema aja seisab selles tprotsendist allpool, siis ettevõtte kindluse huvides tuleb tekkida võib kapitalivajadus katta privilligeeritud aktsiate, mitte obligatsioonide väljalaskega.
Tihti juhtub, et aktsiaselts, märkimisväärsete kaotuste tõttu või siis asjade ebapiisava arengu tõttu, on sunnitud kahandama põhikapitali. See võib toimuda vahetu tasumisega aktsionäridele või börsil aktsiate tagasiostmisega, et neid võimalikult madalama kursi järgi kustutada. Ettevõtte kriitilises olukorras, lastakse aktsiaid müügile alla oma nominaalhinna, lihtsalt nende märgistamise teel, või siis mitme vana aktsia asemele lastakse välja üks uus ja koos selle uue seeriaga kaasneb samal ajal rida privilligeeritud aktsiaid.
Paljud aktsiaseltsid on juba algusest peale arvestatud mingiks tähtajaks, kas vabatahtliku kokkuleppega või siis valitsuse poolse kontsessiooni piiramise jõul. Selline piirang tuleneb nimelt raudteekontsessioonide annetamisest ja seejuures, nagu seda tehakse Prantsusmaal, Venemaal ja Austria-Ungaris, tingimusel, et kontsessiooni tähtaja möödudes läheb raudtee üle riigi omandisse. (See tähtaeg ei ületa 90 aastat). Sellistel juhtudel peab toimuma, riigi poolt garanteeritud aktsiate süstemaatiline kustutamine, tingimusel, et määratakse minimaalne protsent. Tiraazi kuuluvate aktsiate väljaostmisega aktsionäride-valdajate suhe aktsiaseltsi, tavaliselt ei lakka, nii nagu nende asemel nad saavad kasutamise (Actions de jouissance) tõendid, milliste valdajad kasutavad kõiki ülejäänud aktsionäride õigusi, erandiks mittekustutatud aktsiatelt protsendi saamine (superdividendi saamise õigus neil säilub), aga aktsiaseltsi likviderimisel ja jäägi ümberjaotamisel arvestatakse neilt maha juba varem kätte saadud aktsia maksumuse osa.
Aksiaseltsi iseseisev eksisteerimine võib lõppeda ka selle liitumisega teise akstsiaseltsiga, seejuures kas üks seltsidest annab teisele üle oma aktiva ja passiva, vastastikuste kohustustena ja säilitades oma firma või siis sellisel viisil, et kahest aktsiaseltsist moodustatakse üks uus firma.
Lõpuks, aktsiaselts võib olla aktsionäride otsusega likvideeritud ka enne põhikirjas kindlaksmääratud tähtaega või siis suletud oksionile panekuga. Sellele järgneb aktiva realiseerimine, võlgade tasumine, ühe sõnaga aktsiaseltsi likvideerimine.
Kehtiv aktsiaid puudutav õigus. ((1890.a.))
Kuigi aktsiatesse puutuv asi on üldjoontes kõikides riikides kokkulangev, sellegi poolest on olemas erinevad seadused ja määrused nende positiivses korralduses ja erinevad teineteisest märgatavalt.
Saksamaal alusseadused, millised puudutavad aktsiaseltse, sisalduvad Kaubandusseaduse kogumiku artiklites 207-249, sõnastuses, milline on antud sellele 11 juuni 1870.a. seadusega ja mis on täiesti muudetud uue 18 juuni 1884.a. seadusega. Tähtsaim uuendus, mis toodi sisse 1870.a. seadusega, seisnes valitsuse kontsessioonide kõrvaldamises, milliseid nõuti varem aktsiaseltside asutamiseks. Teisest küljest lisati rida normeerivaid määrusi (art. 207 a, 209 a-c, 239a), koos väljanõuete määratlusega (249, 249a) milline tunnistati piisavaks käenduseks vabalt asutatud aktsiaseltside kuritarvituste vastu. Nende määruste hulka kuulus ka aktsia ja selle osade väärtuse minimaalse maksumuse määratlus.
Aktsiaselts moodustatakse osaliste liidust, järelikult lepingu teel (põhikirja), millisele antakse kohtuliku või notariaalse dokumendi vorm. Selle dokumendi sisu suhtes olid normid kehtestatud artikkel 209 12. punktis.
Kõigepealt on tarvis registreeruda põhikapitali loomiseks; kuulutada aktsionäride üldkoosolekul, et see on elluviidud ja et äärmisel juhul 10 või kindlustusseltside puhul 20 protsenti on juba igale aktisale kantud. Kui aktsiaseltsi põhikiri on heaks kiidetud kogu aktsionääride kogu poolt, siis on piisav kuulutada põhikirjas sellest, et kõik loetletud nõudmised on juba täidetud. Praktikas on juhtunud harva, et mitmest pankiirist konsortsium ja teistest asutajatest registreeruks terve kapitali ulatuses, teeks esimesed sissemaksed, võib olla isegi krediidioperatsioonide teel, aga seejärel oleks olnud kogu aktsiaseltsi esindaja. Sellisel viisil oleks tal õnnestunud tagada endale erilised privileegid. Artikkel 209 c. järgi on selliste eeliste pööramine üksikute aktsionäride kasuks, aga ka eelnev põhikapitali põhikirja sissekandmie ja teiste sissemaksete registeerimise kohta, kuigi selline põhikiri oli kiidetud heaks kõigi aktsionäride poolt, on keelatud.
Esimesel üldkoosolekul, milline võib koosneda vaid asutajatest, peab olema valitud järelvalve nõukogu ja aktsiaseltsi juhatus ning seejärel aktsiaselts registeerub kaubanduslikku registrisse. Kuni registrisse kandmiseni aktsiaseltsi kui sellist ei eksisteeri, aga kõik osalised vastutavad ringkäendusega igasuguse kahju eest, milline võinuks tekkida fiktiivsete aktsiate väljalaskmisega või muude tegevustega, mis sooritatud aktsiaseltsi nimel.
Esimesed registreerujad, kui jutt käib aktsiatest esitaja nimel, peavad tingimusetult käendama 40% ulatuses aktsiate nominaalväärtusest, aga aktsiaseltsi põhikirjas peab olema kindlaks määratud, kas nad võivad sellistel tingimustel pidada end vabaks edasistest kohustustest selle eeskirja täitmisel. See registreerujate vabastamine kohustustest võib toimuda ka 25% sissemaksel, kui seda kohalike seadustega lubatakse. Perioodil alates 1871.a. kuni 1873.aastani esinesid tihti näited selle kohta, et asutajad vastutasid 40 või 25% ulatuses, et saada endale ajutiste (esitaja) tunnistuste väljaandmise õigus, pidades silmas edasiste sissemaksete maksmisest vabastamist. Sellised ajutised tunnistused esitaja nimel võivad olla välja antud vaid sel juhtumil, kui see on aktsiaseltsi põhikirjas ette nähtud. Esitaja nimel välja antavad aktsiad ise võivad olla välja antud vaid peale seda kui on makstud sisse täielik sissemaksu summa. Edasised nimelisi aktsiaid puudutavad määrused sisalduvad artikkel 223., ((Saksamaa Kaubandusseaduses)).
Peale Kaubandusregistrisse kandmist, tunnistatakse aktsiaselts juriidiliseks isikuks ja korporatsiooniks ning selle juhatus omab esindatust kõigis kohtu- ja teistes asutustes. Juhatus võib koosneda ühest või mitmest isikust. Selle liikmed ei pea aktsionärid olema. Nad võivad olla palgalised või tasuta töötajad. Igasuguna juhatuse koosseisu muutmine peab olema kantud Kaubandusregistri raamatusse. Juhatuse liikmed ei vastuta isiklikult ja kolmandatele isikute ees, nende poolt aktsiseltsi nimel tehtud otsuste üle. Vastupidiselt nad vastutavad isiklikult ja üheskoos igasuguse kahju eest, mis tekitatud nende poolse kuriteoga või kohustuste piiridest üleastumise aga samuti seaduste ja aktsiaseltsi põhikirja määruste rikkumise eest.
Juhatuse kõrval asub Järelvalvenõukogu, millise sasuvad, äärmisel juhul, kolm valitud liiget aktsionäride hulgast. See Järelvalvenõukogu hoiab asjade käigul silma peal, kontrollib aastaaruandeid ja bilanssi ning teeb igal aastal selle kohta üldkoosolekule ettekande. Hädavajadusel on talle antud üldkoosoleku kokkukutsumise õigus. Järelvalvenõukogu võib esimene kord olla valitud mitte pikemaks ajaks kui kaks aastat, aga seejärel mitte kauemaks kui viis aastat.. Järelvalvenõukogu liikmed vastutavad isiklikult ning üheskoos tehtud kulutuste eest juhtudel, mis on viidatud artikkel 225 määrustes. Peale selle puudutavad neid ning juhatust artikkel 249 määrustes nimetatud karistused.
Aktsiaseltsi vahetuks esindajaks on üldkoosolek. Mõned asjad võivad olla üldkoosoleku poolt otsustatud, näiteks ühingu tegevuse pikendamise, selle põhikirja muutmise, teise seltsiga ühinemise, kapitali suuruse muutmise jne. suhtes. Üldkoosolek võib olla kokku kutsutud, peale eelpool mainitud juhtude, ka juhatuse või Järelvalvenõukogu otsusel. Seda võidakse kokku kutsuda ka ühe või mitme aktsionääri nõudmisel, kes esindavad kokku 10% põhikapitali, motiveeritud ettepanekuga, kuigi põhikirjas on see määratletud suurema või vähema osalusega. Kui viimasest bilansist ilmneb, et põhikapital on vähenenud pooleni, siis juhatus peab viivitamatult kutsuma kokku üldkoosoleku ning teatama sellele asjaolude seisust.
Aktsiaseltsil enesel on aktsiate soetamine keelatud, kud seda lubatakse kui soovitakse kapitali kustutada või vähendada, kui selline õigus on aktsiaseltsile selle esialgse põhikirjaga antud, või kui on nii otsustatud aktsiaseltsi üldkoosoleku poolt enne aktsiate väljaandmist. Kui aga bilanss näitab, et aktsiaseltsi varaga ei ole võimalik võlgu tasuda, siis juhatus peab sellest tegema avalduse kohtule, et määrataks oksion.
Kui aga aktsiaselts likvideeritakse põhikirjas märgitud tähtaja lõppemise või üldkoosoleku otsusega, siis juhatus peab sellest teavitama, et see kanda Kaubandusregistri raamatusse. Likvideerimise viib ellu juhatus, kui aktsiaseltsi põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega seda teisiti ei korraldata.
Uus, 18 juuni 1884.a. seadus ((Saksamaa)) jääb 1870.a. lisadega määratletud vaatepunkti juurde selles mõttes, et ei pöörduta aktsiaseltside asutamise puhul tagasi valitsusasutuse poolse kinnituse nõutamise juurde ja säilitab printsipiaalselt endise süsteemi ning püüab vaid, piiravate ettekirjutuste ja karistuste hirmus, tõkestada kõikvõimalike kuritarvitusi. Peamiselt püüeldi selle poole, et eeskirjad ise, millised puudutavad aktsiate ettetellimist, et osalised suhtuksid ettevõtmisesse tõsisemalt ja et nad tagaksid oma panusega täielikult põhikapitali, et asutajad moodustaksid selgelt määratletud asutatava aktsiaseltsi gruppi, et see viimane teostaks faktilist ning tegelikku järelvalvet asjade käigu üle, ning et registri ametnik saaks asjaolusid kontrollida. Isegi aktsiaseltsi esindajate funktsioonid oleksid enam selgemalt määratletud, et aksiaseltsi asend oleks enam selgem, ning et aktsiaseltsi üksikute aktsionäride poolses kontrollis osalus oleks paremini tagatud. Lõpuks, et asutajate, juhatuse ja kontrolli hulgas olevad isikud kannaksid enam rangemalt tsiviil- ning kriminaalvastutust ja et karistused ning ettekirjutused teeniksid enam aktsionäre ja avalikkuse huvide kaitset.
Pidades silmas puudust kannatavate klasside huvide kaitset kaotuste eest, millised võivad aktsiaseltsides osalemise tõttu tekkida, kehtestas esialgne seaduse eelnõu erakordselt kõrge üksiku aktsia nominaali arvu, aga nimelt 5000 marka esitaja aktsiale ja 1000 marka valdaja nimega aktsiale. See tähendanuks liiga kaugele minekut, kuna kahtlaste aktsiaseltside kõrval võivad eksisteerida ka teised, ka õitsvad, mis on eksisteerinud juba pikka aega, et omada börsil kindlat tegelikku väärtust.
Muidugi ei saa soovitada mitterikastel inimestel osaleda äsja asutatud aktsiaseltside kampaaniates, kuid aktsia kõrge maksumuse juures ei ole neil võimalik osta ka neid, millised pärinevad vanadelt ning usaldusväärsetelt ettevõtetelt ja kujutavad endast kasulikult paigutatud raha, milline muutub siis vaid rikaste inimeste monopoliks.
Teisest küljest ka jõukad inimesed hakkavad hoiduma riskiga seotud ettevõtmistest, kuid millistel on olemas mõte ning õigustus (näiteks koloniaal-aktsiaseltsid), kuna aktsiate eest oleks vaja liiga palju maksta. Seepärast oli eelnõu selle punkti parandamiseks üpris palju alust ja otsustati aktsia miinimumnominaaliks määrata nii nimelistele kui nimetutele1000 marka. Nimeliste hind võib olla isegi kuni 200 marka, kui nende üleandmine on seotud kompaniilt loa taotlemisega, või siis sel juhtumil, kui asi puudutab eriti kasulikku ettevõtet, mis rahuldab kohalikke vajadusi ja on kiidetud hea k s L i i d u N õ u k o g u ( !>N7=K<J !>25B><J) p o o l t . S a m a s u g u s t a l l a h i n d l u s t v õ i b t e h a , k u i t e a t u d e t t e v õ t t e l e t a g a t a k s e p i k a k s a j a k s j a t i n g i m u s t e t u l t v a l i t s u s e , l i i d u l i s e r i i g i v õ i t e i s e ü h i s k o n d l i k u k o r p o r a t s i o o n i p o o l n e s u m m a ( a r t . 2 0 7 a ) . S e e - s a m a p u u t u b k a a j utiste aktsiate ettetellimiste suhtes. Seda ei anta kunagi välja nimetutena (art. 215c), aga varem lubatud maksumusest 40 % tagatisega enam ei lubata.
Põhikirja sisu peab olema kinnitatud vähemalt viie aktsiat ostnud isiku poolt, kohtulikus või notarjaalses korras, kusjuures avalikustatakse iga isiku poolt soetatud aktsiate maksumus. Need põhikirja kinnitanud isikud, samuti need, kes tegid sissemakseid teisiti, st. mitte sularaha eest, tunnistatakse seadusega kompanii asutajateks ja nad kannavad sellest hetkest peale teatud erilist vastutust (art. 209). Kui asutajad ostavad ära kõik aktsiad, mis tähendab, nn. üheaegset asutamist, siis aktsiseltsi peetakse asutatuks (art. 209d); kui seda ei toimu, siis järkjärguliselt asutatuks aktsiaseltsi asutamisele peab eelnema ülejäänud aktsiate ettetellimine ((registreerimine)).
Ettetellimine teostatakse kahes eksemplarist koosneva ettetellimislehe, millise üksikasjalik sisu on toodud ära art 209 määrustes, abil. Aktsiaseltsi ei kanta registri raamatusse enne, kui ei esitata kõigi asutajate, juhatuse ja järelvalve nõukogu liikmete poolt allkirjastatud avaldus, millises teatatakse, et iga aktsia, seni kuni ei eksisteeri muid sissemakseid, on kaetud, äärmisel juhul, neljandikus osas oma väärtusest, aga kui ta maksab üle nominaalväärtuse ja summa ülejääk on makstud sisse sularahas ja asub juhatuse käsutuses (art. 210). Kui asutajad ei ole kõiki aktsiaid ära ostnud, siis enne avalduse esitamist kutsutakse kommertskohtu poolt kokku üldkoosolek, mida ka eelnimetatud kohus juhatab ja millisel võetakse vastu otsus aktsiaseltsi asutamisest. Kehtestatud on kaitsemeetmed nn. Apports, suhtes, st. mitterahaliste sissemaksete, aga ka teiste varaliste dokumentide suhtes.
Määratlus sellest, kui suureks on hinnatud seda sorti sissemakseid, kantakse aktsiaseltsi põhikirja (209 c).
Asutajad kohustatakse tegema kirjalikku avaldust motiividest, mis sundisid vastu võtma neid sissemakseid ja asjadest, millistel need põhinevad, aga samuti nende asjade seisundist viimase kahe aasta jooksul (art. 209 d). Juhatuse ja järelvalvenõukogu liikmed peavad kontrollima nende ettevõtete päritolu ja kui nad ise ei ole neis osalised, siis peavad määrama neisse spetsiaalsed revidendid. Sellised uuringud, mis põhinevad seadusega nõutud reaalsuse ja olude täiuse hindamisel, mitte vastu võetud dokumentide tegelikul hinnangul, protokollitakse ja esitatakse kirjalikus aruandes.
Asutajad vastutavad oma avalduste õigsuse ning täiuse eest, ettetellimise suhtes ning sissemakstava kapitali suhtes, aga samuti teiste sisemaksete suhtes ja kui vaid nad ei tegutsenud asja vabandatava asjatundmatuse tõttu, on kõik vastutavad aktsiaseltsi ees. Täpselt samuti nad vastutavad meelega või kuritahtlikult seltsile tekitatud kahju eest sissemaksete või maksete vastuvõtmisel. Selleks, et teha võimalikult raskeks variisikute rakendamise, vastutavad asutajad kahjude eest, mis on tingitud aktsionäri maksejõuetusest, kuivõrd see oli temale põhikirja esitamisel teada (art. 213 a.).
Sellise asutajate kodaniku vastutusega liidetakse peale selle ka üpris tõsine kriminaalvastutus, nõnda, et teadlikult aktsiste ettetellimisel, sissemaksete ja hüvituste puhul valeandmete esitamise juhtudel, mis esitatud kommertskohtule aktsiaseltsi asutamisega seoses põhikirja esitamisel, näeb seadus ette vanglakaristuse ja samal ajal ka rahalise karistuse 20 000 marga suuruses summas. Pehmendavate asjaolude olemasolu tunnistamisel rakendatakse vaid rahalist karistust (art. 249 a.) Teisest küljest uus seadus ei takista erilise asutaja tuludega; ta nõuab vaid, et see tulu oleks avalikustatud ja kirjutab ette (art. 209 c), et eraldi sissemaksetest ja maksetest oleks põhikirjas ära näidatud üldine kulu, milline langeb aksiaseltsile aktsionäridele ning teistele isikutele hüvituste või asutamise ning selle ettevalmistamisega seotud väljaminekute eest tasumisega. Eelarves ära näidatamata tasustamine peab olema hüvitatud. Peale asutajate vastutavad aktsiaseltsi ees ka need isikud, kes said teadlikult eelarves äranäitamata tasu, või kes tekitasid teadvalt aktsiaseltsile kahju sisemaksete või maksete võtmisel (art. 213 a). Edasi vastutavad ka nn. emissjoni kontorid, aga nimelt need, kes kahe esimese aasta kestel aktsiaseltsi asutamisest, reklaamivad aktsiaid, kui neile oli teada asutajate poolt esitatud andmete ebatõesus, või aktsiaseltsile teadliku kahju tegemise eest, või-siis, kui nad võisid kõige sellega tutvuda kompetentse isiku juures. Need isikud otsese kuritahtlikuse eest kuuluvad samuti karistamisele artikkel 249. määruste järgi.
Juhatuse ja järelvalvenõukogu liikmed vastutavad veel siis, kui tõestatakse, et nad revisjoni ajal kasutasid ära revidendi tähelepanematust (art. 213). Neid karistatakse samamoodi kui asutajaid, kui esitasid teadvalt valeandmeid.
Juhatuse ja järelvalvenõukogu vastutust on samuti märgatavalt suurendatud, nii tsiviil, kui kriminaalvastutuse vallas. Nii näiteks, art. 249 järgi on need isikud võrdselt likvideerimiskomisjoni liikmetega karistatavad aktsiaseltsile tahtliku kahju tekitamisele kaldumisel vanglakaristusega ja rahalise trahviga 20 000 marga suuruses summas.
Järelvalvenõukogu ja juhatuse kohustusi puudutava määruse suhtes sisaldab seadus samuti mõned uued sätted. Esimene kohustab juhatuse tegevuse üle teostama järelvalvet (art. 225) ja liikmed peavad pöörduma neile usaldatud asjade kontrollimiseks ekspertide poole.
Järelvalvenõukogu liikmed võivad kuuluda juhatuse koosseisu või ajada aktsiaseltsi asju teenistujatena. Üldkoosoleku poolt neile antud õigusi on uue seadusega laiendatud. Nimelt on üldkoosolekule antud erandlik järelvalvenõukogu liikmete valimise õigus ja ta võib igal ajal selle nõukogu liikmeid asendada. Üldkoosolek otsustab põhikirja muudatusi, kapitali suurendamist, pretensioonide avaldusi järelvalvenõukogu, juhatuse või likvideerimiskomisjoni asutajate vastaseid avaldusi, aga samuti selliste pretensioonide asutamise eest vastutavate isikute poolseid tagasilükkamisi. Nimetatud pretensioonid on jõus ja nende tagasitõrjumist ei lubata isegi siis, kui neid on esitanud vähemus ja kelle osalus moodustab 1/5 põ h i k a p i t a l i s t ( a r t . 2 2 3 )
A k t s i o n ä r i d e e t t e p a n e k u l , k e s o n m a h u t a n u d a k t s i a t e s s e ü l d k o k k u v õ t t e s 1 / 1 0 k a p i t a l i s t , v õ i b n i m e t a d a a s u t a v a j a m u u t e g e v u s e , m i l l i s t e s t e i o l e m ö ö d u n u d ü l e k a h e a a s t a , r e v i s j o n i . S e l l i s e r e v i s j o n i v i i b l ä b i ;0=435@8EB><J j a s e e võib olla otsustatud ka siis, kui üldkoosolek on isegi selle ettepaneku vastu (art. 222 a). Nimetatud vähemuse ettepanekul võib olla lükatud edasi bilanssi arutelu, kui selles on märgatavad tühikud (art. 239). Aktsionärid, kelle osalus hõlmab 1/20 põhikapitalist, omavad üldkoosoleku kokkukutsumise õigust. Selle koosoleku otsused aktsiaseltsi eksistentsi jätkamise või selle põhikirja muutmise suhtes, samuti ka bilanssi muutmises, mis nõuab enam täpsemat määratlust, peavad olema kantud kaubandusregistrisse (art. 214, 239 b).
Kapitali suurendamist ei või võtta enne, kui aktsiaselt on registrisse katnud (art. 215 a). Reservkapitali moodustamine on kohustuslik. Igal aastal arvestatakse sel eesmärgil puhastulust 20% ja seni, kuni see kapital kasvab 1/10 põhikapitalist ja aktsiate hind tõuseb kõrgemale nende nimiväärtusest. Lõpuks tuleb märkida, et üldkoosoleku nõusolekut on ka siis tarvis, kui kahe aasta kestel peale asutamist peavad olema soetatud väärtpaberid, mis ületavad aluskapitali 1/10 (art. 213 f). Selle määruse eesmärgiks oli kuritarvituste ärahoidmine, milliseid juhtus varematel aegadel.
Aktsionärid, kes müüsid oma hääle, karistatakse trahviga 3 000 marka või siis üheaastase vangistusega (art. 249. c).
Uusi aktsiaseltse puudutavaid seadusi rakendatakse väheste eranditega ka komandiitsete ühingute suhtes, millsed põhinevad samuti aktsiatel, kusjuures asutatajate asemel on isiklikult vastutavad kooperatiivi liikmed. Peale selle lubab seadus komandiitsetele ühingutele nimetuid aktsiaid ja teisi uuendusi, nii näiteks, esimesed, isiklikult vastutavad liikmed on kohustatud osalema ettevõtmistes millised moodustavad 1/10 ettevõtte üldkapitalist, aga kui see ületab 3 miljonit marka, siis peavad liitma sellele samuti 1/50 summa, mis ületab seda kapitali. Komandiitsetelt kooperatiividelt aktsiaseltsidele vormile üleminek on keelatud.
Kohe, peale uue seaduse avaldamist, sai ilmselgeks, millise määrani see takistab uute aktsiaseltside teket. Asutajate vastutus, aga koos nendega ka teiste isikute vastutus on niivõrd märkimisväärne, et ta võib hirmutada ka paljusid usaldusväärseid kapitaliste ja segada neid osalemast uuesti asutatavates aktsiaseltsides. Kahtlemata, et paljud ettevõtmised, olles esitatud varem aktsiate ettetellijatena, jäänuks nüüd varju, piirdudes kitsa erasfääriga. Eriti tähelepanuväärne oli see, et äsja saksa kolooniates asutatud ettevõtted väljendasid otsustavalt eitavat suhtumist, uue seaduse alusel, aktsiaseltsideks ümberkujundamisse. Tõsi, et aktsiaseltside valdkonnas energia vähenemine Saksamaal ei pea olema põhjendatud mitte üksnes uue seadusega vaid üldse üldise asjade arengu vaikseks jäämisega ja mitte ainult Saksamaal, vaid ka teistes riikides.
Kirjandus:
Entwurf eines Gesetzes, betreffend die Kommanditgesellschaften auf Aktien u. die Aktiengessellschaften nebst Begründung u. Anlagen. (Berlin, 1883);
Borgt ( >@3BJ) , S t a t i s t . S t u d i e n ü b e r d i e B e w ä h r u n g d e r A k t i e n g e s e l l s c h a f t e n ( J e n a , 1 8 8 3 ) ;
E s s e r ( -AA5@J) , D a s G e s e t z b e t r e f f e n d d i e K o m m a n d i t g e s e l l s c h a f t e n a u f A k t i e n u . d i e A k t i e n g e s e l l s c h a f t e n v o m 1 8 I u l i 1 8 8 4 ( 3 v a . , B e r l i n , 1 8 8 5 ) ;
ė ;5=4J, D i e O r g a n e d e r A k t i e n g s e l l s c h a f t e n ( J e n a , 1 8 8 6 ) ;
8=3J, D a s R e i c h s g e s e t z , b e t r e f f e n d d i e K o m m a n d i t g e s e l l s c h a f t e n . . . v o m 1 8 J u l i 1 8 8 4 ( B e r l i n , 1 8 8 6 ) .
A u s t r i a s p õ h i n e b a k t s i a s e l t s i d e õ i g u s s a m u t i s a k s a k a u b a n d u s õ i g u s e s e a d u s a n d l u s e l . K o h u s t u s l i k e k o n t s e s s i o o n i d e k a o t a m i n e j ä r g n e s U n g a r i s a l a t e s 1 8 7 5 . a . j a s a m a s o o v i t a t i T s i s l e i t a n i a l e ( &8A;59B0=88) ( T e i s p o o l j õ g e ) v a l i t s u s e e e l n õ u s .
P r a n t s u s m a a l r e g u l e e r i b a k t s i a t e g a s e o t u d a s j u n n . C o d e d e c o m m e r c e . A k t s i a s e l t s i d e a m e t l i k e k s n i m e t u s t e k s o l i d : S o c i e t e a n o n y m e , k uid alates 23 .maist 1863.a. seadusest oli loodud uus vorm: Sociéte a responsabilite limitée. Need vormid erinevad selle poolest, et esimese puhul nõuti luba valitsuse pea dekreedi teel, seejuures kui teine võis olla asutatud väljaspool sellist luba, kuid need allusid teatud piiravatele normeerivatele määrustele. See erinevus kaotati 24. juuli 1867.a. seadusega ja samas sai kogu aktsiaseltside tegevust käsitlev õiguskord uue kuju.
Nimetatud seadus tühistab valitsuselt aktsiaseltside asutamiseks loa nõutamise vajaduse, milliseid hakati seejärel uuesti nimetama Societes anonymes, aga kuritarvituste ärahoidmiseks sätestas järgmist: aktsiaselts võib olla asutatud vähemalt seitsme isiku poolt; aktsiad või nende osad (see ja järgmised määrused ka komandiitseid aktsiaühinguid) peavad maksma vähemalt 100 franki, sel juhtumil, kui kapital ei ületa 200 000 franki ja vähemalt 500 franki, kui kapital ületab seda summat; seltsi peetakse lõplikult moodustatuks, kui ettetellimine kattis kogu kapitali ja äärmisel juhul on sellest veerand ka ära tasutud; aktsiaid võib müüa vaid nende nominaalväärtusest 25% summa tasumisel ja alguses vaid kui nominaalväärtuse osa. Muide, üldkoosooleku otsusega, kui nõnda oli sätestatud aktsiaseltsi esialgses põhikirjas, 50% üldisest ettetellitud summast tasumisel, võivad olla emiteeritud aktsiad esitaja nimele. Kuid igal juhul, esimesed ettetellijad ja need, kellele nad oma aktsiad edasi andsid, kuni poole väärtuse äramaksmiseni, on kohustatud kahe aasta jooksul, arvestades sellest üldkoosolekust, maksma need täiesti välja.
Esimene üldkoosolek hindab ära mitterahalised sissemaksed (Apports), samuti üksikute liikmete poolt toodava kasu ning selts loetakse lõplikult moodustatuks vaid nende panuste ja võimalike kasude vastuvõtmisel teise üldkoosoleku poolt.
Sama seadusega on toodud sisse uus muutuva kapitaliga aktsiaseltsi vorm (Societe a capital variable), pidades silmas kooperatiivseid ühendusi. Sellistes ühingud võivad pidevalt võtta vastu uusi sissemakseid, nii endistelt kui ka uutelt liikmeks astujatelt, samas teisest küljest, osaluse jagusid võib liikmete nõudmisel neile täiesti või osaliselt tagastada. Kuid selliste tagasimaksete hulk ei või vähendada kapitali esialgsest suurusest, milline ei pea algul ületama 200 000 franki, üle kümnendiku. Aktsiad peavad olema pidevalt nimelised; nende minimaalset maksumus on määratud 50 frangile ja aktsiaselts loetakse lõplikult asutatuks kui sellesse on laekunud üle kümnendiku ettetellitud kapitalist.
Inglismaal enne 1855.a. võisid piiratud vastutusega seltsid olla asutatud mitte teisiti, kui olid saanud kinnituse kuningliku harta või parlamendi aktiga. Nii nagu esimene viis õnnestus harva, aga teine oli väga kulukas, siis suurem osa seltsidest, millised moodustasid oma kapitali aktsiate emiteerimisest, olid allutatud üldisele solidaarsele vastutusele. 14. augusti 1855.a. , 14 juuni 1856 ja 13 juuli 1857.a. seadusedandsid võimaluse asutada vabalt aktsiaseltse (Ioint Stock companies with limited responsability), muide alguses ei arvatud nende hulka panku ja kindlustusseltse. Nende seaduste asemele astus 1862.a. Companies Act, mis muudeti 1867.a. seadusega ja nimelt selles mõttes, et lubati anda välja aktsiaid esitaja nimel kui oli kogu kapital oli ettetellimisel tasutud, samas kui endised seadused nõudsid nimelisi aktsiaid, kui piiratud vastutuse tingimust. Seadusandlust täiustati edasi 1877.a., mil anti välja 15. augusti 1879.a. Companies Act.
City of Clasgow Bank pankroti kurbade tagajärgede tõttu, lubati kõigil solidaarse vastutusega liikmetega seltsidel muutuda, aktsionäride otsusega, piiratud vastutusega ühinguteks. Kuid pankade jaoks (erandiks Londoni pank), säilus aktsionäride täieliku vastutuse kohustus, spetsiaalselt just välja antud paberite suhtes.
Aktsiaselts asutatake lihtsalt vähemalt seitsme isiku kokkuleppe teel ja see registeeritakse kaubandusregistri raamatusse. Aktsiaseltsidele kuuluvad firmad peavad alati lisama oma nimetusele sõna limited. Peale selliseid seltse (kompaniisid) eksisteerivad veel Companies limited by guarantee jaotades neid kapitalide aktsiateks jaotatuks või mittejaotatuteks, milliste liikmed esimesel juhtumil vastutavad mitte ainult nende poolt sissemakstud panustega, vaid likvideerimise juhtumil veel edaspidi määratletud summaga.
Vene seadusandlus andis esimese tõuke aktsiaseltside moodustamiseks 1836.a. aktsiaseltside seadusega. Senini asus see seoses kaubanduskompaniidele ühiste seadustega ja igale kompaniile koostati eraldi põhikiri (vt. >;=>5 !>1@. !>G. 52>;8=0 V , AB@. 1 8 2 8 A;54. ) , k u i d ü l d i n e k a u b a n d u s k o m p a n i i d e s e a d u s a n d l u s i l m u s a l l e s 1 j a a n u a r i l 1 8 0 7 . a . , m i l l i n e j a o t a s k o m p a n i i d k o l m e l i i k i t ä i s ü h i s t u , u s a l d u s - ü h i s t u j a o s a - ü h i s t u v õ i a k t s i a s e l t s . V i i m a n e , n i i n a g u s e l l e s m a n i f estis väljendati, asutatakse riigimajanduse liikide järgi mitte teisiti, kui Kõigekõrgema loal ja oma olemuselt oli selles lubatud osalema kõigist seisustest isikuid ja see ei kuulunud otse kaupmeeste valdkonda. 1807.a. määrused võeti Seaduste Kogu koostamisel selle X köitesse, kuid hiljem, kui hakati suurel hulgal moodustama aktsiaseltse, peeti hädavajalikuks seadustada põhialused, millistel võis selliseid kompaniisid asutada, mida tehtigi 1836.a.seadusega, milline kehtib käesoleva ajani (1890.a.). Määratledes suhteliselt täielikke kooperatiive (kaubamajad) ja usaldus-ühistud.
On üldreegliks, et nad moodustatakse lepingu alusel, millisel on seaduse jõud ja neist teatatakse nagu igasugune kaubandusettevõte, linnavalitsusele.
Meie seadusandlus lubab aktsiaseltse asutada mitte teisiti, kui Kõigekõrgema kinnitusega ( B. X , 874. 1 8 8 7 , G. 1 , 2 1 3 9 ) . L u b a d e s a k t s i o n ä r i d e k o m p a n i i d k o l m e l k u j u l v õ i i l m a m i n g i t e e r i l i s t e e e l i s t e t a v õ i s i i s p r i v i l e e g i d e k i n k i m i s e g a j a l u b a d e s v a i d e r a n d i t u l t n i m e l i s i a k t s i a i d , k e h t e s t a b m e i e s e a d u s a n d l u s k e e r u k a d e e s k i r j a d k o m p a n i i p õ h i k i r j a ja administratsiooni korralduse läbivaatamise suhtes, et hoida ära kahjusid, milliseid võivad aktsionärid ise saada (art. 2139-2198). Nende eeskirjade keerukus, millised ei suuda saavutada taotletavaid eesmärke, kujutab endast suurt hulka takistusi nii aktsiaseltsi korraldamisele kui ka nende tegevusele (vt. !. 0E<0?0, 7040G0EJ ?@54AB>OI59 @5D>@<K 0:F8>=5@=>3> 70:>=>40B5;JAB20» . %0@J:. , 1 8 6 1 3. ; -. . @545=0, « !B@>9 M:>=><8G5A:8EJ ?@54?@8OB89» . A;54>20=85 <>@D>;>388 E>7O9AB25==KEJ >1>@>B>2J ?> ?>2>4C ?@>5:B0 =>2>3> ?>;>65=8O >1 0:F8>=5@=KEJ >1I5AB20EJ. !?1. 1 8 7 3 ) . V a l i t s u s i s e j õ u d i s s e l l i s e l e s e a d u s a n d l u s e m u u t m i s e a r u s a a m i s e l e . 1 8 6 6 . a . m o o d u s t a t i r a h a n d u s m i n i s t e e r i u m i j u u r e s s e l l e k ü s i m u s e s e l g i t a m i s e k o m i s j o n , m i s k o o s t a s u u e e e l n õ u , m i l l i n e a v a l d a t i 1 8 7 0 . a . S e l l e s p r o j e k t j ä t t i s k e h t i m a s e n i n i e k s i t e e riva määruse iga aktsiaseltsi loomiseks valitsuse poolse loa saamise nõude. Selle eelnõu läbivaatamiseks loodi 1871.a. uus komisjon, milline, jäämata rahule selle eelnõu enamiku määrustega, koostas uue aktsiseltside määruse eelnõu. See uus projekt, seaduse jaoks mõningase määratluste ülikülluse juures ja sisaldab veel põhikirja jaoks liiga palju üksikasju, püüab viia vene seadusandlusse neid aluseid, millised on tunnustatud juba kõigis Lääne-Euroopa koodeksites, peale itaalia oma ja millistes tagatakse aktsiaseltside loomisel võimalus hoiduda täiesti liigsetest formaalsustest. Selle eelnõu peamised alused on järgmised:
1)Eristades aktsiaseltsidest sellised, millised asutati ettevõtluseks, on ühendatud mingite privileegidega või erandlike õigustega või valitsuse, või maaomavalitsuse, linna või ühiskondlike asutuste toetusega (krediidi ja pankade asjad, kindlustusseltsid ja mõningad komisjoniärid) võivad olla lubatud vaid spetsiaalse Kõigekõrgema loal, eelnõu näeb aga kõigile teistele ette vaid tellimisavalduste nõudmise. Selliste tellimisavalduste vastuvõtmiseks tehakse ettepanek asutada kaubandus ja manufaktuuride ametkonna juures aktsiaseltside tellimisavalduste osakond. Selle osakonna juures peab olema peetud aktsiaseltside pearaamat, millisesse peavad olema kantud kõik aktsiaseltsid, erandeid tegemata. Tellimisavalduste osakond teeb igast tellimisavaldusest trükise ja peab aktsiaseltside keskarhiivi.
2)Pidades aktsiaseltsidele lubatuks vaid nimelisi aktsiaid, tehakse ettepanek seadustada juba tavaks saanud nende blangile pealekirjutamise kaudu üleandmise viisi.
3)Pakkudes normaalseid eeskirju, millistega peab olema kooskõlas iga põhikiri, millise uus kompanii koostab, eelnõus lubatakse asutada, peale juhatuse, spetsiaalne nõukogu või alaline järelvalvekomitee.
4)Tunistatakse võimatuks lubada aktsiaseltse, millised on sarnased komandiitsete ühingutega, s.t. kooperatiivid usaldusühingud oma aktsionäride kujul sissemaksjatega. (See kava ja selle selgitus on avaldatud « @D2. . » 1 8 7 2 , !! 1 4 8 , 1 4 9 , 1 5 0 , 1 5 1 , 1 5 4 ) .
1 8 6 3 . a . a n t i P r a n t s u s e a k t s i a s e l t s i d e l e ( a n o n ü ü m s e t e l e ) j a t e i s t e l e p i i r a t u d v a s t u t u s e g a k o o p e r a t i i v i d e l e õ i g u s k a s u t a d a k õ i k i n e n d e õ i g u s i , s e a l h u l g a s k a k o h t u l i k u k a i t s e t , k o o s k õ l a s t u d e s v e n e s e a d u s t e g a . 1 8 65.a. see õigus laienes ka Belgia aktsiaseltsidele, tingimusel, et Belgia valitsus annaks ühesuguse soodustuse kompaniidele, millised on Venemaal seaduslikult asutatud, kusjuures välisministrile anti õigus, rahandusministeeriumi nõusolekul, kehtestada sarnaseid tingimusi teistele riikidele, pärimata selleks Riiginõukogu kaudu spetsiaalset luba (art. 2139, märkused).
III. Aktsiaseltside ajalugu.
Aktsiaseltside eelkäiateks olid rooma seltsid, mis võtsid rendile maksude võtmist. Need seltsid aga ei olnud sisuliselt avalikud ja põhinesid liikmete vahelistel kohustel, kuigi olid ka mõningad eripärad. Enam sarnased on aktsiaseltsidele sakslaste maavarade kaevandamise kooperatiivid või ühingud.
Kaubanduses arenesid peamiselt komandiitsed ühingud Commenda, millistes üks kontragent laenas teisele rändkaupmehele raha ja kaupu, tingimusel et ta osaleb saadud tulude jagamises. Nii oli Amalfis laevandusõiguse järgi ühing Colonna, millise kapital oli moodustatud paljude sissemaksjate rahadest, andes laevade kaptenitele laenu.
Aktsiaseltside vahetuteks eelkäiateks olid Itaalias suured kapitalistide liidud, milliseid nimetati Montes või pankadeks (pr. k. sõnast monter või faire monte). Need viimased asutati tihti valitsuse sundusliku laenuga, kusjuures valitsus asutas korporatsiooni ja andis sellele ka teatud õigused ning privileegid. Sissemakset nimetati sellistes ühingutes Loca montis. Need müüdi lihtsalt edasi ja ostja ei võtnud endale mitte mingit edasist vastutust. Kasvu seaduste suhtes ((?)), need ühingud võtsid tihti heategeva iseloomu (Montes pietatis), kuid ka nemad ajasid tulusaid rahaasju, ja teised võtsid neist eeskuju nende privileegide kaitse all.
Nende kapitalistlike ühingute piiratud vastutus oli tingitud peamiselt nende suhtest riiki, milline lubas neil olla iseseisvad, sõltumatud korporatsiooni liikmete isiksusest.
Neist vanim oli, nagu on teada, Püha Georgi pank Genuas, milline tekkis tänu 1148.a. riigilaenule ja eksisteeris kuni 1797.a..
Peale itaalia kompaniide, tekkisid XVII saj. alguses privilligeeritud kaubanduskompaniid meretaguseks kauplemiseks. Sellisteks, peale mitmeid eelnevaid katseid, peavad olema loetud:
Hollandi-Ost-India kompanii, 1602.a., millise aktsiad juba enne 1672.a. maksid 650;
1613.a. oli eelmise eeskujul asutatud Inglise-Ost-India kompanii;
1628.a. asutatud prantsuse ühing Compagnie des Judes occidentales, millise järel asutati Prantsusmaal mõned sarnased, kuid vähem edukad ühingud.
Olulise tähtsusega oli 1694.a. asutatud Inglise pank, mis asutati Itaalia Montes eeskujul riigilaenu ettetellijate korporatsioonina (suuruses 1 200 000 naelsterlingit) ja sai pangapaberite väljalaske õiguse. Kuid selle panga asutamist puudutavas parlamendiaktis ei lubatud liikmete piiratud vastutust; vastupidi oli otsustatud, et pangal on õigus võtta vastu võlakohustusi vaid sellises suruses, mis ei ületa valitsuse poolt laenatud kapitali ja et sellise ületamise puhul on aktsionärid isiklikult vastutavad kooskõlas vallatava aktsiate suurusega.
XVIII saj teisel kümnendil arenes esmakordselt aktsiaseltside aziotaaz, kusjuures see oli samal ajal ka Prantsusmaal Loy poolt Banque royale ja nn. Missisipi kompanii ühendamise tõttu. Aga Inglismaal seoses Lõuna-Okeani kompanii asutamisega, milliste aktsiatega operatsioonid võtsid üleüldise spekulatiivse palavikulise iseloomu. Inglismaal ei olnud börsimängu asjaks mitte ainult eelnimetatud privilligeeritud kompaniide aktsiad vaid ka sissemaksud ja promessid paljudes teistes ühingutes, millistel ei olnud mingeid koorporatiivseid õigusi ja mis püüdsid vabaneda solidaarsest vastutusest sellega, et andsid välja aktsiaid esitaja nimele. Selline kuritarvitus kutsus esil nn. 11. juuni 1720.a. Bubble Act , millisega keelati ära eraaktsiakompaniide asutamine. See seadus oli jõus kuni 1825.a.
Prantsusmaal XVIII sajandil, asutati privilligeeritud kompaniide kõrval ka erakompaniisid, millistes püüti spetsiaalsete seaduse määrustega kehtestada liikmete piiratud vastutus. 1793.a. seadus nõudis, et valitsus juhataks aktsiaseltse ja see nõudmine, peale tühistamise mingi aja kestel, taastati Code de commerce ja oli selles kuni 1867.a.
Saksamaal kuni XVIII saj. ei olnud selliseid seltse, milliseid võis otseselt nimetada aktsiaseltsideks, kuid seal eksisteerisid neile ülemineku iseloomuga seltsid, näiteks Gesellschaft des Zeynnhandels Maissenis ja mis olid kinnitatud keisri poolt 1592.a. « 3;0CAA:>5 !C:>==>5 1I5AB2>» , m i s s u l e t i 1 6 2 0 . a . Ü h e k s v a n i m a k s s a k s a a k t s i a s e l t s i k s o l i , n ä h t a v a s t i , 1 7 1 4 . a . V i i n i s a s u t a t u d I d a K o m p a n i i .
P r e i s i m a a l a s u t a t i F r i d r i c h S u u r e a j a l m õ n e d p r i v i l l i g e e r i t u d s e l t s i d , m u u s e a s , n n . K a u b a n d u s l i k u M e r e s õ i d u S e l ts, millise aktsiatest suurema osa soetas endale kuningas ise. Hiljem muutus see selts valitsusasutuseks.
Aktsiaseltside areng oli ka XIX saj. esimesel veerandil üpris nõrgalt arenenud. Uus aktsiapalavik, milline meenutas Lõuna-Ookeani kompanii aktsiapalavikku algas Inglismaal 1824.a. ja viis koos teiste kaubanduslike spekulatsioonidega 1825.a. kriisile. Sel ajal asutatud ja projekteeritud aktsiaseltsid nõudsid 372 miljonit naela kapitali. Tegelikult aga maksti sisse vaid 17 600 000 £.
Hiljem, raudteede rajamisega tekkis töötlev tööstus, millisele oli aktsiaseltside vorm eriti mugav. Töötleva tööstuse areng ja sellega seotud mäetööstus, raudteede võrgu laienemine, panganduse täiustumine ja üldse kaasaegne kapitalistlik suurtootmine annavad aktsiaseltsidele Euroopas ja Ameerikas pidevalt hoogu juurde.
Kuid üpris tihti korduvad kriisid jäid ka nüüd alles. Kuigi veel 1884.a. Inglismaal, oli piiratud vastutusega ühingute asutamine seatud sõltuvusse riigipea või parlamendi loast, vaatamata sellele, 1847.a., tihti liiga suure hulga uute raudteeseltside tõttu, tekkis raske katastroof.
Teise keisririigi loomisel Prantsusmaal arenes spekulatiivne aktsiapalavik kõvasti Credit Mobilier hoolekande all ja levis sealt Saksamaale, kus tekkis terve rida väikepanku. 1857.a. kriis lõpetas selle arengu. Prantsusmaal ja osalt ka Saksamaal, kui aktsiaseltsile ei õnnestunud saada valitsuse kontsessiooni, hakati asutama komandiitseid ühinguid. Kuid kõige raskema aktsiaseltsides esinenud kuritarvituste perioodi elas Saksamaa ja Austria üle 1871-1873.a.
Tollase uute kompaniide ilmumise hulga suurus saab selgemaks järgmiste arvude kaudu.
Engeli andmetel oli Preisimaal enne 1801.a. 5 aktsiaseltsi, millistel oli kapitali kokku 470 000 taalrit.
Alates 1801 1825.a. oli juba 16 aktsiaseltsi kapitaliga 11 454 265 taalrit.
Alates 1826 -1850 102 aktsiaseltsi kogukapitaliga 212 665 085 taalrit;
Alates 1851 kuni 11 juuni 1870.a. seaduse väljaandmiseni 295 aktsiaseltsi, kapitaliga 801 585 105 taalrit.
Alates 11 juuni 1870 kuni 1874.a. lõpuni oli 857 ühingut, kapitaliga 1 429 925 925 taalrit. Neist viimastest aktsiaseltsidest oli 1874.a. lõpus 77 kapitaliga üle 147 milj taalrit., olid pandud oksioni alla või olid likvideerimisel. Nende 857 aktsiaseltsi hulgas oli 24 raudtee aktsiaseltsi, millised nõudsid kapitali 587 miljonit taalrit.
Juba üksi 1872.a. tekkis Preisimaal 500 aktsiaseltsi kogukapitaliga 543 095 542 taalrit. Samal aastal loodi Viinis uus kompanii, millisel oli kapitali 913,5 miljonit floriini, millisega liitus veel 457 miljonit, mis anti välja paberites.
Berliini börsil ringluses olevate raudteekompaniide aktsiate kursi maksumus oli 31. detsembril 1872.a. 2 973 263 094 taalrit. Kuid juba 31 detsembril 1875.a. see langes
1 873 068 294 taalerile. Vahet ei tule mõista kui miskit reaalset, nõnda nagu jutt käis fiktiivsetest väärtustest. ((KL rõhutus, siin ja ka edaspidi.)).
Inglismaal, kui lubati piiratud vastutus, alates 1856 kuni 1868.a. oli kaubandusregistrisse võetud 7056 aktsiaseltsi nominaalse kapitaliga 893 milj £. Neist seltsidest oli vaid 98, s.t. 2% piiratud vastutusega. Tegelikult asutati vaid 5800 seltsi ja neist oli 1868.a. lõpuks alles jäänud vaid 2918 seltsi.
Venemaal oli 1888.a. 1089 aktsiaseltsi, mis said tulu kuni 85 491 600 rbl., peale nende tegutsesid veel 42 raudteekompaniid, millistel oli kapitali, arvestades koos valitsuse laenudega, kuni 1 561 357 774 metall rubla, aga puhastulu saadi neist 103 151 911 rbl.
IV. Aktsiate ja aktsiaseltside poliitökonoomiline külg.
Eespool toodud arvudest me nägime, kui olulist tähtsust, nii kasulikus kui ka kahjulikus suhtes, omas aktsiaseltside ärielu rahvamajanduses. Siin on kohane meenutada, et 1878.a. oli kogu maailmas pandud raudtee ettevõtetesse kapitali 74 600 miljonit marka ja see ülisuur summa, mõningaste eranditega, oli moodustatud aktsia-kompaniide poolt ning aktsiate või obligatsioonide väljaandmise teel. Aktsiaselts muutus kaasaegsetele suurkapitalistlikuks ettevõtteks, vaatamata kuritarvitustele, raskelt asendatava organisatsiooni vormiks. Tööstus- ja teised majandusasutused, mis nõudsid miljoneid kulutusi, kuid olles seotud märkimisväärse riskiga ning mis lubasid tavalisest pangaprotsendist väheke kõrgemat rendi protsenti, võisid oma hirmu ja riskiga raskustega ette võetud üksikute või isegi mitmete suurkapitalistide poolt. Vastupidi, alati on kerge leida rahakaid inimesi, kes on nõus osalema sellistes ettevõtmistes, piiratud osalusega ja piiratud riski puhul, kui publik katab ülejäänud kapitali sisemaksed. Publiku osalus on kergelt saavutatav, kui sissemaksud on piiratud ja üksikud osamaksud ei ole liiga suured. Rahakaid inimesi juhib, samuti kui aktsionäride massi, ettekujutus, et sellisel viisil on võimalus, ilma erilise isikliku ohuta, katsetada antud projekti edukust ja esimesed saavad isegi väikese edu puhul palju muid kasusid, ettevõtte vallatavate miljonite faktilise juhtimise kaudu. Ei ole raske hinnata alaliste asjade kasusid sarnases ühistus, näiteks pankuril. Mis aga puudutab aktsionäride massi, siis nemad vaatavad aktsiate soetamisele kui obligatsioonide ja riigi väärtpaberite ostule, pidades viimaseid mõnevõrra kindlamaks. Aktsionärid ei mõtle üldse hakata ettevõttes tegelikeks osalisteks ja suures enamuses juhtudel on nende sekkumine ka tehniliselt võimatu.
Aktsiaselts ei ole tavaliselt võrdsete õigustega väikekapitalistide assotsatsioon, vaid see on abivahendiks suurkapitalistidele, et saada oma käsutusse veelgi suuremaid summasid ja seda ilma oma isikliku vastutuseta.
Kui oleks soovitud seadusandlike meetmetega raskendada suurkapitali juhtivat rolli, siis eluvõimeliste aktsiaseltside alus muutunuks üpris kahtlaseks.
Samuti asutamise soodustuste kõrvaldamise tagajärjeks oleks suurkapitali eemaldumine ja puhtad aktsiaseltsid suudaksid vaevu tekkida. Seepärast on nimetatud soodustustele teatud õigustus, eeldades, et asi hakkab liikuma paremini ettevõtmistes, millise elujõudu usuvad ka kapitalistid ise, soovides, jõudumööda, viia asi edukate tulemusteni.
Vastupidiselt sellele, on meil tegu aziotaaziga ja tihti isegi otsese pettusega, kui asutajad loovad ülespuhutud ettevõtteid, omades vaid aktsiatega mängimise eesmärki, ajada publikule reklaami ning petlike lubadustega puru silma ja seejärel jätavad aktsiaseltsi oma saatuse kätte. Selliste ettevõtete hulka kuulusid liigagi paljud, mis loodi 1871-74.a. Paljud, iseenesest elujõulised ettevõtted ja ettevõtmised olid antud aktsiaseltside kätte, millised muutsid need kauaks tulututeks või otse eksisteerimiseks kõlbmatuteks, kuna sissemakseid oli liiga kõrgelt hinnatud. Asutav konsortsium omas alguses täielikku vabadust, kuna ta asutas selle aktsiaseltsi vaid üksi endale. Tihti õnnestus börsil tõsta märkimisväärse tasemeni ka aktsiate nominaalväärtust, isegi neil juhtudel, kui see hind ka ilma selleta ületas väärtpaberi sisulist maksumust. Teisest küljest maksti ka alla nominaalhinna, kui näiteks saades käendatava kontsessiooni raudtee ehituseks, aktsiaseltsi asutajad maksid ettevõtjale, (enamus suhtudel samuti seltsile), kes võttis enda peale ettevõtmise elluviimise, aktsiatega, mis maksid alla nominaalhinna.
Publiku poolne kasu saamise ja mängu iha peab samuti kandma osa vastutusest asutuspalaviku eest, kuid ei tohi unustada, et asutajad mängivad selles aktiivselt, aktsionärid aga kaasaelaja rolli. Muide, publik on võtnud õppust varasematest aastatest. Võib isegi märgata, et publiku poolne aktsiaseltside usaldamise vähenemine on isegi suurem, kui seda nõuaks majandusliku arengu huvid. Seepärast esitati suur hulk eelnõusid, millistega püüti kõrvaldada ilmsiks tulnud kuritarvitamise võimalusi, et seda teha seadusandlike meetmetega.
Juba 1873.a. esitas saksa saadik Lasker selle küsimuse keiserlikule valitsusele, tema vaate aktsiate asja puudutava seadusandluse reformimise asjus ja 1877.a., Preisi koda pöördus ((Liidu)) valitsuse poole, et see teeks selles asjas koostööd selles mõttes, et seaduse ettekirjutused oleksid enam tegelikul moel piiritletud ja et selle rikkumisi oleks kergem jälitada. Edasi, et oleks kehtestatud suurem asutamises osalenute, juhatuse ja järrelvalvet teostavate isikute vastutus ning, et ka juhtimise üle oleks tõhus kontroll. Kooskõlas sellega ka Preisimaa esitas ettepaneku Liidu Nõukogule, milline, siiski, jäi lebama kalevi alla.
Ei saa eitada sellise reformi praktilisi raskusi. Vähemuses olevate aktsionäride sekkumine, võib, teatud tingimustel, hävitada igasuguse üksmeele niigi keerukas aktsiaseltsi juhtkonna olukorras. Peale selle, nimelt just suurtes ettevõtetes suur osa aktsionäre ei ole võimelised, ega ka taha sekkuda aktsiaseltsi juhtimisse.
Kui aga juhtidele ja järelvalvenõukogu liikmetele pannakse veelgi suurem vastutus, siis nad tahavad oma töö eest ka suuremat tasu.
Võib olla, et üles puhutud ettevõtted oleks mõninga määrani seotud sellega, et esimesed aktsiate tellijad hakkavad vabanema vaid peale seda kui on maksnud sisse kogu kapitali ja esimene maks tehakse sularahas riigikassasse. Igal juhul sellised raskendused viiksid selleni, et suurkapitalistid juhtudel, millised lubavad ettevõtmisele kasu, hakkaksid asendama aktsiate kaudu kapitali hankimist teiste viisidega. Kuid sellepärast ei tasu muretseda. Vastupidi, otsustades olemasoleva kogemuse põhjal, tuleb soovida, et aktsiseltside vorm oleks piiratud ja paljud nõuavad, et seadusandlus sekkuks asjasse just selles suunas. Ei ole mingit kahtlust, et kui asi asub ühe ettevõtja kätes, rääkides majanduslikult, on enam sihipärane, kui mingi ettevõte aktsiaseltsi käes, sest et assotsatsioon sellises vormis ei ole üldsegi positiivseks kaasaaitavaks jõuks, vaid tehinguks, mis kergendab vajaliku kapitali hankimist. Seepärast ei saa tunnistada soovitavaks väikesi aktsiaseltse. See vorm on omane peamiselt suurtele pankadele, vabrikutele ja maardlate ülestöötajatele. Mis aga puutub raudteeettevõtetesse, siis tulevikus, juba paljude arvates, eriti Saksamaal, ei saa aktsiaseltsi sotsiaal-poliitilisest vaatepunktist vormi pidada sihipäraseks, kuigi raudteeasjanduse arengu alguses osutas see talle olulisi teeneid.
Selle asja areng viib alalisele tsentraliseerumisele. Enam väikesed ühingud vajavad, loomulikul viisil, liitumist ja sellisel viisil tekivad suured kompaniid, millised võivad osutada suurt mõju isegi tervete provintside sisesuhetele. Me näeme, näiteks, Prantsusmaal, et kuus kompaniid jaotasid alles hiljuti omavahel ära kogu riigi. Selline võim eraisikute käes, aga nimelt vähestel mõjukate isiksustel, võib saada lõppude lõpuks ohtlikuks ja seepärast oleks tulnud kontsessioone ((raudteede ehitamiseks)) anda, nagu Prantsusmaal, vaid kindlaksmääratud ajaks ja et peale seda raudteed läheksid ül e r i i g i o m a n d i s s e . Ü p r i s r i k k a l i k u s t a k t s i a s e l t s e p u u t u v a s t k i r j a n d u s e s t o n e r i t i t ä h e l e p a n u v ä ä r s e d :
K i r j a n d u s :
-=45<0=J, D i e E n t w i c k e l u n g d e r H a n d e l s g e s e l l s c h a f t e n ( 5@;8=J, 1 8 6 7 ; 2 874. , 1 8 7 2 ) ;
. CM@10EJ, D a s A c t i e n w e s e n ( $@0=:DC@BJ, 1 8 7 3 ) ;
5EBJ, D i e K r e d i t i n s t i t u t e a u f A c t i e n u n d a u f G e g e n s e i t i g k e i t ) ( B. 1 : D a s B ö r s e n - u n d A c t i e n w e s e n d e r G e g e n w a r t , 0=3. , 1 8 7 4 ) ;
5=>, « D a s R e c h t d e r A c t i e n g e s e l l s c h a f t e n ( 59?F. , 1 8 6 3 ; 2 . - 5 874. , 1 8 7 5 ) ;
525=D5;J4J, D a s R e c h t d e r A c t i e n g e s e l l s c h a f t e n . K r i t i k u n d R e f o r m v o r s c h l ä g e ( 5@;8=J, 1 8 9 7 ) .
S t a t i s t i l i s i m ä r k m e i d p e a e g u k õ i g i s a k s a a k t s i a s e l t s i d e k o h t a l e i a m e : %@8AB80=AJ, D e u t s c h e B ö r s e n p a p i e r e ( 2 G. , 5@;8=J, 1 8 8 0 ) .
B e r l i i n i b ö r s i l r i n g l u s e s o l e v a t e s t p a b e r i t e s t r ä ä g i t a k s e :
J a h r b u c h d e r b e r l i n e r B ö r s e ( 8740205<. 59<0=><J 8 $@59HB04B><J, 5@;8=J, 1 8 8 0 ) . S a m a l e e s m ä r g i l o n v ä l j a a n t u d S a l i n g s B ö r s e n p a p i e r e ( 5 874. , G. 3 - 5 , ü m b e r t e h t u d 5@AB;5B><J ( 5@;8=J, 1 8 7 9 - 8 1 ) .
A u s t r i a a l l i k a d :
K o m p a s s . F i n a n z i e l l e s J a h r b u c h f ü r O e s t e r r e i c h - U n g a r n ( >A=>20==>5 5>=30@4B><J 8 8740205<>5 5;;5@><J, 3. 3. 1 - 1 3 , 5=0, 1 8 6 7 - 8 0 ) .
@CBC0, M a n u e l d e s f o n d s p u b l i c s e t d e s s o c i e t e s p a r a c t i o n s ( 6 874N, 0@86J, 1 8 7 4 ) ;
!:8==5@J, T h e S t o c k E x c h a n g e Y e a r b o o k D i a r y ( L o n d o n , i g a l a a s t a l ) .
A k t s i a p a l a v i k , m i s ilmus märkimisväärses suuruses perioodil 1871-1873 nn. gründertum ((sks. Gründertum asutamisõhin, uute kapitalistlike ettevõtete, aktsiaühingute jne. nende seas ka ülespuhutud, kindlama aluseta ettevõtete erakordselt hoogus asutamine, spekulatiivsel eesmärgoil; on haril. ühenduses kapitalistliku tootmise ja kaubanduse tõusuperioodiga. Vs.)), kutsus varsti paljudes sfäärides esile veendumuse, et saksa 11. juuni 1870.a. seadus läks liiga kaugele aktsiseltside asutamise lihtsustamisega ja, et selle normeerivad määrused ei ole võimelised kaitsma aktsionäride masse kahjude ja kasumi kaotuse eest. Juba 27. märtsil 1873.a. saadik Lasker, erinevate parteide esindajate kaasabil, esitas riigipäeval järelepärimise selle kohta, kas keiserlik valitus on nõus käesoleva seadusandluse muutmisega, saadi kinnitav vastus. Kuid Liidu Nõukogul oli alguses kavatsus aktsiaseltside seadus mitte kohe ja eraldi 1 O P Q Å Ę Ė Ņ Ó Ō ś ū “
·
å ę ź *
+
.
·
ø
ųģŻŃŽ²Ŗ½yqiqaqaYaYiYiQIQ h# mH%sH% hŹ@× mH%sH% hsć mH%sH% hžc9 mH%sH% hI^C mH%sH% hĻ^ė mH%sH% h(wģ hĻ^ė CJ aJ mH%sH% h(wģ h|Y CJ aJ mH%sH% h|Y mH%sH% h} h} mH%sH% hzQ¤ mH%sH% hzQ¤ hzQ¤ mH%sH% h} mH%sH% h} CJ aJ mH%sH% h[Ö CJ aJ mH%sH% h|Y h|Y CJ aJ mH%sH% h'W CJ aJ mH%sH% hWh mH%sH% ! " P Q Ó Ō ū ü ś ū ę +
ø
ž
Y Z ø * ż ż ż ż ż ż ż õ š š š š š š š š š š š š š š š š š š š š gdĻ^ė
& F gdĻ^ė M M žž q ø
i X Y Z § , “ ¶ ¼ ) , 5 T U V ń z | × Ų Ł ö ś Y \ ø × < = B F S T ¼ æ ė ģ 6 U ļ ¹! ŗ! ųščščųąčąčŲčąŲŠÅŠ½ą½ą½ą½ą½ą½µµŲąµ„µąµąµµ h°Qć mH%sH% h@+L mH%sH% hNiß mH%sH% h[: mH%sH% hģ# mH%sH% hÜMV mH%sH% hŠN4 mH%sH% hMx hMx mH%sH% hMx mH%sH% h/ Ø mH%sH% h# mH%sH% hŹ@× mH%sH% hĄK= mH%sH% hI^C mH%sH%7 Ų Ł Z ½ ģ ŗ! # $ Ø& ©& :( _) Ę+ Ä/ ō0 >2 ?2 4 (6 5: 6: `; W< X< ś ś ś ś ś ś ń ń ń ń ń ģ ģ ģ ć Ž Ž Ž ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ gd@+L Š`Šgd@+L gd° Š`Šgdģ# gdĻ^ė ŗ! # # &# 3# $ $ Ś% §& Ø& ©& 9( <( ( ^) _) Õ) ź) õ* ö* Å+ Ę+ ]. Ć/ Ę/ ó0 ö0 ŗ1 Å1 ü1 =2 >2 ?2 R2 ^2 j2 Ī2 Ļ2 4 4 4 4 5 ®5 Ń5 Ó5 ń5 ųščųčąčŲčšŲšŲŠŲŠšČĄøšø°š°š°Ø°ØŠš ØØ
Ø}u}ušhmŅ mH%sH% h~% mH%sH% h÷Q h÷Q mH%sH% hčJZ mH%sH% h÷Q mH%sH% h V@ mH%sH% h¢pĆ mH%sH% hG1Å mH%sH% h` mH%sH% hO\ mH%sH% hw;$ mH%sH% h[: mH%sH% h° mH%sH% hģ# mH%sH% hč@ mH%sH% h@+L mH%sH% h°Qć mH%sH%.ń5 '6 *6 8 D8 Y8 9 »9 4: 5: 6: 8: Ś: V< W< _< p< w<
< %= J= K= L= N= W= \= ®= Æ= U> V> @ @ @ ®@ Ī@ å@ ę@ é@ sB ¾C ÅC ŪC ŻC D D ųšųčųąšąŲšŲąŲŠŲČŲČŲĄŲø°”øĄĄĄĄyqyqyq h:0" mH%sH% hH
mH%sH% hV: mH%sH% hÉŲ mH%sH% h mH%sH% h} mH%sH% h} h
CJ aJ mH%sH% h² mH%sH% h} mH%sH% h
mH%sH% h3uF mH%sH% h~% mH%sH% hu mH%sH% h%J mH%sH% hčgZ mH%sH% h@+L mH%sH% hmŅ mH%sH%,X< <
< K= L= @
@ ē@ ·D øD wF xF J gM P įR T ¹U jZ X\ Y\ ] ®] b b Fe Ge Čh ÷ ņ ņ ņ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ gd
gd3uF
& F gd
D ¶D ·D øD ŗD PE QE RF wF xF uH J J J ®J ĆJ ÄJ 5K WL XL gL
L fM iM N P P GP §P ŖP žP Q
Q ąR ćR ųS T T T T ²T øU ¹U ŲU åU V V čW DY dY eY ųščšųšųąčšŲŠŲčŲčŲČčČčČčČĄŲĄø°øØ°Ø°Ø Ą°°° h+Ō mH%sH% h4*Ń mH%sH% h mH%sH% hĒ$„ mH%sH% hčZ mH%sH% h·Sš mH%sH% h 3Q mH%sH% hõ mH%sH% h h > mHsH h > mHsH h > mH%sH% hįkü mH%sH% h`æ mH%sH% h/Es mH%sH% h}#æ mH%sH% hī) mH%sH% hī) hī) hī) mHsH hXØ mHsH hXØ mH%sH% h·g] mH%sH% h² h² h² h² mHsH h² mH%sH% hµ M mH%sH%*p¹ q¹ s¹ ¹ ¹ ¹ ¹ Ą¹ ¾ŗ Įŗ ¼ ¼ `¼ B½ a½ b½ c½ ź½ ė½ ī½ ļ½ ¾ ¾ ɾ Gæ Jæ Éæ Ķæ „Ą æĄ ŻĄ ŽĄ éĄ ķĄ |Į »Į ¼Į Ā Ā ±Ā ²Ā ³Ā ųšįÕɽ²Ŗ¢Ŗ¢Ŗ¢¢¢zrjj¢¢ hu_ mH%sH% h»Oæ mH%sH% hįkü mH%sH% hY č mH%sH% hdv\ mH%sH% hó) mH%sH% hEmO mH%sH% hµ M mH%sH% hZT/ mH%sH% hZT/ hZT/ mH%sH% hZT/ CJ aJ mH%sH% h’ Ņ CJ aJ mH%sH% h*Dń CJ aJ mH%sH% h*Dń h’ Ņ CJ aJ mH%sH% h’ Ņ mH%sH% h > mH%sH%)³Ā ÅĆ āĆ ćĆ EÅ gÅ āĘ Ē Ē wČ ’Č aÉ >Ź Ė Ė %Ķ ļĶ šĶ 3Ļ 4Ļ 5Ļ 7Ļ mĻ RŠ UŠ ĘŃ ßŃ ąŃ īŃ ļŃ "Ņ #Ņ yŅ |Ņ ~Ņ Ņ Ņ Ņ ¢Ō BÕ CÕ 4Ö ųščšąšŲšŠČĄµĄŠĄĄ„„
z
z
rjr h[hį mH%sH% h( mH%sH% hK hK mH%sH% hK mH%sH% hh=p mH%sH% hWya mH%sH% hµ M mH%sH% heŪ mH%sH% hŅ mH%sH% hpØ hpØ mH%sH% hpØ mH%sH% h± Ł mH%sH% hø^ž mH%sH% hÖŹ mH%sH% hĆpė mH%sH% hu_ mH%sH% h;a mH%sH% hó) mH%sH%)ćĆ Ē \Č Ė kĢ šĶ 4Ļ 5Ļ SŠ #Ņ zŅ ęŅ 8Ó Ó ģÓ BÕ CÕ 5Ö 6Ö įÖ z× {× ®Ų ÆŲ ¶Ł ·Ł šŁ ņŁ óą ōą ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd
4Ö 5Ö 6Ö śÖ S× T× `× v× y× z× {× Ć× Ų ®Ų pŁ qŁ tŁ uŁ xŁ yŁ øŁ šŁ ņŁ óŁ Ś Ś ĀÜ «ß ņą öą Īį Ļį Óį iā jā ųščÜÓšĖšĄščøčø°ø°ø°ø”øyqiqaYa h+Jæ mH%sH% h? mH%sH% h{
„ mH%sH% h{ mH%sH% h£v“ mH%sH% hE: mH%sH% hĢOÖ mH%sH% hu_ mH%sH% hÖŹ mH%sH% h'u h'u CJ aJ mH%sH% hŪ
mH%sH% h'u mH%sH% hh=p h( mH%sH% hłé mH%sH% hh=p 5mH%sH%hh=p h( 5mH%sH%h( mH%sH% hh=p mH%sH% hK mH%sH%"ōą Šį Ńį jā Įć %č ?ź »ģ ī ī Øó Ģö Īö äö ęö ÷ ų÷ žų ł Vś Zś bū dū Žū rż tż ż ż ž N’ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd
jā Éä ē ;ē jē }ē „ē $č 'č č ėč >ź Aź iź #ģ $ģ Nģ Oģ ŗģ »ģ ī
ī ī ń ³ō Źö Ģö ęö öö śö V÷ d÷ x÷ ~÷ ÷ ÷ ÷ Ø÷ ¬÷ Ņ÷ ę÷ ų÷ ų ų tų |ų ~ų ų ų ųščščščąčŌčĢčĢąĢąÄ¼Ä“Ä“¬¤“¤¤¤¤~ höFń mHsH höFń höFń höFń mH%sH% hzj hzj hzj mHsH hzj mH%sH% hG4¦ mH%sH% hĆ mH%sH% hįkü mH%sH% h\EĆ mH%sH% hĻ8ł mH%sH% hh=p hśo8 5mH%sH%h+Jæ mH%sH% hśo8 mH%sH% h¾U_ mH%sH% h? mH%sH%0ų āų źų üų žų ł ł Tł Vł `ł xł zł |ł ł ł ¬ł °ł 6ś \ś äś čś źś ū 6ū fū ¬ū ü .ü 2ü Dü Fü Hü Jü bü fü tü ü öü śü ż ż ż ż 0ż 2ż Hż Lż Zż pż rż tż
ž ž ¬ž °ž ’ $’ ,’ 0’ <’ N’ ^’ b’ ¼’ üōķęōķŽķōķōķōķōķŽōŽōŽōŽōŽÖĪĒĪĒĪĒĪĒĪĒÖĒĪĒĪĒÖæĪĒĪĒø±Ö¦ĪĒÖĒĪĒĪĒĪĒÖ hś ¦ hś ¦ mH%sH% h# hś ¦ h# höFń hĒ.| mH%sH% hś ¦ hś ¦ hś ¦ mHsH hś ¦ mH%sH% höFń mH%sH% höFń hzj höFń höFń höFń mHsH höFń ?¼’ Ö’ Ų’ ļ š
< T U u v 8 ¹9 ė; ģ; Ŗ< < ®< Ć< Ä< ķ< ļ< ń< ņ< @= A= C> ż> ž> ’> c? f? i? IA XA gA A 1B 5B ļC šC ųšųčųčąčąčąŲÖčĪųĪĘĪĘĪĘĪĘ»Ę³Ę«Ę³££{skhUW" mH%sH% hh=p mH%sH% hłé hŻaź 5mH%sH%hłé hą]I 5mH%sH%hŻaź mH%sH% hą]I mH%sH% hp A mH%sH% h² v mH%sH% h*Dń mH%sH% hś ¦ hIx mH%sH% hIx mH%sH% h}Ģ mH%sH% UhE Ą mH%sH% h+>k mH%sH% hR= mH%sH% hś ¦ mH%sH% hŖM[ mH%sH%*N’ Ų’ Ś’ Ü’ ģ; ķ; ü; < !< "< ,< ś ś ś ś ś ī å å W ī kd $$If l Ö ÖF ¼Ä°ø ģ
t ąÖ0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’4Ö 4Ö
l aö( $If gd
$$If a$gdIx gd
läbi vaadata, vaid seoses üldise kaubandusseadusandluse ümbervaatamisega ja alles 1876.a., peale selle küsimuse teistkordset läbivaatamist Preisimaa saadikutekojas, järgnes Preisimaa poolne eranditult aktsiaseltside seaduse ümberkujundamise ettepanek, millisel Liidu Nõukogu andis oma nõusoleku 1877.a.. Siiski, üldse, olles sellel arvamusel, et kiire reform selles valdkonnas, olles alates 1873.a. kiiresti muutuvas majanduslikus olukorras, on ebasoovitav ega oma enam hädavajadust. Ja et oleks sihipärasem koguda selle kohta edasi andmeid nii Saksamaal kui ka teistest riikidest, et kasutada sellisel viisil kogemustega kinnitatud fakte. Selleks leiti vajalikuks uurida ka kriisi aegset aktsiaseltside statistikat. Preisimaa Statistika Komitee poolt kogutud materjal puudutab eranditult Preisimaad, kuid annab siiski võimaluse hinnata asjade käiku ka ülejäänud Saksamaal. Alltoodud tabel esitab aktsiaühingute arvu Preisimaal ja nende kapitali suuruse (miljonites markades), erinevatel ajajärkudel:
Asutamise aeg.Aktsiaseltsid.Kapital, milj. Marka.Enne 1871
1871
1872
1873
1874
1875
Peale 1875.a.
Teadmata.203
203
478
162
30
3
25
652192,2
813,2
1217,4
454,2
119,6
70,1
212,0
37,6
Nähtavasti perioodil peal 1875.a. kuni 1881.a. oli komandiitseid aktsiaseltse:
Asutamise aeg.Ühingud (seltsid)Kapital. Milj. Marka.Kuni 1871
1871
1872
1873
1874 Peale 1874
Teadmata32
4
9
-
2
-
4138,0
12,2
3,4
-
1,8
-
1,3
Järelikult, 1169-st aktsiaseltsist 263, st. peaegu veerand muutusid juba varem eksisteerivatest ühingutest aktsiaseltsideks, peamiselt masinaehituses ja teistes sarnastes valdkondades, kus 59-st oli vaid 28 uut ettevõtet.
Kangakudumise-ketruse alal on 27-st 22 vana ettevõtet. Keemiatehastest on 21-st 18 vanad ettevõtted, jne. Nimelt selliste endiste ettevõtete aktsiaseltsideks ümberkujunemistes, nagu teada, oligi märgatud enim kuritarvitusi, aga nimelt paigutatud kapitali liiga kõrgelt hindamise tõttu. Sellist ülehindamist oli täheldatud 171 aktsiaseltsis, millises esialgne kapital oli võrdne 1105,5 miljoni margaga ning see oli liialdatud 695,6 miljoni võrra. Kõik need ümberhindamised langevad aktsiaseltside asutamise buumi perioodi. Sellisel viisil oli 1873.a. lõpus aktsiseltside põhikapital iseloomustatav ebaloomulikult suure arvuga 5, 359 miljonit marka. Juba samal aastal saabunud kriis kutsus esile, peamiselt äsja asutatud ettevõtetel, kapitalide koondamise, nende likvideerimise ning oksionihaamri alla langemise.
1871.a. asutatud 246. aktsiaseltsist, ei andnud 90 ettevõtet viie aasta kestel (1871-75) mingit dividendi. 114 ettevõtet andsid dividendi keskmiselt alla 1% ja 160 ettevõtet keskmiselt alla 3%. Ainult umbes viiendik aktsiaseltsidest maksid dividendi üle 5%. Seejuures, aga üle poolte vanade ettevõtete andsid dividendi 5 -70 %. Alates 1873.a. algas kapitalide kahandamine, millise puhul, muide, oli kaks juhtumit, suuruses 9 600 000 marka.
Järgnevatel aastatel oli kapitale kahandavaid aktsiaseltside kohta olemas järgmised arvud:
Aastad.Aktsiaseltsid.Miljonit marka.1874
1875
1876
1877
1878
187925
28
37
42
37
4765,4
54,0
48,4
66,6
84,1
69,0
176-st aktsiaseltsist, millised kahandasid kapitali, kuulub 148 nende hulka mis asutati aastatel 1871 -1873.
1169.aktsiaseltsist likvideeriti 318, milliste põhikapital oli 1168,9 miljonit marka ja neist tekkis uuesti gründentumi ((asutamisõhina)) perioodil 257 aktsiaseltsi. Oksionihaamri alla läks 84 seltsi ja neist olid 61 asutatud perioodil 1871-73.a.
Aktsionäride kahjud olid peale likvideerimiste ja oksionite perioodi lõppu 345,6 miljonit marka. Iseenesest mõista, kõige suuremat kahju sai kogenematu publik, kes maksis aktsiapalaviku ajal paljude vahetute ja halbade aktsiate eest üle nende väärtuse.
Ülalpool toodud arvudest on näha, et peale 1873.a. toimus uute asutatud aktsiaseltside keskkonnas puhastus. Saksa publik ((aktsionärid)) sai kibeda õppetunni ja peab kaua oma ebaedu meeles, tundes halba eelaimust eriti tööstusettevõtete suhtes, nõnda nagu viimase kümnendi kestel, vaatamata sellele, et uute ettevõtete rajamiseks olid soodsad seadused, asutati neid üpris vähe ning aktsiatega spekulatsioon muutus võimatuks.
Sellisel üldise vaikuse ajal oleks aktsiaseltside ettevõtluse vallas kõige mugavam teha seadusandlikke piiranguid, kuna need oleks sel hetkel vähem tundlikud, aga seejuures nad võinuks tulevikus hoida ära kuritarvitusi.
1883.a. septembris esitatigi aktsiaseltse ja komandiitseid s e l t s e p u u d u t a v m o t i v e e r i t u d e e l n õ u , m i l l i n e k u t s u s p a l j u d e s k a u b a n d u s k o r p o r a t s i o o n i d e s j a a j a k i r j a n d u s e s e s i l e e l a v a a r u t e l u . S e e s e a d u s k i n n i t a t i 1 8 j u u l i l 1 8 8 4 . a . .
-!. - -. 1 8 9 0 . 1 AB@. 3 3 2 - 3 4 4 .
* * *
( ( N B . V a a d e l d a v a l perioodi lõpuosas peeti mitu sõda ja 1870-1871 oli see võidukas Saksamaale. Frankfurdi rahulepingu alusel saadi (2 aasta kestel maksti ära) suur kontributsioon, 5 miljardit franki, kullas. Hetkel ei mäleta, kas see oli võrreldav Prantsusmaa aastase riigieelarvega, või mitte.), mis oli tarvis tööle panna. Seda siin artiklis ei mainitud poole sõnagagi. KL.)).
***
PAGE
PAGE 1
,< ;< K< \< m< < < ¢< ¦< Ŗ< ®< ²< µ< ·< ŗ< ½< Ä< Ź< Ń< ×< Ż< ā< č< ķ< ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó $$If a$gdIx ķ< ī< ļ< š< ņ< A= B= C= E= T= f= |= q l l l l l l l c c c $If gd
gd
kdz $$If l Ö ÖF ¼Ä°ø ģ
t ąÖ0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’4Ö 4Ö
l aö( |= }= = = ¦= ¶= ą= ņ= õ= ÷= ł= ū= q e e e e e e e e e e $$If a$gdIx kdō $$If l Ö ÖF Äø ¼ T
t ąÖ0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’4Ö 4Ö
l aöt ū= ż= ’= > > > > > > > > > ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó e kdn $$If l Ö ÖF Äø ¼ T
t ąÖ0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’4Ö 4Ö
l aöt $$If a$gdIx > > > ž> 2B 3B ļC šC MD ND PD XD gD wD ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś č č č $ & #$/“ If b$gdrM© gd
šC &D LD MD OD PD ĒD ČD ÉD ŹD LF 6G 7G āH åH I ĮI ĀI ĆI LK NK XK K K ĘK ČK ŹK ÜK ŽK .L lL qL L L L ųščšŻšŌĢĮš¹š¹±¹©”©¹©©”©|qiaiaYa hL[ mH%sH% hĮDÉ mH%sH% h+>k mH%sH% hŲY hŲY mH%sH% hŲY mH%sH% hą hą mHsH hrM© hą hbĢ hbĢ mHsH hą mHsH hą mH%sH% hbĢ mHsH h’7Ö mH%sH% hrM© hrM© mHsH hUW" mHsH hrM© mH%sH%y(h*Dń hUW" mH%sH% h*Dń mH%sH% hUW" mH%sH% hŻaź mH%sH%"wD xD }D D D D D D D D h V V V V V V V V $ & #$/“ If b$gdrM© kdč $$If l Ö ÖF Ų x¤Ō , 0
t ą
6 “ Ö0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ “ 4Ö 4Ö
l aöD
e4 D D ¢D „D ØD D ²D ·D ¼D ĮD ĘD ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ $ & #$/“ If b$gdrM©
ĘD ĒD ÉD ŹD :E 7F 7G ćH ĀI ĆI NK ČK h c c c c c c c c c c gd
kdt $$If l Ö ÖF Ų x¤Ō , 0
t ą
6 “ Ö0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ “ 4Ö 4Ö
l aöD
e4 ČK ŹK ÜK ŽK iM jM M M M M M M M M M ś ś ś ś ś ś ī å ć ī å ć ć ś h]hgd/ Ø ų’ &`#$gdŠN4 gd
L L “L µL ¼L M M M M M M M M M M M M M M M M M ųšųščšųŻÓĶÓĶÉÓĶÓ¾ÓĶÉŻ hWh 0J mH nH uhWh
hWh 0J j hWh 0J Uh+>k h+>k mH%sH% h&õ mH%sH% hĮDÉ mH%sH% h+>k mH%sH%, 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä x $$If (!v h5Ö 5Öģ5Ö#v #vģ#v:V l
t ąö 6ö 5Ö 5Öģ5Öaö(x $$If (!v h5Ö 5Öģ5Ö#v #vģ#v:V l
t ąö 6ö 5Ö 5Öģ5Öaö(x $$If t!v h5Ö ¼5ÖT5Ö #v ¼#vT#v :V l
t ąö 6ö 5Ö ¼5ÖT5Ö aötx $$If t!v h5Ö ¼5ÖT5Ö #v ¼#vT#v :V l
t ąö 6ö 5Ö ¼5ÖT5Ö aöt $$If D
!v h5Ö 5Ö,5Ö0#v #v,#v0:V l
t ą
6 “ ö 6ö “ 5Ö 5Ö,5Ö0aöD
e4 $$If D
!v h5Ö 5Ö,5Ö0#v #v,#v0:V l
t ą
6 “ ö 6ö “ 5Ö 5Ö,5Ö0aöD
e4 @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i@ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 / Ø F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . / Ø P a g e N u m b e r j @³ j }Ģ
T a b l e G r i d 7 :V Ö0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ Xū d ’’’’ ! " P Q Ó Ō ū ü ś ū ę + ø ž
Y Z Ķ
I J Ė . ] + ū « Š 7" 5& e' Æ( °( * , ¦0 §0 Ń1 Č2 É2 õ2 ö2 ¼3 ½3 z6 {6 X7 (; ); č< é< õ@ ŲC F RI žJ *L ŪP ÉR ŹR T T X
X ·Z øZ 9^ Ø^ š` Bc Zi Bj k £l o r Ėt Ģt Au Bu Ąw { { !{ "{ ø{ | Ø| ä| J} K} 7~ 8~ u ä Š
V Ø © Ź c k 3 ’ ” ” D£ E£ d£ e£ ¤ ą„ jØ © © © XŖ ±Ŗ ųŖ « ¶ Ų° /² ų “ %¶ i· j· ø Xŗ Æŗ » m» “» !¼ w½ x½ j¾ k¾ æ Ææ °æ ćĄ äĄ ėĮ ģĮ %Ā 'Ā (É )É Ź Ź Ź öĖ ZŠ tŅ šŌ 6Ö »Ö ŻŪ Ž Ž §Ž ØŽ žŽ 1ß “ß ą `ą bą ęą ēą $į īį ļį ā ā
ā Üā !ć "ć #ć Ŗź «ź ŗź Éź ßź ąź źź łź ė ė +ė =ė Nė `ė dė hė lė pė sė uė xė {ė ė ė ė ė ė ė ¦ė «ė ¬ė ė ®ė °ė ’ė ģ ģ ģ ģ $ģ :ģ ;ģ Eģ Tģ dģ tģ ģ °ģ ³ģ µģ ·ģ ¹ģ »ģ ½ģ æģ Åģ Źģ Īģ Šģ Ōģ Öģ Śģ Ūģ Üģ Żģ ¼ķ šš ńš ņ ®ņ ó ó ó ó %ó 5ó 6ó ;ó @ó Eó Jó Oó Tó Wó Zó ]ó `ó có fó kó pó uó zó ó ó
ó ó ó ųó õō õõ ”÷ ų ų eł ¢ł £ł ¬ł ł 'ū (ū >ū Gū Hū Iū Tū Uū Vū Yū 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 ( 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 0 8 0 x 0 x 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 x 0 x 0 P 0 x 0 P 0 P 0 0 0 x 0 x 0 X 0 X 0 0 x 0 h 0 h 0 h 0 x 0 h 0 x 0 p 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 Ø 0 x 0 0 Ø 0 0 0 Ø 0 Ø 0 ° 0 0 0 ° 0 0 ° 0 ° 0 ø 0 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 x 0 ø 0 x 0 0 ø 0 x 0 ø 0 0 0 x 0 Ą 0 x 0 0 x 0 Č 0 x 0 Č 0 Č 0 Č 0 0 0 x 0 Š 0 Š 0 Š 0 x 0 x 0 0 0 Ų 0 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 x 0 ą 0 ą 0 ą 0 0 0 ą 0 ą 0 0 x 0 0 0 ą © 0 š © 0 © 0 0 ō © 0 š © 0 š © 0 š © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 0 ō 0 0 x 0 č 0 č 0 x 0 x 0 © 0 š © 0 © 0 0 ō © 0 š © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 0 ō 0 0 x 0 č 0 0 x 0 x 0 x 0 0 š 0 š © 0 ń © 0 © 0 0 ō © 0 ń © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 © 0 0 ō 0 0 0 š 0 š 0 0 0 š 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 ų @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 ¹” ŗ! ń5 D eY k t H¤ p¹ ³Ā 4Ö jā ų ¼’ šC L M
¬ ± X< Čh ćĆ ōą N’ ,< ķ< |= ū= > wD D ĘD ČK M § Ø © Ŗ « ® Æ ° M ! !’ 1 O S Å Ę Ė Ķ Ņ Ō ś ü ś ū å č * , · ŗ ¢ q s ž
i
j
X \ 5 6 Ė
Ļ
Ē Č z { b d ķ ī H M Ź Ķ q r ® ³ µ Ä Ę - 0 \ ^ ` a * + ¤ „ ś ū $ & Ŗ Ļ Ņ [ \ f! g! 6" 7" u$ v$ Ī$ Š$ 4& 7& d' h' 6( 8( ®( ²( Ū( Ü( ?) @) u* v* *
* , , , , }- ~- µ. ¶. Ź. Ė. „0 ©0 K1 M1 Ń1 Ó1 }2 ~2 Ē2 É2 į2 ā2 č2 ė2 õ2 ö2 }3 ~3 »3 æ3 Č3 É3 y6 }6 7
7 V7 [7 y9 z9 /: 0: 6: 7: y: z: '; +; Ā; Ć; Ć< Å< ē< ź< ō@ ÷@ 5A 6A ¦A §A ČB ŹB öB ÷B ×C ŚC ņD óD F F øF ¹F G G oG pG {G |G QI TI xJ yJ żJ K K K #K $K )L ,L IL KL YN [N ×O ŲO dP eP ŚP ŻP Q Q ČR ĶR T !T U U ÓW ŌW ŪW ÜW ÷W ųW X X X X ņX ōX Z Z ¶Z ŗZ [ [ <[ =[ q[ s[ \ \ ] ] 8^ ;^ ^ ^ £^ ¤^ §^ ©^ ` ` š` ń` Īa Ša Ac Cc rd sd ·e ŗe rf sf £g „g °g ²g %h 'h Yi [i Bj Cj Rk Uk rk sk k k £l „l m
m Bn Dn o o ?p @p ip jp Ģp Ķp r
r Źt Ģt @u Du åv ęv w w ¾w Įw y y { { { #{ Å{ É{ "| &| | | | | §| Ø| ©| Ŗ| Æ| ²| Ō| ×| é| ģ| 8} ;} J} L} \} ]} q} r} ~ ~ ~ ~ 5~ 9~ E~ F~ ~~ ~ «~ ¬~ »~ ¾~ Ķ~ Ī~ Ó~ Ō~ t w ć å Ļ
Ń
č ź ū ü V X Ź Ė § Ŗ ® Æ õ ö ’ © Ŗ É Ķ b f Į Ę É Ń Ņ Ż æ Ą E F ų B D . / 2 3 : ; Ü Ž ķ ļ ¢ £ § Ø Č Ź = ? j m 3 4 ž Ó Ō ” ” [¢ \¢ z¢ |¢ C£ F£ b£ f£ £ £ ø£ ¹£ ¤ ¤ ß„ ā„ ½§ ħ iØ lØ © © © ”© XŖ [Ŗ xŖ yŖ °Ŗ “Ŗ ųŖ üŖ « « _¬ `¬
¬ ¬ µ · µ° ¶° ×° Ł° /² 0² Ņ² Ō² 4³ 5³ ³ ³ ij Ę³ “ ”“ $¶ '¶ h· l· 5ø 6ø ø ø 7¹ 9¹ ŗ ŗ #ŗ $ŗ Wŗ Yŗ ®ŗ ±ŗ Ōŗ Õŗ » » :» ;» ×¼ Ų¼ v½ {½ i¾ l¾ æ æ æ æ «æ ±æ āĄ åĄ 6Į 7Į „Į ¦Į ©Į ŖĮ Į ®Į ėĮ ķĮ %Ā (Ā 6Ā 7Ā IĀ KĀ 6Ć 7Ć ÷Ä łÄ ąĒ āĒ 'É +É Ź Ź Ź Ź öĖ ÷Ė ŚĻ ŻĻ YŠ \Š sŅ vŅ XŌ ZŌ Ō Ō ŗŌ »Ō ÄŌ ĘŌ ļŌ ņŌ RÕ TÕ fÕ hÕ Õ Õ ©Õ ŖÕ Ö Ö 6Ö 7Ö HÖ IÖ ¹Ö ¼Ö ēÖ čÖ ÷Ö ųÖ × × v× w× Ģ× Ī× ;Ų <Ų WŲ XŲ Ų Ų Ų ÆŲ ½Ų ¾Ų @Ł BŁ óŚ ōŚ Ū Ū yŪ zŪ ÓŪ ŌŪ ÜŪ ßŪ ŃÜ ÓÜ čÜ źÜ ]Ż ^Ż Ż Ż ±Ż ²Ż ĄŻ ĀŻ ŽŻ ąŻ óŻ ōŻ łŻ śŻ HŽ IŽ Ž Ž „Ž ØŽ °Ž ³Ž ŻŽ ąŽ ēŽ ńŽ ōŽ žŽ ’Ž ß ß ß ß ß (ß 1ß 6ß 9ß oß tß uß zß }ß ~ß ß ß ß ß ß ß £ß ¦ß Ŗß “ß øß »ß Żß ąß åß ńß ņß óß öß ą ą ą Mą Pą `ą cą §ą Ŗą “ą ·ą Ķą Šą Õą Öą ęą čą į į #į %į @į Dį Lį Nį Wį Xį Yį Zį fį hį oį xį į į į ²į µį øį ¹į Ąį Ķį Īį Łį Ūį āį ļį ā ā ā ā Åā Ēā Ėā Ķā Óā Üā äā ēā ć ć ć $ć yć {ć ć ć ć ć ä ä ä ä Ķä Īä $å &å éå źå 9ę :ę Rę Tę ę ę ¾ę æę Iē Jē wč yč ©ź «ź ßź ąź źź ōź łź ė ė ė ė &ė +ė 8ė Nė Vė kė lė zė {ė ė ė Ŗė °ė žė ģ ģ ģ ģ ģ #ģ $ģ 2ģ 3ģ 9ģ ;ģ Eģ Oģ Tģ _ģ dģ oģ tģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ §ģ Æģ °ģ ¾ģ æģ Łģ Žģ !ķ "ķ =ķ >ķ Yķ [ķ ķ ķ »ķ ½ķ įķ āķ !ī #ī 'ī (ī mī oī ©ī «ī iļ jļ ~ļ ļ 2š 4š 6š 7š xš zš š š µš ·š ļš óš łš ūš ņ °ņ
ó ó 5ó 6ó eó fó ó ó ųó śó Nō Oō õō ÷ō
õ õ ōõ ÷õ ÷ £÷ ų ų dł ł ”ł Æł ¾ł æł /ś 0ś Iś Kś ^ś `ś rś tś zś |ś Ņś Õś 'ū >ū Vū Yū 1 O Q Ņ Ō ś ü ł ū å č * , · ŗ ż
X \ Ģ
Ļ
H M Ź Ķ - 0 \ ^ * + ś ū Ŗ Ļ Ņ 6" 7" 4& 7& d' h' ®( ²( *
* , , „0 ©0 Š1 Ó1 Ē2 É2 ō2 ö2 »3 æ3 y6 }6 W7 [7 '; +; ē< ź< ō@ ÷@ ×C ŚC F F QI TI żJ K )L ,L ŚP ŻP ČR ĶR T !T X X ¶Z ŗZ 8^ ;^ §^ ©^ ļ` ń` Ac Cc Yi [i Aj Cj k k ¢l „l o o r
r Źt Ģt @u Du æw Įw { { { "{ ·{ ø{ | | §| Ø| ć| ä| I} L} 6~ 9~ t w ć å Ļ
Ń
U X § Ŗ É Ķ b f Ć Å Ė Ü Ż ś C D j m 2 4 ž ” ” C£ F£ c£ f£ ¤ ¤ ß„ ā„ iØ lØ © © © ”© WŖ ZŖ °Ŗ “Ŗ ÷Ŗ üŖ « « µ · ×° Ł° .² 0² ij Ę³ “ ”“ $¶ '¶ h· l· ø ø Wŗ Yŗ ®ŗ ±ŗ » » l» m» ³» “» ¼ !¼ v½ {½ i¾ l¾ æ æ ®æ ±æ āĄ åĄ źĮ ķĮ $Ā (Ā 'É +É Ź Ź Ź Ź õĖ ÷Ė YŠ \Š sŅ vŅ ļŌ ņŌ 5Ö 7Ö ŗÖ ¼Ö ÜŪ ßŪ Ž Ž ¦Ž ØŽ ÷Ž žŽ 0ß 1ß ß “ß čß óß ųß ą _ą cą åą čą #į $į »į Ęį Łį ļį ’į ā ā
ā Ūā Üā ć $ć ©ź «ź ¹ź ŗź Čź Éź Žź ąź éź ōź ųź ė ė ė ė &ė *ė 8ė <ė =ė Mė Vė _ė `ė cė dė gė hė kė lė oė pė rė sė wė xė zė {ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė „ė ¦ė Ŗė °ė žė ģ ģ ģ #ģ $ģ 9ģ ;ģ Dģ Oģ Sģ _ģ cģ oģ sģ ģ ģ §ģ Æģ °ģ ²ģ ³ģ Äģ Åģ Éģ Źģ Ķģ Īģ Óģ Ōģ Łģ Žģ »ķ ½ķ ļš óš ¬ņ °ņ
ó ó ó ó $ó %ó 4ó 6ó :ó ;ó ?ó @ó Dó Eó Ió Jó Nó Oó Só Tó Vó Wó Yó Zó \ó ]ó _ó `ó bó có eó fó jó kó oó pó tó uó yó zó ~ó ó ó ó ÷ó śó ōō ÷ō ōõ ÷õ ÷ £÷ ų ų dł ł ”ł Øł «ł ł &ū :ū =ū >ū Vū Yū 3 3 3 3 3 Ź
@ ō@ ōi Bj
m Pm ow Ąw { !{ © ” F£ c£ § S§ ¶° ×° t“ “ æ ±æ IŽ Ž Ž §Ž 2ą `ą ļį ā «ź ¬ė ģ Ūģ ó
ó £ō ōō ł ¢ł Øł ł ū 'ū ,ū =ū >ū Vū Yū >ū Vū Yū ’’ K o i t ¶
Bvģ|ż’’’’’’’’’ ŠžĘ Š^Š`žo( .
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . ¶
Bv ’’’’’’ ’’ É å Č õ zj Wh æ{ o č@ ÷Q Ų= 1j ° Ļk
Ū
? EL , T= ą Ņ 'u Ž %J §(@ V@ Ŗ`@ p A I^C 3uF Ø H xAH ą]I K mK @+L µ M O N EmO łoP 3Q ÜMV wW įX ŲY čZ čJZ ĮZZ čgZ L[ ŖM[ O\ dv\ ·g] ¾U_ u_ ` {` WXa la Wya
'k +>k h=p #sr /Es ² v Ix ½x Mx { { Ē.| Ū$} } H
X
² ģH ( SV 0 : ² |Y 0A u
ī) # ;a ģ# } Ø£ zQ¤ {
„ Ē$„ į{„ ś ¦ G4¦ 8 § ķQ§ / Ø pØ XØ rM© ,® DT® ¼$° 1y° &“ fK“ £v“ Ės· ÷jø ėT¹ f)¼ m5¾ `æ }#æ +Jæ »Oæ E Ą Ć \EĆ ¢pĆ G1Å fĘ ĮDÉ ÖŹ bĢ }Ģ 4*Ń ’ Ņ mŅ ’sŅ 0Ó +Ō ’7Ö ĢOÖ [Ö Ź@× ÉŲ ± Ł !8Ł eŪ MPŻ lŻ Niß Utą [hį °Qć sć Y č łé Żaź Ļ^ė Ćpė (wģ Č'ļ ·Sš *Dń öFń ó ÷Ló õVō &õ 7yõ ā1ų Ļ8ł “~ū įkü üż ø^ž «ź ŗź Éź ßź ąź `ė {ė «ė ¬ė ģ ģ $ģ :ģ ;ģ °ģ æģ Śģ Ūģ ó ó %ó 5ó 6ó Tó fó ó
ó Yū ’@ ó ` q
q qV qW qo qp æ{ æ| æ} æ~ Ą Ą ö ö Ó Ó” 5³ 5“ 5Ž 5ą 5į 5ā 5ć ¾ę ¾ų ¾ł Xū 0 @ 0 0 0 @ 0 ` 0 Ä @ 0 z 0 ų @ 0 0 0 0 @ 0 0 D@ 0 ¦ 0 P@ 0 Ŗ 0 \@ 0 ¶ 0 p@ 0 Ź 0 @ 0 ö 0 ś 0 ü 0 ž 0 @ 0 p@ 0 J 0 @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " q šŠ h å"éĘF[éĘ \ % æÕ Ē % æÕ Ē ! š “ “ 24 ¾ś ¾ś 3Q š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ėT¹ ’’ A k t s i a j a a k t s i a ü h i n g K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 x ø Ä Ō ą ģ ü
4 @
L X ` h p ä Aktsia ja aktsiaühing 1 kts Koit a j oit oit Normal j Koit l j 144 Microsoft Word 10.0 @ (Ńmć @ ŽhW LĖ@ t0ļQĖ % æÕ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 h p Ø ° ø
Ą ā ä Kodu j Ē ¾ś {
Aktsia ja aktsiaühing Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ž’’’“ µ ¶ · ø ¹ ŗ ž’’’¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē ž’’’é ź ė ģ ķ ī ļ ž’’’ń ņ ó ō õ ö ÷ ž’’’ż’’’ż’’’ū ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ēųQĖż D a t a
’’’’’’’’’’’’ ³ 1 T a b l e ’’’’ » ŲY W o r d D o c u m e n t ’’’’ .d S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ č D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ š C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q