Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ķ ļ ž’’’ ē č é ź ė ģ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@ šæ « bjbjĻ2Ļ2 "Ų X X ’’ ’’ ’’ X X X l 8 Ģ ` l Ļ 2 # # " *# *# *# ē' ē' ē' Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ $ ĪŠ R Ó L AĻ X ē' Å' " ē' ē' ē' AĻ *# *# VĻ kø kø kø ē' 8 *# X *# Ļ kø ē' Ļ kø < kø §ø Ŗ CČ | " 6 X »É *# ü" Ėēfš·Č ż_ D æČ Ļ lĻ 0 Ļ ŃČ ź lÓ ¤ D lÓ $ »É l l lÓ X »É ` ē' ē' kø ē' ē' ē' ē' ē' AĻ AĻ l l Ä 0 d Oø l l 0
Poliitiline psühholoogia.
07.02.91
Poliitiline psüüholoogia on noor, 60.aastate teadus, mis uurib kahe sfääri poliitika ja psüüholoogia vastastikulisi mõjusid.
Makrotasandil: poliitilisi nähtusi
klassi, partei, grupi ideoloogiat
terooriaid, konseptsioone, plaane, doktriine
filosoofilisi koolkondi.
Mikrotasandil: poliitilisi tegusid,- otsuseid, -käitumisi.
Psüüholoogia maailma nähtuste maailma võib jaotada 3 sfääri:
individuaalsed
grupilised
massinähtused
Psühholoogia
(Tabel)
Poliitika individuaalne grupid massid
Makrotasand poliitiline sotsialiseerumine 3 5
Mikrotasand otsuste vasruvõtmine 4 6
3 grupilised nähtused: meie traditsioonid, kollektivism, lääne-õilistamine.
4 grupi prevaleerimine, miks see ilmub, kuidas see toimub.
5 ühiskondlik arvamus ei kajasta poliitukute arvamusi.
6 otsuste kajastumine suurtel gruppidel. Hirm, paanika jne.
Näiteks reaktsioon Rõzkovi (NL peaministr 1990.a.) kõnele, mille järgi tekkis tühjus kaupluste lettidel.
Mis on poliitiuliste otsuste tegemisel otsustav?
Põhilised poliitilise psühholoogia ideed formuleeris Bacon. Näiteks: Teadmine on võim:
(Francis Bacon of Verulam 1561 1626.a., oli Inglise kuninga James I kantsler, kuid jäi 1621.a. altkäemaksu võtmise pärast oma ametist ilma. Tema peateosed on Novum Organum 1620 ja De dignitate et augmentis scientiarum 1923, Nova Atlantisest on säilunud vaid fragment.)
Gabriel Tarde (12.03.1843 13.05.1904), prantsuse sotsioloog, üks sotsiaalse psühholoogia kui teaduse rajajaid ja kui psühholoogilise suuna esindajaid, väitis, et iga poliitiline tegu on vastukaja (imitatsioon) endistele, juba tehtud poliitilistele otsustele. Noorem jäljendab vanemat, poeg isa, vaene rikast nii imiteeritakse ka revolutsioone ja mahajäänud rahvad jäljendavad enam arenenud rahvaid.
Vladimir Behterev väitis, et igasugune tegu(otsus) võetakse vastu nende tingimuste alusel, millises inimene asub. Kui minul läheb hästi ja ma ostsin maja, siis ma ka hääletan valitseva partei (võimu) poolt.
Bihevioristlik (ingl behavior, behaviour - käitumine) kool: O R (olukord reaktsioon) teadus käitumisest. Tundes situatsiooni võib ette ennustada käitumist ja vastupidi.
Koolkond-lähenemine: psühhoanalism freudism.
Selle aluseks on võetud ebateadvuslik, sekulaarne (kesklad. pikaajaline) energia kui liikumapanev jõud. Energiat hoitakse elanikonnas käitumisnormidega, just nagu kokkusurutult. 20.a.aastatel hakati psühhoanalüüsima elulugusid.
3)Kognitiivse psühholoogia kontseptsiooni koolkond: selles on põhiline isik mõtlev ja informatsiooni ümbertöötlev inimene. See tekkis 1923-30.a. Saksamaal.
Töötasu on sotsiaalne nähtus.
Me ei vali valimistel liidreid, vaid liidrid seavad rööpad nõnda, et neid valitaks.
Poliitiline psühholoogia on enim arenenud USA-s.
Mida teeb eesmärk vahenditega?
Õigustab? Õilistab? Valib?
***
Poliitilise psühholoogia põhilised probleemid. 08.02.91.L.
Poliitilise valiku psühholoogia.
Seda peab tundma ja tuleb arvestada, et saada valitud ning et sind toetaksid grupid ning üksiktoetajad. Selle oskuse-teadmise kasutamise tulemus ilmneb referendumitel ja valimistel.
Poliitiline sotsialiseerumine.
Kuidas kandidaat meeldib endale, sõbrale, kollektiivile seda on vaja arvestada otsustamisel. Silmas tuleb pidada ka soolist psühholoogiat. Naised on tavaliselt distliplineeritumad ja nad tuleb valima meelitada spetsiaalse programmi või mõne efektse punktiga. Vanemad inimesed eelistavad stabiilsemat programmi. Rahvuslikku koosseisu tuleb silmas pidada, arvestades nende kommete ja tavadega. Samuti peab olema salliv usklikesse ja püüda näida soosiv. Kasvatuslikest iseärasustest on olulisemad haridus, koolituse tase ja ideaalid. Vaadete väljakujunemise astet tuleb samuti arvestada. Vananedes muutuvad inimesed konservatiivsemaks, kuid nad jäävad mingil määral erinevatel põhjustel mõjutatavateks.
Otsuse vastuvõtmise psühholoogia.
Kuidas poliitikud võtavad vastu poliitilisi otsuseid? Poliitika on makronähtus ja suunatud suurtele hulkadele. Kasutada analüüsi tulemusi möödunud poliitilistest nähtustest enda julgustamiseks ja õppematerjaliks, et teha oma käike vigu kordamata ja arvestades muutunud asjaolusid.
Poliitika on seotud võimu saamise ja hoidmisega.
Poliitiline propaganda.
1.Leiti juba 1950.a., et raadio ja TV on head propaganda ja kontrapropaganda vahendid.
2. Juba 1950.a. avastati, et inimesed ei muuda kergelt oma vaateid ja igroneerisid neid saateid.
3.1970.a. tehti teledebatte, kuid järeldus tehti ikkagi oma südamega ja sümpaatia kasuks, kuid märgati, et oskusliku manipuleerimisel on võimalik mõnede arvamust natuke muuta. Iga Tv esinemine võib otseseid toetajaid vähendada, kuid seda juhtub tavaliselt kõigiga ja lõpuks võidab see, kes sai vähem miinuseid (meeldejäävaid ebaõnnestumisi).
4.Üldine passiivsus, mille puhul pannakse põhirõhk viimastele päevadele ja erisaadetele. Seal, kus ühiskond on ärritatud, ei tee viimasel hetkel tehtud rünnak midagi head ja muidu edukas vastaskandidaat muutub viimasel hetkel eriti vastumeelseks just ta vihkava käitumise tõttu.
Ühiskondlik arvamus.
Psühholoogid peavad programmi edukaks muutmiseks oma sõna ütlema.
Poliitiline indefikatsioon.
Valijad eelistavad tihti emotsionaalseid otsuseid. Lihtsalt meeldib või ei meeldi. Poolt ja vastu massipsühoos. Kasutatakse igasuguseid väliseid efekte, et end meeldejäävaks muuta.
Poliitilised konfliktid.
Tihti analüüsitakse toimunud sündmuste põhjuseid ja tagajärgi ja ei uuritagi konflikti lahendamise võimalusi, et sellest probleemist lõpuks lahti saada. Näit. Enne USA NL vaheliste lepingute sõlmimist modeleeriti läbirääkimiste käiku, et vältida tegelikel läbirääkimisel tekkida võivaid konflikte.
Poliitiline käitumine.
On seotud käitumisega, mis on mõjutatud poliitiku käitumisest, või üldse käitumist (boikott, streik, demonstratsioon).
Rahu psühholoogia.
Kuidas lahendada vastuolusid, vastuseisu rahulikul teel.
Demokraatia psühholoogia
Inglismaal arenes demokraatia kiiresti juba 17 saj. Peale. Albaania, Rumeenia, NL - kus see on veel teoreetiline, sest kardetakse opositsiooni.
Poliitiline psühholoogia. Kirjandus:
G. Uolles Tselovetseskaja natura v politike 1921.a.
G. Lazuell Psihologia i politika 1930.a. Selles on poliitikute elulugu ja tegevus ning kõike on käsitletud psüholoogiliste probleemide kaudu. Mis on oma elus ebaõnnestunud, seda tas püüab kompenseerida poliitilise tegevusega Eesmärgiks mingi tegevus, et leida lahendust.
Lein, Kak ljudi prihodjat politiku? 1959.a. Tõestas, et inimesed, kes teevad poliitikat on normaalsed aga olukorrad on erinevad ja need soosivad ise sobivaid poliitikuid (Nagu avanevad superlukud vaid õige võtmega.)
Konvers Priroda vskljadov ljudei. 1960.a. Milles väideti, et lihtsad inimesed saavad poliitikutest igaüks omamoodi aru ja mõõdavad kõike enda motiivide järgi. Alati teatud hulk inimesi ei mõista poliitikuid.
Lazarefeld i K Ljudskoi võbor. 1948.a. Näitas, et kuidas erinevad grupid lahkavad asja erinevalt. Iga kiht, klass oma motiividel.
Haiman Polititseskaja sotsializatsia 1959.a. Sellest, kuidas arenevad poliitilised vaated. Mis mõjutavad vaadete arengut. Näit. Kui vanemad on mingi kindla partei poolt, on ka kogu perekond suure tõenäosuse % samas leeris.
Käitumise VALEM:
B=F(P·E)
B inimese käitumine (behavior)
F funktsioon
P - isiksus (personility)
E keskond (environment)
Uurime inimest mõjutavaid faktoreid keskkonnas. Inimene, loodus, informatsioon, propaganda, moraal jne. jne. Sotsiaalne kultuurne keskkond. Psühholoogiline füsioloogiline faktor (isiklik elu, omadused).
Poliitilise psühholoogia meetodid. 14.02.91.L.
1.Meetod: Psühhobiograafia poliitikategelase eluloo psühholoogiline tundmaõppimine. Leiti, et poliitikud teevad poliitikas seda, mis elus on jäänud tegemata ja kompenseerib ebaedusid elus. Kuna ta midagi tegi ja mis oli selle teo taga, põhjus, katalüsaator, jne ? Nii loogikat kasutades on mingi tõenäolisusega näha tulevikus ta tegu, otsus, et hoiduda ise ekslikest otsustest. Millises keskkonnas viibis antud isik enne- ja kriitilise sündmuse ajal? Näiteks Zolzõnitsõn püüdis nii Stolõpini ebaedu seletada. See analüüs on subjektiivse maiguga ja sõltub hinnangu andja maitsest, kogemusest jne. See on loominguline ja köitev, mistõttu see meelitab asja nii käsitlema.
2.Meetod:Jälgimine terve mõistus + statistika. Teaduslik jälgimine, mis on ettevalmistatud ja organiseeritud. Näiteks kõõlus keegi mingi laevatatava kanali kaldal ja luges uudishimulikke.
On igasuguseid meetodeid. - osalusjälgimine, kus koos uuritavatega tegeletakse aktiivselt ja avalikult uurimistööga
varjatud jälgimine ilma jälgitava teadmiseta. Näiteks see uudishimulike lugemine.
3.Meetod. Küsitlus.
4.Meetod. Eksperiment. see on prestiizne, vajab head programmi ja seda on raske teostada. On tehtud eksperiment, et saada teada, milline on kõige meeldejäävam viis mingiks poliitiliseks reklaamiks. Selleks kasut ootamatut pööret, mis jääb meelde. Eriti mõjutab see neid, kes ei ole veel otsustanud või kahtlevad.
Poliitiline orjentatsioon.
Oluline on ikkagi see, mida isik teeb tegelikult! Reeglipäraselt vastab käitumine poliitilisele orjentatsioonile = see on objektile hinnangu andmise (tegutsemiseks) valmisolek ja see põhineb selle tundmisel ja ka emotsionaalse hinnangu andmises.
Valmisolek V
Emotsionaalne E
Ratsionaalne (kognitiivne) K
Näiteks USA-s tehti reklaami õllefirma kaudu. Kõik selle kliendid on sõbrad, nagu partei liikmed, iga sõber on poliitik ja see kes neid toetab, neid toetavad ka nemad. Vastasleeri firma kisab siis vastu, et selle õlle joojad on hädavaresed ja pole mõistlik nende sõber olla. Meie marki pruugivad targad ja edukad kliendid.
Või kandidaat, kes annab mingeid tõepäraseid ja võimetepiirseid lubadusi valijatele, võib võita juurde poolehoidu.
Näiteks: Lanspergis. V 1)tean mis teeb (tal on programm, tegevus) +
E 2)tean teda esinemistest jne ta on meeldiv +
K 3)Tean, et ta on õieti käitunud, kirjaoskaja +
Hääletan tema poolt.
Näiteks: Azerbaidzani esind. V ei tea programmi
E ei tea, ükskõik
K ju on asjalik +
Ei oska otsustada.
Rokeach jagas 1968.a.isikud tasemetele, mille alusel ta neid hindas.
3.väärtused (Valves) stabiilne arvamus, põhiprinsiip) püsivam.
2.orjentatsioon (Attitude) on mingis suunas selleks korraks mingi kogemus, valmis arvamus püsivam.
1.arvamus (Belief) uskumus mis on rajatud kainele mõistusele, kuid võib kiiresti muutuda.
Näiteks Nikolai II ja Wilhem sõdisid. Olid nad ju sõbrad ja sugulased?
Poliitikas on põhiline valimistel võita ja selleks tuleb oma plaan lasta läbi kontrolli, et kas see üldse saab 3. tasemeni küündida.? Mõnikord otsustab juba esimene tase kui kaks kõrgemat (A ja V)on lähedased.
Raamat: V.A. Jadov. Samoregulatsia i prognozirovanie sotsialnovo povedenie litsnosti.
Poliitilise orjentatsiooni formeerimine ja muutmine.
Kuidas maailm muudab inimest? 15.02.91.L.
Polititseskaja ustanovka i obseje mnenie sbornik 1982.a
Reaalne politika enamus inimesi ei puuduta ja kui puutubki, siis mitte argipäeva tasemel. Suur osa inimestest ei oma poliitilist seisukohta, kuid on võimalik nende vaateid mõjutada ja formeerida, kasutades psühholooge ja poliitikuid.
Poliitilise orjentatsiooni muutmine.
Püramiid:
Arvamus III kellestki, millestki
Orjentatsioon II suhtumine parteidesse, inimestesse, olukorda
Väärtused I usk, printsipiaalsus ine.
Inimene püüab säilitada seda püramiidi. Selle muutmiseks on vajalik psühholoogiline propaganda, et kõigutada inimese vaadete fundamenti, tema printsiipe. Sellele mõjuvad sügavad psühholoogilised vapustused.
On kaks teed: - kestev pikaajaline propaganda
- ootamatu vapustus, staatuse muutmine.
On kaks orjentatsiooni muutmise teooriat: - I Balansi teooria
II Dissonansi teooria.
F. Haider Avaldas 1945 1958.a. välja kaks tööd balantsi teooriast.
Püramiid: Tipus üleval O, paremal haaral + , paremas nurgas X, alusel+, vasakul nurgal P ja vasakul haaral+. Kus: P persoon, isiksus
O ja X uurimisobjektid, mille suhtes omab isik oma arvamust. Plusmärgid positiivne suhtumine peab olema transitiivne.
Kui minu sõber on hindade kolmekordse tõusu poolt, siis ka mina olen selle poolt või vastupidi. Kui aga sõbra arvamus läheb minu arvamusest lahku, siis see süsteem muutub tasakaalust väljaviiduks.
Kõik psühholoogia seadused on iseloomult oletuslikud, sest inimene on ettearvamatu.
Haider lõi teooria sotsiaalsest tellimusest lähtudes, et töötada välja propaganda printsiipe. Kommenteerija on koduperenaiste hulgas autoriteetne. Ta peab esinema õhtupoolikul, siis kui viimased on toimetustest vabad.
Teooria puuduseks - see ei arvesta seda, et mõjutavaid faktoreid on rohkem kui kaks (nn. balantsi teooria) ja et ei ole teada kuidas mõõta nende faktorite mõjujõudu.
Dissonantsi teooria.
L. Festinger 1959.a. See on ehitatud üles tervet mõistust arvestades ja järgi proovitud eksperimentidega.
Inimene otsib alati oma mõttete ja tegude kooskõla (õigustab käitumist). Tegu vastab orjentatsioonile, siis on konsonansi seisund. Dissonantsi puhul on ebakooskõla seisund. Ma pooldan seda inimest, kuid naine jätab mind koju. Dissonants. Mina põrutasin ukse kinni ja tegin kahekordse dissonansi. Nii tekivadki stressid. Ärge sundige inimesi halbu asju tegema, ta hakkab neid õigustama teisse halva suhtumisega. See on lumepalli efekt. Inimesed elavad alatises dissonantsi seisundis.
Dissonansist väljumise viisid.
1.Teha nii, et tegu vastaks soovile.
2.Ärge võtke informatsiooni vastu, isolerige see.
3.Vähendage vasturääkiva informatsiooni osatähtsust.
4. Ärge alahinnake oma teo tähendust. (Ja mis siis?).
***
Auditoorne Nr1. 18.02.91.L.
Teema: Poliitiline psühholoogia kui õppeaine.
1.Poliitiline psühholoogia? Kus on vaja selliseid teadmisi? Millisel määral on võimalik kasutada psüholoogilisi teooriaid ajaloo, jooksva poliitika ja poliitilise prognoosi seletamiseks ja analüüsimiseks? Kas see on: isiksus või sotsiaalsed tingimused?
2.Sotsio-kultuurne ja biosotsiaalne lähenemine kaasaegses poliitilises psühholoogias. Kas bioloogilised, geneetilised faktorid mõjutada poliitikat ja ühiskonna elu sotsiaalset sfääri? Kas võib väita ühiskonna, isiksuse valmisolekust või ebaküpsusest teatud poliitiliste ja sotsiaalsete instituutide suhtes?
3.Valiku psüholoogia: Miilised faktorid teie arvates
a)enamjaolt, või
b)vahest mõjutavad valijate hääletamise motiive?
4.Poliitiline sotsialiseerimine: Mis Teie arvates mõjutab kõige rohkem inimese poliitiliste vaadete väljakujunemist: perekond, kool, eakaaslased, juhuslikud asjaolud, miski veel?
5.Poliitilised veendumused. Kas tavalised inimesed mõistavad poliitikat? Kas on võimalik muuta inimesel juba väljakujunenud poliitilisi vaateid?
6.Poliitiline käitumine.Mida ta saate rääkida poliitilistest liidritest, poliitilistest rollidest, normidest ja traditsioonidest?
7.Poliitiline propaganda ja ühiskondlik arvamus. Millistel juhtudel ja millal võib poliitiline eesmärk õigustada propagandistlikke mõjutusvahendeid? Objektiivsuse psühholoogilised kriteeriumid? Millisel määral on, teie arvates, poliitikutel hädavajalik arvestada ühiskondliku arvamusega?
Kirjandus:
Ivanov.V. Polititseskaja psihologia.M. Filosofskoe obsestvo SSSR, 1990.g.
Psihologia slovar. M. Politizdat, 1990.g. str.281-282, 174, 190, 193, 202, 231, 238, 246, 249, 276, 279, 317, 346, 373, 384, 405, 420, 442.
1.Punkti juurde:
Parõgin B.D. Sotsialnaja psihologia kak nauka.Lenizdat.1967, str. 207-219/ Psihologia polititseskoi zizni.
Porsnev B.F.Sotsialnaja psihologia i istoria. M. Nauka, 1979, gl I /Leninskaja nauka revoljutsii i sotsialnaja psihologia Teoretitseskaja ja prikladnaja sotsialnaja psihologia.M. Mõsl 1988. gr. 9, 15.
Talobanov V.V. Pedagogika i psihologia b praktike partiinoi rabotõ.Lenizdat. 1984, gr I
2.punkti juurde:
Bazenov N.N. Psihologia i politika. M., 1906.
Behterev V.M. Kollektivnaja refleksologia. Petrograd, 1921.g.
Lebon G. Psihologia narodov i mass. SPb. 1896
Lebon G.Psihologia sotsialisma. SPb, 1908.
Tard.Z. Zakonõ podrazania. SPb 1892.
Tard.G.Otrõvki is istoorii budusevo. M.,1906.
Ten.I. Proishozdenie sovremennõi Frantsii. SPb 1907.T.T.1-5.
3.punktile:
Obsestvennõi võbor.Peremenõ v sotsialnoi psihologii b zerkale obsestvenno-polititseskih diskussii.1989.g. Kommunist, 1989.g. Nr.12.
4.punktile:
Kon. I.S. Postojantsvo litsnosti: mif ili realnost? M., 1987, str.164-167.
Porsnev B.F.Sotsialnaja psihologia i istoria. M. Nauka, 1979,gl.III Obsnost i individ.
Rober Z.A., Tilman F. Psihologia individa i gruppõ. M., Progress, 1988.g.
etopal E.B. Litsnost i politika. M., Mõsl, 1988.g.
Sdravomõslov A.G. Potrebnosti. Interesõ. Tsennosti. M., Politizdat, 1986.g.
Grusin B.A. Massovoe sosnanie. M., 1987.g.
Kon I.S. Psihologia sotsialnoi informatsii Kommunist 1988.Nr.1.
Kotubei B.I. Psihologitseskie i sotsialnõe aspektõ totalnovo raventstva. Polititseskaja Zizn t.10, 16., 1989.g.
Psihologitseskie aspektõ novogo polititseskogo mõslenia. Materjalõ kruglogo stola . Psihologitseskii zurnal. 1990 Nr.1.
Parõgin.B. D.Obsestvennoe nastroenie. Lenizdat, 1966.g.
Pisulin N.P. Polititseskoe liderstvo: obsestvennoe mnenie o protsessah i institutah. Sotsialno-polititseskie nauki 1990 Nr.5.
Sigele S. Prestupnaja tolpa SPb. 1896.
Tard.G. Sotsialnõe etjudõ g. Tarda. SPb. 1902.
Ten. I. Napoleon Bonapart M. 1912.
Voitasik (Leslav) Psihologia pol. propagandõ per.iz polsk. M. Progress 1981
Nadirasvili .A. Psihologia propagandõ. Tbilisi, 1978.g.
Roin S.K. Psihologia i zurnalistika M. 1989.
Teoretitseskaja i prikladnaja sotsialnaja psihologia. M. Mõsl. 1988. gl.12.
erkovin J.A.Psihologitseskie problemõ massovõh informatsioonõh protsessov.M. Mõsl, 1973, vvedenie.
Gorokov M.K. Obsestvennoe mnenie. M. Mõsl 1988.
Penkov E.M. Sotsialnõe nõrmõ regulatorõ povedenija litsnosti. Nekatorõe voprosõ metodologii i teorii. M. Mõsl. 1972.
Plahov V.D. Traditsi i obsestvo. Opõt filosofsko-sotsiologitseskogo isledovanija. M. Mõsl, 1982, tsast 2. gl. I.
***
Audit.18.02.91. 2gruppi koos.
Uus lektor. Rääkis eluloo. Ülikool Hertzen. Komsomoli sekr. õp. koreorgaafiat. Suunati tööle 14-19.a. kolooniasse. Seal oli pidevalt 2/3 jooksus. Töötas seal 4 aastat. Õppuritest 250 lõpetas, 8 tulid teisele ringile. Seal oli oma moraal. Karm kord. Ta hüüdnimi oli KK (Keskkomitee). Kogu ta pere oli valve all ja palju tuttavaid kurjategijate maailmas. Ta on veel linna allilmas tuntud. Nii et ei ole mingi raskus poole tunni jooksul Smolnõi kaitseks 800 hinge koguda. Rääkis mingist bandest ja selle juhist. Kindrali poeg. Pani end protestiks põlema. Viidi Magadani laagrisse. Seal oma sisestruktuur. Päästis kohaliku bossi ja valiti vargaks seaduses. Sellest sai minna erru peale laagrit. Läks tööle lastekodusse. Kui oli olnud aasta parteis, sai Kirovi RK instruktoriks. Siis A Nauk. Edasi Suslovi juurest läbi, traditsiooni järgi. (Dokumendid olid varastatud ja otsteta). Siis arutati asja ja lõpuks anti selline iseloomustus, et paras vangi panna (töölt vallandati ja karistati miskit viisi) Läks siis kaugõppesse õppima (tegi varem eksamid) Hiljem kulutuuri asetäitja sai palju kultuuri arendatud. Tõi ballitantsud legaalsesse seisu, õpetati sel alal välja 2000 balletmeistrit.Teda olevat nimetatud Lääne-Euroopa kodanliku tantsu maaletoojaks ja linna häbistajaks. Nüüd teevad konkursid ilmas ilma.(klassikaline peotants) 1971.a. tahtis minna pedagoogilisele teaduslikule tööle. Sai tööle siia kooli. 1973. dissertatsioon ja 1983 doktoritöö Psihologia partiinoi rabotõ. Parteiga problemaatilised suhted. Oli kaks korda vaibale kutsutud, nõuti aru. Ootas oma teooria kohta küsimusi aga küsiti muud. Teadusse ei tohi poliitikat lasta. Meie kursus on ainulaadne, sest mujal koolides on teisiti.
***
Mis on poliitiline psühholoogia? Kas see on teadus?. Kus kasutada?
Näide: Kui omale kaadreid valida, siis tuleks tööle võtta hoopis need, kes on valijatest kompetentsemad, et oleks arengut. Enda rolli näen selles, et saan kõiki omavahel siduda ja mis kuhu liigub ja miks, sest ei ole seotud ühegi kitsa erialaga ja on olemas oma ettekujutus, mida kontrollivad targemad ja kuhu nad lähevad on parem tagantpoolt vaadata, sest sealt on paremini näha kuhu kedagi miski tõmbab ja saab siis nende liikumist ohjata. Olles politoloog-tehnoloog saab asja sisu mõista ja asjade edenemiseks rajamärke ette seada, kui veel juhtimine veel üle jõu käib, siis niipalju peaks asja kugu ette nägema, et end jalge alla ei laseks sõkkuda. Kuidas teooriast saadud teadmisi praktikas kasutada? Mida on vaja osata? Omandada juhtimise tehnoloogiat, poliitilisi protsesse (etteantud) kindla tulemuse saamiseks. Protsesside ajalist järjestust tundma õppida. Selleks tunda meetodeid sotsioloogilist uuringut (ankeet, küsitlus jne.). Sotsiaalse psühhologia tehnoloogia -operatsioonide ja protseduuride kogum süstemaatilise organiseerimise ja selle teostamiseks ning grupi mõjutamiseks efektivsete meetodite kasutamist.
Näit. Saadikukandidatide poliitiliseks eluks ettevalmistamine. Õpetada suhtlemiskunsti, et auditoorium teda usuks, kuulaks ja mõistaks. Selleks oleks hea luua viie liikmelised grupid. Psühholoog selgitab tegutsemise põhimõtted ja annab kohe ettekande ettevalmistamise ning esitamise ülesande. Selles grupis nad võistlevad omavahel ja salajasel hääletamisel valitakse parim. Nii kogutakse mitmete gruppide parimad ja nad võistlevad omavahel. Viimasel juhul on kohal ka iga liidri (toetus) grupp, kes toetab oma esindajat ja häirib konkurentide esinemist. Siit toetuse tunde ja toetuse organiseerimise arendamise kogemuse alge. Alguses oli kõigil üks eesmärk. Kõik teadsid, et ainult üks jõuab sihile ja võitlustuhinas kipub see ununema, et kõikidel oli sama siht. Igaüks püüdis sellele oma tugevaid külgi kasutades jõuda, unustades nõrga haavatava seljataguse. Teha üheskoos kõige perspektiivikamale tegevusprogramm, iseloomustus, elulugu, nii, et ta oleks konkutentsivõimeline. (Enesetudvustus on mugav ja universalne vahend).Konkurendid teadsid teiste programme ja igaüks lahendas ülesande erinevalt, lähtudes rollist, et saada teada konkurendi mõttelaadi, viisi ja moraali, et oleks vastus varnast võtta. Ka see, et kuidadas saaks teiste programmidest kasulikku omastada või vähemalt nende teisi külgi kiita, et näida nende ideede pooldajana, lootes sellega osa kõikuvatest kuulajatest enda suhtes vähemalt neutraalsemaks muuta. Leid võti inimese hinge! On mitmeid tehnoloogiaid:
Esilekutsuvad tehnoloogiad. Subjektide sihitud funktsioon, objektidele sihitud funktsioon.
Tehnoloogia.1)Püliitilise psüholoogilise situatsiooni analüüs ja programeerimine.(Jälgitakse arvamuste muutumist)
2)Otsuse väljatöötamine ja vastuvõtmine (sinektika olukorra läbimängimine, ajurünnakut jne.)
3)Juhtiv mõju poliitilisele protsessile, vaadetele, traditsioonide kujundamine jne.
Eesmärk omab süsteemi formeerivat faktorit. Kui midagi püüad, siis otsid vastavalt sihile ja leiad vahendeid sellele jõudmiseks ja teostamiseks.
3.tund. Poliitilise otsuse psühholoogia.
1.Poliitilise lahenduse tundmaõppimise psühholoogiliste lähenemiste analüüs.
a)biheviorism (olukord-käitumine)
b)psühhoanalüütiline orjentatsioon
c)välja teooria
d)eksistensiaalne lähenemine
e)marksistlik orjentatsioon.
2.Poliitilise otsuse psühholoogiline analüüs.
a)situatsiooni psühholoogiline analüüs.
b)otsust vastuvõtva subjekti psühholoogiline analüüs.
c)vastuvõetud otsuste tagajärgede psühholoogiline analüüs.
***
Ülikooli staatus 1490 aineid. Nr.0203 sotsioloog Nr. 0204 psüholoog.
***
Sissejuhatus, mõtlemiseks. 04.03.91.L.
Ajalugu.
Inimene ja loodus oli kunagi üks. Kuid tasapisi ta eraldus sellest vaimse progressi abil. Ta hakkas mõtlema ja elu mõtet otsima. Tekkis teater ja kirjandus. Hiljem massimeedia. Teadlased, kes uurivad ühiskonna arengut, loovad mudeli ja püüavad siis seda tõenditega tõestada, kuigi asjad ei pruugi olla nii, vaid on eksiteel. Ta loodab ja usub miskit. Inimene tegi seda, mida loodus teha andis. Kuid inimene tahtis ise miskit teha, ootamata ära soodsat kliimat. Ta tahtis ka ühiskonda muuta. Tekkisid ja lagunesid ühiskonnad ja riigid. Kas viimaseid muutsid üksikisikud või massid? Inimene püüdis kedagi valitseda ja ka ennast. Ühed (marksistid) püüdsid inimest vabastada tööriista (sh ka raha) orjusest. Sama moodi on inimesed püüdnud kogu aeg oma ühiskonda korrastada-parandada. Mõtlesid välja seadusi, et panna inimesed raamidesse ja kontrolli alla. Kõik seadused on inimeste poolt vormistatud. Inimesed püüavad käituda (teesklevad, et käituvad) oma seaduste järgi. Need, kes ei taha kaasa mängida, neid püütakse sundida. Igaüks on isiksus ja ühtesid samu reegleid mõistetakse erinevalt. Järjest olulisemaks muutub sõnade tähendus ja mõistete kasutamine. Üks ja sama mõiste saab omada vastastikust mõistmist, kõik on suhteline. Näiteks dissident. Ühed ajavad ta enda juurest eemale, teised toetavad teda. Või medali või ordeni väljateenimine. Paljudel jääb see saamata seepärast, et tema ülemad ei oska asju ajada. (Potjomkin ei pidanud sellist ergutusviisi oluliseks. Suvoorov kasutas seda äramärkimise viisi agaralt). Inimene sünnib ja elab olemasolevas maailmas, kus enamus nähtusio ja asju on temast eakamad ning tal on jõudu vaid väikeste muudatuste tegemiseks. Enamus tingimustest suruvad ta alla, sest kuhu sul nende eest on ka pageda? Selleks et midagi teha, peab olema mingi plaan. Selle elluviimise juures selguvad tihti plaani puudused, kuid ikkagi peab selles olema miski mida veel looduses ei eksisteeri. Ideaal on vaid teoreetiline. Kui aga plaan ideaal valmis-saavutatud, siis püütakse seda kohe muutma hakata, sest saavutatu ei ole enam plaan-ideaal. Saavutatu muutub piduriks. Nii parandatakse ja täiendatakse lõpmatuseni. Kuna aga ruum ja aeg on suhteliselt piiramatud, siis mänguruumi jätkub.
Näide diktaatorist, kes oli üle 40 aasta võimul olnud. Naaberriigi valitseja tundis tema hea käekäigu vastu huvi. Diktaator viis külalise nisupõllu äärde ja seal jalutades lõi mõõgaga mõne teistest viljapeadest ülekasvanud pea maha. Kuid kunagi kasvab vili üle pea ja siis on jaks otsas.
Lektori 3 tunnise loengu konspekt oli 10 rida pikk.
Mida ütleb ajalugu?
Näiteks A. Nevski. Mis on temast teada? Kas veel saab midagi täpsustada? Alguses, kui ta sai tuntuks, 20 aastaselt, olid suured võidud. Ta elas 40 aastaseks, kuid mis ta need 20 aastat tegi, ei ole teada. Miks ei ole teada? Oli juba siis teada, kuid see polnud ilus kõrvadele. Teised kõrvalseisjad mäletavad. Sel ajal möllas ringi mongol. Kuid sellegi poolest peeti põhilised lahingud omavahel. Sama usku inimesed sõdisid teineteisega. Rooma paavst püüdis Euroopas oma korda maksma panna. Tema käepikenduseks olid küll rootslased, küll sakslased. Nad käisid venelasi korrale (ühte usku ja üksmeelele) kutsumas. Viimased ei võtnud korra toojaid soola leivaga vastu. A. Nevski püüdis sel ajal sõna ja teoga üksmeelt leida, kuid see üritus ei edenenud. Tatarlased peremehetsesid. Vägivald oli tavaline, nagu ka mõrvad, kuid ka pulmadega tehti poliitikat. Tatarlased soovisid sisse viia plaanimajandust, et saaks võtta stabiilseid makse. Selleks tuli võtta arvele (kapitalid) varad.. See venelastele ei meeldinud. Novgorodiga mindi tülli ja sinna lugejaid ei lastud. Linnas oli demokraatlik kord. Siis sekkus vahele tsaar, kes toetas tatarlasi. Novgorod pidi järeleandmisi tegema, kuid tatarlasi linna elama ei lubanud. Tasapisi tatarlased assimileerusid. Venelane kosus, kuid sellest kõvasti ei räägitud, et mitte kadedust tekitada. Märgati, et Nevski käitus poliitikuna, kes mõistis, et Läänega võib võidelda, kuid Idaga peab rahus läbi saama. Seda joont on senini peetud. Venemaa reaalne poliitika on olnud verine ja ebaeetiliste kompromisside rohke. Aga nii on ja selline tuleb ka tulevik. Alati saab end õigustada ja öelda, et antud olukorras ei saanud teisiti toimida. Tagantjärgi on kõik targad! Eks ka meie aega nimetata tulevikus vägivaldseks ja segaduste rohkeks.
Näiteks Stolõpin ja tema reformid. Ka temast pole selget teavet. Teda on käsitletud nii ühest kui teisest küljest, kuid terviklik pilt on tulnud vastuoluline. Sel ajal olid mõisnikud (suurmaapidajad), väikekodanlus alles tekkimas ja demokraatiast oli asi kaugel. Kes polnud rahul saadeti ääremaid harima. Rahvad aeti vägisi segamini (venestamine). Venelased ju endalt maad ära võtta ei saanud. Tööliste elu parandati igasuguste reformidega (tööpäev, puhkus, palk jne). See kõik oli teistes riikides juba varem ellu viidud. Lääne ühiskond oli ühtseks sulandunud ja kapitaliseerumise protsess edenes enamvähem ühtlaselt ja oli kontrolli all. Venemaal tõid kiired muutused kaasa vaid suuri segadusi ja rahutusi. Tihti tundus koratus korrast parem olevat. Arvati, et kui vanaviisi oli valesti, siis tuleb teha eelmisele vastupidiselt. Nii pooliku haridusega bolsevikud said päranduseks segased olud, mille selgitamiseks puudus teadmine. Unistused olid ahvatlevad. Inimesed olid saanud ootamatult poliitikuteks, omamata koolitust ja praktikat. Peale tsaaririigi kadumist segadus. Olid valged ja punased. Esimestel olid ideaalid ja reaalsusetaju, teistel vaid eesmärgid ja ei mingeid vahendeid nende elluviimiseks. Sõda. Talumees ja tööline oli sinelis. Neist tekkis mingi kolmas jõud. Formaalselt vabariik. Algas diktatuur. Stolõpini reformid lõpetati 1937.a., mil kõik oli kollektiviseeritud. St. Kõik oli nii, nagu enne reforme. Arvati, et Prantsuse rev oli eeskujuks sobiv. Nii järgnes terror terrorile.
Lektor oli pimesoole opil. Sellest vaheaeg.
15.03.91.
Poliitiline sotsialiseerumine.
Ps uurib inimeste poolt sots väärtuste, teadmiste ja käitumismudelite omandamist. Kas seda käitumismudelit mõjutab lähi- või kaugem ümbrus? Info vaadete levik ja kättesaadavus? Kas inimene ise on muutunud füüsiliselt ja vaimselt? Viimase 20 -25 tuhande aasta jooksul? Eriti ei ole, sest inimene on looduse poolt konservatiivne. Nagu igal asjal on ka poliitilises sotsialiseerumises äärealad ja keskus. Igasugune muutumine saab ergutust äärealadelt, kus välismõju kõige suurema ja kust püütakse sissepoole sooja tungida. Püüti keskkonda muuta luua sotsialismi ja koos sellega inimese elu kvaliteeti. Iga laps satub keskkonda ja teda hakkab mõjutama lähim ümbrus, milline hakkab kohe ta maailmavaadet mõjutama. Kas koolis saab ja peab tema vaateid ümber formeerima hakkama? Kas tuleb alustada jauba 3 -7.a lastega? Freudi arvates on see periood väga oluline. Seda on palju uuritud. Näiteks uuriti Hitleri lapsepõlve ja karjääri ning tõmmati paraleelid. Ta sõprade kirjelduste järgi on tehtud kindlaks ta varase nooruse kombed, käitumine, jonn, tujud, kapriisid jne. jne. Uuriti ta haridusteed (õppeprogramme) lisaks. Üldiselt arvatakse , et kõik eelpool nimetatu individualiseerib isiku. Arvatakse, et hilisematel sündmustel on samuti olulisi mõjusid. Mõjuriteks on ka inimesed ja isiku individuaalsed omadused (eeldused, vastuvõtlikkus). Ühesuguste keskmiste (tavaliste) omadustega isikud võivad sellegi poolest olla erinevate poliitiliste vaadetega. On selgitatud välja neli sõltumatut algprobleemi, millised kujundavad isikut.
1)Kuidas antakse poliitilisi väärtusi edasi põlvkonnalt põlvkonnale? Kas seda edastatakse, või ei ole järjepidevust, või on hoopis vastandlikud vaated või igal omad huvid? Feodaalsel ajal oli traditsioonidel kindel suhteliselt stabiilne koht (suletud süsteemides automaatne). Kõik oli omavahel seotud, seadused kombed, mood, traditsioonid, kohused (valikuvõimalused olid piiratud).
2)Individuaalne areng? Millised perioodid on? Kasutatakse klassikalist psühholoogia kvalifikatsiooni: sünnist- surmani. Need perioodid võib jagada osadeks. Näiteks: 0-3a., mis on aeg, mil areneb välja mõistete aparaat.
0-3 ja 7-11 14 18 30 40
I II III IV V periood
Lastele on vaja varakult selgitada mõistete (lipp, president, kunst, jne.) tähendust, et oleks üldiselt ühene mõistetavus. Need mõisted täituvad aja jooksul lisa infoga ja ilmnevad neid eraldavad jooned. Nii tehakse mõistetel vahet ja avardub teadmiste tase (seoses lugemisoskuse omandamisega kasvab hüppeliselt kogemus väärtustest). Peale selle nähakse asju ja probleeme teise nurga alt. Mõistetakse teo ohte, valu, rõõmu, raskusi ja ebameeldivat mälestust. Kui lastele oli lippudest räägitud, siis päriti neilt hiljem riigi hümni sõnade teadmise ja mõistmise kohta. Selgus, et nad õpivad mehhaaniliselt, sisule mõtlemata. Vanemaks saades nad muutuvad ja tekivad uued käitumisviisid ning eneseväljenduse viisi väljakujunemine ja avaldamine. Leitakse, et ollakse inetu, nõrk, rumal, paks jne. Käitutakse nõnda, et sellise käitumisviisi tõelist põhjust on raske avastada. Siis on vaja jälgida emotsionaalset külge, olles ise liberaalsem ja sallivam, püüdes võimalust mööda isikut suunata. Veelgi vanemaks saades erinevad muutused elus ja käitumises veelgi. Kas ned on bioloogilised motiivid? Naistel on meestel erinevad motiivid. Naistel ei ole ükskõik, kelle last kasvatada. Nii on ka poliitilises elus. Naine ootab endale parajat sobivat momenti, kuid sellise stiiliga on raske poliitikat teha, sest see nõuab palju aega (kannatust). Mehed muudavad end kiiremini, samuti nad eksivad seetõttu rohkem nii elus kui ka poliitikas.
Njukom tegi USA-s 30 a. kestel ühes koledzis uuringuid. Kasutas ankeete. Ta jõudis järeldusele, et perekond on tähtis mõjutaja kuid kõige määravam on 20 eluaasta ja see kollektiiv, milles antud isik sel hetkel viibib, töötab, õpib, teenib jne. ja sel perioodil saadud kommetest enamik jääb eluks ajaks külge. Nii järgiti ka perekonna traditsioone, milliseid oli juba 70 a. järgitud, järgiti ka 80% jälgitavates peredes. Arvatavasti selle pärast, et neid oli juba ammu tähtsaks peetud ja jäljendamist kiideti heaks ning soositi. Nii on linnarajoonides, kus pika aja jooksul on mingi stiil juurdunud, seda raske ära muuta või kaotada. Kus traditsioonid on ajutisemad ja kuskilt kampaaniate korras sisse viidud, on need kergelt asendatavad ja nende traditsiooniks muutmise üle ei muretseta. Kuna sel juhul on ka info üldisem ja uute kommete valik väiksem .Kui massimeedia juhtfiguuridele (omanikele) miski ei meeldi, siis sellest lihtsalt juttu ei tehta ja kui tehakse, siis väga piiratud tiraaziga väljaannetes. Samuti ei räägita ebameeldiatest nähtustest, nagu neid ei oleks olemas, või on nad ebaolulised. Ebameeldiva info ignoreerimine.
Sotsialismi allikad.
Mis mõjuvad meie maailmavaatele?
Perekond? Eakaaslased? Kutsekaaslased? Massimeedia? Referent grupp? Sündmused?
Maailmavaadete karneval - (ebaedukad) ütlevad, et elus on igasuguseid kombeid ja traditsioone. Mingi tsirkus ja lollus. Üks eputamine ja mõtetu värk. Kõik on maailmas petlik.
Mõistmise mehhanism: psühholoogiline mehhanism, sotsialiseerumine.
29.03.91.L
1.Identifikatsioon: - jäljendamine
- sümpaatia
- empaatia
2.Sisendus
3.Veenmine.
Näiteks: Meie Nemad (NSVL USA)
Valge Must
Suur Väike
Seksuaalsed motiivid (vägistajaga)
Karikatuurne vorm (alandamiseks)
Komöödiliste tegelaste kaudu.
Propakanda kujundite abil, sisaldab rahvuslikke , ajaloolisi jne. momente.
Kuidas argumenteeritakse?
Mõju inimese arengule, eriti mõjutamine lapseeast peale.
05.04.91.L.
Praktiline mäng. 6 vabatahtlikku. 4 poisi 2 tüdrukut. Neil tuli end kujutada 9-kl õpilaste lastevanemateks. Koosoleku juhataja rääkis, et tema tütar oli kellegi pool kodus näinud keelatud raamatut (mingi parteivastane jne.). Too oli siis küsinud sõbra isalt, et mida see raamat sisaldab, et ta ära keelati?! Isa oli siis seletanud, et see iseloomustab fasismi ja loetleb selle viis tunnust:
1.üheparteisüsteem, sallimatus
2.totaalne tööstus ja monopolism riigis
3.Totaalne suhe rahvasse (genotsiid, laagrid)
4.On olemas suur juht, ideoloog, ideaal jne. , diktaator
5.Rahva massiline entusiasm ja üksmeel valimistel jne.
Tütar oli terane ja nentis, et NSVL on siis täitsa fasistlik! Me olime seda ka koolis arutanud, oli viimane lausele lisanud. Mis siis selle peale öelda? Kas rääkida lastevanematega? Kes peaks lastega ja vanematega rääkima? Ajaloolane? Poliitik? Õpetaja? Andke nõu. Mida teha?
1.vastaja seletas, et nendel rassi, meil klassivahe. 2.Nendel rahvus, meil internatsionalism. (Vaja on piirata tegevust)
3.Aga kuidas nad (lapsed koolis) raamatut mõistsid? Arutada dialoogi vormis?!
Koosoleku juhataja: Arvan, et nad on juba mingile seisukohale jõudnud.
1.Küsimus. Kas minna nendega kohtuma?
Mis on fasism? Kui me seda vaatleme kui reziimi, on üks lugu. Vaja selgitada välja põhjused, miks sellest sai kuriteo sümbol. (fasism-stalinism).
2.Näiteid fasismi vastu võitlemisest, kuid kas ka stalinismi vastase võitluse näiteid on?
3.Selgitada vahesid ja rõhutada tuleviku arengu perspektiive.
4.Mis juhtus endiste fasistlike riikidega? (stalinistliku reziimi riikidega)
5.(tüdruk) Rõhutada kahepoolset tasakaalukat lähenemist.
6.Kuna stalinismi vastast võitlust ei olnud, siis rääkida selle liialdustest.
Teine seletas, et:
1.Oli karismaatiline juht, kes ühendas ühiskonna ja kui juht ei rahulda rahvast, siis tõugatakse ta troonilt. (Ühiskonna huvid= juht) Demokraatia selles ühiskonnas. (Meil kanatamatus, sallimatus. Ei olda kriitikaga, , eriti avaliku opositsiooniga harjunud).
2.Tuleb tunnistada sarnasuse olemasolu, kuid pöörata tähelepanu erinevustele.
Kolmas seletas, et:
1.Vaja neid tagasi hoida. Ei ole vaja neid mõisteid tänapäeva tuua. Vaja on asja seletada, selle aja kontekstis, milles toonased sündmused toimusid. (Saksamaal, Venemaal). Leida nende nahtuste seletamiseks nende tekkimise põhjused, juured.
1.Mis eesmärgil loodi? Kas eesmärk õilistab vahendid? Kes on klassis formaalsed ja mitteformaalsed eestvedajad? Kes neist võivad vestlust mõjutada ja millises suunas?
Neljas seletas, et: On vaja rääkida ühekaupa. Hiljem aga rääkida kõigiga koos. Olla valmis selleks, et jäädakse eriarvamusele. Kas klassikaaslased teavad üksteise perekondade ajalugu, saatust? Milline elulugu konkreetsete laste vanematel on?
2. Milliste tegude eest kellegi vanemaid on autasustatud või karistatud? Miks nende elukäik oli selline nagu see on? Kas seda on arutatud? Kes sõdis, langes, langes vangi, valvas vange, jooksis metsa? ((Samal ajal (1991) värbas Leningradi sõjakomisariaat kroonu tavapärasest plaanipärasest hulgast umbes 25% poisse, teised viilisid erinevatel viisidel kõrvale)).
3. Kes kellega sõdis. Kes keda toetas? Miks? Millal?
4.Kasutada probleemi põhjust vaid sissejuhatavaks sõnaks.
5. Kutsuda raamatu omanik seletusi andma.
Koosoleku juhataja: Kas meil oli fasism? Proovige tõestada, et ned olid erinevad süsteemid. Arvan, et lapsed lugesid tähelepanelikult ja neil jäi miskit segaseks ja et nad tahavad täiendavat informatsiooni. Kas tänapäeval on kuskil midagi sarnast kehtimas? (Põhja Korea?). Mida arvavad sellest liidrid. Kas eliit = liidriga? Kas liidrid annavad mõistest erapooletu seletuse?
Võrrelda geopoliitilisi tingimusi. (Tuleviku plaane?)
1.Keda hävitati? Miks?
2.Kas Weimari Vabariik soodustas fasismi teket? Kas rahvas toetas uut korda?
3. Kas Venemaa soovis kasvada teiste riikide arvel?
4.Kes oli sisevaenlaseks Saksamaal? Venemaal? Kas vaenlane oli olemas?
Mängu juht tänas meid, et olime kaasa löönud-mõelnud. Küsis, et millised olid tema kui kohtuniku puudujäägid? Millega ei oldud nõus?
Orlov küsis siis saalist, et kas ei võik siis neile viiele punktile lisada kuuenda, milline tõmbaks neile eraldusjoone? Juhataja ütles, et:
Selleks oleks rassiüleoleku printsiip. Teistes punktides on kokkulangevus täielik ja KP kahjuks, kui vaadeta demokraatlikult platvormilt.
Suilin: Ju siis rahvustunde ületähtsustamine oligi see vahe. Vahest oleks tulnud lastel ise need küsimused selgeks teha ja hiljem ühiselt arutada. See oli ja enam seda ei muuda.!
Info vastuvõtlikuse protsess sõltub rahvuslikest faktoritest. Meil mõjutab see palju. Iga grupp omab mingit suhtumist juba eelnevalt. Üks osa ootab, et ta arvamuse pooldajad võidavad, teine osa loodavad oma veendumuste võitu, kolmas grupp pole millegiga õieti kursis ja ootab infot, ootab autoriteetse isiku arvamust, millest siis kolmas grupp oma järeldused teeb, ehk saab teadmise. Teades liidrite arvamust ja üks neist võib olla (juhi) tütar, et ta kaudu asi lahendada. Veendumustest rääkides peab teadma ja arvestama auditooriumi vastumõju (tegutsemist). Tipus ei ole alati formeerunud-kivinenud informatsioon ja seda saab veel muuta.
Püramiid, viie tasemega:
Kõige ülemine Kas on mõtet aega asjast rääkimiseks raisata?
Peab selgitama, kas üldse on vaidlusalune objekt olemas?
Keskel on kahtlane, vasturääkivusi täis informatsioon põrkub eemale, mis sobib oma arvamusega, võetakse omaks.
Inimene orjenteerub liidri arvamusele.
II Eksperiment: Mäng.
Kooli rektori kandidaadi esinemise programm. (Tegelikult juhtus selline asi selles koolis, kus sellist loengut-mängu tehti ka tegelikkuses). Kuulajatel paluti esinejat segada. Me siis rääkisime ajaviiteks oma vahel. Esineja ei pööranud sellele tähelepanu sel hetkel ega ka hiljem. Esineja andis juhi juuresolekul hinnangu publiku käitumisele. Ta oli meelega aktiivselt häälestatud ja rääkis kuulajatele orjenteerudes. Ta ei lasknud end segada. Ta rääkis, kuidas juhti esitleti ja kuidas auditooriumit tema vastu võttmiseks orjenteeriti. (ameerikas loosungeid lugenud!. Lektor oli õppinud Ameerikas). Volodja ikkagi jälgis saali või kuulas. Aga ta sai aru, et saali reaktsioon ei ole ettekandega seotud. Esinejalt küsiti, et kas ta märkas põhjust, mis sellise auditooriumi reaktsiooni esile kutsus? Ta ütles, et sai kohe aru, et lärm on organiseeritud. Näide selleks et näidata suurt raskust raske auditooriumiga suhtlemiseks.
Edasi loetelu kaitse viisidest, mehhanismist.
1)Kaitse barjäär infost füüsiline eemaldumine, ei kuulata, ei vaadata, ei huvituta
2)Selgitamine kuulan ära ja selgitan endale, et esineja on selline ja seeon tema õnnetus, ise teeks teisiti, või isegi sama moodi, kui oleks tema olukorda sattunud. Näide Jeltsinist. Jutt Pravdast, mis käsitles Itaalia lehes avaldatud artiklit Jeltsini USA visiidist. Sellest, et ta seal jõi jne. ((Mingil teisel ajal käisime videot vaatamas, vist samast visiidist. Jeltsin esines tõesti ebatavaliselt ja tõlgil oli tema sõnade ja mõtete-väljenduste tõlkimisega raskusi. Jeltsin tahtis, et ta ka kätega sõnadele rõhku annaks, nagu temagi. Miskit oli veel. See pidavat olema kompromiteeriv video ja laiemale üldsusele seda ei näidatavat. Ehk nüüdseks on keegi teine-teised seda ka näidanud ja näinud. Kommentaar 2006.a.))
3)Emotsionaalne kaitse nali, leiame miskit naljakat, et saada lõõgastuseks positiivseid emotsioone. (See mis ei meeldi, selle peale lihtsalt naerdakse, ilma et sellele õiglaselt reageeritaks.)
4)Aktiivne vastutegutsemine Auditooriumis on mingi märk meeleolust ja püüame selle oma kontrolli alla võtta või sellele omapoolse aktiivsusega reageerida (kirjutada, helistada, rääkida, plaksutada jne).
5)Väline vastuvõtt kui miskit toimub, või on tehtud, siis anda sellele oma hinnang, kuna info on oma arust kas väär või õige, kuid sellest ei olda huvitatud (Väliselt rahul, kuulan ära ja aitäh!).
Kui auditooriumil selliseid vastumehhanisme ei oleks, siis oleks sellega väga lihtne suhelda. Tavaliselt on neist osa või isegi kõik häirimise vahendid kasutusel, asjaosalistele märkamatult.
Kas on siis inimest võimalik ümber veenda? Mõni seda ootabki! Mis siis teha, kui ei taheta aru saada, uskuda, teha?
Ümberveenmiseks on vaja:
1)Muuta ümbritsevaid olusid. Teise sotsiaalsesse keskkonda sattudes, või kellegi surm, sõbra reetlikus, elukoha- töökoha muutus. See kõik võib vaateid muuta. Kõik need on suurema tõenäosusega olulisteks mõjutajateks.
2)On olemas mõjutav teine mõjutaja, kes on mõjutatavast üle (Tv, raadio, ajaleht, tüdruk, õpetaja, ülemus).
3)Silmnähtavad faktid, milliseid püüame mõjutamisel kasutada (See ei ole tavaline..., Te ei tea põhilist tõde ...).
4)Kummulatiivne efekt (e. Kogumisefekt). Infot antakse isikule (objektile) korduvalt, teda mõjutades.Tuleb anda hästi palju suunavat informatsiooni.
5)Magav efekt see annab ootamatult tulemuse, kuna tasapisi kogunenud informatsiooni alusel jõutakse veendumusele, et ollakse teisel arvamusel.
Poliitilise otsuse psühholoogia. 08.01.91.L
Antud teemale on igasuguseid lähenemisviise. Iga asjahuviline vaatab poliitikale omast spektrist ja analüüsib seda silmas pidades oma kasu. Selleks, et teada poliitilise otsuse tulemust, on vaja jälgida sotsiaalse baasi reaktsiooni ja et ka ebameeldiva (ebapopulaarse) otsuse tegemisel säiluks usaldus. Oluline on teada konkurentide plaane, meetodeid, loosungeid, programme. Selleks, et olla vormis ja koguda eduks populaarsust ning kasutada ära konkurentide vigu.
Läänes määrab valituks osutunud saadik oma saatuse ise. Ta püüab alati vältida ebameeldivusi ja leida igast olukorrast miskit kasulikku.
Stiimul, reaktsioon
Näide: (USA)Buch Hussein + Gorbastsov (SSSR)
+Isreal
-Arafat+
-Nafta+
+Printsiibid+
-Sõda-
jne.
Probleemi analüüsides selgub, et huvides on tasakaal. Kuid iga üksik punkt võib olla erinevat kaalu kuigi see on riigile tervikuna kahjulik, võib see olla mingile elanike grupile kasulik.
2.Psühoanalüütiline lähenemisviis (Freud )
Otsuste tegemisel on põhilised lapsena läbi elatud elamused.
Laps
Ema
Isa-
Alaväärsustunne (otsitakse mingiks nõrgaks omaduseks peetavale omadusele kompensatsiooni).
Unenäod, eksimused, sümbolid
K Jung Arhetübid
Ta teooria on ümberlükkamata ja ka see oli vastuvõetud kõhklevalt. See väidab, et pärilikkusega antakse edasi tundeid, mis on saanud sümboliks ja mõistetakse instinktiivselt. Näiteks pimedus sisaldab hirmu tekitab pimeduse kartust. Samuti kõrgus, kiirus, üksindus jne, mis antakse edasi geenidega.
K Jung: Igas inimeses on ideaalse inimese mudel. Täpselt kirjeldada ei osata, kuid temas on alati miskit erilist, mis eriti võlub.
Näide: Hitler
Lenin Tsiteeritakse nende töödest võetud mõistete kandjaid sõnu.
Hitler: - luges, et Saksamaa on haige kannatav ema (paljudes variantides).
- Miski püha puutumatu ema.
- ta puudutas inimese tundeid-rahvustundeid ema kaudu.
- ta samastas isa mõiste kodumaaga
Hitler äratas lihtsalt inimtunded, selle , mida nad tunnetavad ja mida rohkem seda puudutatakse, seda rohkem nad on tänulikud, selle tunde ärataja vastu. Hitleri vastu tunnistades teda liidriks.
Lenin On analüüsitud ta lapsepõlve, tema suhteid ema ja isaga aga ka õe ja vennaga. Ema, kui tarkuse ja tasakaalukuse sümbol. Vend ? (Jevgeni Jevtusenko arvas, et ta maksis venna eest kätte.) Tema saatusest sai üks motiiv, kuid selle täitumisel minnakse üle uutele sihtidele. Lenin seda ise ei räägi ja et tal oli enne seda juba oma tee valitud juristi karjäär.
Aga miks Lenin suhtus negatiivselt intelligentsi? Miks ta võitles töölisklassi eest? Ta ise ei olnud sellest pärit. Miks ta kodanlust ja intelligentsi kritiseeris? Need tigeduse tõestused on võetud Lenini avaldatud töödest, ütlemistest. Lenin ise kasvas intelligendina, ei kakelnud, ei armastanud vägivallatseda. See nõrkuse kompleks oli allasurutud intelligentsi varjamiseks. Nii nagu ta ennast vihkas, nii vihkas ta ka intelligente. Kuid sellegipoolest vahetas oma vaateid kiiresti, sest avastas, et intelligents avaldub mitmetes vormides.
3.Kognitivistlik lähenemine (Barjäär, stiimul, väli)
Igal inimesel on oma psühholoogiline väli, mis tõmbab ligi meeldivat ja tõukab eemale ebameeldivat. Väljaspool välja mõjusid ei täheldata. Kui see isik midagi teeb, siis see väli põrkub millegiga (barjääriga), mille tagajärjel toimub mingi tegevus, lahendus, otsus. Kui barjäär takistab tegevust, siis see ärritab ja aktiviseerib tegevust.
*** 13.04.91.L.
Valentsus (mõiste keemiast, vesiniku sidemetest) Sidemete kirjeldamine, inimese ja välja mõju vahel, sõltuvused..
Inimese käitumise sõltuvus tema füüsilistest, või muudest välistest mõjudest. Mõnel pool valitakse liider passiivse grupi hulgast (Läänes), või kitsa grupi poolt (Breznev)
1.Lapsepõlves läbielatu mõju tulevikus karjäärile (Siin käitumise psühholoogia on kehvalt uuritud).
2.Otsuse tegemine isiklikel, varjatud, motiividel (kõrvalseisjale tundub, et teo aluseks on üks motiiv, kuid tavaliselt on olemas veel mingid varjatud, tõelised motiivid).
3.Teooria väljast bioenergeetika. On kolme tüüpi motivatsioone:
1-Ma tegin juba teo (täitsin oma kohuse, oma võimete piires)
2-Otsuse täideviimise käigus väheneb tehtava tähtsus ja ilmub uus siht. See eelmine tegevus muutus kas teostamatuks või mõtetuks ja huvi lakkab.
3-Sümboolne kompensatsioon. Näiteks kui mingit tegevust ei saa füüsiliselt teostada, siis ta teostab selle sümboolselt, et end rahustada. Ta on passiivne toetaja, sümpatiseerib. Oluline roll on siin sümboolikal.
Ring ringis - kujuline graafik. Välimises sfääris väli ja barjäär. Sisemises ringis isik.
Liider poliitikas
1)Liidri kui isiksuse omadused: Mis mõjutavad edukaks presidendiks saamist? Miks ta sai populaarseks (tuntuks)?
Ühiskondlikku arvamust hakati 1920.aastatel uurima.
1.Teenistusaja pikkus (USA-s 2 ametiaega järjest) aga üle korra.
2.Sõjakangelane (Wosington, Rusvelt, Nikson, Bush)
3.Kallaletungid ((olemasolu, katsed, arv) Presidendi toetajate arv.
4.Julgeoleku garantii (elu, omandi kaitse), sotsiaalne stabiilsus.
2)Liidritegrupeerimise teooriad, milliseid on kolm.
A teooria Liidriks ei saa: lõtv, nõrk, otsutusvõimetu jne.jne. Arvatakse, et liidriks saamise eeldused antakse edasi pärilikult. Näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal on nii kombeks uskuda.
Intellekt, mis seob teadmiste mahu selle kasutamisega. On liidreid, kellel on vaid üks ja eriti tugev külg.
Aktiivsus, sõltub temperamendist. Lihtsam on loetleda jooni, milliseid ei tohi liider välja näidata.
B teooria Liider kui grupi funktsioon. Kui on vaja juhti, siis ta leitakse vastavalt vajadusele.
Jaotatakse kahte kategooriasse: 1)Suhtlev liider (mõjutab, orjenteerub inimestele) korraldab suhteid.
2)instrumentaalne liider (lahendab probleeme)
C Teooria Liider kui juhus.
Kõikide teooriate puhul saab liidreid veel kahte gruppi jaotada:
formaalne juht
mitteformaalne juht
Parimal juhul leiduvad mõlemad variandid ühes isikus. Kuid nende omaduste kasutamise praktika näitab, et üks omadus saab teise poolt kannatada. Domineerib liidri tugevam külg ja olenevalt olust,on see kasulik või kahjulikult mõjuv. Püliitiseerunud maailmas on juhtivate parteide liidrid ka muidu juhtival positsioonil.
Kas liidreid saab ette valmistada, kasvatada?
Ühe teooria järgi, mille järgi liider saab päritavalt omadused, siis kasvatamisel on vähe mõju, sest kriitilises olukorras ta tegutseb instinktiivselt.
Teise teooria järgi saab õpetada, kui tuntakse keskkonda, olusid.
Sotsiaalse grupi tähtsus. Graafik. vertikaalne vektor + (pääste grupp) poliitikud, vertikaalne vektor alla (vargad)poliitikud . Keskel 0 grupp (jalgpallurid, kes ei ole ei head ega halvad, nendel puudub tavaliselt grupisisene järjepidevus ja samal horisontaalvektoril suunaga paremale õllesõbrad.
Optimaalsemaks grupis, sõltuimata oma isiklikest huvidest, peame olulisemaks eesmärgi järgimiseks vajalikku tegevust ja vastupidi.
Millised tingimused soodustavad liidri tekkimist? Majanduslikud? Psühholoogilised? Klimaatilised?
1)Traditsioonid? (grupisisesed normid) Rahvas soovib juhti, see on kui traditsioon. Teda on tarvis tseremooniate läbiviimiseks, täitmiseks. Mida paremini kõrgem kiht traditsioonidest kinni peab, seda kuulekam on alamrahvas.
2)Roll (väliselt meeldiv)(ise aga ei ole rahul, kritiseerib)?
3)Entusiasm, allumine, kuuletumine?
1.Alluvus kompleksne iseloomustus, mis seletab rolli ja sellele iseloomulikke käitumisviise. See ei sõltu isikust. Käsu sisu ei ole oluline. Käsu andja ei ole tähtis, tähtis on see, et olen alluv. Näiteks sõltun majanduslikest oludest. Vaja teenida elatist.
2.Optimism kuna ma loodan ja usun, et selle isiku juhtimisel ja temale alludes tuleb kasu kiiremini, siis olen kuulekas ja kuuletun rõõmuga.
Tabel.
Kõrge Optimism Pessimism
Alluvus
Saksamaa 30.ad. Vangid on orjad, Saksamaal peale sõda
Venemaal 30.ad võõrväed, tsoonid, viletsus.
Iraan 70.ad passiivne kuuletumine, huvid olulised ja kohe, must-valge mõtlemine, orjenteerumine grupile. Et midagi saada,
Hea-halb, ustav-reetur, tuli saada grupi soovitus.
Meie-nemad, liidrile
Peab vastuvaidlematult
Kuuletuma.
Madal
Alluvus Huligaan (üksik korrarikkuja) Poola 1980.a.keskel
Hipi (omaette liikumine, sõltumatud) Venemaa 1905.a.
Demonstratsioonid Inglismaal,
Raskelt juhitavad sündmused passiivsus, pragmarism,
Rumeenias , Venemaal. Progrommid ideaalide puudumine,
Enne 1917.a. ja ka pärast. Orjenteerumine endale,
Organiseerimatus.
Ülalpool märgitud olukordades tegutsemiseks on vaja tunda tegelikku valitsevat olukorda.
***
Poliitikute tavapärane psühholoogia 22.04.91.L.
Igapäevane psühholoogia igapäevased jutud, laulud, muinasjutud, anektoodid, teadmine,üldine arusaam oma kohast. Anektootide mõju, nende kasutamine poliitilises töös nende analüüs. Anektootide kasutamine pedagoogikas.
1)Anektoodid: 1)kihiline lugu;
2)reaalne või väljamõeldud olukord;
3)antakse edasi inimestevaheliste kommunikatsioonide kaudu (parim vahed, on suuline edastamine).
4)Selles on eesmärk, läbi tõsise nalja saavutada positiivset reaktsiooni.
Huumori psühholoogiline olemus.
On leitud, et huumor on väljendusviis, mil tavalist olukorda kujutatakse ebatavalises situatsioonis ja vastupidi (sisaldab ümberpööratud mõisteid ja mõtteid).
Freud arvab, et see on mitteteadlik (alateadvuslik).
a)purustamine (poliitika, otsused, teooriad) (arvamuste muutja).
b)võrgutamine (moraalne, armuelus)
Inimestel on informatsiooni nälg. Ta soovib varasemat ettekujutust täiendada (intrepeteerida). Kuuldud anektoot võib meeldida või olla kohatu (igal juhul on selles mingi iva informatsioon.)
Klassifitseerimine:
1)Vormi järgi: Armeenia raadio (Küsimus ja vastus) jne.
2)Personaliseeritud ja (depersonaliseeritud).
-isiksuse joonetega poliitik (tavaliselt rõhutatakse kõiki olevaid ja olematuid puudusi).
Näiteks: Breznevi kohta: Miks Breznev kohtas külalisi lennuväljal, Androopov Kremlis? (B-sai toidet patareidelt, A akumulaatoritest).
-isikustamata poliitik (Keegi juht tellis 15 min kõne kolmes eksemplaris. Kui ta oli juba pool tundi kõnet pidanud, siis vandus mõttes tulist kurja, et ma sellele jobule näitan, et ei teinud nii kui käskisin. Kutsus referendi vaibale ja kärkis, et miks kõne oli 15 min asemel 45 min?. Oligi! Aga Te lugesit kõik kolm eksemplari ette!.)
- on kombeks visata nalja suurte liidrite asetäitjate üle. Kujutades neid kas eriti andekatena või tobudena.
- depersonifitseeritud. Nime saab muuta, kuid mõte jääb alles. Oluline on situatsioon ja mida totram, seda parem. Kasutatakse tuntuks saanud nimesid. Tsapai ja Petka, Juku, Hitler, Lenin jne. Oluline, et oleks tuntud nimi.
- poliitilisest süsteemist, kangelane vahetub aga politiline tegevus jääb alles. Lenin, Stalin, Breznev,... Nikson, Reigan, ...Bush, jne.
Näit.Taanlane ja hollandlane võistlesid, et kumb suudab kauem sigalas viibida. Taanlane suutis 5 min, siis hüppas sealt välja. Hollandlane oli kolm minutit, siis hüppasid sead välja! (Ei ole oluline kes!)
Lugu raudteel tee purustatud, edasi ei saa. Mis teha? Lenin-laupäevak, Stalin- kommunistid tööle, Hrustsov võtke tagant tee üles ja asetage ette, Breznev teeme näo, et liigume edasi, Gorbatsov Teatame, et tee sai otsa!
***
*
*
Poliitilise propaganda psühholoogia.
Rollimäng. Katkine telefon (psühholoogiline soojendus)
1.Avaliku esinemise psühholoogia.
a)rollimäng Särav oraator (esinemine varem etteplaneeritud vigadega).
b)auditooriumi psühholoogiline analüüs. Rollimäng Auditoorium Diskussioon.
2.Argumentide ja vastuargumentide võttete analüüs.
Soovin, et tuleksite järeldusele, et propaganda, kui protsess ühisk kasulikkuse suunas oleks ja et see annaks suuremat efektiivsust psühholoogilist aspekti arvestades.Mida mõistame psühholoogiliste vahendite all?
Poliitiline propaganda, see on poliitiliste ideede, teadmiste levitamise protsess, mille eesmärgiks on oma ideedele soodsa aluse kujundamine, et seda hiljem oma töös kasutada.
Psühholoogia on teadus sotsiaalsete mehhanismide valdamisest inimeste propagandistlike tegevustega mõjutamiseks kasutamisest
Informatsiooni sisu
Eesmärk subjekt - objekt vastuvõtlikuse mõju tulemus
valivus
Kommunikatiivne protsess
-äratundmine
-vastuvõtlikus Info
- arusaamine Edastamise vahendid
- psühholoogiline Psühholoogiline valmisolek
mõju Info tähendus
-psühholoog Prof. kvalifikatsioon
suhete Emotsionaalne, motivitseeritud
kujundamine. Valmisolek.
Oskus määrata kindlaks objekt häälestatust(et viimane ei
blokeeruks)
imidz
Informatsiooni allika autoriteet.
(valmisolek kuuletuda, uskuda)
Informatsiooni edasiandmise organiseerimise vormid. Tuleb valida optimaalsed subjekti töötlemise viisid.
Kirjandus: V.V. Boiko; L.V. Markin. Ustnaja propaganda M 1993.a.
Leslav Boitasuk Psühholoogia pol. propag. M. progr. 1991.
V.V. Boilo, L.V. Markin Propagandist ja auditoorium Len. 1980.
V.V. Tsalobanov.Sotsiaalse psühholoogia ja pedagoogika alused partei tööl M. 1981.
5.tund. Poliitilise prognosi tegemise psühholoogia.
1.Poliitilise prognoosi meetodite analüüs. Tüüpilised vead, milliseid tehakse meetodite kasutamisel (ankeedid, intervjuu, eksperiment).
2.Poliitilise prognoosi tegemise psühholoogilised eripärad (analoogia, arvamuste eelistused, orjentatsioon auditooriumile, püüd originaalsusele jne.).
3.Valimiseelse kampaania psühholoogilise ettevalmistamise metoodika. Esitatud kandidaadi edukuse prognoos.
6.tund. Massikommunikatsiooni vahendid ja poliitika.
1.Massikommunikatsiooni vahendite tundmaõppimise meetodite analüüs. Kontent analüüs (semantiline ja pragmaatiline analüüs).
2.Rea sisult alternatiivsete ajalehtede võrdlev analüüs: Smena, Lening. Pravda, Komsomolskaja Pravda, Sovetskaja Rossija. Jne.
3.Mis on tegevuse efektiivsus?
4.Rolli mängud: Ajaleht ja Viimased uudised
7.tund. Psühholoogilise konflikti lahendamise psühholoogia.
1.Fenomenide psühholoogiline analüüs:
a)liider
b)grupi normid
c)rolli vastuvõtmine
d)grupi surve
2.Rollimäng:Streik ja grupi diskussioon.
3.Kaasaegsete poliitiliste konfliktide psüholoogiline projektiivne analüüs (osalejate valikul).
Kirjandus
2.tunni juurde.
1)Andrejeva G.M. Sotsialnaja psihologia M., 1978.
2)Samoreguljatsia i prognozirovanie sotsialnogo povedenija litsnosti. Red. V.A. Jadov. L., 1979.a. gl.I §1.2.
3)Zdravomõslov A.G. Potrebnosti, interesõ, tsennosti. M. 1986.a.
3.tunni juurde.
1)T. ibutani Sotsialnaja psihologia.M;., 1967.a.
2)Eltsin B.N. Ispoved na sadannuju temu. M., 1990.
3)Andrejeva G.M.,Petrovskaja L.A. Sovremennaja sarubeznaja sotsialnaja psihologia. M., 1978.a.
4)L.N. Tolstoi Voina i mir:
5)Ten N. Napoleon Bonapart. M. 1912.a.
6)Tard G. Zakonõ podrazania. SPb.1896.a.
4.tunni juurde.
1)erkovin J.A. Psihologitseskie problermõ massovõh informatsionnõh protsessov.,M., 1973.a.
2)Tsalobanov V.V. Pedagogika i psihologia v praktike partiinoi rabotõ. L. , 1984.a.
3)Voitasik A. Psihologia polititseskoi propagandõ. M. , 1981.a.
4)T. ibuani Sotsialnaja psihologia.,M.,1967.a.
5)Nedirasvili .A. Psihologia propagandõ. Tbilisi, 1978.a.
5.tunni juurde:
1)Porsnev B.F. Sotsialnaja psihologia i istoria.M.,1979.a.
2)Bastrõkin A.I. irjaev E. B. Moda, kumirid ja enda mina. L., 1988.a.
3)Behterev V.M. Kollektivnaja refleksologia Petrograd, 1921.a.
6.tunni juurde:
1)erkovin J.A. Psüholoogitseskie problemõ massovõh informatsioonõh protsessov M., 1973.a.
2)Voitasik V. Psihologia polititseskoi propagandõ. M., 1981.a.
3)E. Bern, Igrõ, v kotorõm igrajut ljudi. M., 1988.a.
7.tund.
1)Andrejeva G.M. Sotsialnaja psihologia. M. 1978.a.
2)T. ibutani.sotsialnaja psihologia. M. 1967.a.
2)Samoreguljatsia i prognozirovanie sotsialnogo pevedenija litsnosti. Red.V.A. Jadov L. 1979.a. gl.I §1,2.
5.auditoorne. (23.05.91)
John Neidzbait (dzon neizbit) Esitas 21.04.91.a. Helsingis maailma liidrite (ligikaudu 400 liidrit) ja 2000 teise osaleja ees oma ettekande. Teemaks: Maailma poliitilisest arengust.
Ennustus: Globaalne Sajandi lõpus üldise pinge kasv. Katoliku kiriku teoloogid ja mungad abielluvad! Printsipiaalselt muutuvad väärtusorjentatsioonid.
Elatustaset mõõdetakse uue mõõdu järgi:
- inimese koht, asend, tase mat väärtuste suhtes (tarbimine)
- rahvad ja inimesed püüdlevad elu kvaliteedi poole.
Elu kvaliteet on: Vaimsete väärtuste rahuldatuse aste, enese areng, täiustamine, väljendus. Inimesed esiplaanil oma mõistuse, teadmiste jne.
3.Tänapäev kui neorenessans. Elatustaseme tõus, uute kriteeriumitega, elu kvaliteedi mõõtmiseks.
4.Elatustase: Suhteline, võrreldakse samal ajal naabrit, maad, rahvast jne.
Maailm on apogees ja uute suhete lävel.
20.saj. algul tõusid päevakorrale humaansuse ideed.
Humanistid olid iga totalitaarsuse ilmingu vastu. Siis püüti ka venemaal seda teed minna, kuid liikumise nõrkuse tõttu võitis totalitarism. Venemaa sai teistele totalitarismi ilmseks näiteks.
5.Rahvaste ja riikide kunstlik eraldamine ei oma perspektiivi ja on mõtetu (nii nagu ka sots ja kap leer)
6.Riik on ühiskonna org. Vorm. See on sihitud taseme tõstmisele.
7.Riik võib sattuda (astuda) inimese vaba arengu vastu (määratleb normid, standardid).
2.ennustus. Areng liigub tasemelt kvaliteedile. Isiksuse vabaduse suunas.
De-urbaniseerimine. Intelligents kolib linnast maale. Kui linnu varem ei oleks ehitatud, siis neid ei tekikski. Inimene võib luua endale elamistingimused igas maailma punktis. Tänu sidestatud ühiskonnale on võimalik rahuldada kõik inimlikud vajadused. Maailmas kasvab kodutute hulk, kellel pole alalist (isiklikku) elukohta.
- Kasvab kodutöö.
3.ennustus.De-tsentraliseerumine majanduselus. Üle poole eksportkaupu tootvaid ettevõtteid on ainult 20 töötajaga.
Sotsialiseerumine (riigimajanduse erastamine).
4.ennustus. Siht inimese vaimsele küljele. Renessans hingeelus (kirjandus, kunst jne. väikeste teatrite hulga kasv, iseseisev tegelemine spordiga, kui vajaduse rahuldamine jne)
5.ennustus.Inglise keel muudetakse maailmakeeleks. 90% infot on talletatud kompuutritesse inglise keeles, mis annab keele oskusele mõtte. Kõik õpivad inglise keelt.
6. Ühise valuuta kasutusele võtt ei ole veel silmapiiril. Iga riigi valuuta on kui selle riigi kultuuri osa.
7.Ennustus. Euroopa Majand Ühend. Liitub 1992 a ja hiljem osa sotsialistlikke riike. Varsti on uus EMÜ esimees, kuid ta funktsioon on tseremonjaalne. Euroopa ei ohusta maailma. Maailma tähelepanu pöördub Vaikse Ookeani basseini. Aasia ja NSVL , Põhja Ida territooriumite muutused.
Euroopa ja USA ühisturg.
8.ennustus. Maailmas tõusevad juhtivale kohale naised (2000.a. Nov . valitakse USA presidendiks Katlyn Braun).
9.ennustus.Diktatuuri tendensid. Siht rahvusvahelisele õigusele ja inimõigustele
1993.a. Baltikum eraldub NSVL-st. NL säilub. Shevardnadse tuleb poliitikasse tagasi.
10.ennustus. 1993.a. Algab Põhja ja Lõuna vahel sõda. ÜRO sekkub ja taastab rahu.
*
Seejärel ennustasime ise (mina) ka 23.05.91.a.: I valimistuur, Jeltsin saab 54% hääli. 2.Rõzkov 36 ja 3. Bakatin 8%. Teised 2 tuuris ja Jeltsini ülekaaluka võiduga.
***
Rõzkovi fenomen.
1.Ta valimisprogramm on arvestatud keskmisele inimesele ja kõige laiemale valijate kihile.
2.Uurida ta politilise tegevuse tulemusi. Millised eluloolised faktid sobivad (ja millised on tema nõrgad (vastase kasuks) küljed?
Rõzkovi elulugu?
2osa . + ja pool?
+ Tavaline juhi elulugu (talu perest ja läks varakult tööle) . Nagu ka Jeltsin.
+ Ta ei ole aparaadi töötaja (ta on rahvaesindaja) Nagu ka Jeltsin.
Töötas oma kutsealal koos Jeltsiniga
Vanus . Mõlemad üheealised.
+ Antropovi ajal oli sekretär
Sai riigipreemia sünnipäevadel, mitte töiste teenete eest.
+ meelitas keskusse palju kaastöölisi.
Hea perekonnainimene, heatahtlik nuttev peaminister, kes sai teenete eest tasuks 1 milj rbl.maksva suvila. Osa inimesi arvab, et Rõzkov ei olnud haige (ifart), aga ka Jeltsinil samad hädad.
Vaideles avalikult Pavloviga hinnatõusu küsimustes. Ta oli järsu hinnatõusu vastane.
Rõzkov oli Gorbatsovi kaastööline.
Presidendi ametipost vähendab peaministri rolli.
Üldiselt elulugu ei hiilga, ega ole ka vilets. Kõigil kolmel kandidaadil on suhteliselt sarnane elukäik.
+ Rõzkov alustas suhtlemist Jaapanlastega, vaidlusaluseidsaari ohvriks toomata .
+Võttis kabinetti kultuuriministri. Gubenko
+ei arvustanud kunstiteoseid (mõned ei suutnud kiusatusele vastu panna)
+hankis Indiast kiiresti rahvatarbekaupa (seep, pesupulber jne)
oli partei 19. kongressil turumajanduse vastu,
500-päeva programmi vastu (esitamata oma kava)
kaevuritele antud lubadusi ei täitnud,
ANT skandaal oli temaga seotud,
Ligatsov kuulutas, et on Rõzkovi poolt (Esimest peeti tagurlaseks)
tema kandidatuuri esitasid vähetuntud kollektiivid,
Rõzkov soovitas Pavlovi rahandusministriks,
Rõzkov organiseeris vene kulla müümist välismaale,
Rõzkov oli Venemaa suveräniteedi vastu,
Teda toetab KP
Lubas Jaapanist 7aasta jooksul majandusess mööduda.
Lubas avalikult veel miskit ülalpool mainituga, samalaadset eriti uskumatut asja.
Teda toetab osa armeest, komparteist ja naised.
Sihipärane oleks õigel ajal loobuda konkureerimisest, et mitte muutuda oponendiks ja et saada asepresidendiks.
***
NB! 12.juuni 1991.a.valimiste järgse päeva 13.06.91.a.kella 19:30 mitteametlike andete järgi sai Jeltsin 55.6% hääli!
Osalesime talvel telefoniküsitluse läbiviimises. Saime tulemused ja pidasime arvet. Jeltsin sai vähe toetust ja parempoolsed radikaalid (kindralid) rohkem. Nädala pärast avaldati küsitlustulemused raadios. Jeltsin sai üle 30% toetust!? ametlikku .(Nagu tegelikult oli Makasovile antud!?) Viimase ametlik tulemus oli 3%. Nii aeti enamus segadusse ja kes see siis tahab kaotajaid toetada.? Nii kergelt see inimeste orjentatsiooni sodimine käiski. Selliseid uuringuid tehti mitu korda ja ametlikus statistikas Jeltsini edu muutus järjest kindlamaks ja konkurentide oma vähenes. Algul olime üllatunud, kuid mõistsime, et see ongi avaliku arvamuse kujundamine. Kes vastupdist oleks tahtnud tõestada, oleks pidanud end massimeedias maksma panema, kuid see oli Jeltsini poolel, kui mitte arvestada mõnd reaktsioonilist-nevzorovlikku ventiili. Ta võitles kommudega vihaselt, kuid kellest keegi kunagi tegelikult viga ei saanud. Reaktsiooniline võrdub vihkamise ja sallimatusega. Ta reportaazides peaegu alati oli midagi vigast või rikutut. Kui ei olnud, siis mõni tegelane purustas miskit - peegleid või pilte jne Kuid mis kõige kummalisem!? Kui ta reportaazi ainult kuulata võis mõista üht. Kui ainult vaadata, siis teist. Kui aga vaadati ja kuulati, siis kolmandat ja seegi oli lavastatud. Vahest öeldi viimases lauses, et nii oleks võinud juhtuda.! Välja mängiti aga nii nagu oleks kindlalt toimunud. Miskit ei võinud uskuda ja isegi vastupidist uskudes said petta. Näites ükskord ta nuttis ülekohtu pärast, et Leningradlased ei saa mingist bentsukast bensiini osta, sest see olevat mõeldud vaid sissesõitnute teenindamiseks. Milline kohalike ahistamine.!? Terves linnas oli see ainuke bensukas (ei mäleta palju teisi oli, kuid see arv on sadades) , millest sai Mustvee kurgikasvataja-müüja oma autole kütust võtta sai! Seepärast ta pidi tavaliselt kütust mustalt turult kallima hinna eest ostma. Siis näitas Nevzorov bensiini müüvaid spekulante ja siunas miilitsat, et see ei näe! Tore!? Minu arust 90% sissesõitnuid olid nende kaasmaalased venelased. Teised käisid linnas ühistrantsporti kasutades. Rõhuv enamus muid söögi-joogi kaubareisijaid olid oblastist või venelaste õed-vennad Balti maadest.! KL
***
Edasi oli N sõjaväeosas stazeerimine, vaheaeg, riigipööre, kooli ümberkorraldamine ja selle õppeaine loengud järkusid 18.02.92.
Sotsiaalne psühholoogia.
Boriss Dimitri p. Parõgin.
Sotsialpsühholoogia põhilised mõisted.
Sotsiaalpsühholoogia allikad.. Platon ja Aristotel avaldasid oma tähelepanekutest oma arvamusi. Feierbach märkis, et inimest viib edasi suhtlemissoov. Hegel, et inimese tegevuse tingib huvi, kirg ...vajadus jne.
Uue teadusliku distlipliini tekkimiseks ei ole piisav ideest või konseptsioonist. Hädavajalik on vastava teooria, metodoloogia ja selle rakendusliku funktsiooni kindlaksmääramine.
19.saj. keskpaiku tekkisid soodsad tingimused sotsiaal psühholoogia tekkimiseks.
Filosoofia
Antropoloogia. Mat. Objektiivne idealism.
Subjektiivne idealism.
Inimene on kui bio- Ainus reaalsus absoluutne idee,
loogiline olend. milline eksisteerib väljaspool individuaalset teadvust. Teadvuse kohal.
Kollektiivse psühholoogia reaalsuse eitamine, tunnistades ainsa reaalsusena vaid isiku subjektiivset maailma.
2.Sotsiaalpsühholoogia aine. Aine? Asi?
Iga huvi peab silmas mingi objekti mingit asja. USA sots.psühh ... ütles, et sotsiaal psüholoogilisteks objektideks, millised aitavad seletada sotsiaalseid nähtusi, on indiviidi psühholoogia. Uurimise asjaks indiviidi psühhika sügavad alged. Nõukogude psüh. Platonov jne. loevad, et objektiks on isiksuse psühholoogia. Huvi objektiks on inimeste grupi- ja massipsühholoogia erisused. Käitumise ja psühhilise seisukorra iseärasused indiviidil grupis või massis. Sotsiaalpsühholoogia põhiliseks sisuks on kogu kompleks sotsiaalse grupi psühholoogilisi iseärasusi.
Barõnin. Aga nimelt:
1.Kui individuaalse psühholoogia komponentide ilmnemise iseärasust:
vajadused meelestatus
huvid veendumus
tahe harjumused
tunded innustus
jne. massis või kollektiivses tegevuses.
2.psüühiliste ühtsuse vormid ja erinevate sotsiaalsete gruppide struktuursed psühholoogilised iseärasused.
3.Sotsiaalpsühholoogilised suhete viisid ja gruppis ja gruppide vahel.
4.Indiviidi käitumise motivatsiooni mehanismi iseärasused grupis ja erinevate gruppide liikmete tegevuste kogum.
5.Psühholoogilise mehhanismi kajastumine sotsiaalsele keskonnale ja selle mõju sell liikmetele ning inimeste massidele.
6.Grupi ja kollektiivse käitumise seaduspärasused.
7.Ühiskonna erinevate sotsiaalsete gruppide, kihtide ja klasside üldise psühholoogia dünaamika seadused.
20.02.92.a.L.
Sotsiaalpsühholoogia arenv NL-s.
2 suunda:
1.Idealistlik (Tselpanov)
2.Materialistlik (Pehterev)
Esimene ei suutvat paljut seletada ja jäi jänni. Kuid selgus, et teine ei olnud mainitust etem, mis füsioloogilise, mehaanilise lähenemise tõttu samuti ei suutnud kõikidele püstitatud küsimustele vastata.
Marksistliku lahendusviisiga ei jõutud samuti seatud sihtidele. NL ei suudetud lääne teooriatele oma vettpidavaid vastu panna. Kuid 50-60 .a. paiku sula ajal püüti asjale objektiivsemalt läheneda.
1.Saadi üle eitavast suhtumisest sotsiaal psühholoogiassse kui teadusse. (Enne peeti seda ebateaduseks)
2.Sünnib materialistlik positsioon sots. Teaduses.
3.Töötatakse välja metodoloogiline, teoreetiline ja praktiline baas.
Sotsiaalse psühholoogia meetodid.
Juhtivaks sots psühholoogia meetoditeks 19.saj. II poolel olid jälgimine (enesejälgimine) ja dok ja nende allikate analüüs. 19.saj lõpus kasutati esmakordselt küsitluse meetodit.
-vestlus
-ankeet
-küsitlus.
Pandi alus sots psühho. eksperimendile.
1.Empiirilise uurimise meetod (praktiline):
a)jälgimine
b)dokumentide uurimine
c)küsitlus (intervjuu, anketeerimine)
d)spetsialiseeritud sots psüh meetodid (ekspert või grupi hinnang isiksusele, sotsiomeetria Moreno)
e)testid (katsetus)
g)eksperiment
2.Meetodid. Modelleerimine.
3.Juhtivad, kasvatavad.
1.a)Jälgimismeetodid. So. Teaduslikult sihikindel organiseeritud ja kindlalt fikseeritav arusaam uuritavast objektist.
Nõukogude Liidus olid sel alal pioneerideks Basov 1923.a. Ta töötas välja psühholoogilise jälgimise meetodi.
Käitumise ühikuks on tegu (käitumise akt).
Läänes peeti ühikuks reaktsiooni.
Jälgimise üldprotseduur.
1.Määratleda ülesanded ja sihid (Miks, mis eesmärgil jälgida?
2.Valida jälgimise objekt, asi ja olukord.
Kirjandus: Materjalõ sotsialnõi psiholoogii red. Kuzmin 1976.
3.Valida jälgimise viis, milline mõjutaks kõige vähem uuritatavat objekti ja mis tagab kõige paremini vajaliku info kogumise.
4.Valida jälgitava info fikseerimise meetod (parim).
5.Saadud info töötlemine ja interpreteerimine. Tulemuste välja toomine.
Jälgimise meetodi ülesanded.
1.Esimene objekti tundmaõppimine.
2.Hüpoteesi esitamine, selle kontroll, täpsustamine (tulemuste) teiste meedodite abil saadud andmetega.
3.illustreerida näitega.
Objektiks võivad olla üksikud isikud suhtlemises eriolukordades.
Asjaks verbaalsed ja mitteverbaalsed käitumise aktid. Mida peab jälgima?
1.Kõne akt, ta sisu, järjekord, suund, puhtus, sagedus, toimumise kestvus, intensiivsus, ekspressiivsus, leksika iseärasused, gramatika, foneetika, sünkronisatsioon..
2.Väljenduslikud liigutused. Näo ilme, keha hoiak ja selle muutmised.
3.Liikumine. Inimese asukoha vahetus või paigal püsimine. Inimeste vaheline distants. Liikumise kiirus ja suunad. Kokku puutumised.
4.Füüsiline mõjutus. Puutumine kokku, tõuked, löögid, toetus, ühine jõupingutus, üleandmine (probleemi, eseme, raskuse, töö), äravõtmine, kinnipidamine ja kõik eelnev koos kokkuvõetult.
Kaasaegse empiirilise uurimise protseduur (sots psüh).
Iga sots psüh uurimus vajab:
1.Uurimiseks programmi väljatöötamine.
a)Probleemi ja selle lahenduse sõnastamine. Objekti ja asja määratlemine.
b)Põhimõtete määratlemine.
2.Empiiriliste objektide määratlemine. (valik, mis alusel ja milline?)
3.Antud uuringule uurimismetoodika väljatöötamine.
4.Metoodika proov (pilotaaz), selle lõplik väljatöötamine. Kindluse kontroll (eksperiment, proov)
5.Algmaterjali kogumine.
6.Loogiline materjali kvantitatiivne töötlemine.
7Materjalide onterpreteerimine.
8.Järelduste tegemine.
Eeskirjad lõppjärelduste tegemiseks (aruanne).
1.Sissejuhatus (tuuakse välja algmõtted, tingimused)
2.Programmiline osa, (kirjanduse ülevaate näitamine), uurimuse ülesanded ja hüpotees.
3.Uurimise objekt ja asi (objekti kirjeldus, meetodite kirjeldus, pilotaazi protseduur, saadud andmete kindluse kontroll ja alginfo kontrollimine (kogumine).
4.Tulemused (kirjeldus ja tulemuse analüüs peab vastama pandud ülesannetele ja hüpoteesile.).
5.Järeldused ja soovitused.
6.Lõppjäreldus. Lühike aruande materjalide kokkuvõte ja võimalikud tuleviku vaated (prognoos).
7.Lisa: Uurimisel kasutatud instrumentaarium (ankreet, kodeerimis matriitsid, tabelid, statistilised andmed).
Jälgimise võtted ja tüübid. 22.02.92. Laupäev.
1:Sotsiaal psühholoogiline jälgimine: see allub teistele teaduslikkudele uurimismeetoditele. Tavaliselt jälgitakse väikseid gruppe, kollektiive (suuri on tehniliselt üliraske ja praktiliselt mõtetu käsitleda)mida jälgijad hakkavad uurima. Mida aga jälgida? Kõike välist!
Kuidas jälgida suhteid grupis? Jälgimis (vaatlus meetodil) meetod.
Sümpaatia spekter (sümpaatiast antipaatiani)(armastusest-vihkamiseni)
1.Töötada välja mõõtskaala.(Kuidas märgata füüsilisi sümpatiseerimise tunnuseid).
1)puutumise (distants) sagedus .Väline tähelepanuavaldus (lohutus, toetus, julgustus)
2)Erilise suhtumise märgid (järeleandmine, laenamine, kuhugi kutsumine, aitamine, eelistamine, valik, kaitse, abipalve jne)
3)Seltsimeheliku suhtumise märgid: (Soovitused, nali tögamine, koostöö, ütlused jne)
4)Juhuslikud kontaktid (spontaalsed ja juhuslikud vestlused, teretamine)
5)Peaegu neutraalne aga posit suhe: (küsimine, nõusolek, püüd mitte solvata-solvuda jne.)
6)Ükskõiksuse märgid õigustesse, nõuetesse, teise poolsetesse palvetesse (ei näe, ei kuule, ei vasta, ei tee palutavat, ei hoiata jne üldse ignoreerimine. Olla eespool, või valitseda. Kerge iroonia või kriitika)
7)Ilmselged varjamatu konflikti tunnused teise inimese nõudesse või soovi. (emotsionaalne vaidlus, vastuväide, tegu mingi normi suhtes.)
8) Vihkamise tundemärgid, tigedus või põlgus isiku, tüübi suhtes, rikkumata otseseid nõudeid või õigusi(otsene kriitika, iroonia ja süüdistused)
9)Vihkamise tunnused või meelega tehtud solvamised.(Hoolimatus, vastuhakk, sõimamine, ähvardamine, kaklusele kutsumine, löömine jne.)
Tundemärgid tuleb paigutada skeemi ja üldistada. Piirata aja, ruumi, suhete arvu sageduse jne abil, et saaks võrrelda. Kasutada üheaegselt mitut vaatlejat, et võrrelda andmeid. Vaatlejad tuleb ise klassifitseerida (sarnast tüüpi või eri tüüpi) ja ka seda võtta arvesse (naine/mees) jne.
Käitumistüüpide klassifitseerimine.
1.Tüübid:
1)Integratsioon. Käitumisviisid, mis on suunatud sellele, et tõsta oma keskkonnas (grupis) ühtsust ja vähendada konkurentsi (konkurentsi kitsendamine). Näiteks mingil üritusel tuleks organiseerida ühiseid ettevõtmisi, mis loovad positiivseid suhtumisi grupis ja väljaspool gruppe. Püüda end esile tõsta.
2)Kommunikatiivsus. Enda asendi selgitamise vahend grupis, kollektiivis. Vaja on otsida sellist infot ja oma huvides kasutada.
3)Produktiivsus: käitumisviis, mis on sihitud tehtava töö mahu täitmiseks. (Kõik tuleb teha õigeaegselt).
4)Representatsioon. Liider peab väljaspool gruppi oma gruppi esindama, toetama, kaitsma ja edutama.
5)Liikmeksolek käitumisviis, mis lubab liidril grupi liikmeks saada (olla selle osa).Võtta osa grupi tegevusest ja näita seal initsiatiivi.
6)Organiseeriv Käitumisviis, mis kaasneb töö ja rollide jaotamisega ning mis kirjutab ette käitumisnormid grupis.(Oma eeskuju, suhtumine, stiil, käitumine).
7)Hinnang mis väljendab kiituse ja laituse jagamises.
8)Initsiatiiv mis reguleerib grupi aktiivsust.
9)domineerimine käitumisviis, kus liider ignoreerib mõne teise arvamust (käitumist) grupis.
Enesejälgimine: päevik
Elulugu
Kirjad
Huvid
Tähelepanu harjutamiseks mäng.
Kirjutada paberilehele kellegi (omal valikul) mehe kohta tema välimuse järgi positiivseid pseudonüüme. Lehe teisele poole mõne naisisiku kohta kolm positiivset pseudonüümi. Eesmärgiks oli positiivse info leidmine, et suurem kommunikatiivsus annab edule hoogu. Harjutama välise külje järgi iseloomustama.
Eeldused:
1)Aitab fikseerida käitumise akte, nende vaheldumist. Pegeldab konkreetsust.
2)Võib mõõta aktide taset, intensiivsust ja meetodeid.
3)Kogemustega vaatleja näeb tervikuna ja võib registreerida üheaegselt mitmete isikute ja gruppide reaktsiooni.
Puudused:
1)Vaatleja isiklikud psühholoogilised huvid ja omadused mõjutavad vaatlustulemusi .
2)Mida rohkem vaatleja leiab kinnitust oma hüpoteesile, seda rohkem moondub vaatleja vastuvõtlikkus.
3)Pikaajaline jälgimine (vaatlus) viib monotoonsusele ja väsimisele, mis suurendab vigade tekkimise ohtu.
4)Vaatleja võib olla jälgitava (vaadeldatava) mõju all.
Tõõpilised vead vaatlemisel. 26.02.92.L. (25 kuulajat)
Vead, mis ei sõltu jälgijast (vaatlejast) (moonutused).
-tulevad siis, kui vaatleja on grupi liige. Ta teab liiga palju ka sellest, mis välja ei paista ja on harjunud paljude asjadega, neid enam mittemärgates.
-kui vaatleja seletab nähtavat infot, mis ei puutu vaadeldavasse, vaid teatud asjadesse (mille sisemine või väline põhjus asuvad mujal). Näide.Inimene rõõmustab mingi tulevikus tuleva naudingu ootuses. Mitte momendi olude pärast.
- Kui vaatleja teeb üldistuse oma reaktsiooni alusel. Annab oma arvamuse teiste arvamusena.
-Vaatleja füüsiliselt ebamugava asendi pärast (halb enesetunne, sest on halvasti kuulda, näha, külm, kuum, end vargana tundes jne.).
-Vaatleja on ebamugavas seisus juhuslike segajate pärast.
Vead, mis tekivad vaatlejast endast.
-Vaatleja isiklikest vaadetest, moraalist, stereotüübist jne.(Ta peab ise arvestama oma mõõdupuid, kui isiklike, mitte kui teiste omi).
-Vaatlemise tulemusi võivad mõjutada vaatleja püüded ületada isiklikku eelarvamuslikku suhtumist (neg posits), kas kogu grupi või isiku suhtes.
-Mõjuda võib mõtlemisstiil, otsuse vastuvõtmise viis, kas kiiresti või järele mõeldes.
-Info andmisele mõjub enesetunne (füüsiline), haigestumine, valu, nälg jne.
Vaatlemismeetod massiinformatsioonivahendite puhul
1920.a.paiku oli jälgimiseks (vaatluseks) töötatud välja kordinaatvõrk. Kus vertikaali pidi märgiti vaatleja reaktsioonide liigid: Näites teatrietenduse hindamisel.
-kaastunde esit,
- Pingeline vaikus,
- Naer
-ruumist väljumine
-aplaus.
- köhimine jne.
horisontaali pidi aga ajalised: I vaatus, II vaatus jne, Nende lühemate tseenide kestel.
Saalis on mitu vaatlejat. Võrreldakse saadud andmeid. Kokkulangevad tulemused registreeritakse tabelis.
Kes? Keda? Mida jälgitakse?
1.Masse (tänavatel, inimesi kinos teatris, miitingutel koosolekutel, trantsportvahendites, kaupluses jne)
2.Isikuid (kui suhtlejaid)
3.Fakte, mis omavad suhet verbaarsele või motoorsele emotsionaalsele käitumisele.
On 2 vaatlustüüpi: 1)Otsene vaatlemine sündmuste keskel ja toimumise ajal.
2)Kaudne vaatlemine. Enne või pärast sündmust.
Vaatleb grupi liige (arvestada sellisest olukorrast tulenevat moonutust)
kõrvaline isik
tehnilised vahendid
Loetakse televiisorite ja raadiote arvu. Vaatajate kuulajate arv on ju tihti teadmata.
Kuidas vaadelda? Süsteemselt? Mittesüsteemselt?
Massimeedia vahendite uurimiseks süstemaatiliselt, et see oleks formuleeritud analüütiliselt. Vaatleja peab täitma rida tingimusi.
1.Vaatluse alustamisel ta peab tegema seoses antud ülesandega eelnevad uuringud auditooriumi tundmaõppimiseks. Peab koostama loetelu tegevustest, nähtustest, milliseid tuleb jälgida. Eelneva eelvaatluse eesmärgiks on teha kindlaks kõik võimalikud arvestatavad auditooriumi reaktsioonide liigid, et olla valmis nende fikseerimiseks. Sellised oletatavad reaktsioonide märgid kantakse vaatlusprotokolli, mis saab testiks, mille abil võib mitu uurijat viia läbi vaatluse (Selleks, et jälgitaks ühtesid ja samu nähtusi).
2.Vaja on määrata kindlaks käitumise aktid, mis kuuluvad registreerimisele, mis annavad vastuse igale tehtud ülesandele (küsimusele).
Näit: Vaja selgitada, milline programm Vremja või Novosti on enam vaadatavam, ehk parem.
Määrata kindlaks mõiste parem. Jagada see mõiste blokkidesse.
1.Eelistuse reaktsioon. Kas jäeti tegemised pooleli ja mindi Tv vaatama?
-.Palutakse mitte segada vaatamist-kuulamist.
-Kutsutakse veel teisigi vaatama, kuulama, soovitatakse vaadata.
2.Reaktsioon heakskiitmisest.
-Vaatluse ajal heakskiitev liigutus, sõna, pilk.
3.Heakskiitmise blokk.
-Kommentaar.
-Heakskiitev kriitika.
-Ühed selgitavad teistele nähtut kuuldut.
3.Määratleda situatsiooni iseloom ja arvestada vigade tekkimisega.
-situatsioon valitakse hüpoteesi arvestades.
Vaadeldakse vahetult kommunikaatorit
1.Jälgimine ruumilis-ajalistes omadustes.
a)Kontaktide arv (tihedus)
b)aja maht (hulk)
c)aja väärtus inimese päevas (saate aeg)
d)aja hulk, mis on kulutatud uuritataval selleks, et seada sisse kontakt kommunikaatoriga
e)koht, kus toimub kohtumine kommunikaatoriga
g)eluolulised takistused, mida te ületate?
2.Sotsiaalselt tingitud tegevuse jälgimine, mis toimub paraleelselt, seoses massiinformatsioonivahendi toimimise ajal. Kas tööd jätkatakse vestluse ajal, loetakse ja räägitakse tööst jne?
3. Massiinfo mõju poolt tingitult ilmnenud inimeste eriarvamused.
a)repliigid, jutud arutlused, ütlused jne.
b)kes on aktiivne tegutsev isik (kes räägib, tegutseb? Kas ta on grupi juht? Perekonna pea? Ülemus? Laps? Jne)
4.Välised tundemärgid huvi väljendamisel.
Heakskiitev vahemärkus, kiitev noogutus jne.
5.Jälgida mitteväljendatud emotsioone.
Ebatahtlik reaktsioon, pulsi kiiruse sagenemine, ehmatus, suu lahti, punastamine, nihelemine, paigale tarretumine jne.
Vladimir Dmitrevits Baharev 27.02.92.L.
Teema: Kaitse eksisteerivatest tingimustest tekkiva stressi eest.
Nenditi, et sel teemal saab 2,5 kuud rääkida.
Psühholoog terapeut
Loomingu probleem. Loomingu stimuleerimise probleem.
Väidetavalt ei ole loomingulist protsessi võimalik ette aimata. Seega on see impulssiivne?!
Loominguks on vaja palju teadmisi ja selliseks tegevuseks (aju) valmisolekut.
Loomingulise isiku leidmiseks tehakse teste.
Igal uurijalö on oma tehnika ja test.
Näiteks: Palju on 2+2 =?
Kaks tilka + kaks tilka vett= suur veetilk?
Üks osa O + 2 osa H = H²O
Jne.
Fantaasia mitmetes mõõtsüsteemides.
Näide: Kotletti nokkis palju varblasi. Palju jäi kotletist alles? Pool, sest pool oli liha ja ainult sai söödi ära. Või siis küsiti allakukkunud alpinistilt, et kuidas end tunned. Hästi, vastas viimane, sest ta ei olnud veel maandunud.
Kuulsate inimeste närvihaigused olid kõigile tuntud, kuid tavaliste inimeste tõbesid ei märgatud ja seepärast on tekkinud mulje, et kuulsused-geeniused on teistest tõbisemad. Tegelikult on loomingulist tööd tegevate inimeste eluiga pikem, sest viimased elavad tervemat eluviisi. Nii arvatakse. Terve inimene on emotsionaalne ja seda peetakse normaalseks.
Faktorid.
1.Riskivalmidus.
2.Tööarmastus on huvisfääris eriti suur.
3.Armastavad mängida.
4.Meeldib huumor, ideede mäng jne.
5.Valmisolek ületada rutiini (psühholoogilist barjääri)
6.Suutlikus keskenduda pikka aega ühele eesmärgile.
7.Otsiv vaim. Otsitakse ise asjadele lahendusi.
8.Armastab sõnaraamatuid.
9.Julgus.(Vaimu, mõistuse, ettekujutuse)
10.Vastuoluliste iseloomude olemasolu.
11.Ettenägelikus (oskus sündmusi reaktsioone ette näha).
12.Terav pilk teaduslikes uuringutes.
13.Võimekus mõelda ümber. Mõtete ümbergruppeerimise teel. Uues lühikesed sõnad, mõisted jne.
14.Kogemuse edastamise võimekus. Oskus ratsionaliseerida, rakendada analoogiat. Oskus eraldada probleemis ebaolulistest häirijatest.
15.Laialdased huvid, tähelepanu. Oskus vaadelda kõrvaltvaatajana.
16.Oskus rakendada mõistete lähedast tähendust, (roheline = noor), analoogiat ja ühendada ühise nimetajaga.
Harjutamisega omandatavad oskused.
1.Mälu valmisolek (katkendlikule seosetule infole rakenduse-talletuspaiga leidmiseks).
2.Mõtlemise painduvus (kiire ümberorjenteerumisvõime).
3.Hinnangu andmise võime. Valida lahendust.
a)loogilise vasturääkivuse puudumine,
b)varasema kogemuse ärakasutamise oskus,
c)esteetiliselt lihtne ja kõlbulik.
4.Oskus siduda ja lahti harutada (jagada)
5.Ideede genereerimise kergus.(mida rohkem ideid, seda suurem hea idee tekkimise võimalus).
6.Mõtlemise avarus, fundamentaalsus.
7.Leida õigem kasutus (nähtustele) asjadele.
8.Palju väljendusstiile. (Muusikud muusikariistadel, füüsikud oma ala vahendeid kasutades jne)
9.Lõpuni töötamise võime.(Idee elluviimine)
10.Kannatlikus töös, materjali tunnetuses, terviklik mõistus.
Loominguliseks tööks stimuleerimise meetodid.
1.Individuaalne meetod.
a)Idee ei tule väsinud ajust.
b)ideed ei tule sulepeast imedes.
c)Enne kirjapanekut tuleb probleem peensusteni läbi mõelda.
d)Ideed tulevad (tõustes või magama minnes) ülemineku hetkel, mil pinge langeb ja mõte segajatest vabaneb.
e)Mõttetööks on vajalik hea keskond + füüsiline koormus.
d)Alkohol hajutab mõtted. (Mõtteerksus on illusoorne).
2.Autogeenne meetod.
3.Kollektiivne meetod.
4.Formaalne meetod loomingulise töö aktiviseerimisel. Vertikaalses suunas arendatakse sunktsionaalseid omadusi ja horisontaalis füüsilisi omadusi.
5.Algebraline süstem. Näiteks küsimused: Kuidas teha vastupidi? Kas teha teisest materjalist?. Kuidas teisiti organiseerida?
6.Pool-formaalne meetod Sineetika .
a)Teha tundmatu probleem omale tuttavaks.
b)Otsida protsesse teistes sfäärides (hüdraulika, pneumaatika, elektroonika), nagu mehaanik kasutab füüsikat.
c)Otsida asendusvariante.
d)Leiutada fantastilisi analoogiaid (nagu muinasjuttude autorid-kangelased)
03.02.92.L.
Isiksuse sotsiaalpsühholoogiline iseloomustus.
Indiviid, individuaalsus, isiksus.
1.Indiviid = kuuluvust inimkonda.
2.Isiksus= sotsiaalne olend, kes omab ühiskonnas mingit rolli, kohta, toimub inimese sotsialiseerumine ühiskonna liikmeks.
Sotsiaalse kogemuse protsess toimub läbi sisemise maailma (inimese), milles kajastub ta suhe sellesse, mis Ta teeb ja mis Temaga tehakse.
Siit iseloom, harjumused, eluhoiak jne.
Kõik välised ühiskonna mõjud Inimesele on sotsiaalsete süsteemide või nende koosluste sisemiste tingimuste jõud.
Üks iseloomulikke isiksuse külgi on ta individualism.
I = See on kordumatu psühholoogiliste omaduste kooslus (iseloom, tunnete kogum, omadused, võimed jne.)
Sotsiaalsesse gruppi minnes hinnatakse ja antakse talle mingid funktsioonid, mida ta täidab. Igal pool on oma käitumisviis (enesekaitseks, kohanemiseks, edasiarenguks).
Sotsiaalsed rollid (eri tingimiustes) võivad olla ka vastandlikud.
Isiksus, kes säilitab igasugustes tingimustes ühese käitumisviisi on tervikliku isiksusega. (Terviklik = väljakujunenud isik).
Isiksuse psühholoogilised omadused moodustavad igas inimeses püsiva terviku, mis on suhteliselt püsivas psüühilises küljes (vormis, sklad).
Psühholoogiline jäävus on suhteline. Muutused tulevad siis, kui muutub sotsiaalne keskkond, ta tegevus, suhtlusring, või kui saabub füüsiline haigus.
Bioloogiline ja sotsiaalne isiksuse struktuur.
Need on suhteliselt püsivad ja moodustavad dünaamilise struktuuri. Psühholoogilise isiksuse uurimine haarab endasse 2 teaduslikku ülesannet:
1.Individuaalse struktuuri selgitamine isiksusel, kes erineb teistest. Selle edukas lahendamine on seotud teise ülesandega.
2.Isiksuse tüübi leidmine.
Et selgitada inimese isiksuslikke omadusi on vaja temaga kontakteeruda. Üldistuste kaudu saab neid jagada gruppidesse (grupilises iseärasused).
Isiksuse struktuur.
Isiksusel on kaks alastruktuuri, millest:
ühte nim. endopsühhikaks . Selles on sisemine sõltuvus psühhiliste elementide ja funktsioonide vahel. Närvi-psüühiline organisatsioon.
Teist nim. eksopsühhikaks. Isiksuse suhe väliskeskonda (Kuidas ta suhtub mõjuritesse).
Endopsühhika vastuvõtlikus, on looduslikult arenenud. Mälu omadused, ettekujutuse areng, tahtejõud, impulsiivsus jne.
Eksopsühhika Isiksuse suhete süsteem ja ta kogemus.Huvid, kalduvused, ideaalid, tunded, teadmised (formeerunud).
On tehtud palju uuringuid. Uuriti lühikesi inimesi umbes 130 cm pikkusi. Leiti, et neil on arenenud huumorimeel. Väga head suhtlejad, et end suurte vägivalla eest kaitsta. Muutuvates oludes on aktiivsed sündmustes osalejad, lootes sellega omale paremat tulevikku-suhtumist välja teenida.
Teema: Inimese isiksuse aktiivsus.
Aktiivsus on koostegevuse näitaja. Mis on isiksuse aktiivsuse allikas? Mis see on?
Ilmus Freudi teooria ja leidis populaarsust. Ta seksuaalsusel põhineval teooria kinnituseks oli kogutud palju tõestusmaterjali.
Breier uuris hüpnoosi kasutades psühhilisi häireid, et leida Freudi ideedele kinitust või kummutust. Kujunes välja alateadvuse uurimine. Inimene elab unes läbi miskit varem läbielatut, mis on segi veel kindlat kohta leidnute elamustega. Inimene, kes surub kogu aeg oma soove alla võib muutuda neurootikuks (igasugused olulised soovid). Et haigestumist vältida, tuleb püüda leida soovide täitumise tee.
Tekkis uus suun teaduses Neofreudism, millist järgisid Freudi õpilased, kes eemaldusid algsest ideest. Näiteks From. Viimased arvasid, et mitte kõik antud valla nähtused ei ole tingitud bioloogilistest vaid ka sotsiaalsetest tingimustest (eksopsühhika). Kuid ka see postfreudistlik teooria ei suutnud üksi seletada nähtusi ja tunnistati mõlemate teooriate tähtsust. Inimese-isiksuse aktiivsus väljendab ka vajaduste rahuldamise protsessis. Tarvidused formeeritakse isiksuse formeerumise ajal kasvatusega, sotsiaalse sfääri mõjudega. Inimese vajaduse rahuldamise protsess tuleb esile kui aktiivne ja sihikindel tetgevuse vormi valdamise protsess, mis on määratletud ühiskonna arengu tasemega.
Vajaduste liigid.
On ühiskondlikud ja isiklikku laadi vajadused.
1.Inimese vajaduste rahuldamiseks kasutatakse ühiskondliku tööjaotuse produkte.
2.Inimene kasutab vajaduste rahuldamiseks ajalooliselt väljakujunenud meetodeid ja vahendeid, mis nõuavad mingite tingimuste täitmist.
3.Inimese vajadused väljenduvad inimesele kuuluvates ühiskonna vajadustes. Kollektiivi vajadused kajastuvad isiksuse vajaduste kaudu.
Vajadused jaotatakse päritolu ja asja järgi. On olemas loomulikud ja kultuursed vajadused.
1.hulka kuuluvad enese säilitamise, soo jätkamise vajadus.
2.kult.tarvidused inimese aktiivsusühiskonna elus, selle kultuuri toodete suhtes. Viimaste vajaduste mitterahuldamine ei vii inimest hukkumiseni, milleni viib aga esmaste vajaduste mitterahuldamine.
Moraalselt õigustatud isiksuse vajadus on see, mis väljendab teda vastu võtnud ühiskonna vajadusi.
Tarbimise asjaks võivad olla materjaalsed ja vaimsed väärtused.
1.Mäng.
Mängu algoritm. Milline? Vastata küsimustele täpselt. Mida küsitakse sellele peab vastama. Kaks kolleegi olid ukse taga küsimusi mõtlemas. Viisteist küsimust. Küsimused hakkasid uuritavat sfääri kordades vähendama. Näit. 1.Mees või Naine?
2.Lõunas või Põhjas? 3.Elus või surnud? 4.Kuidas suri? 5.Kas temale kuulsust toonud asja oleme argielus näinud?6...
2.Mäng.
Salakaubavedaja avastamine. Millisel katsel oli salakaup kaasas? Kas ta käitus iga kord ühtmoodi? Millal ta valetas või varjas? Keha hoiak, pilk, hääl? (Üldiselt , kui puudub tõeline risk, siis oli see mäng aja raiskamine). Tegelikult on tegemist ju juhuslike möödujatega, kelle käitumist ei saa indiviidi lõikes võrrelda, kuid saama võrrelda erinevate inimeste käitumist kontrollimise ajal. Kuna enamusel on asjad üldiselt enamjaolt korras ja kui ei ole siis enamus oma vigu ei teagi ja ei pabista. Need aga, kes tulevad teadlikult valedokumentide või muu salakaubga.
Vaikselt petmine teeb julgemaks!?
Julgelt petmine teeb vaiksemaks!?
Metoodika sotsiaalses psühholoogias. 13.03.92.(Reede)
Liider ja grupi psühholoogia.
Igal juhul, kui kohtuvad kaks inimest, tekib liidri probleem. Suurema hulga kogunemisel tekib juba võimuastmestik. Esialgu mitteformaalne, kuid tunnetatav.
Liider võib olla formaalne ja mitteformaalne. Talle on hea, kui ta saab mõlemat rolli täita.
Tuntud on kaks meetodit, et leida grupist liidrit.
Moreno.
1.Viis. grupisisene küsitlus, sotsiomeetria. Siin selgitatakse grupisiseseid suhteid ja vaadatakse, et kas need on vabad või orjenteeritud?
2.viis. Gruppi jälgib võõras, juurde kutsutud isik.
Kuidas liider tekib, ilmneb?
Funktsionaalse liidri tekkimise määrab kindlaks struktuur, koht ja grupi ülesanded. Grupi liidri vertikaalse võimuahela pikkus ja ehitus sõltub grupi suurusest, tegevuse konkreetsest funktsioonist. See areneb välja mõju määrast grupi liikmete hulgas ja esikohale tõuseb figuur, mis vastab kõige rohkem enamuse ja vähemuse huvidele. Mida kriitilistematesse olukordadesse grupp satub, seda suurem on vajadus aktiivse liidri järgi. Jäik liider raudne diktaator. Osa liidreid, kes tunnevad end ebakindlalt, poliitilised avantüristid, on huvitatud pikast segasest ajast, tekib segasel ajal kiiresti konfliktides. Kindlam liider kujuneb välja kaua ja võib grupist tõusta rahvuse liidriks. Liidri funktsiooni võib täita mitu isikut. Olukorra muutudes võib tekkida uus liider. Uus liider tekib siis, kui eelmine liider ei saa või ei soovi liidri hädavajalikke funktsioone täita. Selleks et tekiks uus liider on vajalik 80% teadmine grupis, et antud liider ei täida oma funktsiooni. Seni veel sallitakse.
Liidri funktsioonid.
1.Liider, kui administraator, kui ülem koordinaator grupi teadvuses ja sõltumata sellest, kas ta ise otsustab või see on ülalt antud (peab jagama ja täitma ülat antud ülesannet). Mingi osa ülesandest ta võib alla delegeerida.
2.Liider kui planeeria. Määrab kindlaks sihid ja lahenduse meetodid. Samuti ülesande lahenduseks vajaminevate materjaalsete ressursside hulga, liigi jne. Teeb strateegilisi ja taktikalisi plaane.
3.Liider kui poliitik. Siin ta määrab, või püüab määrata, suunata grupi tegemisi, mille juures ta arvestab ülevalt tulevate näpunäidetega, alluvate arvamuse ja meeleoludega. Samuti peab arvestama teiste liidritega.
4.Liider kui ekspert. Ta on kui usaldatava info allikas, kui kvalifitseeritud spetsialist.
5.Liider kui grupi esindaja väljaspool gruppi.
6.Liider kui grupisiseste suhete reguleerija. Ta püüab asjalikke ja isiklikke suhteid reguleerida kommunikatsiooni võrgu kaudu, tuttavate ja kolleegide kaudu.
7.Liider kui austuse ja karistuse allikas. Näiteks: karistada on vaja kohe, kuid kiita vähekese kaupa ja pika aja jooksul. (Ühe laituse kohta on vaja hiljem vähemalt kaks kiitust anda. Või enne kiita kaks korda ja siis üks kord laita, kuid siis selliselt, et see ei nulliks optimismi eduks).
8.Liider kui kohtunik rahu tegija.
9.Liider kui eeskuju (näide), etalon.
10.Liider kui grupi sümbol.(Välise käitumisega).
11.Liider kui faktor, mis muudab ära individuaalse vastutuse. Tehakse liidri nimel, apelleerides ta ütlustele. Ütle, et ma käskisin. Ine.
12.Liider, kui maailmavaate kujundaja (väärtuste ja normide dikteerija).
13.Liider kui isa (isale on kõik lubatud).
14.Liider, kui patuoinas.
15.Liidril on eri tüüpi guppidele eri tähendus ja seepärast ei saa loetletud omadusi pingeritta seada. St. jaotada esmajärgulisteks ja teisejärgulisteks omadusteks.
Tomas meetod:
1.Meetod - Eesmärk: selgitada inimese jaoks välja konfliktsetes olukordades reageerimise meetodid, tema kalduvus rivaalitsemisele, kompromissidele mineku või kohandumise võime.
2.Meetod struktuur. Katsealuse nimel Esitatakse 60 väidet, mis on kombineeritud käitumise kahe vastupidise tendentsi väidetest.
Konkureerimise tendentsi toob välja variant a positsioon (võti 3;8;10;17;25;28)
b positsioon (võti 6;9;13;14;16;22)
Koostöö - a positsioonil: 5;11;14;19;20;23
b positsioonil: 2;8;21;26;28;30
Kompromiss- a: 2;4;13;22;26;29
b: 7;10;12;18;20;24
Vältimine a: 1;6;9;12;21;27
b:5;15;17;19;23;29
Kohandumine a: 15;16;18;24;30
b:1;3;4;11;25;27
Töötlemine. Igast viiest positsioonist loetakse kokku võtmega kokkulangevuste hulk. Saadud andmeid võrreldakse omavahel. Valitakse välja optimaalne kvaliteet, milline on allutatud ülesande täitmisele.
Juhend: Valige igas positsioonis ainult üks teile enim lähedane väide ja kantke ta tähelisarvulise tähistusega registreerimise lehele (nt. 1a; 2b).
***
Juhi omadused 07.03.92.SPb
Sots psühh iseloomustus. Milline on ühe inimese juhiks saamise põhjus? Mida teha, et teda ikka ja jälle juhina tunnustataks? See on iga juhi igapäevane probleem.
1.Teooria juhi omaduste mõjust. Selleks, et olla juht, peab omama kompleksi iseloomujooni. Psühholoogilisi, moraalseid, füüsilisi. USA-s 1947.a. Hendi analüüsis, milliseid omadusi peab liidril olema. Neid kogunes üle 100. ja vaid 5% küsitletust vastas teisiti.
Ta tõi välja olulisemad omadused, millised on toodud olulisuse järjekorras.
1.Intellekt.
a).Juht ei tohi olla teistest intellekti poolest liiga üle olla. Soovitav oleks kerge ülekaal, et saaks meeskonna töö edeneda.
b)Juhi asetäitja peab olema võrdne hea kolleeg.
2.Initsiatiivsus. Vananemisel see kahaneb.
3.Enesekindlus.
4.Helikopteri faktor. Suudab kiiresti otsuseid vastu võtta ja näha oma otsuste tagajärgi linnulennu kõrguselt.
5.Tervis.
6.Kasv. Peab olema kas keskmisest pikem või lühem. Oluline on märgatav vahe.
7.Peab olema tulnud kõrgemast klasist. On kolm klassi jõukuse põhjal: Kõrgem 8%
Keskmine 80% allkiht 12%
8.jne. jne.
See on klassikaline aja poolt kontrollitud pingerida. Sellele mõjuvad kaasa momendi olukorra faktorid. Kui keegi tõuseb, siis ka keegi peab langema. Oluline on foon, sest keskkond valib tihti oma suva järgi liidri. 1940.aastatel vaadeldi liidrit, kui grupi funktsiooni. Väikese grupi liige saab tema individuaalsete omaduste tõttu ühes või teises olukorras liidriks. Tööjaotuse tõttu jne. Kuid liidriks peab ka ise tahtma. Selline vajadus peab igal liidriks pürgijal olema tähtsal kohal ja domineerivaks tahteks. Sellistele ei ole töötasu kõige tähtsam, vaid võimu laiendamise võimalused.
Kolmnurk, mille nurgad on ühendatud kahe teravikuga nooltega (otstes):
liider
grupp olukord
2.Mõjutamise mehhanism. Alluvate mõjutamine. (B. Reiven.)
a)Informatsioon . Isegi neutraalsel informatsioonil on mõju.
b)Kiitus ja hüvitamine.
c)Laitus ja sundimine.
d)Kompetentsus. Eksperthinnang.
e)Seaduslikus. Apelerides seadustele, õigussuhted.
g)Referentsus. Juht on meie grupi liige ja seepärast peab teda kuulama ning ta palved täidetakse solidarsusest.
Kompetentsus ja ekspertsus.
Esimest hindavad ja kasutavad mehed mänedzerid, teist eelistavad naissoost juhid.
Karismaatiline mõjutamine.
Harisma Jumalast antud
Sellisel juhul on oluline veetlevus. Karismaatiline juht Lenin, Hitler, F. Kastro, Mao Ze Dung, Tätsher jne.
Ka võib dissidendi maine tõsta esile ja muuta karismaatilisest opositsioonis olevast isikust legaalse liidri. Sahharov, Splzenitsõn jne.
Juhtimise stiil. 09.03.92.SPb.
Sakslane Kurt Levin käsitles võimu probleeme ja soovitas toimida järgmiselt:
Stiilid autokraatiline isevalitsejalik
demokraatlik
nominaalne (ülemus on olemas, kuid ta ei sekku juhtimisotsuste tegemisse, ametisse asudes, tutvumise ajal või enne pensionile jäämist).
On tehtud palju eksperimente nii täiskasvanute, kui lastega. Näiteks katse lasteaias-koolis, kus tehti karnevaliks maske.
A juhul psühholoog kogu aeg õpetas kuidas teha.
B juhulandis vabaduse pisiasjades.
C juhul varustas vaid materjalidega.
Tulemused:
Maske valmistati arvu järgi kõige rohkem, järjekorras ABC .
Tööst olid kõige vaimustatumad B grupis.
A grupis osa ei soovinud teha ja lahkusid. Teine osa andsid igavamate operatsioonide tegemise füüsiliselt nõrgematele teha.(võimu kopeerimine).
Tervikuna andis demokraatlik juhtimisstiil vähima hulga negatiivseid tulemusi.
E Heppin
B. Uiner Tähelepanu. Kehtestatav struktuur.
On juhte, kes kogu aeg juhivad millegile tähelepanu. Karm, kuid õiglane! See on autoritaarsele juhtimisele suunatud stiil.
On juhta, kes ei pane tähele ja on vähenõudlikud
On igasuguseid segatüüpi juhte.
E. Flitsman
E Harris Nad arvasid, et side on nähtuste vahel. Mida rohkem etteantud eeskirju, seda rohkem kaebusi ja rahulolematust. Mingi tasemeni oli olukord normaalne, kuid edasi toimus järsk rahulolematuse kasv. Tähelepanu on samuti sõltuvuses kaebustega liigne tähelepanu teeb olukorda halvemaks. Probleemiks on õige proportsiooni, mõõdu leidmine ja selle taseme hoidmine.
Erandnähud:
Juhtimisstiili valik sõltub organisatsiooni tüübist.
Näit. Sõjaväeline org. autokraatlik stiil
sõltub org liikmete arengu astmest
kasutada oleva aja hulgast (kiired otsused)
Tunnetatav juhtimisstiil (juhtide teod peavad olema seletatavad). Alluvaile on kõige ebameeldivam mõistatuslik juht ja meeldivaim etteaimatavate soovidega juht.
Et ei oleks igav, peab juht olema natuke ettearvamatu.
Juhtimisviise jagatakse vel ka teisiti.
Aluseks võetakse juhi orjentatsiooni otsuse tegemisel.
a)(ülesandele) Orjenteerub ülesande lahendamisele (formaalne ametlik lahendus)
b)orjenteerub alluvate grupile (et alluvad hästi elaks ja töötaks).
c)orjenteerub endale (kõigepealt oma huvide rahuldamine, siis a) ja b).
d)orjenteerub ülemustele
Kui ükskõik millist ülalnimetatud orjentatsiooni eelistada, siis see annab teistele orjentiiridele ebameeldiva varjundi. Oluline antud olukorrale sobiva tasakaalu leidmine. Optimaalsus.
Juhi võimeid saab määratleda organisatsiooni võimekuse kaudu.
1)Juhtimisfilosoofia, metodoloogia, vaadete süsteemi olemasolu.
2)Armastus vastutada.(Vastutuse koorma kandmise võime)
3)Otsuste tegemise tahe. On suuri strateegilisi ja väikesi taktikalisi otsuseid. Mõlemad suhtelised ja tihti etteaimamatute tagajärgedega.
Näiteks, anektoot poisist, kellele tihti sugulased pakkusid valida 10 ja 50 sendise vahel. Ta valis alati 10 sendiseid. Miks? Küsiti kunagi hiljem. Ta vastas, et kui ta oleks võtnud 50 lisi, siis teil oleks huvi kadunud ja mina ei oleks selle mänguga nii kaua raha saanud. Hiljem sai temast Ameerika ÜR president. (Ta oli strateegilise mõtlemisega.)
4)Usk, kindlustunne edule.
5)Võime mäletada-tunda nimesid, tuttavaid (See paistab alluvaile austuse avaldusena).
6)Võime võtta vastu ebastandartseid otsuseid. Näide. Napoleon oli kord tunnimeest asendanud.
Analüüsi plaan. 17.03.92.
Sissejuhatuseks tehti katse. Paluti kahel suvalisel kuulajal miskit koos tahvlile joonistada. Teemat ette öelda ei tohtinud.
Edasi, kui miskit oli tehtud, tuli ...
1.Kes alustas joonistamist?
2.Kes oli teema initsiaator?
3.Kuidas tuli initsiatiiv üle, kui tuli?
4.Kas oli konkureerimise soov ja milles see väljendus?
5.Mis oli võistluse signaaliks? Milline moment?
6.Millal hakkas asi sujuma?
7.Kes tundis end paremini juhtivas rollis, kes juhitavas?
8.Millised strateegiad olid partneri juures?
9.Kuidas loodi nimetus ja allkiri?
Selle katse tulemused: Aitab avastada, õppida tundma initsiatiivi, emotsionaalsust, tähelepanelikkust.
(Orlov avastas, et probleem on hea. Kahe aruga ühte asja ellu viia) See oli näide algul lahendamatu ülesande lihtsast lahendamisest. Rolli efektiivsest rakendusest.
Kas sihi saavutamine on põhiline, või sihi saavutamise viisid? Mis on siht? Kas täita ülesanne, või püüda saavutada oma huve, kasu, omadusi näidata. Kus on optimaalne lahendus? Kas üks kindel lahendus või mitu kahtlast?
Probleemid skemaatiliselt.
Liider aktiivne, juht.
Passiivne tegija, juhitav.
***
Spetsiaalsed meetodid
Sotsiaal-psühholoogiline eksperiment
Sots-psüh treening.
Printsiip: Käitumise objektiviseerimine.
2 taset käitumisel: 1.impulsiivne tase (alateadvuslik)
2.objektiviseeritud (teadlik)
Sotsiaalne käitumine toimub tihti impulsiivsel tasemel. Sots-psüh-treeninguga (SPT) viiakse alateadlikkuse tasemelt teadliku käitumise tasemele. aitab inimese tuua koju
Selleks on vaja treenida 1. tasemel (impulsiivsel) (tuua sinna tagasi, et tõestada ja õppida ümber, väärat algtõde) Kõik algab algusest, ka vead. Selleks, et end näha selisena nagu ollakse, on vaja vaadata peeglisse. Inimese stereotüüpide selgitamine, nende konkretiseerimine ja vajadusel muutmine.
Mudelite õppimise printsiip.
Info kogumine, antud orjenteerivatel mudelitel.
1.Rolli- ja praktilised mängud.
Instrumentaalne aspekt,
Tehniliste-majanduslike probleemide lahendamine
Raskuste ületamise õppimine.
2.Emotsionaalne rollimäng. Sihitud isiksuste vahelise ja isiksuste siseste probleemide lahendamisele.
***
Psühholoogia juhtimisel ja domineerimisel. 24.03.92.
Mängud. 3 gruppi.
1.Katsejänes joonistas tahvlile 3 hoonet ja päikese (kodu). 3 inimest pidid seda pilti lahti seletama. Igaüks erinevast grupist. Mis tunded?
2.Grupi ees väike grupp, üks jagas ülesandeid. Näiteks rea numbrite lugemine 1 -30 ni. Öelda tuleb vaid kas kolme või viiega jaguvad arvud. Nende teisel lugemisel tuleb nimetatud number asendada sõnaga, Varsti on loetelus mitu numbrite loetelus mitu sõna järjest.
3.Jutt nimisõnadest, mis jätta meelde koha järgi (lausuja järgi). Vajalik on leida mingi meeldejätmise loogika, eriti kui sinna hulka satub mingi ebaloogiline sõna.
4.Juhi resisöri võimete kontroll. Üks katsejänes peab võtma mingi pooso ja teine peab oma poosiga esialgse poosi (mõtte) ära muutma.
5.Viga tehes ei tohi seda välja näidata.
6.Ettekujutusvõime väljanäitaja. Näit: tooli, salli jne. Kasutustevõimalused.
Sotsiaalpsüholoogiline kliima. 27.03.92.
Loeng.
Termin võeti NL-s kasutusele 1970.aastatel. Sotsiaalpsüholoogiline grupi kliima so selline grupi psüholoogiline seisund, milline kajastab selle reaalse elutegevuse iseärasusi.
Ameeriklased tegelesid sellega juba 1920 a. paiku. Hotorni efekt : (eksperimendist teadmine muudab inimeste käitumist, mistõttu tulemus on moonutatud). Tehti katse ühes telefone tootvas firmas. Töötajad jaotati kahte katsegruppi. Ühe grupi töötingimusi muudeti äärmusteni, kuid töötulemused märgatavalt ei muutunud!? Kui töötajad jagati 2 väksemasse gruppi, siis selles tekkisid mitteformaalsed suhted, sotsiaalne kontroll, juhtimiasviisi muutus. Tõusis töötajate enesehinnang tööl ja kodus. Siit tekkis teooria Inimlikest suhetest.
Faktorid: Makrokeskond - sots majand, ting. Ühiskondl. Polit tingim.
Mikrokeskond grupi psüholoogia ja individuaalne psüh faktorid (psühol ja materjaalne väliskeskkond).
Objektid. Väike grupp - brigaad, labor faktor 1. formaalsete ja mitteformaalsete struktuuride vahekord. Sidemed, mis tekivad tööga seoses (väljaspoolt tulnud ja ettevõttest sõltuvad). Näiteks kõrge kvalifikatsiooni ning töötaseme suhe. Heas organisatsioonis isiksuse vahetus seda ei muuda.
2.Selline sideme viis , mis seotud inimlike suhetega. (sümpaatia-antipaatia).Aja jooksul tekivad ruumis tahtmatud sidemed.
Faktorid, mis mõjutavad organisatsiooni struktuuri.
1.Org siht. Selle saavutamiseks on vajalik integratsioon. Tavaliselt on see tingitud juba ülesandest.
2.Osaluse tunde tase (määr) (ettevõttes, või org.). Tähtis, et inimene tunneks end grupi liikmena (grupi roll).
3.Autonoomsuse tase grupis (sõltuvus teistest gruppidest, inimestest).Puuduvad ülemused hierarhias (on vaid kohalikud võimu esindajad). Siin on oluline roll välissidemetel.
4.Ühtluse või mitme siduva omaduse olemasolu tase sots dem iseloomu järgi.
5.Juhtimise iseloom. Autoritaarne, jäik juhtimine.
Demokraatlik juhtimine, paindlik
6.Grupi suurus. Väike formaalsed ja mitteformaalsed suhted.
Suur põhiliselt formaalsed suhted.
Et hästi mõjuda on vaja head ühtlast gruppi.
Meetod: Sotsiomeetriline: Moreno oli üks esimestest, kes püüdis organisatsiooni harmooniliseks muutes seda mõjutada. Näiteks töötajae ruumis sobivuse järgi ümber paigutamisega konfliktide vähendamise saavutamine. Loodeti leida sotsiaalset harmooniat.
Ka mõni puudus.! Püüti välist harmooniat siduda ühildada sisemise harmooniaga, millist peetakse üheks sotsiaalseks utoopiaks.
Psüholoogiline kokkusobivus.
2 taset. Psühhofüsioloogilineloogiline (sotsiomotoorne)
Sotsialpsüholoogiline.
Meil ei olnud kuni viimase ajani juht huvitatud psühholoogilise meetodi rakendusest, sest seda polnud vaja. Käsk, on vanem kui meist keegi.
Meetod, mil kasutatakse gomostaati. See on selline aparaat, millega määratakse kindlaks inimese koostöövalmidust. See on lihtne seadeldis, mis koosneb kolmest neljast või ka rohkemast analoog tüüpi voltmeetri , või testri moodi aparaadist, millisel peavad katsealused koos reguleerima osuti nullile. Aparaadid on omavahel ühenduses ja kui keegi keerab pinget juurde, siis teise maha keeramine ei õnnestu. Nullile saab osutit viia vaid kõigi katsealuste koostöös. Eksperimentaatorid jälgivad katsealuseid ühekaupa. Kogutud tulemuste järgi jaotatakse katseisikud nelja gruppi:
1.Domineerimisele kalduvad isikud.
2.Individualistid.
3.Pasiivsed, initsiatiivitud.
4.kollektivistlik tüüp.
Juhti ja alluva vaheline vastastikuline seos.
Samal teemal: 07.01.92
30.03.92
Milline on ideaalne juht?
kutseoskused
veendumuste formeeritus
kultuur
moraal
kollektiivsus
ühiskondlik aktiivsus
teaduslik aktiivsus
lai huvidering
Suhtlemine + tehnoloogia. = juhtimissuhe
Kutselise juhtimise eesmärgiks on:
a)anda välja korraldusi, informatsiooni (määrus, palve, käsk, juhend)
b)anda hinnangulist infot (iseloomustada midagi-kedagi)
c)anda tagasisidet, infot.
Ta jätab ebameeldiva välja või tahaplaanile, kui tekib kahtlusi.
Ma tahan, et kõik minu mõistlikud palved jne. Täidetaks alluvate poolt alati vabatahtlikult.
Faktorid, mis kindlustavad kohustuslikkuse ja vabatahtlikku korralduse täitmise:
1)Arusaamine. Selle tagavad: a)sama keele valdamine
b)kutsekeele samasus
c)informatsiooni täielikkus
d)intellekti arvestamine
e)tähelepanu konsentreeritus.
2)Täitmiseks (subjektis) vastava õhkkonna loomine, selleks tingimuste moduleerimine. Suhete iseloom on isiklikku laadi.
Vastuvõtlikkuse seadus.
Muudel võrdsetel tingimustel on inimesed universaalsed, alluvad kergemalt ülemuse palvetele, vaatele, arvamusele, kellega ollakse positiivsetes suhetes ja alluvad raskemini nendele, kelles uhtes ollakse emotsionaalselt negatiivsel arvamusel (suhetes).
Oluline on inimeste isiklike isikutevahelise suhete tundmine.
Motivatsioon (töötamiseks) 03.04.92.
Vajadus? See on inimese poolt läbi elatav, vajadus millegi järgi, et tagada isiksusele (emotsionaalne-vaimne) (materjaalne-füsioloogiline) normaalne elutegevus.
Vajadused on: Tunnetatud (teadvustatud)
Mitteteadvustatud (klassivaen, rassivaen)
Motivatsioon on juhtimise tuum.
Sisemine motivatsioon rahuldab oma huve asjast enesest, töö protsess on meeldiv (lugemine, laulmine, filmimine jne.)
Väline motivatsioon kui inimest tasustatakse, joonistamise, millegi tegemise või tegematta jätmise eest.
Vajaduse formeerumine.
Loomulikud vajadused on erinevad, võimalused aga on reaalsus-iseasi. Esineb ka motiivide nihet st. rõhu vahetumine, või kolmandate huvide ilmnemine (domineerimine).
Teooriad motivatsioonist.
F. McGregor Teooria X, M., 1968. (Selline raamat).
Inimene on laisk jne.jne., ta vajab väliseid stiimuleid jne.
Teooria Y Inimene püüab olla peremees ja soovib saavutada miskit suuremat, planeerides tööd ja elu. Püüab saada vastutusrikast tööd.
Teooria Z U. Ougi Inimene proovib leida grupis (grupi keskel) miskit uut, mis on temale motivatsiooniks.
Masloy teooria (USA) - Hierarhiliste vajaduste teooria..
Massidel on kinnisidee, et Vajadusi võib kasutada kui redelit.
Tasemed, alates madalamast:
5.Eneseteostuse vajadus.
4.Eneseaustuse vajadus.
3.Staatuse iha. Soov mingisse piiratud ringi kuuluda.
2.Julgeoleku garantiide vajadus.
1. loomulikud vajadused
Masloy arvas, et inimese elu sihiks on leida riigis koht, milles ta saab olla tähelepanu keskmes.
Püüdluste tase See tase on igal inimesel erinev, nagu ka saavutused.
Saavutuste tase See tase ei pruugi saavutatav või ületatav olla.
Frustratsioon (lad)(purunemine, ümberpöördumine) - psühh, psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist. F-i põhjused võivad olla sisemised (vähesed võimed, motiivide konflikt) või välised (füüsilised tõkked, sotsiaalsed keelud). Indiviidi f-i taluvus oleneb sellest, kui tähtis oli eesmärk ja kui lähedal oli selle saavutamine, tõkke laadist, enesevalitsuse ja enesekontrolli tugevusest jm. Nõrga f-i taluvuse või liiga ränkade tõkete korral võivad tekkida psüühilised häired.
See tekitab: 1. agressiivsust
2.eesmärgist loobumist
3.uue eesmärgi otsimist
4.uuel ületamatu takistuse puhul
uue sihi otsimist, mis võib eelmistele vastupidine olla.
***
Saavutustele sihitud motivatsiooni teooria. 06.04.92.
Atkinson
McKleland Uurisid temaatiliste perpatsiooni testide abil. (Piltide abil, millel olid kujutatud mingid situatsioonid). Katsealune pidi jutustama pildi järgi.
USA-s on katsejänesteks käepärased üliõpilased. Viimased jaotatakse jutu järgi uuritatavateks gruppideks (antud juhul kahte gruppi).
1)motiveeringu põhjal (need kes põhjendasid pildil kujutatut, et miks nii on)
2)affilatsia (olla seltsiline) (sõprus, rahu, suhted, elu)
Hiljem jaotati kolmandasse gruppi
3) grupp, mis oli võimuihar (tähendajad).
On olemas sisemine motivatsioon. Kui isik seab endale eesmärgid. Ta loeb, et isikud riskeerivad 50% või vähem, kui on võimalik ebaedu need on kalkuleerijad. Sellise isiku kasvatamiseks on vaja demokraatlikku perekondlikku õhkkonda, kuid ta teab, mida tohib ja mida ei tohi. Keskklassi liikmetel on see meel oluliselt arenenum.
Efektiivsed juhid orjenteeruvad individuaalsele edule, arvestavad keskmist arvamust. Hiljem selgus, et Jaapanlased olid orjenteeritud nii eesmärgile kui ka suhetele (grupile).
NL-s oli õpikus psüühilise käitumise motivatsioon orjenteeritud grupile, kuid tasapisi hakati käepäraste näidetega manipuleerima, mis andis uue suuna aluse. Kui kreeklased võtsid suuna väljatungile, siis suurenes kiiresti sadamate arv. Kui aga sellest loobuti, siis ka sadamate tähtsus vähenes ja nende arv kahanes.
Edu võib saata seda, kes oma edusse loodab, sõltumata teiste arvamusest (Sots.psühh treening).
Püüdluste tase eesmärgi saavutamise raskuse tase, mille saavutamise poole isiksus püüdleb. (Levik 1924.a.)
Oluline on mikrokeskond perekond
Edasi soovis lektor tulevases edus edu, ning läinud ta oligi.
***
A.L. Sventsitski Sotsialnaja psihologia upravlenija.
Kollektiivi sotsiaalpsüühiline kliima kui psüühiline seisund, mis on integreeritud moel peegeldab tema elutegevuse iseärasusi.
Vaimseks või psüüh atmosfääriks peetakse ühe või teise inimeste grupi spetsiifilist psüühilist seisundit mis ilmneb nende üksteisega suhtlemisel ja ühtse käitumise stiilis.
Sots psüüh atmosfäär, kui ebapüsiv, on kollektiivse teadvuse pidevalt muutuv pool.
Sots psüüh kliima, kui grupi püsiv meeleolu.
Sots psüüh kliima see on alati kajastatud subjektiivselt, erinevalt antud kollektiivi objektiivsest elutegevuse kajastusest.
Vastastikuste suhete iseloom kollektiivis (kajastatav) tuleb esile kui faktor, mis mõjutab kliimat. Samal ajal selliste suhete vastuvõtlikus selle liikmete poolt kujutab endast kliima elementi.
Vaimne atmosfäär see on ühe või teise inimeste grupi spetsiifiline seisund, mis ilmneb teineteisega suhtlemisel ühtse käitumise stiilis.
Kollektiivi kliima kujutab endast kollektiivi valdavat ja suhteliselt püsivat psüühilist meelestatust, milline leiab kogu oma elutegevuses mitmesugused ilmnemise vormid.
Sots psüüh kliima peamiseks struktuuri moodustavaks näitajaks on meeleolu.
Meeleolu so kui kõigi sündmuste kokkuvõte, millised toimusid inimese ümber ja millised kajastuvad tema tunnetes, suhetes ning läbielamustes.
Sots psüüh kliima struktuur.
Kollektiivi valdav ja püsiv psüühiline häälestatus:
Töösse Üksteisesse
Emotsionaalne pred kolleegide vahel juhi ja alluva
Emots ja p emots ja p
Sotsiaal-psüüholoogilise kliima all mõeldakse kollektiivis inimeste vahelist meeleolu määravaid vastastikuliste suhete iseloomu aga samuti töötajate rahulolu tehtud tööst.
Psüüholoogilised pedagoogika alused. 13.04.92.
Psüühika kui teadvus (teadlikkus)
Psüühika kui alateadvus (
Psüühika kui ebateadvustus
Psüühika kui struktuur.
Teadvus teadmine
suhted
läbielamus
Psüühilised prots-d psih olek psih omad hariduse ülesehitus
Tundmaõppiv
Emotsioonid
Tahteline
Aluseks
Tahteline Suunatus
Maailmavaade
Ideaalid
Võimed
Iseloom
Temperament teadmised
Oskused
Kogemused
Harjumused
Emotsionaalne
Tundmaõppiv
Emotsionaalne tahte sfäär
Teadmiste sfäär, mis hoiab
emotsioone vaos.
Tulemus Ebapüsivast
Püsivale
Isiksus ühiskondliku käitumise kommunikatsiooni subjekt, tegev subjekt ja asi (objekt). (S+O).
1.Tunnetuse sensoorne tasand aistingutega nägemine, kuulmine, maitsmine, kompamine, haistmine.
2.Tajumise tasand mõttes kujundi formeerimine
Eseme omaduste ja kvaliteedi kujutus otseselt eseme mõjul tundeorganeile (terviklik kompleks) kujutis tekib mõttes, mõtlemise abil.
Gnoseoloogia kujund, kui struktuurne ideaalne haridus, mis väljendab struktuurseid välise maailma seaduspärasusi kooskõlas tegelikuse struktuuriga.
3.Kognitiivne tasand töötab mõtlemine ettekujutus. Mälu töötab kõikidel tasanditel.
4.Mentaalne tasand. Vaimne tasand.
Mõtlemine - see on eksisteerivate sidemete kajastus tegelikuses, milliseid iseloomustatakse sihipärasuse läbimõtlemise ühtsusega
Kajastus - protsess
tegevus.
O protsess tulemus
Kontinium (ajalooline käik)
V (vajadus)
Motiiv, kui eesmärk, täideviiv tegevus
(See on kolmnurgana kujutatud vt konspekti.).
Võim.
Ümmargune laud
Räägiti katsest loomadega. Ahvi puuri pandi seadeldis, mille hooba liigutades sai banaane hankida-jagada. Liidriks sai aga see isend, kes jagas saadud saaki teistega, sai võimu. See, kes ainult endale hankimiseks jagavat hooba kasutas jäi varju.
Katse rottidega. Rotid 3 grupis. Oli samuti hoob, kuid selle liigutamisel sai elektrilöögi naaberpuuris olevad rotid. Esines kõiki käitumistüüpe.
Võim esineb looduses.
Näide ühiskondadest, mis on kujutatud pallina. Üks pool kommunistlik, teine kapitalistlik. Nende vahel mõjupiir.
Kapitalistl ühiskonnas siht õiglane inimene
Komm ühisk õiglane ühiskond
Ühiseks probleemiks võrdsus.
Lahendati erinevalt, kuid kapitalistid õppisid komm pealt ja lõid ühiskonna, milline peegeldas komm esialgset mõju ja kujunes välja vähem sallimatu kui komm ühiskond.
Vaadete kooskõlastatuse väljendused 24.04.92.
a)Kooskõlastamatus võib viia suhete katkemiseni emotsionaalses spektris.
b)Ebakooskõlastus positsioonides võib viia lahendusteni.
c)Kooskõlastamatus, mis ergutab suhteid jätkama.
Suhtlemise resultaadiks võib olla: - nõusolek
konflikt
vastastikune tõmme
emotsionaalne suhtlemine.
Struktuurne suhtlemine
1)Kommunikatiivne struktuur
2)Interaktiivne struktuur.
3)Tajumine (kujutiste vahetus)
Suhtlemise funktsioon (B. F. Lomovi järgi)
1)Informaatilis-kommunikatiivne (info vastuvõtt ja äraandmine)
2)Reguleeriv-kommunikatsiooniline (vastastikuline tegevuse koordineerimine)
3)Afektiivne-kommunikatiivne (vastastikuline emotsionaalse seisukorra muutmine)
Suhtlemise funktsioon (A.A.Brudnõi)
1)Instrumentaalne f (info vahetus juhtimisel ja koostööl)
2)Sindikatiivne f (väikesteks gruppideks liitev)
3)Trantslatsiooniline f (õppimisel, õpetamisel kui hindavate kriteeriumite edastamine sisu ja tegevuse kohta)
4)Eneseväljenduse f (vastastikulisel arusaamisel)
Kommunikatiivne protsess see on sotsiaalse vastastikulise tegevuse mõttelis-sisuline aspekt.
Kommunikatiivsuse mudel
Kes on kommunikaator? - Sisu?(mis)- kanal? (kuidas) auditoorium?(kellele) efekt? (tulemus? Mis? Milline?)
1.Inimese välised kommunikaatori tundemärgid.
1)rassilised iseärasused
2)etnilised
3)soo iseärasused
4)ealised
5)tüüpilised
6)individuaalsed.
2.Funktsionaalsed dünaamilised eriärasused.
1)Väljenduslikud liigutused: miimika, pandomiimika (keha keel)
2)Hääl
3)Kõne.
3.Välise ilme kujundamise iseärasused.
1)Riietus.
2)Kosmeetika
3)Harjumused
4)Välise ilme deformatsioon
4.Kommunikatiivse käitumise vahendid
1)Liikumistajumuslikkus
- kõnnaku iseärasused
- poosid
- zestid, pilkud
2)Tegevuse iseärasused.
3)Suhtlemise distants
- sõltub suhete eesmärgist
- tähtsusest
- sisemisest distantsist (kehv rääkida, ei tea millest, ilmast?)
Sotsiaalne pertseptsioon
Pertseptsioon (ld perceptio) psühh taju, objektiivse tõelisuse peegeldumineteadvuses meelte kaudu)
Nägu, silmad on kõige väljendusrikkamad.
Taksika (ld tactus puudutus) peenetundelisus
- puudutuste iseärasus
- suudlused
- käesurumine
- patsutamine
- silitamine.
Käeandmine on igal suhtlemisel oluline. Mõnega on ebameeldiv kätelda, teisega meeldiv.
Vastuvõtuks tuleb sekretäril külaliste nimekirja märkida erinevate isikutega suhtlemise iseärasused (ebameeldivuste- arusaamatuste vältimiseks).
Olfaktoorika (ld olfactus haistmine).
Lõhn mõjutab suhtlemise distantsi:
- sigareti hais
higi
suust tulev lehk
riietest, sokkidest jne.
- röhatised jne gaaside eraldumine
Kõnekultuur:
gramatilisus
arusaadavus
zargoon
dialekt
Individuaalne kõne stiil, fraaside koostamine ja sõnade järjekord. Diktsioon!
Prosodika (kr prosödia rõhk, silbi vältus)
intonatsioon
rääkimise tempo
tämber
Ekstralingvistika:
pausid kõnes
köhatused
hingetõmbed
naer, nutt jne.
Igasugusel teadaandmisel on oma väljakujunenud vorm. Info sisu määrab vormi.
Eraldatakse kõne ja keelt. Traditsiooniline kõne ja keele vastandamine osutub ebaproduktiivseks kui vaadelda kõnet suhtlemise protsessi struktuuris. Kõnet kui iseseisvat tegevust puhtalt ei esine, sest see kuulub teiste tegevuste struktuuri:
pertseptsioon (ld perceptio taju) (ruumitaju, olukorra tunnetus)
intelektuaalne
vaimne
ja praktiline suhtlemiskogemus,
See tähendab, et kõnetegevus tekkib vajadusest ja omab kolme külge:
motivatsioonilist
eesmärgile viivat
täitvat-tulemuslikkust.
Kõne on keerukas struktuaalne moodustis:
kõne protsess (keeleline protsess)
kõne või keele standard
Kõne või keele võimekus (ilmeline ja individuaalne). Iga inimene sünnib kõnevõime eeldusega. Need võimed ilmnevad esimestel elutundidel ja kujuneb 2-3 kuul juba edasi kõva tempoga.
***
27.04.92.Spb
Sotsiaalne pertseptsioon.
Inimese tajumine inimese poolt.
A.A. Bodalev
Sotsiaalne pertseptsioon, erinedes lihtsast tunnetusest, erineb veel selle poolest, et selle struktuuri kuulub samuti teise või teiste mõistmine või teise, teiste hinnang. Hinnang on üles ehitatud suhete alusel. Suhe sisaldab endas emotsionaalset komponenti. Tõelisuse peegeldamise inimese ja inimese vahelises protsessis võib tuua esile järgmised seaduspärasused:
I Üldised tajumise seaduspärasused
- esemelisus
- terviklikkus
- läbimõeldus
- struktuursus
- konstantsus.
Iga inimene näeb teist oma kutseala silmade järgi. Mingist nähtusest objektiivsema pildi saamiseks on vaja pöörduda umbes kolma erineva spetsialisti poole. Halb, kui kõik otsused teeb üks isik (liiga suur subjektiivsus).
II Sotsiaalse taju terviklikkus. Objekt kui tervik.
Alati on miskit, mis on teiste eest varju hoitud. Kujutis sulab mälus kokku säiluva etalonide süsteemiga. Tulemuseks on äratundmine või mõistmatus. Sotsiaalse tajumise käigus vormeeritakse kaks sisulist tundemärki inimese äratundmiseks inimese poolt. Teise inimese olemuse mõistmine trakteeritakse teadlaste poolt kui ära tundva inimese võimet interpreteerida adekvaatselt sotsiaalpsüüholoogilisi omadusi.
Teadvus on inimese sisu.
Efekt arusaamisest kinnitatakse empaatilise efektiga. Reaalses elus kui partnerile emotsionaalne kaasaelamine, kaastunne (mõtestamine).
Empaatia kui võime tunda läbi naha (seljaga, südamega jne tunnetada).
Empaatial on erinevad tasemed.
I madalam tase: (väikelapsed emotsionaalses võitluses)
II Kõrgem tase: A elamust üleelava inimese osaline identifikatsioon.
B suur identifikatsioon
C empaatiast mõistmiseni (emotsionaalse seisundi emotsionaalselt hinnangult üleminek) See on tähtis vorm.
Sõprus on looming.
Üks empaatia mehanism on inimese hindamine ta väljendavate liigutuste järgi.
Näiline emotsionaalse väljendamise viis. Kõige olulisemad on näo liigutused miimika ja keha asendi muutused pandomiimika, mis võivad asendada kõnelisi vahendeid. Suhtleja peab tundma kultuuri. Erinevates kultuurides on mainitud miimidel eri tähendused.
27.04.92.
Kõnevõimest.
Juba kaheksa kuune laps püüab kõnelda. Tumma pere lapsi peab rääkijatele kasvatada andma. Kui keegi 2 -3 põlve mingit keelt räägib, siis see saab päritavaks. Kõnelemist mõjutavad hambad (hambumine), lõug. Segakeelsest perest pärit laste hulgas on rohkem kogelejaid. Mitut keelt sama hästi vallata on ilus, kuid ilu nõuab keele valdamise arvelt ohvreid. Päritud omadusi saab töö ja visadusega parandatuna edasi anda. Laste tase kõrgem.
Keele standard süsteem leksikast, gramatikast, süntaksist ja foneetilisest ühikutest, mis eksisterivad 2 aspektis:
a)individuaalses aspektis (mida valdab igaüks)
b)ühiskondlik aspekt.
Keele standard antakse elus edasi. Keele omandamise ajal me valdame sõna vormid (laual, laua all, -peal jne)
võõrsõnade moodustamise tase. Laps õpib fraaside komplektide kaudu (laused). Foneetilised normid on kõige püsivamad ja keerulisemad.
Kõne protsess on reaalne kõne protsessi kasutamine üldiselt.
1)Tajumine ja arusaamine
2)Struktueeritud väljaütlemise produkteerimine. Algul on mõtte raamistik ütlemisele. Sõnade valik (kas lühidalt või pikalt, täpsustamine (lause osad).
3)Süntaksiline struktuur täidetakse sõnadega, gramatiliste vormidega ja toimub korrektsioon.
Kõnel on mikro intervallid.
(Näit MSG kõne oli kompensatsiooniline)
Arusaamine.kui infot pole seni ei mõista. Avaliku kõne ettevalmistamisel on vaja teada auditooriumi.
Mõtete sõnastamise kiiruse kasvul suhtlemine kiireneb.
Kõne mehanism. Tajumise mehanism. Parem näha kui kuulda. Et juttu kuulataks peab olema hea jutt. Hea, kui kõneleja ja ta suu oleks nähtav.
Kõneleja stiil.
1.Mudel Sokrates õpetaja, kes on orjenteeritud diskusioonile, kes ka selleks provotseerib.
Ta ei oska süsteemselt töötada, kuid kuulajaid rahuldab.
2.Grupi diskussiooni juht. Põhiline on koostöö saavutamine, olles ise vahendajaks kõrvalseisjaks, nõustajaks. Tulemuseks püütaks saavutada konsensus.
3.Meister kui stimuleerimise näidis, õpetaja kui ergutuse stimuleerimise mõjutaja.
4.Kindral Hoidub igasugusest kahemõttelisusest, nõudlik, jääb igal ajal endale kindlaks (parem mitte vaielda). Levinuim stiil USA-s.
5.Mänedzer Osades radikaalse orjentatsiooniga, USA koolides arendatakse individuaalsusi. Tegeletakse igaühega eraldi leides igaühele sobiva viisi, mis on ratsionaalne.Tähtis on kvaliteetne tulemus.
6.Treener Admosfäär on täis käske. Üksikisik ei ole tähtis, aga kõik koos liigutavad mägesid. Tähtsaim lõpptulemus. (Tolstonogovi teater. Näitlejad ei saa seal vabalt esineda. Individuaalsused lahkuvad. Tulemus saavutatakse kvaliteedi kaotusega.
7.Giid kõndiv ensüklopeedia - täpne lakooniline, kes teab küsimusi ja vastuseid, halastamatu ja tüütu.
******
Küsimused sotsiaal-psüüholoogia kursuse eksamiks.
1992 mai.
1.Sotsiaalpsüholoogia areng nõukogude perioodil.
2.Jälgimise meetod sptsiaal-psüüholoogias.
3.Sotsiaalpsüüholoogia ja sotsioloogia.
4.Kvalitatiivne-hulgaline dokumentide analüüs (kondent-analüüs).
5. Behterev V.M., Made V., Ollopart F sotsiaal-psüholoogias.
6.Massiinformatsiooni protsesside jälgimine ja tundmaõppimine.
7. Inimese käitumise vajadused ja motiivid.
8.Jälgimise meetodi eelised ja puudused. Jälgimise vead.
9.Inimese füüsiline tüüp ja tema käitumise iseärasused (asteenikud, piknikud ja atleetikud).
10.Intervjuu kui sots-psüühol uuringu meetod.
11.Inimese teadlik ja ebateadlik käitumine.
12.Sotsiomeetrilise mõõtmise meetod.
13.Naiste ja meeste psüüholoogia.
14.Laboratoorne eksperiment sots-psüüholoogias.
15.Täiskasvanud inimese psüüholoogia (intellekti ja sotsiaalse küpsuse arengu tipud).
16.Osalusjälgimise meetod, selle eelised ja puudused.
17.Õppi- ja töökollektiivisots-psüüh kliima.
18.Isiksusele grupi poolt hinnangu andmise meetod.
19.Eestvedamise ja juhtimise sots-psüüholoogia.
20.Aparatuursed meetodid sots-psüüholoogias.
21.Sotsiaalpsüüholoogia ja teiste psüüholoogia harude vahelised seosed.
22.Sotsiomeetriline meetod, selle võimalused ja piiratus.
23.Juhtimise sotsiaalne psüüholoogia totalitaarsete ja demokraatlike reziimide tingimustes.
24.Sots-psüüholoogiliste nähtuste kvalitatiivne ja hulgaline analüüs. Nende mõõtmiste eelised ja puudused.
25.Sotsiaal-psüüholoogia valdkond.
26.Sotsiaal-psüüholoogiliste uuringute etapid ja protseduurid.
27.Suurte gruppide eriliigid sotsiaalses psüüholoogias.
28.Homeostaatiline meetod sotsiaal-psüüholoogias.
29.Kolm teooriat liidrist sotsiaalses psüüholoogias.
30.Jälgimine ja enesejälgimine sots psüüholoogias.
31.Inimeste kokkusobivus ja asendatavus tööl.
32.Kontent-analüüs sotsiaal-psüüholoogias.
33.Sotsiaal-psüüholoogia perekondlik-abielulis suhetes.
34.Sotsiaal-psüüholoogiline treening inimestega töötamise praktikas.
35.Autoritaarne ja demokraatlik juhtimine (eelised ja puudused).
36.Asjakohased- ja rollimängud sotsiaal-psüüholoogilises praktikas.
37.Isiksus, kui sotsiaal-psüüholoogia käsitlusasi.
38.Intervjuueerimine ja anketeerimine (eelised ja puudused).
39.Isiksuse ja gruppide käitumise motivatsioonid.
40.Eksperiment sotsiaalses psüüholoogias.
41.Sotsiaalne ja poliitiline psüholoogia (asi, side, uurimise meetodid).
42.Anketeerimine sotsiaalses psüüholoogias (ankeedi väljatöötamine).
43.Konflikti sotsiaalne psüüholoogia (põhjused, käitumise tüübid ja selle lahendamise viisid).
44.Sotsiaalse psüüholoogia lähenemisviisid isiksuse tundmaõppimisse.
45.Juhtimise iseärasused tsentraliseeritud- ja turumajanduse tingimustes.
46.Sotsial-psüüholoogiline eksperiment ja testimine (ühine ja spetsiifiline).
47. Sotsiaalne psüüholoogia juhtimisel ja eesotsas olemisel.
48.Aktiivsed meetodid sotsiaalse psüüholoogia väljaõppel.
49.Isiksustevaheliste suhete psüüholoogia.
50.Hulgalised mõõtmised sotsiaalses psüüholoogias.
PAGE
PAGE 31
Ż Ž į ķ ī ~
·
ø
É
Ź
Ģ
Ķ
Ī
? @ B C D } ~ P ”
Ė ų ž ! " ō b ¢ £ ¤ " © Ŗ µ ¶ S T q r $ . / 6 < = G
] üųōųšųšģšģčģšģčģčģčäčäčäąäąäąÜŲÜšųŌŠŌŠųŠĢČŠÄĄÄ¹ÄĄÄŠµųµōµō®ōµŖōŖ¦ hó,Į h hvq hvq h[ h$/ć h$/ć h·n h$/ć h">« h X h.Eü haNŖ hĶea h{
1 hæaL h.C h! ) h.*n h= hvq hh2m hax» @ ! 2 3 ² ³ Ö ų % > ? z { ø Ē Ņ ą į ī ļ ÷ ų ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų š š š ė ė ė ė š š š ė ā Ż Ż Ż gd= ^ gd= gdh2m
& F gdh2m gd| ¢ Ŗ žžž ų "
#
S
{
|
Ź
@ ~ č é u v
" # ó ō £ Ņ ¶ R ś ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų š š ē ē h^hgd·n
& F gd·n gd= R S T r s Ē Č ł ś < = F G H
§ ] ^ ~ = > a ö ō ō ō ō ō ō ō ē ō ā ō ō ō ō ō ō Ł ō ō ō ō ō ō ō Š`Šgdó,Į gdvq pŠ^p`Šgdvq h^hgd·n ] ^ ~ 4 < = { Õ Ö Ō % ` a Ŗ Æ ¶ ŗ ½ ļ L M y 9" :" <" # # u$ v$ q% Š% Ń% Č& å' ę' ¶( j) l) 4* 5* >* H* I* , , , , ©, Ŗ, Ö, ×, . / / Ś/ üųōųšųšģōčäčąčąÜąÜŲÜŲÜŲÜŌŲŌŲŠŲōŲŠŲĢŲĢČøČ“Č“°Ģ°Ģ°¬°¬Ø¬Ø¤Ų¤Ō¤ Ü hU¢ h Iæ hŖwq h]E h ^ hm j hvq UmH nH tH%u hŗ hU{ hń^Ć h®tŖ hFg h@X” hŖ h h^ hÕo hIc hvq hó,Į h~µ >a b { | ® Ē Č Ö ķ ī G H e f 6 7 a b z { ņ ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż A B \ ] ī ļ š ń M N `! a! ;" <" # # # # v$ w$ $ $ $ $ $ $ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż $ $ æ$ Ī$ é$ % % Š% Ņ% Ö% ×%
& & ¬( ( l) į) 5* I* +
+ + ¤+ „+ , , , Ŗ, ŗ, ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż õ š š š š š š š š š ż ż gd ^
& F gd ^ ŗ, ×, Ų, . . . . Ō. / :/ ;/ W/ X/ / ¦/ ¾/ æ/ Ą/ Ś/ Ū/ 0 !0 `0 Ć0 1 1 g1 h1 i1 ;2 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ś/ Ū/ ß/ ā/ 0 0 !0 /0 ^0 _0 q0 r0 Ć0 Ļ0 Ō0 Õ0 1 1 Ą1 :2 ;2 ź2 ų2 ł2 K4 Ź4 Ė4 ē4 č4 ŗ5 ē5 č5 P6 Q6
7 8 8 9 `: a: J; É< Ź< 2= B= C= ø= ¼= Ģ= Ż= É? H@ I@ ņ@ sA tA »A B B D ¤D „D E E čF ÓH īH ļH šJ ÷J üųüųüųōųšųōųōšųšųšōšōģōģčģčģčäčäōäąäąÜąÜŲÜŲŌŲŌŠĢČĢČĢČÄČÄĄÄĄ¼Ą¼Ą¼ø“ø“° hģā h£u× hĘŽ hjŗ hJ* hPw h4$_ hax» hh2m hĪ< hH hõ hØnr hGō hWn h["i hFe hŅr h]@į hģU( E;2 <2 2 2 Ź2 Ė2 ł2 ś2 ū2 53 63 4 !4 "4 J4 K4 U4 V4 z4 {4 ½4 ¾4 č4 é4 ź4 ¹5 ŗ5 č5 ż ż ż ż ż ō ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ gd["i Š`Šgd["i č5 6 Q6 o6 p6 ·6 ø6 A7 Ą7 Į7 8 8 Ż8 Ž8 ŗ9 a: b: z: {: å: Ź< Ė< ė< ģ< = C= x= ®= ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ź ź ź ź ź gdH Š`Šgdõ gd["i ®= Æ= °= ±= ¹= ŗ= »= ¼= ½= Ž= ß= > > ? I@ @ @ Į@ tA B B ŖC «C ¶C ·C D D D ¤D ś ś ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ó gdjŗ gdH ¤D E ąE :F KF zF ¹F čF G :G iG §G ³G :H FH H ļH ¦ ?¦ § ?§ @§ § § Ŗ « « N« P« X« _« `« y® z® {® @Æ AÆ _± ± ± >“ ~“ “ ŵ ʵ c¶ üųüōšōšōģščšäšäčäčąčąÜąÜŲÜŲÜŲŌŲŌŠĢŌÜģČģČÄČÄŠÄĄÄ¼Ą¼Ą¼Ą¼Ą¼Ą¼ø¼ø“ø““ hćż hćż hćż h91 høP[ hŅ:2 hciN hż]L hz9r hÕd¤ h[ h-sė h"[» hŠHė h® a h8 hĖ hdw h.,Ž hZ^Ā h BÅ ž ’ ½ å L ` a Ŗ Ņ d ¾ ü I Š Ń ä ę ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdZ^Ā ę 4 5 I J : į ā Ō Õ @ u Æ Ł Ś S ķ !” h” i” j” ļ” š” |¢ }¢ £ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ gd-sė Š`Šgd-sė gdZ^Ā £ £ ½£ ¾£ ?¦ @¦ Y¦ Z¦ ¦ Ѧ @§ g§ h§ § § « « M« N« „« {® AÆ ° Ł° ± ² ² ś ś õ õ õ õ õ õ ķ ķ ķ č č č č č č č ß ß č č č č č č Š`ŠgdŅ:2 gdciN
& F gdż]L gdZ^Ā gd-sė ² *² +² ³ p³ ź³ “ µ µ µ Cµ · · ”· µ· ¶· ę· õ· ž· ø ø ø ø !ø Żø Žø ¹ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ń ń ń ń ģ ģ ē ē gd2
gd(5 @ ^@ gd(5 gdciN c¶ · · Żø ¾¹ æ¹ 8ŗ $» %» «» ¬» ¹» ŗ» Ą» ž» ’» h¼ i¼ ¼ ¼ ½ ų¾ ł¾ æ æ Ēæ Ńæ åæ Į Į £Ā ĄÅ Ę Ę :Ē ;Ē öČ ·Ė äĶ EĪ FĪ ·Ī øĪ ÖŠ {Ń |Ń |Ó Ó Ó »Ō ¼Ō Õ Õ Õ Õ Õ KÕ LÕ Õ Õ LÖ RÖ eÖ fÖ üųüōšōģōģčģäģąģąģąģąÜąÜÕÜŃÜŃÜŃĶÉĶÉäÅĮ½¹½¹²¹®¹®Ŗ®Ŗ¦ŖĮŖ¦Į¦Å¦Å¦¢¦ä hn! hG hŹK¦ hļI hĻt hĻt hĻt h½-> h>PD h
kŃ hJfz hoģ h3uų h=k§ h=k§ h=k§ h@ h$% h.,Ž hļ<& h"[» h2
hćż h(5 ? ¹
¹ G¹ H¹ Q¹ X¹ c¹ d¹ æ¹ Ą¹ Ž¹ ß¹ ą¹ ó¹ ō¹ õ¹ %» &» «» ¬» ŗ» ’» ¼ K¼ h¼ ¼ ļ ż ½ ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ š š š š š š š š š gdĆyH gdZ^Ā gd2
½ ½ ½ ł¾ Į Į NĮ OĮ £Ā ¤Ā „Ā ¦Ā ½Ā ¾Ā 4Ć 5Ć 6Ć ćĆ äĆ HÄ ōÄ 6Å tÅ Ę ŪĘ ÜĘ ŻĘ :Ē ;Ē <Ē ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdĆyH <Ē =Ē RĒ SĒ TĒ ÄĒ ÅĒ śĒ <Č oČ ³Č öČ ÷Č +É ,É éÉ UŹ ŗŹ »Ź Ė
Ė ·Ė øĖ ÖĖ ×Ė Ģ Ģ (Ģ <Ģ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ņ ņ
& F gd½-> gdĆyH <Ģ =Ģ ~Ķ Ķ ®Ķ FĪ Ī Ī “Ļ µĻ 8Š 9Š Š Š |Ń ŗŃ ŽŃ ßŃ ćŅ äŅ sÓ tÓ {Ó |Ó Ó ”Ó ŚÓ Ō Ō ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ gdĆyH gd½-> Ō ½Ō ÕŌ īŌ Õ Õ Õ Õ LÕ Õ ¤Õ ŻÕ Ö LÖ fÖ gÖ hÖ iÖ jÖ ĆÖ ÄÖ ÅÖ ĶÖ ĪÖ ŅÖ × × × ā× ć× ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdĆyH fÖ ÅÖ ĪÖ × į× ā× dŁ Ł Ł ķŪ \Ü ]Ü \Ž śŽ ūŽ Zß gß ß
ß ß ±ą 7į 8į :į >į Gį Hį Oį ā ā Ąā oć pć !ä "ä #ä ä ”ä ¹ä ŗä Ńä öä ÷ä !å =å Gå Tå kå |å ~å å å å å µå Ąå Żå äå ę ę ę ¹ę ŗę įę Iē Jē Mč bč cč üųüōüōšōšģüčäčäąäąäąųčųüųüÜŲŃŲĶŲÉĶÉÅÉÅĮŽŽ¹½¹½¹½µ½µ¹½¹½¹½¹½¹½¹±¹±± h 8² hŚ hģā h_B h¬{. hĆyH h¢ hzfŽ h’k7 h$% h$% h$% hTTG hS hØQ hĒ Ś h|~ hÓH hĄL hn! hĻS
Dć× Ų (Ų Ų ×Ų ŲŲ ŁŲ ūŲ üŲ żŲ Ł Ł ŅŁ ÓŁ Ś 9Ś :Ś śŚ ūŚ Ū KŪ yŪ ÓŪ ]Ü ÆŻ Ž ūŽ ß ß ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ ś ś ś ś ś ś gdÓH gdĆyH ß Tą Uą 8į 9į :į ;į <į =į >į Hį Jį Oį vį wį °į Ņį ā gā ā ā pć "ä #ä ”ä ¢ä £ä ŗä ÷ä å ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdĆyH å !å "å /å Gå kå å µå Żå ę *ę qę ę ę ŗę ąę įę Jē Kē ē Ģē
č cč dč č č č #é ŗé ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ gd¬{. gdjŗ cč č č č "é #é Eé ¹é ŗé ōé $ź %ź ¹ė ŗė īė ģ ģ Qģ yģ zģ ķ ąķ įķ &ļ .ļ /ļ vš ¤š „š æš ņš óš Eó õ Žõ ßõ gł <ś =ś Āü Óż Ōż ’ T’ U’ a t u { č R ¤ „ Y z { „ 0 < üųüųüųōųōšōšģšģšģčģčäčäąäąÜąÜŲÜŲŌŠŌŠĢŠĢČĢČÄČÄĄÄĄ¼øĄøĄø“øĄø°ø¬Ø¬Øø h fg hÄ, hĒW~ h· h(cć hŖv; h{ : h2!= h&`ę hÓ4j hvÅ h#Č h.T hy#( h{ģ hGŚ hāKW høi h hŲh h'RÉ h Aŗé %ź &ź \ź ]ź Łź `ė ė Æė °ė ķė īė ģ ģ ,ģ Aģ Oģ zģ Śģ Ūģ Üģ źģ ėģ üģ 0ķ ķ įķ āķ ņķ &ī ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¬{. &ī [ī ¼ī Ūī ļ /ļ 0ļ @ļ ļ óļ 5š hš „š ¦š ¶š óš =ń ~ń ń ń ģń -ņ eņ fņ nņ ¤ņ ×ņ Có Dó Eó ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¬{. Eó aó bó ō ō “ō Żō õ Qõ Rõ ßõ ąõ Aö ö µö éö źö Ŗ÷ «÷ ų Vų ų ®ų ųų =ś Pś Ćś ņś ś ś ś ś ņ ņ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ gd#Č
& F gd#Č gd¬{. ņś ¦ū Kü øü Ōż ķż ]ž ®ž ’ U’ \’ y ż ž $ % u ŗ ß ū T { ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ķ ś ś ś å å ą å ą gd{ :
& F gd{ : ŠŠ^Š`Šgd2!= gd#Č { | < > ¶ · č é R „ Ń Y Z ŗ į G { § Ś E ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ķ gd(cć
& F gd(cć gd{ : Č É 8 9 A ¹ ŗ ] e f č é ź " # M N $ Ū , - < = j k ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ č č õ õ õ õ õ äż^ `äżgd`=É gd{ : gd(cć 7 8 ¹ ŗ ³ Ń £
Ū ę ō ü Y Z \ d e f ¾ Ģ M N ć # $ Ś , ¼ Ę Ē ų ł S T 8 d j ~ ļ š > ? @ e f P V W ¾! üųüųüōüōšģščäģäģōüųąÜŲÜŲÜŌŠĢŠČŠÄČÄČÄŠČĄŠĄ¼Ą¼ø¼ø¼ø“ø“°“°¬°¬“¬Ø¤Ø¤ h®mŖ hu hÆn hOJ½ hE
hĒz% h5FŖ hb7 hpSŅ h`=É hÓp2 hļd hŅ@ h§M hĒW~ h{ : hŚH¤ h=U hD,% hhj h±bß h(cć h+LŃ @k
Ä Ę ł ś T l ~ ¢ Ģ 8 š h ś ś ś ś ķ ą Ū Ī Ī ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś šń^`šńgd`=É gd`=É äż^ `äżgdpSŅ šń^`šńgdpSŅ gd{ : ? @ J f P ø ž ’ ! " Õ ß č ō õ J W n ś ś ś ś ś ś ń ś ś ś ś ś ś ś ś č ć ć ć ć ć ć ć ć ć ć gdu Š`Šgdu Š`ŠgdÆn gd{ : n ų 7 O P Q Č 6! 7! e! f! ! ! ! ! §! Ø! ę! " " " Q" R" S" Ń" # ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdu ¾! å! ę! X$ M% % % & Ī& Ļ& n' o' ( ( ®( M) ) ) , - - / ¦/ / 3 A3 B3 ŗ4 ņ5 ó5 õ5 6 6 8 :8 ;8 8; < < < N< O< P< Ļ> ź> ė> ? ? ? ? )@ *@ äB åB ęB FE ČE ÉE ćH ļH šH ”J ĻJ üųüōšōšģšģåģįģįŻįŻŁŻŁÕŁÕŃÕŃĶŃĶÉĶÉÅÉÅĮ½Į½ĮŽ¹½¹µ¹µ±µ±±©©„©„” hsŗ hśt# hņQ hT7 h.i³ h$U* h(- h¦V1 hŌy häFµ hiÜ hóx hÓCE h]x¹ hT hć2o hī hdGJ hdGJ hdGJ hdWŻ hT h®mŖ h¤ę ># N# O# P# p# q# # ū# $ $ V$ X$ £$ ¤$ K% % & Ļ& Š& Ń& '
' '' (' P' ' µ' ż' 1( ( ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdu ( ®( ą( ) ) ) J) K) ) Ö) t* Ņ* ī* M+ »+ ¼+ ½+ ¾+ ń+ ņ+ ó+ - - F- - ą- į- 7. ³. ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ń Š`ŠgdT gdu ³.
/ S/ / 0
1 1 !2 "2 #2 B3 C3 D3 E3 k3 l3 v3 ¦4 %5 5 ó5 6 7 X7 7 ē7 č7 ’7 8 ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń gdÓCE Š`ŠgdT 8 8 8 8 8 ;8 <8 l9 m9 n9 x9 Ę9 ž9 o: p: z: Ļ: 5; ; Ł; Ś; Ū; < < P< ź< Š= ,> ±> ė> ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdÓCE ė> ģ> ? ? ? *@ @ Ķ@ Ī@ A A ØA ¹A ĪA ÖA źA ōA B ^B _B ČB ęB ēB VC vC ĶC ĪC D LD ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś Š`Šgd.i³ gdÓCE LD MD D §D »D ¼D E E EE FE ÉE ĶG SH TH ±H šH 9I gI ØI ĘI ÷I J J 2J \J ]J ”J ś ś ņ ņ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ä ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ Š`Šgdśt# gdT7
& F gdT7 gdÓCE ”J ¢J ĻJ ŠJ ŃJ öJ ÷J ųJ "K #K >K PK yK ÓK L ,L -L éL +M VM ÅM šM N EN ¼N ½N ¾N ģN ś ś ś ś ķ č č č č č č č č č č č č ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdsŗ ŠŠ^Š`Šgdsŗ gdT7 ĻJ ŠJ yK ėL ģL *M +M ŚM ļM šM mO nO xO £Q ŖQ øQ 2R 3R vT T T U ßU ąU öW CY Y Y =[ s[ t[ Ł[ l\ m\ n\ p\ ź\ ė\ Ī_ «b Ųb Łb £c Xe Ye [e e e %f ~f f mg h h Ųh ęh śh i i k k “k Ék l Qm üųüńüķüéüéåéåįåįåįŻįŻŁŻŁÕŃÕŃĶŃĶÉĶÅÉÅÉÅĮ½Į½¹µ¹µ±µ±¹±±©©©½©„©„ hĀ] hü
h[z h hYJ hŻF¶ hDW: hF« hr=+ hy hķ hŪb, hÓ _ hĒ & h^Å h§1D h,Du hmÄ hśt# hĀ9 hĀ9 hsŗ hĀ9 @ģN ķN īN 1O 2O `O aO bO xO yO ÆO °O P
P [P \P _P `P P P ·P øP ŃP žP Q Q Q DQ EQ 3R ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdT7 3R S S S ØS ©S ŗS ćS łS T TT T øT ŅT ūT "U \U ]U U ąU eV §V W W W ;W ŗ » ¼ é
.
F
G
g
~
µ
¶
·
ø
ż ż ż ż ż ż ż ż š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š^`Šgd?~ź ³ ¹ ŗ µ
( õ ö Ø © Ŗ A C E ® Æ ° X ž ’ É Ź Ž ß ą å Ó b c „ < = Y ¶ · ® °¢ Æ„ Č„ É„ L§ łØ © © T« «
« Ā¬ üųüōšōšģčģčäčäąäčąÜąÜŲÜŲčŲčŌŲŌŠŌŠÉŠŌÅŌÅĮ½Ō½¹½µŌčšōš±±©„©„”„” h×G håX„ h ^ hs\ hē:B hŚw9 h&c² h FŚ h²(7 hR! hÄh hÄh hÄh hTÖ h
BĒ h
ć hż- h³ hU¬ h×# h£.¬ h?~ź h:# h¬;« > ( ) * + L M N š ń ö ÷ C D Q Š + ; Ŗ “ R | × Ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ų Ł ! " # . / 0 D E F ¾ Ö ķ
@ ° ± ² ³ Ń Ņ $ % & C D ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż D ] ^ Ļ Š Y Z [ _
Ņ Ó ž D g Ö ’ ą į ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż õ õ š š š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż gd
BĒ
& F gd
ć į ā ė Ē ē č ō c d p „ ¦ Ņ õ ! " Ē Č ’ ) * a b ± õ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż õ š š õ õ š š š š š š š š š š š gd²(7
& F gd²(7 õ = W X Q R É X Y · Ņ ( ® Æ , - T U q ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż š ż ż ż ż ż ż ż pŠ^p`Šgd£.¬ · ī : t ” Ä Å Ę -” .” Ó” Ō” °¢ ±¢ ²¢ ³¢ Ļ¢ Š¢ ź¢ ė¢ £
£ £ £ £ -£ .£ T£ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż T£ U£ i£ j£ k£ £ £ Ī£ ī£ ļ£ ¤ ¤ É„ Ź„ Ė„ ź„ ė„ ¦ ¦ <¦ U¦
¦ ¢¦ § §
§ § § § L§ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż L§ M§ N§ `§ a§ ī§ ļ§ ÷Ø © !Ŗ JŖ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ ÉŖ ŹŖ ŅŖ ÓŖ
« ä L® M® tÆ ļÆ šÆ $° %° ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ā¬ ĮÆ īÆ ļÆ “² ą² į² “ “ “ “ ŗ“ »“ Ń“ Ö“ ד dµ eµ f· ¤· „· ø ø ø 5ŗ ^» _» w» » » Ė½ &¾ 0¾ 1¾ 2¾ ؾ æ lĄ pĄ qĄ rĄ Ą
Ą Ą Ą ”Ą ×Į ŻĮ åĮ Ā Ā #Ć $Ć
Ć Ć Ć ąĆ įĆ āĆ Ä Ä "Ä (Ä FÄ HÄ üųüōüōšōšģščšģšäųģäģąģąÜąÜŲŌŲŌŲŌŠŌŠäŠĢČÄČĄČ¼ČÄČÄøÄøÄøšøš“ø°ø°ø°¬Ø° heū h:VĘ h U/ h£.¬ hY³ h@"` hä*x hŃ#³ hUź h
h
JĪ hŚD} he/ hĪyį h3
h
a hzü hė?õ hæMp hĄ1y hs\ h Ü B%° ° ū° ر ó± &² J² N² ² ³² “² į² ā² ć² Ž³ _“ `“ a“ ~“ “ ø“ ד eµ fµ „· Č· Ū· ł· ø ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ō ō ō ō ō ż ż ż ż ż ż ż ż Š`ŠgdæMp ø ø ø Bø Dø `ø pø sø ø ø ø ³ø »ø Āø Šø ęø śø ¹
¹ ¹ 4¹ 5¹ X¹ Y¹ ¹ Ų¹ ó¹ ō¹ 5ŗ ż ż ż ż ż ż ż ż ż õ õ õ õ õ õ õ õ š š š š š š š š š š š gdĪyį
& F gdĪyį 5ŗ 6ŗ ŗ ŗ ēŗ » 4» T» q» » ¼ ¼ %¼ %½ &½ d½ e½ f½ ½ ½ 2¾ 3¾ [¾ ¾ ¾ ؾ ©¾ !æ æ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų gdĪyį æ æ „æ ¦æ NĄ OĄ kĄ lĄ ”Ą ¢Ą ąĄ įĄ iĮ jĮ ÖĮ ×Į Ā Ā VĀ WĀ sĀ uĀ wĀ xĀ yĀ Ā ±Ā éĀ Ć ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż õ š š š š š š š š š š š š gdY³
& F gdY³ Ć #Ć $Ć Ć Ć Ć ĻĆ ŠĆ Ä Ä $Ę %Ę EĘ `Ę {Ę Ę ŪĘ ÜĘ äĘ åĘ Ē Ē (Ē ÉĒ NČ Č ŁČ ŚČ żČ ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų gdY³ HÄ "Ę #Ę $Ę Ę ¢Ę Č tŹ Ķ ÕĶ ÖĶ ×Ķ WĪ Ļ Ń VŃ WŃ zŅ ŻŅ ŽŅ žŅ ĪÓ ŪÓ ķÓ ’Ó Ō KŌ LŌ ĮŌ `Õ kÕ lÕ mÖ nÖ ·Ö øÖ ŅÖ ÓÖ × H× I× J× f× Æ× Ż× Ž× rŲ sŲ tŲ ūŲ üŲ żŁ õŪ fÜ gÜ »Ž éŽ źŽ ōß 0ą 1ą öą -į .į üųōųšųģčäąäąÜŲŌŲŌŠŌŠĢČĢČĢČĢČÄĄÄĄÄĄĢĄĢĄ¼Ą¼ø¼ø¼ø“ø“ø“°¬°¬Ø¬Ø¤Ø¤ ¤ hMé hÄ hI hTUó hčp“ h} h!y hß h U/ heū h:VĘ ?żČ *É +É tŹ uŹ %Ė &Ė bĢ cĢ ĀĢ ĆĢ 0Ķ 1Ķ TĶ UĶ Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ ×Ķ ŲĶ WĪ XĪ Ļ Ļ ZĻ [Ļ Ļ Ļ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ļ Š Š ĖŠ ĢŠ WŃ XŃ Ņ Ņ NŅ OŅ ŽŅ ßŅ ąŅ žŅ ’Ņ 4Ó 5Ó LÓ MÓ Ó Ó Ó Ó LŌ MŌ NŌ OŌ PŌ Ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ō Ō Ō ¦Ō §Ō ĮŌ ĀŌ ŻŌ ŽŌ ßŌ łŌ śŌ Õ Õ !Õ "Õ #Õ _Õ `Õ lÕ xÕ Õ Õ £Õ ¶Õ ÅÕ ŅÕ ąÕ žÕ Ö ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ö "Ö ;Ö SÖ jÖ kÖ mÖ nÖ Ö £Ö ·Ö ÓÖ ŌÖ ęÖ ēÖ čÖ I× J× ¬× × Ž× ß× dŲ eŲ üŲ żŲ SŁ TŁ wŁ xŁ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż xŁ yŁ żŁ žŁ Ś Ś Ś Ś 2Ś OŚ ]Ś Ś Ś Ś øŚ ¹Ś ŗŚ »Ś ¼Ś ½Ś ¾Ś æŚ ÉŚ ŹŚ ÜŚ ŻŚ ŌŪ ÕŪ gÜ ż ż ż ż õ š š š š š š š š š š š š š š š š š š š š š š š gdčp“
& F gdčp“ gÜ hÜ Ü Ü ńÜ ņÜ Ż Ż =Ż >Ż [Ż \Ż Ž Ž Ž 6Ž 7Ž Ž ¹Ž źŽ ėŽ ģŽ ß #ß 6ß Pß Qß ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ä ä ä ß gdI
& F gdI gdTUó Š`ŠgdTUó gdčp“ Qß hß iß jß ß ”ß Ąß Įß Āß Ćß Äß ńß ņß 1ą }ą Ķą Īą óą ōą .į _į Ķį ’į ā ā ā dā eā ~ā ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń gdI Š^ŠgdI .į 0į ^į _į Æć Żä ę ę *ę +ę 7ę 8ę 9ę _ę `ę ķē īē č č č .č /č č č bź ¾ź æź Üź ė ė 7ģ Ōģ Õģ 7ķ mī nī ¤ī „ī “ļ ļļ šļ cń dń »ń ¼ń Oņ ^ņ _ņ éó 5ō 6ō Jõ Ę÷ 2ų 3ų ¹ų łų ł ł *ś Jś ³ś }ū üųüųōšģčģčäčäčäąäÜäÜŲÜäÜŌÜŌŠŌŠĢŠĢČĮČĢČ½Č½Ģ½Ģ½¹½¹µĢµ±±©„©„”„h1e@ hŲ hf× h9Mj h:% h ē h h.iĘ hĖ;= hA hA hA h O² hŹ\I h_Rg hVsė h6I h2Cæ h] h :× hÄ hTxJ hŲ}/ hą( hMé >~ā ā ķā īā ć ć 6ć Bć Tć ^ć kć }ć ~ć ¬ć ć īć õć żć žć 'ä (ä 3ä @ä Mä iä jä ä ä ś ś ś ķ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ŠŠ^Š`Šgdą( gdI ä Ŗä Įä Ėä Żä õä å (å 6å zå {å |å å å žå ę ę +ę ,ę -ę `ę aę xę ę ę ę ®ę Æę ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ķ ś ś ś ś ś ś ś ŠŠ^Š`Šgd] gdI Æę °ę ē ē ē ē ē ē Éē Źē īē žē č č -č Pč Qč Rč ač cč pč |č č č č ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń é é é ą Ū Ū Ū Ū Ó Ó é é Ū
& F gd6I gd6I h^hgd6I
& F gd] h`hgd2Cæ gdI č Üč Żč Žč é é é -é 4é 5é 6é Ié Jé Wé aé mé }é ~é Ėé Ģé Ķé æź Ąź ė ė ė ś ś ś ś ś ņ ņ ņ ś ś é é ņ ņ ņ ņ ś ś ś ś ś ś į į į
& F gdŹ\I p^pgd6I
& F gd6I gd6I ė 9ė :ė ~ė ė ¢ė ŗė »ė ¼ė åė ģ ģ Õģ Öģ ×ģ Ūģ čģ éģ ķ ķ (ķ )ķ ö ö ö ī ī ī é é ö ī ī ī ą Ū Ņ É Ū Ū Ū ¼ Ū Š^ `Šgd O² ^gd O² @ ^@ gd O² gd O² °^°gd O² gdŹ\I
& F gdŹ\I h^hgdŹ\I )ķ 6ķ 7ķ „ī Éī Öī åī óī ļ ļ ļ šļ %š ¼ń ½ń Öń ×ń _ņ „ņ ¦ņ Åņ Ęņ žņ ’ņ Gó dó Ōó Õó ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd O² Õó čó éó 6ō 4õ 5õ 6õ Iõ Jõ Wõ Xõ ÷ ÷ ÷ °÷ Ę÷ 3ų øų ¹ų öų ÷ų ł Øł ś "ś #ś ņ ķ č č č č č č č č č č č č č č ą Ū Ū Ū Ū Ū Ū Ū Ū gd:%
& F gd:% gd O² gd.iĘ ŠŠ^Š`Šgd.iĘ #ś Kś Lś ³ś źś ėś vū wū {ū ū ū ļū (ü )ü æü Ąü ż ż hž b’ Ļ’ Š’ Ń’ Ü’ Ż’ ą’ " # T ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd:% }ū ū ū ū ļū 'ü (ü Žž éž ’ a’ b’ Ļ’ Ė % & ) S T » ½ Ķ Ś ć ! A b ī " # & T U Ō 0 q r Ų
ź
ė
üųōųōšōģüģōģčäčąÜŲÜŌÜŌÜŌŠĢŠĢŌĢČĢČÄČÄĄ¼Ą¼ø¼ø“°¬¢¢¢¢ hÕd¤ 0J mH nH uhę
ß
hę
ß 0J j hę
ß 0J Uh] hŹ\I h O² hże hE hG. h¼B hap hql8 hwŅ hGc h ē h2Cæ hsLĮ hņ5ä hŪ@ h;u h:% hŲ h1e@ hVsė 7T § č % d É & T „ Ē ÷ M ° ć @ Ā ¬ ė # U ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ gd O² gd:% ½ ė N Ō K ŗ ä - r Ń
`
®
ė
% P
ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ š š ä ų’ &`#$gd?į gdI gdŹ\I gd O² ” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ö ō č ö ō ō ą ō ą ō ą ō ō ō Ū gdI $a$gdę
ß ų’ &`#$gd?į h]hgd?į ” ¢ Ø © Ŗ « õļėēėćßŪ h] hU hzg hÕd¤ hę
ß
hę
ß 0J j hę
ß 0J U 1h °. °ĘA!°"°# $ %° @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH%sH%tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t V i@ó’³ V T a b l e N o r m a l :V ö 4Ö 4Ö
l aö ( k@ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 ?į F o o t e r
Ę øp# . )@¢ . ?į P a g e N u m b e r « ’’’’ ’’’’ ’’’’ ’’’’ ’’’’
’’ « Ų ’’’’ ! 2 3 ² ³ Ö ų % > ? z { ø Ē Ņ ą į ī ļ ÷ ų " # S { | Ź @ ~ č é u v " # ó ō £ Ņ ¶ R
S
T
r
s
Ē
Č
ł
ś
< = F G H
§ ] ^ ~ = > a b { | ® Ē Č Ö ķ ī G H e f 6 7 a b z { ņ ó A B \ ] ī ļ š ń M N ` a ; < v w æ Ī é Š Ņ Ö ×
¬ l! į! 5" I" #
# # ¤# „# $ $ $ Ŗ$ ŗ$ ×$ Ų$ & & & & Ō& ' :' ;' W' X' ' ¦' ¾' æ' Ą' Ś' Ū' ( !( `( Ć( ) ) g) h) i) ;* <* * * Ź* Ė* ł* ś* ū* 5+ 6+ , !, ", J, K, U, V, z, {, ½, ¾, č, é, ź, ¹- ŗ- č- . Q. o. p. ·. ø. A/ Ą/ Į/ 0 0 Ż0 Ž0 ŗ1 a2 b2 z2 {2 å2 Ź4 Ė4 ė4 ģ4 5 C5 x5 ®5 Æ5 °5 ±5 ¹5 ŗ5 »5 ¼5 ½5 Ž5 ß5 6 6 7 I8 8 8 Į8 t9 : : Ŗ; «; ¶; ·; < < < ¤< = ą= :> K> z> ¹> č> ? :? i? §? ³? :@ F@ @ ļ@ Ł HŁ JŁ OŁ vŁ wŁ °Ł ŅŁ Ś gŚ Ś Ś pŪ "Ü #Ü ”Ü ¢Ü £Ü ŗÜ ÷Ü Ż !Ż "Ż /Ż GŻ kŻ Ż µŻ ŻŻ Ž *Ž qŽ Ž Ž ŗŽ ąŽ įŽ Jß Kß ß Ģß
ą cą dą ą ą ą #į ŗį %ā &ā \ā ]ā Łā `ć ć Æć °ć ķć īć ä ä ,ä Aä Oä zä Śä Ūä Üä źä ėä üä 0å å įå āå ņå &ę [ę ¼ę Ūę ē /ē 0ē @ē ē óē 5č hč „č ¦č ¶č óč =é ~é é é ģé -ź eź fź nź ¤ź ן Cė Dė Eė aė bė ģ ģ “ģ Żģ ķ Qķ Rķ ßķ ąķ Aī ī µī éī źī Ŗļ «ļ š Vš š ®š ųš =ņ Pņ Ćņ ņņ ¦ó Kō øō Ōõ ķõ ]ö ®ö ÷ U÷ \÷ ų ų ų yų żų žų ł $ł %ł uł ŗł ßł ūł ś Tś {ś |ś <ū >ū ū ¶ū ·ū čū éū Rü „ü Ńü ż Yż Zż ż ŗż įż ž Gž {ž §ž Śž ’ ’ E’ ’ ’ Č’ É’ 8 9 A ¹ ŗ ] e f č é ź
"
#
M
N
$ Ū , - < = j k
Ä
Ę
ł ś T l ~ ¢ Ģ 8 š h ? @ J f P ø ž ’ ! " Õ ß č ō õ J W n ų 7 O P Q Č 6 7 e f § Ø ę Q R S Ń N O P p q ū V X £ ¤ K Ļ Š Ń
' ( P µ ż 1 ® ą ! ! ! J! K! ! Ö! t" Ņ" ī" M# »# ¼# ½# ¾# ń# ņ# ó# % % F% % ą% į% 7& ³&
' S' ' (
) ) !* "* #* B+ C+ D+ E+ k+ l+ v+ ¦, %- - ó- . / X/ / ē/ č/ ’/ 0 0 0 0 0 ;0 <0 l1 m1 n1 x1 Ę1 ž1 o2 p2 z2 Ļ2 53 3 Ł3 Ś3 Ū3 4 4 P4 ź4 Š5 ,6 ±6 ė6 ģ6 7 7 7 *8 8 Ķ8 Ī8 9 9 Ø9 ¹9 Ī9 Ö9 ź9 ō9 : ^: _: Č: ę: ē: V; v; Ķ; Ī; < L< M< < §< »< ¼< = = E= F= É= Ķ? S@ T@ ±@ š@ 9A gA ØA ĘA ÷A B B 2B \B ]B ”B ¢B ĻB ŠB ŃB öB ÷B ųB "C #C >C PC yC ÓC D ,D -D éD +E VE ÅE šE F EF ¼F ½F ¾F ģF ķF īF 1G 2G `G aG bG xG yG ÆG °G H
H [H \H _H `H H H ·H øH ŃH žH I I I DI EI 3J K K K ØK ©K ŗK ćK łK L TL L øL ŅL ūL "M \M ]M M ąM eN §N O O O ;O | | | ŗ| »| ¼| é| }
} .} F} G} g} ~} } } µ} ¶} ·} ø} ~ ~ ( ) * + L M N š ń ö ÷ C D Q Š + ; Ŗ “ R | ×
Ų
Ł
! " # . / 0 D E F ¾ Ö ķ
@ ° ± ² ³ Ń Ņ $ % & C D ] ^ Ļ Š Y Z [ _
Ņ Ó ž D g Ö ’ ą į ā ė Ē ē č ō c d p „ ¦ Ņ õ ! " Ē Č ’ ) * a b ± õ = W X Q R É X Y · Ņ ( ® Æ , - T U q · ī : t ” Ä Å Ę - . Ó Ō ° ± ² ³ Ļ Š ź ė
- . T U i j k Ī ī ļ É Ź Ė ź ė < U
¢
L M N ` a ī ļ ÷ ” !¢ J¢ ¢ ¢ ¢ ¢ É¢ Ź¢ Ņ¢ Ó¢
£ „ „ ä„ L¦ M¦ t§ ļ§ š§ $Ø %Ø Ø ūØ Ø© ó© &Ŗ JŖ NŖ Ŗ ³Ŗ “Ŗ įŖ āŖ ćŖ Ž« _¬ `¬ a¬ ~¬ ¬ ø¬ ׬ e f „Æ ČÆ ŪÆ łÆ ° ° ° B° D° `° p° s° ° ° ° ³° »° Ā° Š° ę° ś° ±
± ± 4± 5± X± Y± ± Ų± ó± ō± 5² 6² ² ² ē² ³ 4³ T³ q³ ³ “ “ %“ %µ &µ dµ eµ fµ µ µ 2¶ 3¶ [¶ ¶ ¶ ض ©¶ !· · · „· ¦· Nø Oø kø lø ”ø ¢ø ąø įø i¹ j¹ Ö¹ ×¹ ŗ ŗ Vŗ Wŗ sŗ uŗ wŗ xŗ yŗ ŗ ±ŗ éŗ » #» $» » » » Ļ» Š» ¼ ¼ $¾ %¾ E¾ `¾ {¾ ¾ Ū¾ ܾ ä¾ å¾ æ æ (æ Éæ NĄ Ą ŁĄ ŚĄ żĄ *Į +Į tĀ uĀ %Ć &Ć bÄ cÄ ĀÄ ĆÄ 0Å 1Å TÅ UÅ Å Å Å Å Å ×Å ŲÅ WĘ XĘ Ē Ē ZĒ [Ē Ē Ē Č Č ĖČ ĢČ WÉ XÉ Ź Ź NŹ OŹ ŽŹ ߏ ąŹ žŹ ’Ź 4Ė 5Ė LĖ MĖ Ė Ė Ė Ė LĢ MĢ NĢ OĢ PĢ Ģ Ģ Ģ ¦Ģ §Ģ ĮĢ ĀĢ ŻĢ ŽĢ ßĢ łĢ śĢ Ķ Ķ !Ķ "Ķ #Ķ _Ķ `Ķ lĶ xĶ Ķ Ķ £Ķ ¶Ķ ÅĶ ŅĶ ąĶ žĶ Ī "Ī ;Ī SĪ jĪ kĪ mĪ nĪ Ī £Ī ·Ī ÓĪ ŌĪ ęĪ ēĪ čĪ IĻ JĻ ¬Ļ Ļ ŽĻ ßĻ dŠ eŠ üŠ żŠ SŃ TŃ wŃ xŃ yŃ żŃ žŃ Ņ Ņ Ņ Ņ 2Ņ OŅ ]Ņ Ņ Ņ Ņ øŅ ¹Ņ ŗŅ »Ņ ¼Ņ ½Ņ ¾Ņ æŅ ÉŅ ŹŅ ÜŅ ŻŅ ŌÓ ÕÓ gŌ hŌ Ō Ō ńŌ ņŌ Õ Õ =Õ >Õ [Õ \Õ Ö Ö Ö 6Ö 7Ö Ö ¹Ö źÖ ėÖ ģÖ × #× 6× P× Q× h× i× j× × ”× Ą× Į× Ā× Ć× Ä× ń× ņ× 1Ų }Ų ĶŲ ĪŲ óŲ ōŲ .Ł _Ł ĶŁ ’Ł Ś Ś Ś dŚ eŚ ~Ś Ś ķŚ īŚ Ū Ū 6Ū BŪ TŪ ^Ū kŪ }Ū ~Ū ¬Ū Ū īŪ õŪ żŪ žŪ 'Ü (Ü 3Ü @Ü MÜ iÜ jÜ Ü Ü ŖÜ ĮÜ ĖÜ ŻÜ õÜ Ż (Ż 6Ż zŻ {Ż |Ż Ż Ż žŻ Ž Ž +Ž ,Ž -Ž `Ž aŽ xŽ Ž Ž Ž ®Ž ÆŽ °Ž ß ß ß ß ß ß Éß Źß īß žß ą ą -ą Pą Qą Rą aą cą pą |ą ą ą ą Üą Żą Žą į į į -į 4į 5į 6į Iį Jį Wį aį mį }į ~į Ėį Ģį Ķį æā Ąā ć ć ć 9ć :ć ~ć ć ¢ć ŗć »ć ¼ć åć ä ä Õä Öä ×ä Ūä čä éä å å (å )å 6å 7å „ę Éę Öę åę óę ē ē ē šē %č ¼é ½é Öé ×é _ź „ź ¦ź Åź Ęź žź ’ź Gė dė Ōė Õė čė éė 6ģ 4ķ 5ķ 6ķ Iķ Jķ Wķ Xķ ļ ļ ļ °ļ Ęļ 3š øš ¹š öš ÷š ń Øń ņ "ņ #ņ Kņ Lņ ³ņ źņ ėņ vó wó {ó ó ó ļó (ō )ō æō Ąō õ õ hö b÷ Ļ÷ Š÷ Ń÷ Ü÷ Ż÷ ą÷ ų "ų #ų Tų ų §ų čų %ł dł ł Éł &ś Tś ś „ś Ēś ÷ś Mū ū °ū ćū ü @ü ü Āü ż ż ¬ż ėż #ž Už ž ½ž ėž ’ N’ ’ Ō’ K ŗ ä - r Ń ` ® ė % P
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © ¬ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 8 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 ( 0 0 0 0 @ 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 h 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 x 0 p 0 x 0 0 p 0 0 0 p 0 x 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 Ø 0 p 0 p 0 0 p 0 Ø 0 p 0 p 0 Ø 0 p 0 0 p 0 0 0 Ø 0 p 0 p 0 p 0 Ø 0 p 0 0 0 Ø 0 0 0 p 0 p 0 0 ° 0 p 0 p 0 0 p 0 ° 0 p 0 p 0 ° 0 ° 0 0 ° 0 p 0 0 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 p 0 ° 0 ° 0 0 ° 0 ° 0 0 0 ° 0 ° 0 0 0 ° 0 ° 0 ° 0 p 0 ø 0 0 p 0 p 0 0 ø 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 ø 0 0 ø 0 p 0 p 0 ø 0 ø 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 ø 0 0 0 p 0 Ą 0 p 0 Ą 0 p 0 Ą 0 p 0 p 0 p 0 0 Ą 0 Ą 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0
0 p 0 p 0 Ą 0 p 0 p 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 Č 0 0 p 0 p 0 Č 0 p 0 p 0 p 0 Č 0 p 0 0 Č 0 Č 0 Č 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 p 0 0 0 p 0 Č 0 0 p 0 0 p 0 0 Č 0 Č 0 0 p 0 0 Č 0 0 Š 0 p 0 p 0 Š 0 p 0 Š 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 Š 0 Š 0 Š 0 p 0 Š 0 Š 0 p 0 Š 0 Š 0 0 0 0 p 0 Š 0 p 0 Ų 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 ( 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 p 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 0 Ø 0 Ø 0 0 Ø 0 Ø 0 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 0 0 0 0 0 0 ° 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 0 ° 0 ° 0 0 ° 0 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 ° 0 0 0 0 ° 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ° 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 0 ø 0 ø 0 ø 0 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 0 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 ø 0 p 0 ø 0 ø 0 ø 0 Ą 0 Ą 0 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 0 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 Ą 0 0 0 0 0 Ą 0 0 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 0 Č 0 Č 0 0 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 Č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 0 Š 0 Š 0 0 Š 0 Š 0 0 0 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 Š 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 0 0 0 0 0 0 p 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 0 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 0 0 0 0 0 0 Ų 0 Ų 0 Ų 0 0 Ų 0 0 Ų 0 0 Ų 0 ą 0 ą 0 0 0 ą 0 0 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 0 ą 0 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 ą 0 0 0 0 0 0 ą 0 0 ą 0 ą 0 ą 0 č 0 č 0 č 0 č 0 0 č 0 č 0 č 0 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 0 ų 0 č 0 č 0 č 0 č 0 č 0 0 č 0 0 0 č 0 č 0 č 0 š 0 š 0 š 0 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 š 0 0 0 0 0 š 0 0 0 š 0 š 0 š 0 0 0 0 0 š 0 š 0 š 0 0 0 š 0 š 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 0 ų 0 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 ų 0 0 ų 0 ų 0 ų 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 p 0 x 0 x 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 ( 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 0 0 0 ( 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 0 0 0 0 8 0 0 0 8 0 8 0 8 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 @ 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 @ 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 H 0 0 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 0 0 0 0 H 0 0 0 H 0 H 0 P 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 0 0 0 0 0 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 0 P 0 P 0 0 P 0 P 0 0 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 P 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 P 0 P 0 P 0 ų 0 P 0 P 0 0 0 P 0 P 0 0 P 0 P 0 0 P 0 P 0 0 P 0 P 0 0 P 0 P 0 0 X 0 X 0 0 X 0 X 0 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 0 0 X 0 0 0 0 0 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 0 0 0 0 X 0 0 0 X 0 X 0 X 0 0 0 0 0 X 0 X 0 X 0 0 0 0 0 0 X 0 0 0 0 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 X 0 0 X 0 X 0 0 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 0 0 0 ` 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 0 0 0 0 ` 0 ` 0 ` 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 0! ` 0" ` 0# ` 0 0 0 0 0 0 0$ ` 0% ` 0& ` 0 0 0 0 0' 0( 0) 0* 0 0 0 0 0 0 ` 0+ 0, ` 0- 0 0 0 0. 0/ 00 0 0 0 01 02 03 ` 0 ` 0 h 0 h 0 h 0 h 0 0 h 0 h 0 h 0 0 h 0 0 0 0 h 0 h 0 h 0 h 0 h 0 0 h 0 0 0 0 0 0 0 0 h 0 0 0 0 0 0 0 h 0 h 0 h 0 h 0 h 0 h 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 04 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 Ż ³ 0 0 0 0 0 0 0 0 % “ “ %“ %µ &µ dµ eµ fµ µ µ ¬ O90 0 Ü @tĢO90 0 O90 0 0 O90 0 O90 0 O90 0 O90 0 O90 0 O90 0 0 øR ¼ ] Ś/ ÷J ® c¶ fÖ cč ¾! ĻJ Qm ³ Ā¬ HÄ .į }ū « % ) 0 4 < C G P V ^ g k ų R a $ ŗ, ;2 č5 ®= ¤D iL lb n ę Å ę £ ² ¹ ½ <Ē <Ģ Ō ć× ß å ŗé &ī Eó ņś { k n # ( ³. 8 ė> LD ”J ģN 3R öW m\ ą` h }q w ō Ų D į õ T£ L§ %° ø 5ŗ æ Ć żČ Ļ Ō Ö xŁ gÜ Qß ~ā ä Æę č ė )ķ Õó #ś T «
! " # $ & ' ( * + , - . / 1 2 3 5 6 7 8 9 : ; = > ? @ A B D E F H I J K L M N O Q R S T U W X Y Z [ \ ] _ ` a b c d e f h i j Ŗ ! !’ š8 š @ ń ’’ ’ ÷ šR š šø š( š
š š š š c ū + Ž6
š 3 š@ Ć. æ Ä) k Ō ÓJ hR ÓJ x* k Ä) k £ "ń| Å* Å ? WŌ’1WŌ’1 :9A:9A ø[¬sø[¬s N '* Ł4 š š š` ²
š
c š$ X 9 9 æ ’ ? š c ū + Ž6 š š¦
š
£ šJ G0* »ąć æ Ė> ’ Ć _ s 1 0 3 3 # "ń ’@ @
š ģ V e š
š š
š
šD »ąć æ Ė> ’ Ć _ s 1 0 3 1 # "ń ’@ @
š
e X$ u( š
š š¦
š
£ šJ G »ąć æ Ė> ’ Ć _ s 1 0 2 9 # "ń ’@ @
š N u( '* 2 š
š šB
š S š æ Ė ’ ? š ? š0 š š š Š « 0ż’’(# t" @ ) 2 3 S U f h ~ ² ³ Ö Ü Ž ä ę ė ģ ÷ ų > ? c d x { Ę Ē ß į ķ š ö ų ! # M N t v x y { | ~ É Ź Ģ Ī ? @ B D } č é P Q V X a b s x
” ¢ © « . 0 U V b c l n ¬ ® Å Ē é ź ž ’ ! $ 5 6 k l } ä å ņ ō b c ¢ £ ¶ ø Ę Č Ń Ņ " # i k © Ŗ “ ¶ · ø č ź /
1
P
T
q
s
®
Å
Č
ł
ś
ž
’
# % - / 4 B E J U V b „ § \ _ k |
· ¹
4
5
C D Ü Ż å ę ; ? _ b z | Æ Ē Č « ° ± · ø » / 0 ¶ · Õ Ö Ė Ģ ķ ļ G I c f Ō Ö 6 7 Ī Š ` c z { Ī Ļ ņ ō A C \ ] ¢ Ŗ ¬ Æ ° ¼ ½ ī ń ! " C E L N Y Z o q y z _ a g h
1 : < C D L ] ` Ū Ż - 0 7 8 ¹ ¼ Ó Ō f h u w ” ² “ ½ æ Ą Ć Ņ Ó č é ė ķ õ ö q r · ø Š Ń Ś å ę ņ & ( ` a © Ŗ ¹ ŗ Č Ź
U V a c ² ³ ¶ · Ļ Ņ å ę ¬ j! l! " " 4" 5" >" ?" H" I" # # # # ¤# „# $ $ §$ Ø$ ©$ Ŗ$ ·$ ø$ ¹$ ŗ$ Ē$ Č$ Ö$ Ų$ #% %% &
& & & o& q& & & ·& ø& Ń& ×& ' ' 8' B' W' X' w' y' ' ' ' ' ¤' Ŗ' ¬' ®' ¼' Ē' Ł' Ū' ā' ć' č' é' ö' ÷' ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( ( !( ,( -( 5( 6( ?( @( G( I( V( W( ^( `( o( p( z( {( }( ~( (
( ( ( ( ( ( ( ”( ¢( ©( «( ±( ²( ¹( ŗ( Į( Ć( Ģ( Ķ( Õ( Ö( ×( Ų( ß( ą( ć( ä( ę( ē( ī( ļ( ö( ÷( ) ) ) ) )
) ) ) ) ) ') () /) 0) 2) 3) 5) 6) <) =) D) F) J) K) N) O) Q) R) X) Y) [) \) e) i) s) t) v) w) ) ) ) ) ) ) ) ) ) ) ”) ¢) „) ¦) «) ¬) ±) ²) ¶) ·) Ą) Ā) Ä) Å) Č) É) Ģ) Ķ) Ņ) Ó) ×) Ų) Ł) Ū) ć) ä) ģ) ļ) ÷) ų) * * * *
* * * * * * * * $* %* '* (* ** +* /* 0* 9* <* B* D* G* I* N* P* _* `* a* b* q* r* }* ~* * * * * * ”* Æ* °* ¼* ½* æ* Ą* Č* Ė* Ņ* Ó* Ł* Ś* ą* į* ź* ķ* ÷* ū*
+ + + + + + + + %+ &+ -+ .+ 4+ 6+ =+ >+ F+ G+ M+ N+ U+ V+ X+ Y+ `+ a+ c+ d+ g+ h+ p+ r+ v+ w+ |+ }+ + + + + + + + + £+ ¤+ ¦+ §+ Ŗ+ «+ ¶+ ·+ Į+ Ć+ Ē+ Č+ Ź+ Ė+ Ó+ Ō+ Ł+ Ś+ į+ ā+ ź+ ė+ ķ+ ī+ ų+ ś+ , , , , , , , %, 0, 1, ?, @, H, K, S, X, _, a, d, e, n, p, y, }, , , , , , , „, §, ², “, ¼, Ą, É, Ģ, Ķ, Ī, Ń, Ó, ā, ć, ę, ź, ń, ņ, ÷, ų, - - - - - - - - "- #- %- &- -- .- =- >- H- J- L- M- V- W- ^- _- f- g- q- s- w- x- - - - - - - - - ¬- - ·- ŗ- ¼- ½- Į- Ā- Ę- Č- É- Ź- Š- Ń- Ü- Ż- ē- ė- ģ- ķ- õ- ö- ž- . . . . . . . . . ). *. 2. 3. ;. =. >. ?. @. A. H. I. P. X. Z. [. e. f. m. p. q. s. y. {. . . . . . . . . . . . . ¢. £. «. ¬. µ. ø. Ą. Ā. Ē. Č. Ī. Ļ. Š. Ó. Ś. Ū. į. ā. ć. ę. ķ. ī. ō. õ. ö. ų. ’. / / / / / / / / / / / $/ '/ */ ,/ -/ ./ // 0/ 7/ 9/ @/ F/ G/ H/ J/ K/ L/ M/ N/ O/ ^/ `/ e/ f/ l/ m/ q/ r/ v/ w/ z/ {/ /
/ / / / / / / ¦/ §/ «/ ¬/ ±/ ²/ ¾/ Į/ Ä/ Å/ É/ Ź/ Ļ/ Š/ Ņ/ Ó/ Ś/ Ū/ ę/ ē/ ģ/ ķ/ ņ/ ō/ ų/ ł/ ū/ ü/ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 !0 $0 %0 (0 )0 .0 /0 60 70 <0 =0 A0 B0 L0 M0 R0 T0 X0 Y0 \0 ]0 d0 e0 k0 l0 w0 x0 0 0 0 0 0 0 £0 ¤0 ¦0 §0 ±0 ²0 ½0 æ0 Ć0 Ä0 Ė0 Ģ0 Ī0 Ļ0 Ū0 Ž0 ä0 å0 č0 é0 š0 ń0 ż0 ž0 1
1 1 1 1 1 1 1 $1 %1 /1 01 :1 =1 J1 K1 M1 N1 \1 ]1 c1 d1 p1 r1 t1 u1 y1 z1 1 1 1 1 1 1 1 1 ”1 ¢1 ¤1 „1 ±1 ²1 ·1 ŗ1 Į1 Ā1 Ė1 Ķ1 Ī1 Ļ1 Ņ1 Ó1 Õ1 Ö1 Ż1 Ž1 ā1 ä1 ę1 ē1 ń1 ņ1 ū1 ü1 ž1 ’1 2 2 2
2 2 2 2 2 2 2 %2 &2 (2 )2 +2 ,2 .2 /2 22 32 82 92 ?2 @2 E2 F2 K2 L2 U2 V2 _2 e2 p2 q2 x2 {2 |2 ~2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 ¤2 „2 «2 ¬2 “2 µ2 æ2 Ą2 Ā2 Ć2 Č2 É2 Ņ2 Ó2 ć2 å2 ģ2 ķ2 ņ2 ó2 ų2 ł2 ü2 ż2 3 3 3 3 3 3 3 3 !3 "3 ,3 .3 23 33 93 :3 J3 L3 P3 Q3 S3 T3 ^3 _3 f3 h3 s3 t3 y3 z3 |3 }3 3 3 3 3 3 3 3 3 ”3 ¢3 ©3 «3 Æ3 °3 µ3 ¶3 »3 ¼3 Ą3 Į3 Å3 Ē3 Ń3 Ó3 ×3 Ų3 į3 ā3 ę3 ē3 ģ3 ķ3 ļ3 š3 õ3 ö3 ÷3 ų3 4 4
4 4 4 4 4 4 %4 '4 +4 ,4 34 44 ;4 <4 A4 B4 F4 G4 M4 O4 Q4 R4 X4 Y4 ]4 ^4 g4 h4 n4 o4 t4 u4 4 4
4 4 4 4 4 4 4 4 ¢4 £4 ©4 Ŗ4 ²4 ³4 ¾4 æ4 Č4 Ģ4 Ų4 Ł4 ā4 ć4 é4 ģ4 ņ4 ó4 ö4 ų4 ś4 ū4 ’4 5 5 5 5 5 5 5 5 5 ,5 -5 25 45 =5 >5 A5 C5 N5 O5 [5 \5 j5 k5 v5 x5 y5 {5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 ”5 ¢5 „5 ¦5 ¬5 µ5 ø5 ½5 Ē5 Č5 Ė5 Ņ5 Ż5 į5 6 6 #7 $7 É7 Ź7 #8 $8 H8 I8 ņ8 ó8 s9 t9 »9 ½9 : : Ŗ; «; ¶; ·; Į; Ā; Ū; Ż; < < < < ;< =< A< B< < < ¤< „< ²< ³< ń< ņ< = = = != U= V= W= Z= = = ą= į= ė= ģ= ķ= ī= š= ń= 7> 8> 9> :> J> L> z> {> „> ¦> ¹> ŗ> į> ć> ē> é> ? ? #? $? :? ;? h? j? ³? “? @ @ (@ +@ F@ G@ Q@ R@ {@ }@ @ @ ”@ ¢@ Ś@ Ū@ ģ@ š@ ś@ ü@ A A $A &A Y ?Y NY PY ZY \Y Y Y Y Y 4Z 5Z kZ nZ Z Z óZ ōZ [ [ ”[ £[ ;\ F\ W\ Y\ \ \ fj hj jj kj Æj °j µj øj »j ¼j t t !t "t *t +t 0t 1t 5t 6t ?t At Jt Kt Mt Nt ^t _t it kt nt ot st tt t t t t t t t t t t £t „t ©t Ŗt ±t ²t ·t øt ŗt »t Čt Źt Ķt Īt Õt Öt Łt Śt Üt Żt åt ęt ńt ņt ōt õt żt ’t u u u
u
u u u u u u #u %u *u +u -u .u 1u 3u 7u 8u ?u @u Bu Cu Ju Ku Pu Qu _u au eu fu ju ku pu qu su tu vu wu u u u u u u ¢u £u ©u «u “u µu ¾u æu Ću Äu Ģu Ķu Ųu Śu Żu Žu ēu ču ķu īu õu öu ųu łu żu žu v v v v v v v !v &v 'v 0v 1v 6v 7v 8v 9v =v >v Iv Jv Lv Mv Qv Rv Yv Zv av bv ev fv pv rv uv vv zv {v v v v v v v v v v v ¢v £v Øv ©v Æv ±v øv ¹v æv Ąv Äv Åv Ēv Čv Õv Öv Žv ąv ćv äv źv ėv ļv šv ņv óv ÷v ųv üv żv w w
w w w w w w #w $w )w *w 2w 3w 8w 9w :w ;w ?w @w Gw Iw Ow Pw Ww Xw Zw [w ^w _w fw gw kw lw sw uw yw zw |w }w w w w w w w w w ¢w £w w ®w °w ±w ¹w ŗw ¾w æw Ęw Ēw Ńw Ów Õw Öw Żw Žw éw źw ļw šw ņw ów łw św x x x x x
x x x x x &x (x ,x .x 3x 5x >x ?x Bx Dx Gx Ix Ox Px Rx Sx ^x _x nx ox ux wx x x x x x x x x x x ¤x „x ¶x ·x ¼x ¾x Ēx Éx Ėx Ģx ×x Ųx āx ćx åx ęx ģx ķx ōx õx üx žx y y y y y y y y y y y !y /y 0y 8y 9y By Dy Sy Uy _y `y iy jy uy vy y y y y y y y y y y £y ¤y y ®y ŗy »y Äy Ęy Čy Éy Óy Ōy Ły Śy Žy ßy éy źy öy ųy z z z z z z z z %z &z 1z 2z :z ;z @z Az Lz Mz Xz Zz ]z ^z bz cz nz pz sz tz vz wz zz {z z z z z z z z z ¤z „z «z ¬z Æz °z “z µz ¹z ŗz æz Įz Ėz Ģz Šz Ńz Ōz Õz äz åz ėz ģz ÷z ųz { { { { { { { { '{ ){ -{ .{ 1{ 2{ :{ ;{ A{ C{ K{ L{ R{ T{ X{ Z{ g{ i{ p{ q{ { { { { { { £{ ¤{ ©{ «{ ³{ “{ ½{ ¾{ Ą{ Ā{ Ķ{ Ī{ Ś{ Ū{ ē{ č{ ų{ ś{ | |
| | | | | | | | &| '| .| 0| 7| 9| =| @| C| D| F| G| J| L| O| P| V| W| \| ]| e| f| m| p| s| t| v| w| {| || ~| | | | |
| | | | | | | | | | | | | ”| £| Ŗ| «| | ®| ²| ³| »| ¼| Å| Ę| Ī| Ļ| Ō| Ö| ß| į| ę| č| ķ| ī| ÷| ł| ū| ü| } }
} } } } } } "} #} *} +} 3} 4} 7} 8} ?} @} D} E} K} L} N} O} W} X} \} ]} f} g} m} o} r} s} z} {} }
} } } } } } } } } ¤} „} ¬} } ŗ} »} Ē} Č} Ī} Ļ} Ś} Ū} ā} ć} ļ} ń} ö} ÷} ü} ż} ~ ~ ~
~ ~
~ ~ ~ ~ ~ "~ #~ &~ (~ 3~ 4~ 7~ 8~ <~ >~ B~ D~ I~ K~ R~ S~ U~ V~ b~ c~ l~ n~ q~ r~ y~ z~ }~ ~~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ £~ ¤~ Ŗ~ «~ °~ ±~ ¶~ ·~ ½~ ¾~ Ę~ Ē~ É~ Ź~ Ó~ Ō~ Ł~ Ū~ į~ ć~ å~ ę~ é~ ź~ š~ ń~ ’~ " # & ' / 0 2 3 : ; ? @ N O S T c d i j y z | } £ „ © « ° ² ¶ · ŗ ¼ Ę Ē Ģ Ī Š Ń Ų Ł ę ē ī ļ ö ÷ ł ś ’
- . 3 5 : ; > ? J K M N V X ^ _ h i n o u v }
§ Ø ¬ Æ ° ŗ » Į Ć Ę Ē Ź Ė Ķ Ī Ū Ü ä ę ķ ī š ń ų ł
" $ ) * . / 8 : = > @ A C D P Q U W \ ] b c i j q r y z ” ¢ ¬ ± ³ · ø » ¼ Į Ā Ē Č Ģ Ķ Ų Ś ß ą č é ģ ķ ö ų ž ’
# $ ' ( * + 5 : @ A E F K M O P Q S Y Z ^ _ g h q s z { ¦ § © Ŗ ° ± ¹ ŗ ¾ æ Ä Å Ķ Ī Š Ń Ó Ō Ü Ż ß ą ć ä ī š ö ÷ ü ż
! # ) * - / 1 2 5 6 ? @ F G P Q W X \ ] b c h i n p s t { | ~ ” ¤ „ © Ŗ ¬ ® ° ø ŗ Į Ā Ä Å Č Ź Ö × Ž ą ė ģ ń ņ ų ś ü ż
" # / 0 7 8 = > B C J L O P R S b d g h l m p q x y { | ” ¢ § Ø « ¬ ³ µ ø ¹ Ę Ē É Ź Ō Õ × Ų ß ą ė ģ ņ ó ų ł ’
%
&
4
5
=
>
A
B
D
E
N
P
T
U
X
Y
^
_
a
b
d
e
i
j
q
r
t
u
y
z
”
°
±
¼
½
Ā
Ć
Å
Ę
Ģ
Ī
Ņ
Ó
Ś
Ū
ć
ä
é
ź
ģ
ķ
ņ
ó
õ
ö
ł
ś
, . 4 5 7 8 ? @ N O Y [ _ ` d e g h m n t v y z | } ¬ ® ¹ ŗ Į Ä Ē Č Ļ Š Ō Õ ć ē ļ ń ü ž # $ ) + 4 8 G H Q S T U ` a h j l m q r t u § Ø Ŗ « ± ³ ¶ · Ą Į Ć Ä Ź Ė Ļ Ń Õ Ö Ų Ł į ā č ķ ö ÷ . P Z \ n p q r ~ „ ¦ ° ³ ŗ ¼ Ą Į Ā Ć Č É Ī Ļ Š Ń Õ Ų Ż Ž ß ą ä ē ė ģ ķ ī ó ö
' ( , - ; > J K T U Z ^ h i r s w y § Ŗ ° ± Ā Å É Ź Ń Ņ Ś Ü į ā ģ ķ ö ÷ ü ! % ' ( ) 6 8 9 : ? @ A B J L P Q U V Y Z b c g h p q ¤ „ Ŗ « ® Æ ¶ · » ¼ Į Ā Č É Ń Ņ Ś Ū į ā ļ š õ ÷ ś ū ž ’ ! $ % + , 4 6 8 9 ; < ? @ G J M N Q R V W ` b d e h i u v } ~ ° ² ¼ ½ Ē Č Ļ Š Ņ Ó Ż Ž ä å ļ š ō õ ż ž
# $ ( * 2 4 : ; > B K L S T ] ^ g h j k r s } ~ ¢ £ § Ø Ŗ « Æ ° ¶ · Ą Ā Ä Å Ź Ė Ļ Š Ņ Ó Ł Ś ā ä ē č ļ š ÷ ų ’
! ( ) 8 : = > C D K L N O Y Z a c m o w y ¢ £ Ŗ ¬ ® Æ µ ¶ » ½ Į Ā Ģ Ī Ö × Ż ß ć ä õ ÷ ü ż ’ " # * + 2 3 ; < D F M N V W ] a j k s u { } © « “ ¶ ¹ ŗ æ Ą Ē Č Ļ Ņ Õ Ö Ų Ł ß į ä å ē č ģ ķ õ ö ł ś
$ % - / 3 4 ; < ? @ G H N P b d m n u v { | ” Ø © ± ² ¹ ŗ ¼ ¾ É Ź Ń Ņ Ō Õ Ż Ž ę ē ķ ī ś ü % ' 5 6 = > H I S T \ ] h i u v ¤ „ § Ø Æ ³ “ » ¼ Į Ā Ī Ń Ö × Ž ą ā ä é ź ų ł ż ’
! # $ + , 3 5 9 : D E G H P R \ ] c d i j u v | } ¦ Ø Ŗ « Æ ° ŗ ¾ Ć Ä Ė Ģ Ś Ū ä ę ķ ī ų ł % & 2 4 ; < C E G J P Q U V \ ] b d f g j k o p t u } ~ £ „ Ŗ « ® Æ ¹ » Į Ā Ź Ė Ō Õ Ż ß é ė ō ö ū ü
' ( 0 2 8 : ? @ I J O Q T U \ ] e f n p s t v w ~ Ø Ŗ ® ³ “ ŗ » Ć Ä Ģ Ķ Ļ Š Ų Ł ß ā č é š ņ ō ö ų ł ż ž " # * + / 1 5 6 < = D F H I Q R _ a d e t u { |
” £ Ŗ « ² ³ æ Ą Å Ę Ļ Š Ņ Õ Ö Ų ą į ē č ģ ķ ō õ ż ž
" # ( ) 0 1 4 5 < = A B E F H J M N R S U V ^ ` c d i k q s y z „ ¦ Ŗ « ± ² ø ¹ Ć Ä Ó Ō Ś Ū ē č ö ÷ ž ’ ! + , 4 5 > @ A C F G N O T V Y Z ^ _ e g k m s u ¦ § Æ ° ² ¹ ŗ Į Ā Č É Ń Ņ × Ś ć ä ģ ī ń ņ ö ÷ ś ū ! " * + 4 6 ; = ? @ F G N O _ ` b c g h k l r s { | ~
§ © ¬ · ø ŗ » Į Ā Č É Š Ń Ł Ū į ā é ė ļ š ÷ ų ’ ! $ % , - 4 5 = > H I Q S [ \ j k t v „ ¦ ® ¶ · Ą Į Č É Ī Š Ó Ō Ś Ū į ā å ę ė ķ ī š ó ō ū ü
! & ' * + 9 : C E M O R S [ \ _ ` f j o p t u z { „ § © Ŗ ² ³ · ø ¼ ½ Ą Į Ź Ė Ö Ų ß ą ā ć č é ķ š õ ö ū ü
# $ * + 3 4 : ; B D K L S T Y Z f h p q v x z ~
£ „ ¬ ¶ · ¹ ŗ Ē Č Ļ Š Ņ Ó Õ Ö Ż ß ā ć ź ė ś ū % & 6 7 < = @ A E G M N S T Z [ a b e f j k t u | }
” ¤ „ § Ø ¬ ± ² “ µ ŗ æ Ć Ä Ņ Ó Ū Ü ā ć ļ š ū ż
# $ * + 4 5 9 : C E H I L M R T V W Y Z b c l m u w | } ” § Ø ® ² ³ ¼ ½ Ā Ć É Ź Ģ Ķ Ņ Ó Ų Ś ß ą ģ ķ ņ ó ū ż
% & * , / 0 4 5 = ? E F N O W X Z [ ^ _ d e i j n o u v { } „ ¦ ® Æ ³ “ ŗ » ½ ¾ Ē Č Ō Õ Ž ß ģ ļ ō õ ÷ ų ū ü % & ( ) - . 2 3 7 8 = @ H J N O W Z _ ` g h i j m n p q v w { | ¦ Ø « ¬ ± ² “ µ Į Ā Č É Ļ Ń × Ų Ś Ū ć å ó ō ų ł
# $ . 0 8 9 > @ G H S T Z [ e h j k v x |
¢ £ « ø ¹ æ Ą Ē Č Ė Ģ Ņ Ó Ł Ū Ž ß ę ē ō õ ś ū ż ž
' ( . 0 2 3 7 8 A B L M P Q V X _ ` b c k l s t ~ ” ¦ § « ¬ ø ¹ Į Ā É Ź Õ × Ł Ś Ż Ž å ę š ń ü ż ’ ” ” ” ” ” ” "” $” %” '” (” /” 0” 3” 4” :” <” >” ?” E” G” M” N” S” T” \” ]” _” `” f” g” t” u” y” z” ” ” ” ” ” ” £” ¤” ®” Æ” ¶” ¹” æ” Ą” Ć” Ä” Ė” Ģ” Ö” Ų” ß” ą” ę” ē” ķ” ī” ó” ō” ÷” ų” ž” ¢ ¢ ¢ ¢ ¢
¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ #¢ $¢ &¢ '¢ *¢ +¢ 6¢ 7¢ =¢ ?¢ H¢ I¢ O¢ Q¢ S¢ T¢ W¢ X¢ Z¢ [¢ a¢ b¢ i¢ k¢ n¢ o¢ v¢ w¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ”¢ ¦¢ Ø¢ Ŗ¢ «¢ ®¢ Æ¢ ³¢ “¢ ·¢ ¹¢ »¢ ¼¢ Ą¢ Į¢ Ć¢ Ä¢ Ņ¢ Ō¢ Ł¢ Ś¢ į¢ ā¢ ä¢ å¢ ģ¢ ķ¢ ņ¢ ó¢ ś¢ ū¢ £ £ £ £ £ £ $£ %£ ,£ -£ 3£ 4£ =£ ?£ K£ N£ V£ W£ `£ a£ b£ c£ i£ j£ s£ t£ £ £ £ £ £ £ £ £ £ £ £ £ ¤£ „£ ²£ ³£ “£ µ£ »£ ¼£ æ£ Ą£ Ā£ Ć£ Ė£ Ģ£ Ņ£ Ō£ Ö£ ×£ Ž£ ߣ į£ ā£ é£ ź£ ģ£ ķ£ ņ£ ó£ ÷£ ų£ ’£ ¤ ¤ ¤
¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ "¤ #¤ (¤ *¤ -¤ .¤ 3¤ 4¤ 8¤ 9¤ A¤ B¤ J¤ L¤ Q¤ R¤ \¤ ^¤ b¤ c¤ m¤ o¤ r¤ s¤ {¤ |¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ „¤ ¦¤ ©¤ Ŗ¤ ³¤ µ¤ ¼¤ ¾¤ Ą¤ Į¤ Ƥ Ĥ Ȥ ɤ Ģ¤ Ķ¤ Š¤ Ņ¤ Ś¤ Ū¤ į¤ ā¤ ę¤ ē¤ ī¤ ļ¤ õ¤ ö¤ ž¤ „ „ „ „ „ „ „ „ „ %„ &„ ,„ -„ :„ ;„ =„ >„ D„ E„ H„ I„ M„ N„ T„ U„ W„ X„ j„ k„ v„ w„ ~„ „ „ „ „ „ „ „ „ „ „ „ „ „ Ø„ ©„ ®„ Æ„ µ„ ·„ »„ ¼„ Ā„ Ä„ Ź„ Ė„ Ī„ Ļ„ Ó„ Õ„ Ų„ Ł„ ą„ į„ ę„ ē„ õ„ ö„ ū„ ü„ ž„ ’„ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ $¦ &¦ )¦ *¦ 2¦ 3¦ 5¦ 6¦ ;¦ <¦ H¦ I¦ M¦ N¦ P¦ Q¦ Y¦ Z¦ \¦ ]¦ c¦ e¦ o¦ q¦ z¦ |¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ”¦ ¢¦ ئ ©¦ ±¦ ³¦ µ¦ ¶¦ »¦ ¼¦ Ȧ ɦ Õ¦ Ö¦ ą¦ ā¦ ę¦ ē¦ ź¦ ė¦ ķ¦ ī¦ ō¦ ö¦ ū¦ ü¦ § §
§ § § § § § § § %§ &§ 1§ 2§ @§ B§ L§ M§ ]§ ^§ _§ `§ m§ n§ p§ q§ v§ w§ {§ |§ § § § § § § § § § § ¤§ „§ ©§ Ŗ§ Ƨ °§ ³§ “§ »§ ¼§ ŧ ʧ Ņ§ Ó§ Ż§ Ž§ č§ ź§ ó§ õ§ ü§ ž§ Ø Ø
Ø Ø Ø Ø "Ø #Ø $Ø %Ø (Ø )Ø /Ø 0Ø 6Ø 8Ø ;Ø <Ø >Ø ?Ø EØ GØ KØ LØ PØ QØ XØ YØ \Ø ]Ø dØ fØ jØ kØ oØ pØ rØ sØ vØ wØ |Ø }Ø Ø Ø
Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø ¤Ø „Ø ®Ø ÆØ øØ ¹Ø ¾Ø ĄØ ĘØ ĒØ ŹØ ĖØ ĶØ ĪØ ×Ø ŚØ ŻØ ŽØ ėØ ģØ õØ öØ © © © © © © © © © © "© #© '© (© .© /© 6© 8© B© C© E© F© K© L© O© P© S© T© Y© Z© ^© _© h© i© q© r© {© }© © © © © © © ”© ¢© ¦© §© ®© Æ© ·© ø© ½© ¾© Ä© Ę© Ź© Ė© Ļ© Š© ש Ł© Ü© Ż© į© ā© ę© č© ė© ģ© ī© ļ© õ© ö© ł© ś© ’© Ŗ Ŗ Ŗ
Ŗ Ŗ Ŗ !Ŗ #Ŗ $Ŗ (Ŗ +Ŗ 2Ŗ 3Ŗ ?Ŗ @Ŗ FŖ HŖ MŖ NŖ [Ŗ \Ŗ eŖ fŖ nŖ pŖ sŖ tŖ {Ŗ |Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ £Ŗ ¤Ŗ ŖŖ ¬Ŗ ÆŖ °Ŗ “Ŗ µŖ ¹Ŗ ŗŖ ĮŖ ĀŖ ĒŖ ÉŖ ĶŖ ĪŖ ŅŖ ÓŖ ÕŖ ÖŖ ŻŖ ŽŖ źŖ ėŖ õŖ öŖ « « « « « « « « « « &« (« +« ,« .« /« ;« <« ?« @« C« E« K« M« T« V« \« ^« e« g« n« p« ~« «
« « « « « « £« ¤« ¬« « ²« ³« µ« ¶« ¹« ŗ« Ę« Č« Ė« Ģ« Ī« Ļ« Ņ« Ó« Ū« Ü« Ż« Ž« ā« ć« č« ź« ł« ś« ’« ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ !¬ (¬ )¬ 4¬ 5¬ >¬ @¬ D¬ E¬ T¬ U¬ Y¬ Z¬ _¬ `¬ e¬ f¬ n¬ o¬ }¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ „¬ ¦¬ ®¬ °¬ “¬ µ¬ ½¬ ¾¬ Ē¬ Ȭ Ö¬ ׬ Ż¬ Ž¬ ę¬ ē¬ ó¬ õ¬ ÷¬ ų¬ ’¬ " # ) * 6 8 B D I J Q R T U ` a o q t u ¤ „ § Ø ± ² ¶ · ½ ¾ Å Ę É Ź Ī Š × Ł Ū Ż ā ć ī ļ õ ö ž ® ® ® ® ® ® ® ® ® ® !® ,® -® /® 0® 2® 3® 5® 6® A® B® Q® R® X® Y® b® c® j® k® r® t® {® |® ~® ® ®
® ® ® ® ® £® „® Æ® ±® ŗ® ¼® Ć® Å® Ē® Č® Ģ® Ķ® Ó® Ō® Ö® ×® Ż® Ž® ć® ä® š® ń® õ® ö® ž® ’® Æ Æ Æ Æ Æ Æ Æ Æ $Æ %Æ -Æ .Æ 6Æ 7Æ =Æ >Æ AÆ BÆ IÆ JÆ MÆ OÆ QÆ RÆ WÆ XÆ ]Æ ^Æ eÆ fÆ sÆ tÆ vÆ wÆ |Æ }Æ Æ Æ Æ Æ Æ Æ Æ ”Æ ØÆ ŖÆ “Æ ¶Æ »Æ ¾Æ ĒÆ ČÆ ÉÆ ŹÆ ŃÆ ŅÆ ÓÆ ŌÆ ŽÆ ßÆ åÆ źÆ ńÆ ņÆ óÆ õÆ żÆ žÆ ° ° ° ° ° ° ° !° *° +° 6° 7° =° ?° A° B° I° J° L° M° U° W° [° \° _° `° e° f° k° l° p° q° u° v° ~° ° °
° ° ° ° ° ° ° ° ° £° ¤° ¬° ®° ²° ³° ¶° ·° »° ¼° Ć° Ä° Ė° Ģ° Ó° Ō° Ū° Ž° ń° ņ° ’° ± ± ± ±
± ± ± ± ± ± ± (± )± 0± 1± 5± 6± <± =± E± I± M± N± O± R± U± V± W± Y± ]± d± s± t± ~± ± ± ± ± ± ± ± ¢± £± ¬± ± ½± Į± ȱ Ź± Ó± Õ± Ż± ą± į± ā± ę± ē± č± é± ņ± ö± ų± ł± ² ² ² ² ² ² ² ² ² ² ² ² ² !² ,² -² 7² 9² <² =² C² E² G² H² U² V² ]² ^² c² d² k² m² p² q² s² t² z² {² ²
² ² ² ² ² £² „² ¬² ² “² µ² ¶² ·² æ² Ą² Ų Ę² Ē² Č² Ļ² Š² Ų² Ł² ą² ā² č² é² ļ² ń² ÷² ł² ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ #³ &³ '³ (³ ,³ .³ 3³ 4³ <³ =³ ?³ @³ H³ I³ P³ Q³ V³ X³ _³ `³ j³ k³ m³ n³ s³ u³ y³ z³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ³ ¢³ £³ Ŗ³ ¬³ ±³ ³³ ¹³ »³ Ą³ Į³ Ī³ Ļ³ Ō³ Õ³ ܳ Ż³ ć³ ä³ ģ³ ķ³ õ³ ö³ ÷³ ų³ ü³ “ “ “ “
“ “ “ “ “ “ “ “ “ %“ &“ .“ /“ 2“ 3“ <“ =“ I“ L“ M“ N“ S“ T“ X“ Y“ b“ c“ f“ i“ j“ k“ m“ n“ v“ w“ ~“ “ “ “ “ “ “ ”“ ¢“ £“ „“ ¦“ ®“ Æ“ ²“ ³“ ¹“ ŗ“ Ć“ Å“ Ė“ Ģ“ Ņ“ Ó“ Ū“ Ü“ ę“ č“ ķ“ š“ ō“ õ“ ų“ ł“ µ µ µ µ µ µ µ µ µ µ $µ &µ *µ +µ 1µ 2µ 5µ 6µ 8µ 9µ Bµ Dµ Iµ Jµ Oµ Pµ Wµ Xµ ]µ _µ fµ gµ lµ mµ nµ oµ zµ {µ µ µ µ µ µ µ µ µ ”µ ¢µ ¤µ „µ Ƶ ±µ µµ ¶µ ½µ ¾µ Įµ Āµ ĵ ŵ Źµ Ėµ Īµ Ļµ ѵ Ņµ Ōµ Õµ ×µ Ųµ ßµ įµ äµ ęµ éµ źµ ńµ ņµ ōµ õµ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ %¶ &¶ +¶ -¶ /¶ 0¶ 2¶ 3¶ 9¶ :¶ ?¶ @¶ D¶ E¶ L¶ M¶ Q¶ R¶ [¶ \¶ _¶ `¶ c¶ d¶ j¶ l¶ p¶ q¶ v¶ w¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ”¶ ¦¶ §¶ «¶ ¬¶ ƶ °¶ ²¶ ³¶ ø¶ ¹¶ »¶ ¼¶ ¾¶ æ¶ Ā¶ ƶ ʶ Ē¶ Ė¶ Ģ¶ Š¶ Ѷ Õ¶ Ö¶ Ł¶ Ś¶ Ż¶ Ž¶ å¶ ę¶ ē¶ č¶ ļ¶ š¶ ÷¶ ś¶ ż¶ ž¶ · · · · · · · · *· ,· 0· 1· 3· 4· ;· <· H· I· M· O· Q· R· U· V· X· Y· ^· _· f· g· l· n· r· s· u· v· · · · · · · · · ¢· £· «· ¬· µ· ¶· ø· ¹· æ· Ą· Ę· Ē· Š· Ń· Ų· Ś· å· ē· ģ· ķ· p· ń· ÷· ų· ø ø
ø ø ø ø ø ø "ø #ø 1ø 3ø 6ø 7ø >ø ?ø Gø Hø Kø Lø Wø Xø eø fø qø sø vø wø {ø |ø ~ø ø
ø ø ø ø ø ø ø ø ø ø ø ø «ø ø ±ø ²ø Ąø Įø Čø Éø Ģø Ķø Ōø Õø Żø ßø ćø äø ėø ķø ļø šø üø żø ¹ ¹
¹ ¹ ¹ ¹ )¹ *¹ 4¹ 5¹ =¹ ?¹ F¹ H¹ M¹ O¹ S¹ T¹ \¹ ]¹ _¹ `¹ c¹ d¹ s¹ t¹ x¹ z¹ }¹ ~¹ ¹
¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¤¹ „¹ ±¹ ³¹ ½¹ ¾¹ Ć¹ Ĺ Ė¹ Ģ¹ Ī¹ Ļ¹ Ų¹ Ś¹ Ż¹ Ž¹ į¹ ā¹ ę¹ ē¹ ķ¹ ī¹ ņ¹ ō¹ ų¹ ł¹ ü¹ ż¹ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ !ŗ &ŗ 'ŗ 1ŗ 2ŗ 8ŗ 9ŗ >ŗ ?ŗ Fŗ Hŗ Pŗ Rŗ Wŗ Yŗ \ŗ ]ŗ dŗ eŗ mŗ nŗ vŗ xŗ |ŗ }ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ŗ ”ŗ Ŗŗ ŗ ±ŗ »ŗ ¾ŗ Ēŗ Čŗ Éŗ Źŗ Ńŗ Ņŗ Śŗ Üŗ äŗ åŗ šŗ ńŗ ņŗ óŗ ūŗ üŗ »
» » » » » » » » » %» '» 1» 7» >» ?» H» I» Q» R» V» W» c» e» h» i» p» q» z» {» »
» » » » » » » » ”» Ŗ» «» °» ±» ø» ¹» Į» Ć» Ę» Ē» Ģ» Ķ» Ņ» Ó» Ų» Ł» ā» ä» ń» ņ» ū» ü» ¼ ¼
¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ %¼ &¼ 2¼ 3¼ 5¼ 6¼ =¼ >¼ F¼ H¼ P¼ Q¼ Y¼ Z¼ c¼ e¼ m¼ o¼ y¼ z¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ”¼ £¼ ¤¼ §¼ ؼ ®¼ °¼ “¼ µ¼ æ¼ Ą¼ Ā¼ Ć¼ ɼ Ź¼ Ī¼ Ļ¼ Õ¼ Ö¼ Ž¼ ą¼ č¼ é¼ ņ¼ ō¼ ž¼ ’¼ ½ ½ ½ ½ ½ ½ ½ !½ &½ '½ 4½ 7½ ;½ <½ A½ B½ F½ G½ J½ K½ S½ T½ W½ X½ ^½ `½ c½ d½ k½ l½ s½ u½ }½ ~½ ½ ½ ½ ½ ½ ½ ”½ ¢½ ©½ Ŗ½ ¬½ ½ ²½ ³½ ¶½ ·½ »½ ½½ Ą½ Į½ Č½ ɽ Š½ Ń½ ×½ Ų½ Ū½ ܽ č½ é½ ģ½ ķ½ õ½ ö½ ų½ ł½ ż½ ž½ ¾ ¾ ¾ ¾ !¾ #¾ *¾ +¾ .¾ /¾ 5¾ 6¾ >¾ ?¾ A¾ B¾ E¾ F¾ Q¾ R¾ Z¾ \¾ `¾ a¾ c¾ d¾ k¾ l¾ q¾ r¾ }¾ ¾ ¾ ¾
¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ”¾ ؾ Ŗ¾ ·¾ ¹¾ Ą¾ Į¾ ž Ę¾ Č¾ ɾ Ķ¾ Ī¾ Ł¾ Ž¾ ā¾ ć¾ é¾ ź¾ ė¾ ķ¾ õ¾ ö¾ ż¾ æ æ
æ æ æ æ æ æ æ !æ #æ ,æ -æ 3æ 4æ 8æ @æ Fæ Gæ Qæ Tæ \æ ]æ `æ aæ iæ jæ ræ tæ wæ xæ æ æ æ æ æ æ æ æ ¤æ „æ §æ Øæ «æ ¬æ øæ ¹æ Āæ Ęæ Óæ Ōæ Üæ Żæ ćæ äæ ńæ ņæ ųæ śæ Ą Ą Ą Ą Ą Ą Ą Ą "Ą #Ą +Ą ,Ą /Ą 0Ą 3Ą 4Ą 9Ą <Ą KĄ LĄ VĄ XĄ _Ą aĄ gĄ iĄ nĄ oĄ ~Ą Ą Ą Ą Ą Ą Ą Ą £Ą ¤Ą Ą ®Ą ±Ą ³Ą æĄ ĄĄ ČĄ ÉĄ ĶĄ ĻĄ ÕĄ ÖĄ ŻĄ ߥ éĄ źĄ ōĄ ÷Ą
Į Į Į Į !Į "Į $Į %Į )Į ,Į -Į .Į 5Į 6Į 7Į 8Į @Į AĮ CĮ DĮ GĮ IĮ MĮ OĮ SĮ UĮ cĮ dĮ kĮ mĮ vĮ xĮ zĮ {Į Į Į Į Į Į Į Į Į ¢Į £Į Į ÆĮ ¶Į ·Į ĮĮ ĀĮ ÄĮ ÅĮ ŃĮ ŅĮ ŌĮ ÕĮ ŲĮ ŁĮ ąĮ įĮ ēĮ éĮ ņĮ ōĮ ÷Į ųĮ üĮ żĮ Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā "Ā #Ā +Ā -Ā 3Ā 4Ā 6Ā 7Ā ;Ā <Ā ?Ā @Ā BĀ CĀ HĀ IĀ NĀ OĀ SĀ UĀ ^Ā `Ā fĀ gĀ uĀ wĀ ~Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā £Ā ¤Ā ŖĀ «Ā °Ā ±Ā øĀ »Ā ¼Ā ½Ā ÄĀ ÅĀ ĘĀ ĒĀ ĶĀ ĪĀ ŃĀ ŅĀ ×Ā ŲĀ āĀ äĀ ēĀ čĀ źĀ ėĀ ļĀ šĀ õĀ ÷Ā ūĀ üĀ žĀ ’Ā Ć Ć Ć Ć Ć Ć )Ć *Ć /Ć 0Ć =Ć ?Ć HĆ IĆ OĆ PĆ XĆ ZĆ eĆ fĆ qĆ rĆ {Ć |Ć Ć Ć Ć Ć ”Ć ¢Ć «Ć ¬Ć ¶Ć øĆ ¹Ć ŗĆ ĮĆ ĀĆ ĆĆ ÄĆ ŹĆ ĖĆ ĪĆ ĻĆ ŌĆ ×Ć ŽĆ ßĆ čĆ éĆ īĆ ļĆ óĆ ōĆ üĆ żĆ Ä Ä Ä Ä Ä Ä Ä Ä "Ä #Ä 'Ä (Ä 6Ä 7Ä ;Ä =Ä DÄ EÄ JÄ KÄ SÄ TÄ [Ä \Ä eÄ fÄ jÄ kÄ qÄ sÄ wÄ xÄ }Ä ~Ä Ä Ä Ä Ä Ä Ä ”Ä £Ä „Ä ¦Ä ©Ä ŖÄ °Ä ±Ä µÄ ¶Ä »Ä ¼Ä ĮÄ ĀÄ ĖÄ ĶÄ ×Ä ŲÄ ŽÄ ßÄ ęÄ čÄ ģÄ ķÄ ļÄ šÄ łÄ śÄ Å Å Å Å Å Å Å Å Å Å $Å &Å 5Å 6Å >Å ?Å AÅ BÅ KÅ LÅ TÅ UÅ \Å ]Å _Å `Å eÅ fÅ nÅ oÅ {Å Å Å Å Å Å Å Å Å Å Å ¢Å «Å ®Å ±Å ²Å ¹Å ŗÅ æÅ ĮÅ ĘÅ ĒÅ ĢÅ ĶÅ ÓÅ ŌÅ ŲÅ ŁÅ ćÅ äÅ ģÅ īÅ ņÅ óÅ ’Å Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę (Ę )Ę +Ę ,Ę 4Ę 5Ę DĘ FĘ KĘ LĘ SĘ TĘ YĘ ZĘ ^Ę _Ę fĘ hĘ kĘ lĘ tĘ uĘ ~Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę ”Ę £Ę ŖĘ ¬Ę ·Ę øĘ ¾Ę æĘ ĄĘ ĮĘ ČĘ ÉĘ ĻĘ ŠĘ ŚĘ ÜĘ ēĘ čĘ īĘ ļĘ óĘ ōĘ õĘ öĘ Ē Ē Ē Ē Ē Ē Ē Ē 'Ē )Ē ,Ē -Ē /Ē 0Ē 3Ē 4Ē 6Ē 7Ē ;Ē <Ē ?Ē @Ē FĒ HĒ NĒ OĒ UĒ VĒ `Ē aĒ lĒ mĒ yĒ zĒ |Ē }Ē Ē Ē Ē Ē Ē Ē §Ē ØĒ ²Ē µĒ ĆĒ ÄĒ ŹĒ ĢĒ ÖĒ ×Ē ŚĒ ŪĒ åĒ ęĒ īĒ šĒ õĒ öĒ Č Č
Č Č Č Č Č !Č )Č *Č ,Č -Č 6Č 9Č AČ BČ LČ MČ XČ YČ _Č `Č iČ kČ xČ zČ Č Č Č Č «Č Č ŗČ »Č ĀČ ĆČ ÉČ ŹČ ŠČ ŃČ ÖČ ŲČ ŪČ ÜČ ŽČ ßČ āČ ćČ īČ šČ ōČ õČ ÷Č ųČ žČ ’Č É
É É É &É (É ,É -É 5É 6É <É =É AÉ BÉ RÉ SÉ XÉ YÉ ]É _É cÉ dÉ lÉ mÉ oÉ pÉ zÉ |É É É É É É É É É É ”É ¤É „É ŖÉ ¬É øÉ ŗÉ ÅÉ ĒÉ ĻÉ ŃÉ ÜÉ ßÉ čÉ éÉ źÉ ėÉ õÉ öÉ Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź !Ź .Ź /Ź <Ź >Ź AŹ BŹ DŹ EŹ JŹ KŹ RŹ TŹ XŹ YŹ ]Ź ^Ź `Ź aŹ dŹ eŹ lŹ nŹ rŹ sŹ xŹ yŹ {Ź |Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź ¤Ź ¦Ź Ź ®Ź “Ź µŹ ĆŹ ÄŹ ĖŹ ĶŹ ŃŹ ŅŹ ŁŹ ŚŹ įŹ äŹ īŹ ļŹ šŹ ńŹ õŹ öŹ ųŹ łŹ ’Ź Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė "Ė #Ė %Ė &Ė ,Ė -Ė 4Ė 5Ė :Ė ;Ė ?Ė @Ė IĖ KĖ OĖ PĖ TĖ UĖ ]Ė ^Ė `Ė aĖ iĖ jĖ qĖ tĖ yĖ |Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė Ė £Ė «Ė ¬Ė ±Ė ³Ė ¹Ė ŗĖ ¼Ė ½Ė ĀĖ ÄĖ ĶĖ ĪĖ ÓĖ ŌĖ ŲĖ ÜĖ äĖ åĖ źĖ ėĖ óĖ õĖ üĖ žĖ Ģ
Ģ Ģ Ģ Ģ Ģ Ģ !Ģ ,Ģ .Ģ 3Ģ 4Ģ <Ģ =Ģ ?Ģ @Ģ DĢ HĢ RĢ SĢ \Ģ ^Ģ lĢ mĢ tĢ vĢ xĢ yĢ Ģ Ģ
Ģ Ģ Ģ Ģ Ģ ¢Ģ ¦Ģ §Ģ ¬Ģ Ģ ²Ģ ³Ģ »Ģ æĢ ÉĢ ĖĢ ÓĢ ŌĢ ÕĢ ×Ģ ŪĢ ÜĢ ķĢ šĢ łĢ Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ !Ķ 'Ķ (Ķ 5Ķ 8Ķ =Ķ >Ķ KĶ NĶ RĶ SĶ [Ķ \Ķ eĶ gĶ rĶ tĶ {Ķ |Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ ¢Ķ ¦Ķ Ķ ®Ķ ·Ķ øĶ ĮĶ ÅĶ ĻĶ ŃĶ ŪĶ ßĶ čĶ ėĶ óĶ õĶ ’Ķ Ī
Ī Ī Ī Ī Ī Ī #Ī %Ī 'Ī (Ī *Ī +Ī 1Ī 5Ī CĪ DĪ JĪ TĪ dĪ jĪ rĪ sĪ {Ī |Ī Ī Ī Ī Ī Ī Ī Ī Ī £Ī ¤Ī Ī ®Ī øĪ ¹Ī ĮĪ ÉĪ ĢĪ ŌĪ ßĪ ąĪ źĪ ėĪ ÷Ī łĪ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ !Ļ ,Ļ -Ļ 2Ļ 4Ļ :Ļ <Ļ GĻ IĻ SĻ UĻ dĻ eĻ lĻ mĻ pĻ qĻ wĻ yĻ Ļ
Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ Ļ ØĻ ©Ļ Ļ ®Ļ ³Ļ “Ļ »Ļ ½Ļ ČĻ ÉĻ ÓĻ ŌĻ ąĻ ćĻ ļĻ ńĻ ūĻ üĻ Š Š
Š Š Š Š Š Š &Š *Š 3Š 4Š 9Š :Š KŠ LŠ ^Š _Š dŠ eŠ kŠ lŠ qŠ sŠ uŠ vŠ }Š ~Š Š Š Š Š Š Š Š ¢Š ¦Š §Š Š ®Š ³Š “Š ½Š ¾Š ÉŠ ŹŠ ÕŠ ŪŠ āŠ ćŠ ņŠ óŠ łŠ żŠ ’Š Ń Ń Ń
Ń Ń Ń Ń Ń Ń "Ń $Ń 'Ń (Ń 0Ń 1Ń 9Ń :Ń EŃ FŃ RŃ SŃ `Ń aŃ cŃ dŃ mŃ nŃ wŃ xŃ
Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń ¢Ń £Ń ØŃ ŖŃ ¬Ń Ń °Ń ±Ń ³Ń “Ń ĄŃ ĮŃ ŠŃ ŌŃ įŃ āŃ ģŃ īŃ õŃ ÷Ń Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ #Ņ $Ņ -Ņ /Ņ 8Ņ :Ņ CŅ DŅ FŅ GŅ UŅ VŅ ZŅ \Ņ ^Ņ _Ņ eŅ fŅ oŅ pŅ |Ņ }Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ ”Ņ ©Ņ ŖŅ ®Ņ ÆŅ ·Ņ øŅ »Ņ ¼Ņ ĄŅ ĮŅ ĒŅ ČŅ ĶŅ ĪŅ ÓŅ ŌŅ ÖŅ ×Ņ ŻŅ ŽŅ ćŅ äŅ ēŅ čŅ éŅ źŅ łŅ ūŅ
Ó Ó Ó Ó Ó Ó 'Ó (Ó /Ó 0Ó 9Ó :Ó <Ó =Ó EÓ FÓ IÓ KÓ ^Ó _Ó aÓ bÓ wÓ yÓ Ó Ó Ó Ó Ó Ó ”Ó ¢Ó Ó ®Ó ³Ó “Ó »Ó ¼Ó ¾Ó æÓ ČÓ ÉÓ ŃÓ ÓÓ ŚÓ ÜÓ äÓ åÓ źÓ ģÓ ńÓ ņÓ łÓ śÓ Ō Ō Ō
Ō Ō Ō Ō !Ō *Ō +Ō 1Ō 2Ō 8Ō 9Ō DŌ FŌ GŌ HŌ IŌ JŌ [Ō ]Ō jŌ kŌ sŌ tŌ zŌ {Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō „Ō §Ō ŖŌ «Ō Ō ®Ō ±Ō ²Ō ¶Ō ·Ō »Ō ¼Ō ĮŌ ĀŌ ĒŌ ČŌ ĻŌ ŃŌ ÕŌ ÖŌ ÜŌ ŻŌ ćŌ äŌ źŌ ėŌ šŌ ņŌ ōŌ õŌ ÷Ō ųŌ ’Ō Õ Õ Õ
Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ #Õ $Õ ,Õ .Õ 4Õ 5Õ >Õ ?Õ FÕ GÕ IÕ JÕ PÕ RÕ TÕ UÕ YÕ ZÕ ^Õ _Õ bÕ cÕ eÕ fÕ iÕ jÕ pÕ qÕ sÕ tÕ wÕ zÕ Õ Õ
Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ Õ „Õ ¦Õ ®Õ ÆÕ °Õ ±Õ ³Õ “Õ »Õ ¼Õ ĀÕ ĆÕ ČÕ ÉÕ ĻÕ ŠÕ ŲÕ ŁÕ äÕ åÕ čÕ źÕ óÕ ōÕ ųÕ łÕ üÕ żÕ Ö Ö
Ö Ö Ö Ö Ö Ö Ö Ö 2Ö 4Ö 8Ö 9Ö =Ö >Ö CÖ EÖ IÖ JÖ NÖ OÖ SÖ TÖ YÖ [Ö bÖ cÖ eÖ fÖ qÖ rÖ tÖ uÖ yÖ zÖ Ö Ö Ö Ö Ö Ö Ö Ö ”Ö ¢Ö ØÖ ©Ö °Ö ²Ö øÖ ¹Ö »Ö ¼Ö ĮÖ ĆÖ ĒÖ ÉÖ ĻÖ ŃÖ ÖÖ ×Ö ŚÖ ÜÖ ćÖ åÖ ēÖ čÖ ķÖ īÖ ōÖ õÖ łÖ ūÖ üÖ żÖ
× × × × × !× (× )× ,× -× 7× 8× ?× @× D× E× J× L× Q× S× Y× [× b× h× n× p× v× x× × × × × × × × × £× ¤× ®× °× ²× ³× ·× ø× ¾× æ× Ä× Å× Ģ× Ķ× Ō× Ö× Ž× ß× å× ę× ē× č× ė× ķ× ń× ņ× ų× ł× ž× ’× Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų "Ų $Ų (Ų )Ų 1Ų 2Ų 6Ų 7Ų <Ų >Ų AŲ BŲ EŲ FŲ MŲ NŲ SŲ UŲ YŲ ZŲ bŲ cŲ dŲ eŲ hŲ iŲ sŲ uŲ zŲ {Ų }Ų ~Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų „Ų ¦Ų ±Ų ²Ų ·Ų ¹Ų ĮŲ ĀŲ ĆŲ ÄŲ ÉŲ ŹŲ ŠŲ ŃŲ ŌŲ ÕŲ ŁŲ ŚŲ ÜŲ ŻŲ äŲ åŲ éŲ ėŲ ņŲ óŲ ōŲ õŲ śŲ ūŲ žŲ Ł Ł Ł
Ł Ł Ł Ł Ł Ł Ł Ł %Ł 'Ł )Ł *Ł -Ł .Ł 1Ł 2Ł 6Ł DŁ GŁ HŁ IŁ MŁ NŁ QŁ \Ł ]Ł gŁ vŁ wŁ Ł Ł Ł Ł ŽŁ ߣ ģŁ ļŁ LŚ MŚ XŚ ZŚ Ś Ś Ś Ś ÷Ś ųŚ oŪ qŪ Ū Ū ĀŪ ÄŪ żŪ ’Ū !Ü $Ü Ü Ü Ü ¦Ü ¹Ü ŗÜ ŲÜ ŚÜ éÜ źÜ öÜ ’Ü Ż Ż Ż "Ż =Ż AŻ SŻ VŻ iŻ kŻ |Ż Ż Ż Ż Ż §Ż ĄŻ ĒŻ äŻ ėŻ ųŻ śŻ Ž Ž )Ž 1Ž NŽ UŽ pŽ xŽ Ž Ž Ž Ž ¹Ž ĀŽ ߎ įŽ Iß Kß oß pß ß ß ß ß ß ”ß ŗß ¼ß Öß Ųß ćß åß ą ą ą ą 6ą 7ą Lą Mą Xą Zą bą eą ą ą ’ą į "į #į ]į _į ²į ³į ·į ŗį $ā 'ā .ā /ā Dā Eā \ā ]ā tā uā ±ā ²ā ć ć ć ć *ć .ć Bć Fć Xć [ć _ć `ć ć ć ć ć ć ć ć ±ć ķć īć ä ä ä ä [ä \ä bä dä yä zä ¼ä ½ä Ää Ęä Śä ąä éä ėä śä üä
å å $å &å )å *å ²å ³å Ōå Öå ąå āå ’å ę ę ę ę ę 4ę 5ę Nę Qę }ę ~ę ę °ę Ėę Ģę ×ę Ūę äę åę ē ē ē ē ē #ē &ē 'ē .ē 0ē Pē Qē ē ē Æē °ē äē ęē éē ėē č č %č (č +č -č Cč Dč Zč ]č wč xč {č |č č č ¤č ¦č æč Ąč Åč Ęč ęč čč ņč óč é é )é *é .é 1é Mé Né ié ké té vé ~é é é é Žé ąé ćé äé śé ūé ź !ź $ź %ź 8ź 9ź Vź Yź eź fź ź ź ź ź ²ź ³ź Éź Ģź ė ė Cė Hė Vė Wė aė bė qė rė ė ė ė ė ė Æė ßė ąė ķė ļė ųė łė ģ ģ %ģ &ģ /ģ 1ģ ³ģ “ģ Üģ Żģ Žģ ßģ łģ ūģ Pķ Rķ _ķ `ķ ”ķ £ķ ķ ®ķ Žķ ąķ éī źī ©ļ «ļ öļ ÷ļ š š š š 3š 4š jš kš š š ¬š ®š gń hń 'ņ (ņ ;ņ =ņ Õņ Öņ ņņ óņ 2ó 3ó eó gó ó ó ó ”ó „ó ¦ó Āō Äō Ģō Ķō Óō Ōō Śō Ūō hõ jõ ¤õ „õ õ Æõ µõ ¶õ Óõ Ōõ #ö %ö [ö ]ö gö hö rö sö ÷ ÷ T÷ \÷ u÷ v÷ ~÷ ÷ ÷ ÷ ¾÷ Ą÷ ų ų ų ų Ēų Čų ćų äų ūų žų ł ł ł ł #ł 'ł =ł >ł ał dł tł wł ł ł Øł ©ł Žł ßł åł ēł ūł żł Sś Vś zś |ś ś ś ēś éś ū ū <ū >ū ū ū ¶ū ·ū ēū éū Rü Tü {ü ~ü ü ü £ü ¦ü Ńü Ņü īü ļü ż ż Sż Tż Yż Zż ż ż įż āż zž {ž „ž §ž ’ !’ ’ ’ Č’ É’ 7 A ¹ ŗ ³ “ £ ¤ ō õ 0 1 Y Z \ f ~ Ģ Ķ č ķ
"
&
L
N
ć
å
ļ
š
" % × Ū į ć + 1 < = Q T j n ° ² Ć Ä ė ģ
$
P
R
¼
Ē
Ź
Ė
' ( Ė Ģ ų ś
S T ^ ` r t
¢ £ § Ø ~ ø ¹ ļ š Ū Ü > @ I K Y [ e g Ć Ä É Ź Ģ Ķ O Q · ø Ä Å Š Ņ Ż Ž ē č ģ ī
· ¹ ž ’ " ` a k l Õ Ö ß ą č é ó õ ; = H K V W y z » ¼ ÷ ų O Q 5 9 R U e f § Ø ¾ æ Ē É å ę ī ļ ų ł Q S ż ž N S p q Ē Č 9 : V X ^ a £ ¤ p r q r Ī Ņ ü ż
' ) N P n o z | µ ¶ Ż Ž ż ž 1 2 D E N P Æ ą į ! ! ! ! ?! @! J! K! Z! [! ! ! ! ! “! ¶! ļ! š! h" i" " " Ń" Ņ" A# B# z# {# »# Į# Ż# Ž# ń# ó# $ $ ą$ ā$ % % +% ,% X% Y% e% g% t% u% ©% Ŗ% Ž% į% ķ% ī% & & & & 6& 7& R& S& Ö& ×& č& é& ń& ō& ' "' ;' <' E' G' w' x' ' ' ¦' §' ¬' ' ×' Ł' õ' ÷' Ģ( Ķ( <) >) C) D) J) L) ^) _) f) g) Ķ) Ļ) !* #* |* }* * * * * ł* ś* + + 0+ 1+ A+ G+ k+ l+ + + Č+ É+ ņ+ ó+ , , ø, ŗ, ¾, æ, ī, ļ, ņ- ó- . . . . 9. :. . . . . . . Ę. Ē. */ ,/ f/ h/ / / Ø/ ©/ Ó/ Ō/ ē/ č/ ’/ 0 0 0 0 0 0 0 :0 <0 [0 \0 ŗ0 »0 Ä0 Å0 Ź0 Ė0 č0 é0 l1 n1 x1 y1 Ę1 Ē1 ž1 ’1 o2 p2 z2 {2 ¦2 §2 Ķ2 Š2 53 63 N3 O3 V3 X3 3 ”3 Ą3 Į3 Ł3 Ū3 ų3 ü3 4 4 4 4 N4 P4 č4 ź4 A5 C5 q5 s5 Z6 [6 j6 l6 ®6 ±6 Ļ6 Š6 ź6 ģ6 7 7 s7 u7 7 7 ū7 ü7 )8 *8 ¢8 £8 Ķ8 Ī8 9 9 9 9 H9 J9
9 9 §9 Ø9 ø9 ŗ9 Ī9 Ļ9 Ö9 ×9 ź9 ė9 ō9 õ9 #: %: ^: _: Ē: É: Ó: Ō: ä: ģ: ō: õ: U; [; e; f; v; {; Ķ; Ī; ß; į; < < < < L< M< U< W< c< d< ¦< §< »< ¼< Ņ< Ó< ć< å< = = E= F= ½= ¾= Ē= É= 6> 8> ī> š> ? ? ń? ņ? R@ T@ {@ |@ @ @ @ @ @ @ ±@ ²@ ļ@ š@ :A ;A \B ^B B ¢B ĪB ŃB õB ųB !C #C 4C 5C lC nC xC yC ŌC ÕC ,D -D ėD ģD E E *E +E vE wE ¢E £E ±E ²E ĆE ÅE ŚE ŪE ļE ńE F F ¶F ·F »F ¾F ŚF ąF ģF ļF 1G 2G _G bG mG oG wG yG ®G °G H
H GH HH ZH cH H H ·H øH ĪH ŅH ŻH ßH žH ’H I I I I I I I I DI EI øI ¹I łI śI ’I J 2J 4J ³J µJ ·J øJ ĖJ ĢJ ĪJ ĻJ ×J ŲJ įJ ćJ ķJ īJ šJ ńJ żJ žJ K K K K K K K K !K #K 'K (K 0K 1K 7K 8K @K AK IK KK NK OK XK ZK _K `K gK hK jK kK xK yK {K |K K K K K K K ¦K ©K ŖK «K øK ŗK »K ¼K ĒK ČK ŹK ĖK ÖK ×K ÜK ŻK įK ćK äK åK ļK šK ÷K łK śK ūK L L L L L L L L L L L L (L )L 0L 1L 8L :L IL JL RL TL UL VL _L `L jL kL pL qL uL vL {L |L L L 3M 4M CM DM YM ]M ßM ąM /N 0N ÖN ŲN čN źN O O 1O 2O ;O q cq dq q q «q q /r 0r C D I J M N R S X Y _ a n o w x
„ ¦ « ¬ ° ± µ ¶ Å Ę Ī Ļ Ō Õ Ł Ś Ż Ž ä å ī ļ ÷ ł
!
"
$
%
(
)
/
1
8
9
@
A
E
F
J
K
S
T
\
]
b
c
j
k
p
q
s
t
¤
„
Ŗ
«
²
“
ø
¹
¾
æ
Ź
Ė
Õ
Ł
į
ć
č
é
ļ
š
ņ
ó
ü
ż
' - 2 7 : A F R S \ ^ f g q s u w ¤ „ “ µ · ø ¼ ¾ Ę Ē É Ź Ō Ö Ž ß į ā ė ķ ū ż
& ' 1 3 > @ M O S T V W [ \ a b g h j k t u y z ~ ” ® µ Į Ā Ä Å Ļ Ņ Ł Ś ā ć å ę ļ š õ ö " ( 6 7 A D K L M N V W \ ^ f g l m o p w x ¢ Ø Ŗ « ³ µ ø ¹ » ¼ Ą Ā É Ź Ķ Š Ņ Ó × Ų ā ć č é ī ļ ō õ ÷ ų ż ž $ % , - 5 6 < > F H S T W b k l q v
” ¢ § Ø ± ² “ µ ½ ¾ Å Ę Š Ó Ś Ū Ü Ż ė ģ ķ ī ż ž
" # % & , . 2 3 5 6 8 9 > ? N O X Z b c i k t u y z } ~ ¢ £ Ø © µ ¶ ¹ ŗ Ē É Ģ Ķ Ō Ö Ż Ž ć ä ō ö ł ś ’ & ' + , / 0 6 7 = > B D E F P Q Y Z e h i j o p x y } ~ Ŗ « Æ ° µ ¶ » ¼ Ā Ä Ļ Š Ó Ö Ū Ü ą į ę ē ō õ ö ÷ ż ’ ( * / 0 3 4 : ; D E S T \ ] h i t u ¬ ŗ » Į Ā Ē Č Ō Õ Ż ā ć ä ź ė ģ ī ó ō ž " % & * + . / 6 7 @ A K M R T X Y b c f g i j x y
£ ¤ ¦ § « ¬ ² ³ µ ¶ ø ¹ Ę Ē É Ź Õ Ö ß ą å č é ė ó ō õ ö ü ’
% ' + , 2 3 < = E G K L R S Z [ ] ^ l n s t | } „ ¦ « ¬ ŗ » æ Į Ė Ģ Ī Ļ Õ Ö ą į ė ģ ņ ó ż ž " # % & * + 8 : ? @ H I K L Q R X Y a d n p ~
£ ¦ Ŗ ¬ · ø » ½ ¾ æ Ė Ģ Ń Ņ Ų Ł Ü Ż å ę ģ ķ ō õ ż ž " , - : ; C D H I O P U V b d m n p q v w „ ¦ µ ¶ Ą Į Å Č Ź Ė Ķ Ī Ó Ō Ų Ś Ž ß ć ä é ź š ń ż ' * 1 2 : ; ? @ N O U V _ b p q | }
¦ § ° ± ¾ æ Ē Č Ļ Š Ó Ō Ū Ü į ā ē č ź ė ó õ
! , . 2 3 5 6 8 9 ; = J K U X [ \ c d k l y z ¢ £ « ¬ ŗ » Ę Ē Ļ Ń Ų Ł Ž ß é ź š ń ś ū $ % / 0 ? @ I J O R f h t v } ~ ± ² ø ¹ Į Ā Č É Ņ Ó Ū Ü ą ā ä å ź ė ś ū ż ž % & 0 1 3 4 9 : H I V Y ` b j k r t { | ” ¢ ¤ „ ¬ ² “ ¶ · ¼ ½ Ā Ć Å Ę Ļ Ń Õ × Ż Ž ä å ė ķ ļ š ö ų ś ū ž ’ ! " ' ( , - 4 5 7 8 < = ? @ E F K L S T W X \ ] a b h j p q t u { |
Ø © ¶ · ¼ ¾ Ź Ė Š Ņ Ł Ś č é š ņ ū ü & ( / 0 5 6 ; < K L T V [ ] e f i j n o y z Æ
, - 2 4 J K T U o q c e r t Ä Ę - / Ó Ō V X Æ “ Ļ Ó ź ī - / T U i k v w ¾ æ Ī Š ä å ī ļ < > æ Ą Ī Š B C Æ ° ½ æ Č Ķ ź ė $ % 3 4 < = A B K N ` a ī ļ Q R V W
” ” '” )” e” g” ” ”
¢ ¢ v¢ x¢ ¢ ¢ ¢ ¢ »¢ æ¢ É¢ Ź¢ Ń¢ Ó¢ ż¢ ’¢ #£ %£ x£ y£ £ £ ·£ ¹£ Ē£ Ź£ ¤ ¤ j¤ l¤ Ā¤ Ƥ Ö¤ פ ź¤ ģ¤ „ „ „ „ Õ„ Ö„ ä„ å„ ņ„ ō„ ¦ ¦ %¦ &¦ J¦ M¦ c¦ d¦ e¦ f¦ m¦ o¦ t¦ v¦ |¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ”¦ ¢¦ ®¦ Ʀ ·¦ ¹¦ Ą¦ Ā¦ Ŧ ʦ Ķ¦ Ī¦ Ó¦ Ō¦ Ś¦ ܦ ē¦ č¦ ī¦ ļ¦ ń¦ ņ¦ ż¦ ž¦ §
§ § § § § (§ )§ -§ .§ 7§ 8§ <§ >§ B§ C§ S§ T§ \§ ]§ d§ e§ i§ j§ l§ m§ r§ t§ u§ v§ }§ ~§ §
§ § § § § § § § § ا «§ æ§ Į§ ħ ŧ Ģ§ Ķ§ Ō§ Õ§ Ū§ ܧ å§ ę§ ķ§ š§ ų§ ś§ ż§ ž§ Ø Ø Ø Ø "Ø %Ø &Ø 'Ø *Ø +Ø /Ø 1Ø 6Ø 7Ø DØ EØ GØ HØ OØ PØ ]Ø _Ø iØ jØ lØ mØ pØ qØ yØ zØ ~Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø Ø ”Ø „Ø ØØ ²Ø “Ø ·Ø øØ »Ø æØ ÅØ ĒØ ÉØ ŹØ ŃØ ŅØ ŁØ ŚØ ŻØ ŽØ ćØ äØ ģØ īØ óØ ōØ ųØ ūØ üØ żØ ©
© © © © © © © (© )© 3© 5© ?© A© I© J© R© S© ]© _© a© b© f© g© p© q© v© w© © © © © © © © © © © ¦© Ø© ©© Ŗ© ±© ²© µ© ¶© »© ¼© Ā© Ć© Ź© Ė© Ō© Õ© Ł© Ś© Ž© ß© ā© ć© ė© ģ© ń© ó© ō© õ© ž© ’© Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ $Ŗ )Ŗ 5Ŗ 6Ŗ ?Ŗ AŖ IŖ NŖ OŖ PŖ UŖ VŖ \Ŗ ^Ŗ cŖ fŖ pŖ qŖ sŖ tŖ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ ŖŖ «Ŗ ±Ŗ “Ŗ ¶Ŗ ·Ŗ ¼Ŗ ½Ŗ ĆŖ ÄŖ ĘŖ ĒŖ ĖŖ ĢŖ ŠŖ ŃŖ ŲŖ ŁŖ ßŖ ćŖ éŖ ėŖ ūŖ żŖ « « « « « « « « « « "« #« 2« 3« A« B« H« I« M« N« V« X« _« `« h« i« o« p« x« y« ~« « «
« « « « « Ŗ« «« ¶« ø« Ż« ß« į« ā« ķ« š« ¬ ¬ _¬ a¬ ~¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¬ ¶¬ »¬ Ѭ ׬ C D b f 6® 9® C® D® ® ® fÆ hÆ Æ Æ ¤Æ „Æ ° ° ° ° #° $° B° I° `° g° p° s° ° ° ° ° ± ± ± ± 4± 5± X± Y± ± ± ¹± ŗ± Ö± Ų± ó± ō± 4² 7² ² ² ³ ³ 4³ 8³ T³ X³ q³ u³ ³ ³ ³ ”³ ij Ę³ “ “ $“ )“ “ “ µ µ %µ &µ Bµ Cµ bµ iµ vµ wµ µ µ µ µ Ėµ Ģµ ܵ Żµ čµ éµ ’µ ¶ 0¶ 3¶ L¶ M¶ [¶ ]¶ o¶ p¶ ¶ ¶ §¶ Ŗ¶ Ą¶ Ā¶ ü¶ ż¶ !· "· 6· 8· · · „· ¦· õ· ö· ø ø <ø =ø Mø Qø kø lø ø
ø ø £ø ¼ø ¾ø Ąø Įø Ęø Ēø ßø āø ėø īø g¹ k¹ r¹ s¹ t¹ v¹ ~¹ ¹ ¹ ¹ µ¹ ·¹ Ö¹ ×¹ Ż¹ Ž¹ å¹ ē¹ ģ¹ ķ¹ ļ¹ š¹ ŗ ŗ 0ŗ 1ŗ Sŗ Wŗ ^ŗ `ŗ fŗ gŗ sŗ }ŗ ŗ ŗ °ŗ ³ŗ čŗ źŗ
» » "» $» *» +» 4» 5» <» =» G» H»
» » » » Ļ» Š» ą» ā» ¼ ¼ "¼ $¼ (¼ )¼ H¼ I¼ "¾ &¾ 1¾ 4¾ 5¾ 7¾ D¾ H¾ _¾ c¾ {¾ ~¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¢¾ Ū¾ ē¾ æ æ ŁĄ ŚĄ żĄ žĄ *Į +Į tĀ uĀ %Ć &Ć µĆ ¶Ć bÄ cÄ ĀÄ ĆÄ ŅÄ ŌÄ Å !Å 0Å 1Å IÅ KÅ TÅ VÅ [Å \Å iÅ jÅ Å Å °Å ²Å ÕÅ ŲÅ *Ę +Ę VĘ XĘ Ę Ę Ē Ē *Ē +Ē CĒ DĒ ZĒ [Ē Ē Ē Ē Ē Č Č 3Č 4Č wČ xČ ŖČ «Č ĖČ ĢČ ŻČ ßČ É É VÉ XÉ ½É æÉ Ź Ź @Ź AŹ LŹ OŹ XŹ ZŹ zŹ |Ź ŻŹ ąŹ żŹ Ė 4Ė 5Ė <Ė @Ė LĖ MĖ `Ė bĖ wĖ xĖ Ė Ė Ė Ė Ė Ė ĶĖ ĪĖ ’Ė Ģ Ģ Ģ KĢ QĢ vĢ xĢ Ģ Ģ Ģ Ģ ¦Ģ §Ģ æĢ ĀĢ ŻĢ įĢ łĢ śĢ Ķ Ķ
Ķ
Ķ Ķ Ķ Ķ #Ķ _Ķ `Ķ kĶ lĶ Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ £Ķ ©Ķ ¶Ķ ¼Ķ ÅĶ ĖĶ ŅĶ ŲĶ ąĶ ęĶ ņĶ ōĶ żĶ Ī Ī Ī "Ī +Ī 5Ī >Ī KĪ VĪ bĪ nĪ Ī Ī ²Ī ¼Ī ÄĪ ĘĪ ŅĪ ŻĪ ęĪ čĪ šĪ ņĪ !Ļ #Ļ 7Ļ 9Ļ AĻ CĻ GĻ JĻ fĻ iĻ vĻ wĻ Ļ Ļ ¬Ļ Ļ æĻ ĮĻ ŻĻ ßĻ (Š )Š =Š >Š dŠ eŠ rŠ tŠ {Š |Š śŠ żŠ Ń Ń 0Ń 2Ń RŃ TŃ wŃ yŃ Ń Ń Ń Ń ćŃ äŃ ńŃ óŃ üŃ žŃ Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ !Ņ 2Ņ 3Ņ =Ņ >Ņ QŅ RŅ [Ņ _Ņ Ņ Ņ ¶Ņ ĆŅ ÉŅ ĖŅ ŁŅ ŻŅ ŅÓ ÕÓ õÓ öÓ fŌ hŌ ~Ō Ō ńŌ ņŌ Õ Õ *Õ ,Õ =Õ >Õ ZÕ \Õ Ö Ö (Ö ,Ö 5Ö 7Ö éÖ ģÖ "× #× N× Q× g× j× ¬× × Ą× Å× ń× ņ× 0Ų 1Ų ĶŲ ĻŲ åŲ ęŲ óŲ ōŲ Ł Ł -Ł .Ł @Ł AŁ ]Ł _Ł wŁ xŁ įŁ āŁ ’Ł Ś Ś Ś bŚ eŚ }Ś Ś Ś Ś ¢Ś £Ś ŖŚ «Ś ³Ś µŚ ĮŚ ĀŚ ĖŚ ĶŚ ÓŚ ÕŚ āŚ ćŚ ėŚ īŚ ’Ś Ū Ū Ū 7Ū 8Ū AŪ BŪ }Ū Ū ¬Ū Ū ČŪ ŹŪ ŃŪ ÓŪ ąŪ āŪ ėŪ īŪ żŪ Ü 'Ü (Ü iÜ lÜ Ü Ü ŖÜ «Ü ĮÜ ĀÜ ŹÜ ĢÜ ŌÜ ÖÜ ÜÜ ŻÜ Ż
Ż (Ż )Ż 6Ż 7Ż OŻ QŻ oŻ pŻ vŻ ~Ż Ż Ż §Ż ØŻ µŻ ¶Ż žŻ Ž *Ž .Ž 5Ž :Ž NŽ PŽ _Ž aŽ bŽ cŽ ®Ž °Ž ß ß kß mß ß ß ß ß ¬ß ±ß Ēß Źß ķß īß ą ą .ą /ą Pą Tą aą cą ą ą ą ą Üą įą į į 4į 6į Iį Jį }į ~į Ėį Ķį ¾ā Ąā Ķā Ļā Ūā Üā ć ć ć ć ć ć 7ć :ć ć ć ŗć ¼ć ćć åć ä ä ä ä 7ä 9ä Aä Bä {ä }ä Ōä Ūä čä ģä å å 'å )å 5å 7å ¬å å Ēå Čå Ńå Óå įå ćå mę nę xę yę ę ę ¤ę ¦ę ē ē ē ē Óē Õē īē ńē cé dé ŗé ½é Öé ×é Oź Qź ^ź _ź ź ź £ź ¦ź Åź Ēź ן Ųź žź ė ė ė ė ė Eė Jė Lė Nė dė gė iė kė vė wė ė ė Ōė Õė ēė éė 5ģ 7ģ ģ ģ 4ķ ?ķ Iķ Jķ Vķ Xķ ī ī ī ī #ī %ī ļ ļ ļ ļ ļ ļ Æļ °ļ Äļ Ęļ š š 2š 3š ·š ¹š Ęš Ēš õš ÷š ń ń sń tń ń ń Ōń Öń !ņ $ņ Iņ Lņ źņ ėņ vó ó ó ó 'ō )ō æō Ąō µö ¶ö Žö įö a÷ b÷ Ļ÷ ā÷ ų ų "ų #ų %ś &ś Sś Tś Åś Ēś ū ū 'ū (ū Jū Mū ū ū ½ū ¾ū Ćū Äū Ņū Óū Śū Ūū āū ćū ņū óū ’ū ü ü ü ü ü ż ż bż dż ż ż Ŗż ¬ż ž ž ž ž "ž #ž Tž Už ½’ ¾’ Ó’ Ō’ ć’ ä’ p r
X Y q r A B _ ` ± ² É Ź Ō Õ ź ė ” ¢ ¬ ) 1 3 ± ³ Õ Ö ÷ ų $ % = ? y { · ø Ę Ē Ń Ņ ß į ķ ļ ö ų ! # R S z | É Ź ? @ } ē é t w ! $ ņ ō ¢ £ Ń Ņ µ ¶ Q
T
q
s
Ę
Č
ų
ś
6 B E J ¦ § \ _ } < ? ` b z | ¬ Æ Ę Č Õ Ö ģ ļ F I d f 5 7 ` c y { ń ō @ C [ ] ķ ń L N _ a : <
u w ¾ æ Ķ Ī č é Ļ Ś ż ž « k! l! ą! į! 4" 5" H" I" # # £# „# $ $ ©$ Ŗ$ ¹$ ŗ$ Ö$ Ų$ & & & & Ó& ×& ' ' 9' B' V' X' ' ' „' Ŗ' ½' Ē' Ł' Ū' ( !( _( `( Ā( Ć( ) ) f) i) :* <* * * É* Ė* ź* ķ* ų* ū* 4+ 6+ , %, I, K, T, X, y, }, ¼, Ą, ē, ź, ø- ŗ- ē- ė- . . P. X. n. p. ¶. ø. @/ F/ æ/ Į/ 0 0 Ü0 Ž0 ¹1 ŗ1 `2 e2 y2 {2 ä2 å2 É4 Ģ4 ź4 ģ4 5 5 B5 C5 w5 x5 5 µ5 ø5 ½5 Ķ5 Ņ5 Ż5 į5 6 6 7 7 H8 I8 ~8 8 8 8 Ą8 Į8 s9 t9 : : : : ©; «; µ; ·; < < < < £< „< = = ß= į= 9> :> J> L> y> {> ø> ŗ> ē> é> ? ? 9? ;? h? j? ¦? §? ²? “? 9@ :@ E@ G@ @ @ ī@ š@ ;A =A sA uA ĀA ÄA šA ņA 5B 7B ŖB ¬B %C 'C `C bC ęC čC D D BD DD hD jD øD ŗD ōD öD %E (E uE wE ÜE ŽE F F F F žF G G G *G ,G ÓM ŁM ÜM ßM !N "N R R XX ZX “X µX &Y 'Y
Y Y ŁY ŚY kZ nZ Z Z äZ åZ [ [ )[ *[ 9[ :[ V[ W[ s[ t[ ¢[ £[ Ź[ Ė[ \ \ ;\ A\ D\ F\ \ \ \ \ ±\ ²\ ½\ Ą\ Č\ Ź\ qe se f f Éf Ėf ßf įf Īm Šm s ²s Żs źs ós łs t t z z { { n| p| | | ”| £| 8 : ® Ć Ä å ē 5 8 é ķ 0 P Z \ ~ „ ¦ ± ³ Õ Ų ä ē ó ö ; > [ ^ Ø Ŗ Ć Å ż ¼ ½ ä å K L _ a © « Ń Ņ c d ½ ¾ ū ü H I Ļ Ń ć ä å ę 3 5 H J 9 : ą ā Ó Õ ? @ t u ® Æ Ų Ś R S ģ ķ ! g j ī š { ~ G ¼ æ > @ X Z Š Ń ? @ f h ~ £ £ L£ N£ ¤£ „£ z¦ |¦ @§ B§ Ø Ø ŲØ ŚØ © © Ŗ Ŗ )Ŗ +Ŗ « « o« p« é« ź« ~¬ ¬ B D Æ Æ Æ ”Æ “Æ ¶Æ åÆ źÆ ōÆ õÆ żÆ žÆ ° ° ° ° ° ° ° !° Ü° Ž° ±
± F± I± P± R± W± Y± b± d± ¾± Į± Ż± ą± ņ± ö± $³ &³ Ŗ³ ¬³ ¹³ »³ ž³ “ J“ L“ g“ i“ “ ”“ Ć“ Å“ µ µ ų¶ ś¶ ¹ ¹ M¹ O¹ ¢ŗ Ŗŗ ¼ŗ ¾ŗ 3» 7» ā» ä» G¼ H¼ ó¼ ō¼ 5½ 7½ s½ u½ ¾ ¾ Ś¾ Ž¾ 9æ @æ Qæ Tæ Ćæ Ęæ łæ śæ ;Ą <Ą nĄ oĄ ²Ą ³Ą õĄ ÷Ą *Į ,Į čĮ éĮ TĀ UĀ ¹Ā »Ā Ć Ć Ć Ć ¶Ć øĆ ÕĆ ×Ć Ä Ä 'Ä (Ä ;Ä =Ä }Å Å ¬Å ®Å EĘ FĘ Ę Ę ³Ē µĒ 7Č 9Č Č Č {É |É ¹É ŗÉ ŻÉ ßÉ āŹ äŹ rĖ tĖ zĖ |Ė Ė Ė Ė £Ė ŁĖ ÜĖ Ģ
Ģ Ģ Ģ ¼Ģ æĢ ŌĢ ×Ģ ķĢ šĢ ūĢ Ķ Ķ Ķ KĶ NĶ Ķ Ķ £Ķ ¦Ķ ÜĶ ßĶ Ī Ī 3Ī 5Ī KĪ TĪ eĪ jĪ ĀĪ ÉĪ ĢĪ ŌĪ Ļ Ļ įĻ ćĻ Š Š 'Š *Š Š Š ÖŠ ŪŠ śŠ żŠ Ń Ń ŃŃ ŌŃ Ņ Ņ 8Ņ :Ņ łŅ ūŅ Ó Ó JÓ KÓ xÓ yÓ ŅÓ ÓÓ \Ō ]Ō ®Õ ÆÕ Ö Ö śÖ ūÖ
× × SŲ UŲ 7Ł DŁ GŁ HŁ JŁ MŁ OŁ QŁ uŁ wŁ ÆŁ °Ł ŃŁ ŅŁ Ś Ś fŚ gŚ Ś Ś oŪ qŪ !Ü $Ü Ü ¦Ü ¹Ü ŗÜ öÜ ’Ü Ż Ż Ż "Ż .Ż /Ż FŻ GŻ jŻ kŻ Ż Ż “Ż µŻ ÜŻ ŻŻ
Ž Ž Ž Ž )Ž 1Ž pŽ xŽ Ž Ž Ž Ž ¹Ž ĮŽ ߎ įŽ Iß Kß ß ß Ėß Ģß ą
ą bą eą ą ą "į #į ¹į ŗį $ā 'ā [ā ]ā Ųā Łā _ć `ć ~ć ć ®ć ±ć ģć īć ä ä ä ä +ä ,ä @ä Aä Nä Oä yä zä Łä ąä éä ėä ūä üä /å 0å å å ąå āå ńå ņå %ę &ę Zę [ę »ę ¼ę Śę Ūę ē ē .ē 0ē ?ē @ē ē ē ņē óē 4č 5č gč hč ¤č ¦č µč ¶č ņč óč <é =é }é é é é ėé ģé ,ź -ź dź fź mź nź £ź ¤ź Öź ן Bė Hė `ė bė ģ ģ ³ģ “ģ Üģ Żģ ķ ķ Pķ Rķ Žķ ąķ @ī Aī ī ī “ī µī čī źī ©ļ «ļ š š Uš Vš ¬š ®š ÷š ųš <ņ =ņ Oņ Pņ Āņ Ćņ ńņ óņ „ó ¦ó Jō Kō ·ō øō Óõ Ōõ ģõ ķõ \ö ]ö ö ®ö ÷ ÷ T÷ Z÷ ų ų ų ų ų ų xų yų üų žų ł ł #ł %ł tł uł ¹ł ŗł Žł ßł śł ūł ś ś Sś Tś zś |ś ;ū >ū ū ū µū ·ū ēū éū Qü Rü ¤ü „ü Šü Ńü ż ż Xż Zż ż ż ¹ż ŗż ąż įż ž ž Fž Gž zž {ž ¦ž §ž Łž Śž ’ ’ ’ ’ D’ E’ ’ ’ Ē’ É’ 7 = @ A ø ŗ \ a d f ē ķ
!
&
L
N
# % Ś Ū + 1 ; = Q T i n Ć Ä Õ Ų
$
½
Ē
ų ś S T k l } ~ ” £ Ė Ģ 7 8 ~ ļ š g h > @ I K e g O Q
· ¹ ż ’ " Ō Ö Ž ą ē é ó õ I K V W m n ÷ ų 6 7 N Q Ē Č 5 8 d f ¦ Ø å ę P S Š Ń M S o q ś ū U X ¢ ¤ J K Ī Ņ
& ) O P “ ¶ ü ž 0 2 Æ ß į ! ! ! ! I! K! ! ! Õ! Ö! s" t" Ń" Ņ" ķ" ī" L# M# ŗ# Į# Ż# Ž# š# ó# % % E% F% % % ß% į% 6& 7& ²& ³& '
' R' S' ¬' ' ( ( )
) ) ) * #* A+ G+ j+ l+ u+ v+ „, ¦, $- %- - - ņ- ó- . . / / W/ X/ / / ę/ č/ ž/ 0 0 0 0 0 0 0 :0 <0 k1 n1 w1 y1 Å1 Ē1 ż1 ’1 n2 p2 y2 {2 Ī2 Š2 43 63 3 ”3 Ų3 Ū3 ų3 ü3 4 4 O4 P4 é4 ź4 Ļ5 Š5 +6 ,6 °6 ±6 ź6 ģ6 7 7 7 7 )8 *8 8 8 Ģ8 Ī8 9 9 §9 Ø9 ø9 ŗ9 Ķ9 Ļ9 Õ9 ×9 é9 ė9 ó9 õ9 : : ]: _: Ē: É: å: ģ: U; [; u; {; Ģ; Ī; < < K< M< < < ¦< §< ŗ< ¼< = = D= F= Č= É= Ģ? Ķ? R@ T@ °@ ²@ ļ@ š@ 8A 9A fA gA §A ØA ÅA ĘA öA ÷A
B B B B 1B 2B [B ^B B ¢B ĪB ŃB õB ųB !C #C =C >C OC PC xC yC ŅC ÓC D D +D -D čD éD *E +E UE VE ÄE ÅE ļE ńE F F DF EF »F ¾F ėF ļF 0G 2G _G bG wG yG ®G °G H
H ZH cH H H ¶H øH ŠH ŅH żH ’H I I I I CI EI 2J 4J K K §K ©K ¹K ŗK āK ćK ųK łK L L SL TL L L ·L øL ŃL ŅL śL ūL !M "M [M ]M M M ßM ąM dN eN ¦N §N O O :O | | | ¹| ¼| č| ź| }
} -} 0} E} G} f} i} }} } } ¢} “} ¹} ~ ~ $ ' . K N ļ ń õ ÷ B D P Q Ļ Š ’ * + : ; © Ŗ ³ “ Q [ { | Ö
Ł
' - 2 C F ½ ¾ Õ Ö ģ ķ
? @ Æ µ Š Ņ # ( B D \ ^ Ī Š X b s v
Ń Ó ż ž
C D f h Õ Ö ž ’ ß ā ź ė Ę Ē ę č ó ō b d o p ¤ ¦ Ń Ņ ō õ " Ę Č ž ( * ` b ° ± ō õ < = V X P R Č É W Y ¶ · Ń Ņ ' ( ] ¤ Æ + - S U p q ¶ · ķ ī 9 : s t ” Ć Ę , . Ņ Ō Æ “ Ī Ó é ī , / S U h k Ķ Š ķ ļ Č Ķ é ė ; = T U
” ¢ A B K N _ a ķ ļ ö ÷ ” ” ¢ !¢ I¢ J¢ ¢ ¢ ¼¢ æ¢ Č¢ Ź¢ Ń¢ Ó¢ £ £ „ „ ć„ å„ K¦ M¦ s§ t§ ī§ š§ #Ø %Ø Ø Ø śØ ūØ §© Ø© ņ© ó© %Ŗ )Ŗ IŖ NŖ Ŗ Ŗ ²Ŗ “Ŗ ąŖ ćŖ Ż« ß« ^¬ a¬ }¬ ¬ ·¬ »¬ Ņ¬ ׬ d f ¤Æ „Æ ĒÆ ČÆ ŚÆ ŪÆ ųÆ łÆ ° ° A° I° _° g° o° s° ° ° ° ° ²° ³° ŗ° »° Į° Ā° Ļ° Š° å° ę° ł° ś° ± ± 3± 5± W± Y± ± ± ×± Ų± ņ± ō± 4² 6² ² ² ę² ē² ³ ³ 3³ 8³ S³ X³ p³ u³ ³ ³
“ “ $“ )“ $µ &µ cµ iµ µ µ 1¶ 3¶ Z¶ ]¶ ¶ ¶ §¶ Ŗ¶ · "· · · ¤· ¦· Mø Qø jø lø ø ¢ø ßø įø h¹ j¹ Õ¹ ×¹ ŗ ŗ Uŗ Wŗ rŗ }ŗ ŗ ŗ °ŗ ³ŗ čŗ źŗ
» » "» $»
» » Ī» Š» ¼ ¼ #¾ &¾ D¾ H¾ _¾ c¾ z¾ ~¾ ¾ ¢¾ Ś¾ ą¾ ć¾ ē¾ æ æ æ æ 'æ (æ Čæ Éæ MĄ NĄ Ą Ą ŲĄ ŚĄ üĄ žĄ )Į +Į sĀ uĀ $Ć &Ć aÄ cÄ ĮÄ ĆÄ /Å 1Å SÅ VÅ Å Å Å Å ÖÅ ŲÅ VĘ XĘ Ē Ē YĒ [Ē Ē Ē Č Č ŹČ ĢČ VÉ XÉ Ź Ź MŹ OŹ ŻŹ ąŹ żŹ Ė 3Ė 5Ė KĖ MĖ Ė Ė Ė Ė KĢ QĢ vĢ xĢ Ģ Ģ „Ģ §Ģ ĄĢ ĀĢ ÜĢ įĢ ųĢ śĢ
Ķ
Ķ Ķ Ķ Ķ #Ķ ^Ķ `Ķ kĶ lĶ wĶ xĶ Ķ Ķ Ķ Ķ ¢Ķ ©Ķ µĶ ¼Ķ ÄĶ ĖĶ ŃĶ ŲĶ ßĶ ęĶ żĶ Ī Ī Ī !Ī +Ī :Ī >Ī RĪ VĪ iĪ nĪ Ī Ī ¢Ī £Ī “Ī ¼Ī ŅĪ ŻĪ åĪ čĪ HĻ JĻ «Ļ Ļ ŻĻ ßĻ cŠ eŠ ūŠ żŠ RŃ TŃ vŃ yŃ üŃ žŃ Ņ Ņ Ņ Ņ 1Ņ 3Ņ NŅ OŅ \Ņ _Ņ Ņ Ņ ·Ņ ĆŅ ČŅ ŹŅ ŪŅ ŻŅ ÓÓ ÕÓ fŌ hŌ ~Ō Ō šŌ ņŌ Õ Õ <Õ >Õ ZÕ \Õ Ö Ö 5Ö 7Ö Ö Ö øÖ ¹Ö éÖ ģÖ × × "× #× 5× 6× O× Q× g× j×
× × × ”× æ× Å× š× ņ× 0Ų 1Ų |Ų }Ų ĢŲ ĻŲ ņŲ ōŲ -Ł .Ł ^Ł _Ł ĢŁ ĶŁ žŁ Ś cŚ eŚ }Ś Ś ģŚ īŚ Ū Ū 5Ū 6Ū AŪ BŪ SŪ TŪ ]Ū ^Ū jŪ kŪ |Ū Ū «Ū Ū ķŪ īŪ ōŪ õŪ üŪ Ü &Ü (Ü 2Ü 3Ü ?Ü @Ü LÜ MÜ hÜ lÜ Ü Ü ©Ü «Ü ĄÜ ĀÜ ŹÜ ĢÜ ÜÜ ŻÜ ōÜ õÜ Ż
Ż 'Ż )Ż 5Ż 7Ż yŻ ~Ż Ż Ż żŻ Ž *Ž -Ž _Ž aŽ wŽ xŽ Ž Ž Ž Ž Ž Ž Ž °Ž ß ß ß ß Čß Źß ķß īß żß žß ą ą ą ą ,ą -ą Oą Tą `ą cą oą pą {ą |ą ą ą ą ą Ūą ąą į į į į ,į -į 3į 6į Hį Jį Vį Wį `į aį lį mį |į ~į Źį Ķį ¾ā Ąā ć ć ć ć ć ć 8ć :ć }ć ~ć ć ć ”ć ¢ć ¹ć ¼ć äć åć ä ä ä ä Ōä ×ä Śä Ūä ēä ģä å å 'å )å 5å 7å ¤ę ¦ę Čę Éę Õę Öę äę åę ņę óę ē ē ē ē ļē ńē $č %č »é ½é Õé ×é ^ź _ź ¤ź ¦ź Äź Ēź żź ė Fė Jė cė gė Óė Õė ēė éė 5ģ 7ģ 3ķ ?ķ Hķ Jķ Vķ Xķ
ļ ļ ļ ļ Æļ °ļ Åļ Ęļ 2š 3š ·š ¹š õš ÷š ń ń §ń Øń ņ ņ !ņ #ņ Jņ Lņ ²ņ ³ņ éņ ėņ uó ó ó ó īó ļó 'ō )ō ¾ō Ąō õ õ õ õ gö hö a÷ b÷ Ī÷ Õ÷ Ū÷ ā÷ ų ų !ų #ų Sų Tų ~ų ų ¦ų §ų ēų čų $ł %ł cł dł ł ł Čł Éł %ś &ś Sś Tś ś ś ¤ś „ś Ęś Ēś öś ÷ś Lū Mū ū ū Æū °ū āū ćū ü ü ?ü @ü ü ü Įü Āü ż ż ż ż «ż ¬ż źż ėż "ž #ž Tž Už ž ž ¼ž ½ž źž ėž ’ ’ M’ N’ ’ ’ Ó’ Ō’ J K ¹ ŗ ć ä , - q r Š Ń _ ` ® ź ė $ % O P ” ¢ ¬ ) 2 ³ Ż Ž > ø ą į ķ S { £ Ņ 1
r
ś
ś
$ % - / ; ; < F J x y § ] _ } ~ ? a Æ Ē ļ I e 6 c z ō C \ 9 : Ż w é r Š Ń " H" # ¤# $ $ ė% & B' W' ' ¦' Ŗ' ¾' Ē' Ł' Ė* ź* ķ* ł* K, U, - ¹- X. o. '/ E/
/ Ą/ e2 z2 4 Ź4 Ģ4 ė4 5 ®5 µ5 ½5 &X YX nZ Z åZ [ *[ :[ A\ F\ f\ \ j øj p| | ® ę + 6 Ń é P Z \ ² Ų å ē ō ö < > \ Ŗ Ä ½ : c F ` 5 I Ŗ į Ų ļ h | ½ @ Y @ g h ~ e¦ {¦ Ŗ *Ŗ ÉŖ « 7 8 C ”Æ µÆ ° ° Ž° ± I± Q± R± X± Y± _± Į± Ž± ą± ó± ¬³ ŗ³ ”“ Ä“ _µ µ Ŗŗ ¾ŗ Ž¾ æ #æ :æ @æ Ræ æ Äæ Ć ¶Ć Ä <Ä Č Č ŗÉ ŻÉ ¦Ź ćŹ tĖ {Ė |Ė Ė æĢ ÕĢ ×Ģ īĢ šĢ ūĢ Ķ ¤Ķ 5Ī PĪ TĪ eĪ ÉĪ Ļ ćĻ Š Š (Š ŪŠ ūŠ Ņ 9Ņ +Ō \Ō L× × >Ų TŲ DŁ HŁ ’Ü Ż kŻ |Ż Ž 1Ž xŽ Ž Ž ŗŽ ĮŽ ߎ ’į %ā ąä éä Öå įå °ę »ę ųę ē č „č Yź eź ė Cė Hė aė ļė ģ ģ ³ģ ®ķ ßķ vļ ©ļ Z÷ \÷ ł ł ŗł ś Tś zś ū ¶ū {ž §ž ’ ’ = A ¦ Ü 2 d Z a ķ
"
&
L
1 < = Q T j n Ä Ō
~ ¢ ? @ I Ņ ’ ! Õ Ö ß ą č é ō O f § D Q S p ū £ µ ž 1 m ® Æ ą į ! ! ! ! J! Į# Ż# Ž# ń# ā$ % G+ k+ ļ, $- č/ ’/ 0 0 0 0 0 0 0 ;0 @1 l1 n1 x1 Æ1 Ę1 p2 z2 Ū3 ū3 ü3 4 Ī8 9 ė9 ō9 : Ē: É: ę: [; v; < »< = E= ¢B ĪB ŃB õB £E ÄE ¾F ģF šG H øH ŃH I I I DI łI 3J K ØK O ;O äO õO
R ;R Y b s v Ó Ē ę č ¬ õ = W Ń X
, ³ Ó “ Ļ Ó ź ī - / T U i k Š ī u É Ķ ź < A B K N ` Č ī ¢ »¢ æ¢ Ń¢ )Ŗ JŖ Ŗ ³Ŗ ø« Ż« a¬ ~¬ C e łÆ ° I° `° g° p° s° ° ° ± ± 4± 5± X± Ų± ó± ³ 4³ 8³ T³ č³ “ “ $“ iµ µ 3¶ [¶ ]¶ ¶ ¶ §¶ · „· Qø kø ø ”ø H¹ i¹ Wŗ sŗ }ŗ ³ŗ &¾ D¾ H¾ `¾ c¾ {¾ ~¾ ¾ ē¾ æ æ æ ”æ Čæ ŚĄ żĄ ?Ā sĀ Å 0Å 1Å TÅ Å Å ąŹ żŹ 5Ė LĖ QĢ vĢ xĢ Ģ Ģ ¦Ģ §Ģ ĄĢ ĀĢ ŻĢ įĢ łĢ śĢ Ķ Ķ Ķ `Ķ Ķ Ķ Ķ Ķ £Ķ ©Ķ ¶Ķ ¼Ķ ÅĶ ĖĶ ŅĶ ŲĶ ąĶ ęĶ Ī Ī "Ī +Ī KĪ VĪ bĪ £Ī “Ī ¼Ī ÓĪ ŻĪ ęĪ BĻ IĻ Ļ ŻĻ TŃ wŃ žŃ Ņ Ņ Ņ Ņ 2Ņ _Ņ Ņ ĆŅ ÉŅ ŹŅ ÜŅ KŌ gŌ hŌ ~Ō ŪŌ ńŌ ņŌ Õ Õ =Õ >Õ ZÕ Ö 6Ö ģÖ P× Q× h× ĶŁ ’Ł eŚ ~Ś ŽŚ ķŚ īŚ Ū Ū ¬Ū īŪ żŪ Ü 'Ü Ü ŖÜ ŻÜ Ż
Ż (Ż )Ż 6Ż ~Ż Ż ß Éß īß ą ą Tą Ńą Üą į ,į -į 4į 6į Iį Jį }į ³į Ėį ć 9ć ~ć ŗć åć ä ×ä éä ģä å ½é Öé ¦ź Åź Jė dė Õė ēė ?ķ Iķ Jķ Wķ 3š Qš š øš ņ !ņ Ló vó ó ó ō æō öö ÷ Õ÷ Ü÷ ų "ų ” ¢ ¬ ” ¢ ¬ ’’
K o i t L a i n e s t e k o i t K o i t š\
PÉ'’’’’’’’’’ (
xBø’’’’’’’’’ ŃgOF>ź6’’’’’’’’’ 5hhT¬®’’’’’’’’’ H|^:hK’’’’’’’’’ "&'|Fé|’’’’’’’’’ Ø žĘ Ø ^Ø `žOJ PJ QJ ^J o( - xžĘ x^x`žOJ QJ ^J o( h H o HžĘ H^H`žOJ QJ o( h H §š žĘ ^`žOJ QJ o( h H ·š čžĘ č^č`žOJ QJ ^J o( h H o øžĘ ø^ø`žOJ QJ o( h H §š žĘ ^ `žOJ QJ o( h H ·š X žĘ X ^X `žOJ QJ ^J o( h H o (#žĘ (#^(#`žOJ QJ o( h H §š ŠžĘ Š^Š`žo( .
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . ŠžĘ Š^Š`žo( .
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . ŠžĘ Š^Š`žo( )
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . ŠžĘ Š^Š`žOJ PJ QJ ^J o( - žĘ ^ `žOJ QJ ^J o( h H o pžĘ p^p`žOJ QJ o( h H §š @ žĘ @ ^@ `žOJ QJ o( h H ·š žĘ ^`žOJ QJ ^J o( h H o ąžĘ ą^ą`žOJ QJ o( h H §š °žĘ °^°`žOJ QJ o( h H ·š žĘ ^`žOJ QJ ^J o( h H o PžĘ P^P`žOJ QJ o( h H §š ŠžĘ Š^Š`žo( .
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . (
"&'| H| ŃgO š\
5hh ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ’’
STH % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % % ŗĆŹ % % % % % % % % % % % % % % % % %R å Q ż- } ap } ō. (5 ØQ ķ .$ m ü
2
ĻS
m Ī< ĄL [ d Ļt ÷M Pw ą( Ä, Yc §M ļd T że Ė ¼B õ Æn Ņr Ų ÷Q év øi n! R! \" :# śt# :% ą*% D,% Ēz% {% Ē & ļ<& y#( wG( ģU( 5> Ū@ 1e@ šcA ē:B _B §1D >PD ÓCE ]E G ×G TTG ÓH Ą[H ĆyH ļI 6I Ź\I dGJ YJ TxJ ż]L æaL ciN S =U āKW X émY [ øP[
e\ s\ ĮM] ^ ^ ^ „ _ Ó _ 4$_ @"`
a I a ® a Ķea Gc Fe DHe Fg _Rg fg Ųh ["i Ó4j 9Mj hj ' m h2m Wn .*n Õo ć2o xFo æMp vq Ŗwq r z9r Ønr u ;u ,Du dw 0Sw ä*x Ōy !y Ą1y [z Jfz ŚD} |~ ĒW~ ģ Ic U y .C Äh E
Ŗ .T @ m b7 H óx U{ 3
@ | ^f śy Ś ŗ" T ×# ņQ zg Ä 8 ] Ņ@ E ·n · = I Ā] G. ż $% ;g A ń8 @X” ¢ U¢ ŚH¤ Õd¤ 0„ åX„ ÷;¦ ŹK¦ ^V¦ 4§ YK§ =k§ 5FŖ aNŖ ®mŖ ®tŖ ¬;« ">« F« £.¬ U¬ 8² O² &c² ³ Y³ Ń#³ .i³ čp“ äFµ ~µ ŻF¶ ]x¹ ŗ sŗ jŗ "[» ax» OJ½ 2Cæ Iæ ĢQæ ó,Į sLĮ Z^Ā N
Ć ń^Ć mÄ ^Å vÅ :VĘ .iĘ
BĒ #Č `=É 'RÉ łUĖ
JĪ ÄĻ +LŃ
kŃ pSŅ wŅ YQÓ TÖ :× f× £u× Ē Ś FŚ GŚ Ü iÜ dWŻ ĘŽ .,Ž v`Ž zfŽ ę
ß D>ß ±bß Xką ?į ]@į Īyį ģā
ć $/ć (cć ņ5ä ¤ę &`ę ē )č Mé Ķ4é Uź ?~ź ŠHė -sė Vsė {ģ oģ ī ó TUó Gō Wō ė?õ 5,ö 3uų eū .Eü zü ćż ’@ Pņ « @ @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l ?5ŗ z ’ C o u r i e r N e w ; W i n g d i n g s " 1 šŠ h mF¢ÅĘ u f
ńL ¶ § ńL ¶ § ! š “ “ 4 d 3Q š Ü H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ax» ’’
K o i t L a i n e s t e K o i t $ ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 l ¤ ° Č Ō ą š
( 4
@ L T \ d é s s Koit Laineste o oit oit Normal i Koit l i 117 Microsoft Word 10.0 @ ä[*ß @ Ę@ ¤\_š·Č ńL ¶ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu itl § A
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l ž’’’n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö ž’’’Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ž’’’ą į ā ć ä å ę ž’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ī ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F :gš·Čš 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ m Ó W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ "Ų S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ × D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ ß C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q