Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ß į ž’’’ Ż Ž ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@ šæ X bjbjĻ2Ļ2 . X X $Ŗ ’’ ’’ ’’ ¬ Z Z Z 8 ČZ T [ Ō ¬ ? ¶ ü[ ü[ " \ \ \ \ \ \ : < < < < < < $ õ R G : ` \ \ \ \ \ ` \ \ ł 4 4 4 \ Ō \ \ : 4 \ : 4 4 F F \ š[ °;É Z ņs , F : 0 ? F F ¬ ¬ F ō \ \ 4 \ \ \ \ \ ` ` ¬ ¬ äX Z ¬ ¬ Z NB! Puudub allika tiitelleht ja osa lehti, nii et minule on teadmata selle trükise pealkiri. Võib olla, et seda saab kontrollida Tartu Ülikooli Raamatukogus leiduva raamatu: Käsiraamat alamväeteenijate eestlaste tarvis.1896.a. järgi. Mingid trükised olid veel, kuid neid nägemata ei oska miskit täpsemalt öelda. KL. Võimalust mööda, arusaamist tagaval, kuid vana kirja-kõneviisi üleandmise eesmärgil on säilitatud võimalikult palju vana ja vene- ning muud võõrapärast.
Katkendid. Välja on jäetud põhiliselt p ü s s i , l a s k m i s t j a p ü s s i p u h a s t a m i s t p u u d u t a v a d o s a d .
* * *
V e n e s o l d a t i k ä s i r a a m a t .
S õ n a d .
>;L - v a i 20;L- v a l l =>AL- n i n a :>=L- h o b u n e
:C;L- s u u r k o t t >3L- J u m a l AB>;L- l a u d E;51L- l e i b
AC?L- s u p p I8- k a p s a s u p p 1010 v a n a n a i n e :@C?0- t a n g u d
:>A0- v i k a t AC<:0- k a e l a k o t t <C:0- j a h u d ;C=0- k u u
@C:0- k ä s i 7C1K- h a m b a d =>38- j a l a d =>3B8- k ü ü n e d
CH8- k õ r v a d 3;070- s i l m a d ;0<?0- l a m p B@C1:0- p i i p
A25G:0- k ü ü n a l ;>6:0- l u s i k a s @CG:0- k ä e p i d e :0@B0- k a a r t
:=830- r a a m a t A>;40BL- s õ d u r ?C;O- k u u l ?>@>EL- p ü s s i r o h i
A0?>3- s a a b a s H8=5;L- s i n e l :@>20BL- v o o d i A>;><0- õ l e d
:C@8F0- k a n a :070@<K- k a s a r m AB0:0=K- k l a a s i d =0G0;L=8:- ü l e m
A0<>20@L- t e e m a s i n >1540BL- l õ u n a t s ö ö m a C68=0BL- õ h t u s t s ö ö m a
3>2>@8BL- r ä ä k i m a 45@52>- p u u 75;Q=K9- r o h e l i n e A53>4=O- t ä n a
( ( 4 7 s õ n a ) )
Ü l d i s e d a s j a d .
S o l d a t i ü l e s a n n e j a t õ o t u s .
S o l d a t o n k u n i n g a j a i s a m a a t r e e n e r j a n e n d e k a i t s j a v ä l i s - j a s i s e v a e n l a s t e e e s t .
V ä e t e e n i s t u s s e t u l e b v õ t t a k õ i k m e h e d , k e s o n 2 1 a a s t a s e d , olgu nad mis seisusest tahes.
Sõdur peab olema ustav kuningale ja ülematele, kuulama ülemate sõna, kannatama ära kõik puudused sõja ajal ja võitlema vahvalt vaenlase vastu.
Sõdur peab teenistusse asudes vandega lubama, risti ja püha Evangeeliumi juures, et ta tahab teenida truult Keisrit ja Isamaad.
Ülemaks nimetatakse seda, kellele on antud alluvusse nooremaid.
Alam peab oma ülemate sõna kuulama ja austades kõik nende käsud täitma.
Keiserlik suguvõsa.
Meie austatud Keiserlik Suurus (Majesteet) Isevalitseja Keiser Aleksander Aleksandrovits.
Meie austatud Keiserlik Kõrgus Aujärje pärija Tsareevits Nikolai Aleksandrovits.
Keiserliku Isevalitseja lapsed on Keiserlikud Kõrgused Suurvürstid: Nikolai, Georgi ja Mihail Aleksandrovits ja tütred Suurvürstinnad Ksenja ja Olga Aleksandrovna.
Keisri abikaasa on Keiserlik Suurus (Majesteet) Maria Feodorovna.
Keiserliku Isevalitseja vennad on Keiserlikud Kõrgused Suurvürstid: Vladimir, Aleksei, Sergei ja Pavel Aleksandrovits.
Keiserliku Isevalitseja õde on Keiserlik Kõrgus Suurvürstinna Maria Aleksandrovna.
Lipp.
Sõjaväe lipp on pühitsetud lipp, mille alla korjatakse õiged ja oma kohust täitvad sõdijad ning sellega nad lähevad vaenlase vastu sõtta.
Sõjaväe lipp koosneb mitmest jaost ja need on:
1)Teravik.
2)Vars.
3)Riie.
Sõjaväe lipud on tavalised ja Püha Jüri nimelised.
Varre külge kinnitatakse riie, millel on kujutatud - Usk, Keiser ja Isamaa.
Lipul tähistatakse Usku ristiga üle riide.
Lipul tähistatakse Keisrit nelja pärjaga lipu nurkades, mille keskel on neli nimetähte.
Lipul tähistatakse Isamaad loorberilehtedest pärja keskel asuva kahepäise kotkaga.
Sõjaväe lipu juures võivad olla veel Keisri poolt vapra sõdimise eest kingitud lindid.
Sõjaväe minister.
Sõjaväe ministriks on Ekselents Kindral-Adjudant Kindral-Leitnant Vannovski.
Alamate sõdurite väljateenitud nimed.
1)Alam Praportsik.
2)Veltveebel.
3)Vanem unterohvitser.
4)Noorem unterohvitser.
5)Jefreitor.
6)Lihtsõdur.
Sõjaväe jaotamine.
Diviisid.
Brigaadid (suurtükiväe jne.).
Diviise eristatakse pagunitele õmmeldud numbrite järgi.
Diviisis on kaks brigaadi.
Esimese brigaadis kasutatakse punaseid paguneid, teises siniseid.
( edasi ????, puudub leht!)
Soldat peab oskama vastata järmistele küsimustele:
1)Millises sõjaväeringkonnas ta teenib?
2)Kes on sõjaväeringkonna kamandaja?
3)Missuguses korpuses ta teenib?
4)Kes on korpuse kamandaja?
5)Millal on see korpus loodud?
6)Millised märgid on see polk sõjaretkedelt saanud?
7)Kus diviisis ta teenib?
8)Kus brigaadis ta teenib?
9)Kus polgus ta teenib?
10)Millises pataljonis ta teenib?
11)Millises roodus ta teenib?
12)Millises pool-roodus ta teenib?
13)Millises vsvoodis ((rühmas)) ta teenib?
14)Millises jaos ta teenib?
15)Kes on diviisi ülem?
16)Kes kamandab esimest brigaadi?
17)Kes kamandab teist brigaadi?
18)Kes on polgu kamandaja?
19)Kes on pataljoni kamandaja?
20)Kes on roodu kamandaja?
21)Millised nooremad ohvitserid on roodus?
22)Kes on vsvoodi unterohvitser?
23)Kes on jao ülem?
24)Kes on ta väljaõppe tegija?
25)Missugused diviisid on korpuses?
26)Milline suurtükibrigaad diviisis on?
Nime austamine.
Keisrit ja Keisrinnat nimetatakse Nende Keiserlikeks Suurusteks (Majesteediks).
Troonipärijat kutsutakse Tema Keiserlikuks Kõrguseks.
Kõiki Suurvürste nimetatakse Nende Keiserlikuks Kõrguseks.
Suurvürstlikku au kandvaid vürste nimetatakse Tema Suurvürstlikuks Au (Kuulsus).
Vürstide ja krahvide aunimeks on Nende Vürstlik või Krahvi Au (hiilgus).
***
19.lk puudu!
Ülemuse või vanema kasarmusse tulekul pe a b t e d a k õ i g e e n n e m ä r g a n u d a l a m h ü ü d m a t a s a ( e h k v a i k s e l t ) ( ( A<8@=> ) ) .
S e l l i s t k ä s k l u s t k u u l d e s p e a b i g a a l a m , k u i t a o l i p i k a l i v õ i i s t u s , t õ u s m a ü l e s , r i i e t u m a m u n d r i s s e v õ i s i n e l i s s e , k i n n i t a m a k õ i k h a a g i d j a v a i k s e l t s e i s m a .
T ä n a v a l k ä i t u b s õ d u r viisakalt, astub hoogsalt ja rõõmsalt ning käitub igati sõjaväelaslikult.
Kui kasarmust väljaspool viibivat sõdurit kohtab ülemus ja esimene näeb korratult välja või ei ole puhtalt riides, siis ülem võib tema järgi arvata, et ka see jagu, millises ta teenib, näeb nõnda välja.
Sõdur peab väljaspool kasarmut alati hoolega tähele panema, et ta ei mööduks ülemast, ilma, et talle sõjaväelist au annaks.
Sõdur annab au seisma jäädes ja paremat kätt mütsi sirmi juurde pannes, või paneb lihtsalt parema käe mütsi sirmi juurde.
Au andmisel ülemusele, kui on vaja seisma jääda, jääb sõdur neli sammu enne ülemat seisma, pöörab näo ülema poole ja tõstab parema käe mütsi sirmi juurde ja sellises asendis olles laseb ülemuse enesest mööda, silmadega teda saates. Peale ülemuse möödumist pöördub sõdur sinna suunda, kuhu ta pidi minema.
Seisma jäädes annab sõdur au Keisri härrale, Keisri prouale, Suurvürstidele, välisriikide Valitsejatele, kellel on Keiserlik või Kuninglik aunimetus ja nende troonipärijatele, kõigile kindralitele, oma polgu, pataljoni ja roodu kamandajale.
Liikumisel antakse ülemaga kohtumisel au käe mütsi sirmi juurde tõstmisega selliselt, et peopesa on kergelt väljapoole ja küümarnukk õla kõrgusel möödub ülemast, saates teda silmadega. Silmadega saatmine tähendab seda, et ta peab pöörama näo sinna poole, kust ülemus tuleb ja peab tema peal pilku hoidma.
Lihtsõdur ei peatu au andmisel veel välismaa suurtsugu inimeste ees, kelle tiitliks on Keiserlik Kõrgus, staabiteenistujatele, Ülemohvitseridele ja ohvitseridele, sõjaväearstidele, erukindralitele, staabi ja ülemohvitseridele, kui nad on sõjaväe mundris, alam-praporsikutele, palee grenaderidele, kõigile veltveeblitele ja üleüldse kõigile ülematele, kelle valitsemise all nad on. Kõigile tegevteenistuse unterohvitseridele, oma polgu tööroodu unterohvitseridele ja neile lihtsoldatitele, kellel on sõjast saadud Aumärgid (Ordenid).
Kui lihtsõdur tuleb midagi ühes käes kandes, siis ta paika seisma ei jää, aga kõigile möödaminejaile ülematele annab tema au kätt mütsi sirmi äärde pannes ja kellele peab, sellele annab au seisma jäädes.
Kui lihtsõdur tuleb kandamiga mõlemas käes, siis ta annab ülemale au teda silmavaatega saates.
Kui lihtsõdur juhib hobust, siis ta võtab ohjad mõlemasse kätte ja saadab ülemat silmadega.
Kui sõdur sõidab tõllas, siis ta paneb parema käe mütsi sirmi juurde ja saadab ülemat silmadega.
Kui sõdur sõidab ratsahobusega, siis ta võtab ratsutid pahemasse kätte ja asetab parema käe mütsi sirmi äärde ja saadab ülemat silmadega.
Kui sõdur tuleb püssiga, siis ta võtab püssi parema õla ette neli sammu enne ülemaga kohtumist ja saadab teda silmadega.
Sõjaväe käskjalad ja ülemate käsukandjad annavad nõndasamuti au käigu pealt käe mütsi sirmi juurde pannes.
Lisamärkus: See käib vaid nende käskjalgade ja ülema käsukandjate kohta, kellel on kaasas kott kirjade jäoks.
Sõjaväeteenistuse kord (distlipliin).
Sõjaväe distlipliin on see, et kõige suurema hoolega ja täpsusega järgitaks neid eeskirju, mis sõjaväe seadused ette kirjutavad. See kohustab austama ülema nime, täitma täpselt ja vastuvaidlematult ülemate käske. Täita kohusetundlikult teenistusülesandeid ega jätta karistamata oma alamaid üleastumiste ning hooletuse eest.
Nime austamine on see, et ettenähtud viisil austatakse mitte ainult ülemusi, vaid ka nime poolest vanemaid nii teenistuses kui ka väljaspool teenistust.
Kui alamad ei taha avalikult ülemate käsku täita ja tahavad üleüldse rahu rikkuda, siis ülem võib selle asja vaigistamiseks jõudu või relva kasutada.
Ülem peab korrarikkumistest teatama suurematele ülematele.
Distliplinaarkaristuseks nimetatakse sellist karistust, mis mõistetakse, ilma kohtuta, ülema võimuga.
Distliplinaarkorras karistatakse kõiki väheolulisi üleastumisi nii teenistuses kui ka üleüldise korra ja üksteise austamise eeskirjade rikkumised, milliste pärast kohtu alla ei anta.
Kui üleastumine (süütegu) on sooritatud mitme isiku poolt ja suuremad süüalused on antud kohtu alla, siis ka väiksemad süüalused peavad olema antud kohtu alla.
Kui kedagi on karistatud süüteo eest distliplinaarkorras, siis asja edasisel kohtulikul lahendamisel võetakse arvesse ka mõistetud distliplinaarkaristus.
Sõduritele võidakse määrata järgmised distliplinaarkaristused:
1)Lühemaks või pikemaks ajaks kasarmust väljumise keeld.
2)Määratakse kuni kaheksaks korraks tööle.
3)Määratakse teenistusse väljaspool järjekorda kuni kaheksaks öö-päevaks.
4)Kergesse vangistusse, kuni üheks kuuks.
5)Rangesse vangistusse, kuni kahekümneks öö-päevaks.
6)Eriti rangesse või pimedasse vangistusse kuni kaheksaks öö-päevaks.
7)Võetakse ära Jefreitori nimi ja pannakse alama teenistusse ning vähema palga peale.
8)Loetakse paelade saamise ((edutamise)) õigusest ilmajäetuks.
Lisamärkus: Karistused, millised on nimetatud esimeses ja seitsmendas punktis, võivad olla ühendatud teiste karistustega, nagu: võib keelata ära kasarmust väljumise ja saata väljaspool järjekorda tööle.
Kõiki alamaid ei karistata ühtmoodi. Unterohvitsere ei panda pimedasse vangi ega mõisteta ka tööle, aga
Lk.29 puudub!
Noorem unterohvitser võib distliplinaarkorras:
1)Keelata üheks öö-päevaks kasarmust väljumise.
2)Mõista üheks korraks tööle.
3)Mõista väljaspool järjekorda üheks öö-päevaks teenistusse.
Vanem unterohvitser võib distliplinaarkorras:
1)Keelata kasarmust väljumise kuni kaheks ööpäevaks.
2)Määrata väljaspool järjekorda tööle kuni kaheks toimkonnaks.
3)Määrata väljaspool järjekorda teenistusse kuni kaks korda.
Veltveebel võib distliplinaarkorras:
1)Keelata alamatele kasarmust väljumine kuni neljaks ööpäevaks.
2)Määrata roodus leiduvale tööle kuni kolmeks korraks.
3)Määrata väljaspool järjekorda teenistusse kuni kolmeks korraks.
4)Mõista kergesse vangistusse üheks ööpäevaks niihästi unterohvitsere kui ka sõdureid.
Noorematel ohvitseridel on õigus:
1)Keelata sõduril kaheksaks ööpäevaks kasarmust väljumise.
2)Mõista tööle kuni neljaks korraks.
3)Määrata väljaspool järjekorda kuni neljaks ööpäevaks teenistusse.
4)Panna kuni kaheks ööpäevaks kergesse vangistusse.
Roodu komandöril on õigus:
1)Keelata kuni üheks kuuks kasarmust väljumine.
2)Mõista tööle kuni kaheksaks korraks.
3)Määrata väljaspool järjekorda kuni kaheksaks ööpäevaks teenistusse.
4)Määrata kuni viieks ööpäevaks rangesse vangistusse .
5)Määrata kuni viieks ööpäevaks kergesse vangistusse.
6)Määrata kuni kaks ööpäeva pimedat vangistust.
7)Karistada karistust kandvaid sõdureid kuni viieteistkümne vitsahoobiga.
Nooremal staabi-ohvitseril on samasugune distliplinaarvõim nagu roodu komandöril.
Pataljoni komandöril on õigus:
1)Keelata kuni kolmeks kuuks kasarmust väljumine.
2)Määrata kuni kümneks ööpäevaks kergesse vangistusse.
3)Määrata kuni neljaks ööpäevaks range vangistus.
4)Määrata kuni neljaks ööpäevaks pimedasse vangistusse.
5)Karistada karistust kandvaid sõdureid vitstega kuni kahekümne viie hoobiga.
Polgu kamandöril on õigus.
1)Keelata lühemaks või pikemaks ajaks väeosa õuest lahkumine.
2)Mõista kuni üheks kuuks kergesse vangistusse.
3)Määrata kuni kahekümneks ööpäevaks rangesse vangistusse.
4)Määrata kuni kaheksaks ööpäevaks pimedasse vangistusse.
5)Määrata kuni üheks kuuks vahelduva rangusega vangistusse.
6)Määrata unterohvitserid kuni kolmeks kuuks reamehe asemel teenistusse.
7)Panna veltveeblid ja vanem unterohvitserid alamasse teenistusse ja võtta ära jefreitorilt ta nimetus.
8)Kedagi paelte kandmise õigusest ilma jätta.
9)Kedagi ohvitseriks ülendamise õigusest ilma jätta.
10)Karistada karistatuid kuni viiekümne vitsahoobiga.
Diviisi ülemal on peale selle võimu, mis polgu komandöril, veel õigus:
1)Võtta süüdlaselt tagasi unterohvitseri nimetus.
2)Vabatahtlikult teenistuses viibivaid alamaid teenijaid erru saata.
Komandöri distliplinaarvõimu suurendatakse siis, kui ta on eraldi jaos kamandamas, näiteks: unterohvitserid, kes asuvad eraldi komandeeringus, omavad veltveebli võimu, nooremad ohvitserid omavad roodu komandöri, roodu komandör, pataljoni komandöri ja pataljoni komandör polgu ülema võimu.
Kui ülem on määranud kellegile distliplinaarkaristuse, siis ta peab sellest kandma ette oma vahetule ülemale. Näiteks: kui unterohvitser määrab kellegile karistuse, siis ta teatab sellest veltveeblile, veltveebel roodu komandörile jne.
Alamate vangistamisel peab arvestama sellega, et distliplinaarkorras karistatud alamad peavad olema pandud eraldi kohtuliku uurimise all olevatest isikutest.
Kergeks vangistuseks peetakse vangistust, mil eraldi hoitavaid süüaluseid hoitakse valgustatud kambris, kust neid võib sealt viia välja sõjalistele õppustele ja tööle, nad saavad söögi roodus ja magavad paljastel asemelaudadel.
Range vangistuse puhul hoitakse süüdlasi valges kambris vee ja leiva peal. Vett ja leiba nad saavad iga päev, aga sooja sööki saavad roodust iga kahe päeva tagast, kolmandal päeval. Neid ei viia välja sõjaväeõppustele ega tööle ja nad magavad paljastel asemelaudadel.
Eriti range, ehk pime vangistus tähendab seda, et süüdlast peetakse leiva ja vee peal, sooja sööki saavad iga kahe päeva järel, kolmandal päeval ning vangistatut hoitakse pimedas vangikambris.
Vangidel on keelatud suitsetamine, viina joomine, igasugused mängud, laulmine ja kõrvaliste inimestega rääkimine.
Distliplinaarkaristused märgitakse igas roodus kohustuslikult peetavasse karistusteraamatusse.
Karistusteraamatusse ei märgita noomitusi ja märkusi.
Teenistuslehele kirjutatakse sellised distliplinaarkaristused, nagu kõrgemalt teenistusastmelt alamale astmele panek, e. väiksema palga peale, või et võetakse ära unterohvitseri v. efreitori nimi, või kui alam sõjaväelane arvatakse karistusaluste hulka.
Sõdur võib kaevata ja nõuda õigust vaid enda eest.
Mitme isiku poolt ei või kaebusi esitada selle pärast, et kõik kogunemised ja koosolekud kaebuste läbiarutamiseks on rangelt keelatud.
Ettenähtud asjade mittesaamise või seaduses sätestatud õigustest ja eesõigustest ilma jäämise pärast võib kaebusi esitada suurte ülemate kontrollkäikude ajal.
Kaebusi ei või esitada jumalateenistuse, rivistuse ja teenistuskohuste täitmise ajal. Alamatel sõjaväelastel ei ole õigust kaebuste esitamiseks kasarmust lahkuda.
Kaebusi võib esitada suuliselt ja kirjalikult.
Kaebus esitatakse isikule, kellele allub see isik, kelle vastu kaebus esitatakse, st. roodu, pataljoni või polgu komandörile.
Suurte ülemate inspektsioonidel saab kaevata polgu ja kõrgemate ülemate peale kirjalikult.
Valekaebuse esitanud alamale mõistetakse distliplinaarkaristus või ta antakse kohtu alla, olenevalt süüdeo raskusest.
Need alamad, kes ei saa mitmetel asjaoludel inspektoriga ise kohtuda, võib esitada kirjaliku kaebuse inspektori nimele.
Alam võib asja edasi kaevata, kui ta kaebust ei võetud ülemuse poolt arvesse, kuue kuu pärast, peale kaebuse esitamist, ta ei saanud mingit vastust.
Soldati moon ja peatoidus.
Soldat saab kroonult ((riigilt)) rahas:
1)Palka.
2)Kingituse raha.
3)Söögiraha.
4)Tööraha.
5)Kroonu asjade puhastamise ja parandamise raha.
Lihtsõdur saab aastas palka kaks rubla seitsekümmend kopikat.
Palka makstakse iga kahe kuu järgi.
Sõdur saab nelja kuu eest palka üheksakümmend kopikat.
Kingituse raha antakse sõjaväe ülema ja Keisri järelevaatamise ajal, hea püssilaskmise eest ning muudel juhtudel, kui kõrgem ülem peab soldateid kingituse raha väärilisteks.
Sõdurile mastakse söögiraha välja siis, kui ta teenistuse tõttu viibib roodust eemal.
Sõdurile makstakse kroonu tööl oleku eest palka.
Sõdurid saavad töö eest mujalt palka, kui neil on võimalik peale väliõppusi tööd leida.
Sõdur saab kroonu asjade parandamise ja puhastamise eest aastas 1 rubla 29¾ kopikat.
Viimati nimetatud raha on mõeldud ühe särgi, saabaste õmblemise, sokkide ja muude hädavajalike asjade eest tasumiseks.
Sõdur saab päevas kolm naela leiba.
Kuus saab sõdur leiba 2 puuda ja 10 naela ((36 kg)).
Sõdurile on lubatud leivategemiseks päevas 2 naela 25½ solotnikut ja kuus 1 puud 27 naela 93 solotnikut.
Sõdur saab aastas 27 puuda leiba või 20 puuda 15 naela 60 solotnikut jahu.
Sõdur saab leiva asemele kuivatatud leiba (päevas 2 naela, kuus 1 puud ja 20 naela ja aastas 18 puuda).
Sõdur saab tangu päevaks 32 solotnikut, kuus 10 naela ja aastas 3 puuda.
Kui sõdurile antakse tangu mõõduga, siis päevas 2/3 karnitsat ((1 k=3,28 L)), kuus 2 karnitsat ja aastas 3 setverikut ((vana vene vilja mõõt, 1setv=26,239 L)).
Igale sõdurile on antud kroonu poolt: püss, ranits ta isiklike asjade ja kateloki jaoks, vöörihm pajoneti ((täägi)) tuppega ning kaks padrunitaskut.
Igale sõdurile antakse munder, püksid, sinel, müts vask kokardiga ja tuisupeakate.
Igale sõdurile antakse kahe särgi, kahe paari aluspükste ja ühe paari suvepükste õmblemiseks linast riiet. Saapanahka, ühed sääred, kaks paari taldu, kaks paari pealseid, kaks paari pooltaldu ja kaelarätik.
Sõdurile antakse munder ja müts kahe aasta peale, sinel kolme aasta peale ja tuisupeakate kuue aasta peale. Muud riided on üheks aastaks.
Sissekirjutamise raamat.
Igale sõdurile antakse teenistusse astumisel sissekirjutuse raaamt, millise peab sõdur iga raha ja kraami saamisel roodu ülemale esitama, et sinna kõik saadu tähendataks.
Sissekirjutuse raamatusse kantakse veel teenistusse tuleku aeg ja selle kogu edasikäik.
Kingitused.
Sõdurid võivad teenistuses saada järgmisi kingitusi:
1)Pealeõmmeldud paelad.
2)Aumärgid või rahad.
3)Auristid.
4)Raha.
Paelade pealeõmblemise õigus antakse sõdurile selle eest, et ta teatab oma soovist jääda peale sundteenistust üleajateenijaks, mispuhul antakse kingituseks hõbekard-pael, mis õmmeldakse mundri ja sineli pahema käe varuka peale, nurgaga alla, küünarnukist kõrgemale. Kui sõdur on üle päristeenistuse teeninud viis aastat, siis antakse kuldkardpael.
Sõdurile kingitakse kuld-auraha kaelas kandmiseks pealkirjaga hea teenistuse eest kui ta on rahuajal laitmatult teeninud 25. aastat, kui selle aja kestel oldi 20 aastat unterohvitseri auastmel. Samasugune hõberaha kingitakse sõdurile 20 aastase teenistuse eest, kui selle aja kestel oldi 15.aastat unterohvitseri auastmes. Kui sõdur on teeninud üleajateenijana peale sundaega laitmatult 10 aastat, siis talle kingitakse hõbe auraha, mida kantakse rinnas. Sõja ajal antakse sõduritele aurahasid sõjaaja mälestuseks.
Sõdurid kes on 20 aastat olnud üleajateenijad, saavad pensionile minekul pensioni 96 rbl aastas või selle asemel 1000 rubla ühekordset toetust. Kui ta aga on teenitud üleajateenijana 10 aastat, siis antakse alamates auastmetes sõjaväelastele 250 rbl ühekordset toetust. Kui keegi sõjaväelastest, kes on teeninud välja 96 rublase pensioni sureb, siis ta lesknaine saab aastas 36 rublase pensioni.
Sõduritele antakse püha Anna aumärk:
1) Keiserriigile ilmselgelt kasuks tulnud teo eest.
2)Kui ta võtab kinni Keisri vastase või tagakiusaja ((kurjategija)).
3)Kui ta teatab igasugustest Keisri ja r i i g i v a s t a s t e s t s a l a k i r j a d e s t .
4 ) K u i t a p ä ä s t a b t e i s e i n i m e s e e l u s u r m a o h u s t , r i s k i d e s i s e s e e j u u r e s o m a e l u g a .
S õ d u r i t e l e k i n g i t a k s e s õ j a l i s e s i l m a p a i s t v u s e e e s t P ü h a J ü r i r i s t i d ( ( 7=0:><L >B;8G8O >5==>3> >@45@0 5>@3852A:8<L :@5AB><L) ) .
J a l a v ä e s õ d ur saab Püha risti ordeni järgmiste sõjas sooritatud kangelastegude eest:
1)Kes vastase kindluse või suurtüki-patarei vallutamisel oma isikliku vaprusega teisi võitlusse innustavad.
2)Kes vabatahtlikult võtavad sõja ajal endapeale eluohtliku ja üldiselt kasuliku ülesande täitmise ja kes selle ka täidavad.
3)Kes ise võtab lahingus vastaselt ära ta sõjaväelipu, standardi (standard lipp ratsaväes, buntsuk kasakate lipp) ja toob selle oma ülema kätte.
4)Kes võtab vangi vastase kindrali või staabiohvitseri.
5)Kes päästab lahingus oma ohvitseri elu või päästab ta vaenlase käest vabaks.
6)Kes peale saadud haavade sidumist läheb kohe lahingusse ja on seal lõpuni.
7)Kes tormijooksul kõige enne kindlustatud kohta või kindlusse jõuab.
8)Kes peale oma ohvitserite rivist väljalangemist võtab juhtimise enda peale ja kaitseb oma positsioone või ka lööb vastase ta positsioonidelt välja.
9)Kes toob tagasi vaenlase poolt vallutatud suurtüki.
10)Kes võitleb vahvalt positsioonidele sisse murdnud vastase vastu.
11)Kes vaenlase silme alla päästab oma rikutud või hobusteta jäänud suurtüki.
Sõduritele kingitakse teenistuse eest raha, kui:
1)Alama auastme sõjaväelased võivad saada rahalise kingituse inimese päästmise ja temast hoolimise eest koos medaliga, millel on kiri:Hinge surmast päästmise eest.
2)Üleajateenijad saavad lisapalka: veltveeblid 84 rbl., vanemad unterohvitserid 60 rbl. aastas.
3)Viiakse läbi sõjaväe ülevaatusi ja korraldatakse Keisri juuresviibimisel paraade.
Hea püssilaskmise eest kingitakse sõdurile:
1)Eriline rinnamärk, kui ta oma lasketulemustega on teist aastat esimeses järgus olnud.
2)Taskukell, kui ta täitis laskevõistlustel ettenähtud normid.
3)Raha.
Sõdurid võivad saada ohvitseriks, kui nad lähevad edasi junkru kooli ning selle heade tulemustega lõpetavad.
Sõduri teenistus.
I Vahiteenistus.
Vahiteenistuses peab valvama kroonu omandit, üldist julgeolekut ning andma au ülematele.
Vahiteenistuseks on sisse seatud erineva nimetusega vahtkonnad.
Kroonu vara ja üldist julgeolekut valvavad paiksed vahtkonnad.
Au andmiseks seatakse sisse Au-vahtkonnad.
Vahtkondi, mis seatakse ajutiselt mingil rahvakogunemisel või surnukeha juurde, nim. ajutiseks vahtkonnaks.
Vahtkondi, mis seatud pikaks ajaks, nagu vangimajade, arestimajade, aitade, ladude jne. juurde nim. alalisteks vahtkondadeks.
Vahiteenistuse teostatamiseks pannakse välja tunnimehed, kes peavad ettenähtud kohtadel oma õigusi ning kohustusi täitma.
Tunnimeheks nimetatakse iga sõdurit, kes on pandud mingisse kohta valvesse püssiga või paljastatud külmrelvaga.
Paljastatud külmrelvaks on tupest välja tõmmatud väike kahe teraga mõõk või suur saabel.
Hoonesse paigutatakse sisetunnimehed ja välja välitunnimehed.
Kahekesti postil seisvaid tunnimehi nimetatakse paaristunnimeesteks.
Paaristunnimehed pannakse kohtadesse, kus käib põhiliselt Keiserlik suguselt, Kindral-Weldmarssalid ja teised kõrgemast seisusest isikud.
Tunnimehe suurimaks kohuseks on oma teenituskoha vastuvõtmine, selle pidamine ja uuele tunnimehele üleandmine.
Tunnimees peab oma kohal seisma valvsalt, säilitades oma sõjaväelasliku hoiaku ja vaatlema ümberringi nõnda, et miski ta nägemisulatuses märkamata ei jääks.
Tunnimehel on keelatud:
1)Panna käest või anda ära relva, erandiks juhtum, mil seda käsib Keiser ise ja seda ka siis kui tunnimees ta isiklikult ära tunneb.
2)Tunnimees ei või oma valvekohalt lahkuda ilma vahtkonna vahetajata ega rikkuda talle antud käsku.
3)Ta ei tohi täita kellegi teise, kui Keisri, vahtkonna ülema või vahtkonna vahetaja käsku.
4)Tunnimehel on keelatud istumine, magamine, söömine, joomine, vilistamine, laulmine, püssiga mängimine, möödujatega lobisemine, annetuste, raha või muude asjade vastuvõtmine ning vahiputkasse sisenemine.
Tunnimehel on lubatud:
1)Välitunnimees võib käia oma posti kindlaksmääratud piirides.
2)Võtta püss vasakule õlale või jala kõrvale, kui aga tuleb au anda, siis ta võtab selle parema õla ette.
3)Suure vihma, lume või tuisuga on lubatud võtta peale putkas seisev sinel.
Tunnimees võib oma kohalt lahkuda, kui näeb ligidal röövimist, riidu või vägivalda, millisele võib tapmine järgneda, võib eelpool nimetatu keelamiseks lahkuda postilt, kui sellest ei satu ohtu tema valvatav objekt.
Tunnimees annab au püssi parema õla ette võtmisega, mille järel see võetakse kohe rinna ette.
Püssi rinna ette võttes annab tunnimees au Keisrihärrale, ta suguvõsa liikmetele, välisriikide valitsejatele, sõjaväe lippudele, ristikäigu sooritajatele, vaimulike rongkäikudele, milliste ees käib ristiga kirikuõpetaja, kõigile tegevteenistuses viibivatele kindralitele, kõrgematele ohvitseridele, välisriigi saadikutele, vormi kandvatele kindralitele, ohvitseridele, kõigile vormis erukindralitele, Püha Jüri risti kandvatele staabi- ja eruohvitseridele, vormi kandvatele Keisri palee krenaderidele, surnukehale, kui seda saadavad sõdurid.
Tunnimees annab au püssi parema õla ette võttes alamaile praportsikuile, veltveeblitele, unterohvitseridele ja neile reameestele, kellel on Püha Jüri rist. Matuserongkäigule ja oma vahetajale. Kui see isik, kellele tuleb anda au püssi rinna ette võttes, möödub selja tagant või kõrvalt mööda, siis annab tunnimees talle au vaid püssi õla ette võttes.
Tunnimees peab suuremat au andma sellisele matuserongkäigule, millise ees käib ristiga kirikuõpetaja ja vähemat sellele, millise ees kirikuõpetajat ei käi.
Tunnimees peab andma au kuni 100 sammu kaugusele.
Kui ülemus, kellele anti au püssi rinnale võttes on eemaldunud kümne sammu kaugusele, siis tunnimees võtab püssi parema õla ette.
Platvormil ((tumbotskal)) seisev tunnimees kutsub auandmiseks teised tunnimehed välja, või rahvahulga kogunemisel või tulekahju puhul, milleks ta lööb kella kaks korda või hõikab välja!
Kutsub vahimeeskonna välja õhtusele ehale ja hommikusele koidule, lüües selleks korra kella, või hüüab ehale, koidule.
Õhtul pimenedes kuni hommikuse koiduni ei lase tunnimees vahimaijja kedagi neid, kes ei ole vahimeeste hulgast, peale vahimeeste ja vahtkonda kontrollivate isikute, kuid kui ta seejuures neid ei tunne, kes tulevad vahtkonda kontrollima, siis ta jätab need seisma ja hüüab, kui ohvitseridest vahid, unterohvitseri välja ja kui unterohvitseridest , siis jefreitori välja.
Vange valvava tunnimehe kohuseks on:
1)Ilma vahtkonna ülema või unterohvitseri käsuta ei või mitte kedagi vangidest kambrist välja lasta ja kedagi ei tohi vangide juurde sisse lasta.
2)Valvata läbi ukses oleva aknakese vangide liikumist, et nad ei lõhuks akende eest trelle, seinu ja põrandat, et neil ei oleks nuga, ega muid asju ja kõigest märgatust teatama vahiülemale.
3)Kuna ta ei tohi oma tähelepanu vangide pealt kõrvale pöörata, siis ta kellegi au ei anna.
4)Kui tunnimees näeb põgenevat vangi tänaval, ehk väljaspool müüri, siis ta võib teda tulistada.
5)Kui vang jookseb vangla piires, siis ta ei pea tulistama.
Asjade ja ladude juurde pandud tunnimees peab valvesse tulles kontrollima koos vahtkonna vahetajaga üle lukud, pitserid ja nöörid, millistega on kastid ja aidad suletud ja kui ta juhtub leidma need rikutuna või lõhutud, siis ta peab sellest vahtkonna vahetajale teatama. Ta ei või kedagi lasta asjade või aida kallale, kui juures ei viibi teda postile pannud vahtkonna vahetaja.
Püssirohu keldrit valvaval tunnimehel on samasugused kohustused nagu kergelt süttida võivate asjade ladude suures ja peale selle veel, et keegi ei siseneks püssirohukeldrisse teisiti kui viltsaabastes, et keegi lähedal ei teeks tuld ega laseks püssi ja et kui püssirohukelder on tee lähedal, et siis keegi hobuvankritega mööda ei kihutaks.
Tunnimees peab tulekahju korral:
1)Ta valvab tulekahju kohalt välja kantud vara, ega luba põlevase hoonese tuld mittekstutavaid inimesi, kui ta vahtkonna ülem või vahtkonna vahetaja ei ole teist käsku andnud.
2)Ta hoiab püssi jala kõrval ja ei anna kellelegi au.
Sisetunnimehed:
1)Siseruumide tunnimehed hoiavad püssi jala kõrval ega liigu paigast.
2)Nad annavad au päeval ning öösel, sest et nende valvepost on valgustatud.
3)Kui sisetunnimees seisab ukse ees, siis ta jääb seisma väljapääsust vasakut kätt.
4)Kui tunnimehe lähedal on kirik ja seal peetakse jumalateenistust, siis ta võtab palveasendi ja seisab sel viisil jumalateenistuse lõpuni.
Tunnimees võib kasutada relva, kui:
1)Tunnimeest rünnatakse ja teda tappa tahetakse, et seejärel vangist põgeneda või valvatud kraami varastada.
2)Kui kiputakse tunnimehe poolt valvatava kraami kallale, et seda vägisi võtta.
3)Kui ta näeb väljaspool vanglat, selle seina või aia ääres, sealt ära jooksnud vangi.
Tunnimees peab sellisel juhtumil kasutama relva järmisel viisil:
Ta peab algul katsuma rääkimisega rünnakut tõrjuda, aga kui pealetikkuja ei kuula, siis alguses tuleb kasutada külmrelva ja kui viimasest abi ei ole, siis võib alles tulistada.
Kuid antud juhul ei panda tunnimehele süüks tulirelva kohest kasutamist, kui temal ei olnud aega ega võimalik teisiti teha, et oma elu ja valvatavat vara kaitsta.
Tunnimehe teenistuse reeglitest kinnipidamist kontrollivad järelvaatajad. Kui viimased leiavad, et tunnimees on haige ja ei saa postil seista või ta on postilt ise lahkunud, siis neist üks jääb postile ja teised lähevad sellest vahtkonna ülemale rääkima.
Kui järelvaatajad ((patrull)) liiguvad tänaval, siis nad peavad lõpetama igasuguse kisa ja korratused, kuid inimeste allumatusel nad peavad viima süüalused tsiviilisikud lähimasse politseiasutusse, aga sõjaväelased vahimaijja. Kui riiu paika jõuab politsei, siis järelvaatajad ei sekku asjasse, kui ainult politse seda ei nõua. Kui nad leiavad tänavalt haavatud inimese, siis nad viivad ta ligemasse politseiasutusse või vahimajja. Kui aga nad leiavad tänavalt surnud inimese, siis jääb neist üks seda valvama ja teised teatavad sellest vahimajasse. Kui järelvaatajad juhtuvad eramajas riidu ja kära märkama, siis neist üks jääb hoovi väravasse vahti aga teised lähevad sellest teatama lähimasse politseiasutusse, kuid majasse siseneda nad ei tohi.
Kui oma vahtkonna tunnimehi kontrollima saadetud järelvaatajad märkavad, et naabervahtkonna tunnimeeste juures ei ole kõik korras, siis nad teatavad sellest oma vahtkonna ülemale.
Vange saatval konvoil on järgmised kohustused:
1)Nad peavad seadma end vangide kõrvale ja ette ning taha ning konvoi ülem kõnnib alati kõige taga.
2)Vastu tulevatele ülematele au ei anta.
3)Kui vangi veetakse vankril, siis kaks konvoeerijat kõnnivad taga.
4)Kogu aeg, mil nad vange saadavad, peavad nad jälgima, et nad ära ei jookseks.
5)Linnast läbi minnes ei tohi minna turgudest, jalutuspaikadest läbi ega ka nende lähedalt.
6)Vangidel ei või lasta kõrvaliste isikutega rääkida, ega neilt mingeid armuandeid vastuvõtta ega küsida.
7)On vangid viidud sinna, kuhu kästud, siis tuleb võtta sealt viimaste vastuvõtmise kohta vastavale paberile allkiri ning esitama selle naasemisel neid saatnud ülemale.
8)Kui vangide saatjad asuvad arreteeritutega kohtus, siis nad seisavad vabalt ja hoiavad relva jala kõrval ning kui sisenevad kohtumõistjad, siis nad peavad vaikselt seisma. Aga kui vangidelt tõotus võetakse, siis nad võtavad palvest osa.
Siseteenistus (kodune teenistus).
Korrasoldat (( 4=520;L=K8) ) p e a b :
1 ) A s u m a p i d e v a l t o m a r o o d u s j a t e a t a m a r o o d u k o r r a p i d a j a l e , m i s e i o l e k o r r a s v õ i o n p a h a s t i n i n g p e a b t ä i t m a k õ i k t a k ä s u d .
2 ) T a p e a b v a a t a m a j ä r e l e , e t k õ i k a s j a d o l e k s r o o d u s t ä i e s t i a l l e s j a p a i g a l a j a l , m i l a l a m a d s õ d u r i d r o o d u s t ära on ja seda ka öösel.
3)Ta peab vaatama järele, et keegi sugulasi ega tuttavaid ilma roodu korrapidaja loata sisse ei laseks, et sellised inimesed korrarikkumisi ei teeks ja et nad ettenähtud ajal roodust lahkuksid.
4)Peab vaatama, et sõdurid asjale minnes väljas asuvasse ((kempsu, WC-sse) ei oleks palja jalu ega sinelita, kuid kui asjal käimise koht on eraldi hoones, siis peab olema peas müts ja kelas kaelarätik.
5)Ta peab ööse vaatama, et lambid põleksid toas, eeskojas ja trepi peal ning et ahju lõõrid ei oleks suletud.
Korrasoldat peab kuulama roodu korrapidaja käsku. Roodus peab olema neli korrasoldatit, kellest kaks peavad pidevalt, korda mööda olema valves kümrelvaga. Ta ei või lahti riietuda ega pikali heita.
Välisel, väravas või ukse ees oleva korrasõduri ülesandeks on:
1)Ta ei või lasta õue ilma vormita ning purjus sõdureid.
2)Öösel (õhtusest ehast, kuni hommikuni) laseb välja vaid neid sõdureid, kes olid vajadusel saadetud teenistusse ja neil peab olema veltveebli poolt allkirjastatud sedel.
3)Panna tähele kõiki alamaid sõdureid ja kõrvalisi isikuid, kes kasarmust väljuvad mingi kandamiga ja pärima neilt seda, mida ja kuhu nad neid asju viivad. Aga kui tekib kahtlus, et asjad on varastatud, siis pidama väljuja- ning viidavad asjad kinni ning kutsuma häälega või möödakäiate kaudu roodu korrapidaja ehk korrapidaja veltveebli.
4)Kutsuda roodu korrapidaja või korrapidaja veltveebel, kui kuuleb kasarmu lähedalt sõdurite kisa või riidu, samuti kui keegi rikub ühiskondlikku korda, või kui on tulekahju või muu tähelepanu vääriv juhtum.
Väliskorrapidamise sõdur peab kuulama korrapidaja veltveebli käsku, aga kui korrapidaja sõdur seisab roodu õue väravas või ukse peal, siis ta peab kuulama ka roodu korrapidaja käsku.
Väliskorrapidamise sõduri asendab roodust sadetud uus väliskorrapidamise sõdur. Teenistusest tulnud väliskorrapidamise sõdur peab peale kasarmusse saabumist teatama kõigest teenistuspostil juhtunust roodu korrapidajale.
Teenistus laagris.
Korrasõdur peab laagris:
1)Täitma kõik roodukorrapidaja käsud ning teatama temale kõigist korrarikkumistest.
2)Kui hüütaksevälja joone peale, siis jäävad kaks korrasõdurit kõrvuti seisma korrapidaja selja taha, saapaninadega vastu joont, paremat kätt mütsi alumise randi ääre külge tõstes.
3)?Üks korrasõdur jääb alati joone peale ja kui ohvitserid lähevad- või sõidavad mööda, siis ta seisab joone peale ja tõstab auandmiseks parema käe mütsi alumise randi ääre külge, aga kui niisugune ülem mööda läheb ehk sõidab, kellele on tarvis korrapidajaid joonele hüüda, siis ta hüüab: korrapidajad joone peale!
4)Kui ülem läheb joone peal seisva korrasõduri selja tagant mööda, siis ta pöördub auandmiseks ümber.
5)Kui roodu korrapidajat ei ole lähedal, kui hüüti joone peale, siis ei lähe korrasõdur kunagi tema asemele.
6)Jälgib, et sõdurid ei puhastaks telgis püsse ega paneks pesu telkide vahele kuivama, ning et telkide ümber oleks puhtus.
7)Ei luba tundmatuid isikuid roodu telkidesse ega üleüldse roodu krundi piiresse.
8)Jälgima, et keegi ei müüks viina ega söögipolisest liha või kala.
Korrasõduri teenistus rännakul.
1)Kui polk või pataljon on rännakul, siis käib neljast korrasõdurist üks roodu korrapidaja järel, kes polgu või pataljoni järel käib kaks sammu pataljoni korrapidajast taga pool, aga teised kolm korrasõdurit käivad oma roodu järel neli sammu taga pool.
2)Kui rännakul on vaid rood, siis roodu korrapidaja käib neli sammu roodu taga ja kõik neli korrasõdurit kaks sammu tema järel.
Rännakul vahetatakse korrasõdureid esimeses puhkepaigas.
Korrasõduril on rännakul järgmised kohused:
1)Jälgida, et oma roodu sõdurid ei jääks roodust maha.
2)Jääda haigestunud sõduri juurde seniks, kui ta võetakse haigevankrile või viiakse haiglasse.
3)Teavitab ülemat haigestunud sõduritest.
4)Kui korrasõdur jääb mingil põhjusel maha kohast, millisel ta rännakul peab asuma, siis ta tuleb kas puhkepaigas, või sihtkohas oma kohale tagasi.
Sõjaväe valvamise teenistus.
Et hoida ära vastase ootamatut rünnakut sõjaväe välilagris viibimise ajal, pannakse puhkava väeosa ette vahtide liin. Valves olevad vahid peavad peale laagris viibiva väeosa kaitsmise veel:
1)Takistama vaenlase poolt saadetud üksikutel inimestel pääseda meie omade positsioone jälgima.
2)Nad peavad pidama silmas kõiki vastase liikumisi ning teatama neist oma ülematele.
3)Kui vaenlased juhtuvad ründama, siis meie ringvahid peavad end lahingusse sättima, et sel viisil vastast takistades anda oma sõjaväele aega end lahinguks ette valmistada.
4)Ei tohi lasta kellegil liikuda oma liinist kummaski suunas üle, kui siis, vaid oma patrulle ja ratsaluurajaid.
Sõjaväe vastaste eest hoiatamiseks ja kaiteks seatakse väeüksus üles allpoolkirjeldatud korras. Iga rood peab panema vastase poolsesse külge välja vahid nõnda, et ühe vahikoha peale 4-8 meest jäävad valvesse. Vahikohtade vaheks on 100-300 sammu kohtades, kust vastane on kauge maa taha hästi märgatav. Vahiliinist tagapool seatakse kaks või kolm 10-20 mehelist rühma vaenlase poolt tulevate teede lähedale. Need üksused paigutatakse mingite silmapaistvate looduslike objektide lähedale, võimalikult lihtsalt äratuntavasse kohta, et käsu ning sõnumi toojad nad kergesti üles leiaks. Samuti tuleb sellise koha valikul pidada silmas seda, et eesmine vahiliin oleks nähtav. Neist veelgi tahapoole u. pool km. paigutatakse valveüksuse põhijõud.
Iga vahiliini vahipost paneb enese ette 15-50 sammu kaugusele tunnimehe, sinna, kust on kõige parem vaade vastase positsioonidele (laagrile) ja kust on ka nähtav vahiliini naaber-vahipost. Ükski vahikoha meestest ei või ranitsat seljast võtta, sest nad peavad olema kogu aeg valmis vahimeest. Nende hulgast peab üks isik jälgima eesliinil valvavat tunnimeest, tema esimese märguande peale, tulla talle appi. Viimatinimetatul lubatakse istuda, kuid teised peavad tagapool seisma.
Eesliini tunnimehe vahetavad iga tunni või kahe tagast, järjekorras oma vahiposti liikmed. Tunnikohal peavad sõdurid kuulama roodu ülema poolt nimetatud isikut. Kui tunnimees märkab, et vastaste või enda tagala poolt keegi läheneb, siis ta annab oma abimehele märku. Selle märguande peale tuleb see mees tunnimehe juurde ja too räägib talle nähtust, kui kõik räägitud, siis too läheb ja teavitab tunnikohal asuvaid mehi. Tunnikoha vanem käseb siis meestel ranitsad selga võtta ja saadab sõnumiviija valveposti põhijõudude juurde. Naaber vahipostile ja oma abimeestele teatakse juhtumist kahe või kolme varem kokkulepitud sõnaga, millise tähendusi peavad kõik sõdurid teadma,
Märku. Öösel võib anda vilega märku, millised on selleks puhuks igale sõdurile välja antud. Kui tunnimees kuuleb mõnd elmainitud salasõna või vilesignaali, siis ta peab selle edasi andma.
Kui tunnikohale läheneb väike grupp vastaseid, siis peavad tunnikoha mehed katsuma oma jõuga neid ära ajada. Selle juhtumi puhul peavad naabertunnikoha mehed abiks olema, ning ka puhkajad peavad appi ruttama, kuid tunnimees ise jääb oma kohale, et vahiliini mitte katkestada.
Kui aga vaenlane teeb äkkrünnaku, et tunnimees ei jõua juhtunust naaberpostile ega ka tagalas asuvale abiväele sellest teatada, siis ta tulistab.
Lisamärkus. Kuna tulistamisest tõuseb rahutu ja rutuline lahinguks valmistumine, siis tuleb kõigile vahimeestele teatada, et pauku võib teha kõige viimases hädas.
Tunnikohad peavad asuma vaenlase silmade eest varjatud kohas, ning et tunnikohtade eneste vahele ei jääks mingeid tõkkeid.
Kui tunnikohta poole liigub nõndapalju vastase sõdureid, et oma jõuga neist jagu ei saa, siis liini tunnimehed hakkavad taganema nõnda, et valvurite ahel ei katkeks ning peavad vastase liikumist teraselt silmas, tehes kõik, et selle liikumist takistada. Sel juhul peab tunnikoha vanem saatma sõnumiviija sellisese tunnikohta, millises on ohvitser, et ta teataks kõigest mis juhtunud. Kui nad aga löövad vastase tagasi, siis tunnikoha mehed lähevad oma vanale kohale tagasi. Kui tunnimehed näevad vastase tunnikohtasid, siis nad peavad silmas vaenlase ridades toimuvat, nii meeste juurdetulekut või vähendamist, millest peab saatma sõna sinna tunnikohta, kus on ohvitser. Kui aga tunnikoha mehed näevad vastase laagrit või puhkamise kohta, siis nad peavad teraselt jälgima kõike, mis seal toimub ja teatama vägede tulemistest-minemistest ja kogunemistest oma abimeestele, kes sõnumid edasi annavad. Kui tunnikoha mehed näevad vastase tulesid, siis nad peavad teatama tulede suurenemisest või vähendamisest. Kui aga tunnikoha mehed kuulevad vedamise müdinat või vastase poolt tolmu tõusmas, siis nad peavad sellest abimeestele teatama, kuna see on sõjaväe liikumise kindel tunnus. Kui tunnikoha juurde tulevad vaenlase poolsest küljest üksikud inimesed, siis tunnimees peab nad kinni ja kutsub vahikoha vanema kohale. Et tunda ära, et omade moodi riides olevad inimesed ei ole ümber riietunud vaenlased, antakse valvesse asunud väeüksusele kolm sõna, mis valitakse kõrgema väejuhi poolt iga päev uuesti. Need kolm sõna on: parool (tunnussõna), vastussõna ja läbipääsusõna. Tunnussõnaks on tavaliselt valitud mõne linna või maakoha nimi, vastussõnaks üks püha nimi ja läbipääsusõnaks miski asja nimi, e. sõna sõjaväeteenistusest. Kõik need sõnad valitakse nõnda, et nad algavad ühe ja sama tähega. Näiteks: Tunnussõna Peterhof, vastussõna Püha Peeter ja läbipääsusõna Püstol.
Kui tunnimehele lähenevad üksikud inimesed, siis ta hüüab seisa!, mis on läbipääsusõna ja teatab neist tunnikohale. Kui tulija vastab tunnikoha vanemale läbilaskamise sõna, siis ta päeval laseb tulija valveliinist läbi. Kui aga tulija ei vasta tunnimehele õiget läbipääsusõna või kui ta ligineb öösel, siis ta kutsub välja tunnikoha vanema, kes saadab tulija läbilaske tunnikohta. Kui tunnimehe juurde tuleb ta ülem, siis ta laseb tema läbilaskmise sõna küsimata läbi. Aga kui tunnimees ei tunne ülemat ära, siis ta küsib läbilaskmise sõna ja kutsub tunnikoha vanema kohale. Kui tunnikoha vanem näeb, et tunnikohale läheneg grupp inimesi teisest polgust või oma pataljoni teisest roodust, s Õ Ö Ł õ
l
n
²
“
¶
ø
ŗ
Ą
Ä
Ę
Ņ
Ō
Ö
Ų
č
ī
ü
. < > @ B J ^ j v Ŗ ¬ üųōšģšüčüŻŅŹĀ·š³Æ¤ų{ssl h|8 hpĪ h|8 mHsH h|8 h²J h|8 hpĪ mHsH hpĪ hc0æ mHsH hH] hpĪ CJ aJ hH] h²J CJ aJ hŪū hc0æ hŪū hH] CJ$ aJ$ hH] CJ$ aJ$ h²J CJ$ aJ$ hŪū hŪū CJ$ aJ$ hŪū htiÉ CJ$ aJ$ hH] h²i¤ h²J hå% h!{ htiÉ * Ś l
n
¶
ø
ŗ
¼
Ō
Ö
Ų
> @ ¬ ® " $ ś ü h
j
ą
ż ō ż ż ż ż ē ē ē ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż pŠ^p`ŠgdtiÉ Š`ŠgdtiÉ = W žž ¬ ø Ā Ģ ą ź " $ . : J ^ ` j v z ¤ ² Ą Ä Ī Ś ź ų ś
"
0
@
J
\
f
h
x
¤
“
Ä
Ņ
Ž
ą
ī
* 4 F Z \ l x Ŗ ¶ Ę Š Ņ ā ģ . D N P d ųōųōųōųōķųåįųįåųįåųįŚųŅįŅįåŅįŅįŚŅįŅįŅįŅįĖŅįŅįŅįŅįĖŅįŅįŅįŅįĖŅįŅįŅįŅįĖŅįŅįåįåįĖå hy| hńZ
hńZ
mHsH hy| h|8 hy| hy| mHsH h|8 h|8 h|8 h|8 mHsHNą
ā
\ ^ Ņ Ō P R Ņ Ō V X Z t Ž ą ā ä ® Æ / 0 p ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż d v ¤ “ ¶ Ī Š Ņ Ō ę ö ü
& 8 J T V X Z r z | ¦ Ś Ü Ž ā ® ! ' - . / » ¼ ½ æ Ó Ō 7 8 9 = P " 6 v Ģ Ļ Š Ó å üōüōšüōüéōšüōüōüōüāŽŚÖŚŅŚĪŚĪŚŹŚĪŚĘŚĘĀĘŹĘŹĪŹĪŹĪŹŚ¾Ī¾Ī¾Ī¾ŗ¶²¶¾¶®¶ŗ¶®Ī® hJ½ h!{ hā? h> hÜY« h,Ū h#Æ h+M÷ h$^s h·Š hH] hå% h²J hc0æ hy| hc0æ hc0æ hy| hy| mHsH hc0æ Dp q ¹ ŗ » ¼ Ó Ō Õ / 0 & ' i j į ā 5 6 7 8 C D Ī ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż O P Č É ! " u v Ķ Ī Ļ å ę ē 4 5 6 _ ` s ° ½ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż å ę 7 9 Ķ Š ć ¦ Æ ³ µ Ā Ć Č Ź ż ž & '
¬ P S b c d e f µ ¶ M" # # $ &$ B$ A% B% 2' e' f' f( {) |) + f+ g+ 7- 8- E- G- J- L- (. ·. ø. «/ č/ é/ 0 ”0 üųüųüųōšōšōšōüōüōģōģčģčüčüčüčäčäąŲąäąŌąŌŠŌŠŌŠĢŠĢČĢČÄČĽ¹Ä¹ü¹µ¹µ±µ±Ŗ h(Y5 h(Y5 h(Y5 hōgā heT heT heT h75 hQnc hŲĢ hptó hE#" hq mHsH hq hpQ hXlÕ hĮDO htiÉ hęÆ hJ½ h$^s C½ Ź Ė Ģ ć ä ī F G b c „ ¦ Ä Å Ę Ē ż ž ’ ' L m Ø Ü ö ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ) K i · Ó ė
- H g Ī ā % M N O d e f ¶ · ķ ī ) * ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż * { | Å Ę Ē Ė Ų Ł Ų! Ś! L" M" # # # # $ $ B% C% 4& 5& f' g' |) }) I* ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż I* Ø* ©* + + g+ h+ ņ+ ó+ l, m, Ų, Ł, G- H- I- r- s- t- ø. ¹. R/ S/ é/ ź/ %0 &0 0 0 D1 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ”0 0 ®0 C1 D1 Ķ1 ä1 å1 2 2 æ2 Ą2 &3 m3 n3 ć4 s5 t5 Ś6 7
7 K7 L7 ±7 ī7 ļ7 å8 9 9 ½9 æ9 Ś9 Ū9 : : : ®: Æ: µ; ·; t< ©< Ŗ< ś< ü< Ł> Ž> ź> ? ? N@ [@ a@ dA eA SB šB ńB äD ¤E „E F F wF xF ōF üõüńüķüķéķéķåķåįåįŻÖŻŅŻĪŻĪŹĪŹĘŹĀŹĀŹĀŹĀĘĀ¾Ā¾Ę¾ŗ¾ŗ¾ŗ¶ŗ¶ŗ¶²¶²®²®Ā®Ŗ® hęÆ hZ¶ hUķ h7Ń hWė hĮe& h#4ø h$^s h:Cm hė hpQ hq h·DZ hž0 h·DZ h hE#" h.M h75 h(Y5 h(Y5 h(Y5 AD1 E1 å1 ę1 2 2 Ą2 ł2 $3 n3 3 Ķ3 4 i4 Ø4 ©4 t5 u5 Ž5 ß5 ą5 ī5 ļ5 6 N6 l6 ©6 Ŗ6 Ų6
7 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
7 L7 7 7 Æ7 ļ7 &8 h8 æ8 Ą8 ā8 ć8 9 C9 9 »9 ¼9 Ś9 Ū9 : 2: x: Æ: å: ; _; `; ³; “; ż ż ż ż ż ż ż ż ż š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`Šgd$^s “; Ö; ×; < @< r< Ŗ< ų< ł< = = V= = Į= ū= 7> > č> ? K? ? ? Ź? Ė? ż? B@ C@ eA fA RB ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż RB SB ńB ņB ÖC ×C ćD äD „E ¦E F F xF yF ÆF °F ®G ÆG āG ćG jH kH I I ÆI °I ßI ąI ^J _J ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ōF G ®G kH
I I \J ]J ^J ÷K ?L @L BL FL HL =N >N N N N N ĘN ĒN O ķO īO Q gQ hQ +R 5R ?R AR HR SR TR ČS
T T T T ·T øT U cU dU ĮU ĆU ĻU ŠU HV ¬X įX éX ŖY «Y @Z CZ 8[ 9[ _[ `[ r[ }[ [ [ Č[ Ų[ Ł[ Ś[ Ü[ @\ B\ üųüōüōšōšģšģčäčąčąÜčÜčÜŲÜŲŌŲŌŠŌŠŌŠŌŠĢŠĢäĢäĢČĢČäČäČÄĄÄĄÄĄ¼ĄäĄäĄøĄ¼ĄøĄČĄøĄ hŪP( h-8] h# [ hĆzQ h
m h$;t h ^· h0"Ū hg’ h 0» hJ½ h$^s hS3 hł]° h hG-3 hZ¶ h3E H_J ŗJ »J 1K 2K ŖK «K @L AL BL EL dL eL L L ØL µL ĄL ńL ņL 0M 1M UM VM M M =N >N N ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`ŠgdS3 N N ĒN ČN O !O vO wO īO ļO P P IP JP ³P “P ’P Q hQ iQ ²Q ³Q TR UR źR ėR >S ?S T T ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż T T T T ·T øT ¹T dU eU ½U ¾U æU ĻU ŠU ŃU V V 4V @V HV IV „W ¦W «Y ¬Y 8[ 9[ :[ _[ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż š Š^ `Šgd$^s _[ `[ a[ [ Ś[ B\ ä\ ę\ č] ź] J^ K^ ·^ 4_ É_ ` P` ` ć` ya Æa óa Ab Bb Cb Db vb ņ é ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē Š`Šgd# [ Š^ `Šgd$^s B\ t] ą] ę] č] _ _ Ŗ_ Č_ É_ ńa ņa óa Ab Cb vb xb {b c c wc xc c e e 'e )e
h$^s hĢ hø?¹ h’, hŪP( mHsH hŪP( Avb wb xb yb c c Óc Ōc d d Yd d d ”d e e e %e &e 'e ;e D E F H I O P R S T W X üųōšéšåćåšßåßåßåŪßŪōŪ×Ū×Ó×Ó×ĻĖĒĆæßæ»ß·§§£§§£· h$^s 0J mH nH uh$^s
h$^s 0J j h$^s 0J UhEŁ hW hČq h~š hv: h
eu h-8] h^V h7c h»*g h½u UhnÕ h1< h1< h1< h
Y' h,Ū hyØ 3 iis ta saadab nad läbirääkimisi pidamata läbilaskmise tunnikohta. Kui tunnimehe käsu peale liginejad ei peatu, siis ta peab kolm korda oma nõudmist kordama ning annab keha- ja relva hoiakuga märku, et ta hakkab neile vastu.
Lisamärkus. Sõjariistaga on siis õigus vastu hakata, kui need inimesed, kes tunnimehe käsku ei kuulanud on samuti sõjariistadega, aga inimesi kes tunnimehe käsku ei kuulanud saadab ta nagu vange, abimeeste grupi või siis läbilaske tunnikoha juurde, sinna, kuhu on lühem maa.
Kui tunnikohta tuleb ärajooksik või läbirääkija, siis tunnikoha vanem saadab ta läbilaskmise tunnikohta.
Kamandamise sõnad.
Seisa paigal!
Seadke endid!
Silmad paremale poole! ((Paremale vaat! Joondu!))
Silmad pahemale poole!
Paremale poole!
Vasakule poole!
Poolelt paremale poole!
Poolelt pahemale poole!
Pööra ümber! ((Ümber-pöörd!))
Reasse paremale poole!
Reasse pahemale poolde!
Kõndige edasi! ((Sammu, marss!))
Jooksuga edasi! ((Jookstes, marss!))
Nihku paremale poole!
Nihku pahemale poole!
Parema õla poolt kõnni edasi!((Parem õlg ees, sammu marss!))
Pane tähele, püss rinna ette!
Püss jala kõrvale!
Püss parema õla ette!
Püss käe peale!
Palvele!
Võta padrun välja!
Valmistu käsitsi raiuma! ((Valmistu lahinguks!))
Lõhu! (Torka!)
Varja ennast!
Vii ümber! ((?))
Kahekordne ümberviimine! ((?)).
Löö paremale poole!
Löö pahemale poole!
Löö paremale ja pahemale poole!
Löö pahemale ja paremale poole!
Samm edasi!
Samm tagasi!
Kaks sammu edasi!
Kaks sammu tagasi!
Lõhu ja hüppa edasi! ((Torka ja hüppa edasi!)).
(Lõpp kaotsi läinud, kui leian siis lisan. 2008.a. KL).
***
PAGE
PAGE 21
Ļ Ž ģ ż 1 E e
° Ć ó ō ö ÷ ų 1 2 ; < = F G ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č h]hgdā? ų’ &`#$gdā? G H T U V W X ż ń č ż ż ż h]hgdā? ų’ &`#$gdā? , 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH%sH%tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 ā? F o o t e r
Ę _¾$ . )@¢ . ā? P a g e N u m b e r ?Ŗ ’’’’ Ś 6 7 @ A B [ \ ] ^ j k l Ö × G H } ~ “ µ š ń . / i j Ø © é ź + , - : M N O o p q r Ä Å ® Æ / 0 p q ¹ ŗ » ¼ Ó Ō Õ / 0 & ' i j į ā 5
6
7
8
C
D
Ī
ż
O P Č É ! " u v Ķ Ī Ļ å ę ē 4
5
6
_
`
s
°
½
Ź
Ė
Ģ
ć
ä
ī
F G b c „ ¦ Ä Å Ę Ē ż ž ’ ' L m Ø Ü ö ) K i · Ó ė
- H g Ī ā % M N O d e f ¶ · ķ ī ) * { | Å Ę Ē Ė Ų Ł M N ģ ķ L M B C 4 5 f g | } I Ø © g h ņ ó l m Ų Ł G H I r s t ø! ¹! R" S" é" ź" %# &# # # D$ E$ å$ ę$ % % Ą% ł% $& n& & Ķ& ' i' Ø' ©' t( u( Ž( ß( ą( ī( ļ( ) N) l) ©) Ŗ) Ų)
* L* * * Æ* ļ* &+ h+ æ+ Ą+ ā+ ć+ , C, , », ¼, Ś, Ū, - 2- x- Æ- å- . _. `. ³. “. Ö. ×. / @/ r/ Ŗ/ ų/ ł/ 0 0 V0 0 Į0 ū0 71 1 č1 2 K2 2 2 Ź2 Ė2 ż2 B3 C3 e4 f4 R5 S5 ń5 ņ5 Ö6 ×6 ć7 ä7 „8 ¦8 9 9 x9 y9 Æ9 °9 ®: Æ: ā: ć: j; k; < < Æ< °< ß< ą< ^= _= ŗ= »= 1> 2> Ŗ> «> @? A? B? E? d? e? ? ? Ø? µ? Ą? ń? ņ? 0@ 1@ U@ V@ @ @ =A >A A A ĒA ČA B !B vB wB īB ļB C C IC JC ³C “C ’C D hD iD ²D ³D TE UE źE ėE >F ?F G G G G G ·G øG ¹G dH eH ½H ¾H æH ĻH ŠH ŃH I I 4I @I HI II „J ¦J «L ¬L 8N 9N :N _N `N aN N ŚN !O rO sO ōO õO JP KP ·P 4Q ÉQ R PR R ćR yS ÆS óS AT BT CT DT vT wT xT yT U U ÓU ŌU V V YV V V ”V W W W %W &W 'W ;W a c Õ Ś 5 B Y c i l w y ~ „ ¦ Æ ° µ ¶ » ½ Ć Ä Č Ź Š Ń Õ × Ü Ż į ć ę ē š ń õ ų
% & / 0 5 6 ; = B C F H M N R T Y Z ` b g h m o u v | ~ ” „ § ® Æ ³ µ ¼ ½ Ć Ä Ź Ė Ņ Ō Ś Ū ā ć é ź ļ ń ÷ ų ž
# $ - / < > E F K M U V [ \ c d h j q r v x ¢ £ § © ² ³ » ¼ Ä Å Ń Ņ Ś Ū ē ź ó ō ū ž % & * / 2 3 9 > L S m r Ä Å Æ - 0 p q ¹ æ Ņ Õ / 0 & ' i j į ā
5
=
C
D
O P
Č É ! " u v Ģ Ó ä ē 4
9
_
`
Ź
Š
ć
ä
F G b c „ Ø Æ ¶ Ā Ź ü ’ & ' ¬ M S b f µ · ķ ī ) * { | Å Ė Ų Ł H N ģ ķ L M & ( ą ā A C Ć Ä Ķ Ī 2 5 ķ ī 2 4 e g d f q r { } G I V W \ ] f g n o s u Ø © f h ® Æ ņ ó Q R l m Ļ Š Ö Ł " 7 8 E L r t $! %! ·! ¹! R" S" č" ź" $# &# # # # ”# # ®# C$ E$ ä$ ę$ $% %% % % æ% Ą% "& $& l& n& & & & & Ż& Ž& ' ' ' ' §' ©' ö' ų' s( u( Ż( ą( ī( ļ( L) N) ©) Ŗ) *
* ,* -* K* L* * * ī* ļ* ½+ Ą+ į+ ć+ , , », æ, Ś, Ū, - Æ- _. a. ³. ·. Ö. ×. ©/ Ŗ/ ų/ ü/ 0 0 *0 +0 Ž1 ß1 2 2 *2 +2 2 2 Ź2 Ė2 B3 D3 d4 f4 R5 S5 š5 ņ5 Ö6 ×6 ć7 ä7 ¤8 ¦8 9 9 v9 y9 Æ9 °9 : Æ: ā: ć: D; E; h; k; v; w; É; Ź;
< < 3< 5< >< ?< [< \< j< k< Æ< °< Ž< ą< \= _= ¦= §= ŗ= »= 1> 2> ©> «> ×> Ų> ÷> ł> !? #? ?? I? d? e? ń? ņ? 0@ 1@ U@ V@ @ @ =A >A A A ĘA ČA B !B vB wB ķB ļB C C C C #C $C =C @C HC JC tC uC C C ±C “C ÅC ĘC žC D )D +D 9D ;D RD SD eD iD ²D ³D ńD óD )E +E ?E BE GE HE NE OE PE UE E E ¬E ®E æE ĮE ĘE ÉE źE ėE >F ?F `F bF wF xF F F ØF ŖF
G G zG {G G G ¶G ¹G cH eH ½H ĆH ĪH ŃH HI II „J ¦J ¬K ®K éK ėK ŖL ¬L 7N :N ^N aN N N ČN ĖN ŲN ŚN O !O rO tO šO õO JP KP 3Q 4Q ČQ ÉQ ĶR ĪR ńS óS @T ET uT yT U U 6U 7U ÓU ŌU ’U V V ”V W W %W *W :W L S n r Ć Å Æ . 0 o q ø æ Ņ Õ . 0 % ' h j ą ā 4
=
B
D
Ķ
Ī
ü
ż
N P Ē É " t v Ģ Ó ä ē 3
9
^
`
r
s
Æ
°
¼
½
É
Š
ā
ä
ķ
ī
E G a c ¤ ¦ Ć Ź ü ’ & ' K L l m § Ø Ū Ü õ ö ( ) J K h i ¶ · Ņ Ó ź ė
, - G H f g ¬ Ķ Ī į ā $ % L S c f µ · ģ ī ( * z | Ä Ē Ź Ė × Ł L N ė ķ K M A C 3 5 e g { } H I § © f h ń ó k m × Ł F L q t ·! ¹! Q" S" č" ź" $# &# # # C$ E$ ä$ ę$ % % æ% Ą% ų% ł% #& $& m& n& & & Ģ& Ķ& ' ' h' i' §' ©' s( u( Ż( ą( ķ( ļ( ) ) M) N) k) l) Ø) Ŗ) ×) Ų) *
* K* L* * * ®* Æ* ī* ļ* %+ &+ g+ h+ ¾+ Ą+ į+ ć+ , , B, C, , , ŗ, æ, Ł, Ū,
- - 1- 2- w- x- ®- Æ- ä- å- . . ^. a. ². ·. Õ. ×. / / ?/ @/ q/ r/ ©/ Ŗ/ ÷/ ü/ 0 0 U0 V0
0 0 Ą0 Į0 ś0 ū0 61 71 1 1 ē1 č1 2 2 J2 K2 2 2 É2 Ė2 ü2 ż2 A3 D3 d4 f4 Q5 S5 š5 ņ5 Õ6 ×6 ā7 ä7 ¤8 ¦8 9 9 w9 y9 ®9 °9 : Æ: į: ć: i; k;
< < ®< °< Ž< ą< ]= _= ¹= »= 0> 2> ©> «> ?? I? c? e? ? ? ? ? §? Ø? “? µ? æ? Ą? š? ņ? /@ 1@ T@ V@ @ @ A A A ĘA ČA B !B uB wB ķB ļB C C HC JC ²C “C žC D gD iD ±D ³D SE UE éE ėE =F ?F
G G G G ¶G ¹G cH eH ¼H ĆH ĪH ŃH I I I I 3I 4I ?I @I GI II ¤J ¦J ŖL ¬L 7N :N ^N aN N N ŁN ŚN O !O qO tO óO õO IP KP ¶P ·P 3Q 4Q ČQ ÉQ R R OR PR R R āR ćR xS yS ®S ÆS ņS óS @T ET uT yT U U ~U U ŅU ŌU ’U V XV YV V V V ”V
W W $W *W :W X ?X ŖX «X (Y *Y £Y ¤Y Z Z lZ mZ «Z ¬Z šZ ńZ z[ {[ é[ ź[ \ \ \ \ $] %] ] ] ä] å] ±^ ³^ É^ Ź^ _ _ r_ s_ ¾_ Ą_ ` ` õ` ÷` c c td vd e e De Fe Ēe Ée f f g g uh wh h h .i /i ģi ķi Hj Ij ©j Ŗj åj éj cl el øm »m Ūm Żm n n Ān Ęn Õn ×n o o ho io ¼o ½o Ip Lp op qp Żp Žp -q .q q q Ēq Éq yr {r s !s t !t
w w Ćw Ęw ōw ÷w [x \x x
x Čx Éx y y ty uy ßy ąy z z w{ }{ { ¤{ Ę{ É{ E| F| Ģ| Ķ| } } X~ Y~ Ę~ É~ Ń Ó ¶ ·
Ł Ü o w £ ¦ ł ś ®
Æ
ė ģ Q R ¾ æ 9 : Ļ Õ ō ÷ ó ō s v ® ² Ż Ž s t 1 4 S V t u É Ź v w ē é Ģ Ī Æ Q S % ' ø ¹ [ ] × Ł 0” 2” ʤ Ȥ Ü„ Ž„ F¦ M¦ _¦ a¦ n¦ o¦ |¦ }¦ ®¦ Ʀ Ŧ ʦ Õ¦ Ö¦ å¦ ę¦ ż¦ ž¦ § § 3§ 4§ J§ K§ b§ c§ § § ا ©§ ¾§ æ§ Ō§ Õ§ Ø Ø /Ø 0Ø BØ CØ XØ YØ hØ iØ qØ rØ Ø
Ø µØ ¶Ø ÄØ ÅØ ŅØ ÓØ ćØ äØ © © © © +© ,© K© L© k© l© w© x© ©
© © © ©© Ŗ© Ł© ą© Ŗ Ŗ !Ŗ $Ŗ =Ŗ @Ŗ $Ŗ =Ŗ @Ŗ ’’ K o i t w å v Śg 1< č>
! > ’, ž0 G W H] ®O āQ Ģ 75 q2 Čq E#" U[" å% Įe&
Y' ŪP( æs+ G-3 S3 (Y5 v: ; ā? 3E gL .M lBO ĮDO pQ ĆzQ ^V ·DZ # [ -8] Qnc h}d »*g ~k
m :Cm q $^s $;t ½u
eu !{ Ē| eT 7c L y| ²J ]
ńZ
ōc 6r Ž
4 |8 łm” /¢ ²i¤ yØ ÜY« M ęÆ #Æ ł]° y³ Z¶ ^· #4ø ø?¹ 0» J½ Ōæ c0æ Ś Ā ŪaĀ ĶAÄ tiÉ ¼ Ź ŲĢ pĪ ·Š 7Ń nÕ XlÕ ¶gÖ EŁ 0"Ū ,Ū cß ōgā ¹$ź įfź ė ß#ė Wė Uķ æ ī ~š ptó )õ +M÷ č{÷ Ūū wuż Äe’ g’ ’@ 6 6 |ó 6 6 O P ³{ ³| ē£ ?Ŗ ` @ `
` ` ` $ @ ` ` D @ ` \ ` ¼ @ ` ` @ ` ų@ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šŠ h bĮfX]É ž d Ą V 4 d Ą V 4 ! š “ “ r4 Ī© Ī© 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 d ¤ ° Ą Ģ Ų č ų
,
8 D L T \ é s s Koit f oit oit Normal Koit l 29 t Microsoft Word 10.0 @ tÅ @
nMČ@ ;É d Ą ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu itl 4 V Ī© A
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~ ž’’’ ” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ ž’’’Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō ž’’’Ö × Ų Ł Ś Ū Ü ž’’’ż’’’ż’’’ą ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F µ;Éā 1 T a b l e ’’’’ ’’’’
W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ . S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ Ķ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ Õ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q