Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ > U W T 5@ / bjbj22 N X X ' ' ' ' 8 D' `' \ K4 ' ' " ' ' ' ' ' ' 3 3 3 3 3 3 3 $ 5 R S7 : 3 ' ' ' ' ' 3 ' ' 4 3 3 3 ' J ' ' 3 3 ' 3 3 ~ 3 3 3 ' ' p>P> ' 4* 3 3 4 0 K4 3 7 2 7 3 7 3 , ' ' 3 ' ' ' ' ' 3 3 d% ' 2 " ' Ksimused majanduse loengute juurde.
(1900.a.)
Esimene loeng.
1.Mida nimetatakse inimese tootmistegevuseks?
2.Kuivrd kasulik on inimesele tootmistegevus?
3.Mis on vajadus ja kuidas see muutub mitmesuguste inimeste juures ning erineval ajal?
4.Millised on inimese hdavajalikud vajadused?
5.Kuidas ja millistel tingimustel hdavajalikud vajadused muutuvad?
6.Mida nimetatakse inimeste majanduslikuks tegevuseks?
7.Milline on majanduslik tegevus?
8.Kas inimese majandusliku tegevuse tundmappimisel on mingit thtsust?
9.Kas majanduslikku tegevust on vimalik tundma ppida?
Teise loeng.
1.Millistesse osadesse jaguneb ksitletav ppeaine?
2.Milleks on meil tarvis tarbeasjade tootmist, jaotamist ning vahetamist?
3.Miks ei saa piirduda ainult mne ksiku peatki vi selle osa tundmappimisega?
4.Millistel tingimustel puudub tarbeasjade jaotus ning vahetus?
5.Kas tarbeasjade tootmiseta saab elada?
Kolmas loeng.
1.Millised on kolm tarbeasjade tootmise tingimust?
2.Milline tarbeasjade tootmise tingimus on kige olulisem? Kas mne tingimuse titmiseta vib hakkama saada?
3.Kas inimene vib luua uusi materjale ning loodusjude?
4.Mille abil inimene kasutab loodusjude?
5.Millistel tingimustel nnestub inimese tootmistegevus?
Neljas loeng.
1.Milline on tarbeasjade tootmise teine phitingimus?
2.Millist thtsust omab majanduslikus tegevuses t?
3.Millised omadused on majanduslikul tl?
4.Tooge nide planeerimata t kohta, mis ei rahulda inimeste vajadusi. Vaimne t?
5.Vaimse t thtsus?
6.Majandusliku t phjalik miste?
Viies loeng.
1.Kuidas muutub t hulk kollektiivis?
2.Mis on t hulk ja tviljakus?
3.Millistel tingimustel suureneb t hulk kollektiivis?
4.Millist mju avaldavad tootmistegevusele vanus, sugu, tvime, haigused, ttajate hulk ja phade arv?
5.Mida thendab tlus: see on majanduslikult kasulik?
Kuues loeng.
1.Mida nimetatakse tviljakuseks?
2.Mis on tjaotus?
3.Kuidas mjutab tjaotus tviljakust?
4.Millised on tjaotuse head kljed?
5.Milline on lihtne ja keerukas histegevus?
6.Kuidas mjutab histegevus tviljakust? Miks?
Seitsmes loeng.
1.Kes on ori, prisori? Mille poolest nad erinevad?
2.Milline on vaba t ja milline on sunnit?
3.Kuidas vaba t mjutab tviljakust?
4.Mis on triist?
5.Milline mte on triistade omamisel?
6.Kuidas mjutab triistade omamine tviljakust?
7.Kuidas mjutab tvahendite omand tviljakust pllumajanduses, ksits?
8.Kuidas teadmiste arendamine ja teaduse areng mjutab tviljakust?
9.Milleks on tootmistegevusel teadmisi tarvis?
10.Millised on tviljakuse tagamise phitingimused?
Kaheksas loeng.
1.Milline on kolmas tarbeasjade tootmise phitingimus? Millised olid kaks eelmist phitingimust?
2.Mis on kapital?
3.Kas tootmises saab kapitalita hakkama?
4.Kuidas kapital tekib? Kuidas tviljakus mjutab kapitali?
5.Kuidas kapital ra kasutatakse?
6.Kas treipinki, maad, toa mblit, peremehe ski, tliste ski, hobust, aeda, autot, atra, snnikut, niisutusssteemi ja supipotti saab kapitaliks pidada?
heksas loeng.
1.Millest kapital koosneb?
2.Millised erinevused tekivad kapitalide kasutusel?
3.Mis on kibekapital (liikuv) ja mis on phikapital (liikumatu)?
4.Millest koosnevad kibe-ja phikapital?
5.Tooge kibe ja phikapitali kohta niteid?
6.Kumba kapitali liiki me peame jrgmisi asju panema: katuse katmise laastud? laastud , mis lhevad ktteks? Nidiseks valmistatud ader? Kndmiseks tehtud ader? Tkoja ehituspalgid? Kangastelgede valmistamiseks vajalik puumaterjal? Vilja seeme? Vili tliste toiduks? Treipink? Elektri generaator?
7.Millal on kasulik kibekapitali asemel phikapitali kasutusele vtta?
8.Tooge nide sellisest olukorrast, mil ei ole tootmiseks kasulik masinat osta.
Kmnes kne.
1.Kuidas nimetatakse selle ppeaine teist osa?
2.Mida nimetatakse tootmises sissetulekuks?
3.Milliseid sissetulekud on olemas?
4.Kuidas arvutada vlja puhaskasu?
5.Mis on peremehele kasulikum: kas ldise sissetuleku vi puhta sissetuleku suurendamine?
6.Mis on tlistele kasulikum: kas ldise sissetuleku vi puhta sissetuleku suurendamine?
7.Millal on ldine sissetulek suurem: kas kibekapitali vi phikapitali suurendamise puhul?
8.Millistesse osadesse jaotub sissetulek majapidamises?
9.Kuidas ja millistesse osadesse jaotatakse sissetulekut: kui maaomanik annab maa talupojale rendile? Suurrentnikule? Sepale, kui see ttab maa peremehe juures? Kui peremehe sepikoda on vral maal? Kui peremees kasutab vrast tjudu? Kui peremehel palgatlisi ei ole? Kui talupojal palgatlisi ei ole ja ta ei rendi maad? Kui suurmaaomanik kasutab ise maad?
10.Tooge nide, mil maarent ja kasu hele isikule lhevad ja tpalk teisele. hele maarent ja tpalk, teisele kasu. hele maarent, teisele tpalk ja kasu. hele maarent, kasu ja tpalk. hele maarent, teisele kasu, kolmandale tpalk.
heteistkmnes loeng.
1.Mis on maarent? Milliseid sissetuleku osasid on olemas veel peale maarendi?
2.Kes saab endale maarendi?
3.Mis on rendimaks?
4.Kas maarent ja rendimaks on ks ja seesama?
5.Millised erinevused on maarendil ja rendimaksul?
6.Millal koosneb rendimaks ainult maarendist?
7.Kas iga maa annab maarenti? Milline maa ei anna maarenti?
8.Milliste maade maarent kasvab?
9.Kuidas sltub maarent turu kaugusest (toodangu transpordi kuludest)?
10.Milleprast tekib maarent?
11.Kuidas saab konkreetsete maatkkide renti vlja arvutada?
12.lesanded. 1)Arvuta vlja antud maatkkide maarent, mille sissetulekud on jrgmised: Nr.1. 1000, Nr.2. 800, Nr.3. 400. 2)Nr.1. 1500, Nr.2. 750, Nr.3. 200. 3)hesuguse sissetuleku juures harimise kulud + kasu Nr.1. 40 rbl. hikult, Nr.2. 20 rbl. , Nr.3. 15 rbl. 4)Seesama - Nr.1. 80 rbl., Nr.2. 30 rbl., Nr.3. 5
rbl., Nr. 4. 3 rbl.
Kaheteistkmnes loeng.
1.Mis on kasu? Kuidas kasu vlja arvutatakse?
2.Kust tuleb kasu?
3.Mis on tpev? Mis on tarvilik ja mis on lisataeg?
4.Mis juhtub kasuga, kui pikendatakse vajalikku taega? Kui pikendatakse lisataega (kui tarvilik taeg ei muutu)? Kui pikendatakse tpeva (kui tarvilik taeg ei muutu)? Kui lhendatakse tarvilikku taega? Lisa taja lhenemisel (kui tarvilik taeg ei muutu)? Kui tpev lheneb (kui tarvilik taeg ei muutu)?
5.Mis juhtub kasuga tpalga suurenemisel vi vhenemisel?
6.Millistesse osadesse kasu jaguneb? Kelle vahel kasu jaotatakse? Kas see jaotatakse he vi mitme inimese vahel?
7.Milline on kasu kikumise ldine reegel?
Kolmeteistkmnes loeng.
1.Mis on tpalk?
2.Mis on loomulik ja mis on turu-tpalk? Milline on nende vastastikuline asend?
3.Kuidas tpalka vlja antakse?
4.Milline on rahapalk?
5.Millised head ja halvad kljed on erinevatel tpalga maksmise viisidel?
6.Millistes ametites on tpalk krgem ja millistes on see madalam?
Neljateistkmnes loeng.
1.Mis kasvab kiiremini: kas vilja hinnad vi tpalk?
2.Mis toimub aja jooksul maarendiga?
3.Mis toimub aja jooksul tpalgaga?
4.Kuidas see avaldab mju tliste seisundile?
5.Millised muudatused tekivad koos kasuga?
6.Kuidas mjutab kasu tstuse arengut?
Viieteistkmnes loeng.
1.Kas vahetus on alati selline olnud, nagu see praegu on?
2.Kuna hakkas vahetus arenema?
3.Mida nimetatakse kaubaks?
4.Mis on tarbimisvrtus?
5.Mis on vahetusvrtus?
6.Mis on hind?
7.Kas kikidel asjadel, millel on vahetusvrtus, on ka tarbimisvrtus?
8.Kas kikidel asjadel, millel on tarbimisvrtus, on ka vahetusvrtus?
9.Kust tuleb kauba vahetusvrtus? Millest oleneb kauba vahetusvrtus?
Kuueteistkmnes loeng.
1.Kuidas mdetakse taega?
2.Mis on tpev?
3.Kuidas mjutab kauba valmistamiseks kulunud aeg selle vrtust?
4.Mis on hiskondlikult vajalik taeg?
5.Mis on kauba loomulik vrtus?
6.Mis on kauba turuhind?
7.Millest tuleneb kauba loomulik vrtus? Turuvrtus?
8.Kuidas kigub turuhind?
9.Mis on kauba nudlus?
10.Mis on kauba pakkumine?
11.Milliseid erandeid on nendest reeglitest teada?
Seitsmeteistkmnes loeng.
1.Millised puudused on vahetuskaubandusel (kaup-kauba vastu)?
2.Milleks on tarvis raha?
3.Millist raha on olemas?
4.Millised metallide omadused teevad need kige mugavamaks raha materjaliks?
5.Milleprast paljud rahvad judsid kallist metallist raha kasutusele vtuni?
6.Milliseid kalleid metalle kasutatakse raha valmistamiseks?
7.Milleks ei kasutata rahade valmistamiseks platina ning kalliskive?
Kaheksateistkmnes loeng.
1.Kuidas mratakse kulla ja hbeda vrtust asjades?
2.Kuidas mratletakse kulla ja hbeda vrtust rahas?
3.Kuidas tehakse kindlaks raha loomulikku vrtust?
4.Kuidas mratakse raha turuhinda?
5.Mis on raha kurss?
6.Mis on raha pakkumine?
7.Mis on raha nudmine?
8.Kuidas mjutab raha nudlust asjaolu, et sedasama rahatkki tarvitatakse mitu korda maksevahendina?
9.Kui suurt rahahulka vajab ks riik?
10.Millistel tingimustel tuseb nudlus raha jrgi?
11.Mis on paberraha?
12.Mis on paberraha loomulik vrtus? Mis on paberraha turuhind?
13.Kuidas saab paberraha kasutada, kui sellel ei ole loomulikku vrtust?
14.Millistel phjustel langeb paberraha kurss?
heksateistkmnes loeng.
1. Mis on krediit?
2.Millal lheb krediiti vaja?
3.Milline krediit on?
4.Milline on isiklik krediit?
5.Milline on varanduslik krediit?
6.Mille poolest erinevad isiklik ja varanduslik krediit?
7.Millised krediidi paberid on olemas?
8.Mis on veksel, diskonto, kskveksel, veksli kurss, tekiraamat, tekk, aktsia, obligatsioon, panga pilet, aktsionr, obligatsionr, dividend?
9.Mida vib aktsionr vita ja kaotada?
10.Tooge niteid sellest, kuidas krediidi mrgid raha liikumist lihtsustavad.
Kahekmnes kne.
1.Mis on pank? Milleks panku asutatakse?
2.Mis on panga aktiva ja passiva?
3.Millise ldise reegli jrgi mratakse kindlaks panga aktivat?
4.Milliseid panku on olemas?
5.Millised hpoteegi pangad on Vene valitsuse poolt asutatud?
6.Mille poolest erinevad vastastikulisel vastutusel phinevad pangad?
7.Millised hendused ja seltsid on olemas?
8. Millised eriprad, head ja halvad kljed on tishingutel ja usaldushingutel, aktsiahingutel vi seltsidel?
9.Millised on vastastikust kasu taotlevad hendused?
PAGE
PAGE 1
& ' , 4 < = N O P Q Q
R
S
T
U
e
f
g
, - . / ? @ A B u v w x \ ] ^ _ ` s t u v c d e f y z { | , - ⿴⿴⿴⿴⿴⿴⿴⿴⿴⿴⿴⿴ hr: hu CJ aJ hr: hr: CJ aJ hr: CJ aJ hr: h-SX CJ aJ h9(U CJ aJ h-SX CJ aJ hT9u CJ aJ hr: hT9u CJ( aJ( hr: hT9u CJ aJ B & ' , : ; < = O P Q R 5 y
R
S
T
U
e
f
g
7 / / 7 w U
>
s
, - . / ? ? @ A B i - e f v w x y , ] ^ _ ` a t u v w < o / d e f g z { | } V x , - . I } - . 3 4 6 7 P Q R S {! |! }! ~! ! ! ! " " " " " " " " # # # # $ $ $ $ % % % % % % % % D' E' F' G' ( ( ( ( ) ) ) ) + + + + / / / / / / / / / h-SX
h-SX 0J j h-SX 0J Uhr: CJ aJ hT9u CJ aJ hr: hT9u CJ aJ hr: hr: CJ aJ M} A H l C E 4 5 6 7 8 Q R S T T 3 a # ` ) a O! z! {! |! }! ~! ~! ! ! ! ! ! " 6" " " " " " " " " " # A# f# # # # # # # $ $ $ $ $ B$ a$ $ $ $ $
% S% % % % % % % % % % % ,& T& u& & & & & ' E' F' G' G' H' e' f' ' ' ' %( s( ( ( ( ( ( ) ) ) ) N) ) ) ) ) * #* * * * * 9+ 9+ + + + + + + + + + , , 8, Z, , , K- s- - - - - . ". c. . . / // / / / / / / / / / / / / h]hgdu &`#$gdT9u
/ / / / / / / hr: hT9u CJ aJ h9(U h-SX
h-SX 0J j h-SX 0J Uh9(U 0J mH nH u . A!"#$% 8 @ 8 N o r m a l _HmH%sH%tH D A@ D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t V i V T a b l e N o r m a l :V 4 4
l a ( k ( N o L i s t 4 @ 4 u F o o t e r
_$ . )@ . u P a g e N u m b e r ' N & ' , : ; < = O P Q R 5 y R S T U e f g 7 w U > s , - . / ? @ A B i - e f v w x y , ] ^ _ ` a t u v w < o
/
d
e
f
g
z
{
|
}
V x , - . I }
A H l C E 4 5 6 7 8 Q R S T 3 a # ` ) a O z { | } ~ 6 A f B a
S , T u E F G H e f % s ! ! ! ! N! ! ! ! ! " #" " " " " 9# # # # # # # # # # $ $ 8$ Z$ $ $ K% s% % % % % & "& c& & & ' /' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 @ 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 - / / & 7 ? } T ~! $ G' 9+ / / ! " # $ % / ! ! & 0 9 @ N R Q X e g , 2 ? B e i u y \ d s w c
j
y
}
, . 3 ; P T 9 ; 9 : z @ A D K e f ! ! # # # # Q% R% % % % % ' ' ' ' % , 9 @ N R 4 5 x y Q X d g 6 7 v w T U = > r s + 2 > B h i , - d i u y + , \ d s w ; < n o
.
/
c
j
y
}
U V w x + . H I | }
@ A G H k l B C D E 3 ; P T 2 3 ` a " # _ ` ( ) ` a N O y 5 6 @ A e f A B ` a ~
R S + , S T t u D K d f $ % r s ! ! M! N! ! ! ! ! ! ! ! !
" " "" #" " " " " " " " " 8# 9# # # # # # # # # $ $ $ $ 7$ 8$ Y$ Z$ $ $ $ $ J% K% r% s% % % % % % & !& "& b& c& & & & & ' ' .' /' ' ' ' ' ' ' 0 9 ' ' ' K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t r: 9(U -SX T9u u ' ' a0@ 4 4 @ 4 4 ' @ @ U n k n o w n G z T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z A r i a l " 1 h |k]Ɇ
! H ! H ! 4 ' ' H ? u K o i t K o i t Oh +'0 P
$ 0 8 @ H s s Koit f oit Normal Koit l 13 t Microsoft Word 10.0 @ ' @ R@ R6> ! ՜. +,0 h p
Laineste La H ' A
Title
! " # $ % & ' ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C E F G H I J K M N O P Q R S V R o o t E n t r y F `CP>X 1 T a b l e ( 7 W o r d D o c u m e n t N S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( D D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 L C o m p O b j j
F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 9q