Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’
į ć ž’’’ × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@ šæ bjbjĻ2Ļ2 Ø X X k ’’ ’’ ’’ Ī Ī Ī Ī Ī Ī Ī ā J J J 8 < ¾ ü ā ]Ļ ¶ Ę" Ę" " č" č" č" č" č" č" Ģ Ģ Ģ Ģ Ģ Ģ Ģ $ Š R eŅ ` ĀĢ U Ī č" č" č" č" č" ĀĢ Ī Ī č" č" Ļ XÅ XÅ XÅ č" ¼D Ī č" Ī č" Ģ XÅ č" Ģ XÅ 0 XÅ Å lŹ Ī Ī ĢĖ č" ŗ" pÉ J ¤g n\ Ė " @Ģ \ -Ļ 0 ]Ļ ŖĖ " ÅŅ Ä 0 ÅŅ D ĢĖ ā ā Ī Ī Ī Ī ÅŅ Ī ĢĖ t č" č" XÅ č" č" č" č" č" ĀĢ ĀĢ ā ā ę d BÅ ā ā ę Politoloogia konspekt.
Politoloogia konspekt
Leningrad Peterburg
(1990 1992.a.)
India poliitiline mõtlemine 08.09.90.a.
Filosoofilised
Majanduslikud TEADMISED
Poliitilised
Riigi huvid
Kõik tegevus riigis peab sellele vähegi alluma ja olema kontrollitav. Riigivõim kardab kõige rohkem sisemist korratust (allumatust) ja selle kontrolli teostamiseks nõuab korrast kinnipidamist ja seaduste täitmist. Rohkem kui välisvaenlast peab riik end omade eest kaitsma.
Seadused = sunduslik meetmete kogu.
Riigipea ülesanne on sundida inimesi riigi seadusi ja norme täitma ning teenima, karistuste hirmu all. Sellest ajast tulid käiku riikidevaheliste suhete nõuded. Isegi sõjapidamiseks tehti eeskirjad. Oli seitsekümmend kaks faktorit, mida pidi sõda alustades arvestama.
*Naabrid (naaber on vaenlane, selle naaber sõber. Jne.).
*Riigi stabiilsus sõltub sellest, kas rahvas on naaberriigi sõber või mitte (kui rahvas toetab naabrit, siis ei tohi tülli minna).
*Saadikud kui loed neid spioonideks, siis ka omad on või peavad olema riigi teenistuses.
Hiina
1)konfutsioon (551 479 ema.)
2)Taoism
3)Legistid
Konfutsius : Riik on suur perekond (Riigi mudeliks).
a)Nagu peres allub noorem vanemale, nii ka riigis.
b)Õppimata vanemaid austama, ei suudeta alluda.
c)Isa suudab üksinda pere üle valitseda. Riigi valitsemiseks on vaja palju abilisi.
d)Valitseja abilisteks peavad olema targad, kes
.
e)Korda peavad aitama hoida moraalsed normid.
g)Igal on oma roll, milline antakse vastavat tseremooniat täites (traditsioon). Austuse austus.
Mõte: Kõik peab olema harmooniline ja tuleb vältida äärmusi. Parem on kesktee.
Mütoloogia.
Taevas oli kõrgeim instants. Kui sa täidad D- mandaati oled õige- kui ei on inimesed õiged.
Esimene pühamees (targad) on riigivalitseja rollis.
Poliitika on moraalist eraldamatu. Poliitika on usust eraldamatu. Praktiline poliitika on usulise kultusega seotud.
Humaansus! Inimene = kodanik
Jumala all mõeldi: a)teadmistele pürgimist
b)uskumist, avameelselt
Hea, suursugune inimene on heaks kodanikuks, humaanseks inimeseks. Kogu aeg räägitakse, et esivanemad olid head ja me peame olema ning püüdma, et veel paremad olla.
TAOS
1)absoluut (taevast täiuslikum)
2)praktiline teada: Inimene on loomulik olend oma rikutud ehtsuses.
Inimese kohal oli juba siis nii palju sotsiaalseid mõjutajaid, et inimene deformeerus.
1)Täielik inimeste võrdsus. (Kui ei ole mitte midagi, siis on võrdsus)
2)Riik on kõige suurem pahe aga see on paratamatus. Riik peab olema minimaalse suurusega. Hea oleks sellest loobuda, seda vältida.
Antietatism (Etatism = Riigiõpetuse suund, mis käsitleb riiki omaette väärtusena ja ülima eesmärgina, millele kodanikud peavad allutama oma taotlused ja heaolu.).
LEGISTID
Põhiline - kõik inimesed on tigedad, halvad ja egoistlikud ja seepärast on ainuke viis, mille abil on võimalik juhtida on allutada neid seaduste nõudmistele.
Seadus on karistus
Usu ja moraali reeglitest eemaldujate vastane ja -
kõrgeim eesmärk ja väärtus on õitsev riik. Selleks, et seda saavutada, on kõik viisid head. Riigis ei pea olema tugevaid inimesi (isiksusi) kõik peavad olema võrdsustatud, keskmised.
Konfutsiusest jutustajad on nagu eraomanikud ohtlikud, kes lõhuvad riiki (kisuvad enda poole). Öeldakse lahti põhilistest äärmustest. Töö oli enne sunniviisiline, mis ka hiljem nendele ei meeldinud. Muinasjutud usinatest töömesilastest ja oskustöölistest.?!
Poliitiline õpetus Kreekas
Mütoloogilisest - poliitiliseks.
Alguses oli kõik tugevalt seotud (poliitika, mütoloogia, moraal jne.) Loomuliku ja inimliku õiguse suhe! Loomulik õigus on kirjutatud jumalate poolt. Ükski seadus ei ole õiguslik, kui see ei vasta loomulikule õigusele.
Platon ja Aristoteles
Mis sidus Platoni ja Aristotelese õpetust? Nad lõid, elasid jne. tingimustes, kui Kreeka Polis elas läbi kriisi. Oli aeg, mil Polis tüüpi organisatsioonist loodi suuremaid riike, mis kugistasid alla Linnriigid.
Linnriik (Polis) selles on kõik seotud, nii kultuur, kui elu jne.
Suhteliselt väike riik
Piiratud suhtluskonnaga (eriti ei suheldud erinevate Polis vahel)
Autarkia - (enesega rahulolek, täielik sõltumatuse saavutamiseks)- suletus ja sõltumatus.
- Riik oli omaette ja püüdis elu nii sättida, et sealt ei peaks väljuma.
-orjapidajate organisatsioon.
Sotsiaalne areng kahes suunas:
*ühes orjad ning orjapidajad
*teine orjade keskel ja valdajate vahelised suhted
See kord lagunes ja see lagunemine kujutas endast inimsuhetes mingit mõistmatust (tragöödiat). Kriisi nähte oli juba varemgi märgata. Ühed püüdsid Polisi säilitada ja seda täiustamisega päästa (Aristoteles)
Platon. Ta võttis müüte, kui pretsedente, mis on sama reaalselt eksisteerinud nagu inimühiskond. Ta esimene müüt on Riigi tekkimine. Inimelu periood on Cronos (aja jumal, kes end õgib) . Inimesed olid pühade karjuste juhtida. Jumalate esindajad geeniused.
Muiste elasid kõik hästi. Oluline on see, kui pretsedent, et saab ja võib hästi elada. Kuid tõeliselt hästi võib juhtida vaid Jumal. Inimesed võivad ainult sellisele täiusele püüelda. Mitmetel põhjustel loobusid jumalad inimeste valitsemisest, sest need olid raisus. Jumal uputas maa ja järele jäid vaid korralikud karjused. Nendel aga ei ole riiki tarvis! Kuid osa inimesi hakkas tegelema põllumajandusega. Oli vaja nende tegemisi kooskõlastada ja tekkisid organisatsioonid linnad riigid. Inimeste elu halvenes jne. Vajati juhti. Tsaari . Kuningat jne.
Kasvas rahvahulk, tuli tööjaotus ja suurenes tarbimine- tootmine jne. jne. Mille tulemusel tekkisid uued kõlbmatud riigivormid. Inimkond peaks arenema Platoni arvates, loomulikku teed pidi.
Platon käsitles erinevaid riigivorme:
Aristokraatia = teadjad, vaimu kandjad, õpetajad, juhid. Kui nendest üks aristokraat välja paistab ja on teistest üle, siis saab temast monarh. Kuid mitte alati ei ole see üleolek ühene ja võib olla väärastunud.
Arengus moodustub eraomand. Tekivad vabad ja orjad. Tekib timokraatia= (kr. väärtuse võim, riigikord, milles kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele) aga hiljem juba koondub võim omanikele = oligarhia. Vastanduvad varatud (vaesed), kes püüavad demokraatiat organiseerida kuid sellest võib tulla türannia (kr. hirmuvalitsus).
Platonil ei ole veel sega riigi teooriat välja töötatud. Riigi puhtas vorm (monarhia). Kuid ta vaatleb erinevaid riike, tuues välja nende erinevused.
Sparta jne. Riigi valitsus, selle ülesehitus. Ta leidis , et parima ülesehitusega on Sparta. Riik on organiseeritud järgnevalt:
võim on monarhil (monarhia)
võim on vähestel (oligarhia)(aristokraatidel)(teoloogidel)
võim on demokraatlik (rahvavõim)
Platon lähenes metodoloogiliselt riigiehitusele.
Ta ütles, et igasse inimesse on natuke midagi pandud :
-kulda filosoofiat
-hõbedat sõdurit
-vaske - maaomanikku
Ühiskonna hinges võib olla valdav vaimne alge, sõdur ja käsitööline- kaupmees jne.
õiglus
seaduslikus
Seaduslik võib olla vaid õiglane võim.
Võrdõiguslikus saab vaid siis eksisteerida, kui igaüks täidab oma ülesannet. Võrdõiguslikus ja võrdsus on lähedased mõisted. Inimesed ei ole võrdsed! Võrdõiguslikud on kõik aga võrrelda saab võrdsuse külge omavahel: sõdurid = sõdurid; laulja = laulja, jne.
Tõelised seadused vastavad oma sisule, on ebavõrdne võrdsus.
Riigi tüüp
1)valitseja voli (proletariaadi diktatuur, tsaar jne.)
2)seaduslikus õigusriik (milline on seadus?, kes selle teeb?)
Aristoteles
384 322
1)Riigi teke.
Inimeste kolm suhtlusviisi perekond
elanikkond
riik (Polis)
(Riik on suur perekond) Riik on uus arengu (kvaliteedi) tase, milles avaldub inimeste olemus. Riigiks on võrdsete suhetega inimeste ühtne kogu. Polis`is leidis see printsiip reaalse väljenduse. Kreeka Polis oli orjandusliku riigi asutus (ori oli rääkiv tööriist). Kõik , kes jäid väljapoole Polisi olid barbarid (mitte inimesed).
Naised, noored (väheväärtuslikud inimesed)
Inimene poliitiline olend
Inimeste suhete tõttu ei saa kõik end poliitikaga tegeledes arendada. Kodanike jagunemine 2 grupiks:
Kodanik absoluutses mõistes valitseja
kodanik lihtkodanik võtab osa juhtimisest ja allub juhtimisele
Ühiskonna jagamine : 1) riigiorganite kogum
2)riik, kui mingi ühiskonna organisatsiooni vorm
Kodaniku ühiskond.
Tasemed - keskorganid
-allorganid
Aristoteles eraldab täpselt loomuliku õiguse ja inimeste loodud õiguse. See, mida praegu nimetatakse positiivseks õiguseks.
Õigusel on kaks põhilist funktsiooni:
1)õigus on õigluse kriteerium
2)õigus on reguleeriv norm
Õiglus : 1)jagav
2)taastav, korrigeeriv
Oluline on leida keskmist äärmuste vahel. Võrdne, see on miski keskmine külla ja puuduse vahel. Inimesed ei ole võrdsed (füüsiliselt , vaimselt, jne.) ja seepärast võrdsuse kehtestamiseks võetakse ülejääk ja antakse puudustkannatavale.
On õige ja väär riigivorm.
Monarhia = suhe isa ja poegade vahel
Türannia = ülemuse ja alluva suhe
Aristokraatia = mehe ja naise suhe, kus üks valitseb ühes sfääris teine teises.
Timukraatia = vend venna suhe
Demokraatia = ilma perekonnapeata perekond, või nõrga peaga
Aristoteles arvas, et sega riigivorm on parim riigi organiseerimise vorm. Kasutades keskmise teooriat. Ülejäänud poliitilised vormid on äärmuslikud. Need tuleb liita (monarhia + aristokraatia) hästi sobivaks riigiks. Selles riigis on kõige stabiilsemaks kihiks elanike keskkiht, need, kes ei ole kõige rikkamad ega vaesemad.
Kuid on ka probleeme: Ülestõusud, riigipöörded?!
Ülestõus lahvatab siis, kui on rikutud keskmiste huvisid (nende, kes seda ühiskonda harmoniseerisid). Kui riik on loodud õieti ja ikkagi tekib mäss, siis kajastavad õiguslikud suhted ebaadekvaatselt tegelikku olukorda.
Ühiskond on halvasti organiseeritud.
Inimesed ei mõista oma rolli.
Olukorda saab inimeste kasvatusega muuta.
Vana Rooma poliitilised vaated.
Cicero õpetus.
Cicero (hüüdnimeks hernes)
Tema tööks Riigist ja seadustest
Riigi tekkimine.
Cicero arvas, et riik tekkis loomuliku arengu teel (perekond - suguvõsa suhete arengust.). Ta teooriast võib leida mineviku mõjusid. Tänapäeva inimesed peavad rangelt järgima esivanemate õpetust ja esivanemad omakorda järgisid rahu ajal traditsioone ja sõja ajal pidasid silmas suuremat kasu (mingit kasu). Meie peame järgima traditsioone. See järsk terav vahe on tingitud sellest, et Cicero elas kriisi perioodil, mil Rooma Polisi kriis liitus Rooma Vabariigi kriisiga. Siis oli absolutism moes . Kõik või mitte midagi! See muutus teoreetikute töödes paistis kui isamaa kriis. Cicero püüdis säilitada Rooma Polisi ja ka Rooma Vabariiki. Kuid Cicero ideaal oli senati vabariik. Kriis oli institutsionaalne. Ta oli Aristotelese järgija.
Kodanik, kui tõeline isik.
Ideaalse kodaniku kuju: a)tunneb tõde
b)õiglane, heategija
c)heatahtlik, mõõdukas
d)ei tee kellelegi kahju, kui see on ebaõiglane
e)kasutab ühiskondlikku kui ühiskondlikku, eraomandit kui eraomandit.
On kolm institutsiooni:
perekond
sõbrad
ühiskond (riik)
Suurim heategu on panna kõik jõud riigitööle.
Cicero eeldas, et rahu on loomulik ühiskonna olek. Sõda võib ainult rahu nimel pidada. Ta oli uhke, et sõdadega suureks saanud Rooma riik sai maailmariigiks. Ta teeneks loetakse riigi juriidilise mõiste andmise. Selles mõttes on termini areng huvitav res publica= (ese, asi + rahva) oli ühiskonna omand, kui ühine tegu, mitte varandus.
Cicero rõhutas, et rahvas ei ole igasugune rahva segu, aga inimesed, kes on omavahel seotud õiguse ja ühiste huvidega.
Riik on mingi õiguskord. Siit sai alguse õigusriigi teooria.
Riik luuakse inimese eraomandi kaitseks
Eksisteerivad õiged ja valed riigivormid, millest ühed on ühepoolsed (monarhia), teised segatud (monarh + aristokraatia + demokraatia)koosluses. Seda püüti teostada, et tõestada Vabariikliku Rooma suurust. Citcero õpetus keskteest oli omapäraselt väljendatud ja praktilistel eesmärkidel. Ta pöördus rahva poole väitega, et riik on kõigi kodanike ühine asi. Kõige väärikam ja kõige austavam asi, mida inimene võib teenida.
Citcero jagas Platon ja Aristotelese järgi õiguse : loomulikuks õiguseks, mille all ta mõtles igaühe oma ja teiste vaheliseks, ehk formaalseks õiguseks.
Loomulik, mitte teha kahju teistele ja mitte rikkuda võõrast vara.
Ta oli rooma juristide mõju all ja formuleeris rahvusvahelise õiguse normid.
Keskaja poliitiline õpetus ja taassünd.
1)Keskaja poliitiliste vaadete eripärad.
2)Renessansiajastu poliitiline mõtlemise üldiseloomustus.
3)Nikkolo Machiavelli poliitiline õpetus.
4)F. Gviggardini (1483 1540)
5)J. Bodin Õigusest ja riigist.(De la republique)
Sotsiaalne ebavõrdsus =
Sõltuvus = see on kokku poliitiline mõtlemine selleks, et saada ühiskonnateadlikuks.
Keskajal oli kolm perioodi:
1)Varafeodaalne 5 11 saj.
2)11saj. 15. Saj. Alguseni (Seisuslik esindus monarhia)
3)15 17 saj. (feodalismi kriis ja absoluutse monarhia formeerumine)
Seisuslik esindusmonarhia
Sel ajal riik ja kirik püüdsid saada domineerivat kohta ühiskonnas ja see määras poliitiliste parteide iseloomu. Iseloomulkumaks tegelaseks oli oma kontseptsiooniga Augustin (350 430.a.).Tema teooria järgi on ajalugu inimese patust vabanemise protsess, oma vanemate tehtud pattude eest karistatakse järglasi viletsa eluga.
Riik, kui üldse kõik on jumaliku päritoluga. Kui jumalikud jooned selles riigis ilmutavad end hierarhias. Siis suhted alluvusest välised tekivad inimeste kapriiside jõul ja selle järgi eksisteerib riik. Jumala riik põhineb armastusele inimene inimese vahel. Kuna inimeste vaheline armastus on patune, siis tal on vaja ka jumalat armastada. Jumala riik- on täielikult sihitud Jumalale ja see on tõeline armastus.
Augustin jagab kõik hüved kahte erinevasse ossa.
1)Tuntav hüve(materiaalne, mis on vajalik selleks, et saaks Jumalat armastada.
Hierarhia (hieros = püha ja arche valitsus võim) = (ametiredel)
Seadustele allumine (inimeste) on vajalik selleks, et end paremini saaks jumala seaduste järele elama sättida. Siit järeldus, et Jumalale (kirikule) teenides üheaegselt õõnestatakse riiki?
Teadvus tuleb religioossest teadvusest.
Tahe ja vastutus.
Tahte vabadus eksisteerib, kui on võimalus valida, mil juures valikuvabadus ise määratakse täiesti ratsionaalseks ja sõltub mitte moraalsest teadvusest vaid teadmistest. Tahtevabaduse probleemi ei eraldata kui tegevusvabadust materiaalses ilmas ja tegevusvabadust tahtevabadusest.
I Tees. Tahtevabadust peab mõistma täielikult eraldi loomulikust möödapääsmatusest. Vaba tahe algab väljaspool tegelikku maailma. Tahtevabadus määrab ja on inimese tõeline moraalne pale.
Vastutus saabub mitte mingi teo sooritamise järel vaid inimene kannab vastutust selliste tegude eest, millest ta sai innustust ja millest juhindus oma käitumisel. Tahtevabadust mõistetakse mitte mingit ratsionaalselt kehtestatut mis tuleb mõistusest ja on seotud välistest tingimustest.
Foma Akvinski (1226 1274)
Materiaalse osa määrab vorm. Kogu maailmas on Jumalikus hierarhiline. Ilmas on puhas hing (vaim) ja inglid. Ideoloogid, jumalateenrid ja üldse alluvussüsteem tagab ühiskonnas korra stabiilsuse.
Riigi põhiline eesmärk üldise heaolu saavutamine. (Aristotelese arvates on tähtsaim jumala teenimine.).
Poliitika on võitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel.
Foma annab õiguse vaimulikule valitsemisele.
Inimeste võim võib olla : õige
vale
1)võim saadakse legaalselt, kuid see on olemuselt ebaväärikas
2)võim on valitseja poolt usurpeeritud ja ebaausalt saadud.
3)võim on saadud legaalselt, ise ka väärikas mees aga ei oska seda kasutada. See kõik on küllaldaseks põhjuseks, et olla rahva poolt kukutatud. Foma ütleb, et kogu võim on jumala poolt antud aga samaaegselt ei ole ka. Oma sisult on võim jumaliku päritoluga.
Õigus neli varianti: 1)esitatud igaveste seadustena. Need on aja poolt ja kehtivad nii kaua, kui eksisteerib Jumal. Nad tegutsevad tegelike seaduste kaudu. Tegelikkudel seadustel põhinevad inimeste seadused, mille eesmärgiks inimeste vaheliste suhete ja käitumise reguleerimine. Inimeste sisemaailma reguleeritakse jumalike seadustega. Vaba seadus peitub jumalas. Igavene seadus on jumal. Loomulik seadus - peab tegema ja teenima hüve ja vältima kurja.
Eksisteerib kaks tüüpi õiglust.
On olemas võistlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel, et saavutada absoluutset võimu.
Marsslis Paduanski (1274 1343)
Taassünni aegadel.
Ta kordab Aristotelesi kontseptsiooni riigi loomulikust arengust. Ta väidab, et riik ei baseeru ühiskonna õigusel. Õigus määratakse riigi poolt.
Poliitilist suveräniteeti omab rahvas ja rahvas omab õigust teha seadusi.
Kodanik = on isik, kes osaleb riigi poliitilises elus.
M.P. pooldab riigi sega ehitust. Ta väidab, et parim riigivorm on monarhia ja rahvavalitsuse segu.
Taassünni epohh algas keskaja feodaalsete suhete tekkimisest ja kestis kuni varakapitalistlike suhete tekkimiseni.
1)Teoreetilisteks allikateks sellest ajajärgust olid Platon, Aristoteles, Polybiose, Cicero.
2)Paljud keskaegsed ideed ei olnud kõrvale heidetud, vaid olid sobivaks ümber tehtud. Keskajal oli universaalsus poliitiks (teadvuses). Poliitiline võim oli ühtne üleilmaline.
3)Taassünni ajajärku iseloomustatakse maailmavaatelt mitte kirikuvastasena vaid suunatud selle vastu. Itaalias aga Paavsti vastu. Itaalias algas epohh 13 16 , teistes maades hiljem. Prantsusmaal algas 15 saj. Keskpaiku, aga lõppes 16. Saj.(asi käis kähku). See oli põhjustatud linnade arengust jne. Linna kultuur määras tol ajal Itaalia näo ja oli seoses pärismaisuse kaotamisega. Rida linnu saavutavad iseseisvuse nii Rooma impeeriumist kui ka Paavstist. Tekivad linnad ,kommuunid. Need olid kahes vormis. Ühelt poolt oli kommuun kui ühiskondlik poliitiline organisatsioon, teisest küljest omas omavalitsust linnas, majanduses. 13 15 saj. Tekkisid iseseisvatest linnadest regionaalsed absolutistlikud riigid. Sinjoria, formaalselt linna omavalitsus säilus aga faktiliselt läks kogu võim üle rahva juhitud asutustelt senjoorile ja selle administratsioonile. Kaubanduse areng viis selleni, et inimene, kes varem oli oma korporatsiooniliste sidemetega kaitstud sattus järsku üksi turu stiihia kätte. Taassünni epohhi filosoofia aluseks oli vaba inimene. Inimene oma tegevuses võib läheneda jumalikkusele, toetudes ainult oma mõistusele. Koostegevuses olev inimene aga on poliitiline tegelane, ta on riigis ja riigile tegutsev. Tekkis humanismi mõiste. Keskaegse inimene, kui koguduse liige, kui kodanik (riigialam). Periood läbis kommunaalühiskonna absolutismini. Põhiprobleemiks inimsuhted. Vabariiklikud ja demokraatlikud traditsioonid ja objektiivselt möödapääsmatu võim. On tendentsmonarhismi tekkimisele ja üldse oli siis kahe valitsusvormi vahel kõikumine (vahetumine).
Taasleitakse antiikkultuur, vana kreeka ja rooma. Vana Rooma ajalugu on eriti meeliköitev. Rooma Vabariik ja Monarhistlik Rooma. Need aitasid probleemides orienteeruda. Otsiti nii ühe kui teise eeliseid ja nõrku külgi, et leida endale parim.
Teoreetikud, uurides epohhi , pöörasid kogu tähelepanu reaalsete poliitiliste protsesside uurimisele. Kuid neid huvitavatele küsimustele (milline peaks olema parim ühiskonna korralduse viis) rahuldavat vastust ei leia. Ei suudeta valida -otsustada reaalse ja ideaalse sihi vahel.
Põhiprobleem oli : türannia ja vabaduse suhe, ning riigi vormi küsimus.
Inimene kui kodanik.
Nikkolo Machiavelli (1464 1527)
Vürst, Florentsia ajalugu, Sõjakunstist autor on tänapäeva poliitika teoreetik, kelle ideedest alustatakse politoloogia õppimist.
Tema arvates ei olnud alguses riiki ja et see tekkis alles siis, kui inimesed pidid koostööks kokku leppima, et võidelda vaenlastega. Pealikuks sai kõige tugevam, hiljem monarhiks. Kuid kogemus näitas, et on vaja piirata pealiku võimu reeglitega aga ka kogukonna liikmete omavahelised suhted vajavad reguleerimist. Tekkis vajadus arukama juhi järgi, et otsused oleksid õiglasemad (õigemad). Tehti uuendusi, mis lähtusid mitte abstraktsest õiglusest, vaid sellest, et reaalne inimestevaheline suhtlemine tekitas vajaduse moraali seaduste järele, mis reguleeriks suhteid. Siit põhiline meetod suhete uurimiseks ei ole prioorne vaid aprioorne. (See meetod on reaalsete suhete uurimine). Edu saavutavad mitte moraalsed vaid kavalad, salakavalad, tugevad isikud. Selle põhjal ta soovitab valitsejale, et juhul kui ebaõige meetod toob riigile kasulikke tulemusi, siis neid tuleb kasutada. Ta käsitles möödapääsmatust ja vajalikku eluks. Elus tegutseb Fortuuna kui möödapääsmatus, mis määrab inimeste käitumist. Kuid see Fortuuna vaid aitab tegutsemisel pooles ulatuses, teine pool sõltub enda pingutusest ja tahtest. Siit järeldus: kogu aeg on vaja tegutseda oma sihi suunas. Fortuuna on sõjas ikka tugevama poolel.
Ta suhtus poliitikasse, kui empiirilisse antusse, mida peab ka empiiriliselt uurima. Riigi aluseks pole isik, vaid varanduslik ebavõrdsus. Sellest tulenevad isikute huvid, mis viivad võitlusse. Võitlus on ainus, mis võib likvideerida ühiskondliku seisaku ja olla progressi edasi viia. Ta vaatles õigust patriitside ja plebeide vahel. Temale oli selles vaimustav see, et kui tungis kallale välisvaenlane, siis läksid kõik kui üks mees vastasele kallale.
Ideaalsel isikul on võitleja iseloom.
Usk toetab kuuletujat tüüpi. Kui mingid usudogmad võivad olla riigile kasulikud, siis riik peab neid kohemaid enda huvides kasutama. (Usumeeste käsud ja moraal ei saa olla riigile heaks juhiks, sest see viib võitlusest eemale).
N.M. teeb otsustava sammu riigi arendusse Stato. Mida ei eraldata riigist, kui spetsiaalset ühiskonna organisatsiooni ja endist ühiskonda. Temale on Stato kui üldime mõiste, sõltumata vormist. Riik kui valitsejate ja valitsetavate suhe ning nende õiguslik teovõimelisus.
Samal ajal ta eraldas Stato, maa ja kodanikud. Stato kui poliitiline ühiskonna organisatsioon.
N.M. on esimesi, kes toob välja võimu kui uurimisobjekti. Poliitiline võim, on N.M. poolt vaadates, võim-jõud väljendub valitsevate isikute kaudu, sundides juhitavaid alluma juhtimisele.
Võim on riigi organisatsiooni aluseks.
Õiguse aluseks on jõud
Jõud on õiguse aluseks
Riigi vorm on määratud ta keha ja s i s u g a . T a e r a l d a s : r i i g i j u h t i m i s v o r m i j a p o l i i t i l i s e r e ~i i m i .
J u h t i m i s v o r m s õ l t u b p r i n t s i i p i d e s t , m i l l e l e t o e t u b r i i g i v õ i m . O n k a k s v o r m i : a b s o l u t i s m j a v a b a r i i k .
R i i g i e h i t u s e v o r m : l i h t n e j a k e e r u k a s . ( F ö d e r a t i i v s e e h i t u s e g a , u n i t a a r s e e h i t u s e g a ) .
P o l i i t i l i n e r e ~i i m : p o l i i t i l i s t e s t r u k t u u r i d e f u n k t s i o n e e r i m i n e j a k v a l i t e e t s õ l t u b s e l l e s t , m i l l i s e i d s i h t e a n t u d v õ i m u o r g a n i s a t s i o o n j ä r g i b .
- k u i e e s m ä r g i d o n i s i k l i k u d o n t ü r a n n i a
- k u i e e s m ä r g i d o n k a s u l i k u d r a h v a l e , s i i s s e e o n õ i g e v õ i m u o r g a n i s a t s i o o n .
Milline on suhe demokraatliku juhtimise ja isikulise juhtimise vahel? Kus algab üks ja lõpeb teine?
N.M. Demokraatliku meetodi kõrval vaatles kolme ainuvalitsuse vormi:
türann
monarh
diktaator
Türanni tekitab möödapääsmatult kehvalt organiseeritud ühiskond. Ta on seal korralageduste reguleerija, likvideerija rollis. Tavaliselt tuli võimule mustade jõudude abil (amoraalselt, vägivallaga jne.) Ajalooliselt vajalik ja õige.
Monarh kui juhi tüüp, kes on enamvähem õiglane juht, kes kasutab oma alamate aukartust ja austust ning püüab õigustada alamate lootusi. Ta on peaaegu jumalik isik, kes garanteerib riigis heaolu. Rahas valib Tema, tänu tolle headele omadustele (vapper, tark, julge jne.)
Diktaator monarhi sarnane, kuid karmim, otsustavamalt ajab enda ja lähikondlaste poliitikat. Ta sarnaneb türanniga.
Oma raamatus Vürst kirjutab türannist korraldajast, et elu peab sättima seaduste täitmise järgi. Juhi ülesanne seisneb seaduste kaasajastamises. (Arvati, et seadused võivad inimkonda päästa).
Kes on juhi liitlane? Rahvas? või Aristokraat? Machiavelli arvas lõpuks ikkagi, et juht peab rahvast teenima.
1)Rahvale on võõras puhtusearmastus, mis on aristokraatia põhiomadus.
2)Rahvas tahab ainult kaitset ja ei soovi kedagi rünnata.
3)Rahvas ei ole ise suureks loominguks võimeline, aga ta on sündinud selleks, et kindlalt saavutatut kaitsta (olemasolevat ühiskonda).
4)Machiavelli arvas:
-eeldas, et rahvas, omades kainet mõistust väga hästi orienteerub selles,
mis on talle vajalik ja praktiliselt omades otsingutes sisuliselt ei eksi.
et rahvale peavad kuuluma järgmised funktsioonid:
*vajalike ametiisikute valimise õigus
*kontrollida vastutavate ametiisikute tööd
*õigus mõista kohut (kuni elu ja surma küsimusteni)
Ta tahtis anda rahvale ülemvõimu, mis kajastus ta soovitustes oma kodulinnale Firenzele.
Itaalia tingimustes, ta arvas, et ei saa ükski riigi vorm esineda puhtas olekus. Ta oli segavalitsusvormi pooldaja.
Machiavelli, kui demokraat:
Valitseja
Senjooria
Suur Nõukogu
Ta kuulus loosung: Eesmärk õigustab vahendid.
Itaalia oli sel ajal paljudest riikidest koosnev ja see tekitas arengus probleeme. Makiavelli oli ühtse tsentraliseeritud riigi pooldaja, mille ülesandeks oleks rahu, stabiilsuse ja kaitse garanteerimine. Ta moraalist otsiti vahendit inimkonna päästmiseks. Moraalsed nõudmised täituvad tulevikus ja neid ei tule võtta absoluutsetena. Riiki luues peab neid antud võimaluste piires arvestama, piiramata end abstraktsete mõistetega. Kuid sel ajal vähenes ühiskonna elus
moraali roll. Inimesed peavad täitma seadusi , kui inimesed täidavad seadusi, tuleb moraalne riik. Siit :Mitte riik ei ole moraali tagaja, vaid inimesed, kes neid seadusi täidavad, tagavad riigis korra ja moraali.
Machiavelli ei õilistanud vahendeid eesmärgi saavutamiseks. Ta tõstis esile patriotismi, kui põhilise arengut edasi viiva vahendi. Isamaalisus, isamaalisus, isamaalisus kui tehti selle nimel, siis tehti õieti. (Isamaa all mõtles N.M. Itaaliat, kui tervikut).
Egoism ei olegi nii paha, kui seda kasutada kodumaa huvides!
Fr. Gvigardini (1483 1540)
(Vastandati tihti Machiavelliga)
Raamatud: Florentsia ajalugu
Dialoog Florentsia juhtimisest
1)Iga tegevuse aluseks on huvi
2)Huvid on tingitud ühiskonna klassidest
3)Vaesed võitlevad kogu aeg rikastega
4)Huvi tõukab mitte ainult võitlusele, vaid ka vargusele, oma veendumuste muutmisele jne.
F.G. väljendab rahakapitali huve. Ta õpetus on igati seotud kaubandusega tegeleva kodanluse huvidega.
Ta pooldas segavalitsusega riiki (valitsemisvormiga) . Monarh oli tema jaoks üksikvalitseja . Suur Nõukogu oli tema jaoks poliitilise elu formaalne element.
Firentses peab kõikide asjade üle valitsema Senat, mis kaitseb kaubandusliku kodanluse huve. F.G. tunnistas kui fakti võitlust riikide vahel. Võitlus on haigus. Haigus ei saa kutsuda esile ärritust, kuid see haigus tõi ühiskonna tervenemise. Kõik vilets, tume, metsik on kogunenud rahvasse ja seepärast kui me kindlustame rahva ülemuslikkuse, siis sellega anname pääsu ühiskonna tumedatele jõududele. Samal ajal kui parim osa, aristokraatia jääb kõrvale. G. arvas, et Itaalia võib vastu panna paljudele hädadele, sest ta on süsteem paljudest autonoomsetest riikidest. Unitaarne Itaalia, ühe võimu all, toob iseenesest kaasa huku, seepärast on vajalik konföderatsioon Itaalia riikidest aga mitte nende liitmine üheks riigiks. Selle eest sattus ta itaalia patriootide kõva kriitika alla kogu oma teooriatega. Kui oma aja laps, ei pidanud ta kõrgest moraalist lugu. Ta arvas, et iga valitseja peab olema pragmaatiline. Ta jõud seisneb selles, et täpselt määrata oma vastaste purustamise aeg ja koht. Ajalugu ei andesta venitamist, kui on võimalus tegutsemiseks. Parim olukord luuakse sellele isikule, keda peetakse korralikuks kodanikuks, sellisel juhul luuakse talle parimad tingimused oma plaanide elluviimiseks. G. vastas elu püstitatud küsimusele omamoodi ja ta ei valetanud, kui ütles, et soovib : Head Vabariiki, vabastatud Itaaliat ja maailma , mis on vaba pappide türanniast.
Jean Bodin (1530 1596)
Tema arvas, et riik sündis perekonna arengu ja funktsioneerimise tulemusel. Perekond on riigi algosa ja ta määratleb riigi sotsiaalmajanduse.
Riik perekondade ühistegevuse produkt. Z.B. tegi printsipiaalset vahet perekonna võimu iseloomu ja riigi võimu ahela vahel.
Bodeni riigis on võim avalik, mille aluseks on õigus.
Perekonnas on võim eraasi
Võim peab kindlustama kaitse ja tagama harmoonilise arengu kogu sotsiaalses organismis.
Võim on võime sundida täitma määratud korras. Inimeste suhete peamiseks korrastamise meetodiks on juhtimine, kui võimu funktsioneerimise moodus.
Z.B. Mitte rahvas ei määra võimu vaid võim määrab rahva. Kuna suhe võimu jagatakse kogu rahva ja valitsejate vahel. Perekonna pea on riigi kodanikuks, kui ta allub riigi võimule. Ta märkis, et avalikkuse printsiip, seoses ühiskonnaga, ei pea ära segama era printsiipidega. See puudutab peret, organisatsiooni, jne.
Z.B. on karm, kui asi puudutab eraomandit. Ta tõestas teoreetiliselt absolutismi vajadust Prantsusmaal. Kui juttu on eraomandist (perekonna), siis Kuningas ja ta õukond ei ole omanikud, vaid nad saavad omandist tulu kasutada.
Z.B. suveräniteedi probleem.? Põhiline on võimu seadusandlik funktsioon. Seadusandlikkuses peitub suveräniteedi alus. On kolme tüüpi suveräniteeti: monarhia, aristokraatia ja demokraatia. Kaks viimast ei ole iseenesest suveräänsed. Suverään on vaid monarhia. Ta võib anda välja seadusi. Ta võim on igavene, absoluutne, kontrollimatu. Ta ei allu positiivsetele seadustele. Kuid suveräniteeti piiravad kolm asja:
1)ilmalikud ja jumalikud seadused (positiivsed seadused ei piira)
2)omandi piirid määravad võimu piirid
3)monarhi enda lubadused
Z.B. ta elas feodaal korra üleminekuperioodil vara kapitalismiks.
Vene üldine poliitiline mõte 10 18. Saj.
Kirjandus: (Vene kommunismi allikad ja mõte) M 90 Nauka.
Vene riikluses on neli perioodi.
I periood 10 12. saj. Sel ajal oli Kiievi Venemaa (Kievskaja Rus)
II periood 12 14.saj. killustatuse aeg. (Mongoli Tatari ike)
III periood 15 17.saj Moskva kujunemine keskuseks.(Moskva kuningriik)
IV periood 17 veebruar 1917.a. Vene impeeriumi aeg.
Alguses oli lepinguline võimu alus (ajalooline). Vürstiriikide (kuningriikide) suhted on reguleeritud lepingute tasemel. Näiteks Aleksander Nevski liit Novgorodi vürstiriigiga Rootslaste vastu sõdimiseks. Sellest asjast on ka kirjutatud. Tõstatatud on sõltumatuse idee. Põhiline on sõltumatus välistest vastastest, mõjudest. Selleks oli vaja liita väikevürstiriigid. Eestvedajaks oli Jaroslav Tark.(Jaroslav Mudrõi). Oli vaja kindlaks määrata reeglid suhtlemiseks: poliitilis-õiguslikud eeskirjad.
16 17 saj. Oli Vene riik üks suuremaid (See oli liitnud endaga Kiievi ja osa Siberist.) Riik oli paljurahvusline, mille keskuseks oli Moskva teadliku valikuga määratud. Loodi Moskva - III Rooma doktriin . Igal võimalusel võrreldi riiki Rooma riigiga, mille olid eeskujuks võtnud. Võim vajas ideoloogiat või legendi oma käitumise selgituseks.
Poliitiline legend Bütsants andis riigile valitseja atribuutika. Nimetus Tsaar tuli nimest Caesar. Rooma keisrite, hiljem alamkeisrite, augustuse abiliste tiitel (Augustus, keiser 8.saj ema.) lõikuskuu (8.- kuu oli varem 6. kuu kuni 154.a. ema.). (1544 1721 riigivalitseja tiitel venemaal kuni 1917.a. mitteametlikult. Samuti Bulgaarias ja Serbias.) Sellest ajast on jutt Jurikute dünastiast (Augustuse järeltulijast). Atripuutideks: Monomahi (Konstantini) müts, kuldkett ja kera, mis sümboliseerisid võimu elemente. Hiljem vahetati müts Euroopas moes oleva krooni vastu. Leedu riik oli 14. saj. võimas ja vahetevahel pidas Venemaa vastu sõdu. Nendes maades valitsesid erinevad usud (katoliiklik, õigeusk). Venemaalt tulnud kirjalikud allikad tõlgiti ladina keelest teistesse Euroopa keeltesse. Kuni 16.saj. oli kirjastustegevus kirikumeeste pärusmaa. See oli vürstiriigi kontor, tegeles ideoloogilise tööga, oli nõuandjaks ning rahva õpetajaks. Ta allus Riigile, kuid peale 16.saj. tekkis ka sõltumatu kirjastus ja kirjandus.
Ivan Julm (Ivan Groznõi) kuulutas end isevalitsejaks. Tema ajal valdas Valgustatud absolutismi kontseptsioon. Õukond (aadlikud) sõltusid paljuski tsaarist. Kuid 15.saj. läks raskeks Segased ajad koos igasuguste sõdadega Poola, Leedu, Jaapani, Krimmi tatarlastega jne. lisaks paleepöörded. Sellest on juttu Puskini raamatus. Venemaal püüti õukonnast mingit Euroopa riikidele sarnanevat valitsust luua, mis ei olnud eriti edukas. Euroopas tekkis juba kodanlus kes püüdis võimupirukale ligi pääseda, et oma äri edendada, kuid feodaalid hoidsid neid pärandatavaid ametikohti kinni.
Mihhail Romanov valiti võimu teostama Üleriigilise kogu (Zemski sbor) poolt. Üleriigiline kogu oli nõuandvaks organiks, mis hiljem lagunes ja duumat sellest ei saanudki. Selle eksisteerimise ajal tegi, tsaari kabinetina funktsioneerides, põhiliselt sõjaliste kampaaniate läbiviimise programme. Sel ajal kutsutigi Moskva Kremlit ehitama Itaalia meistrid. Oli idee luua ideaalne linn oma kremliga (tugevate müüridega süda kindlus vene linnades), milles siseviimistluse tegid tolle aja kuulsad meistrid.
Riigi ülesehituse ja poliitilise võimu probleemid 16 18.saj. Venemaal.
1)Vene isevalitsuse areng (sünd, kindlustumine ja genees).
2)Poliitiline idee Vene riigiehituses.
1)Algselt oli Kiievi Venemaa (Kievskaja Rus), mis oli juba 16. Saj. suhteliselt tsentraliseeritud, kuid nüüd püüdis see tsentraliseerida elu linnade ümber ja nendest kaugemalgi. Sel ajal oli võimul Ivan Julm. Need reformid kajastuvad kohturaamatutes (seaduseraamatutes). Riigi ja selle alamate vahelised suhted (kohtu vahendusel). (Sada peatükki kodukorrast)(Sto glav i domoslovie). Nagu varem mainitud, algas trükisõna levik. Asja, (vaimse) kultuuri unifitseerimise võttis käsile tema Kõrgus isiklikult (Ivan IV). Järjest jäigemaks muudeti isevalitsuse institutsioon, mis oli ka ideoloogiline institutsioon, mis kasutas rahva allutamiseks kirikut. Oli karm, keskusele orienteeritud (keskusest juhitud) elu (Ivan oli siis 24.a.valitseja). Sealt tuligi absolutism. Hiljem see sai negatiivse tähenduse, sest see oli progressi pidurdavaks teguriks saanud. See oli konservatiivne ja stabiliseeriv. See oli hea riigi kaitsevõimele, kuid muid eluvaldkondi ahistav (seiskav). Vähestest positiivsest võib märkida, et koguti kapitali, väga aeglaselt, kapitalismi alustuge. (Sellist riiki on raske võita, aga võimu hoida on selles kerge. --Machiavelli).Negatiivselt mõjus see uute ideede avaldamisele (avaldumistele), sest vähegi riskantne idee põrmustati, kuna ei vastanud kehtivatele standarditele. Riik oli raudsete piiridega, kuid seest mäda. Põhiline dogma Moskva on III Rooma. Selline idee meeldib tänini Venemaal ja paljudele teistelegi maailmas, muidugi oma nimisõnaga.
Tsaari võimu parim aeg saabus 19.saj. keskel, millele järgnes kriis, mida Tsaar Aleksander I mõistis omamoodi ja Temale anti (ta võttis) suur võim, mis koondatud ja oli jagamatu jne. Oli Ivan Julma ja Andrei Kurbski (vürst, kuid sai I ks. vene dissidendiks) vahel kirjavahetus, milles viimane kritiseeris monarhi ülevõimu. Vürst Kurbski oli seaduslikkuse tavalise aristokraatia võimu pooldaja. Ta soovis, et tsaar kooskõlastaks oma tegevust kirikliku ja (Vaimulik Kogu, Üleriigiline Kogu) ilmaliku koguga. Oleks tekkinud seisuslik esindusmonarhia. Tsaar aga viitas ajaloo kogemusele, et on kasulik riiki tsentraliseerida, et vähendada feodaalide vahelisi sisetülisid ja muud vaenu, mis lõppkokkuvõtteks ikkagi rahva kulul toimetatakse!. Sellega vaidlus lõpetati.
Esimene keset võrdseid (kuningas on valitav Kurbski ideaal). Tsaaril oli raamatukogu paljudest käsikirjadest, mis jäid järgi Ivan Julmast. Vürst Kurbski aga võttis ise osa paljudest sõjakäikudest ning temast jäi järgi raamat: Suur Moskva Valitseja(Ivan IV) (Velikii knjaz Moskovskii), keda autor pidas tsaariks, mitte kuningaks. Rahva teadvusse, kultuuri jäi Ivan Julm, vaatamata julmusele, väljapaistvaks ja temale andestati patud. Kurbski aga oli reetur, sest ta ei olnud patrioot!?.(Korra looja vastane, ju!). Ivan Julma toimetaja (nõunik) oli Silvester.
Sada peatükki kodukorrast oli samuti usuelu korraldaja. Seda laia eluvaldkonda reglementeerivat traditsiooni järgis ka Peeter Suur. Ta andis lisaks uusi ukaase. Uuenduseks viina joomise vastased (reguleerivad) ukaasid. Ka perekondlik elu oli ülevalt poolt reglementeeritud. Võimu austuse printsiipi järgides jne. (Domostroi perekonna, ühiskonna kogukonna feodaalse eluviisi koodeks.)
Maksim Krek - mõtleja, filosoof, kes tuli Venemaale ja elas seal 30 aastat. Ta oli Sokratese mõtte austaja. Teda huvitasid vaimse täiustamise probleemid.
Eristas kolm pattu : - armastuse maiustamine
-(svebra ljubie)?
-(svava ljubie)?
Ta austas Platoni mõtteid:- valitseja peab olema haritud. Juhtimiskunsti on vaja õppida. Vähemalt väejuhtimist, sest oli palju sõdimisi.(Leedu, Poola ja mujal ka)
kodaniku väärikuse austamine, kõik kihid on võrdsed tsaari ees (alamad)
riik vajab alalist sõjaväge, mis on ustav monarhile.
Poliitiline hinnang 17. sajandi Venemaale
Mässuline sajand ,Segane aeg, . Poola, Rootsi interventsioon. Moskva on vallutatud.
Miinused 1606 1607 a. Talurahvasõda
1667 1677 a. Stepan Razini talurahvasõda.
Kõik see tekitas pidevalt valitsemises probleeme ja võimu vahetusi. Kirik lõhenes. Karmistus sunnismaisus.
Plussid: tugevnes riik
Liideti Ukraina (300 a. oldi lahus)
Tekkisid manufaktuurid
Moskvast sai majanduse ja kultuuri keskus
Periood lõppes Peeter I võimule tulekuga.
Seda aega kirjeldavad oma mälestustes monarhid, kiriku isad, aadlikud jne. ise. Näiteks diakon Ivan Dimofei Poliitiline traktaat , mis kirjeldas Ivan Julma. Tegi ülevaaate selle valitsemisest ja selle keerukast isiksusest.
Boris Godunov oli poliitiline intrigant, kes oli alguses vaoshoitud, kuid võimule saades karm ja isegi julm.
Nendes oludes sai juhiks kas pärandusega või rahva valikul. Milline tsaar, selline riik. Tsaar peab riiki teenima! jne. (Nii arvas Ivan Dimofei). Idee Üleriigilisest Kogust, Ülevenemaalisest, mis pidi arutama üldriiklikke küsimusi (maa staatuse muutmine, ümberkorralduste ideede elluviimine jne.). See oli meelitav idee, milles puudus valitseja idealiseerimine ja oli sisse võetud valitseja moraalse vastutuse mõte.
*
Sergei Solova Lugemist ja jutustusi Venemaa ajaloost M 89.a. (Stenie I rasskazov po istoorii Rosii).
**
Venemaale kutsuti välismaalt harituid isikuid (Saksamaalt, Itaaliast, Prantsusmaalt) Aleksei Mihhailovitsi ajal. Moskva oli külgetõmbavaks tehtud.
Juri Grizannik (1617 1683 , horvaat) 17.saj. mõtleja. Õppinud Austrias. Filosoofia magister.
Oskas mitut Euroopa keelt. Sõitis Moskva. Propageeris ideed Slaavlaste ühtsusest. Vene suurest tulevikust ja üldse rahvavalgustusliku töö vajadusest, et rahvast arendada. Töödest: Traktaat Poliitika, milles on osa Bessedõ upravleenia (Vestlused juhtimisest). Ta rõhutab eriti poliitilise tarkuse tähtsust. Toob esile Euroopa saavutusi ja püüab neid Venemaal rakendada. Tema programm : Prosvesionnovo absolutisma (Valgustatud absolutism) kõige olemasoleva olu arvestamisel uue tuleviku loomiseks.
Välispoliitika: Sõda, mis see on? , Uus poliitiline mõtlemine . Ka kõige edukam sõda on kehvem kui kehv rahu . Parem poliitiline tarkus, kui suur armee. Jne. J. Grizannik arendas doktriini Panslavismist. See on vene rahva eriline roll maailma arengus. Slaavluses on põhiline roll venemaal. Tänu reformidele vabaneb vene rahvas ülekohtust ja venemaa õitseb. Vene ühendab slaavi rahvaid. Suurem osa slaavi alasid oli siis vallutatud (Bulgaaria oli türgi võimu all). Poola aga Leedu ja Saksa võimu all. Slaavlased ise pidid olema õigeuskliku usutunnistusega. Selleks, et slaavlased saaksid oma usku vallata, tuleb nad vabastada võõra usu valdusest, siis nad saavad õigeteks slaavlasteks. Need ideed on ka tänapäeval olulised.
Loomuliku õiguse ja ühiskonna kokkuleppe teooria.
1)Uue aja poliitiline õpetus 17. Saj. keskpaigast kuni I Maailmasõjani.
2)Antifeodaalne liikumine.
Põhiprobleem: ISIK RIIK
Indiviidi vabadus, mis feodaalse korra ajal oli aheldatud.
Loominguvabadus. Sunnismaisusest vabastamine (õiguslik). Tundevabadus. Kõige garantiiks loeti riiki, aga mitte jumalat ja usku (Foma Akvintski). Riigi vorm peab olema ratsionaalsem. Suveräniteet : Valitsemine isiku üle, piiratud administreerimine riigis.
Riigi kohustused ja ülesanded isiku ees. Riik on inimesele, mitte inimene riigile. Lääne Euroopas tekkis Õigusriigi kontseptsioon. Kandi ideesid puuti viia ellu. Püüti määratleda ja riigi poolt garanteerida isiku puutumatust.
ÕIGUS inimühiskonna vundament
ÕIGUS- kõrgeim printsiip riigivõimu tegevuses
Inimese vabastamine mittemateriaalsest sõltuvusest, tõid välja idee INIMESEST
Kodanlik ühiskond, kui autonoomsete ja sõltumatute isiksuste kogum, see ongi normaalne inimkonna seisund.
Riik on ühiskond, mis on inimesest noorem ja selle loomingu produkt ning tahtlik tegu. Siit riigi tekkimise teooria.
19 20.saj. oli populaarne teema : Inimene ja Riik. Uus poliitiline mõtlemine jne. olid erinevad arvamused, mis ei olnud ühtsed. Tekkisid avalikud poliitilise elu vaate väljendajad:
Konservatiivid,
Liberaalid,
Demokraadid.
Kõik need tegutsesid ja levitasid oma vaateid.
Hollandlane Hugo Grotius (1583 1645)
Oma traktaadis tõi välja rahvusvahelise õiguse printsiibid: Õigus sõjast ja rahust.
Ta lõi kodanikuühiskonnale Loomuliku õiguse mõiste, printsiibi. See ei sõltu jumalast ja seda ei saa muuta.
Printsiipideks olid: 1)Hoiduda kallaletungist võõrale varale.
2)Jälgida ja täita lepinguid.
3)Kuriteo eest karistatakse.
Thomas Hobbes (1588 1679) publitsist.
Käsitles riigi probleeme. Siis kestis 30.a. sõda (Sõda kuninga ja parlamendi pooldajate vahel).
Ta on üks inglise poliitilise süsteemi loojaid. Kuna populaarne oli tegeleda mehhaanikaga, siis ka riiki vaadeldi kui looduslikku keha, mis võrreldes looduslikuga on kunstlikult loodud. Riik ei tekkinud koos maailmaga. Selles on elu loomulik siis, kui selles täidetaks loodusest võetud seadusi. Kuid inimesed on sündinud egoistid jne. Igal on oma huvide järgne õigus ja käib kõigi võitlus kõigi vastu.
Egoism võitleb enesesäilitus instinktiga.
Ta lahutab õiguse ja seaduse. Loomulik õigus kontra loomulik seadus. (See on mõistuse poolt leitud üldine reegel, mille järgi on keelatud tegeleda sellega, mis on kahjulik ta elule).
Loomulikud seadused:
1)Inimesed on omavahel võrdsed füüsiliselt ja vaimselt (vahed nendes ei anna eeliseid).
2)Inimene peab loobuma õigusest asjadele sel määral, mil see on hädavajalik ilma ja enesekaitse huvides. (Rahulduma sellise vabadusega, mida ta lubaks teistele).
Julgeoleku kaalutlustest oligi vaja riiki. Ühiskonna huvides oligi inimestel vaja lahti öelda osast oma õigustest ja anda nende lahendamine koosoleku lahendada, mis sai hiljem ülemvõimu nime.
Hobbes pani aluse ühiskondliku lepingu teooriale. Suverään on üldise tahte väljendaja. Hobbes oli absoluutse monarhia pooldaja (võim on ühel isikul).
Grotiusel ja Hobbesil oli üks riigi tekkimiseteooria aga erinevused õigustes. Grotius tunnistab, et valitsejat võib kukutada, kui ta on vaenulik rahvale.(Revolutsiooni õigus on erandlik nähtus). See meeldis siis kodanlusele. Hobbes aga arvas, et võimu kandjal on piiratud õigused ja need on riigi õigused. Maal on ainuke õige seadus riigi seadus.
Idee üldisest heaolust, meelitav perspektiiv, kus riik peab tagama alamatele õnneliku elu:
1)kaitse välisvaenlaste eest
2)kodurahu riigis
3)tõsta rahva heaolu ja rikkust
4)Igale kodanikule võimaldada vabadusi, kahjustamata teiste õigusi.
Hobbes ja Grotius olid eraomandi pooldajad (riigi poolt kaitstud). Oli geograafiliste avastuste ajajärk ja käis võitlus ülemvõimu pärast merel. (Portugal, Hispaania, Inglismaa, jne.)
Oli vaja rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seda luuaksegi riikide omavahelise kokkuleppe teel.
Sõjad jaotati õiglasteks ja ebaõiglasteks.(Sõltuvalt eesmärgist). Viimased on isiklikest eesmärkidest maa hankimine jne. Sõjas peab sõdima ettevaatlikult, et ei kahjustataks elanikke ja nende vara. Jne.
Sõjast hoidumiseks on vaja:
1) Pidada läbirääkimisi
2)Vahekohus
3)Liisk
Püüda vältida ebaõiglasi sõdu. Grotius Kehv rahu on parem heast sõjast.
John Locke , inglane (1632 1704)
Liberalismi teooria looja, mis ka praegu rakendust leiab. Loomulik õigus dikteeritakse mõistuse poolt. Inimeste riiki ühinemise eesmärgiks oli omandi kaitse.
Ühiskondlik leping viib riigi tekkimisele, mis on kodanike ja poliitikute ühiskond. Selle eesmärk üldine heaolu.
Vabadus ja võrdsus poliitilises ühiskonnas riigis?
Vabadus säilub ja kaitstakse riigi poolt, kuid alati ei ole seda võimalik täita (kindlustada)
Vabadus on garantii teiste ülekohtu eest
Ta tegeles inimõiguste küsimustega.: Riigi õiguste piiramine, ülestõusu lubatavus türanni vastu, kes piirab vabadusi.
Locke oli ka prantsuse teoreetikute mõjutaja.
Tõi mõiste providentsialism idee võimu ja riigi jumalikust päritolust.
Ka Saksamaal pöörati absolutismi võimu ajal rohkem tähelepanu õiguslikkuse küsimustele. Elektikud kasutasid uusi mõtteid vanade vaadete kaitseks. Tsaar on jumala asemik maal.
Venemaal levitati teooriaid, mis õigustasid monarhiat.
Metropoliit Teofan Propokovits
Rahvad, kes ei tea seadusi, kasutavad loomulikke seadusi, mis on inimese loomuses olemas.
Looduses on monarhia olemas. (Parim dünastialine monarhia, mis on päritav, sest teised viisid toovad segadusi, nagu juhi valimine ja demokraatia).
Ta toetas Peeter I reforme. Ta oli oligarhia vastane (kr. väheste valitsus). Toetas üldise heaolu ideed ja sihti riigi tähtsaima eesmärgina.
Teooria politseiriigist. (Peeter Suure ideest)
Riigi ülesandeks on pidev hoolitsus alluvate eest, nende elu korrastamine, reglementeerimine igas vallas (kõike peab riik juhtima monarhi juhatusel).
Anti välja palju Ukaase (Peetri ajal). Tema alamad pidid neid eeskirju täitma. See paistis tollal väga kena ja sellest tehti isegi luuletusi. Arvati, et selline riik on uue, veel parema riigikorra loomise eelduseks.! Aga kasvas hoopis bürokraatia.
Teistes riikides ei olnud see üldise heaolu printsiip esikohal. Inglise hollandi teoreetikud pidasid VABADUST esmatähtsaks. Vene ja Saksa teooriad toetasid sunnismaisust (kontrolli ja korda).
Inimese asend ühiskonnas?
Venemaal ei olnud see veel probleemide hulka jõudnud ja seega aktuaalne.
Lugemiseks sellest teemast: Prantsuse poliitiline õpetused absolutismi kriisi ja kodanliku revolutsiooni perioodil XVIII saj. Voltär, Montesquieu, Russo, Helvetius, Diderot, Holbach
Utoopilise sotsialismi esindajad: Mele, Morelli, Mabli
Riigiõiguse teooria esindajad on XVIII saj. Kant, Fihte, Hegel
Uue aja poliitilise teooria ajalugu.
Teooriat Riigi ja isiksuse suhetest vaadati uuesti üle. Isik asetati riigist kõrgemale.
John Locke (1632 1704) Üldinimlik liberalism. Teine suund oli dvorjantsko absolutitseskaja linia
1)Prantsuse valgustusaja poliitilised õpetused.
2) Poliitiline mõte Saksamaal.
See oli antifeodaalne ideoloogia. kiriku, absolutismi, seisuste vastane hoiak.
Poliitiliseks nõudmiseks poliitiline vabadus.
Valgustusfilosoof, jurist, kirjanik, ajaloolane, parun Charles de Montesquieu (1689 1775)
Võimude lahususe teooria propageeria. Kirjutas Seaduste vaimust. Ta püüdis tabada ühiskonna juhtivat tendentsi. Ta tunnistas Geograafilist determinismi, seletades ühiskonna arengut looduslike tingimustega (venemaal toetas seda ideed Garamsin).
Suhtelisus riigivormide ja seaduste vahel. Montesquieu toob esile kolm riigi juhtimise vormi:
Vabariik
Monarhia
Despootia
Vabariiklik kui ülemvõim (osa võimust) on rahva käes
Monarhiline kui üks inimene juhib seaduste abil, toel
Despootlik kõike juhib üks isik vastavalt oma soovile ja tahtele
Vabariike on .: Rahva valitsusega (kogu rahvas)
Aristokraatia valitsusega.(osa rahvast)
Montesquieu oli vabariigi toetaja. Ta püüdis seda oma ideedega täiustada.
*Tuues sisse üleüldise valimisõiguse (Arvati, et parimad võivad valida, teised, et kõik peavad saama valida).
*Poliitiliste vabaduste probleem:
Vabadus on: õigus teha kõike, mis seadusega lubatud.
Seadus peab: *seisma vastu võimude kuritarvitustele
*tagama kodanike turvalisuse
Võimude lahususe printsiibile pani aluse Lock aga seda arendas edasi Montesquieu. See printsiip sai konstitutsioonide põhiosaks. Thomas Jeferson pani selle USA konstitutsiooni. Kõik selleks, et riigivõimu ohjeldada piirata ja isiku kaitseks.
Montesquieu arvates peab olema igas riigis kolm võimu:
1)seadusandlik
2)täitevvõim
3)kohtuvõim
Miks siis ei või olla ühel isikul kõik võimud? Tema tegevuse üle kaotab siis ühiskond kontrolli. See võimude jagamine on funktsioonide jagamine ja kajastab endas poliitilisi vabadusi:
osaline valimisõigus (mõõdukas)
kahe kojaline parlament (inglise süst.)
kompromissi ja konsensuse printsiip
veto õigus
võimude tasakaal
õigus parlamenti laiali saata
võimu sõltumatus (kohtuvõim)
Võimude lahusus: - kindlustab riigiorganite suhtelise iseseisvuse üksteise suhtes,
tagab võimuorganite võimu osalise piiramise.
igal organil on oma tegevusväli.
anda võimalus ühel organil oma arvamus esitada,
takistada teise organi tehtud otsuste elluviimist (veto õigus).
Poliitiliste vabadusteta ei saa olla riigi stabiilsust ja arengut.
Jean-Jacques Rousseau (1712 1778)
Teos: Sposobstvuval li tehnitseski progress prav?
Ta kritiseeris tsivilisatsiooni arengut. Muretses looduse säästmise pärast Parim viis arenguks on loodussäästlik, vältides suuri linnu, luksuslikke riideid, liigset toitumist, hasartmänge jne.
Arenguga kaasneb nõudluse kasv. Eraomandi puhul kasvab ka ebavõrdsus. Järjest suureneb vajadus ühiskondliku lepingu järele. Ühiskondliku lepinguga osad kaotavad osa õigusi ja teine osa saab neid juurde (temal need olid juba kunagi varem ka).
Elitarism võimaluste võrdsus
Inimesed on sünnilt võrdsed
Ta on äärmise vaesuse ja rikkuse vihkaja. Rahva suveräänsuse idee oli tema lemmikideesid. Olles monarhia vastane ja vabariigi pooldaja. Samuti ei lootnud esinduslike asutuste peale, nagu parlament. Ta toetas rahvakoosoleku ideed, mis pidi ühiskonna asju korraldama. Jooksvaid asju aga juhivad spetsialistid (ametnikud). Rahvakoosolek võtab vastu seadusi. Seadus on siis õiglane, kui ta on rahva poolt vastu võetud ! Siit ka rahva omavalitsuse idee, mida on praktilises elus ebareaalne ellu viia. Väikestes riikides, linnades vahest õnnestub selline demokraatia vorm (veits).
Põhiline võimu tugi on nõustumine (kokkulepe)
SAKSAMAA
Saksa filosoofias pöörasid riigiehitusele tähelepanu Kant, Hegel, Fihte jne.
Immanuel Kant (1724 1804) Köningsberg. Ta oli eetiliselt maailmavaatelt ratsionalistlik optimistlik. Oli üks õigusriigi teooria aluste loojaid.
Riik, see on hulk seadustele allutatud inimesi. Riigi ülesanne õiguse ja õigluse rakendus.
Toetas riigi tekkimise lepingulist teooriat. Inimesed andsid osa õigusi riigile, et olla ühiskonnas vabamad. Lepinguline inimeste liit on riik.
Võrdsus inimeste võrdsus seaduste ees (õiguslik seisukord)
Riigile erand sundida inimesi, jäädes ise väljapoole seadust.(Riigijuht on aga ise eriliste omadustega varustatud, et olla väärt teisi kamandama)
Iga inimene omab õigust teenida võimete järgi
Rahvas ongi võimu esindaja
Seadusandlik võim on teistest võimudest tähtsam
Valitsejal on täidesaatev võim (käsutab, määrab, jne., kuid ta ei saa seadusi teha)
Kohtuvõimu omavad kohtunikud (vandekohtunikud)
Suveräniteeti omab seadusandlik võim.
Seadusandlik voli on vääramatu, mis valitseja võimalustest ülem.
Rahva vastupanu riigile on ebaseaduslik, riiki hukutav ja kurnav. Riiki võib ainult reformide abil muuta ja sedagi vaid täidesaatvat võimu muutes. Revolutsioon ei kõlba muutmiseks aga kui see on toimunud, siis rahvas peab kuuletuma uuele võimule.
Autokraatia on Kandi arvates absoluutne monarhia.
Fridrih II oli (valgustatud monarh) hea. Mida vähem bürokraatiat, seda kergem riiki juhtida. Demokraatliku riiki on raske valitseda ja see ei ole tugev ning on raske seaduste täitmist tagada.
Suveräniteet ühinenud tahe seda peab keegi kandma, sest rahvas ei saa sada lihtsalt füüsiliselt teha..
võimude lahusus -
Otsene demokraatia ei ole kõige parem võimu kandja. Hea on konstitutsiooniline monarhia vabariigis.
Ühiskondlikku tahet on hea viia ellu vabariigis, st. teostada saadikute kaudu. (Saksamaa oli paljudest väikeriikide kogu).
Kant pühendas viiskümmend aastat Igavese maailma probleemidel, mis õigusriigi põhimõtetele toetuv. Soovitas luua riikide liidu, et kaitsta end välisvaenlaste eest. Sellist Föderatsiooni juhiks Koordinatsiooni Nõukogu (igast osapoolest oma esindajaga). Arvas, et osa riike püüavad oma siseprobleeme lahendada sõdadega teiste riikide arvel.
Kant, Hegel
Kant õigusriigi kontseptsioon. Sõja ja rahu probleem. Oluline on rahva õigusriiki juhtimine Igavese rahu maailma. Maailmas on vaja luua mitmete riikide liit, kollektiivne kaitseliit. See idee leidis alles peale II Maailmasõda kindlamat rakendust. Tegeles Õiguse filosoofiaga, kodanike ühiskond riik.
Kodanike ühiskond Poliitiline riik mõlemad on erinevad substantsid. Kodanike ühiskond ei taga head riiki, sest toimub konkurentsivõitlus. Seda saab vaid riik reguleerida. Riigis on kodanike õigused kaitstud (omandiõigus, isikuvabadus) kohtu ja politsei poolt.
Ühiskond on hetk riigist. Riik on esmane. Arenemata ühiskonnas on väga raske korralikku riiki luua. Ühiskonnas saab olla vaid formaalne võrdsus.(juriidiline, seaduslikkuse mõttes).
Riik on : Vabadus + õigus + mõistlikus . Poliitiline ehitus , kui riigi organisatsiooniline vorm.
On kolmikvõim seadusandlik, täidesaatev ja vürstlik.
Ideaalne on konstitutsiooniline monarhia. Võimud aga peavad lahus eksisteerima ja neid peab tasakaalustama..
Rahvas ei ole hea suveräniteedi kandja õigus suveräniteedile on päritaval konstitutsioonilisel monarhil.
Head seadused ja hea monarh. Siis on vaja ainult nende täitmist kontrollida.
Seadusandlikul võimul on koht parlamendis. Üks koda on päritavate kohtadega, teine rahva poolt valitavatele saadikutele.
Hegel pidas valimisi liigseks mänguks tunnete ja arvamustega.
oli revolutsioonide vastu, eelistades reforme.
Parlamendil on õigus seadusi teha
Rahvusvaheline õigus kui riikide (subjekti õigustes) vaheline õigus.
Riik on absoluutne tervik
Sõda säilitab riigi. Päästab selle terviklikkust.
Riikide vahelist lahkarvamust saab vaid sõjaga lahendada. Selleks, et sõda vältida, on vaja tugevat regulaararmeed.
Rahvusvaheline kohus Kohut mõistab ajalugu..
Olid : Idamaised riigid-ida teokraatia (despootia)
Kreeka demokraatia või aristokraatia
Rooma neile järgnevad konstitutsiooniline monarhia (õigused kõigile)
Saksamaa oluline riik, totaalne riik.
Liberalism Liberalism on ideelis-poliitiliste ja majanduslike õpetuste kogum, mis seab oma eesmärgiks pehmendada või likvideerida riigi erivormide mõju ühiskonnale ning isikule.
See oli paljude 19. Saj. tekkinud poliitiliste parteide eesmärk.(Inglismaal, Prantsusmaal). Maailmavaatelises plaanis vastab liberalismile kujutlus vabadust grupilisest, klassilistest, rahvuslikust, usulistest eelarvamustest. Rõhutatakse isiksuse erakordsust.
Liberalism põhineb poliitilises mõttes, inimõiguste, vabaduse, valimiste, konkurentsi tunnistamisel.
Poliitilis- eetilises plaanis on Kant isiksuse prioriteedi puhul õige mitte teha teiste õigustele kahju. Vabale indiviidile vastab vaba õigusriik.
Majanduslikes küsimustes arvasid Lock, Montesquieu jne., et isiklikesse huvidesse ei tohi sekkuda. Võib reguleerida vaid üldiste seadustega.
Benthamistid . Ökonomistid Adam Schmitt, Spenser jne. olid ise väljapaistvad isiksused. Liberalismi ideed said peale II Maailmasõda nimeks Neoliberalism. (Kelbricht. Tehnokraat)
Põhiline vaba konkurents. Riik kui sotsiaalne regulaator (mitte sundija). Riik on klassidest kõrgemal.
Aleksei Stekvid (prantsuse sotsioloog) demokraatia pooldaja. Töö: Demokraatia Ameerikas.
Oli feodaalsete privileegide vastane. Feodaalse ebavõrdsuse asemele oli tulnud bürokraatlik funktsionääride hierarhia. Inimene satub anonüümse võimu võimusesse. Bürokraatia on eriline türannia vorm.
Ta kritiseeris formaalset demokraatiat, sest arvas, et on võimatu teostada kontrolli formaalse demokraatia tingimustes. Inimene peab olema ühiskondlikult aktiivsem. Bürokraatia riik ei saa ilma selleta läbi. Kaasaegne riik lämbub selles, ei suuda enam kontrolli teostada, nagu rahvaski. Inimene võõrdub võimust. Võim jääb bürokraatide meelevalda.
Individualism isiklikku eraellu minek. Seal on oht kaotada vabadus, sest kui ta ise poliitikaga ei tegele, siis võib ta selle poliitilise võimu kaotada. Selleks, et bürokraatiat ohjeldada on vaja luua igasuguseid ühiskondlikke organisatsioone ja ühinguid.
Demokraatia, k u i p o l i i t i l i s e r e ~i i m i k r i t e e r i u m . A m e t l i k e j a k o n s t i t u t s i o o n i l i s t e n o r m i d e s o b i t a m i n e r e a a l s e p o l i i t i l i s e e l u g a . Õ i g u s t e t a s e m e i s e l o o m u s t a m i s e k s v a a d a t a k s e k o d a n i k e v a b a d u s t e j a õ i g u s t e s u h e t , m i s k o n s t i t u t s i o o n i s d e k l a r e e r i t u d .
P a r l a m e n t l i k r e ~i i m - l u u a k s e ü l d i s e l v a l i m i s õ i g u s e l .
m i t m e p a r t e i l i s e d p a r l a m e n d i d
k a h e p a r t e i l i s e d ( b i n a a r s e d )
p l u r a l i s t l i k p a r l a m e n d i s ü s t e e m
T o t a l i t a r i s m r i i g i a p a r a a d i p o o l t k õ i g e a l l u t a m i n e .
A u t o r i t a r i s m i s i k u v õ i i s i k u t e v õ i m u r e ~i i m ( r i i k e i k o n t r o l l i o t s e , v a i d e r i n e v a i d võimalusi kasutades).Totalitarism on 20.saj. häda, sest mingi monarhia ei olnud nii võimas.
Max Weber
(1864 1920 )
Pleibitsiit
Referendum.
Weberlik renessans.- liberalismi
Arvamus, et ei ole võimalik totalitarismilt demokraatiale üle minna. Tugev isik peab seaduse abil valitsema, parlamendi kaasabil. Ta on üks saksa Weimari vabariigi konstitutsiooni autoreid (tegi osa sellest). Weimari Vabariik oli moodustatud Saksa impeeriumi osadest (jäänustest) sest oldi löödud Atanti poolt ja Versai rahu kaudu alandatud. Saksamaa lüüa saamine, majanduskriis jne. Uus konstitutsioon pidi konstitutsioonilise monarhiaga politseiriigi õigusriigiks muutma. Selleks oli vaja uut konstitutsiooni ja teooriat selle loomiseks, sest oli uus olukord ning vajati uut lahendust. M.W. nägi konflikti võimalust demokraatia ja bürokraatia vahel. Suured organisatsioonid, mis demokraatia tekitab (parteid, ühingud, liidud), mis varsti ise hakkavad valitsema saavad professionaalse bürokraatia lätteks (oma aparaat). Bürokraatia aparaadid põrkuvad riigiaparaadiga. Neil on võimalus liituda riigiaparaadiga, või jääda opositsiooni. M.W. arvas, et see tendents on igale kaasaegsele riigile omane. Kuidas bürokraatiat blokeerida, ning samal ajal demokraatiat säilitada (et bürokraatia ei saaks poliitilise võitluse vedajaks). Demokraatia on poliitilise konkurentsi võimalus ja vahend. See annab võimaluse liidri valikuks, tema legaalse võimuga varustamiseks ning rahvale poliitilisest elust osavõtu kogemuse, et sealt uusi liidreid leida.
Karismaatiline (jumala and) liider, kes erineb bürokraadist ja traditsioonilisest parlamendi poliitikust selle poolest, et ainult tema ise teab meetodit probleemi õiglaseks lahendamiseks. Ta nõuab vastuvaidlematut käsutäitmist. Loeb tema toetajate kohustuseks teda liidrina tunnustada. Sellised liidrid olid Homeni, Hitler, Stalin jne . Demokraatia ei ole tavaliste poliitiliste küsimuste lahendamiseks. Kompromissid tehakse läbirääkimistel, mitte hääletamisel. Ta luges ebatäpseks mõisteid rahva tarkus jne. Kaasaegne elu viib pideva tsentralismi tugevnemisele. Presidendi võimule on vaja tasakaalustavat organiseeritud kongressi ja konstitutsiooni kohut.
Valimiste eel võtab rahvas osa poliitilisest elust. Põhiline on liider, kes on rahva poolt otse valitud. Ta on bürokraadilise organisatsiooni eesotsas, mis on samuti rahva poolt valitud. Liidri legitiimsuse (seaduslikkuse) tase sõltub häälte arvust (mida rohkem hääli, seda kindlam seis). Põhiline on võitlus vana bürokraatiastruktuuriga, selle murdmine ja uue kvaliteedi loomine.
Probleem: võimu roll, ideaalne bürokraat, - tehnilise funktsiooni täitja. Traditsiooniline bürokraat ei ole võimeline ebastandardsetes olukordades tegutsema. (Nendel on oma tsunftitunne). Nad vajavad karismaatilist liidrit, kellele antakse täielik voli ja usaldus. Ülemineku periood, poliitiline moderniseerimine (perestroika).
Karismaatiline liider kes klassiväline, majanduslikest huvidest eemal, bürokraatiast sõltumatu esindab rahvast ja võib kaitsta indiviidi ülekohtu eest. Rahva võimalust valida omale liidrit, et see hiljem saaks rahvast valida M. W. pidas seda õigeks. Sellisel juhul see liider liidakski rahvast, sest tal ei ole vahet oma valijate suhtes.
Demokraatia on see, et rahvas valib liidri, keda ta usaldab ja kellele annab kogu võimutäiuse ning voli ja peale seda see liider röögib: olge vait! ja kuulake ja alluge mulle, te peate kuulama ainult mind, mitte parteisid, ning rahvas ei tohi enam mu tegevust segad (vahele segada).
Liider sobib enamjaolt majanduslikult kindlustatud isikutele (ta on tavaliselt sellisest keskkonnast pärit), rantjeedele jne. Juristid sobivad ideaalselt poliitiliseks liidriks. Nad omavad hea ettevalmistuse sõnasõjaks.
M.W. teooria sai Saksamaal lüüa. Inglise Saksoonia poliitilise süsteemiga maades ilmusid poliitilised liidrid, diktaatoreid ei tulnud. Saksamaal, Venemaal tõusid diktaatorlikud liidrid. Nii pime oli rahva kuulekus!(Nad ise soovisid juhti
jne.)Polnud ju demokraatlikku kogemust ei Saksamaal, ei Venemaal.
M.W. osa Weimari Vabariigi hukus!?. Oli ta ju üks põhiseaduse autoreid. Mis me saame Põhiseadusest lugeda? § 41. President valitakse otsestel valimistel. Tal on õigus määrata ministreid ja pöörduda otse rahva poole, manipuleerida parlamendiga jne. Nii seal juhtus ja tehtigi. Demokraatlikul teel see asi tehtigi. Kuna oli kehv aeg, vajati juhti ja korda. Kus nõudlust , seal pakkumist.
Karismaatilise liidri kontrolli mehhanism puudus (parlamendil oli vähe õigusi). M.W. ei osanud ette näha, et isiksus võib aparaadi abil sellise totalitaarse diktatuuririigi luua. Plebistsiittarne (liider)demokraatia oli vajalik suurte reformide läbiviimise ajaks, õigusriigile üleminekuks.
Peale II Maailmasõda 70.a. politoloogide uuringutes pöörduti M. W. teooriate juurde tagasi, kuna see on küllaldaselt universaalne ja omab selliseid poliitilisi institutsioone, mis võimaldavad ületada liidri diktaati ja selleks oli parlamentaarne õigusriik.
Arengumaade kaasaegses politoloogias (Venemaa ka.) on oma arengutüüp. Konservatismi suur hulk massides, mehhaniseerimise kasv, religiooni mõju kõik see pidurdab arengut.
Juhid totalitaarsetes diktatuuri maades (Hussein), soovitavad alluda neile mõtlematult ja temal on õigus jumala poolt antud ja rahva poolt antud võimu tõttu.
Karisma jooni omab presidendi ametikoht (isik). President seob endas rahva soove, kõiki korraga. Mida lihtsam ja üldisem ta on, seda parem. Asja parandavad ta teadmised ja otsustavus, jne. Vahest, kui läheb hästi, saab president ka vääratest otsustest kasu lõigata. President aga mitte mingi erakond omab rahva esindamise õigust. (Reigan poliitika sobis rahvale ja seda jätkama asunud Buschil läheb samuti hästi.)
Nõukogude Liit valis ka presidendi, et ilusaid mõtteid ellu viia aga kohe hädakisa. Ei ole rahva poolt valitud, ei ole traditsiooni jne. Eks aeg näita kuidas Max Webwer loomingu vili Venemaal juurdub (President).
USA s on see teooria populaarne ja samuti ka teistes maailma maades, sest lihtne on juhi ligipääs rahvale ja parteide mõju on presidendile nõrk ja see vähendab suurte parteide mõju rahvale.
Rahva sotsiaalsete huvide kaitsmise roll parteides on nii sarnane, et vahet on väga raske teha. Valimistel võitlevad juba liidrid parteiaparaadi toetusel ja see millises parteis kandidaat (liidrikohale) on või oli ei ole eriti tähtis. Kas selle liidri tool on pehme või kõva, sõltub algtingimustest ühiskonnas. Liider peab demonstreerima oma kindlat olekut ja ta peab sellest rahvale märku andma. Ma tean probleemi lahendust ja ma lahendan selle kindlasti, nii või teisiti..(Tätscher). Ühiskond kus on naine konservatiivi ( juhi) rollis ja naine üldse poliitikas teisel kohal, lõi läbi. Erandlikkuse efekt? Aga samal ajal oli ka Pakistanis ja Filipiinidel naine kõrgel riigiametis.
Vabadust ei saa olla riigis, mis sõjaeelses seisundis. Hädavajalik on sel perioodil tugev kontroll aga ühiskonna poolt selline kontrollivõimalus puudub. Sel ajal demokraatlikult valitud liidrid saavad diktaatoriteks. Ühiskond annab oma demokraatlikud õigused vabatahtlikult üle, et juht saaks vabad käed. ( V e n e m a a l s o o v i t a s F j o d o r B u r l a t s k i j u b a 1 9 8 6 . a . p r e s i d e n d i v õ i m u s i s s e t o o m i s t a g a s i i s p u u d u s s e l l e k s t a h t m i n e ) . V i s t k a r d e t i u u t d i k t a a t o r i t ?
A N A R H I S M
1 ) I s i k u v a b a d u s e d
2 ) K a i t s e r i i g i e e s t E u r o o p a l i b e r a l i s m i p õ h i m õ t t e d @0240 2 2 . 1 1 . 9 0 . a
3 ) V astutus ühiskonna ees
Teooria: Radikaalne suund, revolutsiooniline. Teha kõik võrdseks, jagamise teel. Revolutsiooniline vägivald lubatud.
Liberaalne suund: vanast ajast juriidiline võrdsus. Evolutsioonilist arengut kasutades. Üleminekuperioodide kaudu.
Anarhistid: eelistavad loomulikku eluviisi, mis eksisteeris enne riigi tekkimist (primitiivset ühiskonda). Parem on elada vabalt, mis sest, et vaeselt
Teoreetikutest Bakunin, Koropatkin: Nad arvavad, et on võimalik pöörduda sellise ühiskonnavormi tagasi, see ei tähenda, et kiviaega.
Anarhia (kr. võimutus) maailmavaade ja ideeline poliitiline liikumine kodanliku riigi arengu ajal (tõusu).
Anarhistid püüdsid siduda ideed isikuvabadusest ja võimutusest.
M.A.Bakunin (1814 1876). Ta on aadlisoost. Sündis Tveri kubermangus, suri veitsis. Oma kõnega, mis peetud 29- 30 novembril 1847.a.sulges Bakunin endale isamaale pääsu. (Mis Ta Ütles?) Nõukogude võimu ajal anarhistide töid ei avaldatud. Venemaal on need tööd spetsiaalsetes hoidlates, mujal maailmas vabalt saada.
-Ei tunnista riiki, mis läbi enamuse ekspluateerib vähemust
- Isik võib olla vaba vaid riigitus ühiskonnas
- Iga riik on vägivallaaparaat
Föderalism, sotsialism, antiteologism (M.A.B programmiline artikkel ). See on sotsialismi kriitiline analüüs (kritiseerib sotsialiste, utopiste, Marksi, Engelsi jne.)
Programm:
1)organiseerida ühiskonda, kuhu on inimene sündinud ebavõrdsesse olukorda enda vabaks rakendamiseks ühiskonnas.
Anarhistid on sotsialistliku ja kommunistliku süsteemi vastased.
Kuidas on võimalik ühiskond ilma võimuta?
Likvideerida õigus ühiskondlikule omandile
kõik on võrdsed
perekonna õiguse likvideerimine
lapsi ei pea kasvatama vanemad vaid ühiskond
majandusõigus
-maa harijatele
-töölistele tootmiskapital
Tootjate kongress on kõrgeim organ. Poliitiline organisatsioon peab olema vaba tööliste assotsiatsioon. Poliitilise vabaduse saamiseks on vaja kõikjalt tõrjuda riik koos oma institutsioonidega. Vene impeeriumi rahvastele vabadus. Födereerimist alt üles, et vabatahtlikult ühinedes tekiks uus vaba ühiskond. Isejuhtivad tootmisassotsiatsioonid (Jugoslaavias püüti seda juurutada).
Bakunini arvates: See on vabatahtlik föderatsioon,...,vabatahtliku arengu tulemus ja keegi ei saa prognoosida seda millises ühiskonnas peab elama, jne. eriti väljamõeldud teooriate järgi, ..., ühiskond areneb stiihiliselt vastavalt vajadusele.
Koropotkin (27.11.1842 08.02.1921.a.)geograaf
Teda on avaldatud kirjades, märkmetes jne. Me peame tegelema tuleviku ühiskonna loomisega. Ideaalse all mõeldakse sellist ühiskonda, kus inimesed ei võitle üksteisega, vaid loodusega. Ka temal oli oma anarhismi programm ja selle vormi leiab praktika, mitte teooria. Ühtmeelt oldi võrdsuse idee suhtes. Kuid nad ise ka teavad, et oma ideaali on võimatu ellu viia. Mida järsemalt alustada, seda kiiremad muutused. Hispaanias olid anarhistidel oma sündikaadid ja idee oli populaarne. Osades linnades olid nad aktiivsed linnaametnikud, kes püüdsid õiglust tagada oma töös.
P.-J Proudhon (15.01.1809 19.01.1865)Pariis. Anarhismi teoreetik prantsuse majandusteadlane.
Venemaa 18. saj ühiskondlik. poliitiline mõte.
1)Õukondlik absolutistlik ideoloogia.
2)Valgustajad ja nende ideed.(ideoloogia).
3)Radistsevi revolutsiooniline vabariigi idee.
Peeter I reformid lõid eeldusi valgustusajale. Sellest ajast on kolm suunda. Võeti kasutusele ilmalik haridus. Lomonossov sai tuntuks oma avastustega.
V.N.Tadisev mäeteadlane, kes puudis luua Venemaale konstitutsiooni ja töötas ligikaudu 20 a. Vene ajaloo kallal. Ta uuris loomulikku õigust ja ühiskondlikku lepingut. Arendas Grotsi ja Hobesi teooriat riigi loomises. Ta arvas, et riik arenes järkjärgult aja jooksul kuni kaasaegse riigini, loomulikku teed pidi (tööjaotuse tekkimisega, paikse eluviisi jne.) Tekkis sõltuvuslik vahekord (alluvus vahekord) seda ta sidus loomuliku õigusega. Aristokraatia saab elada Monarhia tingimustes (seal, kus rahvas vähese haridusega). Ta pidas monarhiat korra tagajaks, sest alati monarhiate langemisel tekkis korralagedus. Ta pööras põhilise tähelepanu VALITSEJALE. Need olid talle sümpaatsed. Uued riiklikud moodustised, Vabariigid (Novgorod) ei meeldinud talle. Isevalitsuse lõi Peeter I. Valitseja näitas, bojaarid viisid ellu. Ta pidi argumenteeritult kindlustama riigi autoriteeti. Riigi tekkimise teooria, eriti isevalitseja, monarhia õiguslik alus, jumalik võimu päritolu. Väitis, et isevalitsus on venemaa jaoks loomulik ja iseloomulik ning pidas venemaa jaoks parimaks valitsusvormiks absoluutse monarhia (tavaliselt on aadelkonna-absolutism).
Oli veel teisi: Tserbatov M.M. Boldin U. Aadlikud ja olid igati isevalitsuse piiramise ja aristokraatia rolli suurendamise poolt. Tserbatovi raamat Moraali langus venemaal. Ta kritiseeris favoriitlust ja teisi väärnähtusi üldse. Seda kasutati võitluseks isevalitsusega. Rahulolematu Jekaterina reformidega, kuna need olid bürokratiseerimisele kallutavad (jäik juhtimine, kõva kontroll)(võim oli jagav, mitte seadusandlik)
Peaprokurör oli võimu esindaja.
Riigi ehitus vormid: Monarhistlik, aristokraatlik, demokraatlik, isevalitsuslik despootia.
Demokraatlik riigikord on väär riigivorm. Rahvas kasutab seda võimu tõrjumiseks, vajalikelt kohustustelt.
Monarhia peab järgima seadusi ka ise. Isevalitsus despootia. Ta pidas õigeks aristokraatliku juhtimisega isevalitsejat.
Tserbatovi kirjutatud ajalugu avaldati peale tema surma. Sel ajal paistsid poliitikas silma vaid toetajad ja vastased keskmised jäid varju. Ta arvas, et vägivalda sisaldavad reformid ei ole õiged. Parem aeglane vägivallatu reformimine. Ta uuris ka ühiskonna psühholoogiat, kombeid ja moraali venemaal ning leidis, et need reformid olid rahvale harjumuspärased, sest vägivald oli venemaal tavaline nähtus ja selle elluviimine ei tõstnud mässu.
Boldin
Töö: Muistse ja tänapäevase Venemaa ajalugu, mida kritiseeris Le Klerk.
Arvati, et Vene ajalugu ei olnud teistele sarnane ja et vene rahvast kujutati vääralt, laisk, paks jne. Sotsiaalpoliitiliselt valitses sunnismaisus. Ta arvas, et oleks vaja rahva elu parandada aga mitte veel vabaks lastes. Reforme tuleb aeglaselt läbi viia ja selleks kulub reaalses elus sajandeid. Ka temale ei meeldinud rahvavalitsus aga ka aristokraatia ei ole parem. Parim on monarhia. Ta arvas, et Ivan Julm oli vene ajaloos ainuke despoot. Boldin ise oli entsüklopeedilise haridusega. Ta pidas pidas kliima mõju ühiskonna arengut mõjutavaks, geograafiline koolkond. Ta pooldas loomulikku õigust. Inimene sündis vabana. Kõik mis segab selle vabaduse teostamist on halb. Parim vorm on ühiskondliku lepinguga saavutatud sunnismaisus. Venemaal on osa maailmakultuuris. Venemaa moraal on sarnane teistes maades eksisteeriva moraaliga. (Ka vene vürstidel on mitu naist olnud ja on abiellutud sugulastega).
Kõik riigid on alustanud riiklust monarhiatest või isevalitsejatest. Hiljem on riigivõim kohanenud vastavalt olukorrale.
Rahvahariduse idee: 1)vaenulikus sunnismaisuse suhtes.
Antifeodaalne suund. 2)Igatsus Euroopaliku eluviisi järele
3)Talupoegade huvide kaitsmise vajadus.(vabastamine)
18. saj oli kultuuri ja sotsiaalse arengu aeg. Novikov oli kuulus trükkal.
Tretjakov ja Tisnitski olid õiguse professorid, kuid ei julgenud ega suutnud vajalikul määral sunnismaisuse kahjulikust tõestada.
Valgustajatel oli põhiline patukott administraator-bürokraat
Loomuliku õiguse teooria.
Tjugo, Adam Smith(1723-1790) tuntud ekonomistid. Nad tunnistasid feodaalse omavoli vormi ja mõtlesid, et see on loomuliku arengu aste, et teised riigid, rahvad on ka sellest läbi läinud. Feodalism oli ebapüsiv omavaheliste tülide tõttu. See riigivorm asendub suurema ja püsivamaga. Et aga iga klass oleks esindatud on vaja parlamenti ja see oleks ka isevalitsuse võimu piiranud.
N. Radisev oli esimene vabariiklane ja kritiseeris sunnismaisust kui hädade põhjust. Arutles, et kas talurahval on õigust võidelda enda vabastamise eest.? Kõik inimesed on võrdsed.
Egalitarism kõigil on õigus omandile. Radisev ütles, et riik tekkis karjakasvatuselt pärismaiseks (maaharijateks) jäämisel. Maa rikkus sõltub maaviljelus kultuurist, mitte väliskaubandusest. Ta saadeti asumisele raamatu Reis Peterburist Moskvasse kirjutamise eest, milles ta kirjeldas viletsat elu Venemaal. Aga ikkagi kirjutas raamatu ja unistas tuleviku riigist Venemaal, mis jäi kahjuks avaldamata.(?) Osa teksti kasutasid Dekabristid oma ideede kajastamisel.
Kodanik võib riigis olla vaba siis, kui temal on omandit.
Talurahva revolutsiooniga luua vabariik
Kõrgem riigivõim Venemaal peab olema Ülemkogul. (kaks koda, seadusandlik ja täitevvõim eraldi)(võimude lahusus).
Pooldas demokraatlikku vabariiki.
Talurahvas tuleb vabastada, enamus rahvast oli ju talurahvas. Kuid saanud targemaks, pooldas juba reformide teed, sest revolutsioon oli liig riskantne. Ta mõistis Roberspiere hukka, et see likvideeris vabaduse ja sai despoodiks.(Parem konstitutsiooniline monarhia kui despoot).
Kuid valgustatud monarhiat pidas konstitutsioonilisest monarhiast paremaks, eriti siis, kui see veel vabadust annaks.
Mäss on kui meelelahutus aga mitte olukorra muutmise vahend.
Asumisel uuris ta Novgorodi olukorda, millest ta püüdis midagi õpetlikku leida oma ideede paremaks elluviimiseks. Midagi leidis ka. Kogukond sotsialismi idee, demokraatliku riigikorralduse alge. See meeldis ka vene anarhistidele (vähem riiki ja selle võimu isiku üle).
Loodusseaduse järgi tuleb vabadusest uus orjus!
19.saj LIBERALISM
1)19.saj poliitilise mõtte allikad ja põhilised suunad.
2)Liberalismi põhilised jooned.
3)19.saj Inglise liberalism.
4)19.saj Prantsuse liberalism.
5)19.saj poliitilise mõtte konservatiivne suund.
Kodanlik revolutsioon a)ideoloogiline aspekt: mõned fundamentaalsed doktriinid, nagu: A loomulik õigus
B ühiskondliku kokkuleppe doktriin
a) Võrdsus
b)Vabadus
c)Vendlus
Praktilised aspektid: A Prantsuse revolutsiooni praktiline kogemus
B Kodanlus on juhtiv klass
C töölisklassi plahvatuslik kasv
On jälle kaks suunda: 1)apoliitiline liberalism
2)konservatiivne (kriitiline, reaktsiooniline)
Esimene sisaldab: Teooriat võitmisest (vallutamisest)
positivistlikku suunda poliitiliste suhete uuringutes
Riigi sotsiologiseerimine ja politiseerimine
Eraõiguse teooria
Teise kuulub: Anarhism
Utoopilise sotsialismi kriitika
Marksism-Leninism
Mittepoliitiline tingimus: teaduse areng (matemaatika, füüsika, darvinism)
2)19. saj Liberalismi idee seob parlamentliku riigi korda ja majanduselu vabadusi. Seda oli märgata juba mõnes 17. 18.saj poliitilises doktriinis Locki ja Montesquie õpetustes. Neoliberalism tegi läbi moderniseerigu, kui üks põhilisi nõudeid 19.saj. liberaalidel oli maksu piirang või riigi majandussfääri tungimise piiramine või keelamine. Kuid peale 1932.a.(Rusveldi kurss) vaated muutuvad, et kindlustada vabadusi, mis kuulub riigi funktsioonidesse sel juhul, kui riik võtab endale majanduse juhtivad funktsioonid ühiskonna juhtimisel (ja nii juurdusid konservatiivide seisukohad liberaalide ridades!). Prantsuse Suure Revolutsioon tulemused olid liberaalidele soodsad. Suhe loomulikku õigusse ja ühiskondlikku lepingusse olid kriitika tule all. Üks tähtsamaid loosungitest teoorias oli :Ühiskondlik elu peab halastamatult kattuma ühiste mõistlikkuse printsiipidega. See teooria kandis revolutsioonilist potentsiaali ja mõistetavalt apoliitilisele suunale ei ole see kõlbulik. Siit põhiline vastuseis sellele teooriale. Revolutsiooni ja ühiskondliku kokkuleppe vastu (sest viimasel on varuks võimalik lepingust loobumine või selle rikkumine ).
Üldiselt olid need loosungid feodaalse ebavõrdsuse vastu. Vabadus oli juriidiline probleem. Prantsuse revolutsioon sai seda , mida soovis. Kinnitas elus loosungid: Vabadus, Võrdsus, Vendlus. See oli juriidilises mõttes. Praktilises elus ei ole see võimalik ja vaid teooria on võimalik praktikaga lähendada. Kuna kodanik on ideoloog, siis püüdis ta end õigustada : Vabadus see on omaniku vabadus, mitte abstraktne mõiste.
On kaks suunda:1)Riigi eemaldumine ühiskonna majanduslikust elust.
2)Kui isiklik vabadus.
Võrdsus Selliste tingimuste loomist, et üldinimlikus olukorras ei tekiks suurt ebavõrdsust. Töötutele luua töökohti, maksta toetusi, teha heategevust, reformid ülevalt tööliste olukorra parandamiseks. Poliitiline võrdsus : on kannatatav (isegi piirangutega poliitilistes õigustes). Nendele on kättesaadav esindav kogu ja seal võib olla rahvaesindaja. Teaduse arenguga seoses oli moes tuua loodusteaduste printsiipe poliitilisse ellu.
19.saj. Inglise liberalism. Bentham (1748 1832) Ta tegeles Loodusõiguse ja Inimõigust ülddeklaratsiooni kriitikaga. Miks teaduses tehakse edusamme aga ühiskonnateadustes seistakse paigal ja isegi ei tohi kritiseerida? Kuna isegi põhiline väide, et inimene sünnib vabana, ei ole õige, sest ta on algselt sõltuv vanematest, kasvatajatest, õpetajatest, ülemustest jne. Ta ütles, et on vaja lähtuda mitte üldistest printsiipidest, vaid reaalsest tegelikkusest. Tegelikkuses on inimestel individuaalsed huvid ja seetõttu peab ühiskonna teadus abstraktsetest kõrgustest laskuma ja tegelema faktiliste ühiskondlike nähtustega. Reaalsed huvid sunnivad inimesi tegutsema kahes suunas: 1)püüda saada kasu
2)hoiduda halva eest (tigeduse).
Bentham arvas, et on olemas loodusseadused mis juhivad inimese tegemisi (miski mitte elav, mida inimene peab ära tundma ja täitma). See on nagu küberneetika.
Teesid: Iga inimene peab tegutsema vastavalt olemasolevale olukorrale.
Iga PI kuulaja peab loengul küsima.
Kaks erinevat asja. 1. Loodusseadustega arvestamine.
2.Inimeste omavaheline kokkulepe.
1.Õigus nagu poliitika 2.Õigus nagu teadus.
See on tõe otsing lausetes, mis on käsu olemusega, millest tekkis formaalse loogika suund, deontiline loogika.(ontoloogia kr. logos mõiste - olemisõpetus, kõige oleva põhiolemusest.(ontoloogiline jumalatõestus). Kuna Bentham ei tunnistanud inimestele antavaid käske looduselt, siis otsis ta vastust poliitika ja õigusteaduste teooriatest. Temale on õigus ja poliitika kui mingid reaalsed normatiivsed tegevused ja teisalt faktiline tegevus inimeste poolt. Siin on asi seotud positiivse õigusega. Kust tekivad need vahetud tegevused? Need on määratletud inimeste huvidega. Bentham seostas huvisid kahe faktoriga.
I inimeste püüd kasu poole (neile kasulik) ja II - temale kahjulikust hoidumiseks. Kasulikuse printsiip utilitarism on Benthami teooria aluseks. Kuna on juttu kasust, siis see on vaja siduda õnne, kasulikkusega. Tema aga arvestab ainult seda, mida saab näha - katsuda. On individuaalne ja ühiskondlik kasu. Benthami kritiseerisid vastased mõtte eest, et elu on turu sarnane ja igaüks on kohustatud oma tegevusvilja vahetama teiste tegude vilja vastu. Kui su toode on vilets, siis saad ka viletsa vastukauba. Siit: inimene peab olema heatahtlik ja siis on võimalik ka teistelt head saada. Igaüks peab lähtuma huvidest ja oma enda kasu saamise huvidest, selle summast moodustub üldine heaolu. Tähtis on enda kasu ja heatahtlikus teiste suhtes. Iga filosoof on alati oma sotsiaalses keskkonnas ja loeb enda kihti parimaks ja kõige olulisemaks etaloniks. Ta võrdleb sellega teisi kihte. Inimene, püüdes saada kasu, mitte ainult ei sihi enda kasu vaid rikastab sellega ühiskonda.
Behtham võttis enda peale sotsiaalse aritmeetika ülesande loomise. Selleks on vaja viia kõik arvudesse. Mis on üldine heaolu ? = kõikide indiviidide heaolu summa! Mis on õnn? = kõikide inimeste õnne summa! Sel juhul on saavutatav parim tulemus.
Bentham jaotas faktorid gruppidesse: näiteks 15 gruppi rahulolu, 11gruppi kui kahjulikud nähtused
Oluline on keskmine inimene, keskmine kodanik. Sellepärast on parim poliitiliselt organiseeritud ühiskond, kus juhtivat rolli täidab demokraatlik enamik.
Ta kehtestas valimistele pääsemise piiranguid, et määratleda otsustajaid (ei otsustanud naised, kirjaoskamatud, kodakondsuseta isikud).
Demokraatia = esinduslik demokraatia
Utilitarism = kasu, kasu, kasu + esinduslik võim.
Bentham arvas, et kõrgemaks seadusandlikuks võimuks peaksid olema piirkondlikud parlamendid. (Ta oli võimude lahususe poolt liberalismi tunnus). Aga piirkondlikus parlamendis ei ole võimude lahusust. On juhtimise parlamentaarne tüüp(võimude lahusus)
On võimude ühildumine nõukogude tüüp juhtimisel. Ei saa ju ühes riigis iga osa eraldi seadusi teha!
Liberaalidel on tähtis isikute tegevusse riigi vahelesegamise piiramine. Aga on isikuid, kes ei mõista head. Riik peab suunama inimeste õnne, et see oleks suurem. Riik peab tagama isikliku julgeoleku. Edasi peab igaüks ise hakkama saama. Ta tunnistab riigi ja selle sanktsioonide vajalikust.
Sanktsioonid: -füüsilised
moraalsed
sotsiaalsed
usulised
poliitilised
Ainult riik karistab ühiselu reeglite rikkumise eest.
Kuna on tööandjad ja töölised, siis on ka erinev õnn. Ei saa olla võrdselt rikas, kuid saab seda vahet vähendada. Ühiskonnas ei saa olla täielikku võrdsust. Heategevusega riigi, kodanlaste poolt saab suuri vahesid vältida. Tervikuna on Benthami positsioon klassikaliselt liberaalne. Selle aluseks inimene ta huvidega. Ühiskonna põhiline ülesanne on selliste tingimuste loomine, mis tagavad igale inimesele võimaluse võimalikult soodsad tingimused oma huvide realiseerimiseks.
Liberalism = isiklikud vabadused. Vaba ettevõtluse vabadus jne.
John Stuart Mill (1806 1873)
Benthami õpilane ja osa tema vaadete jagaja. Ta on samuti utilitarist. Inimene tegutseb huvide ajel, kasu saamise eesmärgil.
keskne isiku huvi
üldine õnn on erinevate õnnede summa
Töödeks: Printciples of Political Economy(2kt. 1848). Utilitarianism(1861).
Ta tõi filosoofiasse väljendi utilitaristlik vastavat laadi eetika tähistusena.
Mill läheb kaugemale ja käsitleb õiguspoliitikat kui tahte tegevust: - õigust ja teadust. Mill oli lihtsustatud utilitaarse lähenemise vastu. Ta jagas samuti inimese huvid kahte gruppi: - materiaalsed
moraalsed, kõrgemad huvid (patriotism, armastus jne.)
Põhiline on kasvatada inimestes kõrgeid nõudmisi endas ja teha inimesi moraalselt kasvatatuteks ja kes oleksid valmis ühiskonna huvides enda ohverdamiseks.
Mill jagas ühiskonna kahte klassi:
vaesed
rikkad
Vastavalt tema vaadetele peab parlament koosnema nende klassi esindajatest. Need peavad olema võrdselt esindatud. Erinevalt Benthamist arvas Mill, et mitte keskmine (aritmeetiline) isik ei pea esindama ühiskonda, vaid paremini valgustatud ja ettevalmistatud osa. Nimelt see osa peab võtma enda peale ühiskonna juhtimise mured.
Kui Bentham kartis, et ühiskond satub aristokraatia valdusse, siis Mill arvas, et aristokraatia vaimu peab kasutama juhtimisel.
Mill tunnistas kahte traditsiooni: - Solidaristlik, et saavutada ühiskonnas solidaarsus
elitaarne, oma sisemiste eriomaduste tõttu.
Prantsuse liberalistid
Benjamin Constant de Rebecque (1767- 1830)
Kõik Prantsuse revolutsiooni aegsed andsid liberalismile oma hinnangu. Constant luges selle veaks, sest et see väljus ajalooga etteantud raamest. ta ei piirdunud feodaalsete privileegide likvideerimisega, vaid jätkas eraomandi likvideerimisega (jakobiinid, blankistid)
kõik, mis on seotud feodalismi likvideerimisega on liberalismile kasulik. Proletariaadi probleeme on veel vara lahendada, proletaarlased ründasid taevast. Konstant nägi, et ekspluateerimine toob kapitalismi ja oli liberaal. Olulised on kaks asja: vaba isiksus ja vabadus, kui poliitika. Raamatus
Muistsest vabadusest püüab ta seletada, milles seisneb vabadus vanas Roomas, Kreekas ja kaasaegses ühiskonnas. Ta seletas seda nii: Muistsete vabadus, oli kõigi antud ühiskonna liikmete vabadus võtta osa probleemide lahendamisest ja neid puudutava otsuse vastuvõtmisest: Sellega vabadus piirdus. Iga üksiku vabadust ei vaadeldud. Constant töötas välja indiviidi vabaduse printsiibid, mis teeks indiviidi riigivõimust sõltumatuks.
Printsiibid:
- Inimese ellu Riigi sekkumise piiramine ja vabadust võib piirata vaid neis elu sfäärides, mis nõuavad ühist pingutust.(I kohal isiku vabadus)
Vandemeeste kohus, arvas, et selle kaudu õpivad inimesed eristama oma asju riigi asjadest.
Vabadus valida usku.
Vabadus ettevõtluseks. (Monopoliseerimise vastu, mis seatud teaduslik-tehnilise progressiga, mis on paratamatu aga kui riik seda ei reguleeri, tehes oma tootjatele eeliseid, vaid konkurents on parim arengu stimulaator.
eraomandi puutumatus. Võrdsus võib tulla vaid kauges tulevikus, sest ebavõrdsuse aluseks on kaks faktorit talent ja eraomand. Tänu üldise haridustaseme tõusuga talendi faktor taandub. Eraomand kellel seda ei ole, on siht see võtta omanikelt ja sellised võimalused tekivad pidevalt. kuid see on väär ühiskonna arengu tee. Liikuma peab mitte võrdse vara jaotamise teed, vaid peab liikuma töösuhete arengu teed. Riik on esiplaanil, kes peab siis jagama, kuid see on aldis korupperuma. Nad (utopistid) leidsid, et see on sobimatu tee, sest riik sekkub.
Isiklik vabadus võib olla kindlustatud tingimustel, kui on vaba ajakirjandus. Ta nägi ühe esimesena pressi (IV)võimu, sellist organiseerivat jõudu ühiskonnas, kui üldtunnustatud administratiivset võimu..
Vabaduse all mõistetakse isiku võimu võimu üle, soovi valitseda vägivalla abil ja masside üle, olles enamuses ja õigus alluda vähemusele. Ta oli enamuse diktatuuri vastu. Konstant arvas, et Russo ühiskonnateoorias sisalduvate ettepanekute realiseerimine tegelikkuses viib isiku täieliku allasurutuseni riigi poolt. Arvab, et kui iga kodanik delegeerib osa oma õigustest ühiskonnale, siis tervikuna on see ühiskonnatervik superdemokraatlik ja omab eraldi elusfääri ja sellega surub maha igasuguse isiku era tahte. Eriti ohtlik on selle võimu juures see, et see peab kontrollima mitte ainult isiku tegevust vaid ka ta mõtteid.
Konstant pidas end Montesquieud õpilaseks ja väitis samuti, et konstitutsioon ja riigiõiguslik seos sõltub matemaatilisest funktsioonist. Kuid põhiline on rahva meelsus ja vaated. Kuid Constant de Rebecque arvas, et ta õpetaja tegi vea, öeldes, et vabadus on õigus teha seda, mis on seadusega lubatud. Et Montesquieu segas kaks asja : vabaduse ja garantii. Riigi ülesanne seisneb selles, et garanteerida inimeste vabadust aga ülalpool mainitud väitega surutakse see maha. Ta esitas uue teesi: Vabadus on ei miski muu, kui indiviidi õigus teha seda, mida ühiskond ei oma õigust keelata.
Montesquieu tees puutub totalitaarset r e ~i i m i . C o n s t a n t k ä s i t l e b d e m o k r a a t l i k k u õ i g u s k o r d a .
I s i k l i k e v a b a d u s t e k a s v , a r e n g j a ü h i s k o n n a p o o l t r i i g i t e g e v u s e p i i r a m i s e o n s a a m a s ü l d i s e k s t e n d e n t s i k s .
A l e k s i s T o k v i l ( 1 8 0 5 1 8 5 9 ) P r a n t s u s e l i b e r a a l .
T a n i m e t a s p r a n t s u s e r e v o l u t s i o o n i j ä relvalveta lapseks, kes areneb ilma mingi järelvalveta ja demokraatia (Robespierre ajal) on täis negatiivseid tagajärgi Prantsusmaa arengus. Põhiline teema, mille kallal ta töötas oli : demokraatia ja aristokraatia vahekorrad. Aristokraatia kui parimate valitsus, juhtimine haritumate kodanike poolt. Tokvil arvas, et demokraatlikud protsessid omavad palju negatiivseid külgi, kuid sellegipoolest võivad need olla neutraliseeritud kui neid demokraatlikke protsesse õieti juhtida. On kaks tsentraliseerimise teed:
I tsentraliseerida valitsuse võim
II tsentraliseerida kohalik võim (administratiivne)
I möödapääsmatu, sest on vaja välja anda üldiseid seadused. Riik peab seepärast olema suverään. Teisiti on kohaliku võimuga (administratiivse). Kohaliku võimu tasemel peab toimuma masside kontroll kohaliku võimu üle. Kuid demokraatia tõstab esile ebakompetentseid, kes praktiliselt halvavad kohaliku võimu ja see muutub jõuetuks täitma keskvõimu käske ning need institutsioonid, mis pandud keskvõimu liigvõimu vastu, ei funktsioneeri. Demokraatlikud asutused on Tokvili seisukohalt võrdsuse arenduse soodustajad ja tekitavad veel kadedust, mis tekitab tüli ja võitlust. Inimesi, kes demokraatlikus protsessis osalevad, on kerge petta kuna nemad ei ole ettevalmistatud, sellest tekib oht, et demokraatlik juhtimine võib muutuda despootlikuks. Rahva või demokraatlik r e ~i i m o n l i i g a r a i s k a v j a k a l d u v k õ i k o m a v õ l a d j a k u l u d p a n e m a j õ u k a t e k r a e s s e j a n e i l k a o b e d e n d a m i s e i s u . Ü l d i n e v a l i m i s õ i g u s t o o b v õ i m u l e i n i m e s i , k e s o n s u n n i t u d j u h i n d u m a a l a n d a t u d p r i n t s i i p i d e s t , m i s o n o m a s e d m a s s i l e , e t p ü s i d a v õ i m u l , s e e t e k i t a b omakorda olukorra, et langeb rahva moraalne tase. Kuid on ka positiivseid külgi:
Demokraatia on hulga täiuslikumalt võimeline väljendama rahva tahet kui aristokraatia oma tarkusega.
Selleks, et mõista kuidas peab välja nägema parem demokraatlik organisatsioon, sõidab Tokvil USA-sse. Seal ta kirjutab raamatu Demokraatia Ameerikas. Vabadus Ameerikas on vanem kui võrdsus. Seal organiseerivad nad oma elu demokraatlikul alusel.
Demokraatiat peab tagama alt, kogukonnast, sest kogukonnas on täiuslikumalt säilinud rahva vaim ja ta vaimu alused. Õigused anti alt üles.
Kohtuvõimul on sõltumatus ja autoriteet. Ta väitis, et allumine demokraatlikele seadustele on vajalik selleks, et otsustada seaduste õiguslikkuse üle otsustaks kõrgem võim kohtuvõim. Ameerika ühendriikide kohus arutab seaduse vastavust konstitutsioonile.
Föderalism. Toimub pidev kontroll nii enese kui vastastikune, kohalikud võimud teostavad isegi kõrgema instantsi kontrolli. Toimub nii horisontaalne, kui vertikaalne kontroll. See garanteerib võimude õige tegevuse. Kõige suurem türannia ja kõige ebameeldivam türannia on omaniku poolt (51% surub oma tahte peale). See võib olla vähem haritud pool (suur osa) olla. Temast sai lääne poliitikute kumiir.
1)Peale II Maailmasõda viiakse Euroopas ellu USA hegemoonia. Tokvil oleks enne teinud võrdleva analüüsi, näitas USA demokraatia eeliseid.
2)Tokvil, kasutanud sotsioloogilisi uurimismeetodeid poliitiliste protsesside uurimisel, on kahele politoloogile eelkäiaks (E.Kürgem ja Max Weber)..
3)Peale II Maailmasõda käivad otsingud Stalinismile alternatiivi leidmiseks. Seda nähakse liberalismis. Tokvil arvas, et on kaks riiki USA ja Venemaa, on liikumapanevad jõud eelistades esimest.
1)Professionaalsuse probleem.
2)Demokraatia ja tegelikus.
***
Raamat. Keskaegne kultuur( . A:CAB2> 1 9 7 2 C@528G . /) .
I n d i v i d u a l i s e e r i m i n e k u i t ü p i s e e r u m i n e . H e a j a h a l b p o l a r i s e e r u n u d k u l t u u r i s . K e s k a j a l t e g i õ i g u s e t u g e v a m . T e k k i s i n d i v i d u a a l n e v õ i t . ( V a j a t i k o r r a s t a t u d õ i g u s e s ü s t e e m i , e t l e i d a ü h i s t n i m e t a j a t . R e a a l n e e l u o l i k i r i k u k aanonitega korraldatud ja selle kontroll kõva. Need, kes ei kannatanud seda võimu põgenesid naabermaadesse.
Mida mõtles Platon aristokraatia all? Ta oli ju ise ka aristokraat. Ta luges suurima tarkuse kandjaid aristokraatideks.
Reformatsioon! Miks? Katoliku kiriku sees? Kasvas kaubandus ja laienesid välissuhted. Arenes turg, pankade süsteem jne., see kõik oli vana harjumuse, kommete ja väärtuste rikkumine. Oldi ju harjutud kuulama üht ülemat ja käsku. Kauplemine ja üle oma vajaduste tootmine rikkus rahu ja tasakaalu turul tekitades vastastikulisi pingeid, sest oldi harjunud tsunftides kindlaks määratud koguste ja hindadega. Nii ka kirikus endas (kirik oli ise ka oma varadega majandaja).
Erasmus Roterdamski ja Martin Luther (1483 1546)
E.R oli pastori ebaseaduslik laps. Ta anti kloostrisse, oli mungaks. Töötas ülikoolides Pariisis ja Londonis ning mujal Euroopas. Oli vabamõtleja filosoof, kandis usumehe rüüd.
Martin Luther ülikooli lõpetanud, hiljem sai temast sügavalt usklik. Ta pidas inimest Jumalale allutatuks ja patuseks. Inimene peab Jumalat uskuma. Mõlemad otsisid uusi väärtusi. Milles inimene on vaba? Jumala poole pöördumises? Saatus on Jumala kätes arvati. (E.R. ja M.L. väitsid, et Inimene tegutseb vabalt, Kõik inimesed on vabad end muutma ning oma elu. Saatus muudetakse Fortuunaks ja kui teen hästi, aitab mind Jumal. Kui inimene on tark, on ta arengus vähe takistusi (kõikides sfäärides). Põhiline on moraalne täiuslikus. E.R. kirjutab, et parem türann, kui korralagedus (diktatuuri vastu).
Ühiskonda tuleb juhtida intellektuaalide poolt. Ühiskond jaotub kaheks: - aristokraatia
-mass, hulk.
Stabiilse olukorra ideoloogid ja keskklassi laienemise poolt. Tihti toimusid talurahva sõjad. Vaja oli rahvale siduvat tegevust. Kuidas? Millega? Üks oli katoliku kirik. Aadel pidi alt võtma ideed ja neid oma võimu säilitamiseks ja tugevdamiseks kasutama. Rooma Paavst propageeris altpoolt ühel vaimul ühinemiseks. Ideaalide sfäär seob seni kuni formeeruvad materiaalsed võimalused. Kui see moodustub, siis see on juba hulkade tugi. 16. saj. hakkas laienema turg ja arenesid välja riigid, mis pidid seda turgu kaitsma. Hiljem tuli uute turgude saamiseks uusi maid vallutada(agressioon). M.L. arvas, et inimesele ei ole tähtis, kuidas ülemuse ja kirikumehe käsku täita, vaid oma usk Jumalasse on oluline. Selles leiab ta oma tänu. Inimene on sündinud patust ja ei suuda ilma jumala abita üles tõusta. Ta kaitses madalamate kihtide esindajaid. Sest nad ei leia maal õiglust ja kirik peab leidma, looma huvide süsteemi. Vana kirik nii ei toiminud. Osa rahvast rikastus ja tekkis ebaõiglus. Kui inimene ei ole vaba, siis ta ei vastuta oma patu eest. Kui inimene ei patusta, siis see ei tähenda, et ta on õilis. E.R. ütles, et Ära tee inimesele seda, mida sa ei taha endale tehtavat. Ei või uskuda algkeemiat, astroloogiat jne. Müstiline element võimutseb seal, kus ei ole kindlat usku. Peale E.R. surma olid ta tööd keelu all, samuti ta nimi(ta sõber oli Thomas Moor). Kuna kirik kaotas positsioone, siis oli vaja süüdlast? Kui ühiskonnas toimub areng, mis muudab elu, siis toimub see vanal karkassil, millele lüüakse uus kate. Revolutsioonid toimuvad vanast rasvast aga nende lõpus kummitab nälg. Nii ka reformide ajal. Kasvab esialgne segadus ja asjatu materjalikulu.
Tomas Münster Kiriku vastane.
ühise ühiskonnakorra poolt, võrdselt vajaduste järgi jagamise ja revolutsiooni kaudu (tabel vihiku II osas)
anapaptist
Ei pea olema puudustkannatavaid, teha kompromisse
organiseerida kommuune (oli umbes 70 Saksamaal ja veitsis, igas ligi 600 hinge). Olid ühised koolid, sööklad ja tootmine).
Nad konkureerisid teiste manufaktuuridega. Töö oli kvaliteetne ja odavam toodang leidis ostjad. Nad (anapaptistid) olid ilmaliku ja kirikliku ametivõimu eirajad. See ei meeldinud aadlikele ja ametlikule kirikule ning nendest püüti lahti saada ja põhiliselt saadigi. Nendest jäid alles ideed. Liikumine sai uue nimetuse Miheon Boochman, kelle arvates tuleb Jumala riik maale ja et seda hetke saab lähendada võitluses kurjaga ning see on püha kohus. Sellest saab Münsteri ülestõusu läte. Kõik rahva heaolu nimel. Jan Matis, Jan Bokelson arvasid, et revolutsioon aitab Jumala riiki lähemale tuua. Linnanõukogud toetasid neid, sest nad soovisid omale iseseisvust. Linnad võitlesid ise oma õiguste eest. Aga kui münsterlased olid oma esindajad linnanõukogudesse saanud, hakkasid linna valitsema. Läks lahti suur vara jagamine. Raha rahvuslik hüve. Eraomand jäi kehtima. Maa jagati kollektiivseks kasutuseks. Juhtimine toimus käskude vahendusel (administratiivne). Jan Bokelson juhtis talurahvasõda. Põllutöö seisis, tuli nälg ning puudus. Ümber jagada ei olnud midagi ja münsterlased kaotasid võimu (neil olid naised ja lapsed ka ühised). Kui idee ühiskonnastamisest saavutab ideaali, siis see ühiskond laguneb ja hävineb.
Thomas Münster arsti perest, kuulsast suguvõsast. Käis jala läbi Põhja Euroopa. Nägi igasugust viletsust. Ta tuli lagedale oma ideaalse ühiskonna ideega.
-kohustuslik töö,
-kõik hüved jagatakse võrdselt,
rahuldatakse hädapärased vajadused,
ühiskohus, ühisraha, juhtimisaparaat
maa ja maavarad ühiskonna vara
detsentraliseeritud riik koos monarhiaga
Jumala asemik on imperaator ja see jagab maad
aadelkonnast saavad teenrid
uuele korrale minnakse üle ilma verevalamiseta
kirikule peab maksu maksma
ühine kasu kristliku moraali tasemel
mõistlikus igal pool
üldine humaansus
omand on funktsionaalne
Taassünd (renessansi ajastu)
Levis Itaaliast ilmaliku kultuuri kaudu teistesse riikidesse.
Ideoloogia on seotud eraomandiga. Ilma omandita inimene on vaba. Aga kas ühiskonnale on vabad liikmed truud? Vabad esimesel võimalusel põgenema?
1)Ajaloolised tingimused taassünni ajajärguks. (Itaalias juba 13. saj.)
2)Idee vabadusest ja võrdsusest taassünni ajajärgul.
Itaalia. 13. saj. Linn-Vabariik. 15. saj. vallutustega tekkisid riigid(vabariigid). Esialgne Vabariiklik juhtimine vahetub oligarhia ja türanniaga. Vabariigi perioodil poliitiline elu arenes vabariikliku konstitutsiooni alusel ja põhiliseks sotsiaalseks elemendiks oli linnakodanik. Eredamalt oli esindatud Florentsia Vabariik (Papalaanid bürgerid) = kesk ja väikekodanlus. Linnade sõltumatuse traditsioon säilis (säilitati). Linnad ise olid küll maavaldaja maksu all aga linna siseasjad lahendati ise.
Arnaldo inimene, kes oli 1427 1444. a. vabariigi kantsler, arvas et poliitilises elus ei ole midagi konstitutsioonist tähtsamat. Seaduslikkuse hoidmiseks peavad olema magistraatuurid. Need peavad jälgima, et võim ei tõstaks end seadustest kõrgemale. Selleks on vajalik võimu valitavus ja otsuste tegemiseks kollegiaalsus. Otsustab Nõukogu (rahva nõukogu, kommuuni nõukogu jne.).
Õiglus on selles, et ühtegi küsimust ei otsustata ainuisikuliselt tema soovi järgi, vältides paljude arvamust. Kõrgetele sõjaväe ja kohtu ametitesse kutsutakse välismaalased, et omad ebavõrdsuse all ei kannataks, kes annavad aru rahva ees. Rahvale on kindlustatud omandiõigus ja vabalt pöörduda kohtuinstantside poole. Kui vaesed kannatavad rikaste pärast, siis viimaseid peab Vabariik kaitsma. Need printsiibid meeldisid ka keskklassile, kes püüdis aadli seisust nõrgendada ja ise poliitikasse tulla. Oli kolm sotsiaalse õigluse aspekti: - moraalne, kui heategu
õiguslik, kui seaduslikus ja õiglus
sotsiaal-majanduslik võrdne maksude ja ametite jagamine.
Võrdsus, see on seaduste võrdsus, ainult sellele ühiskonna osale, kes on kodanikud. Sel ajal selle instituudi laiendust ei peetud võimalikuks ja selles järeleandmisi ei tehtud. Seadus kodakondsusest.
Keskne võrdõiguslikkuse seadus on loomuliku seaduse ja inimese kehtestatud suhete probleem. Loomulik seadus eeldab kõikide võrdsust seaduse ees. Poliitilised seadused aga määravad selle õiguse realiseerimist. Iseloomulik on sellele: Ideaalne kodanik on aktiivne isiksus, kes tegutseb Vabariigi kasuks. See on töö ühiskonna heaks. Seda rikkam on ühiskond, mida rikkamad selle liikmed.
Ideed kodanike humaansusest.
Matteo Palmieri sotsiaalne võrdsus, kui sotsialismi printsiip. Võrdsus on jagav ja võrdsustav. Jagada ameteid ja ühiskonna hüvesid, sõltuvalt isikute teenetest. Moraalses mõttes võrdsus on kodanike heategevus, mis peaks realiseeruma seadustes.
Sotsiaalse õigluse mehhanism proportsionaalne maksukoorem ja heategevus viletsate toetuseks.
Sotsiaalse õigluse norm Töö on kõikidele kohustuslik.
Rikkus mis on saadud tööst on õigustatud. Need on parimad isikud, kes loovad ühiskonna õitsengu aluse. Need parimad isikud saavad ühiskonna hüvede kasutamises eelise. Vaesed peavad leppima elatusmiinimumiga.
Kui Palmieri oli elu tundma õppinud, siis ta avastas, et inimesed mõistavad õiglust erinevalt ja seepärast ei saa olla kõigile ühesugust õiglust. Sotsiaalsed kontrastid on tekitatud eraomandi poolt, kuid seda ei ole võimalik likvideerida. Kuigi tundub õiglane ühiskondlik omand, siis see ilma eraomandita ei oma liikumapanevat jõudu. Ta leidis, et peab olema koostöö era ja kollektiivse omandi kasutamisel.
Allamaano Rinutsiini
Vabariigi muutumine diktaatorlikuks riigiks.
Kõik ühiskonna liikmed peavad aktiivselt osa võtma ühiskonna rikkuse kasvatamisest.
Vabadust peab mõistetama võrdsusena seaduste ees. Ühiskonna arengu aluseks peab olema kodanike moraalne täiustumine. See on alus heaolule. Selle teostamiseks pöördus Rinutsini diktaatori poole, et ta töötaks rahva heaks.
Edasi tulevad areenile : Machiavelli. Iga tegu, mis tehtud heateo nimel on hea.
15., 16. saj. andsid sotsialistlikele ideedele lisa. Tekkis vara-utopistlik periood. See on aeg, kus osa isikuid tahtsid oma teoreetilisi ideesid rangelt ja kavakindlalt ühiskonna ellu sisse viia.
Tomas Moor (1470 1535)
Ta unistas eraomandi likvideerimisest ja kõike jagada võrdselt ning õiglaselt.
pööras ära programm vabast, võrdsest ja ühesugusest asjade kasutamisest
oli revolutsiooni vastu, sest kartis ühtlustamise naiivseid katseid teostada
töö ühiskondlik vorm sobib
perekond on põhiline tootmisüksus
perekond on organiseeritud tootmisprintsiibi järgi (vihje kastikorrale?)
üldiselt korraldab tööd riik, mis peab arvestust ja korraldab tööjõudu ümber
peres toodetud toodang läheb ühiskonna lattu, kust seda saab pereisa (peremees) nõuda vastavalt vajadusele
füüsilisest tööst on vabastatud teadlased, juhid, noored kes valmistuvad end ette minekuks juhtivale ametile
parasiitideks on Lordid, aadelkond, usuteenijad
töö on kõigile sunduslik, vähemeeldiv töö antakse orjadele ja vangidele ning lastele teha, kes töötavad käsu või meelituste sunnil (lapsed on võrdõiguslikud inimesed, vaid kehalt ja vaimult vähemad)
riigi moodustavad 54 riiki (föderatsiooni), mis on iseseisva majandusega(kommuunidega), jagab ümber riik ning lahendab olulisemad organisatoorsed küsimused
Moor oli humaanse kommunismi esindaja
riik on mehhanism, mis tagab kõigile võrdsuse
Kampanella Tomaaso (1568- -1639)
Materialistlikku sensualismi arendaja, astroloog, maag ja müstik. Ta tahab kõik õnnelikuks teha, mille väljendas oma raamatus Päikselinn. Linn oli ise täiuslik, sümmeetriline, tasakaalus, korras ja ilus. Töötati 4 tundi päevas ja linnast käidi maale tööl. Ka tema arvas, et riik peab tootmist ja tööd juhtima. Riik peab tegelema veel toitmisküsimustega. Riigis ei ole eraomandit. Põhiline tootmisüksus on kogukond. Perekonda ei ole. Rahva juurdekasvuga tegeleb riik, et saada terveid lapsi, keda kasvatatakse ühiskondlikult. Lasteaiad on ümbritsetud kunsti , lillede ja muu silmailuga. Võim on tarkade käes. Valdab päiksekultus. Riigipeaks I Pühamees, kellel kolm abilist, kõik aktuaalsed küsimused arutatakse läbi rahvakoosolekutel, mis aitavad kaadrite probleemi lahendada jne.
D Winstenli (1609 1653)
Pärit kaupmehe perekonnast, usklik, karjus, sulane, iseõppija. Tõe allikas (suhtlemine Jumalaga). Kogu elu on võitlus hea ja kurja vahel. Eelkäijaid mõistis lihtsustatult: Vabaduse seadus oli programmiline. Arvas, et ümberkorraldusi peab alustama maaeraomandi kaotamisest, kuid eramaa jääb isikutele. Vabariiklikud maad on ühiskondlikud. Samuti säilub perekondlik eraomand elamule, tööriistadele ja varale. Töö on kohustuslik ja kollektiivne toitlustus. Riik juhib ühiskondlikke protsesse ja kontrollib. Kaubandus keelatakse. Usuti mõistlikku monarhi (siis valitses Croomwell). Ühiskond arendab. Riik peab looma kõik tingimused teineteise armastuseks. Riik peab tagama inimese kaasasündinud õiguse vabadusele. Vabadus on seal, kus on õigus maale. Usk on oluline. Ta oli vabaduse idee analüüsija. Vabadus on ainult siis vabadus, kui see on kõigil. Sündimine teeb inimesed võrdseks. Vabadus on sisemine ja väline. Sisemine on hingeline ja väline on rahvustunne, või miski sarnane, üldine (rahvuslik väärtus)maailma varade kogum. Maad valdav inimene on vaba hingelisest sunnist, kummardab vabaduse tsaarile. Ta valib omale õpetaja, aga mitte selle, kes talle määratakse. Mõlemad vabaduse liigid on lahutamatult seotud. Sisemine ja väline orjus on seotud. Enesearmastuse väljajuurimiseta ei saa luua võrdõiguslikku ühiskonda. Ennast täiustada saab ainult vabana. Vabaduse tagab maaomand. Sulasele oli see kohe selge. Majandus ja moraal on lahutamatud. Nägi, et võim on verine aga revolutsioon veel hirmsam. Marginaalsed kihid (kaltsakproletariaat) võivad maailma muuta Kvaakerid- sekt, kes püüdsid ära elada nii, et ei muutnud elus midagi.
Prantsusmaa 17.saj.
Kapital edendas, küla vaesus sellegi poolest. Rahvas tõusis ülestõusudesse võimu vastu, mis sellel sündida lasi. Uitav mõte otsis ideaali. Loodi Utoopiaid, ka Francis Bacon of Verulam (1561 - 1626) kirjutas oma osa Nova Atlantises( millest vaid fragment säilunud).Tema peateoseks Novum Organum (1620) ja De dignitate et augmentis scientiarum(1623). Ta oli Inglise kuninga James I kantsler, kuid jäi altkäemaksu võtmise eest ametist ilma 1621.a. Muidu oli ta uusaja maailmavaate programmi visandaja. Ta pooldas individualismi. Sel ajal kirjutati palju utoopiaid: Gulliveri reisid, Severangide ajalugu jne. See nakatas kõiki fantaseerima. Ka piiskopid lõid oma kloostri sarnaseid maailmu.
J Melje usumees , haritud. Tegi raamatu Nõuanne. Pidas ebavõrdsuse põhiliseks põhjuseks eraomandit ja päritavat ebavõrdsust. Riik peab hoolitsema rahva heaolu eest, sest see kannatab ebavõrdsuse all aadlike jõu ja vaimulikkude poolt taunitava vägivallast hoidumise ideoloogia pärast. Rahvas võib muuta asjakäiku harimise ja võitluse teel. Ühiskonna rakuke on põllumajanduslik kogukond. Kõik töötavad, söövad ja kasvatavad koos lapsi. Vabadus on kogukonna hüvede ühine kasutamine. Hüvesid jagatakse kindla mõõdu järgi. Rahva saatus on rahva käes. Rahvas peab ise oma teadvust kosutama ja võitlema õigluse eest. Rahvas peab teadma, mis on õiglus. õigluse ideed läbivad kogu Prantsuse kultuuri. Inimene kui masin Lametri. Diderot koostas entsüklopeedia ja oli helge vaim. Valgustuslik vaim = jumaliku õiguse asendamine loomuliku õigusega ja sellel põhineva ühiskondliku lepingu teooriaga. Siit kodanlaste klassikaline juriidiline maailmavaade.
Inimese õnn on õigus vabadusele, võrdsusele teiste inimestega ja omandiõigus, see põhineb isiku loomulikul õigusel, millega vastavuses on vaja luua mõistlik kord. Aegade alguses oligi nii aga hiljem see rikuti ja tekkis orjus, sunnismaisus ja despotism. Voltaire (1694 1778) kaitses aristokraatliku tippu Inimesed püüdlevad võrdsuse poole, kuid see on pettus, sest et nad ei saa olla võrdsed nii oma tegevuse kui ka looduslike andide poolt. Juriidiline võrdsus on olemas, teist mitte.
Denis Diderot (1713 1784) ja Jean-Jacques Rousseau (1712 1778)
Kesk kodanluse ideede väljendajad. Tegid palju õhulosside plaane. Rousseau oli rohkem kuulus skandaalsete lugudega. Otsis kompromisse. Arutlus ebaõigluse alusest ning algusest(1765). Oli evolutsiooni periood, progress. Progress toob ainult tigedust, mis seotud inimese kirgede ja võimetega, mis ennem sünnitab halba, kui head. Loomulik ebavõrdsus loovutab koha kunstlikule ebavõrdsusele, see viib inimese materiaalsele progressile, kuid moraalsele ja vaimsele degradeerumisele. Kuid möödunusse tagasi pöörduda ei saa. Sotsiaalsest orjusest vabanemise aluseks on südametunnistus. Inimene peab pöörduma südametunnistuse poole. Arvas, et on olemas üldine tahe, mis ilmneb ühiskonnas rahva enamusel. See on seotud rahva traditsioonidega ja isikuvabadusega. Üldine tahe teostub kui vabatahtlik ühinemine vabasse assotsiatsiooni. Inimestevaheline pidev võitlus segab üldist tahet. Selleks , et seda tahet säilitada oletab Rousseau, et mingil ajal on vaja sõlmida ühiskondlik leping, mis määratleks ühiskonna ja indiviidi õigused. Vajalik on, et kõigil oleks elatusvahendid ja et keegi ei rikastuks. Indiviid saab nii sõltumatuse ja ei sega üldist tahet. Ühiskondlik leping on nii saavutus, kui kaotus. Isik kaotab individuaalset vabadust ja piiramatuid õigusi. Vastu aga saab kodanlikud vabadused ja omandi kaitse. See on seotud majanduspoliitikaga.
Kolm ühiskonna arengu alust:
ühine tahe
võim
südametunnistus
Need on lahutamatud ja samas ühildamatud. Valitsus on vahendajaks ühise ja isikliku voli vahel. Kuid riik võib arenedes neelata ühise vabaduse ja loob jõu kultuse ning vähendab ühiskonnas vabadust. Rousseau arvates on ühise tahte vormile demokraatia, kuid sellel on kalduvus kiiresti türanniaks muutuda (seepärast keskklass seda kardabki). Ta on veendunud, et inimene peab ühiskonna huvides loobuma oma kirgedest aga see surub alla isiksust. Seepärast, isiksus, tehes ühiskondlikku lepingut, peab teadlikult tunnistama allumist. Rousseau peab seadusandjaks autoriteeti, kellel on kõrge kõlbeline moraal ja see poliitik peab olema innustatud võrdsuse ideedest ning allutama sellele oma elu. Kaastunne see on õrn tunne, mida peab kasvatama. See on üks olulisi isiksuse arenduse külgi. Teineteise mõistmine on headuse alus. Ei saa lepitada õiglust. Inimesed (rahvas) ei ole võimelised seadusi mõistma, sest mõtlemine ei ole ratsionaalne. Sellepärast nad võtavadki neid kui määrusi, millele peab alluma (saad sa aru, või ei saa). Ta arvas, et inimkonna kuldne ajastu on möödas. Ühiskond elas üle lapsepõlve ja keskea, nüüd tuleb vanadus. See on organismi teooria. Ühiskond ei saa rünnata eraomandit ja seda peab kaitsma. Parim vorm kodanike õiguste kaitseks on - Vabariik. Seda ei looda jõuga, vaid see on vabatahtliku nõusoleku tulemus.
Kaup on sündinud võrdsustaja Marx. Objektiivne ideoloogia ei vasta alati soovidele, vaid on kasulik ülalpool või allpool arvestust.
Henri de Saint-Simon (1760 1825)
Kirjutas: L `organisateur(1819 1820), Catechisme des Indusriels(1823 1824), Uus talurahvas.
Päritolult krahv, prantsuse aristokraat, ateist, seiklushimuline ja teenis Prantsuse korpuse teenistuses 17 aastat. Sõdis USA-s Põhja osariikide poolel, ning naases 1783 Prantsusmaale. Kui isa suri , pidi ta edasi töötama-teenima sõjaväelasena ja ta tõusis polkovniku auastmesse. Reisis Euroopast Indiani aga oli 1789.a. Prantsuse Revolutsiooniks tagasi. Loobus oma tiitlist aga oli revolutsiooni vastu. Ta otsis rahumeelsete vahendite kasutamise võimalusi kriisist väljumiseks. Temal oli selleks piisavalt haridust. Kuna toimus tormiline tööstuse ja majanduse areng koos erinevate sotsiaalsete raskustega, mida loeti tollal ajutisteks üleminekuperioodi kasvuraskusteks. Sel ajal olid kõige viletsamates tingimustes alamad kihid ja Saint-Simon arvas, et revolutsioon ei saavutanud oma eesmärke ning ei loonud uut ühiskonda. Ta arvas, et revolutsiooni eesmärgiks oli parandada suurema hulga inimeste eluolu. Aga võitjaks osutus keskkiht. Progressi määrab vaimne ja kõlbeline areng. Revolutsiooni perioodid vaheldusid evolutsiooni perioodidega (Revolutsiooni lagundav periood vaheldub evolutsiooni loomisperioodiga.)
Inimkond läheb parema õiglasema tuleviku poole. See sõltub teaduse ja moraali arengust. Põhirool on aga tootmisel ja omandivormil. Ta toob välja klassid omandisuhetes. Näitas, et põhiliseks väärtuste allikaks töötavale inimesele on tööstuslik tootmine. Keskne kuju tootja(Tööstur). Saint-Simon arvates oli tööstur see, kes võis ühiskonna vabastada feodaalide ja sõjaväelaste kasti võimu alt ja säilitades eraomandi tootmisvahenditele teadlaste ning pankurite ühise juhtimise all viia ellu ühiskondlikku ja majanduslikku juhtimist. See on võimalik tootmise ratsionaalsel organiseerimisel. Jagama peavad tootjad
Ühiskonna ideaaliks kohustuslik töö. Võrdsed võimalused tööst saadud tulu kasutamisel. Planeeritud põllumajanduslik tootmine. Kõike seda juhib ja organiseerib riik. Peab valitsema üleüldine rahu rahvaste assotsiatsioon; vendlus. Rahvuspiiride kadumine, mis annab paremad võimalused tootjatele. Elu lõpus kirjutas talurahva moraalist. See, millest inimene nooruses on loobunud on küpses eas aus ja ihaldatav.
S-S tundis moraalset kohustust vaesema kassi vastu ja see on kristliku usu printsiip (inimesed kui vennad).Kristlus peab kasvatama vennalikku suhtumist inimeste vahel.
Robert Owen (1771- 1858)
Ta kirjutas: A New View of Society(1813), Book of the New Moral World(7 osa, 1836 1849)
Inglise vabrikant, andekas organiseeria, püüdis tõsta töö tootlikust. Mõistis, et väiketootmine ei anna erilist edu ja on vaja pöörduda masintootmise juurde. Oluline on kollektiivne algatus. Siit ka kollektiivse omandi vorm kooperatiivid. Owen arvas, et autonoomsed kooperatiivid peavad viima edasi majandusliku elu. . Printsipiaalsed kaubanduslikud suhted. Kaup kauba vastu. Need, kes ei tootnud midagi jäid mängust välja ja üldse jäi laiem tööjaotus vaatlusest kõrvale. Töölisklass töötab haritud rikkad juhivad. Kui on võimalik, siis saavad töölised ka ise hakkama. Töölised on muudatusteks valmis. Ümberkorraldused on vaja läbi viia rahumeelselt, sest revolutsioon viib purustamisele. Elu lõpus jõudis Owen klassiliidu ideeni. Siit partnerlik sotsialism. Inimestel on elus vaja moraalset täiustust. Inimene on lapsepõlvest nelja arusaama all kannatav (usk, klass, partei ja riik, mis kõik kutsuvad enda huvides tegutsema). Selleks, et elada peab inimene täitma loodusseadusi, mitte alluma eksitajatele. See protsess on aeglane ja seda kiirendada ei ole võimalik. Enneaegselt ei saa mängureeglite ümberkorraldusi teha, st. seni kui inimene ei ole vajalikku taset saavutanud. Inimene areneb sõltuvalt keskkonnast. Seetõttu ei saa lugeda süüdlasteks inimesi, nende vaenulikus tegevuses vaeste suhtes, nende egoismi eest. Nad on selliseks muutunud keskkonna tõttu. Owen arvas, et inimene on osa suurest ühisusest, mitte individuaalsus, kui ta areneb teistest eraldi, siis halb kasvab ja ühiskonna viib anarhiani. Individualistlikud küljed moonduvad: usk, eraomand, abielu = halbadeks. Tähtis on need pahed millegagi tasakaalustada.
Arengu aluseks on töö Töö peab olema ratsionaalselt organiseeritud. Aluseks on plaan. Oluline ettevõtjate kogukond. Kõik nad on võrdsed, kohustustes õigustes. Klassideks jagamist ei ole. On vanuselised grupid. Tööd jaotatakse huvide ja võimete järgi. Kogukond on omavalitsuslik. Selle üheks ülesandeks on v ä ä r t u s t e j a g a m i n e .
C h a r l e s F o u r i e r ( 1 7 7 2 1 8 3 7 )
T a k i r j u t a s : L e n o u v e a u m o n d e i n d u s t r i e l e t s o c i t a i r e ( 1 8 2 9 ) .
T a o l i i s e õ p p i j a . J u m a l a n d i s e l u j a l i i k u m i s e . M a t e e r i a j a m a t e m a a t i k a o n o l u l i s e d . P õ h i l i n e l o o d u s s e a d u s o n T Õ M B E J Õ U D . I n i m e s t e v a h el on hingejõud. Tulevikus tuleb heaoluühiskond ja see on harmoonia ühiskond. Inimkond liigub pahatahtlikkusest barbaarsusse, sealt edasi vabanemise tsivilisatsiooni III faasi (I vabastab naised, II vabastab töötajad. III vabaneb kogu ühiskond). Selleks on hädavajalik inimese kõlbeline täiustumine. Elu on täis kirgi, mis mõjutavad hingeelu, materiaalse osa jagamist. See on sõltuvus. Isiklik ja ühiskondlik huvi peavad ühtima. Fourieri idees puudub palgatöö. Ta on võrdsuse vastu ja arvab, et majanduslik võrdsus ei ole asendatav vabadusega. Ühiskonna liikmed peavad olema nii vaesed, kui rikkad. See ei ole konflikti alus. Jagamine toimub vastavalt kapitali omaniku osale ja töölisele töö järgi. Oluline, et töö oleks meelepärane. Kui töö annab rahuldust, siis kõik teevad tööd rõõmuga. Harmoonia on kõikjal oluline. Fourieril endal oli sihiks naistele õiguste tagamine (nende eest võitlemine). Veel soovis, et : töölisest (palgalisest) saaks omanik ja partner, aga seda mitte selleks, et likvideerida eraomand. Garantism periood, mil ühiskond tagab kõigile mingi elatustaseme.
Immanuel Kant (1724 1804)
Töödeks:Kritik der reinen Vernunft(1781), Greundlegung zur Metaphysik der Sitten (Kommete metafüüsilised alused)(1785), Kritik der praktischen Vernunft)(Praktilise mõistuse kriitika)(1788), Kritik der Urteilskrahft(1790), Die religion innerhalb der Grenzen der blosen Vernunft(1793), Metaphysik der Sitten (Kommete metafüüsika)(1797).
Kaasaegne eelnimetatutega. Toetudes eelkäiatele on temal isiksusel siht Tahe. Kõik, mis toimub, toimub tahte sunnil. Kant arvas, et: Inimene omab võimet olla endas isand, ta on sõltumatu oma käitumises. Inimeste sihid ja huvid ei kuulu võimu ja seadusandluse kontrolli valda. Kontrolli alla kuuluvad vaid tegevused. Selles ongi inimese vabadus. Kõrgeim on tegu, mis vabastab kohusele. Moraal, vabadus inimene seab ise oma moraalsete kujutluste piirid. Kohus on kujutlus piiridest. Käitu nii, nagu sa tahad, et sinuga nii käitutakse. Ära tee teistele kahju. Inimese vabadus on vabadus mõtelda aga vajadus on vajadus tegutseda. Kandil viga ilmutab end selles et inimene on vaba tegutsema, ilma teiste vabadust rikkumata.
Vabadus poliitilises mõttes = vabadus seaduste raames. Vabaduse tingimuseks on eraomandi olemas olek. Omanikul on vaid hääleõigus. Vabadus on hinge seisund, alluvus on seaduse raames olek. Et saada vaimu vabaks on vaja mõtte vabadust, siit vaja tegevusvabadust. Vaimu vabadus seab endale piirid, et end säilitada. Rahvale on enneaegne anda kodanikuõigusi, kui see veel ei mõista vabaduse piire. See on mõistlik ja ratsionaalne täiusus.
Friedrich Hegel (1770 1831)
Töödeks:Phänomenologie des Geistes(1807),Wissenschaft der Logik (3köidet, 1812 1816), Encykopädie der philosophischen Wissenschaften(1817), Philosophie des Rechts(1821), Philosophie der Geschichte(postuumselt 1840). Koguteose andsid välja ta õpilased 12. kd. ilmus 1832 1845.a.
Ta täiendab Kanti ja osaliselt eitab. Ta peab oluliseks enda mõtet, tähtis, et objektiivne vaim realiseeruks riigis, vabadus ei ole omavoli. Olla vaba tähendab tunda piire ja endale oma tegudest aruandmist. Vabaduste vahel on võitlus. Ühe voli piirab teise voli. Vabadus saavutatakse õiguses. Põhiõigus on õigus eraomandile. Seadused, absoluutne õigus seisneb esemete omandiõigusel. Lepingusuhted on looduslikkuse poolest tahtelised. Need on nõnda palju realiseeritavad, kui palju on kokkulepitavad. Monarhia on tegelik. See piirab voli. Kõik, mis eksisteerib on mõistlik, kõik, mis on mõistlik on tegelik. Ideaalne on monarhiline riik.
Comte Auguste (1798 1857)
Kirjutas: Cours de philosophie positive, mille neljas kd. on Physique sociale(kuus kd.,1830 1842).
Termini sotsioloogia kasutusele võtja. Sotsioloogia areneb positivismi mõju all. Poliitiline positivism eitab, mitte üldse seadusi, vaid sisulisi seadusi. Komte tunnistab ja on töötanud välja funktsionaalsed seadused. Positivism eitab tervikuna metefüüsilisi olemusi, väites, et kõik ühiskonna nähtused tuntakse ära jälgimise teel ja seadustena ongi need ühised jooned, mis on omased jälgitavaile. Positivismile on tervikuna omane evolutsiooni mõistmine maailma arengus. Ühiskonna areng on arengu seaduste jätkumine füüsilises ja bioloogilises looduses. Kuid kõik järgnevad ajaloolised vormid omavad endas eelmisi seaduspärasusi ja ka omi. Kõige lihtsam liikumine on mehhaaniline liikumine. Sotsiaalne liikumine allub nii füüsilistele kui omadele seadustele. Komte ütles, et sotsioloogia on teadus ühiskonnast ja seob majandus - , moraali ja poliitikateooriad. Kui ta need seob, siis milline on nende suhe? Sotsioloogia ülesanne on leida mingid ühised ajaloolised seadused, mis funktsioneerivad ja arenevad ühiskonnas. Sotsioloogia vaatleb seda kui tervikut. Lähtudes printsiipidest pidas Komte põhiliseks seda, et seadused ühiskonna arengust:
-omavad ajaloolist iseloomu
-toetuvad muutustel inimeste mõistusele
-muutused mõistuses on allutatud inimeste materiaalsetele muutustele elus.
-seaduspärasused ühiskonna arengus kannavad empiirilist iseloomu ja seetõttu mõistetakse ja uuritakse jälgimise kaudu.
-nõnda palju, kui ühiskondlik elu (printsiibid) on loomulikele seadustele sarnased. Sotsiaalsed suhted võivad olla uuritavad täppisteaduste meetoditega. Kui Bentham püüdis lahendada sotsiaalse aritmeetika abil, siis Komte sotsiaalse füüsika loomise teel.
Kooskõlas Komte õpetusega toimub inimkonna areng kolmes põhifaasis, mis vastab arengule inimese mõtlemises.
I faas teoloogiline valitseb teoloogiline mõtlemine. Inimese püüe kõike selgitada jumaliku voli j a e t t e m ä ä r a t u s e l ä b i . T e o l o o g i l i s e l e f a a s i l e s o b i b m o n a r h i a . P o l i i t i l i n e r e ~i i m o n k u i s õ j a l i n e . V ä e j u h i d s e o v a d o m a t e g e v u s e s p o l i i t i l i s e j a u s u v õ i m u . K a t o l i i k l u s s u u t i s s ä i l i t a d a j a h o i d a o m a v õ i m e r a l d i i l m a l i k u s t v õ i m u s t . S e l l e v e a k s o l i s e e , e t p i das absoluutselt õigeks võimude lahususe printsiipi. Despotismi oludes ja tootjate allutuse tingimustes loodi võimalused kutselise vaimse tegevusega tegelemiseks mitte eriti suurel inimgrupil ja ühiskonna põhifiguurideks olid väepealikud ja käsitöölised koos orjadega.
II faas metafüüsiline vaimses mõttes on see esimesega sarnane, kuna inimkond püüab lahendada probleeme, mida on printsipiaalselt võimatu lahendada. Probleemiks abstraktsed nähtused, mis inimvaim loonud (väljamõeldised). Vaimne(religioosne?) võim ja teisel pool kirjanikud, juristid, kes omavad poliitilist võimu. Ajalooline õigustus (tõestus) selles, et töötades välja teooriaid ühiskonna muutmise eesmärgil, seda revolutsioneerides ja likvideerides osa vana ühiskonna elemente ning luua kolmas ühiskond. Revolutsioon on õigustatud kuni positiivse faasini.
III faas positiivne selles faasis ei ole revolutsiooni vaja ja need on isegi kahjulikud.(Komte elu ajal toimus kaks revolutsiooni, milledes ta pettus). See on inimese hea arengustaadium(positiivne). A. Comte, kes oli S-Simoni järgija, tunnistas igasuguse ühiskonna staadiumitele omaste joonte olemasolu. Iga staadium annab oma lisa, mille sihiks positiivse ühiskonna loomine. Comte arvas, et põhiline tunnus teoloogilisele faasile on - jõud. Jõud kontsentreerus ja selle abil tehti poliitikat. Teine metafüüsiline staadium oli filosoofiliste teadmiste staadium. Mõistuse ülesandeks poliitilises sfääris oli selles jõu osa vähendamiseks, sest jõud ei lahenda probleeme küllalt kindlalt, kuid poliitilisi probleeme on siis võimalik fundamentaalselt lahendada, kui need asuvad moraalsel-kõlbelisel alusel. Sellele toetumine ongi ühiskonna positiivse faasi tunnuseks.
-teoloogiline ühiskondlik periood on sotsiaalse staatilisuse periood, kus ühiskondlik süsteem ilmutab jäika arengut. Põhiline: tee seda mida peab
- metafüüsilisele perioodile on omane sotsiaalne dünaamika, see on revolutsiooniline periood, progress ja areng soositud.
Sünteesi annab solidaarsus = dünaamilise ja staatilise alge liitmine. Sotsiaalsed jõud ühinevad ühiste huvide baasil.
Tervikut iseloomustab: Armastus kui printsiip, kord kui alus, progress, kui eesmärk.
Ühiskonna põhilised elemendid on: - ühine keel
- ühine omand (riiklik)
- ühine usk
-ühine valitsus
Comte põlgas monarhiat, mis on lähedane despootiale ja ka demokraatiat, mis viib anarhiale.
Väitis, et Ei kõlba monarhia, ega demokraatia. Parim ühiskonna vorm peab toetuma rangele võimude jagamisele (ilmalik ja vaimulik).Comte, kui ateist oli katoliku kiriku võimust osavõtu tasakaalustava funktsiooni poolt.
Põhiline on teadus, mitte usk.
Ilmalik võim ettevõtjatele(tootjatele). Jumalik võim filosoofidel positivistidel.
Oluline osa võimust lasub pankiiridele, kes seovad võimu majandusega. Vaimulik võim kaob ja selle koha peab täitma positivistlik vaim, milleks üldse on Inimkond kui Jumal. Oli Jumala otsimise aeg. Materialistidel kaob usk, sest see on ebaloogiline, imelik. Inimene on aga mõistmatu temal on hing.
Comte arvas, et võimu vahetus (poliitiline vahetus) ei ole rahvale huvitav. Rahvast huvitab vaid materiaalne kindlustatus ja kasvatus. A. Comte väitis, et töölisklass on suures osas võimeline omandama sotsiaalseid ideid, solidaarsuse ideid rohkem kui kapitali omanikud ja seetõttu olenemata sellest, et mõistuslikkuse kandjate positivistide asemel, võib kõlblust kanda töölisklass. Kui töölisklass on kõlbelisem kui kapitali omanikud, siis nad võivad võtta endale võimu, et kapitalistid saaksid end vahepeal kõlbelisemaks muuta, sest nad on vajalikud tootjate paremaks eksisteerimiseks.
Esiplaanil teadus seetõttu poliitikud ühiste ühiskondlikke probleemide lahendamisel ei ole kohta diletantidele ja ainult spetsiaalselt ettevalmistatud inimesed omavad õigust lahendada ühiskonna probleeme.
Juhtimine, kui igasugune teine töö, peab toimuma professionaalselt.(Kui aga ainult proffide poolt, siis tekib totalitarism või voluntarism jne.) Et seda vältida on vaja globaalset kontrolli, teaduslikku ja kõikides sfäärides.(Ka inimese mõtete üle on vaja kontrolli saavutada = totalitaarne ühiskond).
Kõike haarav kontroll totalitarismi tunnus. Kontrolli subjektiks on kutseline poliitik, sest teisi võimule ei lasta.
Õigused (liberalismi tunnus) kaotavad totalitarismi tingimustes oma tähtsuse.
Kohustused (konstitutsioonilised) ?
Põhiline on kohustus ühiskonna ees.
Spencher (1820 1903)
Spencher lähtub sellest, et inimühiskond on looduse evolutsioonilise arengu vili. Anorgaanilisest orgaaniliseks bioloogiliseks ja sellest ühtlaseks ühiskonnaks formeerumine. Ühiskonnas toimub mitu faasi ja esimene on : loomulik faas (loomulik õigus, hüpoteetiline ja sellel kõik poliitiline ja õigussüsteem.)
Võrdõiguslikkuse probleem lähtub vabadusest. Mitte mingil juhul ei tohi mõista vabaduse all liikmete võrdset asendit ühiskonnas. Õiglus määratletud läbi vabaduse ja koosneb kahest osast.
I on seotud vabadusega tegutseda, see on positiivse õiguse element. ( liberaal)
II seotud sellega, et ei tohi teha takistusi sellele, kes tegutseb samamoodi. (demokraat)
Liberaalile on tähtsaim vabadus.
Elu koosneb + ja emotsioonidest. Sealjuures on osa emotsioone egoistlikud, teised altruistlikud.
Egoism - enesesäilitamisest
Altruism eneseohverdusest
Üldine heaolu on saavutatav tänu õigele enese huvide jagamisele (oma õnne nõuete järgimisele).
I - Kogu maailm lähtub loomulikust olekust. Ta tõi juba 8 aastat enne Darvinit välja idee sotsiaalsest võitlusest. Väitis, et elu väärib vaid tugevam. Seni kui inimene paljuneb kiiremini, kui tootlikud jõud, siis see seadus keh t i b . Ü h i s k o n d l ä b i b r e a e t a p p e , m i l l e j o o k s u l s e l l e s e a d u s e m õ j u k a h a n e b . L o o d u s e s s e d a e i e s i n e , s e e o n v a i d t e o r e e t i l i n e s p e k u l a t s i o o n .
I I s e e e t a p p o n s õ j a l i n e r e ~i i m I n i m k o n n a e e s o t s a s o n ü k s v ä e p e a l i k , k e s o r g a n i s e e r i b ü l d i s t ü h i s k o n d l i k k u e l u .
s u urim heategija, selles ühiskonnas on sõnakuulelikus
kõrgeim kuritegu on käsu mittetäitmine
riigi idee on ühiskonna kõrgeim printsiip
inimesed eksisteerivad ühiskonna teenimiseks
isiklikud õigused on nõrgalt märgatavad. Esiplaanil on kohustused, mitte õigused. Tervikuna on sellel etapil organisatsioon nimetusega sunduslik kooperatsioon.
III vabatahtlik kooperatsioon, industriaalne ühiskond
mitte kodanikud ühiskonna huvides vaid ühiskond kodanike heaoluks
põhiline heategu ei ole sõnakuulelik käsutäitmine vaid oma tegude tagajärgedest arusaamine
areneb erainitsiatiiv, jäme patriotism annab koha mõistlikule koostööle oma riigi huvide ja naaberriigi huvide mõistlikule kooskõlastamisele
IV (postindustriaalne) sellele on iseloomulikud
inimesed teenivad mitte ustavusest, vaid et säiliks kõrgemate vaimsete, hingeliste sfääride eksisteerimine (hingeliste väärtuste nimel). Eluks vajalik töö.
Spencher väidab, et eksisteerib teisi seadusi; üldine bioloogilistele organisatsioonidele on seadus nende funktsioonide diferentseerumiseks. Seetõttu muutuvad järsult keerukamaks sotsiaalsete organismide funktsioonid. Tuleb tunnistada riigiaparaadi, bürokraatia tugevnemist ja sekkumist ühiskonna ellu ja selline sekkumine on loomulik asjade käik.
Ühiskond = bioloogiline organism?
1)bioloogiline ei saa eksisteerida väljaspool oma keha.
Ühiskonnas aga võib iga sõlm eksisteerida sõltumatult ja omavoliliselt tegutseda. Bioloogilised organismil osad alluvad tervikule.
2)sotsiaalses organisatsioonis osad ei allu tervikule.
3)inimest koostööd reguleerides, ülevalt tulevate käskudega, ei pea suunama nad teevad ise lepinguid teiste gruppidega ja need ei ole kohustuslikud. Riik on aga kohtuniku rollis.
4)argument: Ühiskonna sidemed luuakse mitte riigi poolt, vaid selle kiuste, tööjaotuse pärast. (siit küberneetika idee).
Positivism jälgimine teadmiste saamiseks. Kõik, mis on jälgitav võib minna teadusse. Mida ei ole seda ei saa teadusse võtta. Iga vahetu jälgitav tegevus määratletakse inimese teadvusega. Siit algprintsiip: igas ühiskonna teaduses on algprintsiibiks inimeste teadvus.
ANARHISM
1)Üldine iseloomustus
2)Stirneri egoistide liit
3)Bakunini kollektiivne anarhism
On neli printsiipi:
I Riigi eitamine, sest üks osa riigiehitusest on valitsejad, teine osa orjad ja see on printsipiaalne. Igasugune juhtimine on ekspluatatsioon. K. Marx väitis oma Kapitalis, et iga juhtimine omab kahte alust. I kooperatiivne töö, (koostöö)
II omand.
Uurides kasutas kahte erinevat meetodit: I üldsotsioloogiline, st. ühiskond on kooperatiiv või koostööd tegev ühendus. Inimühiskond ei saa aga läbi ilma koostööta ja seda peab juhtima organiseerima, meeldib see selle liikmetele või ei meeldi. Sellest veel ei tule ekspluateerimist.
II mõnedel juhtudel on juhtimine seotud ekspluateerimisega omandiga.
F. Engels võitluses antiautoriteetidega, tõestas, et autoriteet (allumine volile) säilib igas ühiskonnas. Allumine on tööstuslikult arenenud ühiskondades põhjendatud tehnika funktsioneerimise iseärasustest.
Anarhistid on teinud üheks mõisteks: riik- võim-autoriteet, tegelikult on igaüks erinev ja vastu on nad vaid riigile.
2)printsiip föderalism. Tunnistavad ettevõtteid, mis on autonoomsed ja teineteisest sõltumatud. Assotsiatsioonide juhtimine ei ole eriline mure. Printsipiaalselt võttes, on ühiskonnal kaks ülesannet:
I - kindlustada parimate tingimustega oma ühenduse liikmeid ja
II - korraldada sidemeid autonoomsete assotsiatsioonide vahel.
Esimest funktsiooni võivad täita vandemeeste kohtud.
Teist funktsiooni võib täita assotsiatsiooni üldkoosolek.
Nõnda ei ole riik, kummalgi juhul, kui alaliselt tegutsev organisatsioon, institutsioonina vajalik. Aga see, mida ei saa kohtu kaudu reguleerida peab lepete abil registreeritud ühistute vahel. Kui astuda lepingulisse suhtesse, esindab iga pool ise võimu. Selleks peab igaüks olema vaba. Peab olema üks õigusprintsiip. Igaüks peab täitma sõlmitud lepingut.
III anarhistid kritiseerivad, mitte ainult nendeni eksisteerinud poliitilisi ehitusi, kui ka ühiskonnaõpetusi, sest need tunnustavad ja kaitsevad riiki.
Eriti on nad demokraatia vastu.
Anarhistid tunnistasid lepingut, kui ainust ühiskonnasuhete reguleerijat, kuid see ei teinud neid veel ühiskondliku lepingu teooria pooldajateks, vaid jäid selle vastaseks.
3)printsiip: võrdsus ja vabadus. Siit suhtumine omandisse.
Phrudon oli suure eraomandi vastu ja väikeomandi kaitsja. Omand kui leping.
Anarhistid eraldavad riigi ja ühiskonna. Ühiskond, kui mingi huviselts. Riik on aga, kui võlts moodustis, millest ei ole midagi head loota. See on vaja likvideerida, sest see segab ühiskonna arengut.
Bakunin kollektiivne anarhism.
Omavalitsus rahva poolt ja rahvale. Aga kui ainult rahva poolt valitud isikud saavad võimule, nii nad seda kuritarvitavad. Kõiki aga juhtima panna ei ole võimalik ja võrdsusest ei ole mingit mõtet rääkida. Seepärast on vaja igasuguse riigitüübi vastu võidelda (ka sotsialistliku). Lenin püüdis seda häda leevendada tööliste viimisega valitsusse aga seal nad ei ole enam töölised ja asi läheb edasi vanaviisi.
Bakunin väitis, et ühiskonnas on omavalitsus:
Kõrgeim organ üldkoosolek. kõik ametid on valitavad ja ametimehed täidavad otsuseid.
kollektivism on seotud taluühiskonnaga üks kõige, kõik ühe eest
pidev ümberjagamine ei lasknud vene talupojal tekkida lasta sügavaid eraomanduslikke instinkte ja seepärast ta loobub eraomandist kollektiivse omandi loomiseks.
Bakunin arvas, et ühiskonna kolm elementi, mis tumestavad talupoja mõistust ja raskendavad revolutsiooni tegemist on: 1)patriarhaalsus
2)inimese allutatus ilma poolt
3)usk tsaari
Bakunin tundis proletariaadile kaasa ja pidas vajalikuks vastandada füüsilise töö tegijad vaimse töö tegijatele. Ta oli proletariaadi diktatuuri vastu. Proletariaadi diktatuuri on kerge saavutada aga sellega võidelda raske. See rikub end, võimau kiusatustele alludes. Kogu venemaa tuleb allutada rahva vendlusele , mis koosneb 40 70 liikmest ja allub komiteele. Selle grupi põhimeetod isiklik andumus, näide omakasupüüdmatust käitumisest.
See on kollektiivne anarhism.
Stirner (1806 1856)
Nagu teised anarhistid on ka tema kommunismi vastu. Väidab, et kommunistid näevad inimest ainult pühapäeval. Tööpäeval (argipäeval) on inimene kui vahend, kui üldtootmisvahendi osa ja üldse mitte kui isiksus. Kommunistid karm distlipliin, täpne allumine tootmisprotsessis, see on isegi samm tagasi liberalismi poole.
Stirner Suurim inimkonna eksimus on selles, et kogu eksisteerimisaja jooksul lähtus see mingitest ideaalidest, mis tõmbasid edasi igat eraldi võetud isikut.
Stirner oli ideaalide vastane. Võtta inimest nii, nagu too tegelikult on. Tegelikult ta on egoist. Seepärast on vaja teha egoistide liit. Ma armastan inimesi nii palju, kui palju on neist mulle kasu. Riik on vaja hävitada algusest lõpuni, sest see piirab inimeste egoistlikke vajadusi. Igaüks peab jõudu kasutades endale kõike, mida suudab, haarama. Näiteks Napoleon, seni kui haaratu vastas jõule, oli kõik hästi aga kui asi käis üle jõu, tuli lõpp.
Oluline on inimestele õpetada, mitte võtta rohkem, kui suudetakse hoida, kui see pikaajaline ülesanne on selge, siis saab alluda lepingulistele suhetele. Ühiskonnale peab õpetama võimu tunnetama, ta vajadust mõistma ja ta peab kõigile selgeks tegema, et võimu ei saa hävitada. Võimalik, et poliitilist võimu saab hävitada. Aga kuidas võimu kasutada, temaga ringi käia, selles kogu raskus.
Formaalsed ja psühholoogilised tendentsid poliitilises mõtlemises 19. saj. lõpus ja 20.saj. alguses Euroopas.
1)Uuskantlus politoloogias (Rudolf Stamler geneetik)
2)Hans Kelseni normativism (gnoseoloog)
3)Petrasevski riigi ja õiguse psühholoogiline kontseptsioon
Sel ajal levis marksism mööda maailma laiali ja kodanlus otsis vastukaaluks oma ideoloogiat. Võitlus käis põhimõtteliste (filosoofiliste) küsimuste tasemel. Kas probleem on: a)esmajärguline või b) teisejärguline?
I ajaloolis-geneetiline (tekkeline) aspekt
II gnoseoloogiline (tunnetuslik) aspekt
Rudolf Stammler (1856 1939)
Riik ja õigus vist, ta töö.
Uuris Kanti. Materialistlik ajaloo mõistmine.
Inimene korrastab oma vajaduste järgi ruumi (aja abil). Stammler toob selle idee poliitika sfääri. Loodus- ja ühiskonnaseadused on printsipiaalselt vastandlikud. Looduses tegutsevad põhjus tagajärg seadused. Ühiskonnas aga on kõik allutatud eesmärgi saavutamisele. Siht määratleb sotsiaalse elu. Siht ja sihipärasus võib väljenduda erinevates vormides(etikett, moraal). Inimene on sunnitud oma sihi saavutamiseks arvestama õigust. Õigus on võimas instrument ühiste eesmärkide saavutamiseks. Milline koht on õigusel ühiskondlike suhete süsteemis? Ta vastandab kaks kategooriat. Riikliku poliitika õiguse vormis ja majandusliku elu. Viimase jagab kahte aspekti: 1)tehniliseks 2)ühistöö tootmisprotsessis
Ta ei eita tööjaotust, tehnika osakaalu, kuid teeb sellest lõpliku järelduse: Kui me teoreetiliselt võime eraldada tehnika ja ühiskonna, siis tegelikult inimese tegevus (tootmine) on sotsiaalne, seda teha ei saa. Igasugune tegevus on sihipärane. Kõrgeim norm on õigus. Ühiskonna vorm õiguslik reguleerimine. Loogiliselt I aste on siht (eesmärk on esmane)(Algul eesmärk, siis tegevus).
I - Põhjus tagajärg , side alt üles (vundamendist)
II Kuid, ülevalt alla on funktsionaalne side
Sõltuvus alt üles, täitmine ,ülalt alla. (poliitika)
(sotsioloogia)
(majandus)
On olemas passiivne mateeria majandus, kui sellele lisada õigus, see elavneb ja hakkab arenema.
Majandus määrab poliitika.
Poliitika eeldab majandust.
Hans Kelzen (1884 1973)
Töö: Püha õpetus õigusest. Teda huvitas fakt(tõsiasi, tõik), kui probleem. Mis on fakt poliitikas ja õiguses? Mis on põhiline? Ta lähtub mudelist, kus igas inimestevahelistes suhetes on kaks külge: I külg - on seotud tahteavaldusega.
II külg inimene, kelle suhtes toimub tahteavaldus.
(üks tahab, teine peab)
Kohustumine selles tahte fakti ei kajastata. Kuna sooviv ja see, kelle suhtes on soov väljendatud ei ole põhjus tagajärg suhtes, on suhe funktsionaalne. Kuid mis on aluseks, põhjenduseks? Et ei satuks segadusse on vaja minna kõrgemale normatiivsele tasemele. Et soov saaks õiguslikuks on vaja omada veel kõrgemat normi ja see viib Kelzeni üldise õigusteooria loomise mõttele, mis ei ole mitte kuidagi seotud (sotsiaalsete ja psühholoogiliste ) suhetega, vaid tooks välja õigusnormi iseenesest. Selleks, et tahteakt toimuks on vaja lähtuda õiguslikest normidest. Näiteks. Monarh annab välja seadused(riigile). Siin on keelelises vormis varjul probleem. Kas õigusnorm või õiguse arutlus? Kelzenil on soov eralduda sotsiaalsetest oludest, mis seotud võimu aktiga. Kohustuslikus määratakse mitte normiga, vaid materiaalsete tingimustega, milles toimub tahteline tegevus. Erinevad isikud mõistavad sõltuvust erinevalt. Põhiline inimeste omad huvid. Me ei märka teiste huvisid ja asjad, mis ei puutu endasse, neid üldse ei tähtsustata. Võib vaadelda õigussuhteid õiguse sisemise loogika vaatepunktist. Tahteavaldus on seotud materiaalsusega ja sellest sõltuv. Poliitiline gnoseoloogia on senini unarusse jäetud ja ilma selleta on arusaam poolik. Kelzen näitas tõsiseid erinevusi, mis iseloomustavad tunnetuslikke erinevusi poliitilises õigusteaduses. Kelzeni arvates on olemas põhinorm, mis moodustab ühiskonna õiguskorra. Seetõttu kõlab põhinorm nii: "Peab täitma normiloovat võimu omava institutsiooni käsku, või käituma vastavalt tavades kinnistunud normidele. See põhinorm vastab konstitutsioonile, kui riigi põhiseadusele. Selle alusel töötatakse välja rida üldisi norme. Need üldised normid on aluseks individuaalsete normide väljatöötamiseks. Kõik koos on aga õiguskord. Sellele on iseloomulik täitmise kohustus. Õigus on see, mis tuleb igal juhul täita. Loomuliku õigus seaduse täitmisel peab arvestama seda, et see võib inimeselt nõuda mingit tegevust ja see võib nii õigustada igasugust tegevust. Iga õigus on õiguspärane?(Iga õigus on maksev.) Kuid iga õigus ei ole õiguspärane. poliitika, riigi tegevus, eemaldub täielikult moraalsetest alustest (legistid rooma õiguse harrastajad, keskaegsed õigusteadlased).
Riik ja õiguskord on paljuski kokkulangev mõiste. Neid eraldab vaid riik: see tähendab, riik on õiguskord, milles poliitilist funktsiooni täidetakse tööjaotuse alusel (eriliste riigiorganite abil). riigiorganite all mõistab Kelzen ka valijaid, kes võtavad põhimõtteliselt päevakorrast maha demokraatia ühiskonnas. Riiklik org kogukondlik kord. Riik, kui rahvusvaheliste suhete reguleerimise organ. Kelzen oli sunnitud minema sotsioloogiasse. Ta arvas, et omand on poliitiline üleolek ja ei ole vahet riikliku tegevuse ja omaniku asendil ühiskonnas, sest omand, kui riiklik tegevus omas sisemas on suhe inimeste vahel mingis vallas subjektide vaheline valitsusvorm. Riigiteenistuja kui tootmisvahendite omanik. Õigussuhted võivad olla vaadeldud oma spetsiifilisuse tõttu vaid võrdluses suhete süsteemis teistes ühiskonna elu sfäärides. Selles punktis eraldumine määratles tõsised metodoloogilised Kelzeni vead.
3)Petrasevi riigi ja õiguse psühholoogiline kontseptsioon
1)Petrasevski Poliitilis- õiguslike suhete olemusest
2)Moraali ja õiguse vahekorrast Petrase v s k i t e o o r i a s .
K i r j a n d u s t : . . >@:8= « @8B8:0 ?A8E. B5>@. ?@. . . 5B@0652A:>3>»
6. « !>2 3>A ?@02> « 1 9 7 9 N r . 6
P e t r a z e v s k i l t p o l i i t i l i s t e s u h e t e a n a l ü ü s i õ i g u s l i k u d a l u s e d . T a a r v a s , e t i n i m e n e , k e s e i o s k a s i s e m i s e l t ü l e t a d a õ i g u s s u h t e i d e i s u u d a ka ratsionaalselt mõista, mida need endast kujutavad ja ta arvas, et algandmed moodustusel arengul on ta sisemised läbielamused, seega esmased ta vaatepunktist esinevad: psühholoogiline fenomen õigusest. Lähtudes sellest postulaadist jagab Petrazevski kõik psühholoogilised nähtused kolme gruppi:
I passiivsed: nende hulgas teadvus ja tunded (Ta vaate järgi psühholoogiline mehhanism ei mõjuta inimeste tegevust st. ei pane teda liikuma ,tegutsema.),,.
II aktiivne (tahte fenomen) see on tema arvates inimeste aktiivne tegevus, mis sihitud mingile tegevusele või segaja ellimineerimisele (hävitamisele).
Põhiline tähelepanu on aktiivne-passiivne tegurid.
III aktiivne-passiivne fenomen (impulss, emotsioon) Need fenomenid on põhilised ja kesksed Petrazevski õpetuses.
Aktiivne-passiivne psühholoogilised nähtused tema vaate põhjal jaguneb kahte gruppi:
1)spetsiaalsed nähtused tüüpiline näljatunne, see kui inimese sisetunne-füsioloogiline mõju ja väline tegevus. See kõik on varem ette määratud ja ei jäta inimesele valikuvabadust. Sellest erinevalt kaks erilist gruppi.
2)blanknetne nähe (läbielamus) see on seotud kahe fenomeni läbielamusega. Fenomen õigusest ja kohustus. Need, kui vasturääkivused.
Näide: krediitor ja võlglane. Ühel õigus teisel kohus, mis väljendub selles, et peab tagama võla. Need määravad õiguskohustuse. Selle mittetunnustamise korral lülitub sisse projektsiooni fenomen, mis väljendub positiivse õiguse kujul. Reaalsete õigussuhetena esinevad psüühilised läbielamused. Väline selline projektsioon on fantaasia. Kuidas sellest sisekujutisest minna välisesse, reaalsesse sfääri? Petrazevski jagas õiguse:
I intuitiivne
II positiivne
Esimene kuulub täielikult inimese sisemaailma ja sellegipoolest täidab regulatiivset funktsiooni. Aga see ei ole küllaldaselt garanteeritud ja seepärast positiivse õiguse vallas tehakse unifitseerimine üldistes õiguselamustes.
Positiivsest õigusest tuleneb ametlik õigus ja see avaldub riigi funktsioneerimises ja on vajalik ja ka riigi poolt kaitstav ja garanteeritav.
Võim ja omand
Omand on Petrazevski arvates on valitsemise alusel vallatavad esemed, kus ühtede õigus omandada mingit eset ja teisalt kohustus teiste poolt mitte segada teda omada.
Võim mittereaalne aga läbielatav suhe, kui ühele isikule omistatakse õigused jagada valitseda teiste üle ja teistel on kohustus kuuletuda, neile kes omavad õigust valitseda.
Võim sotsiaalne nähtus tunnetuslik, teoreetiline ja avaldub sotsiaalsetes suhetes. Neid suhteid ei ole otse ja vahetult näha (võim, omand).
1)Petrazevski teeneks on see, mida me nimetame poliitiliseks psühholoogiaks.
2)Ta tegeles psühholoogiliste suhetega ja tõstatas küsimuse aktiivsusest, õiguspoliitilisest tegevusest ja lahendas need küsimused erinevates variantides.
a)bievioristlik suund
b)marksistlik suund
Suhe õigus moraal Petrazevski teoorias. Ta arvas, et moraalil ja õigusel on üks allikas kohustus, kuid selles sisaldub printsipiaalne erinevus, kuidas tunnetatakse see kohustus õiguslikes ja moraalsetes (kõlbelistes) koordinaatides. Õiguslikud emotsioonid on võrreldes moraalsetega atributiivse (lahutamatu osa) iseloomuga ja vaid õigussuhted on seotud sellega, et inimesed kannavad õigusi ja kohustusi, mida nad ainuisikuliselt ei valda (ülemuslikult). Põhiline on nende (õigused-kohustused) omistamine. Õiguselamused kannavad käsu, nõudmise iseloomu.
Moraalne (kõlbeline) kõikehaaravaks on imperatiivne element nõudmine, käsk. Adressaadina esineb ise inimene. Isesundija nõudlik. (Ise annab endale käsu ja täidab)
Kui me saame õigussuhetes kellelegi mingi ülesande teha anda, siis moraalseks kohustuseks seda ei saa teha.
Õiguslikud kohustused omavad välist sunduslikku iseloomu. Moraalsed aga sisemist sundi.
Õigus peab olema täpselt määratletud ja nõudmised õigusele peavad olema selgelt väljendatud.
Moraalsed nõuded on ebamäärased - amorfsed.
Õigussuhted peavad olema organiseeritud nii, et need alluksid küllaltki täpsele väliskontrollile.
Passiivsed aktiivsed
aktiivsed passiivsed
Spetsiaalsed blanketsed
(praktilised) (läbielamuslikud)
Neid seob kohustus. Enda ja teiste kohustus. Kui jutt käib endast, siis on moraalne kohustus. Kui asi puudutab teisi on õiguslik kohustus.
Mis on käsu ülesanne? Olemiselt kohustuslikkusele ülemineku saavutamine.
Solidarism
Leon Djugi (1859 1928)
Kirjandus: 5AB=8: # 1 9 6 9 N r . 5 . 5=>2A:8 « #G5=85 . N38 3>AC40@A25 8 ?@025»
5AB=8: # 1 9 7 0 N r . 3 . 5=>2A:8 « -2>;NF80 CG5=85 . N38»
1 ) L . D j u g i p o l i i t i l i s - õ i g u s l i k e v a a d e t e m e t o d o l o o g i l i s e d a l u s e d .
2 ) L . D j u g i õ p e t u s õ i g l a s e s t p o l i i t i l i s e s t ü h i s k o n n a k o r r a l d u s e st.
I Lähtepositsioon: Ta vaated tegid läbi evolutsiooni. Ta alustas kui range Spentseri järgija, kuid hiljem ütles paljudest orgaanilise õpetuse alustest lahti, jättes endale idee tööjaotusest, kui tähtsaima aluse , sotsiaalse ühenduslüli, kui nende sotsiaalsuse aluse.
L. Djugi arvab, et Sotsiaalsus = solidaarsus. Tööjaotus, kui üks alustest ja solidaarsus kui heatahtlik üksteise aitamise viis. Peale tööjaotuse solidaarsusest on solidaarsus kokkusobivuse alusel. See väljendub selles, et inimeste huvidel ja arvamustel on kokkulangevusi ja seda peab igal pool vaatlema alusena.
Djugi, kui positivist, tunnustab ainult neid fakte, mida saab jälgida või vahetult uurida.
Ajalooliselt ja võrdlev lähenemine poliitilistele nähtustele. Idee sellest, et õigus eksisteerib kui kohustus (Comte idee, positivistlik). Esmasus terviku ja osa suhtes. Liberalismi ja loomuliku õiguse kriitika.(Liberaalsus on seepärast halb, et see suhtub negatiivselt riiki). Kuid ta ei anna ise positiivseid nõuandeid riigi paremaks muutmiseks. Djugi arvab, et ta riigi kriitika on positiivne, sest ta soovitab ka printsiipe, mille abil võib üles ehitada õigusriiki.
Djugi kritiseerib loomuliku õiguse toetajaid, sest need lähtuvad subjektist, tema kvaliteedist. Õige oleks lähtuda ühiskonnast, mitte subjektist ja selle huvid peavad olema riigi tegevuse aluseks.
Seaduste jagamine põhjuslikeks ja eesmärgilisteks.
Põhjuslikud loodusest
Eesmärgilised ühiskonna seadused
Djugi otsib poliitilise tegevuse mõtet ja kui solidarist arvab, et poliitilise tegevuse mõte seisneb selles, et kindlustada õnn ja heaolu ühiskonna enamiku poolt (Bentham).
Kelzen määratles normide hierarhia. Djugi jagas normid: majandust käsitlevad, moraalsed normid ja juriidilised normid..
Majandust reguleerivate normide valda kuuluvad: tootmist, jaotamist ja tarbimist (ühiskonnas toodetud toodete) puudutavad aktid.
Moraalsed normid reguleerivad inimestevahelisi suhteid.
Juriidilised normid reguleerivad sarnaselt majandust reguleerivates valdkondades, kuid omavad riiklikku laadi. <1 3>AC40@AB25
õ p i k : !>2@5<5==>5 0<5@8:0=A:>5 1C@6C06=>5 ?>;8B>;>380
V ä g i v a l l a t e o o r i a m õ t e j a j u t t o n v a i d r i i g i t e k k i m i s e k ü s i m u s e s . G u m i l j o v i t s , k u i t e o o r i a p o o l d a j a v ä i d a b o m a p õ h i a l u s t e s , k õ v a k r i i t i k a k a u d u , l o o m u l i k u õ i g u s e t e o o r i a t :
1)Loomuliku õiguse teooria pooldajate põhiline viga on selles, et nad toovad välja riigi õiguse, abstraktse inimese mudeli ja riietavad ta selliste omadustega, millistega nemad tahavad inimest näha ning ei näe neid omadusi, mis iseloomustavad inimese olemust.
2)On vaja loobuda abstraktsest lähenemisest ja tuleb analüüsida reaalseid, faktilisi ühiskondlikke suhteid.
3)Faktilised suhted tõestavad, et kogu inimkonna ajalugu on ühtede inimeste allutamine teiste poolt ja see ei mahu abstraktse moraali kitsastesse raamidesse.
4)Loomuliku õiguse teooria on vasturääkivuses tegeliku praktikaga ja see ei saa olla õige.
5)Ajalugu teevad mitte eraldi asuvad abstraktsed isikud, vaid inimesed, kes on ühinenud mingisse ühendusse, olgu see sotsiaalne või poliitiline. Kui moraali seisukoha põhjal jõud liigub õigusest eespool, siis sellisel juhul: isik ilma oma parteita ei oma jõudu aga kes ei oma jõudu, see ei ole võimeline mõjutama ajaloolist arengut. See paneb Gumiljovi ajaloolisele lähenemisele. Aga ta püüab tõestada, et mitte isikud, vaid sotsiaalsed grupid määravad inimkonna arengu laadi.
Inimkond oli algselt kogukondade liit (ordu). Eriline on see, et nad esinesid sisuliselt ühelaadsete inimkogudustena. Neil olid ühesugused traditsioonid, kombed ja allusid ühtmoodi. Üks eluviis. See võrdsustas kollektiivid. Sõdade tulemusel, kui tugevam ordu suutis allutada endale nõrgema, sündis loodud ühiskonnas ebavõrdsus, sest ühed olid orjad ja teised orjapidajad. Nende gruppide vaheline antagonism kutsub esile riigi tekke. Suguharu seisus klass. Eeldavaks iseärasuseks on see, et nad ühinevad ühendatud ühiskonda, mis on samal ajal erisugune. Selleks, et selline ühiskond eksisteeriks on vajalik riik oma tugeva võimuga.
Kogu ajalugu on inimeste jõuga ühendamine
Nüüd on teisiti ja toimuvad tõsised muutused: Seadused.
1)Üks ühiskonna arengu seadus on konfliktide seadus. Kui erinevate sotsiaalsete gruppide vahelise võitluse tulemusel saabub täielik sotsiaalne homogeensus, siis klassid kaovad pöördumatult. Klasside kadumine aga viib riigi mittevajalikkuseni. Tekib tänapäevane kultuurne riik, mis erineb printsipiaalselt endisest, kus põhirelvaks oli jõud.
Kultuurse riigi põhijooned on järgmised:
1)orjuse ja sunnismaisuse vormid on vahetatud vabade inimeste vaheliste suhetega, mis toetuvad mõistlikele seadustele.
2)laiad massid kindlustatakse riiklikust juhtimisest osavõtu võimalusega (demokraatia).
3)Valitsus lõpetab sõdimise ja sotsiaalsete konfliktide mahasurumise ning suunab oma jõupingutused rahva heaolu tõstmisele.
Jevgeni Djuring (1833 1921) kui politoloog
Ta pani kesksele kohale poliitika küsimused. Ta leidis, et poliitika nimetus tuleb sõnast Polis ja poliitikana mõistetakse selle linnriigi isikute suhtlemist. Dühring arvas, et poliitika on röövellik tegevus, et saada rikkaks. Seal, kus see ei õnnestu väärtusi haarata on poliitika ikkagi röövellik, sest see on selleks, et inimeselt ära võtta tema suurimat väärtust vabadust, tahet. Dühringit kritiseeriti vasakult (Engels), kes pidas põhiliseks majanduslikke põhjuseid, et :Poliitika tulemused sõltuvad vallutaja ja vallutatava maa majandusliku arengu tasemest. Riik? ütles Dühring et rahvamajanduse ukse lävele tuleb lüüa kiri Poliitikale sisseääs keelatud!
Dühring Kõik tootmine põhineb vägivallal. Kui vaadata inimkonna allikatele on seal näha selgelt, et kus ei olnud juriidilisi norme, seal valitses täiel määral jõud ja inimese jõudu mõõdeti loodusjõuga (ta vaenlase jõuga). Nii ka tänapäeva tingimustes. D. Tänapäeva rahvusvaheline õigus on : tugevama õigus pidada sõda seaduslikul alusel. Dühring: Kõik poliitilised loosungid, millega püütakse varjata vägivalla olemasolu on demagoogia ja ei mingi õigus ei või olla jõust ülem. Erinevates vormides on õigus ja jõud konfrontatsioonis. 1)demokraatia vorm
2)aristokraatia vorm.
Mõlema vormi puhul toetub seaduseandja oma tehtud jõu kasutamise õigusele ja see ongi poliitiliste suhete sisu.
Dühring revolutsioon? = sotsiaalne riik on õiguspärane, kuid XX saj. alguse revolutsioonid, mis Euroopas toimuvad, on mittesotsiaalsed revolutsioonid (Näit. 1905.a. rev.) Kogu marksistlik teooria on juudi väljamõeldis .Dühring arvas, et klassideta ühiskonda nõuda vaid selleks, et lõhkuda moodustunud sotsiaalsed struktuurid. Muuta rahvas massiks ja juhtida teda oma kitsastes egoistlikes huvides.
Dühring: Sotsiaalsed grupid ja rahva grupid on igavesed. Nii ei saa likvideerida tööjaotust, ega sotsiaalseid gruppe.
Dühring: Põhjalikult tuleb muuta ühiskonna õigussüsteem.
1)õigussüsteem tuleb täita uue sotsiaalse sisuga, mille alus on lepingulistel suhetel.
2)Kogu õigussüsteem peab olema suunatud sellele, et soodustada kõlbelisuse tõusu.
Raskus selles, et parlamendisüsteem kasutatakse omades huvides demagoogide ja diletantide poolt.
Konversioon, (lahtirelvastumine). Täielikku desarmeerimist ei toimu, kuni ühiskond peab riiki kaitsma; tegema vajalikku kättemaksu; kasutama distsiplinaarseks otstarbeks. Selleks kõigeks on vajalik sõjaline jõud. Otsekohene antimilitarism ei ole võimalik, sest kaasaegses ühiskonnas õitseb vägivald ja orjameelsus, röövellikus ja võimuarmastus.
Ühiskonna majanduslik ümberkorraldus.
Keskne on üks isoleeritud inimene. Robinson ja Reede, kes on omavahel tahtelistes suhetes ja on vaja teha nii, et suhted oleksid humaanse iseloomuga. Revolutsioon tekib siis, kui tekivad massid, kes on jäetud ilma tootmisvahenditest. Igale, kes töötab on vaja anda natukenegi eraomandit, siis kogu ühiskondlik elu põhineb võrdõiguslikke kokkuleppelistele suhetele. Tuleb sõbralik suhe. Kui kogu ühiskond, kui mingi keskklass ja ühest äärest on hävinenud rikkad ja teisest vaesed, siis alles võib rääkida ühiskonna mõistlikust organiseerituse tasemest.
Teooriast üldse:
1)Gumiljovits ja Dühring töötasid oma teooria välja vastandades selle kohe marksistlikule klassiteooriale.
2)Vägivallateooriaga algab kaasaegne etapp, konfliktse paradigma vaatlus.
a)Ühiskonna arengu aluseks on asetatud konflikt.
b)Konflikt, mitte kui ainult negatiivne nähe, mis pidurdab sotsiaalset progressi.
G ja D arvavad, et kui ei oleks konflikte, siis ei oleks ühiskonna ees probleemid ja nende likvideerimine. Ilma probleemideta oleks seisak nii teoreetilises kui praktilises elus.
Konflikt G ja D arvates ei ole mingi moraali mõiste vaid konflikti lahendamine toob kaasa ühiskonna progressi.
c)G ja D püüavad töötada välja teooriat sellise näidisühiskonna jaoks, milles oleksid vähemalt nõrgendatud konfliktid ja saabuks sotsiaalne kooskõla.
Politoloogia teooriad.
Konflikti kontseptsioon (1967)
L.Kozer.
Konflikt, kui võitlus väärtuste ja pretensioonide pärast mingile staatusele, võimule ja ressurssidele.
1)Võitlus, kus vastaste sihiks ei ole nende likvideerimine, kahju tekitamine või ta hävitamine.
2)Konflikti positiivse ja negatiivse mõju külgi uuriti.
Konflikt võib olla pidurdav või arendav, sõltuvalt pooltest, sihtidest, vahenditest ja lahendusmeetoditest.
3)Tänapäeval politoloogid töötatavad välja uusi tsiviliseeritud konfliktide lahendamise meetodeid. Need on hädavajalikud teoreetilised tööd, sest sellega võib muutuda inimeste psühholoogia, poliitiline kultuur muutudes võitluse kultuurist leppimuse kultuuriks. Asja praktiline külg on meelitav. Igas riigis on instituute, kus töötatakse välja meetmeid sotsiaalsete konfliktide ärahoidmiseks või lahenduseks.
Venemaal oli kaks konflikti teooriat:
1)Töölisklassi revolutsioonilise tegevusega seotud konfliktid.
2)Töökonfliktid, mis tekivad inimeste psühholoogilise sobimatuse tasemel.
Bihevioristlik teooria.
Printsiibid: - Politoloogia on teadus, siis kui see võib olla läbitöötatav kvaliteedi meetodite abil.
Teoreetik, politoloog ei pea olema seotud mingi ideoloogilise süsteemiga, teda peab huvitama vaid puhas teadus.
Teooria aluseks on võimu probleem ja peamine, mille vastu teooria huvi tunneb on psühholoogilised suhted, mis puutuvad võimu fenomeni.
Põhiliselt eksisteerivad printsiipide segud. Psühholoogilised suhted võimu. Psühholoogia on mahajääja rollis. Politoloog ei ole vaba vaadetest ega eelarvamustest. Post bihevioristlik revolutsioon selles, et uurijad eemaldusid teaduslikust (puhtast) lähenemisest ja tulid lagedale väärtuslikkuse ideoloogilise teooriaga.
Poliitiline orienteeritus, positsioon määratleb lähenemisviisi.
Nõusoleku paradigma.
Allikaid juba Aristotelesilt , Konfutsiuselt jne.
See oli seotud suunaga politoloogias, mille eesmärgiks oli harmoonilise ühiskonna ehituseks soovituste andmine. 19. 20.saj. Solidarismi teooria. Eraldi võetuna leidub seal Auguste Comte, Herbert Spencer jne. mõtteid, kuid terviklikuma kontseptsiooni lõid Durkheim Emile ja Leon Djuri.??
Durkheim Emile (1858 1917)
Ühiskond teeb indiviidi inimeseks ja kodanikuks.
Ühiskond on süsteem normidest ja väärtustest, mis reguleerivad kogu ühiskonna poliitilist elu. Teisalt on see objektiks mida mõjutab normatiivne väärtussüsteem. Kõik on aga selleks, et tagada ühiskondlik solidaarsus.
Solidaarsus on seotud tööjaotusega, mis seob inimesi. Põhiliseks ühiskonna suhete regulaatoriks on ja peab olema ühiskondlik leping. See aga veel ei tähenda, et ühiskondlik leping või isikute vaheline leping oleks omaette täiuslik, et viia ellu ühiskonna regulatiivset funktsiooni.
Kuid Durkheim ütleb: Ei , peale isikute lepingut peavad olema üldised määratlused, mis kindlustavad ja reguleerivad lepinguliste kohustuste täitmist. Siis regulatiivne süsteem töötab tõrkumatult. Poliitilise tegevuse süsteem on järgmine:
Ühiskond toob oma liikmetele mingid ühised väärtuste eeskirjad ja lootused mingiteks tegevusteks. Inimesed, mõistes neid nõudeid, käituvad vastavalt nendele reeglitele. Erinevalt individuaalsest teadvusest, mis on ülemailmne. Ühiskondlik teadvus on püha ja karm vastavus üksikisikute tegevusele nende pühade nõuete täitmisele, määratleb normaalse ühiskonna funktsioneerimise. Kõrvalekaldumine nende nõuete täitmisest on sisuliselt sotsiaalne anomaalia. Ühiskond peab tegema kõik, et selliseid anomaaliaid ei juhtuks. Durkheimi ideid hindas kõrgelt Parsens, kes on struktuurse-funktsionaalse teooria esiisa.
sisuliselt kogu struktuaalne-funktsionaalne mehhanism vastab ülaloleva teooriaga ja see tagab ühiskonna normaalse töö. Kui rikutakse funktsionaalset sõltuvust on asi tasakaalust väljas.
Ühiskonnas võtsid Durkheimi ideed erinevad vormid.
funktsionaalne struktuur
rolli teooria (Iga sotsiaalne ühik omab ühiskonnas kindlalt määratletud positsiooni ja see ilmutab end ühiskonnas inimese või grupi kindlas rollis. Roll on ühiskonnas institutsiooniline ja määratletud ühiskonna enda poolt. Seepärast koostegevus ühiskonnas, tervikus, viiakse ellu ülevalt alla: roll ootus- täitmine.
Siit tuleb sotsiaalse tegevuse teooria kõrvalelükkamine. Kuid uus on tavaliselt kaasajastatud eelnev teooria.
Iga tegu ootab hüvitamist autasu, olgu see materiaalne või moraalne.
Kui ootused täituvad, siis saavad neist uued stiimulid, et samas vaimus jätkata tegevust.
Kui ootusi petetakse, siit pidurdusmoment. Sotsiaalne tegevus muudab suunda, mis võib olla kahjulik ühiskonnale.
Kaasaegsed printsiibid:
1)Bihevioristlik lähenemine (stiimul reaktsioon).
2)Õpetustest tunnetatav reduktsionism, nii sotsiaalsetes, kui psühholoogilistes suhetes.
3)Kõik teooriad põgenevad lahenduse eest, mis on sotsiaalne nähtus ja selle suhe poliitikasse on politoloogiline lähenemine.
Politoloogia alused.
Võim vara vaim
Politoloogia on kompleks distlipliine. Laias mõttes on politoloogia, kui poliitika põhialuste (ideed, õpetused) tundmaõppimine. Kitsas mõttes on politoloogia teooria ja praktika poliitilises tegevuses. Ajaloos on välja kujunenud poliitilise elu praktikas tosin põhimõtet, mis kasvasid ideest poliitilisse ellu. Aja jooksul eristusid uued probleemid, mis tõusid esiplaanile ja said läbi arenevate massikommunikatsioonivahendite erinevaid värve juurde. Hulgi teabevahendite abil levinud massikultuuri osaks on saanud ka poliitika, koos avaliku arvamuse ja sotsioloogiliste uuringutega. Kõik on seotud fooniga ja pidevas ümberorienteerumises. See, kes oli eile edumeelne on täna juba konservatiiv. Sellegi poolest jääb inimene poliitika teljeks. Politoloogia on Riigiõpetuse ja poliitika sidusala.
1880.a avati Kolumbia ülikoolis poliitilise teaduse kool, mille aluseks oli politoloogia kitsas kursus, erilise õppeainena. USA on selle distsipliini kodumaa. Politoloogia 100.sünnipäevaks. oli maailma politoloogidest 90 % USA-s ja 10% teistes maades. Miks on USA-s selline tähelepanu poliitikale ja poliitikutele? Miks kutsutakse maailma eri paikadest silmapaistvaid poliitikuid loenguid pidama?(Venemaal mitteformaalne poliitik Burlatski kutsuti USA-sse loenguid pidama?). Väga lihtsal põhjusel. Odavam on teiste kogemustest õppida ja eemalseisjana tervikut hoomata. Üks eesmärk, idee on veel ja see on Poliitiliste Tehnoloogiate Panga loomine, mis on väga kulukas kuid möödapääsmatult vajalik.
Mis annab USA arengule garantii? Teaduslikult tõestatud tee, viis, meetod, et poliitikas oleks välistatud subjektivism ja voluntarism. Leida selleks teed ja vahendid.
I ) Ameerika ajaloos puudub feodaalne minevik ja seega võitlus vana korra esindajate, struktuuride ja traditsioonidega. (Kui mitte arvestada sisse toodud probleeme).
II) Kui vanas ilmas toimus proletariseerumine võitlusega siis uues tehnilise progressi tõttu. Kuna seal olid emigrandid ühiskonda loomas, siis rahvusküsimus omas teist kohta kui mujal maailmas, kus sellest rohkesti probleeme tehti. Inimestevahelised suhted olid paremad ka pideva koostöövajaduse tõttu. Töölisliikumine oli aktiivsem ja kiiresti toimus kihistumine, milles tihti ka üles ja alla liiguti. USA-s ei kannatatud ideoloogilise monismi all, kus mingi dogma, ideoloogia või poliitika oleks mingi ühiskonna grupiga pikalt ja jäigalt seotud olnud.
Vanas maailmas poliitiliste parteide kirjusus koos oma range korra ning moraaliga pluss pidev ajapuudus ja olelusvõitlus.
Uues ilmas parteid ajuti ilma liikmeteta ja pooldajad vaid huvide ühtsusega seotud.
1880.a.paiku USA-s võtsid viis ülikooli eesmärgiks arendada teadust poliitilise juhtimise alal. Poliitilisi teadmisi saab Harvardi, Pristoni, Korneelia, Ieeni ja Kolumbia ülikoolis. Kuigi alustati ühel ajal, sai parema lähte KOLUMBIA ülikool.
Kirjandus: Soumit, Tannenhaus Ameerika poliitilise teaduse areng.
Viies võim avalik arvamus.( ?)
1880 1883 .a. toimus arengu I etapp
1903 1921.a. moodustumise etapp
1921 1945.a. uue poliitilise teaduse loomise etapp
1945 1970.a. Sõjajärgne biheiviorismi etapp
1970 1980.a.uus etapp
Algul toimus poliitilise teaduse areng laiuti, kogudes teadmisi ja püüti kvantiteedilt liikuda kvaliteedi poole. 1903.a. loodi USA Poliitiliste Teaduste Assotsiatsioon. Poliitilisest teadusest eraldus iseseisev ühiskonnaõpetuse ala ja sellest tuli elukutse uus kvalitatiivne tase. Samuti eraldus see teiste maade ülikoolide poliitiliste teaduste õppetoolides eraldi ainena ning tekkisid vastavad assotsiatsioonid (buum).Huvi kasvuga kasvasid võimalused ja tulemi kvaliteet.
Politoloogia koosneb piltlikult paljudest kihtidest:
1)Probleemid riigi poliitikas. a)välispoliitika b)sisepoliitika c)diplomaatia ajalugu d)suhete ajalugu. Kõik need valdkonnad töötati põhjalikult läbi. Kuid valitsusametnikke veel spetsiaalselt ette ei valmistatud. Aga uute valitsemisvormide kasutamisel tekkisid valitsuses suhtlemisprobleemid.
Peale 1903.a. buumi oldi endast heal arvamusel aga peale I Maailmasõda (selle ajal) oldi nagu sokis, ei mõistetud enam paljut, millest arvati varem üle saadud. Miks ei suudetud sõda vältida? Miks ei suudetud asjade kulgu ette näha? Miks ei suudetud asju kiiremini muuta? Jne. Jne.? Selgus, et kogutud materjal ei olnud piisav ja see, mis oli , oli väheütlev. Asi võeti uuesti üles ja tekkis mõiste: Poliitilised teadused ehk ühiskonna protsesside uurimise teaduste kogum politoloogia.
II Maailmasõja eel ja ajal kasutati saadud teadmisi juba praktilistel eesmärkidel USA strateegilise juhtimise juures. Selleks ajaks olid loodud liidrite poliitilised, moraalsed jne portreed, (nii Saksa, Vene kui ka teiste asjaosaliste omad.). Minimaalsete kuludega saavutati arvestatavaid tulemusi isiksuste käitumise prognoosides. Sõja lõpuks olid politoloogid jälle au sees ja hakati esinema laiemal rindel. Juba 1948.a.toimus Pariisis UNESKO korraldusel rahvusvaheline politoloogide kollokvium.
1)Võeti vastu spetsiaalne otsus, kus soovitati kasutada Politoloogia mõistet ainsuses (Poliitiline teadus).
2)Loobuti konkreetsemate poliitilise teaduse määratluse proovidest ja sellele täpsemast iseloomustamisest. Soovitati sel etapil vaid põhilisi olulisemaid uurimisobjekte.
3)Kuid otsustati, et Politoloogia on nelja bloki kooslus:
I Poliitika teooria, mille baasiks poliitiliste ideede ajalugu.
II Poliitilised institutsioonid (kohalikud ja valitsusorganid ning riigiasutused)
III Parteid ja politiseeritud organisatsioonid, formeeringud, survegrupid. Valimised ja avalik arvamus.
IV Rahvusvahelised suhted.(Riigi välispoliitiline tegevus. Rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse uurimine ja kõik, mis on seotud välispoliitikaga.).
Üldiselt saab arengut kolme ossa jagada:
I moodustumine
II Informatsioon
III avalik arvamus
Viimasel ajal on viies etapp määratletud 1950 1960.a. Käesoleval ajal on jälle olukorra ümberhindamine uutes oludes, sest sündmused on jälle ajast ette jõudnud ja soovi tasemelt reaalseks saanud. Juhtpositsioonil asub ikka USA. Olukord maailmas on konfrontatsiooni perioodil pidevalt pinevust pakkunud ja kriisidest on leitud võimalik väljapääs. Olgu see siis Kuuba kriis. Rahvuslik julgeolek oli hädaohus 1961.a. Otsuseid tegi meeskond, ainuisikulisi otsuseid ei saanud enam teha, sest vea hind liiga kallis. Kennedil oli oma meeskond (kaasaegsetel USA presidentidel oma, nagu ka enamikus teistes riikides). Hiljem, kui infot rohkem, moodulleeriti möödunud sündmused uuesti arvutitel ja saadud tulemus kinnitas eelmise õigsust. Võeti juba tõsisemalt ette teaduslikult läbitöötatud politoloogia mudeli loomine.
Eisenhauer tõi USA-s kasutusele STK (sõjalis-tööstuslik kompleks) mõiste, mida rohkem Vene poolel kasutati. Seal oli sagedamini kasutusel PAK (poliitilis-akadeemiline kompleks). Selle eesmärk oli liita teadus ja poliitika. Kasutades teoorias ja praktikas teaduse saavutusi, et teha poliitilisi otsuseid. Oli plaan vaid teadusliku kraadiga isikuid riigi juhtimisaparaati võtta ja neid seal uuele tasemele arendada. Nõudeid vaid kaks- korralikkus ja kompetentsus. Organiseerimine käivitus. Iga osariigi juhtkond otsis kaadriteks sobivaid kandidaate, et anda neile vajalik ettevalmistus. 1977.a. kongressi ettekandes olid arvud, mis tõestasid, et programmi esimese 7.a. jooksul oli nomenklatuuri raames (näiteks kongressi ametnikud) 4896 määramist, neist 4,5 tuhat tulid ülikoolide ja akadeemiate struktuuridest. Nende seas omas 2000 teadusliku kraadi või seal juhi praktikat. See kõik tehti rahvuslikku programmi raames.
Riigiaparaat töötab välja otsuseid ja viib otsuseid ja riigi poliitikat ellu. Näiteks: USA-s riigisekretär, kellel on suur otsustusõigus, saab ametisse rohkem isiklike omaduste tõttu.
Bzerzinski, spetsialist totalitarismi küsimustes (professor).Henry Kissinger, kes tegeleb poliitika modelleerimisega. Formeerus Akadeemiline Poliitiline Kompleks, mille töö tõhusust tunnistavad külma sõja võit jne. Toimus poliitilise teabe tehnologiseerimine, mis on kvalitatiivne tulemus. Nii toimub saadikute ettevalmistamine. Nendele õpetatakse töö A ja B ning töö aluseks
olevatest seadustest antakse minimaalne ettekujutus. Õpetatakse seaduste loomise tehnoloogiat, ning nende kvaliteedi kontrollimist. Toimub nende psühholoogiline ja sotsioloogiline ettevalmistus. Muud pisiasjad , tehnilised küsimused, allikad, mudelid, hüpoteesid ja muu läbiproovitu võivad lahendada politoloogid.
Nõukogude Liidus , isamaaline politoloogia.
Perioodid: I Kuni 1917.a.revolutsioonideni käis kaasa üldise arenguga ja oli selle juhtgrupis.
II Peale 1917.a. rev. järsk muutus.
Vene duumale loodi hea infopank (raamatukogu imperaatori, Baarko korpuse ja veel paar)
Teise perioodiga on veel vähe tegeletud. 1917 1930 .a. algaastad. Raamatukogu oli olemas. Toimus teoreetiline populaarsete ideede töötlus. Edenes võrdlev politoloogia. Nende töid on läänes mitu korda trükis avaldatud: Adoratski, Razumovski, Stutska,Kurbski, Pasukalis jne.???
Alates 30.a. ja hiljem algas teine etapp, kuni 60.a.ni (osa arvavad, et 1956.a. Hrustsovi võimule tulekuga). See aeg oli Politoloogia languse periood, sest läks administratiivse aparaadiga vastuollu. Oldi tülis juhtimise tehnoloogia küsimustes. Juhtimise õigus läks isiksuse kätte ja analüütikud muutusid ebamugavaiks. Nad hävitati kui kahtlejad ja muidu mittevajalikud. See periood oli lagunemise ja hävimise aeg.
Politoloog töötab : riigile, presidendile, kuningale jne.
III etapp algas peale 1988.a , mil see distsipliin võeti ülikoolide õppekavva.
Poliitiliste nähtuste uurimise metodoloogia.
Kirjandus: Raamatud, milles kritiseeritakse USA jne maade sotsioloogiat ja analüüsi meetodeid. Lugeda kriitika osa, kus on asja seletavad lõigud. Näit majandus tehniline analüüs. Mäng, mida nimetatakse äriks. Süsteemse juhtimise süsteemne analüüs. Mõlemad teoreetilised tööd.
Poliitiliste nähtuste ja protsesside analüüsi põhilised materjalid.
Poliitika Poliitiline filosoofia Poliitiline strateegia
üldteooria
riikliku taseme vahendid
TASEMED Spetsiaalsed poliitika Regionaalne
teooriad Munipitsaalne
Konkreetsed
poliitilised uuringud.
Politoloogia aluseks on paljud üldised seadused (majandus, loodus. ühiskondlikud). I - Tase
Kasutatakse palju meetodeid, iga omas sektoris. Näiteks sotsiaalsete küsimuste seadust ei avasta. Deduktsiooni meetodil ühiskondlikku arvamust ei selgitata.
Nii kuuluvad poliitilise loogika alla: Riiklus, parteid, poliitikud, võim, ühiskond, massid, isiksused jne. II Tase. Spetsiaalsed teooriad.
Teooriad: Majanduspoliitikast, rahvuspoliitikast, kultuuripoliitika, usuasjade korraldamine, jne. III Tase. Kitsad teooriad.
Kõikide teooriate algust (ruumi, piirjooni) ja lõppu ei saa määrata selgepiiriliselt, sest tihti katab ühe teooria osa teist, mõnikord ka tervikult, sest tegemist on reaalse keskkonnaga, ruumi ning ajaga.
Millised meetodid?
1)Meetod Faktorite analüüs arvestus üksikute faktide, faktorite kaudu.
Faktorid (kliima, rahvus, geograafiline asend, ajalugu jne.)
Faktorid (isiksus, mass, infosüsteem, kooliprogramm jne.
Püütakse leida põhilisi, kõige määravamaid faktoreid, et selgitada kõige mõjusamaid hoobi. Näiteks: Parteide materiaalse baasi selgitamine. Selleks tuleb kontrollida (uurida): Sissetuleku allikaid, pangaarvet, kinnisvara, ettevõtete arv (mis on partei poolt kontrollitav), aktsiate olemasolu, side tööstusgrupeeringutega. Kõige eeltoodu reaalse seisu selgitamiseks, et olla täiesti kindel partei sihtide, reaalse jõu ja mõju selgitamisel. See, mida parteid räägivad ja kirjutavad on emotsionaalse väärtusega ja sekundaarne, mis ei pruugi vastata tegelikkusele.
2)Sotsiaalse baasi diferentsiaalne analüüs.
- Poliitiliste liidrite ja poliitiliste instituutide baas?
Kes keda toetab ja miks?
Uurida elektoraati (neid, kes hääletasid mingi partei poolt, millised inimesed? Vanus, sugu, tulult, ametilt, hariduselt, majanduslikult seisundilt, jne.)
3)Funktsionaalne analüüs. Uurida poliitilise instituudi või nähtuse funktsioneerimise seaduspärasusi, et seda hinnata. Hinnata ratsionaalsuse ja efektiivsuse vaatenurgast. Nii on uuritud parteide aparaadi tööaja kasutamist (NSVL-is KP).Mida on tehtud päevas, tunnis, kuus jne.? Kõikidele tegevustele kulunud aega (tegevus aeg). Selgus, et põhiline tööaeg kulus kõrvalisele tegevusele. (Siin antud näide on mittetavaline, sest vaadeldud partei oli rohkem riigiaparaadi osa, kui partei klassikalises mõttes).
4)Süsteemne analüüs. Süsteemide üldteooria analüüsi meetod.
Suurte ja keeruliste objektide uurimiseks, kui ei ole teada põhiprobleemi põhjust. Näit. Kui ei ole selge objekti ehitus, siis on seda vähe uuritud. Sotsiaalne objekt kuulub eriti keerukate objektide hulka. USA-s on sotsiaaluuringud strateegiliste uuringute real.
Uuritakse: Juhtimiskulude õigustatus?
Sõjaliste kulutuste efektiivsus?
Haridustaseme tõstmise küsimus?
Kvaliteedi tõstmiseks tehtud kulutused?
jne.
5)Operatsioonide uurimise meetod.
6)Struktuurne, funktsionaalne analüüs. Näiteks: Parsensi teooria(USA) poliitiliste instituutide analüüsimiseks.
Sotsiaalne instituut: Uuritakse sotsiaalse grupi siseseid norme ja ettekirjutusi, mis on vajalikud ühise sihi saavutamiseks.
Iga sotsiaalne instituut omab sisestruktuure, nagu ka poliitiline partei. NL-s oli NLKP organisatsiooni struktuuri instituut. Seda aeti segamini, sest struktuur on funktsiooni täitmiseks.
1)Eesmärgi olemasolu (Ta ise)
2)Ratsionaalsed funktsioonid sihi saavutamiseks.
3)Sihi saavutamiseks vajalike vahendite olemasolu (raha, inimesed, aparaat, teooria).
4)Normid, eeskirjad käitumiseks, tegutsemiseks.
5)Sanktsioonid (kiitus, laitus, preemia, karistus, edutamine, sundus, jne.)
Tingimused instituudile:
1)Tunnustus ühiskonna poolt (peab olema ühiskonnale kasulik).
2)Peab olema vastavus, sihile, funktsioonidele, vahendite ja toetuspinna vahel.
3)Sihtidel, milleks instituut rajatud ei tohi minna ühiskonna vastu.
4)Instituut peab ilma konfliktideta lülituma teiste instituutide hulka. (Sundusetus, vabadus)
Näiteks partei. Parteil on: - Ideoloogia (Programm)
Põhikiri (Konstitutsioon)
Omad normid, väärtused (moraal)
Aparaat(ametnike hulk, kvaliteet)
Sobivus oma liikmetele (huvidele vastavus)
Rahvale soodne.
Miks purunes KP? Sõnade ja tegude lahknemine (õigus, võrdsus jne)
Partei ja riik segunesid (neil on vastandlik funktsioon)
Absurdne sihtide valik (loodusseadusi eirav, arengut pidurdav)
Suletud totruse näide (see ta hukutas.)
Liider (instituut) ja sellele vajalikud omadused, nõuded.
1)Tahtejõud
2)Sisendusjõud
3)Intelligents
4)Populaarsus(imago)
5)Kate (toetus ülevalt/alt)
Üks või teine omadus võib teist kompenseerida. Igas instituudis on oma liidri mõõtmise gradatsioon ja isiklike omaduste tähtsuse skaala ning järjekord.(Armees üks, kirjanike liidus teine.)
Parteid (instituut) Neid võrreldakse omavahel, et saaks luua nende spekter, neid süstematiseerides rea oluliste omaduste võrdlemisega.
Valitsus (instituut) Ehitus, protseduurid, hierarhia, jne.
Kõigi ülaltoodud instituutide hinnangud olid tihti väärad ja mitte info vähesuse, vaid teooria nõrkuse tõttu. Uuriti väheolulist ja lihtsalt käepärast, lubatut. Sellest eraldusid kitsamad teooriad (võim, konflikt, prognoos, katastroofide teooria, juhtimise teooriad. Asjade selgitamiseks kasutati matemaatilisi mõisteid. Otsiti paljude faktorite hulgast ühiseid kindlamaid jooni (võeti kasutusele arvutustehnika, et materjale töödelda).
Süsteemi ja selle osade omadused? Kas on kooskõla või vastuolud? Siit süsteemi kvaliteet. Siit vajadus algelementide analüüsi järele. (Inimesele peab olema loodud soodn e k e s k k o n d , e e s k i r j a d j a e e s m ä r g i d . )
S ü s t e e m i d o n i s e o r g a n i s e e r u v a d ( s o t s i a a l n e ) , a r e n e v a d , l a i e n e v a d , l õ h e n e v a d , n õ r g e n e v a d , m o o n d u v a d j a ü m b e r o r g a n i s e e r u v a d ( v ä l i s t e l - j a s i s e p õ h j u s t e l ) .
H u l g a l i n e m e e t o d a n a l ü ü s i d e t e g e m i s e k s .
K i r j a n d u s : 5;8E>2 « >;;8G5AB25==K8 <5B>4 ?>;8B>;>>38» - 8 6 0C:0
N48= « >;;8G5AB25==K8 <5B>4» - 0C:0
( A r v u l i n e m e e t o d . )
1 ) A k t u a a l s u s ?
M e e t o d i t e k a s u t a m i n e , v a l i k . 2 ) V õ i m a l u s e d ?
3 ) O l e t a t a v t u l u , m õ t e ?
1 ) M a t e r j a l i t e h n i l i s e d v õ i m a l u s e d .
2 ) M a t e r j a l i u u r i mine (baasi fooni tundmine sotsiaalne foon, kõik sotsiaalsed näitajad, isiklikud ühiskondlikud).
3)Faktorite loetelud, skaneerimine.
Siit klasteranalüüs ( ) klassifitseerimine põhitunnuste järgi. Tulemusi analüüsides korrigeerida sotsiaalset poliitikat, et aluseid muutes muuta ehitust. Näiteks: Uurida otsust (tegu), sellest teha järeldus tegija tüübi kohta (saadik). Siit tulevikus tehtavate otsuste suund (Kelle toetusele loota ja mis saab komistuskiviks?)
Uurida kompetentsust oleks õige otsus. Õigsust kontrollib tehtud otsuse efektiivsus. Mida rohkem õieti tehtud otsuseid, seda kompetentsem tegija. Õigeid otsuseid võib ka juhuslikult teha, kuid mõnikord on eksimine eriti ränga hinnaga, aga muidu võib kasutada matemaatikast tuntud tõenäolisuse teooriat.
Selleks, et leida eksperte on vaja spetsialiste. Isegi statistika võib petta (2 st 100% = 2 ja sellest 50% = 1) aga suuremate arvude puhul on efekt väiksem. (Sarnaselt, kui väljendada kordades, kus arvude suurenemisel suhted vähenevad).
Rahvasaadikute grupid on parteilised grupid.
Elektoraat = valijad, kes oma autoriteetidele tööd annavad ja seda tuleb silmas pidada.
Korrelatiivne analüüs uuritava objekti seoste, sidemete sageduse, tiheduse või nende puudumise väljaselgitamine.
Selgitavad meetodid.
Modelleerimise meetod. (Matemaatilised, füüsilised, analoogilised). Eesmärgiks on nähtuste ja protsesside vahel esinevate varjatud sidemete leidmine.
Näiteks: Analoogia põhjal (meetodil) Keskmine hinnang, otsus = keskmine temperatuur, kvaliteet = hulk.)
Matemaatiline mudel. Kasutatakse arvutitel modelleerimist. Valimisteks elektoriaadi uurimiseks, et saadud andmeid kasutada prognoosi tegemiseks.
Telefoniküsitluste analüüsiks, mingite näitajate väljatoomisega.
Elektrooniline interviu. (Kas vastab mudelile või mitte) Kasutatakse esindusgruppi.
Ühiskonna poliitiline süsteem.
1)Ühiskonna poliitilise süsteemi mõiste sisu.
2)Ühiskonna poliitilise süsteemi struktuur.
3)Kaasaegse ühiskonna põhiline poliitiline süsteem.
Teoloogilise süsteemi lülitamine ühiskonna poliitilisse ja ka sotsiaalsesse süsteemi.
Istoni süsteem. Kolm raamatut, erinevatel teemadel.
Lähtepunkt Otsust vastuvõtvad subjektid Väljund
Informatsioon Kes valivad vahendid vastavalt Ühiskonna poolt uute seaduste vastuvõtt ja
soovid väärtustele? elluviimine ning ka nende tunnustamine ja kaitse.
nõuded Selleks väärtuste eraldamine,
toetused seaduste tegemine-muutmine,
ebavõrdsuse jagamine
Tagasiside
Mittesüsteemne, kui komponente vaadeldakse kui süsteeme. Iga süsteemi siht on ellujäämine (püsimine). Selleks on vaja pidevalt teha kindlasuunalisi muutusi, et tagada kaitse väliste purustavate jõudude vastu. Siin on tähtis roll organitel, et garanteerida ühiskonna vastuvõtlikkus uutele otsustele (väärtustele) sihtidele. Iston oli süsteemi analüütik. Tema tööde kriitikas on peapeale hinnatud ? (tehtud elementideks jagajaks).
Ühiskonna poliitiline süsteem = süsteem sidemetest ja suhetest poliitiliste instituutide vahel. Koostavast karkassist sellest nähtusest, millesse on lülitatud: suhted instituutide vahel, poliitiline teadlikus, poliitilised normid (õiguslikul alusel).
Poliitilise süsteemi funktsioon ühiskonnale sihi määratlemine
stabiilsuse tagamiseks
sihtidele vastavate lokaalsete ülesannete seadmine
sihi saavutamiseks ressursside mobiliseerimine
ühiskonna integreerimine, sest ühiskond on arenev ja pidevalt osa probleeme aeguvad ja tulevad uued. Selleks on vaja õpetada kasvavatele põlvedele süsteemi rolle. Sellega peavad tegelema kõik süsteemi osad.
legitimiseerimine instituut reaalse poliitilise elu ja ametliku (õigus, poliitilised normid) vahel. Normide viimine ühiskonnale täitmiseks. Ühiskonna sundimine seadusi täitma, tunnustama (poliitikat tunnustama). Rahvale omaksvõetavaks, tunnustatuks tegemine.
Poliitilise süsteemi spetsiifika: - Poliitilise süsteemi püüd olla domineeriv ühiskonna elus.
- Püüab olla kohtunik majanduse, usu, moraali jne., vallas.
- On seotud keskkonnaga.
Omab omapärast iseseisvust.
Sellel on aktiivne mõju kogu ühiskonnaelu sfääride üle.
Majandus mõjutab teadust
- religiooni
moraali
kultuuri
traditsioone
eetikat
õigust
Poliitiline reziim -funktsionaalne iseloomustus. (Riigivõimu rakendamise meetodite kogum, mis iseloomustab riigi poliitilist korda ja ülesehitust.)
Kui poliitiline süsteem ei täida oma funktsioone, siis tekivad kriisid jne. Kuidas kriise ennetada? Millised on hoiatavad tunnused? Mis on indikaatoriks? Mida kuidas ja kus mõõta?
Joonis(illustratsioon)? Tasemete ja aja graafik.
Kui arengujoon ületab 4. taset, siis ühiskonna vormi korra muutustega kaasneb kriis. Tase 2 on optimaalne ja kõikumised, mis ületavad ülemise (4) ja (1)alumise taseme joont, siis toimuvad lokaalsed sündmused (siseriiklikud sündmused, presidendi erruminek, paleepööre). Kui arengujoon ületab kriitilise piiri, siis toimub r e ~i i m i m u u t u s .
V a l i t s u s e k õ l b m a t u s ( e b a k o m p e t e n t s u s ) v i i b k r i i s i n i j a s e l l e s t h o i d u m i s e k s o n v a j a v a h e t a d a m e e t o d e i d j a v a h e n d e i d .
K u i u u s v a l i t s u s l ä h e b e r r u e n n e a m e t i a j a l õ p p u i s i i s s e l l e k s o n p a l j u p õ h j u s e i d :
o n l i i g a k o m p e t e n t n e .
o n l i i g a e b a k o m p e t e ntne.
on kompetentne.
Ühiskond (riik, rahvas) alus ei ole võimeline kiireks muutuseks. Inimkeskkond on aeglaselt muutuv. Ta on kasvatatud traditsioonides (ideoloogiliselt). Tasemete vahelises piirkonnas võivad toimuda tavalised kõikumised, mil vahetuvad juhtivad isikud, parteid ja valitsused. Kui aga viskab üle tasemepiiri, siis see toob kaasa võimu vormi vahetuse. Feodaalsest kuningriigist konstitutsiooniline vabariik, presidentaalsest vabariigist parlamentaarne vabariik.
Seadusandliku ja täitevor g a n i s u h t e d m ä ä r a v a d r e ~i i m i ( v o r m i ) i s e l o o m u .
1 ) R i i g i p o l i i t i l i n e r e ~i i m s e a t a k s e ü l d i s t e p r i n t s i i p i d e n a j a l j a e i r e g u l e e r i k õ i k i i n s t i t u u t e . V i i m a s e d s a a v a d i s e o m a s s f ä ä r i s o m i e e s k i r j u r a k e n d a d a ( k a s u t a d a ) .
2 ) K u i r i i g i n a v a a t l e m e f ö d e r a t s i o o n i , s i i s a u t o n o o m s e t e s o s a d e s v õ i b o l l a e r i n e v r e ~i i m , ü l d i s e s t e r i n e v .
S õ l t u m a t u s ( i s e s e i s v u s ) o n s u h t e l i n e . K u l t u u r i e r i n e v u s e d v õ i v a d m u u t a v o r m i j a v õ i m u d e m e e t o d e i d .
( K o n s u l t a t s i o o n i k i r j a n d u s j a t e e m a d s e m i n a r i k s ) .
P o l i i t i l i s e d s ü s t e e m i d ( t ü ü b i d ) .
V õimukandja esindajad võivad liikuda alt üles ja ka mööda horisontaali(ringi). Võim toetub seadusele, rahva toetusele (legitiimsusele- tunnustusele) ja aparaadile (armee, politsei).
Riik koosneb: territooriumist, rahvast ja organisatsioonist.
On arvamus, et antiikse Ateenas olid kodanikud, kes hiljem kadusid. Uuest tekkisid nad koos riikide tekkimisega. Olid: Kuningas (poliitikud) ja alamad (mittepoliitikud). Kui toimus võimu vahetus, siis ei muutunud suurt midagi, sest võim liigub horisontaalselt edasi: ku n i n g a l t k u n i n g a l e . A l a m a d o l i d j a j ä i d s e l l e k s . A l t ü l e s l i i k u m i s t e i t o i m u . R e ~i i m i ( k o r r a ) m u u t u m i s e l l i i g u b v õ i m ( k o r r a ) k a v e r t i k a a l s e l t ( k u n i n g r i i k v a b a r i i k p a r l a m e n t a a r n e v a b a r i i k ) .
O n k a k s v o r m i m u u t u s t :
1 ) V o r m m u u t u b k o o s s ü s t e e m i m u u t u m i s e g a.
2)Struktuuri muutudes muutuvad ka vormi moodustavad piirid.
Poliitilise süsteemi keskkond.
1)Poliitilise süsteemi keskkonna struktuur.
2)Poliitilise süsteemi kesksed mõjutamise vormid.
Kui kujutada poliitilist keskkonda millegagi , siis võiks see olla kera, mis koosneb osakestest, mis pidevalt põrkudes ja ka põrkumata mõjutavad üksteist. Seal on: ametühingud ja teised ühiskondlikud organisatsioonid, poliitilised parteid (võimul ja opositsioonis olevad), spordiliidud, usuühingud, kultuuri- ja haridus-ühingud jne. Iga süsteem püüab end säilitada (olla võimul) ja selleks peab see ise hoolitsema, et süsteemis heaolu valitseks. Poliitiline süsteem püüab püsida võimupüramiidi tipus ja ta on end selle kaitseks kohandanud. Tihti lõhuvad seda tippu erinevad poliitilised jõud ise, püüdes omale suuremat osa võimust saada. Et kujutada täpsemalt võimu hierarhiat, tuleb visandada ruumiline võimu püramiid, mille tipus Riik, mida kannab parteide liit, mis omakorda toetuvad ühiskonna liikmetele, kuid kõik toetub omakorda majanduslikule baasile. See võib olla nii era- kui riiklik (kollektiivne) omand. Oluline on sidemete tihedus ja nende sooritamise sagedus, mis sõltub instituutidevahelisest kaugusest. Mida lühem vahemaa, seda tihedamad suhted.
Poliitilise süsteemi keskkonda kuuluvad ühiskonna allsüsteemid, mittepoliitilised juba looduse poolt. Keskkonna funktsioonid: 1)Keskkond säilitab sisemise vasturääkivuse ja püüab saavutada stabiilsust.
2)annab (püüab) vormi (anda).
Geograafiline keskkond: 1)Riigi asupaik (Sellest sõltub arengu kiirus, liikumisvõimalused).
Näiteks: Jaapan saartel.
Korea poolsaarel.
Tiibet mägedes. Asupaik määrab ära ka sõjaväe koosseisu jne.
Kliima: Lõuna Põhi? Sellest sõltub majanduslik organisatsioon. Toodangu struktuur ja sellest tingitud sidemete vajadus jne.
Etno-kultuuriline keskkond (faktor):
Religioosne faktor: Islam, kristlus. Ajaloos on olnud moes paljude uskude teenimine ja ka ühe põhiusuga riigid. Ühe valdava usuga riigid olid kompaktsemad ja saavutasid oma ühendava jõu abil edu, ka sõjalist. Siit tule ja mõõgaga usupropaganda.
Keele faktor: Ühtne keel loob eelised majanduslikus, kultuurses jne läbikäimises. Keelte rohkus raskendab tsentraliseeritud riigi toimimist. Isolatsiooni tingimuses keeled võõrduvad.
Tsivilisatsiooni tüüp.
Ida Igal omad normid, mõtlemine, väärtused, suhtlemine, perekond, võim, töö jne.
Lääs
Põhi
Lõuna
Ühe tüübi teisele pealesurumine ei ole edu omanud ja need katsed on olnud väga kulukad.
Majanduslik faktor:
1)Sellest sõltub riigi vorm (riigiehitus).
2)poliitiline ehitus (sõltub omandivormist)
3)kultuur
4)nõuab parlamentlikku juhtimist.
5)nõuab kohaliku võimu reguleerimist.
6)Presidendi võim (tsentreeriva toimega).
Demograafiline faktor: - Eri vanusekihtide suhe (Noori/vanu - vähe/palju).
Rahvastiku asustus territooriumil.
Noored on kergelt nakatuvad, suunatavad, sest neil puudub kogemus ja on välja kujunemata maailmavaade. Nad on terroristidele kerge saak. Hiinas (Hung Ve Bingid) ja ka Kambodzas olid noored põhilised tegijad, kes arvasid ja uskusid, et vana hävitades luuakse uut?! Vastupidine olukord on põhjamaades: Norra, Rootsi ja Baltikum. Rahulik poliitika, konservatiivne kiht paks, perekonna ja kiriku (avaliku arvamuse) suur mõju.
Sõjavägi ja selle %, ülesehitus ning kaitse kontseptsioon.
Religioonid: - Üks valdav religioon (lisaks variandid, nagu riigiusk).
Palju religioone (nende mõju poliitikale).
Islamimaades Iraak, Iraan on teine suhe riiki ja usku kui Katoliiklikus Islandis või Poolas.
Majandusliku struktuuri mõju poliitikale.
Majanduse tase määrab riigi vormi.
Poliitilised suhted, vabadused (Majanduslik vabadus tagab poliitilise vabaduse.
Majanduse tase määrab poliitilise kultuuri taseme.(Kes ei oska majandust organiseerida, see ei oska ka inimesi organiseerida, ehk teha poliitikat).
Majanduslik tase määrab riigi jõustruktuuride taseme (kaitsejõud, väljaõppe, relvastus jne.)
Geograafiline faktor.
Mõjub poliitilisele vormile.(kaitsedoktriin).
Väikese riigi kaitsepoliitika. (Kas liituda teiste väikeriikidega või ühe suurega, kui see ainult ei koosneks samasugustest liitunud väikeriikidest?).
Religioosne faktor
Liidab ühiskonda (vähemalt püüab).Uskude rohkus teeb liitmise raskemaks.
Mõjutab riigi poliitilist riiklikku süsteemi (Liibanon)
Kultuuriline faktor.
Haridussüsteem. Riik kontrollib koole, toetab materiaalselt organisatsioone, õppetööd ja selleks vajalike materjalide väljatöötamist.
Sotsiaalne faktor - Naiste tung poliitikasse (feministid)(majandusse, poliitikasse, riiklusse, sõjaväkke jne.)
erinevates maades on erinevalt mõõdetud sotsiaalsed näitajad.
Populaarsus (teadmine, tundmine, mainimise sagedus massiteabevahendites).
Näiteks usk usk lubadustesse, emotsionaalsesse kõnesse, inimese tahtesse (Jeltsin =Hrustsov, kes tõi sula maailmapoliitikasse kuid omad emotsionaalselt mõjuvad, kuid ärritavad otsused.)
Nii määrasid USA nõunikud Jaapanis ja Saksamaal (omas okupatsioonitsoonis) ametisse teadlikult valitud isikud, samal ajal oli Venemaa oma okupatsioonitsoonis valikut tehes raskustes.
Poliitilised normid on taseme kõrguse näitajad.
Näiteks: Presidendi õigused ja ta mõjuvõim.
Seaduste olemasolu (kompetentsete kontrollorganite olemasolu).
Riigivormid: Föderatsioon Unitaarriik.
Vastavalt riigivormile toimub riigis areng (kas mono või polü vormid faktorid) ja vastupidi (soodustava või piirava faktorina mõjudes).
Kodanike ühiskond kui terviklikkus ja sellele mõjuvatele faktoritele mittevastamine, viib selle tasakaalust välja ja kuni suhete katkemiseni (sisesõjad). Kui aga riik on hädas tuleb naabritel isu piire kohendada, muidugi selleks, et aidata naabril probleeme lahendada.
Sotsiaalse struktuuri mõju poliitilisele süsteemile.
Poliitiliste suhete subjektid.(Poliitika subjektid).
On ka mittepoliitilisi subjekte (kirik, ametühing, haigekassa), mis osalevad poliitikas. Kuid, kas on alati poliitiline subjekt poliitiline? Kas nende deklaratsioonid mõjutavad poliitilist olukorda? Kas Putsi organisaatorid mõjutasid poliitilist olukorda? Mõjutasid, kuid mitte enda kasuks!
Kas see on õiguslik formaalsus? Kui poliitik teeb avalduse ja kui olukord sellele ei vasta, siis on see olukorra süü! Poliitika ei ole veel õigusteadus ja tihti see ignoreerib tegelikku olukorda.
Juhtimiseks on vajalik probleem.
1)Probleemi tajumine. 2)reguleerimiseks ettevalmistumine 3)otsuse tegemine 4)täitmise organiseerimine 5)kontroll.
Kuidas tekkis Seisakuaeg NL-is?
1)Probleemiga tegeles piiratud sektor 2)reguleerimisega viivitati 3)piiratud arv otsustajaid tegid piiratud otsuseid, kusjuures lähtuti eesmärgist, mitte tegelikust olukorrast) 4)organiseeris aparaat 5)kontrollis aparaat aga formaalselt rahvas. Esimestes etappides sai rahvas otsust mõjutada.
Võimu omav subjekt oli latentne (rahva osa?).
Sotsiaalne poliitika oli kui vahend ja poliitikate kogum, mis mõjutas teisi, vähemalt formaalselt.
Sotsiaalne poliitika reguleerib: - sotsiaalset struktuuri (põhilisi proportsioone)
poliitikat töö sfääris
heaolu sfääris (elatustase, elu kvaliteet).
Kus siin on võimukas grupp, mis suunab ühiskonna arengut?
Sotsiaalne poliitika = ebavõrdsuse jagamine (ümberjagamine).
Kas võimu ka vaestele jagatakse?
Kas jagatakse materiaalset ebavõrdsust?
Milline on pikaajalist õitsengut omav grupp? Kus?. Otsige sealt võimu!
Mis on tasu (kõrge palga) kriteerium? Haridus? Kas mitte vaimse sfääri töötajad ei ole valitseva grupi toeks.? Kellele on loodud erakoolid ja teised piiratud vastuvõtuga koolid?
Vaimse töö osakaal ühiskonnas?
Õiguste ja võimaluste olemasolu väärtuste ja õiguste ümberjaotamiseks.(Kasutatakse instruktsioone ja ametkondlikku asjaajamist).
Grupi indiviidide võimekus enese määratluseks selles sõltub haridustasemes ja teoreetilises ettevalmistuses. Eliidi laps teab oma elu 10 30 .a. ette, teised vaid umbes lähiaastat.
Grupid Broudkini järgi (1989.a.)
I (kõrgem) partei ladviku perekond ja riigiaparaadi töötajad.
II partei aparaadi töötajad ja nende perekond.
III Intelligents
IV Jaotava aparaadi inimesed.
Need olid tulevikku loovaks uuritavaks sotsiaalseks grupiks. Kas nende asend on tänases maailmas teine?
Etnilised ja rahvuslikud grupid poliitikas.
1)Etnoloogia põhimõisted.
2)Eetika poliitikas.
Etniline kogukond on ühiseid kultuuri, psühholoogilisi, keele, iseteadvust ja enesetunnustust omav inimeste ühendus.
Rahvuse (suguvõsa, suguharu, rahvas) = moodustas hiljem, keskajal, sotsiaalne grupp kiht, üliõpilased, kaupmeeskond, ülikud ja veel hiljem lisandus tähenduste hulka uus mõiste kodanike sotsiaal-poliitiline ühisus.
1)Ühise psüühilise ja teadliku (enesemääratlusega) rahvustundega.
2)Kriteerium ühenduse vallatav territoorium, selle enamusel.
3)Ühine keel, kultuuri areng, seadused jne.
4)Ühiste majanduslike ja sotsiaalsete struktuuride olemasolu.
Etnos on kõige laiem mõiste, rahvas. (Soome-ugri rahvad).
Rahvus on etniline ühisus, mis tekib riigi tekkimisel ja lõplikult formeerub erilise sotsiaalse struktuuri tekkimisega, kui maa asub tööstusliku arengu etappi ja spetsialiseerumisele.
Rahvuslik on majandus, mis riigis arendab ja säilitab oma kultuuri, traditsioone jne.
Etniline grupp etnose osa, mis asub väljaspool põhiasuala (= 1/5 põhirahva arvust).
Sub-etniline ühisus Rahvuse (etnose) osa, kes omades erijooni, iseteadvust oma põhirahva hulgas asudes.
Etnograafilised grupid püsierinevustega (traditsioonid, kultuur jne.)elanikud, kes ei pea end erirahvuseks.
Etnotsentrism Oma etnos kõrgemal, eelistatum ja selle saavutustega võrreldakse teisi etnilisi gruppe. Sotsialiseerumise perioodis esiletõusnud eritunnuste rõhutamine ja omale iseloomuliku eelistamine.
1)Gnoseoloogilised ja 2)Sotsiaalsed aspektid.
Stereotüüp üldistus, püsiv mulje, mis väga vähe vastab tegelikkusele.(Oluline on veendumus stereotüübi olemasolus .)
on püsiv,
on hindava hoiakuga
on intensiivne (sellist omadust, käitumist valdab suur grupp inimesi).
Mida vähem on grupist infot, seda rohkem on tundeid, arvamusi, väljendusi nende kohta ja need toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist.
Legiidsus (jäikus) vähene paindlikus individuaalses olekus, mis annavad esmase mulje etnosest .
Siit hädad suhtlemisel, millest vähene informeeritus (Sihipärane propaganda), majanduslik-kultuuriline tase on võrreldav ja võrdleja kasuks tehtud.
Rahvus vajab riiki Rahvusriiki (poliitiliselt ja majanduslikult suveräänset).
Venemaal on palju autonoomseid vabariike, kes kuulutasid end suveräänseteks aga nendesse võrdväärse suhtumisega pole asi korras. Ei saa isegi viisakalt asja arutada ja uut suhete süsteemi luua, et väljuda tekkinud kriisist( Tsetseenia jne.).
Etnilise arengu taseme tugevus sõltub: poliitilisest, kultuursest ja majanduslikust olukorrast. Mida paksem vahekiht (kultuur), seda stabiilsem riik (areng toimub samuti aeglasemalt). Etniline grupp võtab poliitikast subjektina osa (Karabahhias võitlevad kaks etnilist gruppi, Lähis-Idas vist sama jama?).
Etnos : Rahvadiplomaatia (uus nähtus poliitikas),
Sõdadest osalemine (Rahva traditsioonid sõjapoliitikast)
NL-is oli Rahvuste Nõukogu
Iga poliitiline tegelane esindab individuaalselt võttes oma rahvust. Esinedes tuleb igal poliitikul arvestada publikuga, peab teadma selle eelarvamusi, et neid hajutades võita poolehoid.
Kõne tempo on ka etnilise tüübi tunnus (Saksa naised pidavat olema maailma kiiremad rääkijad).
Elu keskkond määrab ära teised välised ja sisemised omadused. Samuti on mõju avaldanud elukutse, usk, ja traditsioonid. Nii assotsieerub kaupmehega juut jne. Nii on elukutse saanud rahva sünonüümiks.
Konfessionaalsed grupid: - usus ühtsed grupid.
õigeusklikud
katoliiklased
islamiusulised
budistid
jne.
Poliitilised aspektid: - Kasutatakse keskaegsete koodeksite norme (keskkond aga ju teine!?)
Äärmuslastel on sektides suur mõju.
Uustulnukate juurdepääs (gruppi, usuühendusse) raskendatud.
Tugevad ja hästi haritud liidrid.
Hea distsipliin, illegaalse elu (töö) kogemus.
Poliitiline teadlikkus ühiskonna poliitilistes struktuurides.
Üks poliitilisse ülesehitusse lähenemise viis on materialistlik.
On kolm osa: 1)Poliitilised või teised suhted.
2)Poliitilised või teised asutused.
3)Poliitiline teadlikus.
Poliitiline teadlikus on ideaalne (ideoloogiline). Selle areng on seotud inimeste teadliku tegevusega. Mittepoliitiline tegevus või asutus ei saa eksisteerida väljaspool ja sõltumatult poliitilisest teadlikkusest.
Poliitiline teadlikkus on poliitilise elu peegeldus.
Poliitilise teadlikkuse subjektiks on nii üksikisikud, kui grupid ja liidud (ühed, või teised poliitilised parteid). Vaieldavaks muutub asi siis, kui on tegemist suurte sotsiaalsete gruppidega: klassid, rahvad, etnilised grupid jne. See tekitab senini vaidlusi.
Kui idee on esmane inimeste elus ja eksisteerib iseseisvalt kui vaimsus ei ole probleeme. Materialistide arvates eksisteerib iseseisev poliitiline teadlikkus mitte ainult rahvastel, vaid ka ajaloolistel kooslustel.
On kaks põhilist taset: 1)Igapäevane (praktiline) teadvus.
2)Teoreetiline teadvus.
Esimene on valdavalt seotud (eelistatult ) esimese teadlikkuse tasemega tundlikkusega. Teine põhineb aga abstraktsel mõtlemisel. See ei ole võrdse teadusliku väärtusega. Oluline on see, et ükskõik millist poliitilise teadlikkuse taset ei võetaks, tekib kaks probleemi: 1)hinnangut andev ja 2)ideaali moment. Viimane aga teenib algtaset ja on hindamiskriteeriumiks. Sellega määratakse poliitilise teadlikkuse tase. Nende tasemete vahel ei ole teravat vahet, sest toimub sujuv üleminek. Kord on ülekaalus praktiline tase, teine kord teoreetiline. Massid tegutsevad emotsioonide mõjul ja teoreetiline programm asub üksikutes peades. Teoreetiline tase põhineb kolmel põhiideel, mis formeerusid klassiühiskonna moodustumise ajal. Sel ajal tekkisid poliitilises instituudid. Alati on mingi juhtiv, tooni andev grupp konservatiivid, liberaalid jne. Alati oli kolm probleemi: Õiglus. Võim. Isik.
Õiglus?, kas möödapääsmatus või tunnetatud vajadus?
Võim? Riiklik? Poliitiline?
Isiksus Võim- Riik Isiksus riigi jaoks?
Riik isiksuse jaoks? Miks ja kuidas riik tekkis?
Isiksus =Riik? Mis on riigi mõte?
Tabel uuesti teha!
1)Õiglus on poliitilises teadvuses suhe suurte gruppide või ajalooliste ühisuste vaatevinklist. Kaks vastandlikku probleemi.
Võrdsus ?- See , et inimühiskond on ebavõrdne on kõigile teada. On idee, et ainult ebavõrdsus tagab ühiskonna arengu. Poliitiline ebavõrdsus ja selle teoreetiline õigustus tekitab uued ebavõrdsuse liigid.
Ebavõrdsus on sama ebaõiglane kui võrdsus. On kaks leeri: Ebavõrdsuse ja võrdsuse pooldajad. Kogu poliitiline tegevus toimub nende kahe vahel, püüdes leida kompromissi. Seda kompromissi leides saadakse kaks uut mõistet:
1)Võrdsele võrdne (Nii oli varem, sugukonna sisene võrdsus jagatav võrdsus).
2)Igale Võrdselt (Võrdsustav võrdsus, poliitilises elus) 18.saj. edasiviiv jõud.
Faktiline ebavõrdsus tehakse abstraktsioonidega võrdseks. Loomuliku õiguse teooria järgi on kõik inimesed sünnist peale võrdsed poliitilised subjektid.
Siin annavad demograafilised iseärasused oma tooni. Hiljem selgus, tunnistati, et poliitilist võrdõiguslikkust peab toetama Vabadus. Vabadus oli kontrolli all ja reglementeeritud. Osale oli vabadus privileegide kaudu antud (kingitud).
Vabadus Vabadusena : moodustub alles kodanlikus ühiskonnas kui kasut printsiip igale võrdselt. See on poliitiline vabadus. Mõnedes maades ei ole senini täielikku poliitilist vabadust kehtestatud (veits naiste hääleõigus?)
Hegel Vabadus on tunnetatud möödapääsmatus. See kui väline suhe ja on eelkõige riigiga seotud.
On kolm suhtumist( võimu vaatevinklist): Isik riigile
Riik isikule
Vabadus. Võrdsus. Vastutus. leida optimaalne proportsioon!
Vabadus
Võrdsus Mõlemad on liberalismi allikad (vundament).
Demokraatial on kaks ohtu. 1)see on enamuse võim ja sellest enamuse tahtega piiratud vabadus. Otsene demokraatia vaatleb iga subjekti otsese poliitikast osavõtu kaudu. Esinduslik organ peab olema mingi kindla hulga liikmete arvuga, sellise, mis suudab töötada (maksimaalselt minimaalne arv). Hea negatiivne näide on NL i Rahvasaadikute Kongress, mis asjatult suur.
Probleem: Suhted enamuse ja vähemuse vahel.
Eriti palju lubadusi annavad religioossed teooriad, millest tuli poliitikasse vendlus= kogudus, erinevuste kaudu ühinenud ühiskond. Neid liitvaks on: Religioonis - ühine usk
poliitikas ühised ideaalid
ühiskond rahvuslik ühtsus.
Koguduses toimub isikliku allutamine ühisele tahtele (ideele).
(etatism) õpetus riigist, kui poliitilise elu keskus. Riigi tekkimise viis, miks ja millised suhted tekkisid?
- Riigi mõte, sisuline külg.
VÕIM
(antietatism) Apostel Johhannes jne.- anarhismist marksismini.
Inimene kui poliitiline olend Mis on poliitiline asutus poliitilise teadvuse vaatevinklist?
Respublica(üldine saavutus). Üldiselt põhineb kõik poliitiline allutamisel (allumisel).Tasemetes on vaid erinevus. Poliitiline organisatsioon (riik). Poliitilise võimu vormid. Liidri probleem (parteis, riigis, ühiskondlikus org.) Kuidas organiseeruda (organiseerida)?Tsentraliseerida? Võimude lahusus? Vaba osavõtt? Kas alt üles või ülalt alla? Poliitilise r e ~i i m i v a l i k . K a s s e e v a l i t a k s e p o l i i t i l i s t e s u b j e k t i d e k o o s t ö ö s , m õ j u l j a k o m p r o m i s s i l ? M i l l i n e o n t e h n o l o o g i a v õ i m u s ü s t e e m i s ? ( s u u r e n e m i n e - v ä h e n d a m i n e , i g a , e f e k t i i v s u s , j n e . ) B ü r o k r a a t i a = p r o f e s s i o n a a l s u s ? D e m o k r a a t i a ? K õ i k p o l i i t i l i s e d s ü s t e e m i d p ü ü d levad bürokraatiasse, olgugi, et on kuulutatud, et kõik omavad õigust võtta osa juhtimisest.
Antietatism = riikluse eitamine jne.
riigi koos selle atribuutidega, kui osaliselt vajalik asutis.
Mõlemad ideed on kajastatud religioosses kirjanduses, nagu Uues testamendis ja Koraanis. Antietaistlik on Joona raamat, kus juttu Babüloni segadusest, siit uued usu harud, mis eitavad riigi poliitilist võimu. Soovitades see religioosse võimuga asendada. Ka apostel Pauluse Kiri roomlastele räägib, et ajutiselt on maine riik vajalik. Sarnaselt arvavad anarhistid, kuid mitte religioonile võimu andes. Anarhistide sooviks on viivitamatult likvideerida poliitiline võim.
Riik ei saa eksisteerida ilma õiguseta ja on seotud õigusega.
Kaks lähenemisviisi: - Sotsioloogilis-poliitiline
Formaalselt juriidilis- moraalne.
1)Teooria vägivallast: Marksism (Õigus kui vägivallavahend. Seadus on valitseva klassi tehtud ja kasuks. Seadus peaks olema nagu saadiku palk, ise endale seda kehtestada ei saa!)
2)Õiguse ja seaduse (õilistamine), üheta ei oleks teist. Kuna õigust teeb riik, siis on see tehtud poliitikute poolt ja poliitilistel eesmärkidel (Marxi arvates). Siit ka öeldi, et õigus on poliitiline norm. Õiguse jõud on riigi kaitstud. Vanasti ei olnud Rooma õigus valitsev. Selles mõttes ei ole õigus poliitiline hoob, vaid see eksisteerib väljaspool poliitilist tahet. See on eraldi, kui õigluse mõõt. Õigus, kui õiglus. Sellise loomuliku õiguse taassünnile ja üldinimlike normide realiseerimise poole on tänane siht seatud. Õigusriigi aluseks on Kandi idee(d). Ta formuleeris põhiteesid, mida praegu peetakse õigeteks. 1)Käitu nii, et sinu käitumine oleks seaduse aluseks.
2)Ükski inimene ei käitu nii, et ei või olla teisele sihi saavutamise vahendiks. jne.(?).
Poliitiliste teooriate põhietapid. (Arengus).
Kõik teooriad läbivad ühesugused arengupunktid, ka poliitilised. Algul üldine teadlikkus, arusaam, idee, mis on teoreetiliselt vormistamata ja mis omab massilist toetust, huvi (kui selles on õigluse iva).
1)Periood apologeetika - (apoloogia kaitsekõne). 1 3. saj. m.a.j. (Kristlus) usuti, et usk on täis õiglust. Ilmusid selle baasil varased sotsialistlikud ideed.
2)Periood Dogmaatika Poliitilisele ideele lisandub dogma.(Dogma, kui teoreetiline idee, norm). (Palju erinevaid tõestamata ideesid.) Ideed lähevad järsult kiriku dogmadest lahku või on vastandlikud.
3)Periood eksegees seletamine, tõlgendamine. Poliitilise teooria väärdumine ja lagunemine. Teooria võib olla ekslik ja puudulik, kuid ideed jäävad. Teooria puruneb, kui tõde otsitakse mingist dogmast ja eriti, kui seda veel pidevalt argumendina tuues. Näiteks: Üldrahvaliku riigi või Rahvavabariigi idee, mõte ja teooria.
4)Periood : a)Revisionism (teooria läbivaatamine, puhastamine ja taassünd). Tänapäeval toimub Venemaal kiriku jalule aitamine ja toetamine (vist ka Eestis?)
b)Teooria põhjakõrbemine ja unustusse vajumine. Näiteks: Sotsialismi või kommunismi idee.
Poliitiline teadvus tekkis algselt ühese filosoofilise kirikliku teadvusega. Usu filosoofiline mõte koos, hiljem läks lahku ja võttis osa printsiipidest kaasa. Side on nende punktide olemasolu tõttu tänapäevani ja ka tulevikus olemas. Filosoofilises teadvuses 19 20. saj. toimus poliitilisega piiritlemine. On kaks põhjust.
1)Üldine teadmise süstematiseerimine ja sfääride eraldumine. Uute teaduste tekkimine Politoloogia.
2)Politoloogia eraldab ühiskonnaseadustega inimühiskonna loodusseadustest.
1)Algselt jälle usuideede hulgast kolmainsuse probleem. Üksteisest lahutamatud ja omaette üksused.
2)Ristiusu probleem
3)Antropoloogiline , Inimese olemus, mõiste ja koht elus.
4)kategooriline õpetus pääsemisest siit õpetus moraalsest täiustumisest; õpetus riiklikust täiustumisest, ümberkasvatamine ja selleks tingimuste loomine. Kiriku ja riigi suhted.
5)Estaloogilisi (õpetus jumala riigist). futurologistika õpetus tuleviku riigist. Siit poliitilise prognoosi tegemine.
6)Side (religiooniga)Õpetus teadmise üldtarvilikkusest See on sfäär, kus teadus jõuetu. Ilmalik ja kiriklik teadusmõte, idee on tihedalt seotud ja ühiskonna elu vaadates on mõlemaid vaja arvestada.
Lektor - Beloussov Viktor Grigorjevi p.
Poliitiline käitumine.
1)Isiksus ja poliitika.
2)Poliitiline käitumine ja selle ülesanne.
3)Poliitilise otsuse vastuvõtmise protsess.
Inimene on elavata organismide kõrgeim tasand Maal, või osa ajaloolisest evolutsiooniprotsessist.
Indiviid kordumatu, omanäoline üksik inimsoo esindaja.
Isiksus on inimene või teadliku tegevusega ühiskondlike suhete objekt. Püsivate sotsiaalsete joonte süsteem, mis iseloomustavad ühiskonna liiget.
Inimese isiksuse struktuur koosneb ettekujutustest endast ja inimese kujutlusest teiste kujutlustest. Mina ja Meie suhted. Mina esikohal, egoism
Mina teisel kohal, altruism. Mõlemad äärmuslikul kujul on haiguslikud.
Mina ja Meie suhted vastavad keskkonna tingimustele. Mõnikord on Mina tähtsam ja teinekord Meie. Siit mõiste komfrontism isiksuse kiire kohanemine mugava olukorraga (üks äärmuslik võimalus). Kui Mina ja Meie vahel on jäigad suhted, siis see on teine võimalus äärmusse minekuks. Käitumine sõltub Mina ja Meie suhetest. Sotsialiseerimine on Meie mõiste tunnetamine. Lapsel on algul Mina tähtsam, kuid hiljem ta sotsialiseerub ja Meie maht kasvab koos tuttavate ja suhete arvu kasvuga.
Poliitiline käitumine on inimeste käitumine poliitikas võimu sfääris, võimu saamiseks ja selle võimu teostamiseks.
Poliitilist käitumist seletatakse kahe arvamuse najal ja probleemideks on:
1)Käitumine (poliitilistel) valimistel (isiku poliitiliste ambitsioonide realiseerimisel).
2)Poliitilist käitumist uuriti stabiilses süsteemis, mitte kriitilises.
3)Käitumist vaadeldakse hulgalistes näitajates, kvaliteedi näitajad on jäetud vaatlemata.
4)Käitumise analüüs piiritletakse verbaalse avaldusega (mis , kuidas vastas suuliselt ja kirjalikult). Ei arvestata mitteverbaalset käitumist. Näiteks: Irratsionaalses võimu olemuses.?
Poliitilise käitumise uurimise üldised suunad.
1)Poliitiline sotsialiseerumine (kolm suunda).
2)Kodanike osavõtt poliitilisest elust.
3)Poliitilisi otsuseid vastu võtvate isikute ja gruppide käitumine.
Inimene võib end isegi ebateadlikult poliitilistes suhetes avaldada. Poliitilise käitumise uurimise põhiprintsiibid:
1)Isiksuse poliitilise käitumise vaatlemine kollektiivse käitumise kontekstis; isiksus ühiskond süsteemis.
2)Käitumise empiirilised uuringud peavad olema sotsiaalsete huvide süsteemiga tingitud.
3)Poliitilise käitumise uurimisel lähenemine hulgaliste ja kvaliteedi näitajate ühendamisega.
4)Põhitähelepanu tuleb pöörata oma käitumise reeglitele.
Poliitiline sotsialiseerumine. Poliitiline kasvatamine see on ühiskonna protsesside kogum, mille tulemusel isiksus võtab vastu mingi rolli.
Roll = isiksuse antud staatusele vastav oodatav käitumine.
Staatus = isiku kuuluvus erinevate ühiskonna elu suhetes (haridus, mees, arst, kohtunik, õpetaja, sõdur, jne.).
Sotsialiseerumine = on inimese poolt ühiskondliku elus rolli vastuvõtmine.
Staatus kaasasündinud (sugu, perekonnas)
omandatud (amet, roll)
Poliitilise käitumise vormid.
organiseeritud (parteis valija, saadik, delegaat, demonstrant).
stiihiline suhte avaldamine võimuorganisse.(ootamatu käitumine poliitilises elus, piketteerimine, helistamine, kirjutamine ajalehte, enesepõletamine, jne).
Inimene valib ise oma käitumise liini sõltuvalt vajadusest või väärtus-orientatsioonist.
Mis on oluline? Kas väline demonstratsioon või sisemine seletus.? Inimese käitumine sõltub Nemad ja Meie jõust ja mõjust.? On neli gruppi faktoreid, mis mõjutavad poliitilist käitumist.
1)Sotsiaalsetest tingimustest mõjutatud
2)Kasvatuse süsteemist.
3)Väärtustuse orientatsiooni süsteemist (eelsoodumus, moraal, ideaalid).
4)Individuaalsetest psühholoogilistest omadustest (intellekt, temperament, geofüsioloogilisus)
Poliitilise käitumise tüübid, aktiivsuse alusel.
1)Inimesed, kes on igal pool aktiivsed (kaastegevad, kaasalööjad).
2)Poliitilises sfääris aktiivsed inimesed, mujal passiivsed.
3)Elus aktiivsed inimesed (väljaspool poliitikat), passiivsed poliitikas.
4)Inimesed, kes on igal pool passiivsed.
(Dimitrov Valentin Viktori p. See oli ta teine loeng peale Augustiputsi.?!)
Poliitiline sotsialiseerumine.
1)Poliitilise sotsialiseerumise sisu ja roll.
2)Poliitilise sotsialiseerumise mehhanismid.
3)Poliitilise sotsialiseerumise staadiumid.
4)Poliitilise sotsialiseerumise probleemid kaasajal.
Sotsialiseerumine = on protsess indiviidi süsteemsete teadmiste normide ja väärtuste omandamisest, mis lasevad temal funktsioneerida täisõigusliku ühiskonna liikmena.
Poliitiline sotsialisatsioon = on protsess indiviidi sisenemisest poliitilisse ellu, tema poliitilised suhted. Poliitiline sotsialiseerumine on üks inimese rollidest. Alates riigiametnikust kuni dissidendini. Kõigil oma roll. Sotsialiseerumise käik on rolli minek (kujunemine). Aga, et minna rolli on vaja seda õppida. R. Darendorf Konflikt ja vabadus määratles poliitilise protsessi osalejad:
a)Absentistid (puudujad) nende roll, valimistest nad osa ei võta , sest puudub selle vastu huvi. Ka teistel poliitilistel aktsioonidel ei osale.
b)Passiivsed isikud nad võtavad aegajalt osa poliitikast. Osalevad koosolekutest, miitingutest, kuid ei ilmuta initsiatiivi.
c)Aktiivsed - regulaarselt ja teadlikult poliitilistest protsessidest osalejad.(1 10% valijaist on politiseeritud indiviidid).
Nende vahele jäävad kõikuvad isikud, kes teevad otsused sõltuvalt näivast olukorrast.
S. Lipset (USA-st) Poliitiline inimene (Politican Men). Poliitilise sotsialiseerumise protsess on poliitilise kultuuri omand. Nad omavad ühiskondlikud normid, mis reguleerivad sotsiaalpoliitilisi ühiskonna suhteid. Normid kajastavad enamike huve ja ka üksikisikute huve (majanduslikud huvid). Inimesele antakse mingi käitumistüüp. Poliitiline käitumine on antud mudeli, etaloni kaudu. Demokraatliku ühiskonna norm on normide vabadus. Valimistel valikuvõimalused, otsustamine legaalne ja enamuse ümberveenmine õiges idees jne. Poliitiline norm on kohustuslikku tüüpi.
Poliitiline hoiak on (attitude) üldse valmisolek, poolehoidev tekkinud eelvaimustusest, lootust objekti või situatsiooni ja kindlustab püsivalt tegevuse käigu.
Poliitiline sotsialiseerumine = on inimese üldorientatsioon poliitilisse sündmusse. Eelneb tegevusele ja väljendab eelistust tegutseda mingil moel.
Hoiakul on struktuur:
a)Objekti tuntus, teadvustamine (kognitiivne tase).
b)Objekti emotsionaalne hinnang (ei ole kunagi ükskõikne)
c)Objekti käitumuslik väljendus (püüab toetada, mitte tunda)
Inimene loob endale poliitilistes sündmustes orienteerumiseks orientatsioonisüsteemi. Selleks on vaja orientiire või koordinaatsüsteemi. Poliitilise ettekujutuse võime, et end mingil ajal asetada reaalsesse keskkonda, arvestades enda ja keskkonna nõudeid(vajadusi).
Poliitilise sotsialiseerumise funktsioon sotsiaalne kontroll = ühiskonna mõju indiviididele, ühiskonnale vajalikus suunas, et oleks tagatud ühiskonna stabiilne areng.
On veel deviantne (ld. deviatio kõrvalekalle, hälve) käitumine.
Mehhanismid ja protsessid poliitilises sotsialiseerumises.
Isik kogub kogemusi ja siseneb poliitilisse ellu, vanusepiiri ületades.
Osavõtt poliitilistest organisatsioonidest (formaalsetest ja mitteformaalsetest, milles saadi positiivne või negatiivne pilt tegelikust poliitilisest olust ning ei tekkinud soovi olukorra muutmiseks).
Sihikindel ideoloogiline mõjutamine.
Stiihiline protsess, mille käigus mõjuvad indiviidile igasugused faktorid (poliitiline võitlus, lähim ümbrus, massiinformatsioonivahendid, jne) kõik korraga ja segamini, mille tulemusena igal indiviidil kujuneb välja mingi oma arvamus ja kujuneb oma ideaal.
Sihikindel protsess, propaganda. Ei tohi lubada liig stiihilisust või reglementeerimist. Hoiduda äärmustest ja anda valikuvõimalus. Anda optimaalselt tõetruu pilt neutraalselt positsioonilt.
On kaks poliitilise sotsialiseerumise ja sotsiaalse kontrolli tüüpi (liiki). Institutsionaalne (ametlik, seaduslik) ja ratsionaalne. Perekond; partei; riik; ametühing:(ruumiline koordinaat).
Grupiline sotsialiseerumine väike grupp (mitteformaalne).
Vaadete kujunemise teel:
1)Ratsionaalse teadvustamise teel, see, kui vajalik ja sihipärane, kasulik nii kui indiviidile ja ka ühiskonnale.(Siit rassiline, fasistliku tüüpi jne. liikumised). See on vabatahtlik. Seaduse rikkumisel võtta vastutusele. Siit külm ratsionaalne arvestus.
2)Internaliseerumine (pöördumine) Väliseid ühiskondlike nõudmiste pöördumine isiku poole ta enda harjumuse vaate jne. seadmist antud näite järgi. Käitumine tehakse justkui automaatselt. (Inimene ei jõua kõike ise kontrollida ja on sunnitud uskuma teisi, see vabastab ta poliitilistest muredest oma spetsiaalse eriala jaoks nõrk külg, et võib omale hauakaevaja tellida.) Vajalik on teadvustatud poliitiline valik.
On kaks tendentsi: 1)Tüpiseerida (skeemide , stereotüüpide kaudu),
2)Individualiseerida.
1)Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud (igaüks ise saab omamoodi aru). Nendega on hea manipuleerida.
2)Poliitikat vaadeldakse läbi enda elu ja sellest tekib skaala ja väärtused, suhe. Kellele meeldib demokraatia, kellele autokraatia (tingimuste tõttu keskkonnas). Modaalse (olemise ja mõeldavuse viis, otsustuste kehtivus nende erinevuse järgi) isiksuse tekkimine, kes olukorra muutumisel kaotab pea. Ta vajab oma märkidesüsteemi. Märk on sümbol (sõna sest, embleem, mudel jne.) Märkide abil juhitakse indiviidide tegevust, et see oleks kergelt juhitav. Indiviidi on vaja õpetada neid tundma ja kasutama.
Poliitilise sotsialiseerumise staadiumid.
1)Esmane sotsialiseeruine algab lapseeas,( mälestused jäävad), mis lõpeb koolitee lõppemisega.
2)Teine järk hõlmab kogu elu, selles rolle muudes.
Poliitilise sotsialiseerumise alguspunktiks on elu objektiivsed tingimused, mis sünnitavad inimesel vastavaid omadusi, vaateid ja teisalt subjektiivsed kogemused läbielamused. Poliitiline sotsioloogia kaasaegsetes tingimustes. Toimivad kaks faktorit: Subjekt ühiskond mosaiikne ja raskelt kontrollitav (ei ole selgeid poliitilisi orientiire).
Subjekt apaatia, noorte hulgas poliitika vastu huvi puudumine. Nii saavad rahvuslased oma asja ajada ja see paistab silma muu üldise tülpimuse taustal.
Ühiskonna kolm kihti: Perekond.
Kool.
Hulgi informatsiooni vahendid.
Poliitilise mõjutamise vahendid?
Poliitiline kultuur.
Poliitiline kultuur on sotsialiseerumise tagajärg.
1)Poliitilise kultuuri olemus.
2)Poliitilise kultuuri funktsioon.
3)Poliitilise kultuuri tüübid.
4)Kaasaegse poliitilise kultuuri formeerumise mõningaid probleeme.
1)Termin võeti kasutusele 1950.a. (NL-is olid dogmaatikud selle termini vastu). Üldiselt on teada ligi 40 vastet sellele mõistele, mis on kolmeks koondatuna järgmised.
1)psühholoogiline kui poliitilistele objektidele orienteeritud süsteem.
2)kõikehaarav poliitiline eelarvamus, orientatsioon ja indiviidide poliitiline käitumine.
3)objektiivne kui inimese poliitilise käitumise piiraja (inimene lahendab asju viisakalt, seaduslikult ja mitte äärmuslike meetoditega. Ta piirab oma võitlusvahendeid ja tegutsemisviise.)
Poliitiline kultuur on kooslus individuaalsetest positsioonidest ja orientatsioonidest antud süsteemi osalistel; - poliitilise tegutsemise najal asuv subjekt.
Poliitilisse kultuuri kuulub 1)poliitiline teadmine (informeeritus)
2)poliitilised veendumused (hinnang)
3)poliitilise teadvuse tase (sotsiaalsel grupil, klassil, ühiskonnal tervikuna).
Poliitiline kultuur on väärtuste, käitumise viiside ja arvamuste kogum, mis puutuvad kodanike ja võimu vastastikustesse suhetesse.
On 1)emotsionaalne külg
2)ühiskonnas tunnistatud poliitilise käitumise viisid + kaks ülalpool toodud iseloomustust.
Poliitiline kultuur ühiskonna erinevate kihtide ja indiviidide teadmiste ja ettekujutuste tase võimust ning poliitikast aga samuti selle tasemega määratletud poliitiline aktiivsus.
Poliitiline kultuur on ideoloogiline pealisehitus, eriline kultuuri liik, vahend ja ka kui kvaliteet vaimses praktilises tegevuses ja suhetes.
Poliitiline kultuur on suhete valdkond, mis kindlustab põhiliste ühiskondlike huvide kajastumise, kinnituse ja realiseerimise edasisel poliitiliste vaadete formeerimisel (väärtuste, teadmiste) ja kodanike osavõtu kogemusi ühiskonna poliitilises elus.
1)Poliitiline kultuur mõjutab võimu struktuure ja ka vastupidi ning kõike muud mis ühiskondades esineb.
2)On kaks taset: 1. Olmeline tase mis on sallimatuse ja lühinägelikkusega täidetud. 2.Filosoofiline tase valdab kõike, mis on toimub inimese ja keskkonna vahel.
Poliitiline absentismi kultuur = poliitikast mitte osavõtvate inimeste kultuur.
1)Poliitiline kultuur kui normatiivne standart, mis orienteeritud antud süsteemi stabiilsuse säilitamisele (näiteks USA-s).
2)PK integreeriva funktsiooniga, poliitilisi institutsioone siduv ja ühiskondlikku teadlikust ning kodanike poliitilist käitumist väljatöötav.
3)PK juhtiv funktsioon, poliitilise liidri osavõtt ühiskonna kõikide sfääride elust on üks tähtsamaid funktsioone (siin tegutsevad veel demagoogid, intrikandid, populistid, politikaanid jne.).
4)PK kasvatav funktsioon, teadlikkuse tõstmine uute teadmiste hankimisega ja juhtimisest osavõtu teel.
5)PK kaitsev funktsioon on v a j a l i k a n t u d s ü s t e e m i p o l i i t i l i s t e v ä ä r t u s t e s ä i l i t a m i s e k s .
K i r j a n d u s : / C40H « 2;0AB5 ?> 8=><C» .
3 ) P o l i i t i l i s e k u l t u u r i t ü ü b i d : G . A l m o n d j a S . V e r b a ( U S A m e h e d )
1 ) P a t r i a r h a a l n e k u l t u u r T o e t u b ü h i s k o n n a p o l i i t i l i s e s ü s t e e m i h u v i d e pidurdamisele.
2)Alamlik kultuur Orienteerub antud ühiskonna poliitilisele süsteemile, mida iseloomustab alamate madal poliitilisest elust osavõtu tase.
3)Aktivistlik kultuur Osavõtu kultuur (kodanikud osalevad aktiivselt poliitilises elus).
Tegelikus elus ei esine ühtegi ülal mainitud kultuuri puhtal kujul, vaid mitme kultuuri kombinatsioonina, millest üks on valdava mõjuga. Poliitiline kultuur sõltub poliitilisest süsteemist. On jälle tekkimas tsensuur uuel tasemel ja uutes vormides ning kõik i k k a r a h v a h e a k s .
V Õ I M
I s t o n D . V õ i m u t r a g ö ö d i a d , T o l e r a n t s u s . ( = s a l l i v u s , m õ i s t v u s ) .
K i r j a n d u s : M . W e b e r P o l i i t i k a k u i k u t s u m u s j a k u t s e t ö ö . T e a d u s k u i k u t s u m u s j a k u t s e t ö ö .
. 0B@C3 « 0A:>;4>20==K8 <8@ 0:A 515@0. » # 9 2 .
>A;5=A:8 « ><5=:;0BC@0» 9 1
-. . "5?;>2 « A=>2=K5 B5G5=85 2 A>2@5<5==>< ?>;8B :C;B»
V õ i m t a h t e j a j õ u õ i g u s m i l l e g i ü l e , t e g e v u s e j a k o r r a l d u s t e a n d m i s e v a b a d u s , ü l e m u s l i k u s j a v a l i t s e m i n e .
V õ i m o l u k o r d , k u s ü k s p o o l m õ j u t a j a t e s t m ä ä r a b t e g e v u s e , o l e n e v a l t s f äärist.
melitogratia teenekate võim
archi algus
kratos- võim
potestas
potentia jõu abil valitsema
macht -
Cevalt võim
pouvaiz võim pr.
power võim (üks paljudest tähendustest)
Aristoteles arvas, et valitsemine ja allumine on universaalsed nähtused nii elus, kui eluta looduses. «Loomulik, et ühed valitsevad ja teised alluvad.
On kaks võimu kontseptsiooni tüüpi: 1) Orgaanilise riigi tekkimise teooria.
2)Loomulik-õiguslik teooria.
Gjuverze (sotsioloog, prants.) - võim loomadel, putukatel jne. Võim, kui ebavõrdsus.
(mingi tabel KL)
Kara Murza uuris totalitarismi probleemi.
Ühiskonnakorraldust käsitlev utopistlik teos: G.Orwell 1984
Võim on sots. org. funktsioon arvavad marksistid. Võim, kui inimestevahelised suhted.
Subjekt, kui võimu kandja, inimene, kes omab tahtejõudu, teadlikust on isiksus.
Võim, kui tahteline suhe inimeste vahel. Siit sotsiaalse vastutuse mõte.
VÕIM JA JUHTIMINE
Võim = kui võimalus toota kindlat efekti.
võime mõjutada inimest või nende gruppi mingite vahenditega omale sobivas suunas ja eesmärgil.
igasugune võime tegutseda.
võimalus funktsiooni täita ühiskonna nimel ja jaoks (Parsons).
Majandamine ja ühiskond M.Weber (1922).
Võim (Weber) = igasugune võimalus viia läbi antud sotsiaalses keskkonnas oma isiklikku tahet, isegi selle soovi vastaselt, sõltumata sellest, millega see võimalus on põhjendatud
Võim ( ) = isiku, või grupi võimekus juhtida inimesi oma äranägemise järgi.
= reaalne võime, reaalsetel elementidel, eksisteerivas süsteemis realiseerida isiklikke huve.
Võimul on omadus olla determineeriv, püüab luua korda süsteemis.
Võim kui ebavõrdsus.
Djuverze = võim kui ebavõrdsus, mil üks või mitu inimest valitsevad teiste üle ja allutavad oma tahte alla.
Engles käsitles võimu probleeme oma Antidüringus
NL. oli võim isikutel, kellel ei olnud omandit aga valitseti ikkagi teiste üle.
Saint-Simone tegeles samuti võimu probleemidega, ebavõrdsuse teooriaga. Lisaks mainitutele teooriatele on veel: Võimu pluralistlik teooria, Suhetel põhinev võimu teooria(relatsionistlik), Biheivioristlik võimu teooria(käitumisel põhinev)
Robert Dal Võim
Frants Reiven P. Blau.
Võim = selline suhe sotsiaalsete ühikute vahel, kus ühtede käitumine sõltub teistest, kes kontrollivad neid isikuid.
Võim = kui potentsiaalne võimalus, mida valdab isik või grupp isikuid, et mõjutada teisi isikuid. Võim = ühe või mitme isiku võime oma voli teostada teiste üle läbi hirmu või tavalistest meelitustest äraütlemisega või vastuhakul karistuse vormis, hoolimata vastuhakust. Mõlemad meetodid kujutavad endast sanktsioone.
Ortega ja Gasset (1920) Masside ülestõus (vt. vene keelseid ajakirju ja tee viited)
Voli = Võim? Vaba voli?
On kolm teooriate varianti Teooria vastuhakust Vastuhaku teooria
Ressursside vahetuse teooria
Mõjusfääride jagamise teooria
1)Kartrait Frantz, Reven on Vastuhaku teooria esindajad. Selle sisuks ühe poole vastuhakk teisele.
2)Blau , Rodzers (1947) on Ressursside vahetuse teooria toetaja. Ressurss on soodustus, atripuut, omand, asjaolu või heaolu, mis soodustab selle omamisel võimalust mõjutada teisi indiviide või gruppe. Ressursse jaotatakse erinevate meetoditega (instrumentaalsed).
Kui tekib mingi ressursi ülejääk, siis on võimalus seda vahetada, kui vaja, sellega oma võimu suurendades.
3)Esindaja teoreetik.
Tähelepanu on suunatud koostööle, mõjule. Sotsiaalne interaktsioon; koostöö kooslus. Kui üks pool võib olla ühes sfääris domineeriv ja teine teises sotsiaalse elu sfääris.
Võimu ebavõrdsus (selle külgede) Relaktsionistliku võimu teooria esindaja Lassuel?
II Biheivioristlik võimu teooria.(Põhiline on käitumine, mida on võimalik määrata)
Neobiheivioristlik (reaktsioon)
Põhiline on inimese püüd võimule. Võim kui poliitilise tegevuse lähtepunkt ja lõppsiht. Inimene, kes püüdleb võimule saamist valimistel on poliitiline inimene. Võim on talle siis vahendiks, et oma plaane teostada.
On kaks väärtuste tasandit:-?
Võim kui julgeoleku garanteerija. Kõik, mis poliitiline inimene teeb on võimalikuks võimule tuleku vahendiks. Võim palju individuaalseid...
Riiklik võim võitlus eksisteerivas poliitilises süsteemis. Iseloomulik on üldstruktuur.
poliitiline süsteem, kui eristruktuur, mis jagatud ta kõigi elementide vahel, mis jagatud ta kõigi elementide vahel, mis tasakaalustavad jõude. Kuid võimu kontsentreerumise tendents viib süsteemi jälle tasakaalust välja.
Poliitilistel instituutidel on kogu aeg võim olemas, kollektiivne voli, mis vajab ühesugust vastutust.
Kui aga need mainitud teooriad kokku võtta, siis saab uue teooria Poliitilise realismi teooria. Siit teaduse otsene suhtumine tootmisse.
Relatsis (lad = informatsiooni edasikandmine) Inimene, kui praktiliste suhete kandja relatsionism.
Motivatsioon ? Psühholoogiline alus.
Eksisteerib Kompensatoorne teooria (tasakaalustav, näit. väikest kasvu inimesed soovivad kasvu kompenseerida suurema võimuga, kui suuremat kasvu konkurendil on).
M.Weberi võimu tüpoloogia.
Klassifitseeriva võimu mudeli teooria
Sellel on kolm taset:
1)traditsiooniline võim, toetub traditsioomile, usule.
2)Legitiimne võim (seaduslik) ratsionaalsel veendumusel, et tegevus on sihipärane ja usk seaduste kogusse ning kompetentsusesse.
3)Karismaatiline võim usk juhti, kes omab jumalikku võimet, üleloomulikku võimet juhtida, olla juht.
Oluline on subjektiivne võimu tunnustamine. Weberi teooriat kritiseeris Marchal, sest ta arvas, et kõik tasemed on segamini üheaegselt kasutusel ja puhtaid tasemeid ei ole .
1.Võim anonüümne, isikusetu, traditsiooniline ja kõigi ühiskonna liikmete konformismi (allumise) ilming.
2.Institutiseeritud võim. (normid, seadused, määrused jne.)
3.Isiklik, personaalne võim. Puudub võimu killustatus.
Legitiimse võimu kontseptsioon.
Lipso. Legitiimsus on süsteemi võime võimu säilitada ja hoida üleval rahva usku selles, et poliitilised institutsioonid vastavad antud ühiskonna huvidele(see on võimu eksisteerimise stiil jne.)
Legitiimsus, kui hinnatav suhe. Pluss karismaatilise võimu teooria.
Reljatsionistide võimu teooria variandid. (Nende stiil)
Vastuhaku teooria 1. Hüvitav võim (hea käitumine tagab autasu)
- 2.Kohustav võim (kasutatakse ebamugavust tekitavaid vahendeid,
(resistance to authority)
plus - jõud ja sõltub karistuse hirmust, miinus - karistuse võimalus. Võim identifitseeritav, alluv ülemast selgelt eraldatav.
3. Legimitiseeritud võim (seaduslik) See võim tunnustab õigust ühe isiku poolt teha ettekirjutusi teise indiviidi käitumise suhtes. See õigus põhineb omandil, traditsioonidel.
4.Ekspertide võim kompetentsete isikute võim.
Võimu jagamise teooriaid loe Locke ja Monteskje jne.
Rober P. Võim on konstitutsiooniline, seaduslik, täitev, distlipilinaarne.
föderaalne, tsentraalne, munitsipaalne
ilmalik, kiriklik, avalik
monarhistlik, demokraatlik, parlamentaarne, diktaatorlik,
Kõik oleksid ammu hukkunud, kui loetletud võimud oleksid kõik olnud ainuvalduses.
Poliitiline r e ~i i m .
1 ) J u h t i m i s e v o r m .
2 ) J u h t i m i s e m e e t o d .
P o l i i t i l i n e r e z i i m k u i j u h t i m i s s t i i l , i s e l o o m , a t m o s f ä ä r v i i s , v a h e n d , m e e t o d v õ i m u k a s u t a m i s e l .
P o l i i t i l i n e r e z i i m k u i v õ i m u o r g a n i s e e r i m i s e v o r m .
N ä i t e k s : P l a t o n , A r i s t o t e l e s . C i t s e r o , M a c h i a v e l l i , lock jne. Nad andsid võrdleva analüüsi võimu (juhtimise) vormidest. Nende ajalisusest ja meetoditest valitsemisel.
Kriteerium : - Palju on inimesel võimu? Kelle käes on võim?
Võimu teostamise siht?
võimu täideviimise meetodid, viis.
Tabel: Seaduslik valitsemise Siht Ebaseaduslik ebaõige vorm Eesmärk
vorm.
Monarhia Ühine heaolu Türannia Ühine heaolu ühe isiku huvides.
Aristokraatia Oligarhia (väheste võim)
Timokraatia (väärtuse võim)
Plutokratia (rikaste võim)
Demokraatia Rahva võim
(orjanduslik demokraatia) Ohlokraatia
Politia Demokraatia+oligarhia=
politia Demokraatia
Türanniks saadi võimu vägivaldse haaramisega aga türannid olid rahumeelsed inimesed.
Aristokraadid võim on parimatel (targematel, kogenenumatel)
Politia riik, kus demokraatia ja oligarhia on segunenud.
Aristoteles oli keskklassi laiendamise poolt ja järsu varalise erinevuse vähendamise poolt. Ta arvates peab juhiks esile tulema mingi materiaalse heaolu märkide näitajaga isik (varanduslik tsensus). Politia samuti keskklass oluline. Aristoteles uuris ka sega valitsemisvorme. Nii on ka Ühendkuningriikide kuningannal formaalseid õigusi.
Võimu eristamine reziimide järgi.
Monarhia Vabariik -
Võim pärandatakse Kollektiivi juhib valimiste kaudu
Moriz Duverze :Kõigile kasulik ühiskond.
Kõige tähtsam on võimu juures teada seda, kuidas võim oma sihti saavutab, juhib ja mõjutab.
Erme Gi 1989 Poliitilised reziimid.
Autoritarism autoriteedi võim
Kirjandus:
LIBERALISM
a)Indiviidi vaimne elu (usk, südametunnistus, kunst, kultuur, kirjandus jne.)
b)Isikutevahelise suhtluse sfäärid.
c)Isikliku ja perekonna tarbimise sfäär.
d)Sõltumatus varanduslikes suhetes.
Konstant Riik peab olema öövahiks ja valvama magavat omanikku.
TOTALITARISM
total üleüldine, terviklik, täielik.
Sõna võeti kasutusele Itaalias.
Gentile Giovanni (1875 1944)
oli 1923.a. Mussolini valitsuse kultuuriminister.
Totalitaarne riik moraalse vaimu kajastaja. Isik on kohustatud igakülgselt riigile alluma. Saksamaal kujunes välja autoritaarne võim. Hitleril oli selles oluline roll.
1920.a. tähistas Läänes totalitarism fasistlikke ja kommunistlikke reziime. Sel teemal on kirjandust: Samjatin Meie; o. Haksli Ahvi olemus jne. Orwel Loomade õu,
Etatism = riigi rolli rõhutamine.
TOTALITARISM riigi täielik kontroll ühiskonnas kõigi elusfääride üle.
kõikide legaalsete organisatsioonide riigistamine.
diskreetsionaarsed võimu volitused.(võitja tahe)
demokraatlike organisatsioonide keelamine
ühiskonna elu militariseerimine
konstitutsiooniliste õiguste ja vabaduste likvideerimine.
- oluline on salastatus ja salapolitsei.
Sotsialismimaad olid totalitarismi näideteks lääne politoloogide töödes.
Diktaatori motiivid?: Soov ellimineerida fakti ja fiktsiooni ja teha selgeks suhtelisus inimväärtustel. Suhteline inimese väärtus?!
K. Fridrih: Totalitarism, diktatuur ja autokraatia.
Iseloomujooned: - Üks partei (massipartei), mida juhib karismaatiline liider.
Ametlik ideoloogia, mida pidid kõik tunnistama.(Ideoloogiline reziim).
Massiteabevahendid riigi kontrolli all (Monopol)-
Sõjalise jõu omamise monopol.
Terroristlik politsei kontrolli süsteem
Majanduse tsentraliseeritud juhtimine ja kontroll.
J.Kautski Poliitilised muutused arengumaades, Natsionalism ja kommunism.
Totalitarism = on riikliku kontrolli meetodite kogum, mis grupi isikute poolt on kontrolli eesmärgil loodud.
Totalitarism suletud ühiskond, kus kõik on ühe keskuse kontrolli all.
ELIIT JA LIIDER.
Igas ühiskonnas on mingi väike grupp inimesi, kes juhivad seda ühiskonda ja on valitseval positsioonil.
Paretto V., Moska G.
Mihels Raudne oligarhia seadus
Venemaal käsitlesid seda teemat V. Jadov ja B. Parõgin.
Poliitiline klass = valitsev eliit
VALITSEV ELIIT ON SEE ILMA VALIMISTE ABITA.
See, kas nad on kapitali omanikud, ei ole tingimustes esimesel kohal, et seda kohta päikese all vallutada.
Meisel, oma teoorias C Eliidis püsimiseks vajalikest omadustest:
1)teadvus (grupiline)
2)kokkuhoidmine
3)ühine tegevus, huvi.
Moska ja Mihels toovad esile organisatsioonilised võimed.
Paretto toob esile isiku psühholoogilise aspekti liidi juures (arenemine ja mõjud).
Bernheim käsitles eliidi suhteid demokraatiasse.
Moris Djuverze rahva juhtimine eliidi abil, kes on tõusnud rahvast.(Rahva juhtimine rahva abil)
Berdjajev N.A.(1874-1948) Loomulik ebavõrdsus inimelus.
Eliidi vahetus on loomulik nähe.
Paretto: Inimkonna ajalugu on eliidi ja liidrite vahetuse ajalugu
See eliit, kes on tõusnud valimiste teel, aitab hoida loomulikku eliiti vormis ja hoiab degradeerumise eest. Et eliidi teooriaid demokraatia teooriatega sobitada on vaja kombineerimisoskust.
Poliitika ei sõltu rahva osalusest või siis moondub selle mõjust.
Poliitikas ei või kõike tähelepanu ja jõudu panna elektoriaalprotsessi (valimised), see on ühepoolne lähenemine juhtimisse.
Valitsus sõltub ekspertteadmistest, mis teeb rahvaesindaja osavõtu võimatuks.
On arvamus, et eliit ja demokraatia on kokkusobivad. Shumpeter püüdis seda oma raamatus kompromisside võimalustega kinnitada.
DEMOKRAATIA on institutsiooniline mehhanism, mis vajalik poliitilise lahenduse saavutamiseks, milles üksikud isikud, tänu valimistele, omavad võimu otsuste tegemiseks.
DEMOKRAATIA annab võimaluse teha rahval valida eliitide vahel.
Näiteks: Moska arvas, et inimestel on kaks omadust lõvid ja rebased, neid mõlemaid on vaja juhtimiseks. (Varem kandis seda mõtet Machiavelli).
ELIIDID: - 1)Traditsiooniline kaasaegne eliit, mis toetub usule, kommetele, riigile, seadustele, perekonnale, kultuurile jne. stereotüüpidele.
2)Pärilik aadel, kuninga- mõisniku perekond jne.
3)Sõjaväeline eliit, hunta jne.
KAASAEGNE ELIIT Ametnikud.
Haritud poliitilised liidrid.
Ettevõtjad.
Teadlaskonna esindajad.
On kaks taset: I - Kõrgem eliit.
Omab ametipostid: - Riigistruktuuris (100 200 inimest, praktika põhjal)
Ühe miljoni elaniku kohta on keskmiselt 50 eliidi esindajat, kuid USA-s on 200 milj. kohta 10000 eliidi seisuses. Valitsuses.
Parteides (lobbi).
Ametühingutes.(USA-s püüdis kuritegelik maailm neid oma teenistusse saada.)
II - Keskmine eliit:
Selle tuumik on 5% tipust. Kujuneb kolme kriteeriumi alusel:
1) tulude tase,
2)hariduse tase, kutse staatus,
3)organiseerituse tase.
Kellel puudub ühe või teise kriteeriumi tunnus, see kukub marginaalsete isikute hulka ja asuvad tasemete piiritsoonis.
Kui haridustase on palgast kõrgem, siis on ta tavaliselt liberaalne kriitik või radikaal.
Kui tulu on haridusest kõrgem, siis on ta parempoolsete vaadetega, keskmisest parem konservaator. Keskmise taseme eliit on valitsev, sest sealt tuleb kõrgemasse eliiti täiendus ja mõju allapoole. Seda on vaja tõsiselt arvestada.
ADMINISTRATIIVNE ELIIT riigi ametkondade ametnikud, kes asuvad kõrgematel kohtadel ministeeriumites, departemangudes, organites jne.
Amstrong Euroopa administratiivne eliit(1983.a., Kus analüüsitakse Euroopa ja Ameerika eliiti.)
Liidri problemaatikat käsitleti NL-is kitsamas ringis ja varjatult. Kollektiivseks liidriks oli NLKP. Riigi liider oli samas ka valitseva partei juht (kui parteituid lugeda mitteformaalse partei liikmeteks). Informatsioon liikus kinnises ringis ja valdajate vaadetele soodsas suunas moonutatult, mis tekitas omakorda segadust peades ja soodustas väärate otsuste vastuvõtmist.
Näiteks:- Inglise filoloog Karleil Thomas: oma raamatus Kangelased ja kangelaslikud lood kirjutab liidri nähtuse tekkimisest ja olemusest.
Nietzsche Friedrich (1844 1900) raamat Üliinimene.
Lähenemisviiside järgi liigitatakse liidrite fenomeni erinevalt. Uuriti ajaloolist tausta liidri tekkimise seletamiseks:
Uuriti -
1 - Sündinud-, valitud-, määratud-, ja isehakanud liidreid.
2 Revolutsionäärid, reformaatorid (liidrid).
3 Ametlikud ja mitteametlikud liidrid.
4 Traditsioonilised, karismaatilised, legaalsed liidrid.
5- Demokraatlikud, autoritaarsed liidrid.
Kui on palju liidreid, siis on ikkagi liidritest puudus!? Oma töö on teinud poliitiline genotsiid ja samuti muud välised tegurid (sõjad, okupatsioonid).
KUIDAS VALMISTADA ETTE ELIITI?
Tänapäev nõuab uut tüüpi eliiti.
Givals (juba teoreetik, st. noorusest hoolimata) Bürokraatia kui klass, Partokraatia kui valitsev klass.
1)Eliidi vastutuse, aruandluse tingimustes valijatele.
2)Uuenduse garantii eliidi vahendusel.
3)Opositsiooni arenguks tingimuste olemasolu.
4)Tingimused konkureerivate parteide arenguks.
5)Vähemuste õiguste kaitse tagamine.
Prantsusmaal eksisteerivad Poliitiline kool ja Rahvuslik administratsiooni kool.
Tekkimas on poliitiliste teenuste tellimuste sfäär.
On tekkimas instituudid praktilisest poliitikast jne., et olla valimiskampaaniate ajal kandideerijate nõunikeks (poliitik-analüütik).
Venemaal loodi 1988.a. fond sotsiaalsetele leiduritele. Sellele fondile tehti ülesandeks uute vene liidrite leidmine ja arendamine. Selle teostamiseks on võetud eeskuju USA praktikast.
Neil pluralistliku demokraatia põhitingimust:
Samal teemal on M.Weber mõelnud, öelnud ja kirjutanud.
1)Piisavalt kvalifitseeritud esindajate olemasolu teatud sotsiaalsest klassist, keda võib valida juhtivatele kohtadele.
2)Poliitilised otsused peavad olema rahvale arusaadavad, peavad olema legitiimsed (seadusele vastavad ja huvidele sobivad).
3)Peab olema pärit keskklassist. Bürokraatia korpus peab olema rahva ees vastutustundlik. Nad peavad olema hästi makstud, kuid mitte rikkad.
4)Peab olema demokraatliku kontrolli mehhanism.
Bzerzinski G.: Nõukogude totalitarismi kestev puhastus.
Liidri kasvav eemaldumine infost, selles on vähendatud negatiivne informatsioon.
Kõikides hädades vaenlase otsimine jne.
08.04.92.Sb.
POLIITILINE STABIILSUS JA SELLE SAAVUTAMISE TEED.
1)Sotsiaalne (poliitiline) stabiilsus: sisu ja seaduspärasused.
2)Poliitiliste süsteemide stabiliseerimise meetodid.
3)Poliitilise stabiilsuse probleem kaasaegsetes vene tingimustes.
1)Igasuguse süsteemi eksisteerimine nõuab minimaalset stabiilsuse taset. Absoluutselt stabiilset süsteemi ei ole olemas. Absoluutselt liikumatuks loetakse süsteemi ilma väliste mõjutusteta, nii et on ainult mingi stabiilsuse tase.
Kõrge stabiilsus.
Süsteem nõuab jäika vastupanuvõimet sise- ja välismõjudele ning pidevat kohandumist välis- ja sisemõjudele. Sotsiaalne süsteem stabiliseerub ühiskonna huvide balansseerumisel (tasakaalustumisel). Kui see on riigivõimu tasandil lahendatud, siis ei ole teistel vaja üksteise vastu tõusta.
Madal stabiilsus.
Ebastabiilsusse mineku oht. Sellise süsteemi vähene adaptsioonivõime viib süsteemi lagunemiseni. Dünaamilistes süsteemides stabiilsus tugineb mittepüsivate süsteemi koostavate ning süsteemi muutvate protsesside kooslusele.
ühiskond mõju indiviid
kollektiiv mõju isik
Kuna mõlemad vastasjõud mitte ainult ei eksisteeri, vaid tegutsevad aktiivselt, siis ei satu ühiskond äärmusesse, sest nad jälgivad üksteist suure tähelepanuga ja austusega.
2)Igas ühiskonnas on haakumise ja äratõukamise suhted.
Igal ühiskonnal on oma ajalooliselt kujunenud poliitiline kultuur.
Poliitiliste institutsioonide stabiilsus, kui alasüsteemid: riik, partei.
Instituudi sisene stabiilsus tagatakse võimega kontrollida ja reguleerida ühiskondlikke protsesse.
Poliitilise süsteemi stabiliseerimise meetodid.
Poliitilise juhi tähtsaim funktsioon on luua olukord, kus süsteem töötaks stabiilselt.
Stabiilsus iseenesest ei tähenda ei head ei halba.
Stabiliseerimiseks tegutsetakse järgmistes suundades:
1)Sidemete tugevdamine koostisosade vahel.
2)Poliitilist süsteemi lõhkuda püüdvate impulsside nõrgendamine.
3)Pooltele käitumistingimuste loomine, mis ei oleks vastuolus süsteemi eksisteerimisele sõbralik embus, toetus, vastastikune abi, austus.
On kaks huvide vastandamise meetodit:
1)Konfrontatsioon (lahendada saab jõuga, võimuga, rahaga, likvideerides süsteemi jne.).
2)Konsensuse leidmine (üksmeele). (Arusaamine, et tuumarelvaga sõdida ei saa, parteid tunnustavad õigust eraomandile jne.).
Poliitilise süsteemi stabiliseerimise meetodid.
1)Sotsiaalne manööverdamine (Ühiskonna toodangu ühe osa jagamine vaestele või neile, kes on materiaalselt vähem kaitstud. Talupoeg asub riskisektoris ja ta tootmine tihti ebarentaabel, ning neid toetades vähendada sotsiaalset pinget. See meetod on aga piiratud materiaalsete ressursside piiratusega, ning omab siluvat toimet, kuid võib saada kirjutamata seaduseks, harjumuseks ja hävitada talupoja, sest tekib tarviduse kasv.
2)Kasvab pidev tarviduste tase (haridustaseme tõus).
3)Poliitiline manööverdamine. See on vabam ja sisaldab paljusid ettevõtmisi, mis peavad muutma eri huvisid, poliitilisi orientatsioone nii, et nad soodustaksid ühiskondlikku käitumist.
Meetodid: a)
- Teha kompromisse.
Aja võitmine Populistlikus programmis palju lubada.
Parlamendis protseduurilised venitamised.
Poliitilise liidri, organisatsiooni vahetamine.
Luua vaenlase kuju (nomenklatuur, bürokraat, demonstrant, SIA, juudid,
okupandid jne. muud stereotüübid).
Puuduseks: meetodite ajutine mõju.
b)Poliitiline manipuleerimine läbi MKV(propagandavahendite), et luua poliitiline illusioon.
Puuduseks: inimeste psühholoogilised barjäärid ei lase täielikult vaateid muuta (esialgu võib muljet avaldada).
4)Kontraeliidi integreerimine süsteemi. Koostöö opositsiooni liidritega. (Eilne kirutud partei liider on täna president ja tema asetäitjaks opositsiooni liider).
5)Surve jõuga (Algse ja jäiga struktuuriga süsteemides).
(- demokraatlikes süsteemides bumerangi efektiga).
POLIITILISE STABIILSUSE PROBLEEM KAASAEGSEL VENEMAAL.
Kriis Venemaal.
Püüd ühist keelt leida. (Puudub mõjukas autoriteetne partei, mis oleks eeskujuks.)
Puudub stabiilne keskklass.(Massid virelevad olmeprobleemides).
Lootus ja siht on seatud presidentaalse vabariigi loomisele (domineerimisele).
11.04.92.Sb. POLIITILISED INSTITUUDID.
Riik
Poliitiline partei
Poliitiline süsteem
Poliitilised liikumised
Poliitiline elu
Riik, kui põhiline poliitiline instituut.
Riik kui sõna, kui kategooria. Riik = valdus, maa, impeerium, valitsusüksus.
Riik, kui termin, kolm varianti:
R = on suure ühiskondliku grupi organisatsioon (maa, rahvas, ühiskond, isamaa, kodumaa).
R = on poliitilise võimu suhete kooslus: kodanike ja riigi organite vahel, riigiorganite omavaheline koostöö (parlament valitsus, riigiameti ja ühiskondlike organisatsioonide, ning administratiivsete ja kohtuorganite jne. suhted).
R = samastatakse erandlikult selle administratiivsete organitega (täitevorganid, õigusorganid) ja funktsioneerimist määratlevate õigusnormide süsteemiga.
Riigi, kui poliitilise organi iseloomulikud jooned ja tunnused.
1)Eriliste tunnuste olemasolu:
a)Sundus.
Keegi ei või võtta vastu otsuseid enda eksisteerimise kohta väljaspool riiki ning sellele mitte alluda. Võimud, kuivõrd sellesse kuulumine on olemuselt hädavajalik ja riigi- ning rahvusvahelise õigusega reguleeritud. Kooskõlas Haagi 1930.a. Lepinguga ja Inimõiguste Ülddeklaratsiooniga. Riiklusetus apatriid (kr. patris isamaa) on ebanormaalne nähtus.
b)Õigus kasutada vägivalda.
Riigil on spetsiaalne vägivalla organisatsioon, mida see kasutab seadusega kindlaks määratud olukordades.
c)Suveräniteet.
Sisemine ja väline. Riigil on kõrgem ja vaieldamatu võim sisemaiste subjektide üle, kes tegutsevad selle riigi piires aga teiste maade kodanikud peavad seda printsiipi austama.
d)Üldkehtivus.
Riigi võim lasub oma mõjuga kõigile seal asuvatele isikutele, kaasa arvatud välismaalased.
2)Õigus. Riik toimib õiguse raames (seaduste). Õigussüsteemi kasutades.
3)Riigiaparaat. Riik eksisteerib ja tegutseb läbi oma organite.
4)Territoorium. Riik on lahutamatult seotud kindlaks määratud territooriumiga, millele laieneb tema võim.
5)Elanikkond. Võimu teostatakse sellel territooriumil elavate (ka surnud) isikute suhtes.
6)jne.
Riigi, kui poliitilise elemendi, struktuur.
1)Riigi ajalooline tüüp.
printsiip: - Iga riigi ajalooline tüüp on tekkinud valdavate tootmissuhete tulemusel.
orjanduslik
feodaalne
kodanlik
sotsialistlik
despootlik (asiaatlik)
b)Valitsemise vorm selle all mõeldakse võimuorganeid, mida eristatakse võimu allikate järgi. Need on kas isikliku ülemvõimu või valitava organi alusel tegutsemas.
On kaks valitsusvormi: 1)Monarhia absoluutne Monarh (Nepaal)
konstitutsiooniline
2)Vabariik presidentaalne
parlamentaarne.
Vabariikliku vormi puhul on võimuorganid valitavad ja võimu allikas rahva enamuse tahe.
Riigiehituse vorm see on riigi ühtsuse organiseerimise viis.
Tuntakse kolme vormi: 1.Unitaarne
2.Föderatiivne.
3.Konföderatiivne
1.Unitaarne riik on ühtne riiklik moodustis.
2.Föderatsion on juriidiliselt suhteliselt iseseisvate moodustiste liit (USA, Saksamaa). Õigusliku aluse määratleb konstitutsioon.
3.Konföderatsioon on riigiõiguslik riikide ühendus, mis säilitavad oma sõltumatuse ja ühinevad mõningate tegevusvaldkondade koordineerimise eesmärgil. Õiguslik alus Liiduleping.
Poliitiline reziim (kord). Iseloomustavad on riigi juhtimise teostamise meetodid.
Kord võib olla : - Demokraatlik põhiprintsiibiks vähemuse allumine enamusele, kuid teatud .
vähemuste õiguste fikseerimisega.
antidemokraatlik enamus allub vähemusele
Demokraatlik = -Populistlik-demokraatlik anarhismi elementidega.
Arenenud demokraatiaga.
Elitaarse demokraatiaga.
Autoritaarne = - Jäik isiku võim.
Totalitarism
Fasism
14.04.92.Sb. POLIITILISED PARTEID.
Tunnused, tüübid, funktsioonid.
Partei (lad. partic jagan, eraldan. pars - osa) inimeste grupp, mis liitunud ühiste ideede ja huvide elluviimiseks.
Vanas Kreekas oli kaks või rohkem parteid, mis olid organisatsiooniliselt formeerimata aga püsivad organisatsioonid. Nende omapära seisnes valitseva kihi (orjapidajate) huvide ühtsuses. Sarnased olid ka keskaegsed parteid, kuid tänapäevase tähenduse said nad hiljem, sest absolutistliku valitsusvormiga riikides ei olnud parteidel mingit mänguruumi ja need, mis tegutsesid olid kitsad huvigrupid, kuid neist saidki hiljem parteide alused.
Poliitilise partei olemus.
On kolm põhilist lähenemisviisi.
1)Partei, kui ideoloogilise doktriini kandja (liberalism, konservatism, fasism).
Konstan Rebek 1816.a. kirjutas. Partei on grupp inimesi, mis tunnistavad üht-sama poliitilist doktriini.
Hume David (1711 1776) Essee parteidest. märkis, et ideoloogia on hädavajalik ja mängib põhilist rollipartei algfaasis (loomisel), teenides orientirina, hiljem aga tõuseb esile organisatsioon, mille baas-tasand on sõltumatus ja kooskõla (alluvus).
2)Partei, kui organisatsioon. Marksistlik viis, mis maailmas sellisena tunnustatud. Sel puhul loetakse partei tekkimise põhjuseks ühiskonna jagunemist klassideks.
3)Djuverze partei riigisüsteemis. Tema arvates on partei organisatsioon, mis tegutseb riikluse vallas. Sisuliselt see lähenemine põhineb instituaalsete küsimuste absolutiseerimisel. Isstitutsioonid on olulised.
4)Poliitiline partei on tänapäeval vabatahtlik liit, mis põhineb ideoloogilistel sidemetel ja on sihitud riigis võimu võtmisele, või selles osalemisele. Meil on võim instrumendiks oma poliitilise programmi elluviimiseks, mis teenib ühe või teise suure ühiskonnagrupi huve.
POLIITILINE ELU Poliitiline tegevus
Poliitiline kultuur
Poliitiline süsteem Poliitilised suhted
Poliitiline teadlikus
Poliitilised traditsioonid ja moraalsed normid.
Poliitiline organisatsioon Poliitilised parteid
Ühiskondlikud organisatsioonid, ühendused
Töökollektiivid
Riik ja selle organid Seadusandlikud organid.
Täidesaatvad org.
Kohtu-õigus. org.
Administratiivsed org.
PARTEI TEKE (Genees).
Max Weber - Partei geneesi etapid.
Max toob välja kolm etappi partei tekkimisel:
I aristokraatlik grupeering 1274.a.
II poliitiline ring 19.saj.
III massipartei 20. saj.
Alguses olid klassikalised parteid selgete piiridega.
Näiteks. Tory (Konservatiivid)
Viggy (Liberaalid) Inglismaal.
Teised parteid on noored ja tekkinud 19. saj teisel poolel. Kuid 20.saj. enamik parteisid on juba massiparteid (Vene Asutavas Kogus oli 1905. a. 115 parteid).
I grupp Aristokraatlik klubi poliitilise partei eelajalugu.
II grupp Massiparteide etapp.
I Aristokraatlik grupeering võib olla tunnistatud partei tekkimise algstaadiumiks, siis kui ta on teinud läbi kindla arenguetapi ja kui see tegutses parlamendi tingimustes (piiratud).
II Poliitiline klubi see teeb keerukamaks juba moodustunud ühiskondlikud grupid.
Näit. Vabariiklaste partei tekkimine Prantsusmaal, klubidest. Neis töötati välja ja propageeriti oma ideaale, ideesid jne. Nende siht oli lammutada feodaalsed struktuurid.
III Massiparteid. Tekkisid Euroopas 19.saj. teisel poolel. Esimeseks massiparteiks loetakse Inglismaal 1861.a. loodud Valimiste registreerimise liberaalne selts.
Saksamaal lõi Ferdinant Lassal 1863.a. Saksa Tööliste Liidu.
kõik need olid rahvuslikud parteid.
Massiparteide tekkimise põhjused.
Igal parteil on oma saamislugu (Legend). Kuni 1940.a. kasutati umbes tosinat lähenemisviisi.
Venemaal kasutati Marksistlikku käsitlust.
Parteide tekkimine on seotud riigi ellu üleüldise valimisõiguse toomisega.
Proletariaadi klassiteadvuse kasvuga (proletariseerumine, kihistumine).
Rahvusliku eneseteadvuse kasv koloniaalmaades.
Klassiteadvus on (poliitilises mõttes) fakti tunnetus, kus üks või teine klass on formuleerinud oma erilised, teistest erinevad huvid ja kui ta praktiliselt kaitseb oma tegevusega neid huvisid.
(Sõna geneesi kasutati alguses ka K.M Kapitalis, kuid Stalini ajal, seoses geneetikaga geneetikute mittetunnustamiseks, asendati see sõnaga areng. KL.Võrrelge mainitud töö varaseimaid ja hilisemaid väljaandeid.)
Läänes, tänapäeval: Partei, on kui instituut, poliitilistel liikumistel, mis 18.saj. lõpus ja 19.saj. alguses. Neid sidus poliitilisele areenile ajaloolise kolmanda kihi (kodanluse) tekkimine. Sellele aga tekkis kohe oponent (töölisklass). Alguses olid tegevus seotud feodaalsete igandite (privileegide) likvideerimisega. Aga 19. saj. toimus järsk parteide tekkimine, seoses valimistel üleüldise valimisõiguse kehtestamisega. Igal on nüüd mingisse gruppi (parteisse) liitudes lootus võimule saada.
PARTEIDE FUNKTSIOONID ÜHISKONNAS.
Moodsas ühiskonnas on parteidel järgmised funktsioonid:
- Suurte ühiskonna gruppide huvide aluste selgitamine ja nende väljendamine (poliitiline väljendamine).
Suurte ühiskonna gruppide aktiviseerimine ja ühendamine.
Poliitilise ideoloogia ja doktriini formuleerimine.
Poliitilise süsteemi printsiipide ja komponentide formeerimisest osavõtt.
Osavõtt võitlusest võimu eest riigis ja selleks tegevusprogrammi väljatöötamine.
Riigi võimu teostamisest osavõtt.
Avaliku arvamuse formeerimine (kujundamine).
Kogu ühiskonna või selle osa poliitiline kasvatus.
Kaadrite ettevalmistamine ja upitamine riigis võimule ning ka ametühingute juhtimiseks.
Osa neis ülesannetest täidavad ühiskondlikud politiseerunud formeeringud.
Parteid võtavad (püüavad võtta)osa riigi võimu elluviimisest.
Ühiskondlikud organisatsioonid püüavad mõjutada võimuorganeid.
Mitteformaalid võimust ei hooli, kellel selline huvi tekib, saab varsti partei liikmeks, või loob oma partei.
Parteide klassifitseerimise kriteeriumid.
1)Ühiskonna klassistruktuur? Sotsiaalset klassi on raske piiritleda (kust see algab , või kus see lõppeb). Nii on olemas väikekodanlaste parteid (väikeettevõtjate), või suurmaaomanike (mõisnikud, feodaalid). Peale nende vahekihid, marginaalsed grupid, intelligents.
2)Kihtide järgi, stratifitseerimine, see grupp on ajutine ja omab üleminekuid. Kes kukub alla poole, kes rühib üles. Jgal maal on konkreetsel hetkel erinev areng ja määratlemine suhteline. Kui kuskil majanduslik areng, siis toimub liikumine ülesse ja langusel alla.
3)Partei kui huvide väljendaja.
Keskkonna kriteeriumid partei mõjusfäär ja iseloom määratletakse keskkonnaga, kus toimub tegevus.
Siit : 1.Mono keskkond (piiratud konkreetse, oma kihi huvidega).
2.Massi keskkond (orientatsioon kogu ühiskonnale, rahvale, piiramata end mõne kihi huvidega).
3.Vahe-keskkond (konkreetses keskkonnas, kuid ei öelda ära võimalusest teisi kihte mõjutada).
Institutsiooniline toimib olemasolevate institutsioonide kaudu.
Klassiline tunnistab, toimib läbi klasside.
15.04.92.Sb. Doktriinide kriteeriumid parteide eristamiseks doktriini iseloomu ja ideoloogilise suuna järgi. “
Side partei ideelisest praktikast ühiskondlikus tegevuses. Selle põhjal saab parteisid eraldada järgmiselt:
Revolutsioonilised (kvalitatiivne ümberkorraldus).
Reformistlikud (oluliselt muuta ühiskonda, selle põhistruktuure muutmata).
Konservatiivsed (püüavad säilitada kaasaegset tegelikust, põhijooni, saavutatut).
Reaktsioonilised (püütakse osaliselt , või täielikult eelnenud etappi, formatsiooni, korda taastada).
Ühiskondliku rolli kriteeriumid: Orienteerutakse mingile ühiskondlikule rollile.
Valimistest osavõtt Teenindav partei (USA-s peale valimisi vaikib kuni järgmiste valimisteni nim. ka Pulseerivaks parteiks.)
Parteid, mis on võimelised võitlema võimu haarama.
Parteid, mis püüavad lõhkuda kehtivat korda riigis, et luua uut korda (bolsevikud, anarhistid jne).
Parteid, mis realiseerivad toetust kehtivale võimule (eliidile) Taskuparteid.
Parteid, mis osalevad igakülgselt klassi elus ja võimu realiseerimine ei ole ainuke siht. Euroopa SDP 19.saj. ja 20saj. kui nad tegelesid kasvatuse, kultuuri, tervise, hariduse jne. probleemidega.
PARTEID JA POLIITILISED LIIKUMISED.
Poliitiline liikumine algab massipartei loomisega.
Poliitiline liikumine, on nähtus, milles me näeme enam radikaalset kui partei, mis omab küllaltki liikuvaid printsiipe ja mõningad jooned ei ole selgelt välja joonistunud, kuid tekib korrastatud süsteemi mulje. Liikumine ei oma parteile omast organisatsioonilist struktuuri, kompleksset tegevusprogrammi ja selgeid juhtimisprintsiipe.
Parteide kriis.
Väidetakse, et parteid diskrediteerivad end jäikade programmide, põhikirjade ja eeskirjadega, mis teeb nendes oleku ebamugavaks (sisekord jne.). Piiratakse vastuvõttu, toimub sisemine võitlus kohtade pärast, korruptsioon, protektsionism jne. Ühiskondlikud liikumised on neist vabamad, painduvamad.
Kuid partei eeliseks on suurem võimule saamise võimalus.
Poliitiline partei on klassi, või selle osa, mida nad esindavad integreerumise instrument.
Survegrupp eesmärgiks on juhtpartei või riigiaparaadi plaanide toetamine. Formeerub huvide baasil (ka rahvuslikud )(vaadete ühtlusel), mis otseselt (ka kaudselt) puudutavad asjast huvitatute elutingimusi.
- Survegrupp väljendab sisemisi jaotumisi ja vastupidiselt klassile kohapealseid asju jne. Eriti, kui jagatakse rahvatulu, riiklikke tellimusi, toetusi, laene tingimusi jne.
Parteiline süsteem.
- See on omavahel seotud parteide ühendus, mis püüdleb võimu saada ja jagada (hoida).
Parteilise süsteemi koosseisu kuuluvad need parteid, mis võtsid vastu eeskirjad ja tunnistavad neid oma võitluses, tegevuses ja koostöös kohustusliku süsteemi raames. Nende printsiipide vastuvõtmine ja järgimine ei tähenda veel nende tunnustamist.
Parteide kokkulepped.
- Lähtub eelnevast, sõltudes süstemis sõlmitud lepingutest. Parteide kokkulepped on suhteliselt stabiliseeritud suhe riigi võimu püüdlevate, või teostavamisest osavõtvate parteide vahel.
- Parteide kokkuleppe printsiibid tulenevad üldistest normidest, mis seatud poliitilise süsteemi poolt, mille raames nad eksisteerivad.
Parteide koalitsioonid.( ld. kokkukasvanud).
Parteide koalitsioonid - eksisteerivad eraldi kokkulepete sees.
Koalitsiooni analüüs näitab, millised parteid ja millistel põhjustel võtavad osa võimu teostamisest. Tegelikult tuleks rääkida koalitsioonilisest riigivõimu teostamisest parteide poolt.
Parteisüsteemi tüübid.
Kodanlik-demokraatlikud parteisüsteemid. Selle tüübi raames eksisteerivad erinevad partei lepete variandid, mis eeldavad erinevaid institutsioonilisi koostööviise võitluses parteide vahel, mis on võimelised osalema võimu realiseerimisest.
Paljuparteiline kokkulepe, mis tähendab, et ükski kokkuleppes osalevatest parteidest ei ole iseseisvalt võimeline võimu realiseerima (Näit. Itaalia).
Kaheparteiline kokkulepe, kui kaks tugevat parteid, mis eraldi võttes on võimelised ka võimu võtma ja seda kasutama. Kuid kui üks neist saab enamuse toetuse, siis teine läheb opositsiooni. Edasi nad jälgivad, et ei tekiks kolmandat jõudu. Sel juhul nad vahetavad vajadusel omavahel kohad. Poliitilist võitlust peetakse vaid ebakindlates valimisringkondades, et suurendada oma toetajaskonda, sest nii hoiab kokku raha ja väldib tühja tööd.
Kaheparteiline modifitseeritud kokkulepe. Kui kaheparteilisest kokkuleppest üks pool loobub ja liitub kolmanda parteiga, mis omaette ei oleks midagi saavutanud, kuid suuremaga blokis saavad esimesest absoluutse enamusega ülekaalu.
Kahe-blokiline kokkulepe. Kui võitluses võimule on kaks blokki parteisid, mil parteid, mis blokkidesse ei kuulu ei oma olulist, märgatavat rolli. Kahe-blokilisus seisneb kompromissides, millal jätkub võitlus omavahel aga ei rikuta kokkuleppeid. Valimistel ei lubata printsipiaalselt erimeelsusi.(Prantsusmaal toimuv selleks sobivaks näiteks).
Domineerimise süsteem. Kui üks parteidest vahetpidamatult kasutab oma võimu üle 20.a. järjest, siis on lubatud ajutine võimust loobumine, et probleemid teisele parteile sokutada, et see need hädad kõrvaldaks (see määrib konkurendi, kui too ei suuda asja parandada) ja uuesti auga võimule.(Traditsiooniline Jaapanile, Indiale jne.) Muul ajal toimub võitus fraktsioonides ja patuoina otsimine.
17.04.92.Sb.
Poliitilised liikumised ja organisatsioonid.
Poliitilise materjali poliitiline tehnoloogia.
Kompleksne lähenemine. 1. Määratleda käsitletava materjali baas mõistete selgituseks.
2.Ajaloolisuse printsiip. Millal tekkis, kuidas, kuidas arenes?
Analüüsi valem: 3.Probleemi koostisosadeks struktrueerimine.
4.Kirjeldada iga struktuuri elementi.
5.Näidata ära põhjustulemus seosed (vastasmõjude mehhanismi).
6.Analüüsi mehhanism.
7.Järeldused, tähendus.
Mitteformaalsed ühendused.
1.Organiseeruvad alt üles, mitte ülevalt alla kellegi otsuse tulemusel.
2.Aluseks ühine huvi, sümpaatia jne.
3.On eneseteostuse vahendiks.
Selle termini tekkimine ja levik toimus juba eile.
1870.a. kasutati harva, 1905.a. rohkem ja peale 1917.a. aga toimus plahvatuslik levik ja 1923/24.a. anti välja seadus mitteformaalsetest liikumistest. 1932/33.a. aga nende administreerimise seadus. 15955-65 Hrustsovi ajal uus tõus. 1965 85.a. vastuolus ametlike struktuuridega. Kes lubas? jne. Samisdat. Isegi olid ebasoovitatavad spordialad, laulud jne.
Organisatsioonide arengu põhjuste analüüs. Mis on siis liikumapanevaks jõuks? Siht, kui süsteemi organiseeriv faktor.
1)Spontaanselt tekkinud organisatsioonidel puudub püsiv siht, või siht muutub vahendiks. Näiteks: Tänavakamp - , kes teevad täna sporti, homme lollusi aga ülehomme loovad ansambli jne.
2)Kui organisatsioon leiab püsiva eesmärgi, siis soodsates oludes võib sellest saada omaalgatuslik koondis. (Oluline ja iseloomustav on siht).
3)Kui aga isetegevusliku organisatsiooni siht on saanud ühiskondliku tähtsuse (tekitab resonantsi) ja sarnaste sihtidega, kuid erinevate saavutusmeetoditega organisatsioone on mitu, siis võib nende ühendus soodsatel oludel saada aluseks mingi massiformeeringu aluseks ja keskmeks.
Soodustavad olud (kaasnevad asjaolud) eesmärgi saavutamiseks ( muutmiseks). On kaks põhifaktorit: - 1. Subjekt (Liidri olemasolu, kes võib realiseerida püsivat sihti). 2.Objekt (siht). Kui on olemas mõlemad soodustavad faktorid, siis tõuseb organisatsioon kiiresti kõrgemale tasemele. Oluline roll on siin liidril, kel tuleb asja edendamiseks selgeid sihte seada (mängida kontrastil).
Uuel tasemel on jälle kaks olulist faktorit, kuid nüüd on esikohal objekt ja subjekt peab valdama konfliktide üle kontrolli ning oskama kasulikke kompromisse teha, et saavutada konsensus (mängima massidele). Ta peab olema paindlikult järelandlik, et oma sihti saavutada. Massiorganisatsioonid vajavad paindlikku poliitikat, et olla ühtlasem tegudes. Oluline on kooskõla. Näiteks : Leedu Sajudis, kes I etapil rahva Moskva vastu häälestas.
II etapil häälestas rahva sisevaenlase vastu.
III etapil tuli leida uus siduv eesmärk, et tõusta uuele tasemele ja seda sobivat konflikti ei tulnud kaua oodata. (Teletorni rünnak kaitsmine ).
Näiteks: 1917.a. , kus oldi paindlikud, tehti kompromisse ja koostööd ning saavutatigi oma siht. Tasapisi tambiti eilsed liitlased hiljem maamulda. Hiljem korrati sellist taktikat aga suureneva ebaeduga. Keskkond oli liiga palju muutunud, et vanaviisi lihtsalt saaks oma tahtmist võtta.
Organisatsiooni teiselt tasemelt kolmandale tõusmiseks on rohkem vaja, sest ta on kasvanud ja selles sisalduvate erihuvide hulk samuti. Alguses piisas kohaliku võimu sfäärist, kuid edasi arenguks tuleb püüda kaugemale ja kõrgemale algpunktist saada.
Politiseeritud struktuuride analüüs.
Selleks on välja töötatud palju metoodikaid. Laiemalt kasutatakse kahte:
I - Kolmnurga analüüs, mida kasutatakse I ja II astme formeeringute (spontaansed grupid, isetegevuslikud ühendused) uurimiseks.
II Nelinurga analüüs II ja III taseme grupeeringute uurimiseks. Mõlemad meetodid kattuvad II tasemel, sest too on politiseeritud struktuurides baasiks:
ühelt poolt isetegevuslikud ühendused on maksimaalsele kõrgusele arenenud:
teisalt, isetegevuslikud ühendused on massiliste formeeringute baasiks.
Analüüsi kolmnurk (Liidri keskne).
Kolm tahku: - Siht? Eesmärk?
Milline suhete tüüp valitseb antud formeeringus?
Konstitutsioonilisus? Organisatsiooniliste normide olemasolu.
Organisatsiooni sihi uurimiseks on vaja palju erinevaid küsimusi:
Mida tahetakse?
Mida jagada tahetakse?
Miks ollakse koos?
Millele loodetakse?
jne. 30 küsimust.
Kui inimene teadlikult satub mingisse organisatsiooni, siis aasta-poolteise pärast sellesse tulekut hakkab ta saadud suhteid viima väljapoole organisatsiooni.
Prognoosimise vajadus. Milline liider? Üldse samad küsimused, mis esitatakse organisatsioonile.
Kui kolm punkti kokku langevad tugev org. perspektiivne.
Kui kaks punkti langevad kokku võib organisatsioon laguneda.
Kui org. kolmnurk on tugevam liidrist org. murrab liidri ja läheb teises suunas.
Kui org. kolmnurk on nõrgem liidrist liider suunab org. omale vajalikus suunas.
Teadmiste kasutamise meetodite omamist praktilises elus nimetatakse tehnologiseerimiseks.
28..04.92.Sb. Rahvusvaheline poliitika.
Merkulov
1.Rahvusvaheline poliitika kui teadusliku analüüsi asi.
2.Rahvusvaheline poliitika subjekti struktuur.
Õigus on konstateering. Ta ei seleta midagi.
See, mis eile oli õige on täna juba vananenud arusaam ja vajab uut tegu (sõna). Filosoofia annab miski strateegia loomiseks konkreetses ja situatsioonides ta ei sobi. Rahvusvaheline õigus on ühiselt välja töötatud (kujunenud) eeskirjad. Kõik eeltoodu loob poliitilise teaduse, mis läbi analüüside läheb rakendusse soovituste kaudu. Meetoditeks - analüüs (kõrvutamine, analoogia, leidmine, mudelid, jne).
Rahvusvahelised suhted.
On kolm taset:
I Informatsiooni kogumine.
II Andmete üldistamine.
III Seaduste ja mõistete formuleerimine, prioriteedi leidmine.
Probleemide grupid:
1.Dünaamiline rahvusvaheline süsteem (areng, päritolu).
2.Keskkonna mõju.
3.Roll (klass, rahvus, rahvusvaheline).
4.Jõudude tasakaal (sisemine tasakaal).
5.Suveräniteet, rahvuslus, ülemvõim, agressioon, konfliktid jne.
Rahvusvahelise poliitika subjekt.
I Põhielement on rahvuslik riik (vastavalt ka kohtus), samuti riikide ühendused.
- rahvas (rahvus)
kultuuri organisatsioonid
ametühingud
parteid
ühiskondlikud org.
Kõik võivad olla subjektideks. Sõltub uurija või suhtleja eesmärgist, mis on antud ajal oluline ja mis vahendeid ning abinõusid kasutatakse. Kuid igasugustel ühiskondlikel organisatsioonidel (valitsusvälised) on väiksem mõju kui riiklikul organisatsioonil.
Välispoliitika struktuur ja organid.
I Riik:
President, peaminister.
On Presidendi võim. Ministri võim.
Presidendil on oma võimu struktuur. Välisministril oma võimustruktuur.
On vertikaalne ja horisontaalne. Igal ministeeriumil on mingi osa (rahandus, kaubandus, välispoliitika) Neil on oma vertikaalne ja horisontaalne võimustruktuur.
Valitsusvälised struktuurid (Rahvusvahelised ühingud).
Kui mingi riiklik organisatsioon saavutab oma üldinimliku eesmärgi riigis, siis tihti püüab ta seda ka teistes riikides saavutada, et keskkonda stabiilsena hoida.
Rahvusvaheline konflikt: on faas vastuoludes, mis iseloomustab arengu sellist osa, mis ei lase seda lahendada endiste positsioonide säilitamisega. (Kas vastase hävitamisega, muutmisega, oma enda positsioonide hävitamisega, vastastikune nõrgendamine).
Kompromiss?
Rahvusvahelisi konflikte klassifitseeritakse mitmeti, siin kolme tüüpi jagades.
1)Lokaalne konflikt (kahe naaberriigi vahel, ajutine ja ei puuduta riigi terviklikust ja stabiilsust).
2)Regionaalne konflikt (grupp riike, nende huvid mängus. Maavarad, meretee, agressioon, ülemvõimu taotlused).
3)Globaalne konflikt (Suhteliselt suured osapooled ja kasutatakse vahendeid, mis mõjutavad ka eemal asuvaid riike).
Probleemid: -Situatsioonid
Meetodid
Konfliktide lahendamine vähima kuluga (stabiilsust häirimata).
Konflikti kolm faasi: 1. Algus
2.Kriitiline punkt.
3.Lahenduse otsimine(leidmine, toimumine).
Iga konflikti on alguses raske lahendada aga peale kriitilist punkti selle kustumise faasis on lahenduseks mingi variant leitud. Oluline on ära tunda kriitilisse punkti jõudmise aeg ja selle läbimise momendi märkamine.
Konflikti lahendamise vahendid.
Konflikti lokaliseerimine (mitte lasta territooriumil laieneda ja tuleb piirata osalejate hulka).
Mitte lubada sõjalise jõu kasutamist (leppida rahulike meetmete kasutamises kokku).
Mitte lubada järjest võimsamate relvade kasutamist.
Kasutada neutraalseid vahendajaid (neid, kes ei ole asjast huvitatud).
Metodoloogia.
Need uurimismeetodid, mis teistes teadusharudes kasutatakse, siin otse ei aita. Siin vajatakse oma meetodit ja selleks on leitud Süsteemne analüüs.
I Objekt = süsteem
II (objekt = süsteem) keskkonna mõju (välismõju)
III objekt = süsteem
sisemine sotsiaalne struktuur (sisemõju)
Siit faktorite loetelu, mida on vaja arvestada järelduse tegemisel.
Põhilised on: objektiivsed faktorid (kõikvõimalikud füüsilised, aga ka rahvas).
Riigi majandus üldse ja osade kaupa.
transport, kommunikatsioonid jne.
riigi ehitus.
riigi liidri portree (umbes 50 punkti)
organisatsiooni portree (ehitus, funktsioonid, jne)
Kui kõik informatsioon struktrueeritud siis on vaja:
uurida konflikti eellugu
osalejaid
otsest põhjust (aiend, viimane piisk)
Arvestada inertsiooni (vanad, varjatud lahendamata tülid, etnilised piirid, jne.)
Konfliktist osavõtjad: 1.otseselt osalevad.
2.liitlased
3.kaudselt osavõtjad.
Teha iga osavõtja kohta analüüs (portree).
I Ressursid: 1.Looduslikud (hulk, tootmisvõimsused)
2.Ideoloogiline taust (rahva ideeline ühtsus?)
3.Sõjalised vahendid (armee, tehnika, materjalid, varud)
4.Etno-poliitilised (Reziimi stabiilsus, liitlased,vastased)
II Ressursside kasutamise efektiivsus (oskus).
± “ :' ;' n/ o/ U2 V2 7 7 *8 +8 æ8 č8 ŲB ŁB H H T T @T AT Æd °d Čd Éd i i ¹i ŗi čk ék źk ėk ük žk ap bp å~ O C” D” „” ¦” ŽĮ ąĮ |Ć }Ć Ė Ė Ė Ė ĆĖ ÄĖ õķõāõ×õĢõĮõĮõµõŖõŖõŖõŖõŖõŖõŖõŖõŖõŖõŖõõµõõõõõõõh :7 h :7 CJ aJ h :7 hW¶ CJ aJ h :7 h¤| CJ aJ h :7 hF3š CJ aJ h :7 h?Ų 5CJ aJ h :7 håEĪ CJ aJ h :7 hšy CJ aJ h :7 hBCs CJ aJ h :7 h8" CJ aJ hP" CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ 6 1 M a b ¢ æ Ī Ü Ż š
# ] ā ? A C M O o y
ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż é ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
&d PĘ ’ ^ ` ę žž ½ ¾ ņ #
x
«
Ś
= > ” £ „ 8 ¬ Ź ö · ¹ ¼ ½ Ę Ē č . ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ņ W Y · ø Š Ą Ä Å Ē å ē
é ė ą % < ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ō ż
& F
Ę$ Ü & F e
» ¼ Ä « Ū Ż Ž ą x! ū! " S" t" „" ¦" ß" ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ė ł ł ł ł ā ā ā ł ł ł
& F
Ę$ Š&d PĘ ’ ^Š Š^Š ß" ō" # # q# x# # ¬# °$ ī$ š$ ž$ % 8% y% z% |% % % ©% Š% Ū% č% é% õ ļ é ē Ž Ž Ų ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē Ļ Ļ É ¼^¼
& F
Ę$ p^p
& F
Ę8 ^ Š^Š ŠŠ^Š`Š é% 4' _' }' ā' ( W( ( ŗ( Ļ( å( ņ( ó( q) ) ŗ) Ś) Ū) ģ) * * ó* ō* + + <+ _+ °+ ż ó ó ó ó ó ó ó ó ķ ķ ó ż ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó @ ^@ ^ ` °+ Ļ+ , , , Y- - f. . ¬. Ö. Ų. Ś. ž. / / 1/ 3/ X/ Y/ n/ o/ U2 V2 t2 u2 2 ¶2 õ õ õ õ õ õ ó é ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó é é ó ó Š^ `Š ^ ` ¶2 Ņ2 3 O3 g3 p3 w3 3 µ3 ·3 5 5 Ą5 č5 7 7 *8 +8 n8 »8 ż ż ó å Ų Ų Ų Ī Č Ī ¾ “ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ¦
p ]p^ ` p7]p^7 p7]p`7 p]p pŠ]p`Š
& F
Ę8 p]p
p ü]p^ ü` «ž ü]«ž` ü »8 ½8 æ8 Ą8 č8 é8 ź8 9 M9 w9 9 Ė9 Ķ9 ę9 <: X: t: °: õ: ö: ÷: ; ; X< ń ń ń ä ń ń ń ń ń ń ń ń ń Ö Ö Ö Ö Ö ń ń Č Č ń
p Š]p^ `Š
pģ“]p^ģ`“ pp]p^pgdåEĪ
p ]p^ ` X< ų= *> }> æ> |? ¤? ¶? Ņ@ A øB ŗB ŲB ŁB C D DD qD D D ŌD E F F ń ń ń ń ń ä ä Ž Ž Ž Ž Š Š Ž Ę Ę Ž Ž ń ń ń ń Ž pŠ]p`Š
p Š]p^ `Š p]p
& F
Ę$ p]p
p ]p^ ` F ÜG üG SH TH uH wH H H I hI I J vJ ŌJ K “Q §R æS T T T T @T ł ļ ł ł į ł į į ļ ł ļ ł ł ł ł ł ł Ō ļ Ę Ę ł Ę
p Š]p^ `Š
& F
Ę$ p]p
pŠŠ]p^Š`Š pŠ]p`Š p]p @T AT BT CT ĪT Y d[ [ n\ ] ė] «^ Ņ^ ė^ _ ` Na śa c jc d d ń ė ė ė į į Ó ė į ė į į Ó Ó É ¼ ¼ ¼ É É É
& F
Ę8 p]p pŠ]p^Š
pŠŠ]p^Š`Š pŠ]p`Š p]p
p Š]p^ `Š d gd hd Æd °d ·d ¾d Čd Éd ±e Įf 9g žg mh ³h īh ui i ×i "j Tj zj „j õ õ õ õ č č č č Ž Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ō Ī Ī č Ä Ä p¼]p^¼ p]p pŠ]p`Š
Ę Y p]p
& F
Ę$ p]p pŠ]p^Š „j Łj Śj 3k ©k «k Ēk Čk Ņk Ük źk ėk l l łm Õn Ūo Üo p p p p ?p @p õ ļ å ļ ļ å ļ å å å å å ļ ļ ļ å ļ å ļ ļ ļ × ļ
pŠŠ]p^Š`Š pŠ]p`Š p]p p¼]p^¼ @p ap bp p £p ¤p Ćp ģp q lq mq Õq tr źw ģw īw x x
x x y Ny jy Ćy Vz { || ń ń ė ė ė į į į į ė į į į ė ė į ė ė ė į į į į į ė į pŠ]p`Š p]p
p Š]p^ `Š || ~ ~ ^~ ~ ~ į~ ć~ å~ N O q r s ŗ ū C y z m Ē Ń Z [ õ ļ å å õ õ ļ ļ õ ļ ļ õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ õ õ õ õ õ å ļ pŠ]p^Š p]p pŠ]p`Š [ ½ ¾ æ F ā # 4 × T U W
Ž ß ł ł ł ė ė ė į Ū ė ė ė ł Ī Ī ł ł ł ł Ä ŗ
p$If ]p pŠ]p`Š
& F
Ę$ p]p
Ę Y p ]p^
p ©]p^ `© p]p ß ą 2 µ Ł š £
p$If ]p pŠ]p`Š p]p pp]p^p [ kd $$If l Ö sÖ ų ä
- Ö0 ö Ö ’Ö ’ Ö ’ Ö ’4Ö
l aöd
I * ? A ¬ Æ C” D” ¦” ££ ¦
¦ £ pŠ]p^Š pŠ]p`Š p]p [ kd
$$If l Ö Ö .į ³ Ö0 ö Ö ’Ö ’ Ö ’ Ö ’4Ö
l aö
¦ ¹¦ ŗ¦ § § § :§ u§ yØ _© © Æ© ž© iŖ ąŖ « « ŗ« É« ł« ś« #¬ %¬ |¬ ź¬ ) ł ł ļ ł ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł å × × ł ł ł ł ł ł ł ł
pŠŠ]p^Š`Š pŠ]p^Š pŠ]p`Š p]p ) J j m ł Æ ½Æ u° v° ° ° ę° ± M² ē² J“ „“ Ć“ Ö“ ö“ :µ ņµ N¶ O¶ · ł ł ł ė ł ł ł ł ł ł į ł į ł ł į ł į į ł į į ł ł ł ł pŠ]p`Š
pŠŠ]p^Š`Š p]p · · ;· S· `· i· µ· ·· ŗ· Ż· ß· ø õø .¹ ¹ ¾¹ 6ŗ gŗ ²ŗ d» » ¾» æ» ®¼ <½ m½ ¾ ¾ ł ļ ļ ł ł ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ļ ł ł ł ļ ł ł ł pŠ]p`Š p]p ¾ æ Ćæ ąæ )Ą āĄ Į YĮ [Į
Į Į ŽĮ ßĮ ąĮ IĀ JĀ }Ā Ā Ā ļĀ Ć Ć |Ć }Ć vÄ õ ļ į ļ Ū ļ ļ ļ ļ ļ õ õ õ ļ ļ ļ ļ ļ Ī Ī ļ ļ ļ ļ
& F
Ęļ p]p
Ę Y
pŠŠ]p^Š`Š p]p pŠ]p`Š vÄ ÕÄ ×Ä ąÄ éÄ óÄ õÄ ,Å dÅ §Å ØÅ ŲÅ Ę LĘ ¼Ę ŽĘ ßĘ Ē Ē MĒ jĒ `Č aČ Č ł ł ļ į į ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł × ł ł É ł ł ł
pŠŠ]p^Š`Š pŠ]p`Š
p@ Š]p^@ `Š p]p^ p]p Č Č ©Č ¶Č ĀČ ÄČ }É ~É É ĘÉ źÉ õÉ Ź $Ź AŹ BŹ Ź ĆŹ äŹ Ė UĖ Ė Ė Ė Ė ł ł ļ ļ ł ł ł ā ā ā ā ā ā ā ł ł ā Õ Õ Õ ł ł ł ł
& F
Ęh p]p
& F
Ę$ p]p pŠ]p`Š p]p Ė ĆĖ ÄĖ ÅĖ śĖ ūĖ ½Ģ °Ķ ³Ķ ×Ķ õĶ 8Š 9Š jŠ kŠ lŠ uŠ vŠ ĆŠ ÄŠ XŃ øŃ MŅ Ņ Ó ł ł ł ł ł ó ł ł ł é ł ł ł ł ł ą ł é ł ł ł ł Ó Ó
& F
Ę8 p]p $p]pa$ pŠ]p`Š
Ę Y p]p ÄĖ śĖ ūĖ Ņ Ž R S s t u V V V v ģ xģ °ģ īģ Xķ ^ī `ī lī {ī ī ī ¹ī ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ł ł ł ā ā ā ł ł ł ł Ō ł ł ł
pŠŠ]p^Š`Š
& F
Ę$ p]p pŠ]p`Š p]p ¹ī ’ó ö ö ų gł æś Žū »ü ńż ņż x’ K ģ a " Ļ " $ < > d ų ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p`Š p]p
& Ö Q ” ¢ £ M X É 8 c s Ą Š ą ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł š š š š š ę p]p^
& F p]p p]p ą ū x o p ” £ ß @ A B t u Č ų ś Å ę A ¬ (! ä" ķ" 9# õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ p]p p]p^ 9# Ä& >' v' “' ķ' 9( »( ż( ’( ) ) * S+ )- c- - ü- . 4/ «/ ¬/ ė/ ģ/ ż0 ž0 ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ļ å å å å å å å × × ļ ļ
p^B]p^^`B p ]p^ pŠ]p^Š p]p ž0 31 41 =1 S1 T1 1 ®1 Ģ1 ķ1 2 !2 2 ³2 Ą2 Ė2 Ö2 3 :3 _3 3 Ā3 ł3 24 b4 w4 y4 ń ė į į į į į į į į į į į į ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė p ]p^ p]p
p ]p^ ` y4 4 ³4 Ē4 Č4 5 5 9 ?; ; ; R= T= @ 9@ Ų@ Ł@ #A KA LA A §A ØA ŁA DD H I I J £J ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]p £J ŹJ K L iL M ŖM “M ĄM ÉM ÖM N čO )P *P +P MP NP ĻP įP Q Q XQ ¬Q Q vR ¬R ł ł ł ł ł ł š š š š ę ł ł ł ł ł ł ł š š ł ł ł ł ę š pŠ]p^Š
& F p]p p]p ¬R JS oS vS ~S ĘT HU ”U ĶU ĪU ĻU ęU čU V V "W MX ’Y
Z Z ÷Z [ ķ[ ^ ā^ ł ł š š ł ł ł š ł ę Ų ł ł ł ł ł ł Ī Ų š š š š š pŠ]p`Š
p Š]p^ `Š pŠ]p^Š
& F p]p p]p ā^ ć^ Ta £c ld De He °e “e h &h Zh Sn ŗn ³o >p ?q Ōr _s ųs ¾t Žt üt žt u Bv Dv ł ł ł ł ł ł ł ł ł ė ė ł ł ł į į ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p`Š
p Š]p^ `Š p]p Dv lx ęx »z ļz { ~ Y~ g~ ķ
z
·
4 ü ż ¬ Ķ ń 5 ^ ł ł ł ł ł ļ ł į ł ł Ų Ų Ų Ų ł ł Ė ł ł Ų Ų Ų Ų pŠ]p`ŠgdG_Ļ
& F p]p
pĢ“ ]p^Ģ`“ pŠ]p^Š p]p ^ Ø × ņ , = U V u ³ F Ę æ > r Ń 8 : 0 ö ö ö ö ö ö ö ö ģ Ž Ų Ų Ų Ų Ų Ų Ų ö ö ģ Ų Ų Ų Ų Ų p]p
ppŠ]p^p`Š pŠ]p^Š
& F p]p É 3 4 J K y Ķ Ŗ « ż Ā Ć Å ß ą 0 x Å ą K ł ł ł ł ł ł ł š š š ę ł ł ł Õ ł ł š š š š š š š p Š]p^ `ŠgdļNł pŠ]p^Š
& F p]p p]p r ¢ i” ¢ ,¢ Z¢ [¢ \¢ }¢ ~¢ „ „ Ŗ„ «„ ¬ ¬ ¬ !¬ 8¬ 9¬ :¬ ų® ł® ³² “ ¢“ ö ö ö ö ö ö š š ę ę š š š š š š š š š š š š š š š š p ]p^ p]p
& F p]p ¢“ č“ é“ 8ŗ Vŗ aŗ fŗ vŗ »æ FĄ HĄ IĄ lĄ mĄ nĄ ÓĄ 4Å Ē :É āÉ ćÉ äÉ Ź Ź Ź ł ł ł ł š š š ł ā ā ā Ń ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠŠ]p^Š`ŠgdļNł
pŠŠ]p^Š`Š
& F p]p p]p Ź dŹ ĢŠ (Ņ *Ņ ,Ņ hŅ jŅ lŅ šŅ <Ų =Ų >Ų ^Ų _Ų `Ų ĀŁ ”Ü VŽ WŽ XŽ YŽ xŽ yŽ ł ļ į į į Š Š Š Ē ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]pgdļNł pŠŠ]p^Š`ŠgdļNł
pģ“]p^ģ`“ p ]p^ p]p WŽ XŽ wŽ xŽ yŽ zŽ ā ā ā =ā >ā ?ā 3ż 4ż 5ż 8ż :ż Pż Qż Rż L’ M’ ü’ ż’ ž’ ! H I J # # # # ·# ¹# Š# Õ# Ų# Ł# ø) ¹) ŗ) ») Ų) Ł) Ś) Ū) <8 ä8 K K K K !K "K L "L *L ®L øL M ^ ^ ^ ^ Ī^ Ļ^ Š^ Ń^ _ _ õźāŚõźāõźāõźāõźŚźāõźŅźāĒźāĒźāĒźāŚõźŚźŚźŚźāŚõźāŚõźøźŚźāŚõźøźøźøźāŚõźāŚõźā h :7 h?Ų CJ aJ mHsH h :7 hcŅ CJ aJ hcŅ CJ aJ hļNł CJ aJ h?Ų CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ h :7 hļNł CJ aJ HyŽ zŽ ß ā ā !ā >ā ?ā @ā Ŗā %ē Bē kē ·ē /č 0é é
ķ ?ļ Ŗņ <ó ·ó /ō ō ō ·ō Óō ćō ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p`Š p]p ćō ųō Tõ Uõ 2ö Rö ¤ö Ņ÷ ś šś !ü ü čü ż 4ż 5ż 7ż Qż Rż Sż ž M’ ”’ ż’ ž’ ! ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ļ ļ ļ ļ ļ ł pŠ]p`Š p]p ” ¾ ü 4 [
² R Ģ ' µ é ā @ Ć ü ±
, - : ł ł ł ļ ł ę ę ę ę ę Ü ę ę ę Ü ę ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p^Š
& F p]p pŠ]p`Š p]p : ; < I J ` z ± Ø
·
Ö ! š g 2 r ³ é $ & H ų 5 K ł ł ł ł ļ ļ ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p^Š p]p K n 6 Ó t ū / ģ " # c Š U! V! W! Å! Ę! ł ł ļ ę ę ę Ü Ü Ü ļ Ī Ī Ī Ī ł ł ł ł ł ł Ä ł pŠ]p^Š
p Š]p^ `Š ph]p^h
& F p]p ph]p`h p]p Ę! ż! %" a" c" 9# i# # # # # ø# ¹# Ś# Ū#
$ $ Ī& U( ( æ( õ(
) ) ~) ) ¹) ŗ) ») ¼) ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]p ¼) Ł) Ś) Ū) Ģ* + + Ö3 g7 h7 £7 Ś7 8 $8 °8 ī8 š8 ,; Ģ; h< < = d= B> Ę> r@ @ @ @ xA ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]p xA
B B B B ÄB uC D SD īD E E HG óG `H øH I BI ¤I „I ¦I ¾I æI ŲI ŁI ōI J J ł ł ł ł ļ ł ł ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ł pŠ]p`Š p]p J J ØJ ņJ óJ ōJ õJ K K K !K "K L M M M N N O PP ¬P
R LS S S ĆS rT źT lU ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ó ó ó ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ā ]ā p]p lU „U õ[ „\ h] ö] ^ ^ ^ ^ Ļ^ Š^ Ń^ Õ^ _ _ "_ D_ E_ F_ ³` Ó` ģ` a źa &c Wc c ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ļ pŠ]p`Š p]p _ _ īu šu v v
v Ž ß ą K L M O P p q r 6 J Ø ÷„ ų„ ł„ ū„ ż„ )¦ *¦ +¦ ,¦ µ µ µ µ µ µ ¤µ „µ ¦µ §µ ص ©µ ɵ Źµ Ėµ Ōµ Õµ ×µ Ųµ ¹ ¹ ¹ ¾
¾ ¾ ¾
¾ ¾ +¾ ,¾ -¾ ź ź ź ź Ņ Ō Ö Ų ī ¶ ø õźāźŚõźŚõźŚõźāźŚõźĖźĖźŚõźāźŚāõźŚĆøźāźŚāõźāźŚõźŚāõźŚøźŚāõźāźŚõźŚāõźŚāõźĖŚ h :7 h²$å CJ aJ h²$å CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ mHsH h?Ų CJ aJ hļNł CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ h :7 hļNł CJ aJ Hc ³c ėc d ņd ód ōd öd &e (e *e źh i Ąi 7j j Åj Rk k 1l ”l Šl m 9m hm m ģm "n õ õ ļ ļ õ õ õ õ õ õ ļ ļ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ p]p pŠ]p`Š "n dn 0o xo o q r s ¤t u u u u au bu ”u Éu ģu ķu v
v w y cz “{ į{ ö{ É| õ õ õ õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ õ õ ļ p]p pŠ]p`Š É| } } 0} S} r} } } ~ Ō~ ź > ~ ŗ ö . ® Ģ ö 2
ß ą į } õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ p]p pŠ]p`Š } Ń O ä Ķ “ Š 0 d u ! o Ć ż A ø ś j ² ³ “ ė ķ É ć ś ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]p ś 1 Ä Å į ā ! k © [ Į Ā ü 6 M æ õ L M N q r ł ł ł ł ł ł š ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł
& F p]p p]p r s : ¬ q j K Ę¢ ņ¢ *£ ¤ Ŗ¤ "„ {„ ų„ ł„ ś„ *¦ +¦ ,¦ -¦ ĶØ üŖ « « ł ł ł ł ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ pŠ]p`Š p]p « Ģ #® u® ×® 1° X° ² ² ’² I³ {³ Ī³ “ š“ µ µ µ µ µ „µ ¦µ §µ Źµ Ėµ õ õ õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ p]p pŠ]p`Š Ėµ Õµ Öµ ×µ Ųµ @¶ ”¶ Ś¶ F· įø ¹ ¹ I¹ ¹ ¹ ¹ µ¹ ¶¹ ŗ ŗ » Y¼ ¼ ¼ ī č č č č č č č č č č Ś č č č č č č Ń Ń Ē č č pŠ]p^Š
& F p]p
pŠŠ]p^Š`Š p]p ppŠ]p^p`ŠgdļNł ¼ ¼ ¶¼ ·¼ é¼
¾ ¾ ¾ ,¾ -¾ /¾ a¾ ;æ YĄ IĮ ŖĆ «Ć ¬Ć fÄ Ä ³Ä ńÅ `Ę „Ę Ē rĒ sĒ ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ę ł ł ł ł ę ę ł ļ ł ł ł
& F p]p pŠ]p`Š p]p sĒ tĒ Ē Ē ÅĒ Č Č Č Č Č øČ ŗČ »Č ĢČ ĶČ ģĖ ŖĪ RĻ łĻ &Ņ ¤Ņ ūŅ ļÓ 3Ō 5Ō XŌ YŌ Ō £Ō ŁŌ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]p ŁŌ Õ "Õ $Õ ’Ö 6× ]Ų GŚ ;Ü ŖÜ VŻ Ż ÓŻ 'Ž Ž -ß 0ß Zß kß ~ß ß Ćā ]ę ē č Ļé Ńé Óé ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p`Š p]p Óé ź ź ź ź dź ź ąź ÷ė ķ Óķ #ī %ī 'ī )ī Xī Zī \ī uļ wļ ¼ļ ½ļ ¾ļ żļ š .š 2š _š |š }š ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł p]p }š š ¦š §š ń ń /ņ 0ņ °ņ ~ó ó Żó ō Uō ö ³ö īö ÷ ¢÷ ł ł Żł åś ū 3ū Wū ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ė ā ā Ų ł ł ł ł ł ł pŠ]p^Š
& F p]p
pģŠ]p^ģ`Š p]p Wū ū ū ®ū "ü ”ü ^ż |ż ż ž 3ž ž ž ž Łž *’ p’ Ļ’ = _ ß W ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł š š š š š ł ł š š š
& F p]p p]p ŗ » Č Ų č ž Ś d ¢ £ X L | ~ Ō Ö Ų b ø ŗ ¼ ä
b ł ļ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł pŠ]p^Š p]p ø ŗ ¼ 6 7 8 X Y Z [ ų2 ł2 ś2 3 3 3 3 !> "> #> $> @ @ @ Č@ É@ Ź@ ¹B ŗB »B ÜB ŻB ŽB ŪH ŻH żH žH ’H w w w w ä| å| J} K} } } } } P Y w x y ~ e f „ „ „ Ø Ø Ø Ø ®Ø ÆØ x“ |“ “ Š“ ųķāŚĻāŚųĻāŚĻāŚųĻāŚųĻāŚĻāŚĻāŚĻāŚĻāųāŚĻāŚųĻāųāųāŚųĻāųāŚĻāŚĻāųāųāųāŚĻāŚĻāŚĻāĄāĄ h :7 h?Ų CJ aJ mHsH h :7 hļNł CJ aJ h?Ų CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ hļNł hļNł CJ aJ hļNł CJ aJ Lb ą e
Ō
ō
" z { š ¢ ć 7 8 9 : Y Z [ ] ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł š š š ł ł ę ę ę ł ł p ]p^
& F p]p p]p · ė ģ E F { | “ X „ ¼ ½ Ź Ė x t u µ Ģ ’ / ’ b ” ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł š š š š š ł ł
& F p]p p]p ” ½ Ł / < D M Z b i j k µ ¶ · č é ® Ś ł š š ł ł ā š š š š š ł ł Ų ł ł ł ł ł ł ł ł š š š p ]p^
pģŠ]p^ģ`Š
& F p]p p]p å! ę! d" f" °# $ N% ŗ% ¼% ž% ¶& ō& ) “) * @* A* B* C* c* d* * Ā* Ć* ī. ø/ Ų/ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ė ė ł ł ł é é é
pŠŠ]p^Š`Š p]p Ų/ 40 O0 e0 §0 &1 L1 B2 ł2 ś2 ū2 3 3 3 f3 k3 p3 v3 Ī3 ā3 4 ;4 F4 i4 4 »4 5 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ó ó ż ż ż ż ż é é é é é é é é ^ ` ģ“^ģ`“ 5 *5 Š6 Ń6 7
7 T7 7 Ž7 ß7 8
8 -8 }8 9 n9
9 ³9 L: `: ©: į: ö: }; ī; ,< v< w< ś ų ų ī ī ī ś ų ų ī ī ś ś ś ś ī ś ś ī ś ś ī ś ī ś ś ų ^ `
& F w< x< y< 7= ī= ļ= š= "> #> $> %> Q> > > ¾> æ> I? X@ Z@ [@ @ @ É@ Ź@ Ģ@ ņA ŗB »B ŻB ż ż ż ż ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ^ ` ŻB ŽB PC sC D ČD +E ,E -E E E ÄE žE ’E J ?J YJ nJ oJ ēJ ÄK ÅK L HL uL “L µL ńL «M N ZN ÄN 2O żO ,P õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ ė õ õ ė ė ė õ Š^ `Š ^ ` ,P ¤P ®P ĀP Q Q ųQ R R ŽR ŠS U 6U qU rU U KV «V vW wW §W “W ĀW ŃW ŚW ßW ąW ø Źø ¹ ź¹ &ŗ ŗ õ õ õ ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ė ^ ` 7^ `7 Š“ nµ pµ rµ "ø 2ø ¹ _½ m¾ ¾ ą ą ą į į į į į ¹į ŗį »į ėē ģē ķē īē ®ō Æō °ō <õ =õ >õ ?õ !÷ "÷ #÷ °÷ ±÷ ²÷ ź÷ ė÷ ģ÷ qż rż sż M N O P » ¼ ½ æ Ą ! ! õķāõÓõÓõĖõķĄõķĄõĖõķĄõķĖĄõķµõķµõķµõķµõķµõķµõķµõķµõķµõķµõķµõķµõõķ h«*Ą CJ aJ h :7 h«*Ą CJ aJ h :7 hd_¢ CJ aJ hd_¢ CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ mHsH h :7 hļNł CJ aJ h?Ų CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ Dŗ ŗ r» ¼ ¼ (¼ 7¼ E¼ R¼ q¼ z¼ ¼ ¼ Č¼ ɼ a½ ½ Ļ½ *¾ -¾ @¾ A¾ m¾ ¾ ®¾
æ \æ „æ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ©`© ^ ` „æ ¦æ §æ ¼æ ½æ éæ IĄ dĄ £Ą ĶĄ ĪĄ Į ĢĮ ,Ā mĀ pĀ Ā Ā ōĀ õĀ (Ć )Ć yĆ zĆ oÄ pÄ qÄ Ä Ä ł ł ł ł ł ō ō ō ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ
& F ©`© Ä Ä Å OĘ PĘ ¦Ę §Ę ĮĘ ĀĘ Ē &Ē FĒ GĒ ®Ē ŗČ %É ;É ēÉ čÉ éÉ =Ź >Ź Ź ±Ź ²Ź Ė ż ż ó ó ó ó ó ó ó ī ī ä Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Š ^Š` ^ `
& F 7 ^7` Ė §Ė ØĖ 9Ģ Ģ pĶ ŲĶ dĪ ŹĪ šĪ Ļ Ļ Ļ “Ļ µĻ ŻĻ ōĻ +Š ®Š Ń Ń ÄŃ ÅŃ 0Ņ lŅ £Ņ ¤Ņ ĘŅ Ó õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ Š ^Š` Ó ŅÓ ÓÓ Ō
Ō QŌ Ō °Ō 4Õ źÕ Ö Ö UÖ VÖ ¤Ö ĖÖ åÖ × q× r× s× Ų Ų 6Ų ^Ų bŲ *Ł õ õ õ õ õ õ õ ė ė ė ė ė ė ė ę ę ę ä ä ä ä ä ä ä ä ä
& F ^ ` Š ^Š` *Ł Ł tŚ ±Ś ČŚ ėŚ ģŚ 6Ū >Ū Ū Ū “Ū ÖŪ łŪ śŪ Ü <Ü =Ü ^Ü xÜ yÜ zÜ ŠÜ Ż IŻ Ž Ž ĀŽ ż ó ó ī ī ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ^ ` ĀŽ ĆŽ ߎ ąŽ ß Cß ß ”ß Éß Źß ėß ģß ÷ß ųß ą ą Vą zą £ą Ēą Čą į į į į Eį eį fį į ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż š ¼“^¼`“gdd_¢ į į ŗį »į eā ć ć ć 2ć 3ć {ć ®ć ßć ä )ä cä ä Õä Yå å å Žå %ę Wę uę ę Šę ē ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ņ ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų č Š ^Š` ”^”
& F ē ē !ē "ē ē ×ē Ųē Łē ģē ķē īē Wč mč č Ęč Ēč ģč ķč é é é Éé āé ņé ź õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ å ļ ļ ļ Ū Ö Ö
& F h^`h ģ“^ģ`“ ©`© Š ^Š` ź Fź ź Ļź 1ė mė nė ė ×ė Ųė ģ ģ Üģ Żģ Yķ §ķ Øķ &ī 'ī Ļī Šī ļ ¤ļ „ļ 7š kš š š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ó ó ó ó ó ^ ` š š °š Īš Śš ņš óš ōš ń ń eń śń
ņ Yņ Zņ oņ ®ņ ¾ņ Žņ öņ ÷ņ nó Źó ś š ß ß ß Ż Ż Ż Ż × × ś ś Ķ Ķ Ż ś ś ś Ć Ć Ć ^ ` ^ ` `
& F
Ę$ xx^xgdd_¢ Š ^Š`
& F Źó Æō °ō ³ō =õ >õ ?õ ¤õ "÷ #÷ ±÷ ²÷ ė÷ ģ÷ hų sų øų ēų ł Kł uł vł ś ś ś 3ś 4ś Uś õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ ė ė ė ė ė é é é é é é é ŠŠ^Š`Š ^ ` Uś Vś Ćś Äś üś $ū Sū ū ©ū Ŗū ūū üū 1ü øü rż sż tż „ż ¦ż Žż ßż Yž מ g’ ’ ’ Ō’ Õ’ ż ó ó ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ^ ` Õ’ & N O P Q _ Ö M N O 6 J i | [ t = > u ¹ h ś ś õ õ ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó gd«*Ą
& F h i ō õ ( + b c Ń ` b ā ^ _ ` > s , - : N ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ń ¼^¼ Š`Š N ® Ž &
I
J
o
Ģ
Ī
> ā P Q R š 0 1
ś ō ś ś ī ģ ģ ģ ģ ę ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ^ ą^ą ^
& F
® “ Č Ż ö 4 5
§ ī Ļ Š ļ ś a c ģ ī ³ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š^ `Š ³ µ Ę " # l m ® u v } ~ ® Ē Ź ! / 9 B P g h ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ļ ź ź ź ź ż ä ^
& F
& F
Ę8^ N b c ē č ( L a x „ ( Ž ß 3 6 ¼ ½ č é * B [ \ ż š ź ä ß ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ß ż ż ß ß ż
& F ^ p^p
& F
Ę$ Ø ^Ø \ ] ¼ ½ ą į Y ! ! ! -! .! /! Q! R! £! " # ±# ż ż ų ų ó ó ż ż ż ż ż ż ī č č č Ū č č č č č č č č Ų h^Ų `hgd«*Ą h^h
& F gd«*Ą
& F ! ! ,! -! .! /! P! Q! R! % % % ' ' ' (' )' 1, 3, T, U, V, d. e. . . ?/ @/ Ē9 Ė9 l; m; n; ė= ģ= ķ= ī= N N N >N ?N @N BN ńs x ę ē ķ ī ļ ń ņ ų ł ū ü ż õźāŚõźāõźāõźāõźŚźŅźāĒźāŚŅŚõźŅźāĒźāŅĒźāĒźāĒŅźÅź»µ»µ±»µ»¦»µ±ź h²$å 0J mH nH uh²$å
h²$å 0J j h²$å 0J UUh :7 h
S CJ aJ h
S CJ aJ h«*Ą CJ aJ h?Ų CJ aJ h :7 h?Ų CJ aJ h :7 h«*Ą CJ aJ ;±# $ % % % Ą% Ō% ž% & D& v& & °& ą& ņ& ' ' ' ' 3' 4' Z' ' ł ł ł ł ł ō ō ę ę ō Ų Ų ō ę ę ę ę Ö Ģ Ā Ą Ā ^ ` Š^ `Š
& F
Ę$ HH^H
& F
Ę$ xx^x
& F h^h ' ±' Š' ė' !( A( b( ) ) C) d) e) f) * u* "+ É+ , /, 0, U, V, ³, ß, *- r- ¢- £- õ õ õ ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ī ī ī ó
& F ^ ` £- e. f. @/ A/ 51 61 Z1 [1 1 1 ž1 72 k2 µ2 3 (3 U3 3 ą3 *4 h4 §4 5 5 C5 D5 N6 Y7 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ū ö ö ö ö ö ö ö ö š ż ż ż ż ż ż ż ż Š^Š
& F Y7 y7 Ž7 8 8 ą8 į8 %9 U9 V9 W9 É9 Ź9 Ė9 7: j: µ: ; m; n; æ; @< s< ×< '= ģ= ķ= ī= ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ņ ų ų ų ų ų ķ ķ gd
S Š^Š
& F ī= ļ= > > H> I> ? Ŗ? Õ@ A kA lA >B ļB ńB ņB C C `C YD ZD rD sD /E øE ¹E ŗE čE éE ż ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń ń ń Š^Š ^ éE *F åF ęF ēF G G šG H =J $K {L N N N N ?N @N qN rN sN ÉN O JO sO ¶O ĻO ż ż ż ż ż ż ų ó ó ó ó ó ż ż ż ę ą ą ą ą ż ż ż ż ż ż Š^Š Š^ `Šgd
S
& F
& F ĻO źO ėO ģO P
P RP wP P P ĖP ĢP 5R 7R ®R hS śS U U V VX X Y =Z 8[ 9[ a[ c[ [ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ż ż ż ż ż ż Š^Š [ /\ Š\ ] c] d] e] ] ] Ŗ] Ū] ^ [^ k^ ^ ^ ©^ »^ ¼^ \_ ¾_ ł_ 8` ` Ż` 7a ł ÷ ņ ņ ģ ģ ę ę ÷ ņ ņ ÷ ņ ņ ņ ņ ņ ÷ ÷ ÷ Ü Ü Ü Ü ÷ ŠŠ^Š`Š ¼^¼ Š^Š
& F Š`Š 7a 8a 9a :a ;a va a a øa ēa źa b b °c Čc Ųc ųc d Yd Zd od ©d ½d ēd e Te Ue ye ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ķ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`Š Š`Š ye ze |e Ńe će że f f $f %g &g Mg Ng [g ug g įg h
h ½h `i \j ]j kj mj ¾j ż ż ż ų ų ų ų ų ņ ņ ņ ņ ņ č ņ ņ Ž Ž ż ż ż ż ż ż ż ąšń^ą`šń Š^ `Š Š^Š
& F ¾j æj 'k k l l +l 4l sl tl l Ŗl Ųl ³m “m Ōm Õm 7n n æn o o o o o °o Äo Åo ż ż ż ż ż ż ų ų ų ņ ņ ņ ņ ņ ż ż ķ ķ ķ ķ ż ż ż ż ż ż ż
& F
Š^Š
& F Åo ło śo p >p ?p p Ōp łp q )q Pq q ŗq Õq ßq r ]r ^r r r ²r Żr ßr s Hs s ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ż ó ų ų ķ ż ż ż ż ż ż ż ż ć Š^ `Š Š^Š
& F
& F s ¾s ńs `y y £y Śy ėy z )z 8z Mz ]z ^z _z
z z ¦z Ėz āz üz { <{ _{ { { ½{ Ō{ õ ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ī ī ī ī ī ī ī ī ī ī ī
& F Š^ `Š III Juhtimine. Iseloomustada raske, sest on suur subjektiivsuse osakaal. See on organisatsiooni informatsiooni kõige salajasem külg ja seda peavad arvestama salateenistused, et kaitsta oma saladusi. Tavaliselt eksisteerib informatsiooni vähesus. Sellises olukorras tuleb kasutada väliseid ja kaudseid tundemärke nii juhtimise kui liidri hindamisel.
Olulised oskused ja võimed;1.Intellekt.
2.Reaktsiooni kiirus.
3.Ootamatutes olukordades kiire reaktsiooni oskus.
4.Tahtejõud.
5.Oskus töötada inimestega.
6.Oskus inimesi mõjutada.
7.Veetlus.
8.Oskus kõnelda.
9. Jne.jne.
Poliitilise organisatsiooni organ.
Selle aparaadi koht ja ehitus.?
Organisatsiooni eksisteerimise viis?
Organisatsiooni sihid?
Avatus, suletus, arvukus?
Kes on liikmed? Uuendused?
Kogemused, staaz, spetsialiseeritus+
Suhted naabritega, konkurentidega?
Suhtes armeega, sotsiaalne baas?
Ressursside olemasolu organis?
Kas organit muudetakse tihti?
Mitu taset on organil?
Jne. jne.?
Kogu info panna võimalikku sündmuste arengu tsenaariumisse. Valmis mudeli abil, kasutades arvutit, saada üldistus (järeldus). Nii tehakse kõrge arengutasemega maades, kus on olemas poliitika analüütikud (politoloogid) ja vastav tehnika. USA-s on 10 keskust, mis täidavad riiklikku tellimust (tellimusi saavad ja annavad ka erafirmad ).
Venemaal tegeleb sellega (legaalselt) Moskva Rahvusvaheliste suhete Instituut, varjatult ka teised asutused.
Arenenud riikides on spetsialistidel - politoloogidel, instituutidel pidevalt olemas umbes 10% vajalikust tööst (informatsioonist), ülejäänu tehakse peale tellimuse saamist. Eelarvest aga võtab enamuse just see 10% materjalist.
Kirjanduse loetelu vene oma:
1.Burlatski Filosoofia küsimused1983. Nr. 3 ...
2.
3.
Poliitilise prognoosi tegemise metodoloogia alused.
1.Politoloogia tulevikku vaatav funktsioon.
2.Politoloogilise prognoosi meetodid.
1)Juhtimisaparaadis töötajad peavad kogu aeg mõtlema homsele, tooma välja uute tulevaste sündmuste tsenaariume, et saaks elu uutele radadele lasta.(Juhtimise teooriast).
Politoloogia kaks funktsiooni Üldiste huvide liitmine, jne.
Riigi stabiilsus tagada.
Mis tuleb homme? Nii pöörduti enne ja pöördutakse ka tulevikus selgeltnägijate (samaanid, tähetargad, kaardid, kohvipaks jne.) poole. Selle tegevusega on ka kuulsust saadud. Poliitika , mis ühiskonna huvisid peab täitma on edukas, siis kui on arvestatud objektiivsete tendentsidega, sündmuste kulus. Ajaloos on : vanemate kogu
Aristokraatide kogu
õukonna koosolek jne. pidanud aru, see kollektiivne tegevus vähendab eksimuste arvu, sest on ületatud individuaalset kogemust oma laiema asja mõistmise tõttu.
Igal teadusharul on oma prognoosi valdkond ja pole midagi kallimat teadmistest, mis on paljudele unistuseks.
Eelaimus tekib isiku endisest kogemusest, nii on ka tulevik toimunud sündmuste etteaimamine. Selleks tuleb:
arvestada loogilisi asjade arenemise käike,
nende sündi,
nende vahelisi sidemeid ja mõjusid arvestades võib miskit ettearvatavat toimuda.
Igas nähtuses on olemas korduvaid, püsivaid seoseid, mida saab kas praktiliselt mõõta või saab loogilises mõtlemises välja arvestada ja oletada.
Kui poliitikas oleks kõik ratsionaalne, siis ei oleks midagi vaja ette ennustada või arvata. Aga inimesed käituvad ebaratsionaalselt (kõrvalseisja ei tea , mis tegelikult oli asja aiendiks, mõtteks , sihiks.).
Emotsionaalne etteaimamine siit on raske leida arukat tõepärasust. Igal inimesel on oma mõõdupuu.
Ekstrapolatsioon ülekandmine, ühe nähtuse laiendamine teisele. Igal sündmusel on arengul tendents, kus toimub areng või hääbumine ja peale ammendumist läheb sündmus uude faasi (kas jääb ootesse, või peitesse), mis soodsatel asjaoludel uueks sündmuseks kujuneb.
sisemiste sõltuvuste leidmine. Matemaatiline kui siseinfo kogumisel aja jooksul tendentsi jälgides tekib ettekujutus arvatavast sündmuste käigust tulemuslik on lühikest aega kestvate (või korduvate) sündmuste puhul. Päiksetõus on väljaarvestatav, kuid selle jälgimiseks on vaja teiste asjaolude sobivust (pilvisuse vähesus). Nii teeb ka rahvasaadik, kuid vahest lisab täienduse ( möönduse), mis asja mõtte muudab. Kuna looduses ei ole kõiki sündmusi toimunud, või vähemalt me pole nende toimumise faktist teadlikud, siis tuleb informatsiooni puudumise tingimustes teada olevate faktide töötlemisel äärmuslike riskide kõrvalejätmisega püsivust ja ühtlust taotleda.
Suveräniteet sõltumatus muudab käitumisviisi.
Meetod: Ekspertgrupi arvamus.
Väga väärtuslik (kallis) on informatsioon keerulise sündmuse (objekti) arengu käigu kohta.
II Maailmasõja ajal oli igasugune informatsioon kallis. Tekkis teadus tuleviku uurimisest (Futuruloogia). Sellist nimetust kasutatakse kirjanduses. Mujal kasutatakse - prognoosi tegemine see teadus püüdis tõenäolisust arvestades, tulevikus objekti või protsessi käiku (olekut) teada saada. On olemas globaalsete sündmuste etteaimajaid ja ka isikliku elu sündmuste ennustajaid.
On poliitika: - praktikud (lokaalne)
teoreetikud (globaalne)
Ekspert
- Creative oskus probleemi näha teisest küljest ja soovitada lahendusviisi (projekti).
võime formuleerida probleemi nii nagu varem polnud praktikas ette tulnud.
ISESEISVUS võime vastu seista grupi mõjudele ja oma arvamuse esitamine.
STABIILSUS selliste otsuste välja pakkumine, kus uus info täiendab eelmist ja ei eita eelmist.
Tehniline külg: Kuidas leida vajaliku informatsiooni omajat (teadjat)? Neid tuleb otsida. Algul tuleb leida kümme tarka(spetsialisti). Neilt (igalt) nõuda(paluda) kümne targa nimed(nimekirjad). Siis tuleb nendes nimekirjades esimesel kohal olevad nimed maha tõmmata ja ülejäänutelt nende kvalifikatsiooni arvestades tellida arvamus.
USA-s on riigikassast vabad väljamaksed: - Rahvuslikule julgeolekule
Sõjaväele
Poliitikale
Prognooside tegemise tehnoloogiale.
Näit: Sõjatehnika arengu prognoos.
Millist relva läheb homme tarvis ja milliseid on reaalselt võimalik toota ja kasutada?
90% prognoose tehakse alles siis, kui selleks on vajadus.
Leiutis, informatsioon omab alles siis väärtust, kui seda tarvis läheb!
Kasutatakse: - Kollektiivse prognoosi meetodeid.
Tsenaariumi meetod.
Kollektiivse genereerimise meetod (Kasutati 50.a. algul).
USA-s on ligikaudu 300 firmat, mis tegelevad poliitilise prognoosi tegemisega. Peale nende veel teistele elusfääridele spetsialiseerunud firmad.
TSENAARIUMI MEETOD.
Töötatakse välja sündmuste käigu tulemus, arengu käigu tulemus, mis oma graafiliselt kujult sarnaneb puuga. Kui on joonistatud välja oksad, milleks on arengu variandid. Algul pole teada, mis tuleb. Hiljem naaberharudest ja välistest mõjutajatest areneb välja sündmus. Peab jääma oma teema (põhiseaduse) piiresse. Suurt osakaalu omab juhus, sest pole ju täpselt teada, millal mõni võimalik juhus kohale jõuab. Juhuseid on aga väga palju. Üksikuna võttes on need juhused teada ja tuntud, kuid (milline neist?) kuna ja kuidas need mõju avaldavad pole täpselt teada, sest need juhused mõjutavad ise ka teisi juhuseid ning on ise neist mõjutatavad. Jälgides aga neid ja teades nende mõju ja nende mõjutamise viise, saab nende võimalikku kahju vähendada. Näiteks: Kuidas muuta ründava torpeedo kurssi? Laeva kiiluveega, vindi veega?
KOLLEKTIIVNE MEETOD ideede generatsioon.
Moodustatakse (koguneb) grupp, mis pannakse soodsatesse töötingimustesse.
Moraalselt peab grupis töötamine olema kasulik.
Materiaalselt kindlustatud.
Professionaalselt (prestiizne) kõrge tellimuse tase ja soodsad töötingimused.
AJURÜNNAKU MEETOD.
Laviinilaadne ideede esitamine.
Põhiline informatsioon antakse kohapeal.
Kodutööd on keelatud (lahendused).
Stimuleerida väljaöeldud mõtete töötlusi.
Ideede kriitika keelatud.
Teisel etapil kõikide ideede kriitika.
Tavaliselt tulemuseks ettearvamatu tulemus.
Individuaalset autorit ei ole.
Väljaütlejad jäävad tundmatuks ja tulemuseks on kollektiivne looming.
DELFI MEETOD
Luuakse ekspertgrupp.
Küsitletakse anonüümselt, kirjalikult, mitmel tuuril, umbes ühe kuuse vaheajaga.
Grupi koosseis peab olema püsiv.
Töödeldakse tulemusi.
Palju erinevaid vastuseid?! Tuleb anda lisa seletus.
Anonüümsus annab sõltumatuse autoriteetidest.
Kordamine, juhuslikkuse vältimiseks.
Esineb ka puudusi: - Ei saa väga haruldasi asju lahendada, sest ei teata probleemist kõike, või siis pole probleem ise selge ja uurida võidakse ekslikult väheolulisi tahke.
Grupi sisene surve tekitab keskmise arvamuse, sest ei olda eneses lõplikult kindel ja minnakse keskteed.
Küsimused on ette näinud pingerida, et saaks võrrelda. (Aga kes ütles, et need küsimused ise olid antud juhul õiged?)
Heaks küljeks on spetsialistide arvamus. (Juhul kui olid ikka pädevad eksperdid leitud).
HULGALINE MEETOD.
Matemaatiliste mudelite loomine ja nende läbimängimine. Moodne aeg moodsad masinad aitavad veel moodsamaid programme kasutades optimaalse hulga variante läbi mängida. Nii abstraktsed, praktilised ja reaalsed võimalused.
Poliitikas vajatakse prognoosi nii sise- kui välispoliitika tegemiseks. Venemaal oli sanktsionaarne suhtumine ja prognoos oli vähetähtis.(Tuleb teha, nii peab see tulema!)
Idee oli nii kindel ja lõplik, et teisiti ei võinudki minna, aga ...?! Dogma?
PAGE
PAGE 65
Ō{ ß{ ą{ 0} } ~ ~ Õ~ Ų~ Ū~ Ü~ A h i R k ² Ė o Ü J w
Ö × h ś ų ņ ņ ņ ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ś ņ ņ ņ ų ų ś ś ś ų ų Š^Š
& F h <
¢
£
¬ ® M N ś y ø Ā Ć f ° ^ „ Æ » ß ż ż ż ż ż ų ż ī ż é ż ż ż ų ć ć Ż ų ć ć ż ż ų ų ų ¼^¼ Š^Š
& F ŠŠ^Š`Š
& F ß Y Ū Ü " \ ķ ī ? A m n ø č R S f g ° Ó ż ż ų ų ż ż ż ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ż ņ ż ų ų ų ų ų Š^Š
& F > j Ļ Ü Ż ó D e { ° Ž ± ļ š ń ņ ć ä å ś ś ś ś ō ņ ś ś ś ś ś ś ś ģ ņ ś ś ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ¼^¼ Š^Š
& F å ä å ę ļ š ń ż ž ’ ł ÷ ÷ ÷ ė ā ÷ ė ā ÷ ÷ ÷ h]hgdßWå ų’ &`#$gdßWå Š^Š °. °ĘA!°"°# $ %° $$If d
!v h5Ö ģ #v ģ :V l sÖ0 ö ö 5Ö - 4Ö aöd
$$If !v h5Ö ³#v ³:V l Ö0 ö ö 5Ö ³4Ö aö 8 @ń’ 8 N o r m a l _HmH%sH%tH% D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t V i@ó’³ V T a b l e N o r m a l :V ö 4Ö 4Ö
l aö ( k ō’Į ( N o L i s t L C@ ņ L B o d y T e x t I n d e n t ^ ` T T@ T
B l o c k T e x t %
Ę Y p ©]p^ `© B B@ B B o d y T e x t
Ę Y p]p P R@ "P B o d y T e x t I n d e n t 2 7 ^7` 4 @ 24 ßWå F o o t e r
Ę _¾$ . )@¢ A. ßWå P a g e N u m b e r ”k Ø ’’’’ 1 M a b ¢ æ Ī Ü Ż š # ] ā ? A C M O o y
½ ¾ ņ # x « Ś = > ” £ „ 8 ¬ Ź ö · ¹ ¼ ½ Ę Ē č . Ņ W
Y
· ø Š Ą Ä
Å
Ē
å
ē
é ė ą % < Ü & F e
» ¼ Ä « Ū Ż Ž ą x ū S t „ ¦ ß ō q x ¬ ° ī š ž 8 y z | © Š Ū č é 4 _ } ā W ŗ Ļ å ņ ó q! ! ŗ! Ś! Ū! ģ! " " ó" ō" # # <# _# °# Ļ# $ $ $ Y% % f& & ¬& Ö& Ų& Ś& ž& ' ' 1' 3' X' Y' n' o' U* V* t* u* * ¶* Ņ* + O+ g+ p+ w+ + µ+ ·+ - - Ą- č- / / *0 +0 n0 »0 ½0 æ0 Ą0 č0 é0 ź0 1 M1 w1 1 Ė1 Ķ1 ę1 <2 X2 t2 °2 õ2 ö2 ÷2 3 3 X4 ų5 *6 }6 æ6 |7 ¤7 ¶7 Ņ8 9 ø: ŗ: Ų: Ł: ; < D< q< < < Ō< = > > Ü? ü? S@ T@ u@ w@ @ @ A hA A B vB ŌB C “I §J æK L L L L @L AL BL CL ĪL Q dS S nT U ėU «V ŅV ėV W gW ĢW "X ²X ŚX &Y (Y Y Y ŌY ÕY ÜY ćY ķY īY ÖZ ę[ ^\ #] ] Ų] ^ ^ Æ^ ü^ G_ y_ _ Ź_ ž_ ’_ X` Ī` Š` ģ` ķ` ÷` a a a Aa Ba c śc e e @e Ae Be De de ee e e §e Če Ée če f 7f f f śf g m m m -m .m /m ½m =n sn n čn {o »p ”q @s As s ©s Ās t t
t 5t st tt t t t ßt u hu u u w ģx ö| = 6 » ā ć Ø © ä k 5 H Y ü D y z | Ŗ « + W Ć Ś ž ? @ A D n O ¼ d f Ń Ō h i Ė Č © Ŗ Ž ß ' C D _ „ Ō # Ā Ņ ß ī ” ” H” J” ”” ¢ N¢ o¢ ¢ ¢ ŗ¢ »¢ £ ²¤ ā¤ „ „ ±„ ³„ ¦ ®¦ r§ Ø o© Ź© č© ū© Ŗ _Ŗ « s« t« C¬ D¬ `¬ x¬
¬ ¬ Ś¬ ܬ ߬ „ ® S® “® ć® [Æ Æ ×Æ ° Į° ć° ä° Ó± a² ² )³ +³ %“ č“ µ Nµ ¶ ?¶ ~¶ ¶ Ŗ¶ «¶ · · · n· o· ¢· Ā· Ć· ø Dø Eø ”ø ¢ø ¹ ś¹ ü¹ ŗ ŗ ŗ ŗ Qŗ ŗ Ģŗ Ķŗ żŗ %» q» į» ¼ ¼ <¼ =¼ r¼ ¼
½ ½ ½½ ¾½ Ī½ Ū½ ē½ é½ ¢¾ £¾ Ć¾ ė¾ æ æ +æ Iæ fæ gæ »æ čæ Ą 9Ą zĄ ½Ą ¾Ą æĄ ĄĄ čĄ éĄ źĄ Į Į āĮ ÕĀ ŲĀ üĀ Ć ]Å ^Å Å Å Å Å Å čÅ éÅ }Ę ŻĘ rĒ ÆĒ CČ qČ Č ¼Č É ?É eÉ fÉ ØÉ Ź ŅŹ Ė Ė Ģ Ģ {Ģ üĢ SĪ TĪ `Ī bĪ Ļ Ļ ¢Š ZŃ [Ń ĮŃ śŃ hŅ ×Ņ ŁŅ +Ó ¤Ó ćÓ Ō 4Ō yŌ Ō ÅŌ 9Õ pÕ sÕ ©Õ ĻÕ Ö :Ö ;Ö šÖ óÖ ł× _Ų łŲ Ł >Ś ¦Ś §Ś Ū Ū ĖŪ )Ż +Ž "ß #ß Xß uß ß °ß åß ą ą „ą “ą Įą Īą ņą 8ę Ńč Óč Rź ė ųģ ī ōī *š +š ±ń Õņ Ųó ō %õ Äö ÷ [ų ū Źü Ėü ×ü Ųü ėü 5ż Oż Qż Ēż Éż >ž ?ž Łž _’ Ī’ M ŗ Ś Ū Ü D E q ¬ Ģ ł 4 ± Ø © Ś Ü y z { ® Õ
1
3
9
Ń
U ž z å a & r ż w Æ ķ & r ō 6 8 V X Õ b Ä 5 W m ä å $! %! 6" 7" l" m" v" " " Ę" ē" # &# X# Z# Å# ģ# ł# $ $ T$ s$ $ É$ ū$ 2% k% % °% ²% Ź% ģ% & & L& M& Ģ* x, ¼, Ö, . . L1 r1 2 2 \2 2
2 »2 ą2 į2 3 }5 V9 P: ø: S; Ü; < 9< <= ¢= Ē> ć> ķ> ł> ? ? E? !A bA cA dA A A B B ?B @B B åB ęB ÆC åC D ØD ÆD ·D ’E F ŚF G G G G !G MG NG [H I 8K FK ÕK 0L EL &M OO P P R ÜT 9U „U §U ŪU ŻU X )X ]X °\ ] ^ ^ _ 1a ¼a Ub c ;c Yc [c dc ¢c £c ķd ge © O© P© o¬ -Æ ÕÆ |° ©² '³ ~³ r“ ¶“ ø“ Ū“ Ü“ µ &µ \µ µ „µ §µ · ¹· ąø Źŗ ¾¼ -½ Ł½ ¾ V¾ Ŗ¾ æ °æ ³æ Żæ īæ Ą Ą FĆ ąĘ Ē É RŹ TŹ VŹ
Ź Ź Ź Ź ēŹ Ė cĖ zĢ Ī VĪ ¦Ī ØĪ ŖĪ ¬Ī ŪĪ ŻĪ ßĪ ųĻ śĻ ?Š @Š AŠ Š Š ±Š µŠ āŠ ’Š Ń Ń )Ń *Ń Ń #Ņ ²Ņ ³Ņ 3Ó Ō Ō `Ō Ō ŲŌ × 6× q× × %Ų "Ś #Ś `Ś hŪ Ū ¶Ū ŚŪ Ü Ü 1Ü „Ü $Ż įŻ ’Ż 0Ž Ž ¶Ž ß ß ß \ß ß óß Rą ą ą Ąą āą
į į į bį į Śį ā ā =ā >ā Kā [ā kā ā ā ]ć ēć %ä &ä Ūå ©ę Aē Bē Cē mē nē oē “ē ßē ąē įē õē č 4č Pč sč čč é Wź ė wģ „ģ żģ žģ sķ ķ ķ #ī ī %ļ fļ ŗļ »ļ ¼ļ ½ļ Üļ Żļ Žļ ąļ š :š nš oš Čš Éš žš ’š 0ń 7ń ń Ūń ņ (ņ ?ņ @ņ Mņ Nņ ūó ÷ō ųō 8õ Oõ õ ²õ ö ÷ å÷ $ų @ų \ų ų ų ²ų æų Ēų Šų Żų åų ģų ķų īų ł 8ś 9ś :ś kś lś ½ū 1ü ü ü ³ü Ćü ž ž ßž ąž
’ š’ T ¬ c ” o ° ķ ī ļ š = o p e
į ü
T
Ó
ł
ļ ¦ § Ø Ą Į Ā
#
{
»
č
ó
= h “ × } ~ ¹ ŗ , ¶ · Ś * ¾ 2 ` ł
V £ * Ł # $ % & ä Ļ Š Ń Ņ ž > ? k l ö @ A v w y g h ż F u Ų Ł Ś . E q « ¬ é
2 { .! N! Ļ! " " «" ¬" " ķ" # 1# Q# ŗ# »# ¼# ė# ģ# $ $ $ $ q% r% µ% õ% "& a& b& & X' ±' ( q( ß( Ŗ) Ł) Q* [* o* ¶* ?+ „+ 9, :, , }- °. ć. / / > ? ~@ ą@ A )A gA hA tA A ®A C C KC żC !D ED D
D D ųD E E E dE fE ÅE H H °H īH ĶJ K =K _K L æN O O JO KO LO P ½P Q ĻR lS ĒS U vU ĀU ĆU ÄU *V AV ~V 5W °W zX {X |X ¤X „X ĄX ĮX ĀX ŚX Y 1Y 2Y Y Y ŠY ŃY eZ fZ łZ D[ -] .] ¤] š] K^ ^ ķ^ ¦_ Ø_ ©_ Ś_ Ū_
` 2` v` w` ķ` Za ²a b Ib Kb Śb c c Õc Öc ×c d d d d 9d :d zd e oe .f Wf pf ŗf g g Og Pg g Šg h Ch Dh Eh h h ¶h ·h åh i >i si ti ui j ©k =l æl Dm m Ło ~p q )q ]q q Ōq Žr s Ės Ģs t Pt u >u Av w Āw žw x y øz żz { ¢{ } } Ē} Č} É} (~ [~ “ P q z ½ ¾ Ā Ś Ū Ü / R q “ µ ] Ŗ Ź i ° Ł .
³
Ģ
* ā s p q Ł Ō R ć § i j ä å = Ģ * > ? @ A J K ķ ! ? x y å 4 5 T c q ~ ¦ µ É ō õ Ł ū V Y l m Ł Ś 6 Ń Ņ Ó č é u Ļ ł ś ¬ ų X ³ “ ! T U „ ¦ ° Ē Č = { | Ņ Ó ķ ī 3 R r s Ś ę Q g i j ½ Ż Ž “ Ó Ō e” æ” ¢ £ £ ö£ ¤ Ą¤ Į¤ Ā¤ ą¤ į¤ „ „ W„ Ś„ A¦ B¦ š¦ ń¦ \§ § Ļ§ Š§ ņ§ ¹Ø žØ ’Ø 8© 9© }© Į© Ü© `Ŗ « J« K« « « Š« ÷« ¬ K¬ ¬ ¬ ¬ ·¬ ø¬ Ź¬ Ž¬ ą¬ D z #® `® w® ® ® å® ķ® 8Æ 9Æ cÆ
Æ ØÆ ©Æ ĄÆ ėÆ ģÆ
° '° (° )° ° ½° ų° K² M² q² r² ² ² Ę² ņ² O³ P³ x³ y³ ³ ³ ¦³ §³ ¶³ ·³ “ )“ R“ v“ w“ ŗ“ »“ Ģ“ Ķ“ ō“ µ µ 6µ 7µ iµ jµ ¶ ½¶ ¾¶ æ¶ į¶ ā¶ *· ]· · ø· Ų· ø ;ø ø ¹ >¹ ?¹ ¹ Ō¹ ŗ $ŗ Lŗ ŗ Īŗ Ļŗ Šŗ Ńŗ >» » » » » » » ¼ ¼ =¼ u¼ v¼ ¼ ¼ Č¼ ɼ 5½ x½ ½ ”½ ø½ õ½ K¾ ~¾ ą¾ æ æ Aæ æ æ GĄ HĄ Ą Ą Į VĮ WĮ ÕĮ ÖĮ ~Ā Ā ¾Ā SĆ TĆ ęĆ Ä =Ä >Ä ?Ä _Ä }Ä Ä ”Ä ¢Ä £Ä ÅÄ ČÄ Å ©Å ¼Å Ę Ę Ę ]Ę mĘ Ę „Ę ¦Ę Ē yĒ ^Č _Č bČ ģČ ķČ īČ SÉ ŃŹ ŅŹ `Ė aĖ Ė Ė Ģ "Ģ gĢ Ģ æĢ śĢ $Ķ %Ķ ¾Ķ æĶ ĄĶ āĶ ćĶ Ī Ī rĪ sĪ «Ī ÓĪ Ļ 2Ļ XĻ YĻ ŖĻ «Ļ ąĻ gŠ !Ń "Ń #Ń TŃ UŃ Ń Ń Ņ Ņ Ó HÓ IÓ Ó Ó ÕÓ żÓ žÓ ’Ó Ō Ō BŌ CŌ DŌ
Ō ŗŌ üŌ żŌ žŌ åÕ łÕ × +×
Ų #Ų =Ų >Ų ģŲ ķŲ $Ł hŁ ³Ł Ś Ś JŚ KŚ £Ś ¤Ś ׌ ŚŚ Ū Ū >Ū Ū Ü Ü 8Ü 9Ü Ü
Ż Ż Ż AŻ BŻ CŻ ķŽ "ß Ūß Üß éß żß 3ą ]ą ą Õą ųą łą į {į }į ķį ā Źā ’ā ć ć 9ć :ć Lć ć ßć ąć 0ä 1ä 2ä 3ä 4ä \ä ]ä cä wä ä „ä ¶ä ćä ää 4å 5å Vå °å ę :ē <ē =ē ~ē ē ē ©ē é é 0é é é °é bź dź uź Ńź Ņź ė ė \ė ]ė Čė Éė $ģ %ģ ,ģ -ģ \ģ ]ģ vģ yģ Šģ Žģ čģ ńģ ’ģ ķ ķ ¾ķ żķ ī ī .ī >ī ī ī ×ī ūī ļ 'ļ Tļ ×ļ š š āš åš Cń kń lń ń ń Łń ńń
ņ ņ ņ .ņ ;ņ Bņ Cņ Dņ Eņ Fņ kņ lņ ņ ņ ó æō Ąō Įō Üō Żō Žō õ õ Rõ ¾õ ½ö `÷ 5ų Hł Ił Jł oł ł ł Ćł ół %ś Oś _ś ś ”ś ³ś Źś Ėś Ģś āś ćś ū :ū `ū ū ū Šū šū ü °ü ±ü ņü ż ż ż Ļż $ž Ńž x’ ŗ’ Ž’ ß’ b Ł ! Q R ļ š ä å
C E ę d µ × 7 Ł V Å Ę ņ ó ż ( Ļ / Ō
x
y
z
ę
d ¶ n ļ " Ö Ā Ć ÷ ų H Y ¾ ķ ” · ø ! " Ž g h i Ł Æ ° 5 ģ Ó * ²! ³! Ą! Į! ī! ļ! " !" "" x" »" ł" "# e# ~# # # # ø# ¹# $ &$ D$ E$ z$ {$ ä% ę% ]& ' ©' Ę( Č( J* , 6, Ķ, ģ- ē. č. / / \/ Ž/ 0 Ź0 1 1 1 91 :1 Y1 1 Č1
2 2 12 D2 X2 j2 k2 3 m3 Ø3 ē3 :4 4 ę4 ē4 č4 é4 ź4 %5 .5 /5 g5 5 5 É5 Ź5 _7 w7 7 §7 Ä7 8 8 8 X8 l8 8 Ą8 9 9 (9 )9 +9 9 9 ¬9 ø9 Ą9 Ó9 Ō: Õ: ü: ż:
; $; I; ; 3< 4< l< = > > > > m> n> Ö> E? »? ¾? Ś? ć? "@ #@ B@ Y@ @ bA cA A A ęA :B nB µB ¶B ·B ÅB ĒB _C sC tC ØC ©C ĮC ķC īC 3D D ØD ŹD ŲD ’D 3E iE E E ¶E F
F 9F HF aF F F ÅF ÷F 0G mG G I )I CI zI I «I ÉI ŲI ķI żI žI ’I %J &J FJ kJ J J ·J ÜJ ’J K ?K ]K tK K K ŠL >M #N @N uN xN {N |N ³N “N įN O O ³O ņO P RQ kQ R |R źR S %S vS wS T ÜT BU CU LV NV ķX īX Y !Y ?Y Y [ @[ X[ b[ c[ ¼[ \ P\ ±\ ž] E^ O^ [^ ^ ¢^ ł^ 3_ {_ |_ ®_ Ā_ ü_ ` ` £` ¤` ßc įc
d d Xd d ¤d ņd ód e e 'e Pe se e ·e Že
f )f of |f }f f äf g g Pg ~g £g ¤g Qh ŗh 3i 4i i i i i „i ¦i j j
j 6k k
k k k k k k k k ¢k 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 H 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 X 0
x 0 x 0 X 0
0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 ` 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 0 ` 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 p 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x © 0 ` 0 d 0 0 x 0 © 0 ` © 0 ` © 0 ` © 0 ` © 0 ` 0 d 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 0 0 ø 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 Ø 0 Ą 0 p 0 x 0 Ą 0 Ą 0 0 Ą 0 p 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 Ą 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0
x 0 0 x 0
0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0! x 0" 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 ų 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0# x 0$ x 0% 0& x 0' x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0( 0) 0* 0+ 0 0 0 0 0 @ 0 x 0 x 0 x 0, x 0- x 0 x 0 0 x 0 x 0 0. 0 x 0 x 0/ 00 0 0 0 x 01 x 0 0 x 0 x 0 0 0 p 0 x 0 0 0 0 x 02 03 04 x 05 06 0 0 0 H 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 ` 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 07 x 08 09 0: x 0 0 0 0 0 x 0; x 0< 0= 0> 0? 0@ 0A 0B 0C 0D x 0E x 0F x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0G x 0H 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0I 0J x 0K 0 x 0 0 p 0 x 0 0 p 0 x 0L 0M x 0N 0O 0P x 0Q x 0R x 0S x 0T x 0U 0V 0W x 0X x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0Y x 0Z x 0[ 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 p 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 ° 0 p 0 0 p 0 0 x 0 x 0 p 0 ø 0 x 0 ø 0 p 0 p 0 ø 0 0 0 x 0 Ą 0 p 0 p 0 x 0 x 0 Ą 0 Č 0 Č 0 x 0 Č 0 p 0 p 0 0 0 0 x 0 Č 0 Č 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 Ų 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 ą 0 p 0 0 0 p 0 x 0 0 ą 0 0 č 0 p 0 č 0 p 0 0 x 0 0 0 0 0\ 0] 0^ 0_ 0` 0 0a 0b 0c 0 0d x 0 x 0 0 0 š 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 p 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 p 0 p 0 x 0 0 p 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 p 0 x 0 0 p 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 ( 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 p 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 8 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 @ 0 p 0 p 0 x 0 @ 0 p 0 @ 0 x 0 @ 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 H 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 p 0 x 0 0 X 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 ` 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 h 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 p 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 p 0 x 0 0 0 0 0 0 0e 0f 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0g 0 x 0 x 0 x 0 x 0h x 0i x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 Č 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0j x 0k x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0l x 0m x 0n 0o 0p x 0 0 0q 0r x 0s x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 ą 0 x 0 x 0 x 0 x 0 ą 0 0 p 0 x 0 ą 0 p 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0t 0u č 0v 0 0 0 č 0 č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 š 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0w 0x x 0y 0z x 0{ x 0 0 x 0 x 0| 0} x 0 0 0 0~ 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0
0 x 0 0 0 0 0 0 0 ų 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 p 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 p 0 0 0 x 0 x 0 0 p 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 8 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0” 0 0 0 x 0¢ 0 0 0 0 0 H 0 p 0 0 H 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 P 0 p 0 P 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 p 0 X 0 p 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 X 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0£ x 0 0 0 0 0¤ 0„ x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 h 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0¦ x 0§ x 0Ø 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0© 0Ŗ 0« 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0¬ x 0 0® 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Æ 0° 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0± x 0² 0³ 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0“ 0µ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 ° 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 ° 0 p 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 ° 0 ° 0 0 0 0 0 p 0 ° 0 p 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0¶ x 0· 0ø x 0¹ 0ŗ 0 0 0 0 0 0 0» 0¼ 0½ 0¾ 0æ 0 0 ( 0 @ 0 ø 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 p 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0Ą x 0Į 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0Ā 0 0Ć Ą 0Ä 0Å Ą 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0Ę x 0Ē 0 x 0 x 0 x 0Č x 0É x 0Ź x 0 x 0 0 0 Ą 0 p 0 0 Č 0 p 0 0 0 0 0 Č 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Č 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 p 0 p 0 0 0 Š 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 Ų 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 Ų 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0Ė x 0 0Ģ x 0Ķ 0 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 ą 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0Ī 0Ļ 0Š 0Ń 0 č 0 x 0 x 0Ņ x 0 x 0 x 0Ó 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0Ō 0 0 0Õ x 0Ö 0 x 0 0 x 0× 0Ų 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 š 0 š 0 x 0 š 0 p 0 p 0 0 š 0 0 x 0 0 x 0 0 š 0 ų 0 x 0 x 0Ł x 0Ś x 0Ū x 0Ü 0Ż 0Ž x 0ß x 0ą 0į x 0ā 0ć ų 0ä ų 0 x 0 ų 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 ų 0 p 0 0 x 0å 0ę x 0ē 0 x 0 0 p 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0č x 0é 0ź x 0ė x 0ģ 0ķ x 0ī x 0ļ 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 p 0 0 0š 0ń 0ņ 0ó 0ō 0 0õ 0ö 0÷ 0ų 0ł 0 p 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0ś 0ū 0ü 0ż x 0ž x 0 x 0 0 p 0 0 0 p 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0’ x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 x 0
x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0
0 x
0
0 x
0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0! x 0" 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0# 0 0 0 0 0 P 0$ x 0% x 0& x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0' 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0% 0 0 0 x 0& 0 x 0 x 0 0 x 0' x 0( 0) x 0 0* 0+ X 0 x 0 x 0 x 0, x 0- x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0. 0/ x 00 0 0 0 x 01 x 02 03 04 x 05 06 07 x 08 09 x 0 x 0 0: 0; x 0< 0= 0> 0? 0@ 0 0 0A x 0B 0 0 0 ` 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 åĢ§ 1 M a b ¢ æ Ī Ü Ż š # ] ā ? A C M O o y
½ ¾ ņ # x « Ś = > ” £ „ 8 ¬ Ź ö · ¹ ¼ ½ Ę Ē č . Ņ W
Y
· ø Š Ą Ä
Å
Ē
å
ē
é ė ą % < Ü & F e
» ¼ Ä « Ū Ż Ž ą x ū S t „ ¦ ß ō q x ¬ ° ī š ž 8 y z | © Š Ū č é 4 _ } ā W ŗ Ļ å ņ ó q! ! ŗ! Ś! Ū! ģ! " " ó" ō" # # <# _# °# Ļ# $ $ $ Y% % f& & ¬& Ö& Ų& Ś& ž& ' ' 1' 3' X' Y' o' V* t* u* * ¶* Ņ* + O+ g+ p+ w+ + µ+ ·+ - - Ą- č- / +0 n0 »0 ½0 æ0 Ą0 č0 é0 ź0 1 M1 w1 1 Ė1 Ķ1 ę1 <2 X2 t2 °2 õ2 ö2 ÷2 3 3 X4 ų5 *6 }6 æ6 |7 ¤7 ¶7 Ņ8 9 ø: ŗ: Ł: ; < D< q< < < Ō< = > > Ü? ü? S@ T@ u@ w@ @ A hA A B vB ŌB C “I §J æK L L L AL BL CL ĪL Q dS S nT U ėU «V ŅV ėV W gW ĢW "X ²X ŚX &Y (Y Y Y ÕY ÜY ćY īY ÖZ ę[ ^\ #] ] Ų] ^ ^ Æ^ ü^ G_ y_ _ Ź_ ž_ ’_ X` Ī` Š` ģ` ķ` ÷` a a Aa Ba c śc e e @e Ae Be De de ee e §e Če Ée če f 7f f f śf g m m m -m .m /m ½m =n sn n čn {o »p ”q @s As s ©s Ās t t
t 5t st tt t t t ßt u hu u u w ģx ö| = 6 » ā ć Ø © ä k 5 H Y ü D y z | Ŗ « + W Ć Ś ž ? @ A D n O ¼ d f Ń Ō i Č © Ŗ Ž ß ' C D _ „ Ō # Ā Ņ ß ī ” ” H” J” ”” ¢ N¢ o¢ ¢ ¢ ŗ¢ »¢ £ ²¤ ā¤ „ „ ±„ ³„ ¦ ®¦ r§ Ø o© Ź© č© ū© Ŗ _Ŗ « s« t« C¬ D¬ `¬ x¬
¬ ¬ Ś¬ ܬ ߬ „ ® S® “® ć® [Æ Æ ×Æ ° Į° ć° ä° Ó± a² ² )³ +³ %“ č“ µ Nµ ¶ ?¶ ~¶ ¶ Ŗ¶ «¶ · n· o· ¢· Ā· Ć· ø Dø Eø ¢ø ¹ ś¹ ü¹ ŗ ŗ ŗ ŗ Qŗ ŗ Ģŗ Ķŗ żŗ %» q» į» ¼ ¼ <¼ =¼ r¼ ¼
½ ½ ½½ ¾½ Ī½ Ū½ ē½ é½ ¢¾ £¾ Ć¾ ė¾ æ æ +æ Iæ fæ gæ »æ čæ Ą 9Ą zĄ æĄ ĄĄ éĄ źĄ Į āĮ ÕĀ ŲĀ üĀ Ć ]Å ^Å Å Å Å Å Å čÅ éÅ }Ę ŻĘ rĒ ÆĒ CČ qČ Č ¼Č É ?É eÉ fÉ ØÉ Ź ŅŹ Ė Ė Ģ Ģ {Ģ üĢ SĪ TĪ `Ī bĪ Ļ Ļ ¢Š ZŃ [Ń ĮŃ śŃ hŅ ×Ņ ŁŅ +Ó ¤Ó ćÓ Ō 4Ō yŌ Ō ÅŌ 9Õ pÕ sÕ ©Õ ĻÕ Ö :Ö ;Ö šÖ óÖ ł× _Ų łŲ Ł >Ś ¦Ś §Ś Ū Ū ĖŪ )Ż +Ž "ß #ß Xß uß ß °ß åß ą ą „ą “ą Įą Īą ņą 8ę Ńč Óč Rź ė ųģ ī ōī *š +š ±ń Õņ Ųó ō %õ Äö ÷ [ų ū Źü Ėü ×ü Ųü ėü 5ż Oż Qż Ēż Éż >ž ?ž Łž _’ Ī’ M ŗ Ś Ū Ü D E q ¬ Ģ ł 4 ± Ø © Ś Ü y z { ® Õ
1
3
9
Ń
U ž z å a & r ż w Æ ķ & r ō 6 8 V X Õ b Ä 5 W m ä å $! %! 6" 7" l" m" v" " " Ę" ē" # &# X# Z# Å# ģ# ł# $ $ T$ s$ $ É$ ū$ 2% k% % °% ²% Ź% ģ% & & L& M& Ģ* x, ¼, Ö, . . L1 r1 2 2 \2 2
2 »2 ą2 į2 3 }5 V9 P: ø: S; Ü; < 9< <= ¢= Ē> ć> ķ> ł> ? ? E? !A bA cA dA A A B B ?B @B B åB ęB ÆC åC D ØD ÆD ·D ’E F ŚF G G G G !G NG [H I 8K FK ÕK 0L EL &M OO P P R ÜT 9U „U §U ŪU ŻU X )X ]X °\ ] ^ ^ _ 1a ¼a Ub c ;c Yc [c dc ¢c £c ķd ge © O© P© o¬ -Æ ÕÆ |° ©² '³ ~³ r“ ¶“ ø“ Ū“ Ü“ µ &µ \µ µ „µ §µ · ¹· ąø Źŗ ¾¼ -½ Ł½ ¾ V¾ Ŗ¾ æ °æ ³æ Żæ īæ Ą Ą FĆ ąĘ Ē É RŹ TŹ VŹ Ź Ź ēŹ Ė cĖ zĢ Ī VĪ ¦Ī ØĪ ŖĪ ¬Ī ŪĪ ŻĪ ßĪ ųĻ śĻ ?Š @Š AŠ Š Š ±Š µŠ āŠ ’Š Ń Ń )Ń *Ń Ń #Ņ ²Ņ ³Ņ 3Ó Ō Ō `Ō Ō ŲŌ × 6× q× × %Ų "Ś #Ś `Ś hŪ Ū ¶Ū ŚŪ Ü Ü 1Ü „Ü $Ż įŻ ’Ż 0Ž Ž ¶Ž ß ß ß \ß ß óß Rą ą ą Ąą āą
į į į bį į Śį ā ā =ā >ā Kā [ā kā ā ā ]ć ēć %ä &ä Ūå ©ę Aē Bē Cē oē “ē įē õē č 4č Pč sč čč é Wź ė wģ „ģ żģ žģ sķ ķ ķ #ī ī %ļ fļ »ļ ¼ļ ½ļ Žļ ąļ š :š nš oš Čš Éš žš ’š 0ń 7ń ń Ūń ņ (ņ ?ņ @ņ Mņ Nņ ūó ÷ō ųō 8õ Oõ õ ²õ ö ÷ å÷ $ų @ų \ų ų ų ²ų æų Ēų Šų Żų åų ģų ķų īų ł 8ś 9ś :ś kś lś ½ū 1ü ü ü ³ü Ćü ž ž ßž ąž
’ š’ T ¬ c ” o ° ķ ī ļ š = o p e
į ü
T
Ó
ł
ļ § Ø Ā
#
{
»
č
ó
= h “ × } ~ ¹ ŗ , ¶ · Ś * ¾ 2 ` ł
V £ * Ł # $ % & ä Ń Ņ ž > ? k l ö A w y h ż F u Ų Ł Ś . E q « ¬ é
2 { .! N! Ļ! " " ¬" " ķ" # 1# Q# ŗ# »# ¼# ė# ģ# $ $ $ $ q% r% µ% õ% "& a& b& & X' ±' ( q( ß( Ŗ) Ł) Q* [* o* ¶* ?+ „+ 9, :, , }- °. ć. / / > ? ~@ ą@ A )A gA hA tA A ®A C C KC żC !D ED D
D D ųD E E E dE fE ÅE H H °H īH ĶJ K =K _K L æN O O LO P ½P Q ĻR lS ĒS vU ÄU *V AV ~V 5W °W zX {X |X „X ĮX ĀX ŚX Y 1Y 2Y Y Y ŠY ŃY eZ fZ łZ D[ -] .] ¤] š] K^ ^ ķ^ ¦_ Ø_ ©_ Ś_ Ū_
` 2` v` w` ķ` Za ²a b Ib Kb Śb c c Õc Öc ×c d d d d 9d :d zd e oe .f Wf pf ŗf g g Og Pg g Šg h Ch Dh Eh h h ¶h ·h åh i >i si ti ui j ©k =l æl Dm m Ło ~p q )q ]q q Ōq Žr s Ės Ģs t Pt u >u Av w Āw žw x y øz żz { ¢{ } } Č} É} (~ [~ “ P q z ¾ Ā Ū Ü / R q “ µ ] Ŗ Ź i ° Ł .
³
Ģ
* ā s p q Ł Ō R ć § i j å = Ģ * > ? @ A J K ķ ! ? x y å 4 5 T c q ~ ¦ µ É ō õ Ł ū V Y l m Ł Ś 6 Ń Ņ Ó č é u Ļ ł ś ¬ ų X ³ “ ! T U „ ¦ ° Ē Č = { | Ņ Ó ķ ī 3 R r s Ś ę Q g i j ½ Ż Ž “ Ó Ō e” æ” ¢ £ £ ö£ ¤ Ą¤ Į¤ Ā¤ ą¤ į¤ „ „ W„ Ś„ A¦ B¦ š¦ ń¦ \§ § Ļ§ Š§ ņ§ ¹Ø žØ ’Ø 8© 9© }© Į© Ü© `Ŗ « J« K« « « Š« ÷« ¬ K¬ ¬ ¬ ¬ ·¬ ø¬ Ź¬ Ž¬ ą¬ D z #® `® w® ® ® å® ķ® 8Æ 9Æ cÆ
Æ ØÆ ©Æ ĄÆ ėÆ ģÆ
° '° (° )° ° ½° ų° K² M² q² r² ² ² Ę² ņ² O³ P³ x³ y³ ³ ³ ¦³ §³ ·³ “ )“ R“ v“ w“ ŗ“ »“ Ķ“ ō“ µ µ jµ ¶ ½¶ ¾¶ æ¶ į¶ ā¶ *· ]· · ø· Ų· ø ;ø ø ¹ >¹ ?¹ ¹ Ō¹ ŗ $ŗ Lŗ ŗ Īŗ Ļŗ Šŗ Ńŗ >» » » » » ¼ ¼ =¼ u¼ v¼ ¼ ¼ Č¼ ɼ 5½ x½ ½ ”½ ø½ õ½ K¾ ~¾ ą¾ æ æ Aæ æ æ GĄ HĄ Ą Ą Į VĮ WĮ ÕĮ ÖĮ ~Ā Ā ¾Ā SĆ TĆ ęĆ Ä =Ä >Ä ?Ä _Ä }Ä Ä ”Ä ¢Ä £Ä ÅÄ ČÄ Å ©Å ¼Å Ę Ę Ę ]Ę mĘ Ę „Ę ¦Ę Ē yĒ _Č bČ īČ SÉ ŅŹ aĖ Ė Ģ "Ģ gĢ Ģ æĢ śĢ $Ķ %Ķ ¾Ķ æĶ ĄĶ āĶ ćĶ Ī Ī rĪ sĪ «Ī ÓĪ Ļ 2Ļ XĻ YĻ ŖĻ «Ļ ąĻ gŠ "Ń #Ń TŃ UŃ Ń Ń Ņ Ņ Ó HÓ IÓ Ó Ó ÕÓ ’Ó Ō Ō CŌ DŌ
Ō ŗŌ üŌ żŌ žŌ åÕ łÕ × +×
Ų #Ų =Ų >Ų ģŲ ķŲ $Ł hŁ ³Ł Ś Ś JŚ KŚ £Ś ¤Ś ׌ ŚŚ Ū Ū >Ū Ū Ü Ü 8Ü 9Ü Ü
Ż Ż Ż BŻ CŻ ķŽ "ß Ūß Üß éß żß 3ą ]ą ą Õą ųą łą į {į }į ķį ā Źā ’ā ć ć 9ć :ć Lć ć ßć ąć 2ä 3ä 4ä \ä ]ä cä wä ä „ä ¶ä ćä ää 4å 5å Vå °å ę :ē <ē =ē ~ē ē ē ©ē é é 0é é é °é bź dź uź Ńź Ņź ė ė \ė ]ė Čė Éė $ģ %ģ ,ģ -ģ \ģ ]ģ vģ yģ Šģ Žģ čģ ńģ ’ģ ķ ķ ¾ķ żķ ī ī .ī >ī ī ī ×ī ūī ļ 'ļ Tļ ×ļ š š āš åš Cń kń lń ń ń Łń ńń
ņ ņ ņ .ņ ;ņ Dņ Eņ Fņ lņ ņ ņ ó Ąō Įō Žō õ Rõ ¾õ ½ö `÷ 5ų Ił Jł oł ł ł Ćł ół %ś Oś _ś ś ”ś ³ś Ėś Ģś āś ćś ū :ū `ū ū ū Šū šū ü °ü ±ü ņü ż ż ż Ļż $ž Ńž x’ ŗ’ Ž’ ß’ b Ł ! Q R ļ š ä å
C E ę d µ × 7 Ł V Å Ę ņ ó ż ( Ļ / Ō
ę
d ¶ n ļ " Ö Ā Ć ÷ ų H Y ¾ ķ ” · ø ! " Ž g h i Ł Æ ° 5 ģ Ó * ²! ³! Į! ļ! " !" "" x" »" ł" "# e# ~# # # # ø# ¹# $ &$ D$ E$ z$ {$ ä% ę% ]& ' ©' Ę( Č( J* , 6, Ķ, ģ- ē. č. / / \/ Ž/ 0 Ź0 1 1 1 91 :1 Y1 1 Č1
2 2 12 D2 X2 j2 k2 3 m3 Ø3 ē3 :4 4 ę4 ē4 č4 é4 ź4 %5 .5 /5 g5 5 5 É5 Ź5 _7 w7 7 §7 Ä7 8 8 8 X8 l8 8 Ą8 9 9 (9 )9 +9 9 9 ¬9 ø9 Ą9 Ó9 Ō: Õ: ü: ż:
; $; I; ; 3< 4< l< = > > > > m> n> Ö> E? »? ¾? Ś? ć? "@ #@ B@ Y@ @ bA cA A A ęA :B nB µB ¶B ·B ÅB ĒB _C sC tC ØC ©C ĮC ķC īC 3D D ØD ŹD ŲD ’D 3E iE E E ¶E F
F 9F HF aF F F ÅF ÷F 0G mG G I )I CI zI I «I ÉI ŲI ķI żI žI ’I %J &J FJ kJ J J ·J ÜJ ’J K ?K ]K tK K K ŠL >M #N @N uN xN {N |N ³N “N įN O O ³O ņO P RQ kQ R |R źR S %S vS wS T ÜT BU CU LV NV ķX īX Y !Y ?Y Y [ @[ X[ b[ c[ ¼[ \ P\ ±\ ž] E^ O^ [^ ^ ¢^ ł^ 3_ {_ |_ ®_ Ā_ ü_ ` ` £` ¤` ßc įc
d d Xd d ¤d ņd ód e e 'e Pe se e ·e Že
f )f of |f }f f äf g g Pg ~g £g ¤g Qh ŗh 3i 4i i i i i „i ¦i j j
j 6k k
k ¢k
;0
;0 '
;0 '
;0 '
;0 '
;0 '
;0 '
;0 '
;0 ;0 Ą
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0 ;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0 ;0 0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0
;0 ;0
;0 ;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0 ;0
;0
;0 ;0
;0 ;0 0 ;0
;0 ;0
;0
;0 ;0
;0 ;0
;0 ;0
;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0 ;0
;0 ;0
;0
;0 ;0 ;0 ;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0
;0