Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ™›þÿÿÿ—˜ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥Á5@ ð¿¼™bjbjÏ2Ï2 žXX„eÿÿÿÿÿÿˆÚÚÚÚÚÚÚîv/v/v/8®/º/tîXi¶:0:0"\0\0\0\0\0\0§h©h©h©h©h©h©h$jR`lhÍhEÚ\0\0\0\0\0ÍhÚÚ\0\0itgtgtg\0Ò%Ú\0Ú\0§htg\0§htg~tgògKhÚÚsh\0.0d—!…Èv/.V¾ch›h(i0XikhÈlìerÈlshîîÚÚÚÚÈlÚsh(\0\0tg\0\0\0\0\0ÍhÍhîîD-2/D^gîî2/Seminarid Politoloogias. India ja Hiina. Kirjandus: Konsultatsioon. 1)Mütologiseerimine, loomuliku teadvuse ideeline polariseerumine (India, Hiina, Kreeka). a)Mis on ühist selles regioonis, protsesside demütoloogias ja nende eripära. b)Usk? Moraal, eetika; poliitika – kõik ühes koos, mis hiljem liiguvad omades suundadesse laiali. Kuidas tekkis (Indias, Hiinas, Kreekas) poliitiline teadvus? Poliitiline teadvus, kui iseseisev poliitilise teooria liik. Sakralisatsioon – desakralisatsioon. Budism? Hinduism? Mis erineb , mis sarnaneb? Daoism. konfutsianism, religism? Vanas Kreekas: Polis? Õiglus? Voorus? Riik? Riigi vorm? Poliitika? Aristoteles. Positiivse õiguse ajalugu. India. konfutsius? Platon . “Kuldse sajandi probleemid?” ,”Õpetus inimesest, kodanikust.” “Riigi vormid.” “Harmoonia probleem, stabiilsus”. “Võrdõiguslikus, võrdsus?” “Riigi eesmärk”. Renessansi ajastu. Ilmalik riik tõusis teokraatia vastu üles ja teine külg, kus ühiskond tõusis asketismi vastu välja. Teoreetikud olid Vilhelm Okam, Marsli Paduanski, Dante, Grigori Geimburski jne. Itaalias olid kõik võimalused individuaalseks arenguks. Poliitiline areng nõrk, ei olnud ühte tugevat võimu, mis oleks suutnud kontrollida ühiskonna elu. Väikevürstid tahtsid üksteise ees kiidelda ja toetasid igati kultuuri arengut. Rooma oli klassikaline feodaalne riik. Poliitilistelt veendumustelt ? patriotism. Itaallased ei leidnud üksmeelt. Kes soovis kuningriiki, kes imperaatorit, kes vabariiki. Osa olid absolutismi vastu Florentiinlased olid isegi türanni tapmisega nõus. Saksamaal Luther – andis välja saksakeelse piibli, mis tõrjus koolidest ja kirikutest ladinakeelse õpetuse välja. Auditoorne. 1)Inimese olemus. 2)Riigi vormid, sellega seostuv. 3)Keskvõimu keskus (asukoht riigis). Konsultatsioon. 1)Millised teoreetilised huvid on (parteide) politoloogia vallas? 2)Seminaride kohta arvamused. Mis vajaka? Kuidas teha? 3)Metodoloogiline külg? Kust on õigus pärit? Mis on õiguse alus? Riigi vormid (parim)? Suveräniteet (Kelle või mille käes?) “Uus aeg” – selle probleemid? Romulusest meie ajani. Kuidas arvasid sellest Locke, Rousseau? Kas riik on juriidiline kategooria? mis on” Õigusriik”? Mida arvas sellest Kant? Kas on side võimude lahususe ja parimatel riigivormidel? Locke, Montesqueu? Millal võitis materialistlik maailmavaade? Miks? Millal? Kandi ja Hegeli spetsiaalsed arvamused! Mis neist on ühendav ja mis neid lahutab? Teema: “Loomuliku õiguse ja ühiskondliku kokkuleppe teooria:” 1)Uue aja antifeodaalsete poliitiliste ideede humaanne iseloom. 2)Loomuliku õiguse ja ühiskondliku kokkuleppe teooria varajastes kodanlike revolutsioonide õpetustes (Grotius, B. Spinisa. T. Hobbes, J. Locke). 3)Loomuliku õiguse teooria ja ühiskondlikku kokkuleppe areng 18.saj. lõpus ja 19.saj alguses (Montaigne, Rousseau, Kant, Hegel). Kohustuslik kirjandus: Lisa kirjandus: “Positiivne õigus” – ebavõrdsus, mis tekkis eraomandist. (Rousseau). Väitis, et eraomand tekkis loomuliku arengu teel aga temast tekib ebavõrdsus ja ülekohus ja et seda vältida on vaja liigne jagada rikastelt vaestele. Võrdlev tabel viie küsimusega. Montaigne “Ühiskonnast ja selle seadustest” 1)Maailm – oli esimeseks loomulikuks inimese seaduseks. 2)Seadus oli: Püüd endale toitu leida. 3)Loomulik seadus: üheks ühiskonna tekkimise põhjuseks peetakse puhast bioloogilist loomse organismi ühinemise tunnet oma liigikaaslastega. 4)Kolme esimese seaduse põhjal : ühiskondliku kokkuleppe teooria vaimus, soov elada ühiskonnas, inimese poolt tunnetatud ühiskonna ja riigi loomise vajadus, mis tekkinud ratsionaalsest inimese võimest teha üldistusi ja nende alusel vastu võtta otsuseid. Montaigne arvas, et üteldes lahti loomulikust ühiskondlikust omandist riigi võimu alluvusse mineku kasuks, et elada seaduste järgi. Inimesed loobuksid ka loomulikust ühisest varast, et saaks elada kodanlike seaduste võimu all. M – päris Bordoos päritava presidendi koha parlamendis, mis seotud kohtu funktsioonidega. Jean-Jacques Rousseau. Ebavõrdsusest: Ebavõrdsuse leevendamiseks soovitas Rousseau viia ellu selliseid meetmeid nagu: progresiivse tulumaksu sisseviimisega, maksudest vabastada maaharijad, kellel on kasutada vaid hädavajalikud vahendid, omandi ja kapitali pärandamisega edasiandmise piiramine, jne. Marx ja Engels T:1 lk.345 – 347 Omand. Riik on päritav monarh, abstraktne isiksus. Suverään on antud juhul rahvas, mis on imperaatori eraomandiks. ...,et riigi valitseja võim on eraomandi võim ja et valitseja võimu on varjatud nii üldise võimu, kui kõikide riigi võimkondade võimu saladus. Kant: Luges õigeks, et õiguse alused ei piirduks üksikute riikide ja rahvaste piiridega, vaid haaraksid kogu inimkonda, et saavutada maailmas igavest rahu. Seda eesmärki silmas pidades püstitas Kant järgmised positiivsed ettepanekud: 1)Kodaniku ühiskond peab igas riigis olema õiguspärane. 2)Rahvusvaheline õigus peab põhinema vabade riikide liidul. 3)Rahvaste ja riikide vahelised suhted peavad olema määratletud üleüldise külalislahkuse või “kosmopoliitilise õigusega.” Inimkonna areng vabaduses on progressiivne üleminek loomulikult moraalsele seisundile. Vaata “Juriidilise ensükl. sõnar.” – st. kõiki selle teemaga seotud mõisteid. Riik, kui poliitiline instituut (19). Riik – asutuste ja organisatsioonide vastastikuliste suhete kogum, mis loodud ühiskonna mingi (Klassi) (Klasside) juhtimiseks ja vastaste( Klasside) mahasurumiseks, ühiskonna poliitilise süsteem, millele on iseloomulikud võimu funktsioonid. Riigi põhilised organid: – valitsusaparaat, administratiivsed ja finantssüsteemid, relvajõud, politsei, kohus, karistusasutused. Kolm riigi majanduslikku vormi : orjanduslik, feodaalne, kodanlik. Sõltuvalt riigi sisemistest ja välistest tingimustest, ajaloolistest traditsioonidest võib olla sama tüüpi riikides erinev valitsemisvorm: monarhistlik, vabariiklik, despootlik, demokraatlik. Riik – teostab võimu kindlal territooriumil, kehtestab õigussüsteemi, seadusandlikud aktid, normid, mis väljendavad valitseva klassi tahet. Toetudes vägivalla aparaadile, sunnib ta ühiskonnale peale väljaantud seaduste täitmist ja karistab nende täitmata jätmise eest.(Sotsioloogia lühike sõn. lk.45. M-1998) Instituut – (ld. asutis )ajalooliselt väljakujunenud inimeste koostöö organisatsiooni püsiv vorm. Ühiskond – on keeruka kooslusega instituut, milles on majanduslikud, poliitilised, õiguslikud, moraalsed ja teised suhted. Põhilised instituudid on: omand, riik, perekond, ühiskonna põhiline tootmisüksus, teadus, massikommunikatsiooni vahendite süsteem, kasvatus ja haridus, õigus. Majanduslikud instituudid: omand, vahetus, raha, pangad, eri tüüpi majanduslikud ühendused. Riik kui instituut - parteid ja ühiskondlikud organisatsioonid, kohus, kaitsevägi – kontsentreeritud vormides väljendavad antud maal valitsevaid poliitilisi huvisid ja suheteid.(lk.88) Riik, kui poliitiliste ühiskonnasuhete pearegulaator, mis väljenduvad selle maa majanduslikus struktuuris. Riik üldise heaolu allikas – John Maynard Keynes (1883 – 1946) teooria, mis põhjendab aktiivse vähemuse sekkumist riigi ühiskonnaelu majanduslikku süsteemi. Näit tööpuuduse likvideerimine, luues riigi poolt töökohti ja tehes selles eraettevõtlusega koostööd. Rõhk riigi ja erasektori koostööle. Instituut – püsiv formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjade, printsiipide, vaadete vorm, mis reguleerib inimtegevuse sfääre ja organiseerib neist rollide ja staatuste korra, mis moodustab sotsiaalse süsteemi. Riigi funktsioonid: kui monopolistliku kodanluse komitee, kui ühiskonna suhete taastootmiseks tingimuste loomise kindlustaja, kui klassidest kõrgemal asuv süsteem. Riigi sekkumine ühiskonnaelus klassivõitlusesse – püüdes seda panna õigusliku lubatavuse ja keeldude kammitsaisse. Riik – on püsielanikkonnaga asutus, mis valdab kindlaksmääratud territooriumi, mis allub ühele ja samale võimule. Riik - on ühiskonna mingi arengu etapi toode. Riigi tekkimise põhjused: tootlike jõudude kasv, ühiskonnas tööjaotuse tekkimine (maaharijad, loomakasvatajad, käsitöölised, kaupmehed) kauba tekkimine (raha) eraomand klassid vastuolud ja lõpuks tekkis eelneva summana RIIK. Riik – kui valitseva klassi diktatuuri vahend, asjaolude juhtimise komitee, poliitilise võimu vahend. Riik kui poliitilise süsteemi põhiosa. Poliitika, kui klasside ja massi suhted. Inimene poliitikas = osaline riigiasjades. Poliitika põhiküsimus – VÕIM (võimalus oma tahet ellu viia). Poliitiline võim = ideelistel alustel riigivõimu teostamine. Riigi tahe – teostub seaduste kaudu, mis sisaldavad endas täpselt formuleeritud üldisi ettekirjutusi ühiskonna liikmete kohustuslikuks või võimaliku käitumiseks. Suveräniteet - on vaid riigil: riik esindab kõiki kodanikke, teostab enamuse tahet, väljendab rahva tahet. Ainult riik määrab: - kodanikkonna instituudi, loob õigusnormid,(kõigile riigis), teeb seaduse valimisteks, muudab ja tühistab teiste organite otsuseid, omab spetsiaalseid vahendeid oma voli teostamiseks (politsei, salapolitsei, kohus, jne.) loob rahva kaasamiseks riiklik-ühiskondlikke organisatsioone (Kaitseliit, Punane rist, Ametühingud, Tarbijakaitse, jne. või ei loo). Kolm terminit riigist: see on suur ühiskonna grupp (maa, rahvas, ühiskond, isamaa), poliitilise võimu suhe – nende suhete kogum: - kodanike ja riigi organite vahel, - riigi organite ja teiste riigiorganite vahelised suhted (paralleelselt esimesena märgitud suhetega). kui õigussüsteemi normidega asutatud administratiivsed organid. Riigi – kui poliitilise instituudi garantiid: sunduslikus, õigus kasutada vägivalda, suveräniteet, üldsiduvus. õigus, aparaat, territoorium, elanikkond. Poliitilised reziimid – riigi valitsemise teostamise meetodid. On demokraatlikud ja antidemokraatlikud reziimid. Esimesteks: – populistlikud, laiendatud massidemokraatia, elitaarne demokraatia. Teisteks on: – autoritaarsed, totalitaarsed, fashistlikud. Poliitilise korra hindamise tähtsamaks kriteeriumiks on: - klasside ja muude sotsiaalsete gruppide poolt eksisteerivate poliitiliste õiguste ja vabaduste teostamise võimalus ja nende maht. Poliitika – on kaks külge: I)Põhimõtete ja eesmärkide kogum, millest juhindutakse klassikalises parteis. 2)riiklik poliitika – valitud suundade ja eesmärkide praktiliseks teostamiseks tehtavad ettevõtmised. Politoloogia – kindel, loogiliselt põhjendatud edasiviivate jõudude (inimesed, parteid, ühiskondlikud liikumised, riigid)ja nende alustpaneva tegevuse, ülesannete ja seaduspärasuste sisu käsitlev teaduse valdkond. Väärtus – teadmised: Politoloogia – poliitilised teooriad, poliitiline sotsialiseerumine, poliitilised instituudid, poliitika. Kui poliitiline instituut – uurib keeruliste ühiskonna vormide ja inimeste koostöövaldkonda. Kui administreerimise teadus – juhtimisprobleemid. Kui rahvusvaheliste suhete korraldamise küsimusi uuriv teadus. Politoloogia - : - filosoofia – sotsiaalseid protsesse puutuva õiguse teooria valdkond, poliitiliste süsteemide ja nende elementide teooriad (Riik, parteid, ühisk. liik.) rahvusliku poliitika teooriad, rahvusvahelise poliitika teooriad, poliitiliste ideoloogiate teooriad. (kesktaseme politoloogia.) Baas filosoofia – kõik, mis annab üldised meetodid. Politoloogia on tihedalt seotud reaalse filosoofiaga. Praktiline ja teoreetiline politoloogia. Kuidas luua poliitika imago? Poliitika sotsiaalne struktuur. Kasutada süsteemset lähenemist kõigile poliitilise elu nähtustele, sest see on mingite suhete ja nähtuste, mis toimunud mingis järjestuses, kogum. Sotsiaalne grupp – erilise funktsiooniga sotsiaalse grupi asend ühiskonnas.(majand. sots. strukt.) Klass – ühiskonna kiht – väikesed grupid – töölised, ettevõtjad, teadlased. Poliitikutele on igasugused sotsiaalsed kihid töökeskkonnaks. Iga sotsiaalne grupp omab oma isiklikke majanduslikke, kultuurseid, rahvuslikke jne. huve. Nende huvide alusel moodustub ühiskonna poliitiline struktuur (partei, liikumine, klubi jne.). Poliitilised suhted – inimeste ja avaliku poliitilise võimu vahelised suhted (suurte gruppide vahelised suhted). Need suhted võivad olla: konstruktiivsed (koostöö, enamuse huvide arvestamine, konkurents, jne.) destruktiivsed: Vormideks on: konflikt – poliitiliste subjektide kokkupõrked vastandlike huvide pinnal. See areneb eeldustest – hoolimatusest – eskaleerub ja kustub. konsensus – kui poliitilistel subjektidel on erinevad eesmärgid, kuid nad vabatahtlikult tegutsevad kooskõlastatult. kompromiss – mõlemapoolsed järeleandmised. Suhted on alati: majandus – poliitika – ideoloogia. Sotsiaalsed suhted – toimivad isiksusele kontrolli all olevate protsesside kaudu. stiihiliste protsesside kaudu (juhusliku poliitilise mõju – ideoloogia , normid, alla sattumisel, sotsiaalse kuuluvuse tõttu päritolult - seoses huvide ühtsusega). Poliitiline kultuur – teadmiste, poliitiliste veendumuste olemasolu ning selle tase, isiksuse, klassi, grupi kuuluvustunde kogum. E. Vatr : Poliitiline kultuur – kodanike ja võimude omavahelistes suhtumises väärtuste tunnetuste, teadmiste, ning käitumise viiside kogum. - Bursadski? Poliitiline kultuur – ühiskonna gruppide ja indiviidide teadmiste, ettekujutuste tase riigist ja selle poliitikast (poliitilise aktiivsuse taseme järgi kindlaks määratuna). Poliitiline kultuur – väärtused, millele antud isik on orienteeritud. On piiratud (“reaktiivne” subjekti reaktsioonina) väärtustega – osalemine poliitilistes sündmustes. Tüüpidelt: 1)absentism (osavõtmatu suhtumine, puudumine) 2)passiivsed isikud (puudub oma algatuslik tegevus) 3)aktiivsed isikud, poliitilise tegevuse subjektid, kes moodustavad eliidi. Poliitilise kultuuri tagamiseks on vaja kontrolli mehhanismi: valimised, võimude lahusust : seadusandlik, täitevvõim, kohtuvõim. Võim – spetsiifilise mõjutamise vorm, mille asjaks protsessid, kui ka otsesed ja kaudsed sidemed. A – B = ühesuunaline protsess, kuid selles on vastumõju, mille tõttu tuleb käitumist korrigeerida. Kroze. M – Dal P – ?(Käsitlesid seda teemat.) Juhtimine – kui kutsetegevus, kitsa valdkonnana. Reguleerib lihtsaid etteantud tegevuse säilitamise protsesse. Reziim – poliitilise võimu teostamise meetodite, võtete süsteem. Riiklikke kaks: demokraatlikud,(parlamentlik) antidemokraatlikud (autoritaarsed, unitaarsed). NSVL välissuhete ajalugu 1917 – 1945 ( lk. 405 – 406) ... Sellises olukorras Nõukogude valitsus esitas Leedu, Läti ja Eesti valitsustele nõude nende koosseisust isikute eemaldamiseks , kes on muutunud imperialistide agentideks ja selliste valitsuste moodustamiseks, mis oleksid võimelised ja valmis ausalt vastastikulise abi lepingut täitma. NSVL ja Eesti vastastiku abistamise paktist, mis allkirjastatud Moskvas 28.septembril 1939.a. § 10... maatükid, mis antud baaside ja aerodroomide alla (§.3.), jäävad Eesti Vabariigi territooriumiks. § 6. ...Kehtiv 10.a. automaatselt pikeneb 5.a. AB>@8O 2=5H=58 ?>;8B8:8 !!! 1917- 1945 A 405 406 . 1976 >?@>AK : M:70<5=C ?> :C@AC «AB>@8O ?>;8B8G5A:BE CG5=88» 1991.0. 1)B <8D0 : ?>;8B8G5A:>8 B5>@88. 2)>;8B8G5A:0O >AB>:0 (=4. 8 8B08). 3)>;8B8G5A:85 CG5=8O 0=B8G=>AB8 (;0B>=, @8AB>B5;, &8F5@>=). 4)@>1;5A-20, 8 F5@:28 2 CG5=8OE 23CAB8=0 ;065==>3>, :28=A:>3> 8 04C0=A:>3>. 5) >;L . 0:8025;;8 2 @0728B88 1C@6C07=>8 ?>;. B5>@88. 6)@>1;5<0 AC25@5=8B5B0 2 @0==5:0?8B0;8G5A:>8 ?>;. B5>>@8 (. >40=, . . CAA>). 7)#G5=85 >1 5AB5AB25==>< ?@025 8 >1I5AB25==>< 4>3>2>@5 (.@>F88, ". >11A, . >::, .. CAA>). Võimu struktuur ja ühiskonna ülesanded. Sergei Andreejev Neva 1989. Nr-1 lk.144-173. Poliitikal on alati tulevikku orjenteeritud eesmärk, mis puutuvad eelkõigeühiskonna suhete struktuuri. Või siis kujuneb välja struktuuri lagunemise protsess, või siis vastupidine – selle tugevnemise ja stabiliseerumine. Tänase päeva paljude nähtuste esmapõhjused – 1)rahvamajanduse jaotamine paljudeks ametkondlikeks harudeks, mida on võimalik ühendada kolosaalse hulga ametnikega. Igasugused katse murda ametnike korporatiivset organisatsiooni, põrkub alati vastupanule , mis on võrreldav võitlusega eksistentsi eest. Marks: Sama vaim , mis loob ühiskonnas korporatsioone, loob riigis ka bürokraadid. Bürokraatia loeb ennast riigi lõppeesmärgiks. Riilikud ülesanded pööratakse kantselei ülesandeks või kantselei ülesanded riiklikeks (nii toimub lõppeesmärgi äravahetus. «Bürokraatial on valduseks riik (...) mis siis ongi tema eraomand.» kirjutab Marx. «Bürokraatia vaimuks on saladus, salapära.» «Tipud toetuvad alamatele kõiges, mis puutub konkreetse tundmist; alamad aga usaldavad tippe kõiges, mis puutub terviku tunnetust ja sel moel on nad viivad teineteist eksitusse. Küberneetikud räägivad:»tagasiside puudumine viib süsteemi hävimiseni.» Kui bürokraatia rebib end lahti reaalsusest, siis toimub omamoodi «salto mortale», kus ühiskonnale alluv organ muutub organiks, kes allutab, neid, keda ta on kutsutud teenima. Bürokraatia piibel on organisatsiooni asjaajamise reglement. Imperialism – poliitiline süsteem, mis nagu kujutaks endast rahvavõimu printsiibi kooslust ainuvalitsusliku juhtimise asutustega. Esimeseks sellise süsteemi loojaks oli Julius Caesar, mille tulemusel sellele antakse ka tseesarismi nimetus. Caesar oli demokraatliku partei liider, tänu millele ta sai võimule ja mitte kunagi ta ei loobunud otse selle võimu demokraatlikest alustest. . , olles juba piiramatu võimuga valitseja hoolitses ta vaeste klasside olukorra parandamise eest ja jättis, arvatavasti, puutumatuks rahva suveräniteedi, kui ka endised vabariiklikud asutised. Ta kõikvõimsus seisnes peamiselt selles, et ta tegi täitevvõimu senatist sõltumatuks, seda oluliselt laiendades ja tugevdades ning koondas oma kätte kõik vabariigi olulisemad ametipostid. Uusasutiseks oli vaid imperaatori ametipost, mis osaliselt vastab täitevvõimu pea funktsioonidele, nii nagu Rooma impeeriumi põhiliseks tunnusjooneks oli volitus, kriminaal sanktsioonide hirmu all, nende täitmata jätmise puhul, anda välja korraldusi. Kõigele sellele lisandus, lõpuks, õigus omale asemiku nimetamiseks kõigis ametites ning volitustes. Selle võimu kõrval, mis ta enesele koondas jäi rahvakoosolek ametlikult suveräniteedi kandjaks ja pleibitsiit – riigi kõrgema tahte väljendajaks. Imperaatori poolt kokkukutsutud komiitsisid (ld. comitia) (Vana-Rooma rahvakoosolekud) vaadeldi kui seadusandlikke organeid mis kehtestasid riigi korra aluseid. Faktiliselt olid need rahvakoosolekud kuulekad oma Caesarile, aga nende seadusandlik võim paraluseeriti selliste rooma õiguse printsiipidega, mille alusel administratiivsed määrused säilitasid oma tingimusteta kohustava jõu, kuni neid välja andnud ametiisik ametis oli. Caesar samuti koondanud endale kõik kõrgemad ametipostid, mis olid temale eluks ajaks antud, faktiliselt pööras oma volitused administratiivseid määrusi välja andes piiramatuks seadusandlikuks võimuks. Demokraatia lapsuke, Caesar oli pidanud, loomulikult, astuma võitlusse vabariigi aristokraatliku elemendiga: ta alandas senati nõuandvaks asutuseks, püüdis selle liikmete hulgast eemaldada konservatiivse ja aristokraatliku mõtteviisiga liikmeid ja viis sinna oma kreatuurid (käsilased). Sellega seoses tekkis püüd luua uus patritsiaat (ld. patriciatus) (rikaste kodanike seisus, kelle hulgast valiti linnavalitsuse liikmeid), mis tõrjus eemale vana aadli. Suure oskusega kasutasid kõik usurbaatorid, Rooma impeeriumi algusaastatast Caesari riigi aluseks olevaid demokraatlikke liikumisi eeskujuks võttes, ärakasutades demokraatlikke liikumisi omale ülemvõimu haaramiseks. Eriti suurtes mastaapides teostas imperialismi süsteemi Napoleon I , aga tema järglane Napoleon III oma 14. januari 1852.a.proglamatsioonis prantsuse rahvale, ülendas selle teoreetilise doktriini tasemele. Selles proglamatsioonis tunnistab Napoleon III riigi korra põhiliseks alusprintsiibiks rahva isevalitsuse alget, mille all ta mõtleb seda, et kõik võimud, mis riigis eksisteerivad, ja eelkõige riigipea on väheke teisem kui rahva delegaadid, ja saades nendelt oma volitused. Rahva saadik, riigipea peab olema rahva ees vastutav. Ja kus on vastutus, seal peab olema ka võim, seetõttu peab riigipeale olema antud täielik tegevusvabadus. Ministrid on lihtsad vastutava riigipea korralduste täitjad, kes tegutsevad tema juhiste järgi ja seetõttu ei kanna esinduskogude ees mingit vastutust. Riigipea seevastu, saanud oma volitused rahvalt, kannab ainukesena selle ees vastutust. See printsiip sai oma väljenduse 1851.a. konstitutsioonis, milline ütleb, et vabariigi president on rahva ees vastutav, kelle ta peab alati apelleerima. Üldrahvalik hääletamine (pleibitsiit) peab kinnitama või tagasi lükkama kõik olulised poliitilised ettevõttmised, millised mõtles läbi viia riigipea. Sel moel seisneb sisuline Imperialismi tunnus riigipea hominaalses vastutuses ja ministrite vastutamatuses. Sellega seoses jäetakse rahvaesindusele Imperialismi süsteemis täiesti tühine roll. Napoleon III seadusandlik korpus ei omanud seadusandlikku initsiatiivi, ei olnud neil esitatud eelnõule paranduse tegemise õigust ja eelarvet tuli hääletada ilma üksikutesse paragrahvidesse paranduste tegemise õiguseta. Lõpuks, Napoleonid leiutasid uue asutise nõnda nim. Senat`i. Nii nagu 1799.a. konstitutsiooni järgi, siis ka 1852.a. oli senati ülesandeks konstitutsiooni kaitse ja selle arendamine. See teine senati funktsioon, mis teenis Napoleonide viimase vahendina ja andis neile võimaluse rüütada igasugune omavoliline võimu laiendamine seaduslikuse vormi. Sel moel on Imperialism õiglaselt nimetatud «petlikuks (viirastuslikuks) konstitutsionalismiks.» Roscher. «Umrisse des naturlehre des Cäsarismus» Leiptsig 1888; Gradovski «Tähtsamate euroopa riikide riigiõigus.»SPb.1886. Imperialism – 1)a: the power or the government of an emperor: imperial authority: an imperial system (the – of Caesar) 2)a the policy, practice, or advocacy of seeking or the acquiescing in the extension of the control or empirie of a nation by the acquirement of new territory or dependencies esp. when lying outside the nations natural boundaries, by the extension of its rule over other races of mankind (as where commerce demands the protestion of the flag), or by the closer union of more or less independent parts (as for war, copyright, or internal commerce) b: any extension of power or authority or an advocacy of such extension. Websteirs third New International Dictionary – Merrian – Webster inc, Publishers Springfield, Massachusetts USA. 1981 p.1133 Venemaa (VNFSV) administratiivne jaotus 1990.a.1.jaanuar – autonoomsed vabariigid – 16, autonoomsed oblastid – 5, autonoomsed ringkonnad – 10, kraid ja oblastid - 55, rajoonid – 1846 linnu – 1045 külanõukogusid – 23421. Eesti NSV adm. ter. jaotus 1990 - rajoone – 15, linnu – 33, külanõukogusid – 192. >?@>AK : M:70<5=C ?> :C@AC «AB>@8O ?>;8B8G5A:BE CG5=88» 1991.0. 1)B <8D0 : ?>;8B8G5A:>8 B5>@88. 2)>;8B8G5A:0O >AB>:0 (=4. 8 8B08). 3)>;8B8G5A:85 CG5=8O 0=B8G=>AB8 (;0B>=, @8AB>B5;, &8F5@>=). 4)@>1;5A-20, 8 F5@:28 2 CG5=8OE 23CAB8=0 ;065==>3>, :28=A:>3> 8 04C0=A:>3>. 5) >;L . 0:8025;;8 2 @0728B88 1C@6C07=>8 ?>;. B5>@88. 6)@>1;5<0 AC25@5=8B5B0 2 @0==5:0?8B0;8G5A:>8 ?>;. B5>>@8 (. >40=, . . CAA>). 7)#G5=85 >1 5AB5AB25==>< ?@025 8 >1I5AB25==>< 4>3>2>@5 (.@>F88, ". >11A, . >::, .. CAA>). 8)"5>@8O @0745;5=8O 2;0AB59 (.>::, . >=B5A:L5). 9)45O ?@02>2>3> 3>A-20 2 CG5=88 0=B0 8 55 @0728B85 2 19. 2. 10)#G5=85 > 3@0640=A:>< >1I5AB25 8 3>AC40@AB25 2 DA. 535;O. 11)>;. 8458 . 5@F5=0 8 . '5@=KH52A:>3>. 12)=3;89A:9 ;815@0;87< 19.2. (. 5=B0<, 6. !B. 8;;L). 13)$@0=F. ;815@0;87<19.2.(. >=AB0=; . ">:28;L). 14)"5>@8O 0=0@E87<0 19.2. 15)>78B8287< > ?>;8B8:5 8 > 3>AC40@AB25 (. >=B; . !?5=A5@). 16)>;. 8458 A>;840@87<0 (.N@8=3; . C<8;>28G). 17)"5>@8O =0A8;8O (.N@8=3, .C<8;>28G). 18) A8E>;>38G5A:0O B5>@8O 3>A-20 8 2;0AB8 (. 5B@068F:89 ). 19)@>1;5<0 >1I5AB20 8 3>A-20 2 B5>A>D8G5A:8E 4>:B@8=0E (. !>;>2L520, . 5@4O520). 20)>;8B8G5A:89 :>=A5@20B87< .45 5AB@0. 21)>@<0B8287< ?>;. 4>:B@8=K . 5;L75=FGHyz{’“”ëìíþÿz{|}¼½¾¿BºF˜cnŠ6Œnl™n™r™t™v™z™~™‚™ˆ™Š™–™˜™š™ž™ ™¬™®™°™²™´™º™¼™õíâõíâõíâõíâõíâõíÚâÚõíÚâõË¼ËºË¼õ¼ªõ¼ª¼ªõ š š– š ‹ š–õhÀvš0JmHnHuhÀvš hÀvš0JjhÀvš0JUhÉ h2ÄCJH*aJmH sH UhÉ h2ÄCJaJmH sH hÉ h2ÄCJaJmHsHhÀvšCJaJhÉ hÀvšCJaJh2ÄCJaJhÉ h2ÄCJaJ5,7GH ‚ ¬ dez{…“”¦ÇìíÿBy‘¦ºÐýýýóóýýýýýýýýýýýýýýýýýýýîîî &F „Ð„Ð^„Ð`„Ðˆ™º™þþÐõ{|}½¾¿ÿ*+=>;<jk£ÊW•–¯°7‡úøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøøúú &F‡ÅÆíîZéíõöÚRÏ&'uvž’«ÀçòúôôôòòòòòòèòòòòòòòòòòÞúúú „Ð„Ð^„Ð`„Ð „ „Ð^„ `„Ð„ ^„ &F6CNXãñþ EM ¯ +!E!L!R!\!}!…!®!Ã!Ê!å!ì!û!&"ß"J#ýøøøýøøøøýøöðýøøøøøøøøýøøøýý„Ð`„Ð &FJ#r$E%Y%%Ã%é%\&Ï&ý&'.'…'œ'¥''·'à'(,(G(n(—(Â(Ã(>)à)â)*ýýýøøøýýòýøøøøøøòýøøòòòýýýýý„ ^„ &F*!*8*O*P**¢*¼*é*B+Ç+Þ+,H,l,Ó,-A-N-h-v-‚-‰-’- -¬-úúúøøúúúúúøúúòòúìúúúúÞÞÞÞ &F Æ¨„¨^„¨„Ð^„Ð„@^„@ &F¬--í-+.<.Y.p..ž.¬.j/k/;0&1O1n1Š1•1–1ó1&2e2¾2313T3x3ý÷ýíèèýèèýýâââèèèýýýýýèèèè„Ð`„Ð &F „Ð„Ð^„Ð`„Ð„Ð^„Ðx3“3”3D4ø4¢6-7u7…7”78’8½8ñ8D9è9j:t:÷:ü:;µ;ü;`<a<l<úøøøøøúúîîîîøøúìøøâøøøøøØ „p„Ð^„p`„Ð „x„h^„x`„h „Ø „h^„Ø `„h &Fl<m<›<Ï<=Y=d=w=…=‘=œ=d>p>•>?U?s?£?¤?¥?¦?§?¨?õðððîððàààÒÒÒÒÒÉÉÃÒîîî„Æÿ]„Æÿ &F„Æÿ]„Æÿ „Æÿ„rÿ„^]„Æÿ^„rÿ`„^ &F Æx„x^„x &F „p„Ð^„p`„Ð¨?Þ?ÿ@]AÇA÷AzB|BCCFC²C0DÜDLEòE¶F¸FfGºIçK/LM•_ `Îab•bÒbù÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷„Å^„ÅÒbïb c&c?cOc\ctc—c¦c²cÈc„d†dÈd4e²e^fÎftg8h hi–iîibjÈjüj|kâkýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýâk8l´l^m²mŠrŠÌŠ‹Â‹0Œ2Œ4Œ”ŒÆŒ n¸ŽŒŽàŽ"bÄr°ôB‘´‘ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýý0. 22)@>1;5A-20 8 ?@020 2 ?>;. B5>@88 . (B0<;5@0. 23)#G5=85 > ?>;8B8:5 8 3>AC40@AB25 .515@0. 24)0@04839 ?>;8B>;>388. 25) >;L ?>;8B8G5A:8E 2A3;O4>2 . 0@5B> 8 . >A:8 2 @0728B88 1C@6C07=>9 ?>;8B>;>388. 26) !>F80;L=>-?>;8B8G5A:>5 CG5=85 0@:A87<0-5=8=87<0. Küsimused «politoloogia aluste» riigieksamiks. 1)Politoloogia kui aine. 2)Politoloogias kasutatavad uurimismeetodid. 3)Poliitika süsteemse analüüsi meetod. 4)Sotsiaalne struktuur ja poliitika. 5)Poliitiiliste suhete determineerivad faktorid. 6)Poliitilised suhted: olemus, sisu ja klassifikatsioon. 7)Poliitiline teadvus ja selle struktuur. 8)Poliitiline sotsialiseerumine. 9)Poliitilise käitumise tüübid. 10)Poliitiline kultuur: olemus, sisu ja tüübid. 11)Poliitiline võim, olemus ja funktsioon. 12)Juhtimine kui poliitilise tegevuse vorm. 13)Informatsioon ja poliitika. 14)Poliitiliste re~iimide tüübid. 15)Bürokraatia: olemus , funktsioonid. 16)Poliitiline stabiilsus ja selle saavutamise meetodid. 17)Poliitiline süsteem. Ühiskonna poliitiline organiseerimine. 18)Poliitilised institutsioonid ja nende klassifitseerimine. 19)Riik, kui poliitiline instituut. 20)Poliitilised parteid. 21)Parteide süsteemi tüübid. 22)Välis-ja sisepoliitika: spetsiifika seosed ja probleemid. 23)Konfliktid rahvusvahelises suhetes ja stabiilsuse probleemid. 24)Politoloogia sündmusi ettenägev funktsioon. 25)Isiksus poliitikas. Poliitiline liider. 26)Poliitiline eliit: funktsioon, kriteeriumid, 27)Totalitarismi olemus. 28)Võimu jaotuse printsiip. 29)Demokraatia: selle olemus ja tüübid. 30)Riigi tekkimise teooriad. 31)Ühiskondlikku lepingu teooria. 32)Õigusriigi teooria. 33)Riigi tüübid (föderatsioon, konföderatsioon, unitaarne riik). 34)Poliitilise võimu legitiimsus. 35)Massiinformatsiooni vahendid ja nende roll poliitilises elus. 36)Poliitilise prognoosi meetodid. 37)Poliitiline konflikt. 38)Õigusriigi olemus. 39)Vene 19-20.saj. poliitiline mõte. 40)20.saj. poliitilise mõtte põhilised suunad. PAGE PAGE 2 ´‘2’¬’ô’&“`“Ú“\”º”•p•¢•Ú•*–d–¨–Ö–X—œ—˜d˜–˜Â˜™j™l™n™r™t™ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýý÷„`„t™v™z™|™~™‚™„™ˆ™š™œ™ž™´™¶™¸™º™¼™ýý÷ýýýýëâýëâýýý„h]„hgdÉ „øÿ„&`#$gdÉ „`„°‚. °ÆA!°"°# $ %°œ8@ñÿ8Normal_HmH%sH%tH%DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontVióÿ³VTable Normal :Vö4Ö4Ö laö(kôÿÁ(No ListDC@òDBody Text Indent „Ð`„Ð4 @4É Footer Æ_¾$.)@¢.É Page Numberžežÿÿÿÿ,7GH‚¬dez{…“”¦ÇìíÿBy‘¦ºÐõ{ | } ½ ¾ ¿ ÿ *+=>;<jk£ÊW •–¯°7‡ÅÆíîZéíõöÚRÏ&'uvž’«Àçò6CNXãñþ EM¯+ELR\}…®ÃÊåìû&ßJrEYÃé\Ïý.…œ¥·à , G n — Â Ã >!à!â!"!"8"O"P""¢"¼"é"B#Ç#Þ#$H$l$Ó$%A%N%h%v%‚%‰%’% %¬%%í%+&<&Y&p&&ž&¬&j'k';(&)O)n)Š)•)–)ó)&*e*¾*+1+T+x+“+”+D,ø,¢.-/u/…/”/0’0½0ñ0D1è1j2t2÷2ü23µ3ü3`4a4l4m4›4Ï45Y5d5w5…5‘5œ5d6p6•67U7s7£7¤7¥7¦7§7¨7Þ7ÿ8]9Ç9÷94:5:x:y:š:Ð:;e;;ð;R<S<ª<±>Þ@&ABŒTUÅVWŒWÉWæWXX6XFXSXkXŽXX©X¿XYY$YZY™YïY'ZzZÜZ[N[‹[·[ñ[$\>\~\±\Ü\]o]™]Ã]ù]&^K^¡^Ø^Ù^Ú^ _#_P_w_œ_Í_`0`Q`q`¢`Í`ù`a:aaašaÙab:bSbpbbîbcHcxc‘ccÕcòcd+dldŽdÏdòde!eFeueveweyeze{e}e~eee‚e„eeŽeeše›eœeŸe˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€˜ 0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜@0€€á˜@0€€€My0÷˜@0€€˜@0€€My0 ›Ž÷ŸeM90€š€€Äe¼™7Ð‡J#*¬-x3l<¨?Òbâk´‘t™¼™8:;<=>?@ABCDMNº™9!•!ÿ•€7FH[]„dgy{…‡’”ëïýõöz ¼ ¿ *-=A;>jk•˜¯° ÅÆíîZ^éïõöÚÛRU&'u9mrs\]·º%+&-&j'k'( (&)))n)o)•)–)ó)++ +x+y+“+”+, ,ø,ù,¢.£.”/•/’0m2t2u2÷2ù233µ3¶34 4`4a4l4m46d6£7¨7Þ7â7]9^9Ç9È9&:(:-:/:3:6:R:S:n:p:w:y:®:¯:ø:ú:;;y;z;“;•;›;;Ö;Ø;Ù;Û;à;â;í;ð;ñ;ò;&<(<R<T<Y<Z<c<d<f<g<p<q<z<|<‚<„<<ª<´<¸<½<¾<Ç<È<Õ<Ö<Ý<ß<â<ã<ë<ì<ý<þ<========!="='=(=2=3===>=F=H=K=L=P=Q=\=_=d=e=p=q=s=t=„=†=Œ==’=“=š=›=£=¤=°=µ=Ã=Ä=Í=Î=×=Ø=æ=ç=ï=ñ=õ=ù=>> >>>>>>&>(>2>3>8>9>>>?>G>H>V>W>f>h>n>o>t>u>€>ƒ>†>Š>“>”>ž>Ÿ>ª>«>¯>¸>¼>½>Á>Ä>Ç>È>Ì>Í>×>Ø>æ>è>ì>í>ó>÷>????????!?"?0?2?:?;?D?E?O?P?Y?Z?d?e?h?i?r?s?|?}?‡?‰?Œ??“?”? ?¡?«?®?º?¾?Ç?È?Ì?Ó?Ö?×?Û?Ü?à?á?å?æ?î?ñ?ù?@@ @@@@!@)@-@2@3@;@<@E@F@L@N@Q@R@X@Y@c@d@l@n@t@u@x@y@‚@ƒ@ˆ@‰@@‘@”@•@›@œ@£@¤@@®@°@±@´@µ@¹@½@À@Á@Ç@È@Ò@Ó@Ü@Þ@ë@ì@ô@ö@AA AAAAAA#A&A)A*A5A6A;A@AEAFAQASAWAXA^A_AgAiAnAoAvAyA|A}AˆA‰AŽA•A›AœA¤A¦A©AªA±A³A·A¹A½A¾AÀAÄAÌAÍAÔAÖAáAâAèAìAûAüABBB"B-B.B5B7B:B;B?B@BHBIBOBPBZB[BeBfBnBoBB€B‰BŠB”B–BŸB B§B¨B°B±B¸B¹B¼BÒBÛBÜBãBäBëBïBúBûBCCCCCC#C$C*C,C0C1C8C9C;CM?MDMEMQMRMWMcMeMfMlMmMqMvMzM{MMƒM†M‡MMŽM›MMŸM M¨M©M±MµM»M¼MÂMÃMÆMÇMÌMÍM×MÙMÛMÜMâMãMêMëMîMïMøMúMÿMNNNNNNNNN!N"N%N&N.N0N2N3N6N:NBNINMNNNSNWN[N]NeNfNjNkNuNvN{N|NN‚N‰NŠN˜NšN£N§N®N¯N¸N¹NÁNÂNÍNÎNÕN×NÚNÛNåNæNêNëNòNóNøNùNûNüNOOOO OOOOO O&O'O0O2O:O;OCOEOKOLOOOPOYOZOaOcOiOjOtOuOzO{O~OOˆOŽO—O˜O›OœOŸO OªO³OÃOÅOÌOÍOÒO×OàOîOóOôO÷OøOPPPP PPPPPP!P#P.P/P:PWEWW”WWW®W´WÉWÔWÕWßWæWñWòWúWXXXXX"X#X%X&X.X6X>XFXKXSXaXlXqXvXyX{X~X€X†XX¿XÀXYY¤\¥\¤^¥^Ø^Û^ä^æ^ò^ó^ù^û^______!_%_2_3_>_?_N_R_[_\_e_f_n_o_u_w_À`Á`cxc*d+due„eœeŸe+,67FH€„«¬cgy{„‡’”¥¦ÆÇëïþABxy‘¥¦¹ºÏÐôõz ¼ ¾ ¿ þ ÿ )-<@:>ik¢£ÉÊV W ”˜®°67†‡ÄÆìîYZèïôöÙÛQUÎÏ%'twœŸ‘’ª¬¿Àæçñò56BCMNWXâãðñýþ DELM®¯*+DEKLQR[\|}„…®ÂÃÉÊäåëìúû%&ÞßIKqsDEXY~ÂÃèé[]ÎÏüý-.„…›œ¤¥¬¶·ßà + , F G m n – — Á Ã =!>!ß!ã!"" "!"7"8"N"P"~""¡"¢"»"¼"è"é"A#B#Æ#Ç#Ý#Þ#$$G$H$k$l$Ò$Ó$%%@%A%M%N%g%h%u%v%%‚%ˆ%‰%‘%’%Ÿ% %«%%ì%í%*&+&;&<&X&Y&o&p&Ž&&&ž&«&¬&i'k':(;(%)))N)O)m)o)‰)Š)”)–)ò)ó)%*&*d*f*½*¾*++0+1+S+T+w+x+’+”+C,D,÷,ù,¡.£.,/-/t/u/„/…/“/•/00‘0’0¼0½0ð0ò0C1D1ç1è1i2j2s2u2ö2ù2û2ü233´3¶3û3ü3_4a4k4m4š4›4Î4Ï455X5Y5c5d5v5w5„5…55‘5›5œ5c6d6o6p6”6•677T7U7r7s7¢7¨7Ý7Þ7þ8ÿ8\9^9Æ9È9ö9÷93:6:w:y:™:š:Ï:Ð:;;d;e;œ;;ï;ð;Q<d<f<|<<™<©<ª<=q=s=´=Ã=u>‚>½>Ã>??2?¬?î?ð?)@+@,@Ý@ô@ö@ÖABHCJCôCöC}DDE FFnFÎFÐFG¡GOITIFJHJ™JAKBKL[L^L†LLsMuMúM/N0N2NùNûN2O‰OÔOÖO#P¸PQ QÊQÎQ÷RùRRSTS TTTT€T‹TœTžTUUÅVÆVPWSWÉWÔWæWñWXXX"X6X>XFXKXSXaXXœXX¨X©X¾XÀXYY#Y$YYYZY˜Y™YîYïY&Z'ZyZzZÛZÜZ[[M[N[Š[‹[¶[·[ð[ñ[#\$\=\>\}\~\°\±\Û\Ü\]]n]o]˜]™]Â]Ã]ø]ù]%^&^J^K^ ^¡^×^Û^ _ __#_2_P_[_w_›_œ_Ì_Í_``/`0`P`Q`p`q`¡`¢`Ì`Í`ø`ù`aa9a:a`aaa™ašaØaÙabb9b:bRbSbobpb¬bbíbîbccGcHcwcxcc‘c¬ccÔcÕcñcòcdd*d+dkdlddŽdÎdÏdñdòd ee e!eEeFete„eœeŸe333333333333333333333333333333333333333333333333333333333FGyz’“ëìþÿlÐz | ¼ ¾ 7’XãEM+ûEý.…· G ã!P""¼"Ç#Þ#A%%&¬&)–)+”+/-/u/”/a4›4Y5œ5E7Þ7Ÿe„eœeŸeÿÿKoitKoitKoitKoitKoitKoitKoitKoitKoitkoitâ"ëÆÎdÏÿÿÿÿÿÿÿÿÿ„„˜þÆ^„`„˜þo(-â"ëÿÿÿÿÿÿÿÿåÉ Àvš2Ä¤>ãŸeÿ@€¾ ¾ Äe¾ ¾ @÷9÷<ÀXÀ]žeÀ@ÀBÀ@ÀdÀŠÿÿUnknownÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿGº‡z €ÿTimes New Roman5€Symbol3&º‡z €ÿArial"qˆðÐh%lfèlÄ$°&^V3¸&^V3¸!ð¥À´´€24QeQeðßßH(ðÿ?éÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ¤>ãÿÿSeminarid PolitoloogiasKoitKoitþÿà…ŸòùOh«‘+'³Ù0dˆ°¼ÌØè ø , 8DLT\éSeminarid PolitoloogiasemiKoitarioitNormaliKoitli36tMicrosoft Word 10.0@ àƒ@`¹›Â@pÌ…È&^VþÿÕÍÕœ.“—+,ù®0hp„Œ”œ¤¬´¼ Äèé Laineste ¸3QeA Seminarid PolitoloogiasTitle !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOþÿÿÿQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†þÿÿÿˆ‰Š‹ŒŽþÿÿÿ‘’“”•–þÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿšþÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀFà»¥!…Èœ€1TableÿÿÿÿÿÿÿÿPØlWordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿžSummaryInformation(ÿÿÿÿ‡DocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿCompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q