Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ UWþÿÿÿNOPQRSTÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥Á5@ ð¿èbjbjÏ2Ï2 "êXXÿÿÿÿÿÿˆœœœœœœœ°Ô1Ô1Ô182,82¼°HŒ¶55""5"5"5"5"5"5‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹ ‹$þŒRPL-‹Õœ"5"5"5"5"5-‹œœ"5"5Œd{d{d{"5¨Cœ"5œ"5‹d{"5‹d{0d{”{Žó‡hœœ/‰"5ô4 m¥Ð2XÇÔ1Êx[ˆ‹Œ0HŒkˆÄœØzjœ /‰°°œœœœœœ/‰Ø"5"5d{"5"5"5"5"5-‹-‹°°$0Ô1B{"°°Ô1 Venemaa Vene 1906.a. põhiseadus Allpool toodut olen muutnud minimaalselt sõnastuse vallas, sest sellel seadusel ei ole enam kohtus rakendust ja see omab nüüd õigusajaloolist väärtust. Teksti kohta on märgitud, et see on sõna-sõnaline tõlge, mis nii ka on, kui vaadata vene keelset teksti. Kasutatud raamat oli väga vähe pruugitud, mistõttu tuli pidevalt lehti lahti lõigata. Peaegu 100.a. on möödas, kuid raamatut on vaid lehitsetud! Algus on arhailine, kuid see on illustreerimiseks. Ümber tippimisel oli isu vene keelse teksti poole pöörduda, mis minule juba harjumuspärane on olnud, et suupärasemaid lauseid saada. Kui ma oleks alustanud nendest tekstidest, siis minu sõnavara oleks olnud teistsugusem. Vahest oleks siis vähem võõrsõnu kasutanud? K.L. Wenemaa Keiserriigi Põhjusseadused Esimene osa. Riigi Põhjusseadused. §1.Vene riik on ühtne ja jagamatu. (Wene riik on ühine ja lahutamata.) §2.Soome Suurvürstiriiki, mis on Vene riigi lahutamatu osa, valitsetakse ta siseasjades spetsiaalsete seaduste ja seadusandluse põhjal. §3.Vene keel on riigikeel ja kohustuslik maa-ja mereväes ja kõigis riigi ja avalikes asutustes. Kohalike keelte ja murrakute tarvitamise riigi-ja avalikõiguslikes asutustes määravad kindlaks spetsiaalsed seadused. Esimene peatükk. Kõrgema Isevalitsuse võimust. §4.Venemaal kuulub kogu Isevalitsuslik võim Keisrile. Tema võimule alluda, mitte hirmu, vaid südametunnistuse alusel, on Jumala käsk. §5.Valitseja Keisri Isik on püha ja puutumatu. §6.Sama Kõrgem Isevalitsuse võim on ka Keisrinnast Valitsejal, kui Troon (aujärg) pärimise teel selleks kindlaks määratud korra alusel naisoost isiku kätte läheb; kuid ta mees ei ole Valitseja; tema saab au ja eesõiguste osaliseks, millised on Valitsejate abikaasadel. Väljaarvatud tiitel. §7.Valitseja Keiser kasutab seadusandlikku võimu koos Riigivolikoguga ja Riiginõukoguga. §8.Valitseja Keisril on kõigis küsimustes seadusandliku initsiatiivi õigus. Ainult tema algatusel võivad Põhiseadused Riigivolikogus ja Riiginõukogus uuesti läbivaatamisele tulla. §9.Valitseja Keiser kinnitab seadused ja ilma Tema kinnituseta ei saa seadust täita. §10.Vene riigis on kogu täitevvõim Valitseja Keisril. Ta valitseb otse; alama täitevvõimu asjades usaldatakse teatud osa võimu Tema poolt, seaduse alusel, vastavate asutustele ja isikutele, kes toimivad Tema nimel ja Tema käskude järgi. §11.Valitseja Keiser annab kõrgemat võimu teostades välja seadusega kooskõlas seadlusi (käsukirju), et korraldada ja käima panna riigi valitsemise asju,Ta korraldab samut seaduste elluviimist. §12.Valitseja Keiser juhatab Vene riigi suhteid välisriikidega. Ta määratleb Vene riigi välispoliitilised eesmärgid. §13.Valitseja Keiser kuulutab välja sõja ja teeb rahu ning sõlmib välisriikidega lepinguid. §14.Valitseja Keiser on Vene riigi maa-ja mereväe kõrgem juht. Tema on Vene riigi maa-ja mereväe relvastatud jõudude juhataja. Tema määrab kindlaks maa-ja mereväge korralduse ja annab käskkirju ja käske: nende paigutuse, lahinguvalmidusse seadmise, väljaõppe, maa-ja mereväes teenijate teenistuskorra ja üldse kõige kohta, mis puutuvad kaitseväe korraldusse ning Vene riigi kaitsesse. Valitseja Keiser annab kõrgema võimu korras, kitsendavaid määrusi kindluste ja maa-ja mereväe tugipunktide piirkonnas elamis- ja kinnisvara omamise õiguse kohta. §15.Valitseja Keiser kuulutab maa osades välja sõja- ehk kaitseseisukorra. §16.Valitsejal Keisril on raha vermimise ja selle välimuse kindlaksmääramise õigus. §17.Valitseja Keiser nimetab ja laseb ametist lahti Ministrite-Nõukogu Esimehe, Ministrid ja üksikute ametkondade juhid, niisamuti ka teisi ametnikke, kui viimaste ametisse nimetamise ja lahtilaskmise kohta seaduse poolt teist korda ei ole määratud. §18.Valitseja Keiser kehtestab oma võimuga teenistuses olevatele isikutele riigiteenistusega seotud kitsendusi. §19.Valitseja Keiser annetab aunimesid (tiitlid), autähti ja teisi riiklikke aumärke, nagu ka seisuse-õigusi. Tema määrab ka iseseisvalt kindlaks aunimede ja autähtede ja aumärkide annetamise tingimused ning korra. §20.Valitseja Keiser annab iseseisvalt välja seadlusi ja käske oma isikliku vara kohta, samuti ka varade kohta, mida Keisri omaks kutsutakse, mis alati on Valitseva Keisri käsutuses ja mida ei saa pärandada, jaotada ega muul viisil võõrandada. Nii need kui teised on maksudest vabastatud. §21.Valitsejal Keisril, kui Keisrikoja peal, on Keisri perekonna statuudi alusel õigus valitseda Keisrikoja varasid. Tema määrab kindlaks ka asutuste ja ametikohtade korralduse, millised kuuluvad Keisrikoja Ministri valitsuse alla ja ka nende üle valitsemise korra. §22.Kohtuvõimu teostatakse Valitseja Keisri nimel seadusega asutatud kohtute kaudu, kelle otsused viiakse täide Keiserliku Suuruse nimel. §23.Valitsejal Keisril on õigus hukkamõistetutele armu anda, karistust kergendada ja üleüldse andeks anda nendele, kes kurja teinud, nende vastu tõstetud kohtulikku süüdistust lõpetada ja neid kohtu alt ja karistusest vabastada ja ka Ainuvalitseja armu läbi, kroonu rahatrahve ära jätta ja üleüldse armu üles näidata iseäralikel kordadel, mis mitte üleüldiste seaduste alla ei käi, kui see kellegi kasusid ja kodanlikke seadusega kaitstud õigusi ei riku. §24.Valitseja Keisri seadlused ja käsud, mida Tema kõrgema võimu korras või otse vahetult annab, tunnistatakse õigeks Ministrite-Nõukogu Esimehe, ehk vastava Ministri, ehk üksiku ametkonna Peajuhataja poolt ja avaldatakse Valitseva Senati poolt. Teine peatükk. Trooni pärimise korrast. §25.Kogu-Venemaa Troon on praegu õnnelikult Valitseva Keisri perekonnas päritav. §26.Keiserliku Kogu-Venemaa Trooniga on lahutamatult ühendatud: Poolamaa ja soomemaa Suurvürstiriigi Troonid. §27.Mõlemal sool on Troonipärimise õigus; kuid eestkätt on see õigus meessool vanema poja õiguse põhjal; kui aga meessoo viimane põlv on lõppenud, läheb Troon naissoost isiku kätte esituse-õiguse põhjal. §28.Nii on Troonipärimise õigus kõigepealt Valitseva Keisri vanemal pojal, pärast teda aga kõikidel tema meessoost järeltulijatel. §29.Kui see meestesugu on lõppenud, pärib Valitseja teise poja sugu ja tema meessoost järeltulijad; kui aga teine meestesugu lõppenud on, pärib kolmanda poja sugu ja nõnda edasi. §30.Kui Keisri poegade viimane meestepõlv on lõppenud, jääb Troon sellesama soo kätte, kuid viimase Valitseja naissoo põlves, kui Troonile kõige lähemal seisja kätte ja päritakse selles joones samasuguse korra järgi, kuna meessool naissoo ees eesõigus on; kuid selle juures ei kaota iialgi õigust see naissoost isik, kelle kaudu see õigus otseteed saadud on. §31.Kui see suguvõsa on lõppenud, pärib Trooni Keisri soo Esi-isa vanema poja suguvõsa naispõlv, milles pärimise-õigus selle poja viimati valitsenud soo lähema sugulase (s.o. naisterahva) kätte tema (s.o. poja) või tema poja vanemas alanevas, või aga järeltulijate puudusel, kõrval-liinis, aga selle sugulase (s.o. naisterahva) puudumisel läheb selle mees- ehk naissoost isiku kätte, kes tema (s.o. sugulase) asemele astub, kusjuures meessool, nagu eespoolgi, naissoo ees eesõigus on. §32.Kui ka need suguvõsad on lõppenud, läheb pärimise õigus Esi-isast Keisri teiste poegade naissoo suguvõsadesse selles samas järjes, pärast aga Esi-isast Keisri vanema tütre suguvõsasse tema meessoo liinis; on aga see lõppenud, siis tema (tütre) naisoo liini, selles järjes, mis Keisri poegade naissoo liinide jaoks kindlaks määratud. §33.Kui Esi-isast Keisri vanema tütre mees- ja naissoo põlved on lõppenud, läheb troonipärimise õigus Esi-isast Keisri teise tütre mees-, pärast aga naissoo põlvedesse ja nõnda edasi. §34.Noorem õde, kui tal ka poeg on, ei võta vanema käest õigust ära, kui see mehel ei ole; noorem vend pärib aga enne oma vanemaid õdesid. §35.Kui troonipärimise õigus niisuguse naissoo põlve kätte läheb, kes juba teisel troonil valitseb, siis on pärijal õigus usku ja Trooni valida ja koos Troonipärijaga teisest usust ja Troonist lahti öelda, kui see Troon on seadusega seotud; kui aga usust lahtiütlemist ei järgne, siis pärib see isik, kes korra järele on lähem. §36. Lastel, kes on sündinud Keiserliku perekonna liikme ja isiku abielust, kellel sellekohast seisust ei ole, s.o., kes ei kuulu ühegi valitseja ehk valitseja-koja järele ei kuulu, ei ole õigust Trooni pärida. §37.Eelpool tähendatud pärimise korra kohta käivate määruste kehtivuse juures on isikul, kellel on õigus Trooni pärida, vabadus sellest õigusest loobuda niisugusel juhul, kui selle tõttu Trooni pärimises raskusi ei tõuse. §38.Niisugune loobumine tunnistatakse, kui see on avaldatud ja seaduseks saanud, pöördumatuks. §39.Keiser ja Keisri abikaasa, kes Trooni pärivad, kohustavad endid Troonile astumise ja salvimise juures ülalpool tähendatud Trooni pärimise kohta käivatest seadustest kinni pidama. Kolmas peatükk. Keisri Majesteedi täisealiseks saamisest, valitsusest ja eestkostmisest. §40.Mõlemast soost Keisrid ja Keiserliku Trooni pärija saab täisealiseks kuueteistkümne aasta vanuselt. §41.Kui Keiser enne sellist vanust Troonile asub, siis asutatakse valitsus ja eestkostmine. §42.Valitsus ja eestkostmine asutatakse kas ühes isikus, või siis eraldi, nii et ühele valitsemine antakse, teisele eestkostmine. §43.Valitseja (regent) ja Eestkostja nimetamine, nii ühes isikus, kui eraldi kahe isiku näol, toimub Valitseva Keisri tahtmise ja heaksarvamise järgi, kes selle valiku igaks juhuks oma surma korraks ette peab võtma. §44.Kui Keisri eluajal sellist valikut ei ole tehtud, siis jääb pärast surma valitsus ja alaealise Keisri üle eestkostmine isa ehk tema ema kätte; võõras-isal ja –emal seda õigust ei ole. §45.Kui isa ja ema ei ole, siis nimetatakse alaealise Keisri mõlemast soost sugulaste hulgast, kes pärimisele kõige lähemal seisab, valitseja ja eestkostja. §46.Seaduslikud põhjused, mis keelavad valitseja ja eeskostja olla, on: 1)nõdrameelsus, kuigi see on ajutine; 2)kui lesed valitsemise ja eestkostmise ajal teist korda abielluvad. §47.Riigivalitseja kõrval on Valitsuse Nõukogu, ja nagu Valitseja ilma Nõukoguta, nii ei või ka Nõukogu ilma Valitsejata olla. §48.Nõukogu koosneb kuuest kahe esimese klassi isikust koos, Valitseja valiku järele, kes ka juhtuvate muutuste korral teisi nimetab. §49.Meessoost Keisri perekonna liikmed võivad Valitseja valiku järele selles Nõukogus istuda, kuid mitte enne täisealiseks saamist ja mitte kuuekesi, Nõukogu liikmete arvul. §50.Valitseja Nõukogu alla käivad eranditult kõik asjad, mille üle Keiser ise otsustab ja kõik need asjad, mis Tema kui ka Tema Nõukogu kätte tulevad; kuid eestkostmisse Nõukogu ei puutu. §51.Valitsejal on otsustav hääl. §52.Nõukogu nimetamine ja tema liikmete valik on sunduslik, kui kadunud Keiser teist korraldust ei ole jätnud, sest temale peavad olema olukord ja inimesed tuttavad olema. Neljas peatükk. Troonile asumisest ja riigialama vandest. §53.Pärast Keisri surma astub Tema Pärija Troonile Troonipärimise seaduse alusel, mis Temale sellise õiguse annab. Keisri Troonile astumist loetakse Tema eelkäia surma päevast alates. §54.Troonile astumise manifestis antakse koos teada ka seaduslik Troonipärija, kui see isik on olemas, kellel seaduse järgi on pärimisõigus. §55.Truualamluse vannet valitsema saanud Keisrile ja Tema seaduslikule pärijale, kui ta ka manifestis ei ole tähendatud, kinnitatakse üleüldise vandega. §56.Igaüks vannub oma usu ja kombe järele. Selgitus1. Valitsev Senat trükib vande tõotuse kindla vormi järele ja saadab tarviliku arvu eksemplarisid üleüldse kõikide, nii kodanlike kui ka sõjaväe ülemuste kätte ja teatab sellest ka Püha Sinodile, et ta omaltpoolt sellekohaseid korraldusi teeks. – Igaühte vannutab tema ülem kirikus, kloostris ehk kuidas parem; kes vahi all on ja veel õiguste kaotamisele ei ole mõistetud, vannutatakse nende kohtade ülemate poolt, kus neid vahi all peetakse. – Teiseusulised, kus nende usu kirikut ei ole, vannutatakse ameti-asutuses, tema liikmete juuresolekul. – Igaüks, kes truuduse vannet on vandunud, kui ta kirjutada oskab, kirjutab trükitud lehele alla, mille järele ta vandunud on. Need lehed saadetakse pärast kõikide ülemuste ja ametkondade poolt Valitsevasse Senatisse. Selgitus 2. Vannutatakse üleüldse kõiki igast aukraadist ja seisusest 12 aastaseks saanud meestesoost alamad. Viies peatükk. Pühast kroonimisest ja salvimisest. §57.Pärast Troonile astumist toimetatakse püha kroonimist ja salvimist Kreeka-Vene Õigeusu Kiriku kombe järgi. Selle piduliku toimetuse aeg määratakse Kõigekõrgema heaksarvamise järgi ja antakse enne avalikult teada. §58.Koos keisriga saab sellest pühast toimetusest, Tema loal, ka osa Tema Kõrge Abikaasa. Kui aga Keisri kroonimine peaks enne Tema abiellumist sündima, siis toimetatakse Tema Abikaasa kroonimine hiljem, kuid mitte muidu, kui Keisri spetsiaalse loaga. Selgitus 1.Püha kroonimist ja salvimist teostatakse Moskvas Uspenski Peakirikus riigi kõrgemate ametite ja seisuste juuresolekul, keda Kõigekõrgema nimetuse järgi selleks kutsutakse. Kogu Venemaa Keisrite kroonimine Poolamaa Tsaariks sünnib ühe ja sellesama püha toimetuse läbi; Poola asemikud kutsutakse sellest pidustusest osa võtma ühes Riigi teiste osade asemikkudega. Seletus 2.Enne seda püha toimetust loeb Keiser vande Ristiusu Keisrite ja oma Jumalast-kroonitud esivanemate kombe järele oma truude alamate kuuldes Õigeusu-Katoliku usutunnistust ja pärast, kui purpurist mantel selga on pandud ja valitsuse kepp ja märk kätte on võetud, pöörab põlvitades Keisrite Keisri poole enne kindlaks määratud palvesõnadega: et Ta teda õpetaks, mõistust annaks ja juhataks suures teenistuses, nagu Kogu-Venemaa Tsaari ja Kohtunikku, et Jumalikule Troonile omane tarkus Temaga ja Tema süda Jumala käes oleks, et kõik sünniks Tema kätte antud inimeste kasuks ja Jumala Auks, et Ta Temale ka Tema kohtupäeval vastata võiks ilma häbenemata. Kuues peatükk. Keiserliku Suuruse tiitlist ja Riigi vapist. §59.Keiserliku Suuruse täielik tiitel on järgmine: „Jumala abirikkast armust, Meie N.N. Kogu –Venemaa, Moskva, Kiievi, Vladimiri ja Novgorodi Keiser ja Isevalitseja; Kaasani Tsaar, Astrahani Tsaar, Poolamaa Tsaar, Siberi Tsaar, Tauria Hersonisi Tsaar, Gruusia Tsaar, Pihkva valitseja ja Smolenski, Leedu, Volõnia, Podolia ja Soomemaa Suurvürst; Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Semigalia, Samogita, Belostoki, Karjala, Tweri, Jugra, Permi, Vjatka, Bolgaria ja teiste Vürst; allpool Novgorodi olevate maade, Tshernigovi Valitseja ja Suurvürst; Rjäsani, Polotski, Rostovi, Jaroslavi, Beloserski, Udorski, Obdori, Koudia, Vitebski, Mstislavi ja kõige põhjapoolse osa Käskija; ja Iberia, Kartalinia ja Kabardinia maade ja Armeenia maakondade Valitseja; Tsherkassi ja Mägestiku Vürstide ja teiste Pärija Valitseja ja Omanik; Turkestani Valitseja; Norramaa Pärija, Shleswig-Holsteini, Stormarni, Dietmarschi ja Oldenburgi Hertsog jne. jne. jne. §60.Mõnel, seaduses ette määratud korral tarvitatakse seda Keiserliku Suuruse tiitlit lühendatult: „Jumala abirikkast armust, Meie N.N. Kogu –Venemaa, Moskva, Kiievi, Vladimiri ja Novgorodi Keiser ja Isevalitseja; Kaasani Tsaar, Astrahani Tsaar, Poolamaa Tsaar, Siberi Tsaar, Tauria Hersonisi Tsaar, Gruusia Tsaar, Soomemaa Suurvürst jne. jne.“ Teistel, ka seaduses ette määratud kordadel, tarvitatakse Keiserliku Suuruse lühikest tiitlit, järgmisel kujul: „Jumala armust, Meie NN, Kogu-Vememaa Keiser ja Isevalitseja, Poola Tsaar, Soomemaa Suurvürst jne. jne. jne.“ §61.Vene riigi vapp on kullast kilbi peal must, kahepäine kotkas, kahe Majesteetliku krooniga kroonitud, mille üle on kolmas niisamasugune suurem kroon Püha Apostli Andrease Ordutähe kahe lehviva lindiotsaga. Riigikotkas hoiab kuldset valitsuskeppi ja –märki. Kotka rinnal on Moskva vapp: purpurse kilbi peal Püha Paljukannataja ja Võiduandja Jüri hobuse seljas tapab kuld piigiga lendavat madu. Riigi suure pitseri peal on eespool kirjeldatud kahepealise kotkaga kilp Püha Suurvürsti Aleksander Nevski kiivriga kroonitud ja kilpi ümbritseb Püha apoastli Andrease Ordo tähe kett; tema kõrval on Pühade Ülemväepealiku Miikaeli ja Peaingli Gabrieli kujutused, kõige üle on seest hermeliniga löödud kuldne telk (baldahin), mis on kuldsete kahepealiste kotkastega üle külvatud, pealkirjaga: Jumal Meiega; telgi kohal on Keiserlik kroon ja riigi lipp. Kilbi ümber on kujutatud Keiserliku suuruse Sugukonna vapp ja Kaasani, Astrahani, Poola, Siberi, Tauria Hersonisi ja Gruusia Tsaaririikide ja Kiievi, Vladimiri, Novgorodi ja soomemaa Suurvürstiriikide vapid; telgi kohal, kuue kilbi peal, kõigi teiste, Keisri täielikus tiitlis nimetatud (§59) Vürstiriikide ja Maakondade ühendatud vapid. See Keisri täielik tiitel on pitseri äärte peale mahutatud. Keskmise Riigipitseri pääle on kõik needsamad kujud mahutatud, mis suuregi peale, välja arvatud ainult riigi lipp ja kuus ülemist kilpi telgi kohal Vürstiriikide ja Maakondade ühendatud vappidega. Väikene Riigipitser on üleüldse keskmise sarnane, kuid tema peal ei ole Pühade Peainglite kujutusi ja Keiserliku suuruse Sugukonna vappi, kuna Tsaari- ja Suurvürstiriikide vapid, mis keskmist kilpi ümbritsevad, kotka tiibade peale on paigutatud. Pitseri äärte peal on Keisri lühike tiitel. Seletus. Riigivapi ja Riigipitseri iga kuju täielik kirjeldus ja määrused nende tarvitamise kohta on spetsiaalsesse lisasse paigutatud. Seitsmes peatükk. Usust. §62.Esimene ja valitsev usk Vene Riigis on Ristiusk Hommikumaa Õigeusu Katoliku usutunnistuse järele. §63.Keiser, kes on Kogu-Venemaa Troonil, ei või ühtegi teist usku olla, kui Õigeusku (§62). §64.Majesteet, nagu Ristiusku Valitseja, on valitseva usu dogmade kaitsja ja hoidja ja valvaja õigeusu üle ja iga heakorra üle pühas Kirikus. §65.Kiriku valitsemises on Isevalitsuslik Võim tegev Püha Valitseva Sinodi kaudu, kes Tema poolt asutatud on. §66.Kõigil Vene Riigi alamatel, loomulikkudel (a) ja alamaks vastuvõetutel(b), nõndasamuti välismaalastel, kes Vene teenistuses on, ehk ajutiselt Venemaal viibivad (v), kui nad valitseva kiriku liikmed ei ole, on vabadus igal pool oma usku pidada ja selle usu kombe järele jumalat teenida. §67.Usuvabadus ei ole mitte üksi Ristiusku muuusulistel, vaid ka Juutidel, Muhamedi usulistel ja paganatel(a): et kõik rahvad, kes Venemaal elavad, Kõigevägevamat Jumalat mitmes keeles oma esiisade usu ja kombe järele kiidaksid, kuna nad Vene Ainuvalitsejate valitsemist õnnistavad ja maailma Loojat paluvad, et Ta Riigi head käekäiku suurendaks ja jõudu kinnitaks. §68.Teistest uskudest ristiinimeste ja muu-usuliste kirikuasjade üle Vene Riigis valitsevad nende vaimulikud ülemused ja spetsiaalsed valitsused, kes Ülema Võimu poolt selleks on määratud. Kaheksas peatükk. Vene alamate õigustest ja kohustest. §69.Vene alama õiguste saamine, kui ka nende kaotamine on seaduse poolt kindlaks määratud. §70. Trooni ja Isamaa kaitsmine on iga Vene alama püha kohus.Meessoost elanikud, seisusele vaatamata, on vastavalt seaduse määrustele sõjaväeteenistuse kohustuslikud. §71.Vene alamad peavad maksma seadusega ette nähtud makse ja lõive, ning kandma seadusega ettenähtud koormatusi. §72.Kedagi ei tohi muul viisil kuriteo eest vastutusele võtta, teisiti, kui seaduses kindlaks määratud korras. §73.Kedagi ei tohi vahi all hoida teisiti, kui seadusega kindlaks määratud juhtudel. §74.Kellegi üle ei või mõista kohut ega karistada teisiti, kui kuritegude eest, mis nende tegude ajal maksvates kaelakohtu-seadustes ette nähtud, kui selle juures ka uuesti uuesti välja antud seaduste järgi süüdlaste tegusid kuritegelikeks peetakse. §75.Igaühe eluruum on puutumatu. Läbiotsimise toimetamine, või esemete eluruumist äraviimine ilma peremehe nõusolekuta ei ole lubatud teisiti, kui seaduses kindlaks määratud juhtudel ja korras. §76.Igal Venemaa alamal võib vabalt elukohta ja ametit valida, omada vara ja seda võõrandada ning sõita takistusteta riigi piiridest välja. Nende õiguste kitsendused on kindlaks määratud spetsiaalsete seadustega. §77.Omand on puutumatu. Kinnisvara sunduslik võõrandamine, kui seda on tarvis riikliku või ühiskondliku kasu saamiseks, on lubatud vaid õiglase ning korraliku tasu eest. §78.Venemaa alamatel on õigus pidada koosolekuid eesmärkidel, millised ei ole ebaseaduslikud, rahulikult ja sõjariistadeta. Seadus määrab kindlaks koosolekute pidamise tingimused, nende lõpetamise korra, nõndasamuti ka koosolekute pidamise kohtade piirangud. §79.Igaüks võib seaduse poolt kindlaks määratud piires avaldada suusõnal ja kirjalikult oma mõtteid, nõndasamuti levitada neid trükis ja muul viisil. §80.Venemaa alamatel on õigus asutada seltse ja ühinguid eesmärkidel, millised ei ole seadusega vastuolus. Seltside ja ühingute asutamise tingimused, nende tegevuse kord, tingimused ja kord, mille järele neile juriidilise isiku õigused antakse, nõndasamuti määratakse seadusega kindlaks ka seltside ja ühisuste kinnipanemise kord. §81.Venemaa alamatel on usuvabadus. Selle vabaduse tarvitamise tingimused määratakse seadusega kindlaks. §82.Venemaal viibivatel välismaalastel on Venemaa alamate õigused seaduses kindlaks määratud kitsendustega. §83.Selles peatükis toodud määrustest tehakse erandeid, millised on spetsiaalse seadusega kindlaks määratud, maakohtade suhtes, kus on kehtestatud sõjaseadus või kaitseseisukord. Üheksas peatükk. Seadusest. §84.Vene riiki valitsetakse kindlaks määratud korras välja antud seaduste alusel. §85.Seadused kehtivad ühtviisi nii Vene alamate kui venemaal viibivate välismaalaste suhtes. §86.Ükski seadus ei või ilmuda ilma Riiginõukogu ja Riigivolikogu heakskiiduta ning Valitseja Keisri kinnituseta. §87.Riigivolikogu tööde vaheajal, kui erandlik olukord sunnib niisugust abinõud kasutama, millise tarvitamist tuleb seadusandlikus korras arutada, teatab Ministrite Nõukogu sellest Valitseja Keisrile. See abinõu ei või tuua muudatusi Riigi Põhiseadusesse, Riiginõukogu või Riigivolikogu asutamisse, ega Nõukogu või Volikogu valimise määrustesse. Sellise abinõu kehtivus lõpeb ära, kui vastav Minister või üksiku ametkonna Peavalitseja esimese kahe kuu jooksul pärast Riigivolikogu tööle asumist tarvitusele võetud abinõude eelnõud sisse ei anta, või siis kui Riigivolikogu või Riiginõukogu seda vastu ei võta. §88.Seadused, mis mõne maa elanike osa kohta eraldi välja antud, ei muutu tühiseks uue üleüldise seaduse väljaandmisel, kui selles ei ole otseselt selle tühistamist kindlaks määratud. §89.Igal seadusel on jõudu vaid tulevase aja suhtes, välja arvatud juhud, kui seaduses eneses on kindlaks määratud, et tema jõud ka möödunud aja kohta kehtib, ehk et ta ainult endise seaduse kinnitamine ja mõtte seletamine on. §90.Üleüldine seaduste hoidmine on Valitseva Senati käes. Seaduste allkirjastatud eksemplarid antakse Valitsevasse Senatisse hoiule. §91.Seadused kuulutatakse kindlaks määratud korras Valitseva Senati poolt avalikult välja ja enne enne väljakuulutamist need ei kehti. §92.Seadusandlikke määrusi ei kuulutata välja kui need ei ole sündinud Põhiseaduses kindlaks määratud korras. §93.Peale väljakuulutamist saab seadus kohustuslikuks seaduses endas kindlaks määratud tähtpäeval, kui aga niisugust tähtpäeva määratud ei ole – siis sellest päevast, mil senati lehed, milles seadus on ära trükitud, koha peal kätte saadud. Väljaantavas seaduses eneses võib olla tähendatud, et ta enne väljakuulutamist telegrafi või kiirposti abil kehtima pannakse. §94.Seadust võib muuta vaid seadusega. Seni, kuni seaduse läbi kehtiv seadus lõplikult muudetud ei ole, jääb ta kehtima. §95.Keegi ei või end vabandada seaduse mittetundmisega, kui see on ettenähtud korras välja kuulutatud. §96. Riviteenistusse (kordlusteenistuse), tehnilisse ja majanduslikesse külgedesse puutuvad määrused, eeskirjad ja käsud, mis sõja- ja mereväe asutustele ja ametnikele antakse, kantakse Valitseja Keisrile, kui Sõjaväe ja Admiraliteedi Nõukogud on nad läbi vaadanud, otseteed ette, kui need määrused, eeskirjad ja käsud ainult nimetatud asutustesse puutuvad, üleüldistesse seadustesse ei puutu ja kroonult uut kulu ei nõua, või kui nende läbi tekkiv uus kulu Sõja- või Mereministeeriumi eelarvest loodetava kokkuhoiu arvelt kaetud saab. Niisugusel korral aga, kui uut kulu ei ole võimalik tähendatud kokkuhoiu arvelt katta, võib nimetatud määrusi, eeskirju ja käske Kõigekõrgemale poole kinnitamiseks ette panna ainult selle järgi, kui sellekohase krediidi määramist seatud korra järele on palutud. §97.Sõjaväe- ja Mereväe-kohtusse puutuvad määrused antakse välja sellise korra järgi, milline on kindlaks määratud sõja- ja mereväe määrustega. Kümnes peatükk. Riiginõukogust ja Riigivolikogust ning nende tegevusviisidest. §98.Riiginõukogu ja Riigivolikogu kutsutakse kokku iga aasta Valitseja Keisri käskkirjaga. §99.Riiginõukogu ja Riigivolikogu igaaastase töö kestus ja nende tööde vaheajad aasta jooksul määratakse kindlaks Valitseja Keisri käskkirjadega. §100.Riiginõukogu koosneb Kõigekõrgemalt poolt nimetatud ja valitud Liikmetest. Nõukogu liikmete üldarv, kes Kõigekõrgema Võimu poolt Nõukogusse kutsutakse tema Liikmete hulgast, kes kõigekõrgema poolt nimetatud on, ei tohi Nõukogu valitud liikmete üldarvust suurem olla. §101.Riigivolikogu koosneb Liikmetest, keda Vene Riigi elanikud valivad viieks aastaks Volikogu valimise seaduse järgi. §102.Riiginõukogu kontrollib oma valitud Liikmete volitusi. Samuti kontrollib ka Riigivolikogu oma Liikmete volitusi. §103.Riiginõukogu Liikmeks ja Riigivolikogu Liikmeks ei või olla üks ja sama isik olla samaaegselt. §104.Riiginõukogu valitud Liikmete kogu võib enne nende Liikmete volituste tähtaja lõppu uue koguga asendada Valitseja Keisri käskkirjaga, milles ka uue Nõukogu Liikmete uued valimised kindlaks määratakse. §105.Riigivolikogu võib enne tema Liikmete viieaastase volituse lõppu Valitseja Keisri käskkirjaga laiali saata. Selle sama käskkirjaga määratakse kindlaks uued Volikogu valimised ja tema kokkukutsumise aeg. §106.Riiginõukogul ja Riigivolikogul on ühesugused seadusandlikud õigused. §107.Riiginõukogul ja Riigivolikogul on õigus nende asutamise seaduses kindlaks määratud korras, teha ettepanekuid kehtivate seaduste tühistamiseks või muutmiseks ja uute seaduste välja andmiseks, välja arvatud Riigi Põhiseadused, mille uue läbivaatamise algatuse õigus on ainult Valitsejal Keisril. §108.Riiginõukogul ja Riigivolikogul on õigus nende asutamise seaduses kindlaks määratud korras, pöörduda Ministrite ja üksikute ametkondade Peavalitsejate poole, kes seaduse järgi Valtseva Senati alla kuuluvad, arupärimistega niisuguste tegude üle, mis nad ise või ehk nendele alluvad isikud või asutused on teinud ning millised paistavad seadusevastased. §109.Riiginõukogu ja Riigivolikogu mõjusfääri ja nende kompetentsi, nende asutamise seaduses kindlaks määratud korras, kuuluvad kõik need asjad, mis Nõukogu ja Volikogu asutamise seaduses on sätestatud. §110.Eelnõud vaadatakse Riigivolikogus läbi ja kui ta on nad heaks kiitnud, antakse Riiginõukogusse. Eelnõud, mis Riiginõukogu algatusel loodud, vaadatakse Nõukogus läbi ja peale heakskiitmist antakse Volikogusse. §111.Eelnõud, mida Riiginõukogu e. Riigivolikogu vastu ei ole võtnud, loetakse tagasilükatuks. §112.Eelnõusid, mis Riiginõukogu e. Riigivolikogu algatusel on valmistatud ja mis Kõigekõrgemat kinnitust ei ole leidnud, ei või enam sellesama istungjärgu jooksul seadusandlikule arutusele anda. Eelnõusid, mis on loodud Riiginõukogu e. Riigivolikogu initsiatiivil ja neist ühe poolt tagasi lükatud, võib samal istungjärgul arutlusele võtta, kui selleks ilmub Kõigekõrgema käsk. §113.Eelnõud, mis Riigivolikogusse on esitatud ja nii tema kui ka Riiginõukogu poolt heaks on kiidetud, nõndasamuti ka eelnõusid, mis Riiginõukogu algatusel tehtud ja nii tema kui ka Riigivolikogu poolt heaks kiidetud, esitab Riiginõukogu President Valitsejale Keisrile. §114.Riigi eelarve arutamise juures ei või riigivõlgade ja teiste Vene Riigi poolt enese peale võetud kohustuste katmiseks määratud summasid välja jätta ehk vähendada. §115.Summad, mis Keisri Koja Ministeeriumi ja tema alla käivate asutuste kuludeks on lubatud, kui nad 1906.a. riigieelarves lubatud summadest suuremad ei ole, ei käi Riiginõukogu ja Riigivolikogu arutamise alla. Nõndasamuti ei käi nende arutamise alla nimetatud summade niisugused muutused, mis Keisri perekonna Statuudi määrustele põhinevad ja mida temas ettetulnud sellekohased muudatused nõuavad. §116.Kui Riigi eelarve ei ole eelarveaasta alguseks kinnitatud, siis jääb viimane, seatud korra järgi kinnitatud eelarve kehtima, ainult nende muudatustega, mis pärast tema kinnitamist ilmunud seaduste täitmisel põhinevad. Kuni uue eelarve avaldamiseni avatakse Ministrite Nõukogu otsuste alusel, Ministeeriumite ja Peavalitsuste kasutusse järk-järgult krediidid tõsise vajaduse suuruses, mis aga kuus, nende üldsummas, eelarve üldise kulude summa ühest kaheteistkümnendikust suurem ei tohi olla. §117. Erakorralised lisa-eelarve krediidid sõja aja vajadusteks ja sõjale eelnevate spetsiaalsete ettevalmistuste jaoks, avatakse kõigis ministeeriumites, ülemvalitsuse korra alusel ja seaduses kindlaks määratud põhjustel. §118.Riigi laenud nii eelarve, kui ka lisa-eelarve kulude katmiseks, lubatakse selle korra alusel, mis Riigi eelarve tulude ja kulude kinnitamise kohta käib. Riigi laenud, mis §116-as ette nähtud juhtudel ja piires tehtud kulude katmiseks lähevad, nõnda ka laenud, mis §117. põhjal tekkinud kulude katmiseks tehakse, lubatakse Valitseja Keisri poolt ülemvalitsuse korra alusel. Riigi laenude tegemise aeg ja tingimused määratakse ülemvalitsuse korra järele. §119.Kui jala- ja mereväe täiendamiseks tarvis mineva inimeste arvu kohta kavatsused Riigi Volikogusse õigel ajal on sisse antud ja sellekohane seadusmääratud korra järele 1. maiks ilunud ei ole, siis kutsutakse Valitseja Keisri käskkirjaga väeteenistusse vajalik arv inimesi, kuid mitte rohkem, kui eelmisel aastal määratud oli. Üheteistkümnes peatükk. Ministrite Nõukogust, Ministritest ja üksikute osade Peavalitsejatest. §120. Ministrite ja üksikute osade Peavalitsejate tegude juhtimine ja ühendamine nii seaduse andmise, kui ka Riigi ülema valitsemise alal, tehakse seaduses määratud põhjuste järele Ministrite Nõukogu kohustuseks. §121.Ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad võivad Riiginõukogus ja Riigivolikogus hääletamisest ainult niisugusel juhtumil osa võtta, kui nad on nende asutuste Liikmed. §122.Sunduslikud määrused, eeskirjad ja korraldused, mis Ministrite Nõukogu, ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad, nõndasamuti ka teised, seaduse poolt selleks volitatud asutused välja annavad, peavad olema seadusega kooskõlas. §123.Ministrite Nõukogu President, ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad vastutavad Valitseja Keisri ees Riigi valitsemise üldise käekäigu eest. Igaüks nendest vastutab üksikult oma tegude ja korralduste eest. §124.Ministrite Nõukogu President, Ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad võetakse ametiga seotud kuritegude eest kodanliku ja kaelakohtu poolt vastutusele võetud seaduses kindlaks määratud põhjustel. Tõlkinud K. Luud.(vannutatud advokaadi abi). *** Konstitutsioon Venemaal. Eellugu. Juba sada aastat varem arutas keiser Aleksander I oma lähemas ümbruses konstitutsiooni puudutavaid küsimusi ja Speranski valmistas ette vastavaid eelnõusid. Ka noorte ohvitseride seas oli see mõte populaarne ja see kajastus „dekapristide“ tegudes. Asi sai uut hoogu Aleksander II päevil, kes lootis konstitutsiooni abil maandada tekkinud pingeid riigis. Kuid alles 20 aastasaja algul võttis konstitutsiooniline liikumine sellise hoo, et see Venemaal välja kuulutati. See ajajärk algas 1904.a., kui Venemaa isevalitseja 12.detsembril kõigekõrgema nimelise käskkirja „riikliku korra täiendamise põhialustest“ välja andis. Venemaa Konstitutsiooni mõte pääses võidule 17.oktoobril. 1905.a kui Venemaa kodanikele 17.oktoobril manifesti kujul suur „vabadustekiri“ anti. Toodud põhiseadused on piiramata isevalitseja poolt 23.aprillil 1906.a. antud konstitutsioonilised seadused. Põhiseaduse teine osa (§ 125-223) sisaldab keisri perekonna üldisi põhiseadusi (statuuti). Kuna see on vanade seaduste sõnasõnaline kordamine, siis selles on säilunud keisri „Piiramata Isevalitseja“ nimetus, mida esimeses, uuendatud osas, enam ei kasutata. *** Venemaa konstitutsiooni alus. Kõigekõrgem manifest Riigikorra täiendamiseks. Jumala armust Meie Nikolai II. Venemaa Keiser ja Isevalitseja, Poolamaa Tsaar, Soomemaa Suurvürst jne. Segadused ja rahutused Meie Riigi pealinnades ja paljudes kohtades täidavad Meie südant suure ja raske kurbusega. Venemaa Keisri hea käekäik on rahv ahea käekäiguga lahutamatult ühendatud ja rahva mure on Tema mure. Nüüd tekkinud rahutuste tagajärjed võivad rahva elu raskesti puudutada ja ähvardavad Meie riigi puutumatust ja terviklikust. Keisri kõrge teenistuse-tõotus käseb Meid kõige Meie mõistuse- ja võimujõuga Riigile nõnda kardetavat segadust kõige kiiremalt lõpetada püüda. Kuna Meie sellekohastele valitsusekohtadele käsu oleme andnud abinõusid tarvitusele võtta, et otsekoheseid korratusi, mässamisi ja vägivalla-tegusid ära hoida ja inimesi kaitsta, kes rahulikult neid kohustusi täita püüavad, mis igaühe peale on pandud – oleme Meie vajaliku leidnud kõrgema valitsuse tegevust ühendada, et üleüldiseid abinõusid rutulisemalt tarvitusele võtta, mis Meie riigielu rahustuseks ette oleme määranud. Meie teeme valitsusele kohuseks Meie kindlat tahtmist täita: 1)Elanike vankumatute kodanlikke vabaduste alusel täieliku isikupuutumatuse, südametunnistuse, sõna, koosoleku ja ühingute vabaduse põhimõttel anda. 2)Ilma, et peatataks riigivolikogu valimised, juba nüüd, niipalju kui lühikese aja pärast, mis riigivolikogu kokkukutsumiseni jääb, võimalik on, riigivolikogust osa võtma kutsuda kõiki elanike klassisid, kes seni valimistest sugugi osa ei saanud võtta, edaspidise üleüldise valimisõiguse põhimõtte arendamist uue seadusandmiskorra hoolde jättes. 3)Vääramatu määruseks kinnitada, eet ükski seadus maksvaks ei või saada ilma riigivolikogu heakskiitmiseta ja et rahva asemikkudel oleks kindlustatud võimalus Meie poolt määratud ametivõimude seadusliku tegevuse järele tõsiselt valvata. Kutsume üles kõiki Venemaa ustavaid poegi oma kohust kodumaa kohta meeles pidades selle kuulmata segaduse lõpetamiseks kaasa aitama ja Meiega ühes kõike jõudu tarvitusele võtma, et kodumaal korda ja rahu jalule seada. Antud Peterhofis oktoobrikuu 17. päeval aastal 1905 pärast Kristuse sündimist, Meie valitsuse 11.aastal. Alguskirja peale on Majesteedi Oma käega alla kirjutanud Nikolai. *** 1918.a. Konstitutsioon. (Ärakirjaline tõlge ja minimaalse sõnastuse muutmisega. KL.) Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon Põhitekst koos artiklite kaupa tehtud muudatuste ning täiendustega. II parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiits Rahvakomissariaadi väljaanne. 1922.a. Moskva. Moskva kubermangu Taganka Vangla trükikoda. Glavlit 3124. Tiraaz 5000. * Kommentaar teise väljaande juurde. Brozüüri „VNSFV Konstitutsioon – põhitekst koos artiklite kaupa tehtud muudatuste ja täienduste“ esimese väljaande, mis antud välja J.R. poolt käesoleva aasta märtsis, märkimisväärne edu ja mis osteti mõne kuu jooksul täielikult ära, näitas ilmekalt ära VNSFV elanike elavat huvi ja vajadust meie poolt hoolikalt kontrollitud ja täiesti autoriteetse ning kompetentse valitsuse organi poolt välja antud Põhiseaduse täieliku teksti vastu, mille on lisatud kõik käesoleval hetkel kehtivad muutdatused ja täiendused. Tulles sellisele, nii ilmselt avaldunud vajaduste soovile vastu, luges Justiits Rahvakomissariaadi Juriidilise kirjanduse Kirjastus oma kohuseks olevat hoolitseda, et kiiresti anda välja käesolev II väljaanne, millesse on võetud sisse kõik uusimad lisad ja muudatused, millised on üksikasjalikult allpool ära toodud. Kõigepealt on aga hädavajalik märkida, et käesolevas väljaandega on täidetud küllaltki oluline tähelepanematus, milline lipsas läbi esimese väljaande koostamisel, aga nimelt: sisse on võetud dekreedid ja määrused, millised puudutavad selliste oluliste keskvõimu organite organiseerimist ning tegevust, nagu 1)Töö ja Kaitse Nõukogu – mis tegutseb, kooskõlas määrusega temast, Rahvakomissaride Nõukogu juurde asutatud komisjoni õigustes ja mis teostab oma tähtsuse järgi sellist erandlikku funktsiooni, nagu „ametkondade tegevuse kooskõlastamine ja tugevdamine maa kaitse ja majandusliku ülesehituse kindlustamisel“ ja 2)Rahvakomisaride Väike Nõukogu, mis esialgselt loodi „asjade seadusandlikul ning asjade juhtimise korras lahendamiseks kuuluvate küsimuste ettevalmistamiseks ning üksikasjalikuks läbitöötamiseks“ ja mis käesoleval ajal seisab, kehtiva määruse alusel, Komisjoni õigustes Rahvakomissaride Nõukogu juures, et vaadata eelnevalt läbi Rahvakomissaride Nõukogus lahendamisele tulevaid küsimusi, aga samuti kontrollib Rahvakommisaride Nõukogu poolt vastu võetud määruste täitmist. Seoses ülalpool mainitud I väljaandes läbilastud tähelepandamatusega, tuuakse käesoleva väljaande lisadena ka järgmiste kehtivate seaduste tekstid: 1)Rahvakomissaride Nõukogude, Rahvakomissaride Nõukogu Väikese Nõukogu ja Töö ja Kaitse Nõukogu funktsioonide piiramisest; (Sbornik uzakonenii, 1922.a. Nr. 12.§117)(Edaspidi: Seaduste kogu, 1922.a. Nr.12., §117), 2)Küsimuste Rahvakomisaaride Nõukogus ja Töö ja Kaitse Nõukogus arutlusele võtmise kord. (Sead. Kog. 1922 .a. Nr., 29,§340 ja Nr.46.,§579), 3)Rahvakomissaride Nõukogusse ja Töö ja Kaitse Nõukogusse ettekannete tegemise korrast ja ametkondade esindajate osavõtust Rahvakomissaride Nõukogu ja TKN istungitest (Sead. Kogu. 1922.a. Nr.51, §649), 4)Rahvakomissaride Nõukogu Väikse nõukogu, Rahvakomissaride Nõukogu ning Töö ja Kaitse Nõukogu määruste protesteerimise korrast ning tähtajast.(S.K. 1922.a. Nr.56, lk.709 ja Nr.60., §756). Lisade hulka on võetud ka ÜK ((Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. KL.)) dekreet Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Eelarve Komisjonist (S.K. 1922.a. Nr.1, §14), milline, kooskõlas IX Nõukogude Kongressi Määruste §11. 3-da punktiga (S.K. 1922.a. Nr.4., §44), on Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee alaliseks komisjoniks. Viimase aja uusimatest seadustest on võetud käesolevasse brozüüri: a)Kohustuslike määruste väljaandmise korrast ja nende rikkumise eest administratiivkorras karistamisest(S.K. 1922.a. Nr.48, § 603); b)Linna- ja külanõukogude kordusvalimiste instruktsioon ja valla-, maakonna -ja kubermangu nõukogude kongresside kokkukutsumisest (S.K. 1922.a.Nr.56, § 706) ja c)Kubermangude Nõukogude Kongresside ja kubermangu täitevkomitee määrus, mis võetud vastu ÜK IX koosseisu poolt. Peale selle on teise väljaandesse võetud Konstitutsiooni põhiteksti ning lisade juurde viited, et lihtsustada käesoleva brozüüri kasutamist. Kommentaar esimese väljaande juurde. Käesolevas väljaandes on V Ülevenemaalise nõukogu Kongressi poolt vastu võetud Konstitutsiooni tekstile lisaks toodud peale seda järgmistlel Nõukogude Kongressidel ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt vastu konstitutsiooni §49.a), §51 ja §52 alapunktidesse kõik võetud muudatused ja täiendused. Kõik näidatud muudatused ja täiendused on viidud kas seaduse enda teksti või lisaparagrahvidena või ka spetsiaalsete lisadena. Sellisel viisil võeti käesolevasse väljaandesse: 1.V Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi 10 juulil 1918.a. istungil vastu võetud Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon (põhiseadus), mis avaldatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes 19.juulil 1918.a.. Sead. Kogu. 1918.a. Nr. 51.,§ 582. 2.VII Nõukogude Kongressi määrus „nõukogude ülesehitusest“. Avaldatud ÜK Teadetes 12.detsembril 1919.a. Nr.279 ja Sead. Kogus. 1919.a. Nr.64., §578. 3.VIII Nõukoguder Kongressi määrus „nõukogude ülesehitusest“.Avaldatud Sesd. Kogus. 1921.a. Nr.1., §1. 4.IX Nõukogude Kongressi määrus „nõukogude ülesehitusest“. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.4., §44. 5.Määrus Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest (ÜK Juhend).ÜK määrus 17 detsembrist 1919.a. koos lisaga 1922.aastast. 6.VI Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi Erakorralise istungjärgu määrus „seaduste täpsest täitmisest“. Avaldatud Sead. Kogus. 1918.a. Nr.90., §908. 7.ÜK määrus ,kauba-mere- ja sõjalaevastiku lipu kindlaksmääramisest“. Avaldatud Sead. Kogus. 1920.a. Nr. 82, §404. 8.ÜK poolt kinnitatud määrus kubermangu, maakonna ja maakondliku alluvusega linnade nõukogudest. Sead. Kogu. 1922.a. Nr., 10, §90. 9.ÜK poolt kinnitatud määrus maakonna Kongressidest, Nõukogudest ja Täitevkomiteedest. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.10, § 91. 10.ÜK poolt kinnitatud määrus valla Nõukogude Kongressidest, ja valla Täitevkomiteedest. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.10, § 92. 11.ÜK poolt kinnitatud määrus küla Nõukogudest. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.10, § 93. * Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon (Põhiseadus). V Ülevenemalisel Nõukogude Kongressi 10 juuli 1918.a istungil vastu võetud Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon (Põhiseadus). Ülevenemaalise Nõukogude III Kongressil 1918.a. jaanuaris kinnitatud töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon, mis kinnitatud V Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil koos Nõukogude Vabariigi Konstitutsiooniga moodustab Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatsiooni Vabariigi põhiseaduse ühise aluse. See Põhiseadus jõustub selle lõplikul kujul avaldamise hetkest „Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes“. Ta peab olema avaldatud kõigi kohalike Nõukogude võimu organite poolt, ning peab olema pandud välja kõigis Nõukogude asutustes nähtavas kohas. V Ülevenemaaline Nõukogude Kongress teeb Rahvahariduse Rahvakomisariaadile ülesandeks viia erandita kõigis koolides sisse käesoleva Konstitutsiooni põhiliste määruste õpetamine, aga ka nende selgitamine ning tõlgendamine. Esimene jagu. Töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon. Esimene peatükk. §1.Venemaa kuulutatakse Tööliste, Sõdurite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Vabariigiks. Kogu võim keskuses ja kohtadel kuulub neile Nõukogudele. §2.Vene Nõukogude Vabariik asutatakse vabade rahvaste vaba liiduna, kui Nõukogude rahvuslike vabariikide föderatsioon. Teine peatükk. §3.Seades oma põhiülesandeks igasuguse inimese poolt inimese ekspluateerimise likvideerimise, ühiskonna klassideks jaotamise täieliku kaotamise, ekspluateeriate halastamatu mahasurumise, sotsialistliku ühiskonna organisatsiooni kehtestamise ja sotsialismi võidu kindlustamise kõigis maades, III Ülevenemaaline Tööliste, Sõdurite ja Talupoegade Kongress otsustab veel: a)Maa sotsialiseerimise teostamiseks, tühistatakse eraomand maale ja kogu maafond kuulutatakse üldrahvalikuks omandiks ja antakse töötajatele üle ilma mingi väljaostmiseta, võrdsustava maakasutuse alustel. b)Kõik metsad, maavarad ja üleriikliku tähtsusega veed, aga ka kogu elus ja elutu inventar, näidismõisad ja põllumajanduslikud ettevõtted kuulutatakse rahvuslikuks omandiks. c)Esimese sammuna vabrikute, tehaste, maardlate, raudteede ja muude tootmisvahendite ning transpordi üleminekuks Nõukogude Tööliste-Talupoegade Vabariigi omandisse, kinnitatakse Nõukogude seadus tööliskontrollist ja Rahvamajanduse Kõrgemast Nõukogust, et kindlustada töötajate võimu ekspluateerijate üle. d)III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress vaatab läbi Nõukogude poolt vastu tsaari-,mõisnike- ja kodanluse valitsuse sõlmitud laenu võtmise lepingute tühistamise seaduse, kui esimest lööki rahvusvahelisele pankade- ja rahanduskapitalile, näidates välja, et Nõukogude võim läheb kindlalt edasi sellel teel kuni tööliste kapitali ikke vastase rahvusvahelise ülestõusu täieliku võiduni. e)Kinnitatakse kõikide pankade üleminek Tööliste-Talupoegade riigile, kui üheks töötajate masside kapitali ikkest vabastamise tingimusest. f)Parasiitlike ühiskonnakihtide hävitamise eesmärgil ja majanduse organiseerimise eesmärgil viiakse sisse üldine töökohustus. g)Töötavate masside kogu võimutäiuse kindlustamise huvides ja ekspluataatorite võimu taastamise igasuguse võimaluse vältimiseks dekretiseeritakse töötajate relvastamine, tööliste ja talupoegade Sotsialistliku Punaarmee loomine ja varakate klasside täielik lahtirelvastamine. Kolmas peatükk. §4.Väljendades kõrvalekallutamatut otsustavust kiskuda inimkond välja rahakapitali ja imperialismi küünte vahelt, kes valavad maa, käesoleva kõigist sõdadest kuritegelikuma, verega üle, III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress ühineb Nõukogude võimu poolt teostatava salajaste lepingute täitmise katkestamise poliitikaga, käesoleval ajal omavahel sõdivate armeede tööliste ja talupoegade kõige laialdasema vennastumise organiseerimise ja püüdega iga hinna eest, revolutsiooniliste meetmetega saavutada ilma annektsiooni ja kontributsioonita, rahvaste vaba enesemääramise õiguse alusel, töötajate demokraatlik rahu. §5.Nendel eesmärkidel III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress jätkab visalt kodanliku tsivilisatsiooni barbaarsest poliitikast, mis põhines ekspluateerijate ja mõnede üksikute valitud rahvaste heaolule ja sadade miljonite Aasia ja kolooniates ning väikestes riikides üldse, töötavate elanike orjastamisest täielikult erinevat poliitikat. §6.III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress tervitab Rahvakomissaride Nõukogu poliitikat, milline pooldab Soome täielikku iseseisvumist, Pärsiast vägede väljaviimise alustamist ja Armeenia enesemääramise õiguse vabaduse tunnustamist. Neljas peatükk. §7.III Ülevenemaaline Tööliste, Sõdurite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Kongress nendib, et nüüd, proletarjaadi otsustava võitluse hetkel tema ekspluateerijatega, ei ole ekspluatatoritel võimuorganites mingit kohta. Võim peab tervikuna kuuluma erandlikult töötavatele massidele ja tema täievolilisele esindusele – Töötajate, Sõdurite ja Talupoegade Saadikute Nõukogudele. §8.Seejuures, püdes luua tõeliselt vaba ja vabatahtlikku, seetõttu enam täielikku ja sitket, kõigi Venemaa rahvuste töötajate klasside liitu, III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress piirdub Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Föderatsiooni aluste kehtestamisega, võimaldades iga rahva töölistele ja talupoegadele iseseisva otsuse tegemine oma täievolilisel Nõukogude Kongressil: kas nad soovivad ja millistel alustel osaleda föderaalvalitsuses ja teistes Nõukogude föderaalsetes asutustes. Teine jagu. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni üldmäärused. Viies peatükk. §9.Käesolevale üleminekuperioodile arvestatud Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni põhiline ülesanne seisneb linna- ja maa proletariaadi ning kehviktalupoegade diktatuuri kehtestamises võimsa Ülevenemaalise Nõukogude võimuna kodanluse täielikuks mahasurumiseks, inimese ekspluateerimise inimese poolt täielik kaotamine ning sotsialismi jalule seadmiseks, mille puhul ei jaotata inimesi klassidesse ega killustata riigivõimu. §10.Vene Vabariik on kõigi Venemaa töötajate vaba sotsialistlik ühiskond. Vene Sotsialistlikus Nõukogude Föderatiivses Vabariigis kuulub kogu võim riigi töötavale elanikonnale, kes on ühinenud linna- ja maa Nõukogudes. §11.Oblastite Nõukogud, mis erinevad olu ja rahvusliku kooseisuga, võivad ühineda autonoomsetesse oblastite liitudesse, milliseid juhib, nii nagu üldse võib oblastis moodustatud ühenduste eesotsas olla, asuvad oblasti Nõukogude Kongressid ja nende täitevorganid. Need autonoomsed oblasti liidud kuuluvad föderatiivsetel alustel Vene Sotsialistliku Nõukogude Föderatiivse Vabariigi kooseisu. §11a.)* 7.Ülevenemaaline Kongress teeb Ülevenemaalisele Täitevkomiteele ülesandeks töötada praktiliselt välja VNSFV uus administratiiv-majanduslik jaotus. Enne sellise ülesande lahendamist Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt, lahendatakse uute administratiiv-majanduslike üksuste, aga ka uue rajoonilise jaotuse sisseviimine VNSFV territooriumil või selle osal mingite üksikute majandus-või juhtimisharude kaupa lahendatakse igal üksikul juhtumil Rahvakomissaride Nõukogu poolt, peale küsimuse eelnevat arutamist asjast huvitatud Täitevkomiteede ja Rahvakomisariaatide vahel. (*VII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64, § 578, VI punkt.) §12. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi ülemvõim kuulub Ülevenemaalisele Nõukogude Kongressile, aga selle vaheaegadel – Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. §13.Töötajatele tõelise südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks lahutatakse kirik riigist ja kool kirikust, aga usu ning usuvastane propaganda vabadus on kõigile kodanikele vaba. §14.Töötajatele tõelise väljendusvabaduse kindlustamiseks Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik hävitab ajakirjanduse sõltuvuse kapitalist ja annab töölisklassi ja küla-kehvikute kätte kõik ajalehtede, brozüüride, raamatute ja igasuguste teiste trükiteoste väljaandmiseks tehnilised ja materjaalsed vahendid ning kindlustab nende vaba levitamise üle kogu maa. §15.Töötajatele tõelise koosolekute vabaduse tagamiseks, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, tunnistades Nõukogude Vabariigi kodanike õigusi vabalt korraldada koosolekuid, miitinguid, rongkäike jne. annab töölisklassi ja küla-kehvikute käsutusse kõik rahvakogunemisteks kõlblikud ruumid, milles on vastav sisseseade, valgustus ning on köetavad. §16.Töötajatele tõelise liitude vabaduse tagamiseks, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, murdes varakate klasside majandusliku ja politilise võimu ja kõrvaldanud sellega kõik takistused, millised seni segasid kodanlikus ühiskonnas töölistel ja talupoegadel kasutada organisatsioonide loomise vabadust ja nende tegevusvabadust, osutab töölistele ja kehvikutele nende ühingute ja organisatsioonide loomiseks igasugust, materiaalset ja muud kaasabi. §17.Töötajatele teadmiste juurde tõelise pääsu tagamiseks seab Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oma eesmärgiks võimaldada töölistele ja kehvikutele täieliku, igakülgse ning tasuta hariduse andmise. §18. Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik tunnistab töö kõigi Vabariigi kodanike kohustuseks ja kuulutab välja loosungi: „Kes ei tööta, see ei söö!“ §19.Igakülgseks Suure Tööliste Talupoegade Revolutsiooni saavutuste kaitseks tunnistab Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kõigi kodanike kohustuseks sotsialistliku isamaa kaitse ja seab sisse üldise sõjaväekohustuse. Vaid töötajatele on antud au-õigus kaitsta revolutsiooni relvaga; mittetöötavale elemendile pannakse muude sõjaväega seotud kohustuste täitmine. §20.Lähtudes kõigi rahvuste töötajate solidaarsusest, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik võimaldab kõik vene kodanike poliitilised õigused välismaalastele, kes elavad tööga seotult Vene Vabariigi territooriumil ja kuuluvad töölisklassi ridadesse või kes ei kasuta talurahva tööjõudu ja tunnistab kohalike Nõukogude õigust anda sellistele välismaalastele, tegemata raskendavaid formaalsusi, vene kodaniku õigused. §21.Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik annab varjupaigaõiguse kõigile välismaalastele, keda jälitatakse nende poliitiliste ja usuliste kuritegude pärast. §22.Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, tunnistades kodanike võrdseid õigusi, sõltumata nende rassilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, kuulutab Vabariigi seadustele vasturääkivaks selle alusel mingite privileegide või eelisseisu kehtestamise, aga täpselt samuti milline see ka ei oleks, rahvusvähemuste rõhumise või nende võrdõiguslikkuse piiramine. §23.Juhindudes tervikuna töölisklassi huvidest, võtab Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik isikutelt ja isikute gruppidelt õigused, milliseid kasutati nende poolt sotsialistliku revolutsiooni huvide vastaselt. Kolmas jagu. Nõukogude võimu ehitus. Keskvõimu organiseerimisest. Kuues peatükk. §24.Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaaline Nõukogude Kongress on Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kõrgeimaks võimuks. §25.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress moodustatakse Linnanõukogude esindajatest, arvestusega 1 saadik 25 000 valija ja kubermangu Nõukogude Kongresside esindajatest, arvestusega 1 saadik 125 000 elaniku kohta. 1.Märkus. Juhtumil, mil kubermangu Nõukogude Kongress ei eelne Ülevenemaalisele Nõukogude Kongressile, siis viimase saadikud saadetakse vahetult maakondade Nõukogude Kongresside poolt. 2.Märkus. Juhtumil, mil oblasti Nõukogude Kongress eelneb vahetult Ülevenemaalisele Nõukogude Kongressile, siis viimaste saadikud võivad olla lähetatud oblasti Nõukogude Kongressi poolt. §26.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress kutsutakse kokku Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt vähemalt kaks korda aastas. §26a. IX Nõukogude Kongress otsustab: VNSFV Konstitutsiooni §26 muutmise alusel kutsutakse Ülevenemaalised Nõukogude Kongressid ÜK poolt kokku üks kord aastas. §27.Erakorraline Ülevenemaaline Nõukogude Kongress kutsutakse kokku Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt omal algatusel või kohtade Nõukogude poolt, millised haaravad vähemalt 1/3 Vabariigi elanikonnast. §28.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress valib kuni 200 liikmelise Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee. §28a. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee koosseis suurendatakse kuni 300 inimeseni. VIII Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaaline Nõukogude Kongressi määrus.(Sead. Kogu. Ja korralduste. 1921.a. Nr.1., §1. 1.5. jagu) §29.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastutab täielikult Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ees. §30. Kongresside töö vaheaegadel teostab Vabariigi kõrgeimat võimu Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Seitsmes peatükk. Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest §31.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee on Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kontrollorganiks. §32.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee annab üldise suuna Tööliste Talupoegade Valitsuse ja kõigile Nõukogude võimu organite tegevusele riigis, ühendab ja kooskõlastab seadusandlikku- ja juhtimistööd ning jälgib Nõukogude Konstitutsiooni, Ülevenemaaliste Nõukogude Kongresside ja Nõukogud võimu keskorganite määruste elluviimise järele. §33.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vaatab läbi ja kinnitab dekreetide ja muude ettepanekute projekte, mis on esitatud Rahvakomissaride Nõukogude või üksikute ametkondade poolt, aga samuti annab välja oma enda dekreete ja korraldusi. §33a.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kutsutakse kokku Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt iga kahe kuu järgi korraliseks istungjärguks.Erakorralised istungjärgud kutsutakse kokku Rahvakomissaride Nõukogu ettepanekul, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi initsiatiivil või 1/3 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikete nõudmisel. 7-da Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus, (Sead. Kogu 1919.a. Nr. 64. §578 ja II). §33b.Kõik dekreedid, mis puudutavad poliitilise- ja majandusliku elu üldiste normide kehtestamist, aga samuti kõik dekreedid, millised toovad riigiorganite eksisteerivasse praktikasse põhjapanevaid muudatusi, vaadatakse kohustuslikult läbi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt, kusjuurs, vastavad üldpoliitilise ja majandusliku tähtsusega dekreetide ja määruste projektid, sealhulgas kõik olulisemad ettevõtmised sõja- ja välisasjades avaldatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt hiljemalt kaks nädalat enne istungjärku, sellise arvestusega, et kohalikud nõukogud saaksid aega neid varem läbi arutada, enne kui võetaks evastu lõplik otsus. 8-da Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus (Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1§1). §33c.VII ja VIII Nõukogude Kongresside ja ÜK istungjärkude kokkukutsumise määruste muutmiseks (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64 ja 1921.a. Nr.1§1): 1.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kutsutakse korralisele istungjärgule kokku ÜK Presiidiumi poolt vähemalt kolm korda aastas, kusjuures kehtestatakse, et ÜK istungjärgul küsimuste põhjalikumaks läbiarutamiseks kutsutakse need pikemaks tähtajaks kokku. Peale selle, peale Ülevenemaalist Nõukogude Kongressi kutsutakse ÜK istungjärk ÜK Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK Komisjonide moodustamiseks kokku. 2.Erakorralised istungjärgud kutsutakse ÜK Presiidiumi, Rahvakomissaride initsiatiivil või 1/3 ÜK liikmete nõudmisel. 3.ÜK organiseerib alalise eelarve*) (*vt I Lisa, orig köite. lk 56), föderaal ja teised komisjonid, mis tegutsevad ÜK poolt kinnitatud määruste alusel. 4.Iga ÜK alaline Komisjon töötab ühe ÜK Presiidiumi liikme juhatamise all. 5.Pidades silmas VNSFV laienemist ja üksikute nõukogude vabariikide soovi omada omi esindajaid vabariigi kõrgemas seadusandlikus organis; 9-s Nõukogude Kongress otsustab, muutes 8-da Nõukogude Kongressi määrust, suurendada ÜK koosseisu kuni 386 inimeseni. (IX Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ülesehitusest). §34.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kutsub kokku Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi, millele esitab aruande oma tööst ja ettekanded üldisest poliitikast ja ka üksikutes küsimustes. §35.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee moodustab Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi asjade üldiseks juhtimiseks Rahvakomissaride Nõukogu ja üksikute juhtimisharude juhtimiseks osakonnad ( Rahvakomisariaadid). §36.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed töötavad osakondades (Rahvakomisariaatides) või täidavad Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Komiteede spetsiaalseid ülesandeid. §36a. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumist. 1.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium juhatab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungit. 2.Valmistab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärguks ette materjale. 3.Esitab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee plenumile läbivaatamiseks dekreetide projektid. 4.Jälgib Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee määruste täitmise üle. 5.Ajab asju Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee nimel. 6.On töö juhtimise instrueerimise keskuseks nii keskuses kui ka kohtadel. 7.Vaatab läbi armuandmise andmise, kinnitab Punalipuordeniga autasustamise asja ja teised juhtimise korda puutuvad küsimused. 8.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärkude vaheajal on presiidiumil õigus kinnitada Rahvakomissaride Nõukogude määrusi aga ka peatada selle määruste täitmist, andes need lähimale Ülevenemaalisele Kesktäitevkomitee pleenumile uuesti lahendamisele, määrab ametisse Rahvakomissaride Nõukogu poolt esitatud üksikuid Rahvakomissare. VII Nõukogude Kongressi määrus, (Sead. Kogu 1919.a. Nr.64, §578, I jagu). §36b. 1.Lisaks VII Nõukogude Kongressi määrusele nõukogude ülesehitusest I jao §8 –le, annab Nõukogude Kongress Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile õiguse tühistada Rahvakomissaride Nõukogu määrusi ja anda juhtimise korras välja hädavajalikke määrusi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee nimel, koos oma tehtud tööst ettekannete esitamise kohustusega Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. 2. Küsimused ja konfliktid, mis puudutavad Rahvakomisariaatide, Peavalitsuste ja Keskuste omavahelisi suhteid ühelt poolt ja kohalikke Täitevkomiteesid – teiselt poolt – lahendatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 3. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi administratiiv-majandusliku jaotuse küsimused otsustatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 4.Presiidiumile pannakse Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgu eriti hoolikas ettevalmistamine, kusjuures kõik neile hädavajalikud materjalid peavad olema avaldatud Presiidiumi poolt üks kuu enne Kongressi või kaks nädalat enne istungjärku. VIII Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ülesehitusest(Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1§1, II jagu). Lisa VII –le peatükile. Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee määrus. 1)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungid toimuvad istungjärkude kaupa. 2)Ülevenemaalsise Kesktäitevkomitee korralise istungjärgu aja määrab kindlaks Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 3)Erakorralistel juhtudel Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgud võivad olla kokku kutsutud kas Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt, või siis Rahvakomissaride Nõukogu ettepanekul, või ka 1/3 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete nõudmisel. 4)Juhtumil, mil rakorraline istungjärk kutsutakse kokku Presiidiumi poolt, teatatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetele fraktsiooni kaudu ja publikatsioonidega, näidates ära istungjärgu päevakorra. 5)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee päevakord töötatakse välja Presiidiumi poolt vähemalt 2 nädalat enne Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgu algust ja avaldatakse „Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes“. 6)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretariaat saadab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetele istungjärgu päevakorra küsimuste materjalid. 7)Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee või selle poolt spetsiaalselt kindlaks määratud isikud või Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretariaat kutsuvad kokku kõik Pleenumi poolt nimetatud ja loodud komisjonid. 8)Kvoorumiks loetakse vähemalt 125 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikme kohalolekut. Plenumi istungi reglement. 9)Kõik Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed peavad ilmuma istungjärgule täpselt kindlaks määratud ajaks. 10)Igasugune ettepanek või palve peab olema esitatud kirjalikult. 11)Ettekandjatele ja kaasettekandjatele antakse esinemisaega kuni 45 minutit. Grupid, milles on üle 50 inimese võivad panna välja ühe kaasettekandja. 12)Lõppsõna jaoks antakse ettekandjale esinemisaega 20 min. 13)Fraktsioonide poolt esinevatele oraatoritele antakse sõna 15 minutiks. 14)Oraator saab igale küsimuse kohta arvamust avaldada kuni kaks korda, kusjuures esimene kord 10 minutit ja teisel korral 5 minutit. 15)Täpsustuste ja avalduste jne. tegemiseks antakse 3 minutit ja iga päevakora punkti kohta mitte üle ühe korra. 16)Kõik otsused, parandused ja lisad esitatakse kohustuslikus korras kirjalikult. 17) „Poolt“, teisele „vastu“, ettepanekute tegemisel antakse ühele mitte üle 3 minuti. 18)Hääletamise motiivil antakse sõna peale hääletamist vaid fraktsioonide esimeestele, mitte üle 3 minuti. 19)Igasuguses isiklikus küsimuses avalduse tegemiseks antakse sõna istungi lõpus ja mitte üle 3 minuti. 20)Avaldused esitatakse kirjalikult Presiidiumisse, milline määrab kindlaks nende avaldamise korra. Nende avalduste üle arutelu ei peeta. Hääletamine. 21)Kõik küsimused otsustatakse lahtise hääletamisega lihtsa häälteenamusega. 22)Nimeline hääletamine viiakse läbi vähemalt 30 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikme kirjaliku avalduse alusel. Määrus Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetest. 23)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed ei saa võtta aresti alla ilma Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi või selle Esimehe nõusolekuta. 24)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeid antakse kohtu alla vaid Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi või selle Esimehe esildise alusel. 25)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed ei saa keelduda ühtedest või teistest neile Presiidiumi poolt antavatest ülesannetest. 26)Kõik Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed peavad osalema kõigil Ülevenemaalsie Kesktäitevkomitee, osakondade ja komisjonide istungitel, milles nad töötavad. Märkus. Neil juhtudel, mil Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed ei saa osaleda istungitel, nad peavad sellest teavitama Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Esimeest või sekretäri. 27)Ülevenemalise Kesktäitevkomitee koosseisust lahkunud liikmed asendatakse liikme kandidaatidega. 28)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete kohad, kes ei ilmu istungjärgu istungile, täidetakse istungjärgu ajaks kandidaatidega. 29)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed, kes on Presiidiumi poolt saadetud komandeeringusse, saavad vastava mandaadi ja on kohustatud naasemisel esitama viivitamatult oma sõidust ettekande. 30)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed võivad esineda Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee nimel vaid neil juhtudel, kui neil on selleks Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt antud volitused. 31)Kõi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed, kus nad ka varem ei töötanud, saavad töötasu Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest Ülevenemaalist Kesktäitevkomitee liikmete määra alusel. Lisa töötasu saamine on keelatud. 32)Kulutused, mis seotud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete komandeeringusse sõitudega makstakse välja Presiidiumi poolt.Telegrammid, mis saadetakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete poolt Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee aadressil, võetakse postkontorites tasuta vastu ja need makstakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt kinni kindlaks määratud korras. 33)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetel on kõigil kohalike nõukogude asutuste istungitel nõuandev hääl. 34)Kõigil Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetel on õigus vabalt pääseda kõigisse Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigis asuvatesse nõukogude asutustesse, esitades oma mandaadi ja neil on õigus saada igasugust neile vajalikku informatsiooni, peale sõjaväe ametkonna salajaste andmete. 35)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi liikmed lastakse viivitamatult, erandita, mandaadi esitamisel ja ilma mingeid antud asutuse jaoks kehtestatud lubasid esitamata, kõigisse Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi nõukogude asutustesse. Üldmäärused. 36)Kõik dekreedid, ettekanded ja aruanded, millised on nähtud ette arutamiseks Ülevenemaalises Kesktäitevkomitees, esitatakse elnevalt Presiidiumisse, et sellega tutvuda ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgu päevakorda võtmiseks. Järelepärimistele peavad vastused olema antud, peale küsimuse esitamist, hiljemalt enne järgmise korralise istungjärgu algust. 37)Kõik materjalid, resulutsioonid, dekreedid jne. mis pandud arutusele Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteeele, jagatakse tutvumiseks laiali kõigile Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetele võimalust mööda kaks nädalat enne istungjärgu algust. 38)Kõik oraatorid, kes esinevad Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungil, saavad järgmisel päeval oma kõne stenogrammi ja on kohustatud selle kolmepäevase tähtaja jooksul parandatud kujul tagastama. 39)Kõik protokollides märgatud ebatäpsused ja parandused saadetakse kirjalikult, hiljemalt kahe päeva jooksul protokolli saamisest, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretarjaati. Allkirjastasid: Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Esimees M. Kalinin. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretär A. Enukodze. 17.detsembril 1919.a.)* (*1922.a.ÜK poolt tehtud parandustega) Kaheksas peatükk. Rahvakomissaride Nõukogust. §37.Rahvakomissaride Nõukogule kuulub üldine Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi asjade juhtimine. §38.Selle ülesande teostamiseks annab Rahvakomissaride Nõukogu välja dekreete, korraldusi, insttruktsioone ja võtab üldse kõik meetmed, millised on hädavajalikud riigi elu õigeks ja kiireks sujumiseks. Lisa §38-le. Töö ja Kaitse Nõukogust. VIII Ülevenemaaline Nõukogude Kongress otsustab 30 novembri 1918.a. määruste muutmiseks ja täiendamiseks (Sead. Kogu. 1918.a. Nr.91-92, §924), kinnitada Töö ja Kaitse Nõukogust järgmised määrused: 1.Töö ja Kaitse Nõukogu tegutseb Rahvakomissaride Nõukogu õigustes. 2.Töö ja Kaitse Nõukogusse kuuluvad: selle esimehe õigustes Rahvakomisaride Nõukogu esimees ja selle liikmete õigustes –Sõjalistes asjade Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogust, Majanduse, Töö rahvakomisariaadi, Teede, Maakorralduse, Toiduainete, Töölis-Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissarid ja üks esindaja Ülevenemaalise Ametühingute Liitude Nõukogust. Nõuandva häälega osaleb Statistika Keskvalitsuse juhataja. Märkus. Asetäitjad määratakse Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 3.Töö ja Kaitse Nõukogule kuulub ametkondade tegevuse kooskõlastamine ja tugevdamine riigi kaitse ja majandusliku ülesehituse tugevdamise valdkonnas. 4.Temale pandud ülesannete teostamiseks, annab Töö ja Kaitse Komitee välja määrusi, korraldusi, instruktsioone ja võtab kõik meetmed, millised on hädavajalikud selle ülesande õigeks ja kiireks täitmiseks, aga täpsemalt, koostab Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi ühtse majandusplaani, esitab selle Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele kinnitamiseks, suunab Majanduse Rahvakomisariaate kooskõlas selle plaaniga, jälgib sellest kinnipidamist ja teeb vajadusel kindlaks sellest plaanist hädavajadusel tehtavad väljajätted. 5.Kõigile ametkondadele, kesk ja kohalikele asutuste on Töö ja Kaitse Nõukogu määrused tingimusteta täitmiseks. 6.Ülevenemaalisel Kesktäitevkomiteel ja Rahvakomissaride Nõukogul on õigus tühistada või peatada Töö ja Kaitse Komitee määrusi ja otsuseid, nii üksikute Rahvakomissaride protestide alusel, kui ka omal äranägemisel. VIII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus. (Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1,§2). b)Määrus Väikesest Rahvakomissaride Nõukogust. 18.oktoobri 1921.a Määruse Väikestest Rahvakomissaride Nõukogust ja 1.detsembri 1921.a. Väikese Rahvakomissaride Nõukogu määrused korraldavatest istungitest, tühistamiseks otsustas Rahvakomissaride Nõukogu: 1.Rahvakomissaride Nõukogus läbivaatamisele kuuluvate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks, aga samuti Rahvakomissariaatide üle Rahvakomissaride Nõukogude määruste täitmise jälgimise teostamiseks asub Rahvakomissaride nõukogu juures Rahvakomissaride Väike Nõukogu, mis tegutseb Rahvakomissaride nõukogu komisjoni õigustes. 2.Kõik jooksva seadusandluse küsimused, Rahvakomissariaatidele üleeelarveliste assingneeringute taotluste, kaebused Rahanduse Rahvakomisariaadi tegevuste ja korralduste peale eelarve täitmises, aga ka muud tööd, millised saabuvad Rahvakomisaride Nõukogusse läbivaatamiseks, (nagu: Rahvakomissaride Nõukogu määruste täitmisest või takistused nende täitmisel, või ametnikele distliplinaarkaristuste määramine, ametkondadevahelised vaidlused, kaebused Moskva töökoormuse vähendamise Komisjoni määruste peale jne.), peale 3.punktis loetletute, esitatakse ametkondade poolt Rahvakomissaride Väikese Nõukogu kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse. Märkus.Rahvakomissaride Nõukogu Esimehele, aga ka Rahvakomissaride Nõukogu Asjaajajale on kokkuleppel Rahvakomissaride Väikese Nõukogu Esimehega antud õigus võtta 2.punktis loetletud küsimused vahetult Rahvakomissaride Nõukogu Suure Nõukogu päevakorda. 3.Riigikaitse ja välispoliitika küsimused, aga ka riigi kulutuste-tulude väljavõte (eelarve) – lahendatakse vahetult Rahvakomissaride Nõukogu poolt ja need võivad olla üleantud läbivaatamiseks Rahvakomissaride Nõukogu Väikesele Nõukogule vaid Rahvakomissaride Nõukogu spetsiaalse määrusega või Rahvakomissaride Nõukogu esimehe korraldusel. Sama moodi vaadatakse Rahvakomissaride Nõukogu poolt vahetult läbi kaebused Töö ja Kaitse Nõukogu määruste ja Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe ja Töö ja Kaitse Nõukogu Esimehe ainuisikuliste korralduste peale, Rahvakomissaride Asetäitjate kinnitamine, Rahvakomissariaatide Kolleegiumi Liikmete kinnitamine, ettekandjate liikmete ja Komisjonide liikmete kohta, kes tegutsevad Rahvakomissaride Nõukogu ja Töö ja Kaitse Nõukogu juures. 4.Rahvakomissaride Väike Nõukogu vaatab läbi asju: a)isikute ja asutuste poolt, mis näidatud Rahvakomissaride Nõukogu 11.aprilli 1922.a. määruse „ Rahvakomissariaati ja Töö ja Kaitse Nõukogusse küsimute esitamise korrast“ §1. alusel sisse antud , b)Väikese Rahvkomissaride Nõukogude poolt käesoleva paragrahvi punkti „a“ alapunktis loetletud asjade alusel algatatud asjad. 5.Väikesele Rahvakomissaride Nõukogule antakse oma ülesannete täitmiseks õigus panna ametkondadele ja üksikutele asutustele, nende juhtide vastutusel, Rahvakomissaride Väikeses Nõukogus läbivaatamisel olevate küsimuste lisa läbitöötamise, vajalike materjalide ja andmete ettevalmistamise ja esitamise kohustuse. 6.Rahvakomissaride Väike Nõukogu koosneb Esimehest ja Liikmetest (seal hulgas Esimehe Asetäitjast): Justiits Rahvakomisariaadist, Rahandus Rahvakomissariaadist ja Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissariaadist, ühest kohalike nõukogude esindajast ja kahest ametkonnavälisest liikmest, kes on nimetatud vaid Rahvakomisaride Väikese Nõukogu tööst osavõtmiseks. Rahvakomissaride Nõukogu Väikese Nõukogu Esimees ja Esimehe Asetäitja määratakse ametisse Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 7.Rahvakomissaride Nõukogu Väikese Nõukogu istungid loetakse kehtivaks kui sellel osaleb vähemalt neli liiget, sealhulgas Esimees või tema asetäitja. 8.Asjade ärakuulamiseks kutsutakse asjast huvitatud ametkondadest suuliste selgituste andmiseks välja ettekandjad, kellel peab selleks olema ametkonna juhi allkirjaga mandaat ja kes peab arutatavas küsimuses väljendama ametkonna ametlikku seisukohta. Küsimused, millised on kooskõlastatud asjast huvitatud ametkondade poolt kirjalikult tõendatud, võivad olla ära kuulatud ka ilma ettekandjateta. Ettekandjate teistkordsel tulemata jätmisel, vaadatakse küsimus nendeta läbi, või siis võetakse päevakorrast maha. Märkus. Eelarvet või lisaeelarvelisi assigneeringuid puudutavate küsimuste läbivaatamisel peavad kohustuslikult viibima Rahanduse Rahvakomissariaadi, Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni Komissariaadi ja ametkonna esindajad, mille assigneerimiset antud küsimus puudutab. Mainitud esindajate järeldused on lõplikud ja kohustuslikud nende poolt esindatud ametkondadele. 9. Asjade läbivaatamisel Rahvakomissaride Väikeses Nõukogus Rahvakomissaride Vaäikese Nõukogu liikmed, kes esindavad Ülevenemaalise Ametühingute Kesknõukogu ametkondi ja kohalikke nõukogusid, ei ole seotud nende poolt esindatavate asutuste arvamusest, kuid nad on kohustatud kandma ette nende poolt esindatava ametkonna ametlikust arvamusest, neil juhtudel, mil see läheb lahku nende isiklikust arvamusest. 10.Kõik küsimused otsustatakse lihtsa häälteenamusega. Häälte võrdselt jagunemisel antakse küsimus läbivaatamisele Rahvakomissaride Nõukogule. 11.Rahvakomissaride Väikeses Nõukogus vähemusse jäänud liikmed võivad esitada kirjalikult, protokollile lisatava, eriarvamuse. 12.Mingi ametkonna või Rahvakomissaride Väikse Nõukogu Esimehe poolse Rahvakomissaride Väikse Nõukogu otsuse vastase protesti puhul antakse küsimuse läbivaatamine Rahvakomissaride Nõukogule. 13.Rahvakomissaride Väikese Nõukogu määrused eelarve ja lisaeelarveliste assigneerinute kohta peavad olema Rahandus Rahvakomissariaadi poolt viivitamatult täidetud selles osas, milles Rahanduse Rahvakomissariaadi ja ametkonna vahel on kokkulepe saavutatud. 14.Juhul, kui ettenähtud ajal proteste ei esitatud, siis Rahvakomissaride Väikese Nõukogu poolt vastu võetud määrus mis viseeritud Jiustiits Rahvakomissari poolt, esitatakse Rahvakomissaride Nõukogu Esimehele ja saades tema allkirja, astub seaduslikku jõudu, kui Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Kui Rahvakomissaride Nõukogu Esimees ei ole määruse projektiga nõus, või peab üldse vajalikuks selle asja läbivaatamist Rahvakomissaride nõukogus, siis see antakse lahendamiseks Rahvakomissaride Nõukogule. Korraldava iseloomuga määrus jõustub viivitamatult peale protokolli Rahvakomissaride Väikse Nõukogu Esimehe ja liikmete poolt allkirjastamist. 15.Rahvakomissaride Väikese Nõukogu töö organiseerimit, asjade ettekannete tegemiseks Rahvakomissaride Väikse Nõukogu liikmete vahel jagamist, Rahvakomissaride Väikse Nõukogu liikmete vaheliste kohustuste jagamist, asjade Rahvakomissaride Nõukogusse läbivaatamiseks suunamist, Rahvakomissaride Nõukogudelt ja asutustelt igasuguste materjalide ja andmete väljanõudmist, aga ka igasuguste asjade lahendamist Rahvakomissaride Nõukogu või Rahvakomissaride Väikse Nõukogu korralduste täitmiseks korraldava iseloomuga meetmete võtmine teostatakse ainuisikuliselt Rahvakomissaride Väikse Nõukogu Esimehe poolt, kelle korraldused nimetatud küsimustes on kohustuslikud, nii Rahvakomissaride Väikese Nõukogu liikmetele kui ka kõigile ametkondadele ja asutustele. 16.Rahvakomissaride Nõukogu Esimehele on pandud kohustus teostada Rahvakomissaride Väikse Nõukogu tegevuse üldist jälgimist. 17.Rahvakomissaride Väikse Nõukogu juures asub asjade ärakuulamiseks ettevalmistav, istungite protokolli pidamiseks ja nende täitmiseks loodud Sekretarjaat. (RKN dekreet 31. oktoobrist 1922.a.) §39.Rahvakomissaride Nõukogu teatav kõigist oma määrustest ja otsustest viivitamatult Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. §40.Ülevenemaalisel Kesktäitevkomiteel on õigus tõhistada või peatada igasugust Rahvakomissaride Nõukogu määrust või otsust. §41.Kõik Rahvkomissaride Nõukogu määrused ja otsused, millel on suur üldpoliitiline tähtsus, esitatakse läbivaatamiseks ja kinnitamiseks Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. Märkus.Ettevõtmised, millised nõuavad edasilükkamatut täitmist, võivad olla vahetult teostatud Rahvakomissaride Nõukogu poolt. §41a.Kõik dekreedid ja üleriiklikud ettevõtmised, milliste elluviimine ei kannata edasilükkamist, sealhulgas kõik seadusandlikud ettevõtmised sõjalistes asjades ja kõik Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigile kohustusi kaasa toovad ettevõtmised välisasjades, vaadatakse tingimata läbi ja kinnitatakse Rahvakomissaride Nõukogus. VIII Nõukogude Kongresside määrus (Sead. Kogu 1921.a Nr.1., §1 II jagu). §42.Rahvakomissaride Nõukogu liikmed asuvad üksikute Rahvakomissariaatide eesotsas. §43.Moodustatakse 18 Rahvakomissariaati, nimelt: a)Välisasjade; b)Sõjanduse; c)Merenduse; d)Siseasjade; e)Töö; f)Sotsiaalkindlustuse; g)Rahvahariduse; h)Posti ja Telegrafi; i)Rahvusküsimuste; j)Rahanduse; k)Ühendusteede; l)Maakorralduse; m)Kaubanduse ja Tööstuse; n)Toiduainete; o)Riigikontrolli; p)Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogu; r)Tervishoiu. Märkus. Riigikontrolli Rahvakomissariaat on ümber nimetatud Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissariaadiks. (ÜK dekreet. Sead. Kogu. 1920.a. Nr.16, §94. 1.punkt). Kaubanduse ja Tööstuse Rahvakomissariaat on ümberkujundatud Väliskaubanduse Rahvakomissariaadiks. §44.Iga Rahvakomissari juurde moodustatakse tema juhtimise alla Kolleegium, mille liikmed kinnitatakse Rahvakomissaride Nõukogu poolt. §44a.Rahvakomissarid annavad oma määrusi ja korraldusi välja oma kompetentsi piires, miillised on täpselt ära näidatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu dekreetides. VIII Nõukogude Kongressi määrus (sead.Kogu. 1921.a.N1.,§1., III jagu). §45.Rahvakomissaril on õigus ainuisikuliselt võtta vastu otsuseid kõigis küsimustes, millised kuuluvad vahetult vastuva Rahvakomissariaadi asjaajamisse, teatades sellest Kolleegiumile. Juhtumil, mil Kolleegium ei olnud nõus Rahvakomissari ühe või teise otsusega, Kolleegium, peatamata otsuse täitmist, võib selle kaevata edasi Rahvakomissaride Nõukogule või Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile. Samasugune edasikaebamise õigus kuulub ka üksikutele Kolleegiumi liikmetele. §46.Rahvakomissaride Nõukogu on täielikult vastutav Ülevenemaalise Nõukogde Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ees. §47.Rahvakomissarid ja Rahvakomissaride juures asuvad Kolleegiumid on täielikult vastutavad Rahvakomissaride Nõukogu ees ja ka Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ees. §48.Rahvakomissari nimetus kuulub eranditult Rahvakomissaride Nõukogu liikmetele, kes juhivad Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi üldiste asjade ajamist, millist ei saa omistada mingitele teistele Nõukogude võimu esindajatele, nii keskuses, ni ka kohtadel. Üheksas peatükk. Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee asjaajamistesse kuuluvatest asjadest. §49.Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee asjaajamisse kuuluvad kõik üleriigilise tähtsusega asjad, nagu: Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni kinnitamine, muutmine ja täiendamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi välis- ja sisepoliitika üldise juhtimine. Piiride kehtestamine ja muutmine, aga samuti Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumi osa või sellele kuuluvate õiguste võõrandamine. Oblastiliste, Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivsesse Vabariiki kuuluvate Nõukogude liitude, piiride ja kompetentsi kehtestamine ja samuti nende vaheliste vaidluste lahendamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivsesse Vabariiki uute Nõukogude Vabariikide liikmete võtmine või Vene Föderatsioonist nende üksikute osade väljaastumise tunnistmine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumi üldine administratiivne jaotamine ja oblastiliste ühenduste kinnitamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumil mõõtude, kaalude ja raha süsteemi kehtestamine ning muutmine. Välisriikidega suhtlemine, sõja kuuutamine ja rahu sõlminine. Laenude, tolli ja kaubanduslepingute sõlmimine aga ka rahandust puudutavad kokkulepped. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumil kogu rahvamajanduse ja selle üksikute harude üldiste plaanide aluste kinnitamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi eelarve kinnitamine. Üldriiklike maksude ja kohustuste kinnitamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi relvastatud jõudude organisatsiooni aluste kinnitamine. Üldriiklik seadusandlus, kohtukorraldus ja kohtumenetlus, tsiviil-, kriminaalseadusandlus jne. Rahvakomissaride Nõukogu üksikute liikmete, kui ka kogu Rahvakomissaride Nõukogu ametise nimetamine ja vallandmine, ning ka Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe kinnitamine. Vene kodakondsuse omistamise ja äravõtmise ning välismaalaste õigustest Vabariigi territooriumil, üldiste määruste väljaandmine. Üldise kui ka osalise amnestia andmise õigus. §50. Lisaks eespool loetletud küsimustele kuuluvad Ülevenemaalise Nõukogude Kongressile ja Ülevenenmaalise Kesktäitevkomitee kompetentsi kõik küsimused, milliste suhtes nad on veendunud, et need kuuluvad nende poolt lahendamisele. §50a. Mitte mingid organid, peale Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu, ei oma õigust anda välja üleriigilise tähendusega seadusandlikke akte. VIII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus. (Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1 §1, III jagu). §50b.VI Ülevenemaaline Erakorraline Kongress otsustas: 1)Kutsuda kõiki Vabariigi kodanikke, kõiki organeid ja kõiki Nõukogude võimu ametiisikuid rangelt kinni pidama Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi seadustest, määrustest, ettekirjutustest ja korraldustest mis antud ja antakse välja keskvõimu poolt. 2)Nüüdsest kehtestada, et meetmed, mis taganevad Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi seadustest või väljuvad nende piirest, on lubatud vaid sel juhul, kui need on tingitud kodusõja ekstreemsetest tingimustest ja võitlusest kontrevolutsiooniga. Igal antud juhul sarnase meetme rakendamisele peab kaasnema: a) formaalselt täpselt kindlaks määratud nõukogude asutus või ametiisik ja seaduste piirest väljumiseks nõutavate tingimuste olemasolu. b)vastava kirjaliku avalduse viivitamatu saatmine Rahvakomissaride nõukogusse, koos koopiaga esitamisega kohalikele võimudele ja asjast huvitatud võimudele 3)Kohustada kõiki ametiisikuid ja vastavaid asutusi, Vabariigi igasuguse kodaniku, kes soovib kaevata nende tegevuse, venitamise või tema seaduslike nõudmiste täitmisele tehtud takistusi, koostada vastav lühiprotokoll. Protokollis peab olema märgitud aeg, koht ja ametiisikute nimed, või asutuse nimetus ja asja sisu. Protokolli üks koopia antakse samas kaebajale, teine saadetakse kohe vastavale kõrgemalseisvale asutusele. 4)Ametiisikute ja asutuste vaheliste konfliktide ning vaidluste puhul nende võimupiiride suhtes, koostatakse kõrgemalseisvale asutusele esitamiseks mõlema, või neist ühe poole poolt sarnased lühiprotokollid. 5) Jämedaks kuritarvituseks on ilmselgelt alusetu, protokolli koostamise nõudmine või sellest koostamisest alusetu keeldumise puhul tuleb asi anda Rahvakohtusse. VI Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus.(Sead. Kogu. 1918.a. Nr.90 §908). §51.Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi erandlikku kompetentsi kuuluvad: a)Nõukogude Konstitutsiooni põhialuste kehtestamine, täiendamine ja muutmine. b)Rahulepingute ratifitseerimine. §52 Kui ei ole võimalik Ülevenemaalist Nõukogude Kongressi kokku kutsuda, siis §49.punktides „c“ ja „h“ mainitud vaidluste lahendamine antakse üle Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. Nõukogude võimu organiseerimine kohtadel. Kümnes peatükk. Nõukogude Kongressidest. §53.Nõukogude Kongressidest (kubermangude, maakondade, valdade) peavad osa võtma kõikide antud administratiivüksuse territooriumil asuvate Nõukogude esindajad, samuti neist kohtadest (asunduste, vabrikute, tehaste jne.), kus juhtimise küsimusi lahendatakse valijate (Konstitutsiooni §57) üldkoosoleku poolt järgmistel alustel: Nõukogude Kongressid moodustatakse järgmisel moel: a)Kubermangu – linnade Nõukogude esindajatest, vabriku-tehaste asulate, milles on üle 5000 elaniku ja valla Kongresside Nõukogude esindajatest arvestusega: valla kongressi poolt – 1 saadik 10 tuhande elaniku kohta, linnade Nõukogude ja vabriku-tehase nõukogude, vabrikute ja tehaste poolt, mis asuvad väljaspool asulaid – 1 saadik 2000 valija poolt, kuid mitte üle 300 saadiku kubermangus, kusjuures, kui kutsutakse maakonna kongressid kokku vahetult enne kubermangu kongressi, siis valdade poolt saadikute valimised viiakse läbi nendel maakondlikel kongressidel. Märkus. Kubermangu linnad, milles nõukogusid ei ole, saadavad oma esindajad Kubermangu kongressile arvestusega 1 saadik 10 000 elaniku kohta. b)Maakondlikud – kõikide maakonna territooriumil asuvate Nõukogude esindajatest, sealhulgas ka maakonnalinna Nõukogust arvestusega: küla Nõukogudest – 1saadik tuhande elaniku kohta, linnade Nõukogude ja vabriku-tehase asulatest, aga ka asulatest väljaspool asuvate vabrikute ja tehaste Nõukogudest 1 saadik 200 valija kohta, kuid mitte enam kui 300 saadikut kogu maakonnast. c)Valla Kongressid – Kõikidest valla territooriumil asuvate Nõukogude esindajatest, arvestusega üks saadik 100 elaniku kohta. Märkus.Neis asundustes ja neis vabrikutes ja tehastes, kus lahendatakse juhtimisküsimused kooskõlas Konstitutsiooni §57, mitte Nõukogude poolt vaid valijate üldkoosoleku poolt, valitakse saadikud maakondlikule Kongresile nendel üldkoosolekutel. §54.Nõukogude Kongressid kutsutakse kokku territooriumi vastavate Nõukogude võimu täitev organite (Täitevkomiteede) poolt viimaste äranägemise järgi või kohalike Nõukogude, mis haaravad 1/3 antud rajooni elanikke nõudel, kuid igal juhul mitte harvemini kahte korda oblastis, kubermangus, maakonnas ja vallas mitte harvemini kui iga kolme kuu järel. §54. on sõnastatud VII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrusega (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64 §578 III jagu). §54a. Nõukogude Kongressid kohtadel. Arvestades §54. muudatusi mis on sõnastatud VII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrusega (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64 ja 1921.a. N.1.): 1.Kõik autonoomsete vabariikide ja oblastite, kubermangu, maakonna ja valla korralised Nõukogude Kongressid kutsutakse kokku üks kord aastas. 2.Linna, asula ja küla nõukogude ümbervalimised viiakse läbi üks kord aastas. 1.Märkus: Vajadusel kutsuvad kubermangu täitevkomiteed kokku erakorralised maakonna kongressid, aga maakonna täitevkomiteed – valla nõukogude kongressid, millistel võidakse valida uued täitevkomiteed. 2.Märkus:Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium otsustab autonoomsete vabariikide, oblastite ja kubermangude erakorraliste nõukogude kongresside kokkukutsumise, hädavajadusel, nende täitevkomiteede ümbervalimisteks. IX Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ehitusest.. §55.Nõukogude Kongress (oblasti, kubermangu, maakonna, valla) vaib oma täitevorgani – Täitevkomitee, mile liikmete arv ei tohi ületada: a) oblastites ja kubermangudes – 25, b)maakonnas – 20, vallas – 10. Täitevkomitee on tema valinud Nõukogude Kongressi ees täielikult vastutav. §56.Nõukogude Kongress (oblasti, kuberneri, maakonna, valla) on antud territooriumil oma kompetentsi piires kõrgeim võim: Kongresside vahelisel ajal omab sellist võimu Täitevkomitee. Täitevkomiteed. §56a.1.Täitevkomiteed valitakse kongresside poolt ja on istungjärkude vahelisel ajal vastaval territooriumil kõrgeimaks Nõukogude võimu organiks ja on allutatud kõrgemalseisvale Täitevkomiteele, Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele ja Rahvakomissaride Nõukogule. 2.Kubermangu Täitevkomiteel on õigus kontrollida ja revideerida kõigi valitsusasutuste tegevust, nii ajutiste kui alalise iseloomuga, mis ei kuulu Täitevkomitee osakondade koosseisu (erandiks regulaararmee asutused), teatades sellest viivitamatult vastava asutuse keskorganisse. 3.Kohaliku võimu kompetentsi kuuluva kogu töö tegemiseks ja kõrgemalseisvate Täitevkomiteede ja keskvõimu määruste elluviimiseks moodustavad Täitevkomiteed osakonnad. Kubermangu Täitevkomitee juures moodustatakse järgmised osakonnad:1-juhtimis-, 2- sõjaväe-, 3- õigus-, 4- töö ja sotsiaalkindlustuse-, 5-rahvahariduse-, 6- posti ja telegrafi-, 7- rahanduse-, 8- maakorraldus-, 9- toiduainete-, 10- riigikontrolli-, 11-Rahvamajanduse Nõukogu, 12-tervishoiu-, 13- statistika-, 14- Erakorraline komisjon, 15- kommunaalosakond. Maakonnas samad, peale posti ja telegrafi, õiguse ja Erakorralise Komisjoni. Eksisteerivate osakondade sulgemine, samuti uute moodustamine teostatakse Täitevkomitee poolt, saanud selleks nõusoleku vastavalt Rahvakomissariaadilt ja saanud kinnituse Rahvakomissaride Nõukogult. 1.Märkus.Valla täitevkomitee osakondade arv ja vabriku-tehase asunduste ja kohtade Nõukogudes määratakse kindlaks Kubermangu Täitevkomitee poolt. 2.märkus.Kõik kohalikud Kubremangu Rahvamajanduse Nõukogud ühendatakse Kubermangu Maa-osakonnaga Kubermangu Täitevkomitee üldise juhtimise all. Rahvamajanduse Rajooninõukogu – Maakonna Maa-osakonnaga, Maakonna Täitevkomitee üldise juhtimise alla. 3.Märkus.Kõik kohalikud (kubermangu, maakonna, rajooni jne.) administratiiv-majanduslikud Osakondade, Peavalitsuste ja Keskuste organid kuuluvad Kubermangu Rahvamajanduse Nõukokku. 4.Märkus.Üksikasjalik instruktsioon, mis määrab kindlaks Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogu, eriti suure riikliku tähtsusega tehaste, ettevõtete, trestide jne. kesk- ja kohalike asutuste õigused ja kohustused peavad olema välja töötatud Rahvamajanduse Kõrgeima Nõukogu poolt ja viidud ellu Rahvakomissaride Nõukogu ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee kaudu. See instruktsioon peab tingimusteta säilitama kõigi trestidesse liidetud ja eriti olulised riiklikud ettevõtted oma keskse juhtimise alla, aga ka määrama kindlaks nende ettevõtete Kubermangu Rahvamajanduse Nõukogule alluvuse määra ja vormid, et rahuldada paremini ja kiiremini kohalikke vajadusi: 4.Iga osakonna juhiks pannakse osakonna juhataja, kes ei pea olema Täitevkomitee liige. Juhataja juures moodustatakse kolleegium. Märkus.Täitevkomitee määruse alusel võib teatud juhtudel jätta kolleegium moodustamata. Juhataja ja kolleegiumi liikmed valitakse Täitevkomitee poolt.Vastaval Rahvakomissaril on õigus juhatajat taandada. Erimeelsuste puhul lahendatakse küsimus Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 5.Osakonna tegevuse, keskvõimu korralduste täitmise täpsuse ja õigeaegsuse eest pannakse vastutus nii osakonna juhatajale, kui ka Täitevkomiteele. 6.Kõik osakondade suured üritused, nii printsipiaalse, kui praktlise tähtsusega, nagu ka osakondade eelarved (enne nende keskusele esitamist) peavad osakondade poolt olema pandud Täitevkomiteele kinnitamiseks. 7.Osakonna juhatajal on õigus võtta ainuisikuliselt vastu otsuseid kõigis antud osakonna kompetentsi kuuluvates küsimustes, teatades neist kolleeriumile. Juhtumil, mil kolleegium ei ole ühe või teise juhataja otsusega rahul, kolleegium ei peata otsuse täitmist, vaid kaebab otsuse peale Täitevkomiteele. 8.Täitevkomitee osakonnad asuvad kohaliku Täitevkomitee alluvuses ja on kohustatud täitma kõrgemal seisva Täitevkomitee või Rahvakomissariaadi vastava osakonna kõiki ettekirjutusi ja korraldusi. 9.Sel juhul, kui Täitevkomitee osakond leiab, et mingil põhjusel on Rahvakomissariaadi või kõrgemalseisva Täitevkomitee või selle osakonna mingit korraldust võimatu täita, siis ta on viivitamatult kohustatud sellest teatama presiidiumi, milline, peatamata antud korralduse elluviimist, esitab oma kaalutlused selle muutmise hädavajalikkusest Kubermangu Täitevkomiteele, Rahvakomissaride Nõukogule või Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele, maakonna täitevkomitee Kubermangu Täitevkomiteele jne., teavitades üheaegselt seda organit, millise poolt on see korraldus tehtud. 10.Rahvakomissariaadid ja Täitevkomitee osakonnad teevad oma ametkondlikud korraldused vastavatele osakondadele, kusjuures kõigist korraldustest, millistel on eriti suur tähtsus, teatatakse nende poolt üheaegselt Täitevkomiteele, milline jälgib nende õige ja õigeaegse täitmise järele. 11.Rahvakomissariaatidel ja Täitevkomitee osakondadel on õigus suhelda kõigi vahetult allpool seisvate Täitevkomiteede osakondadega. Neil juhtudel kui Rahvakomissariaadid või Täitevkomitee osakonnad suhtlevad allpool seisva organiga, möödudes vahepealsed instansid (näiteks, Rahvakomissariaadid maakonna Täitevkomiteega, Kubermangu Täitevkomitee valla organitega jne.), nad peavad sellest teavitama ka neid instantse. 12.Üldreeglina suhtlevad Täitevkomiteed ja nende osakonnad kõrgemate Täitevkomiteedega ja nende osakondadega, aga ka Rahvakomissariaatidega vastavate vaheinstantside kaudu, valla Täitevkomitee maakonna Täitevkomitee kaudu, maakonna – kubermangu kaudu, kuid see ei võta neilt õigust, neil juhtudel, mil see on tunnistatud hädavajalikuks, kõrgemate organitega vahetult suhelda. 13.Täitevkomitee valib kogu vastava territooriumi juhtimise jooksva töö ja keskvõimu määruste ja dekreetide elluviimiseks presiidiumi: 3-5 liikmeni kubermangus ja maakonnas 3 liiget. 14.Kohalike organite otsus Täitevkomitee liitumisest kuulub igal üksikul juhtumil Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee kinnitust. (VII Nõukogude Kongressi määrus Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64. §578 V jagu) Üheteistkümnes peatükk. Saadikute Nõukogudest. §57.Saadikute Nõukogud moodustatakse: a)Linnades – arvestusega 1 saadik iga 1000 asula inimese kohta, kuid arvult mitte vähem kui 50 ja mitte rohkem kui 1000 liiget. b)asundustes (alevites, külades, staniitsades, kohakestes, linnakestes, milles on alla 10 000 inimese, auulides, hutorites jne.) arvestusega 1 saadik iga 100 inimese kohta, kuid arvult, mitte vähem kui 3 ja mitte rohkem kui 50 saadikut igast asundusest. Saadikute volitused kestavad kolm aastat. Märkus. Neis maakohtades, kus see tunnistatakse teostatavaks, lahendatakse juhtimise küsimused antud asunduse valijate poolt vahetult koosolekul. §57a.Lisaks VNSFV Konstitutsiooni §57. VIII Nõukogude Kongressi määrus- kohalike nõukogude tööst, muutmiseks (Sead. Kogu. 1921.Nr.1.,§1): Anda kubermangu nõukogude kongressile õigus võtta kubermangu täitevkomitee koosseisu täiendavalt, Konstitutsiooniga kehtestatud täitevkomiteede liikmeid sellise arvestusega, et kubermangu täitevkomitee koosseisu kuuluks igast tööstusrajoonist vähemalt üks esindaja.Kubermangu Täitevkomitee laiendatud istungid kutsutakse kokku istungjärguks Kubermangu Täitevkomitee poolt kindlaks määratud tähtajal. IX Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ehitusest (Sead. Kogu. 1922.a. Nr.4. §44). §58.Saadikute Nõukogu valib jooksva töö tegemiseks oma keskelt täitevorgani (Täitevkomitee) asumites arvult mitte üle 5, aga linnades arvestusega 1 liige 50 liikme kohta, kuid mitte vähem kui 3 ja mitte rohkem kui 15 (Peterburg ja Moskva mitte üle 40). Täitevkomitee on täielikult vastutav teda valinud Nõukogu ees. §59.Saadikute Nõukogu kutsutakse kokku täitevkomitee poolt, viimase äranägemise järgi, või siis vähemalt poolt Nõukogu saadikute nõudmisel, kuid mitte harvem kui kord nädalas linnades ja asulates 2 korda nädalas. §60.Oma kompetentsi piires on Nõukogu, aga §57 (märkus) kindlaksmääratud juhtumil, valijate üldkoosolek, antud territooriumi kõrgeim võim. §60a.Nõukogude üldkoosolekutel on hädavajalik võtta üles kõik põhilised üld- ja kohaliku elu küsimused.Nõukogud peavad töötama mitte ainult kui agitatsiooni ja teavitusaparaat, vaid ka kui tõsise asjaajamise mehanism. Iga Nõukogu liige haaratakse võimalustmööda viivitamatult teatud riigitöö täitmisele. Kõik Nõukogude liikmed on kohustatud, ükskõik, mis see ka ei oleks, andma vastuseid oma valijatele mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Nõukogu liige, kes ei täitnud kahel korral vabandava põhjuseta antud määrust, loetakse mandaadi kaotanuks ja tema asemel valitakse uus saadik. VII Nõukogude Kongressi määrus (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64. §578.VI jagu). §60b.Kohalike Nõukogude ja Täitevkomiteede tööst. 1.Kinnitades 5-da jaos toodud VII Nõukogude Kongressi määruste elluviimise vajadust loeb VIII Nõukogude Kongress hädavajalikuks: a)viia kindlaks määratud tähtaegadel regulaarselt läbi küla, valla, linna ja teiste nõukogude ümbervalimisi, aga samuti kutsuda kokku Nõukogude Kongresse; b)moodustada linnanõukogud kõigis linna tüüpi asulates; c)kutsuda vähemalt kaks korda kuus kokku linnanõukogu pleenum; d)teha Täitevkomiteedele kohuseks tulla kokku: vallas ja maakonnas – vähemalt kord nädalas, kubermangus – vähemalt kord kahe nädala jooksul; e)peale Täitevkomiteede istungite, kutsuda kokku valla Täitevkomiteede koos külanõukogude esindajatega laiendatud nõupidamised mitte harvemini kui kord kuus; maakonna nõupidamisi koos valla Täitevkomiteede esindajatega mitte harvemini kui kord kuus; kubermangu nõupidamisi koos maakonna ja rajooni Täitevkomiteede esindajatega mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul; f)kõigil neil nõupidamistel ja istungitel tuleb panna arutelule nii kõik kohaliku kui ka üleriikliku tähtsusega küsimused, kusjuures selliste nõupidamiste otsused kuuluvad vastavate Täitevkomiteede poolt kinnitamisele; g)sellele lisaks tuleb perioodiliselt kutsuda kokku Täitevkomiteede osakondade juhatajate nõupidamisi; h)Nõukogude istungitele on vaja haarata võimalikult suur arv töölisi ja talupoegi, korraldades selliseid istungeid tööliskvartalites ja võimalust mööda, suurtes vabrikutes ja tehastes; i) samuti viia võimalusel ka Täitevkomiteede istungeid läbi tehastes ja vabrikutes; j)kõigil Täitevkomiteedel tuleb võtta meetmeid, et võimalikult laialt teavitada kohalikku töölis-talurahvast Nõukogude võimu kõigist meetmetest, et seada sisse häid sidemeid nõukogude töötajate ja töölite-talupoegade masside vahel, teha oma tegevusest töölistest ja talupoegadest elanikonnale regulaarselt ettekandeid; k)kõigist linnanõukogude ja kõik maakondade, kubermangude Nõukogude Kongresside määrustest teavitada Ülevenemaalist Kesktäitevkomiteed, milline kord kahe kuu jooksul avaldab kokkuvõtte kõigist tähtsamatest määrustest. 2.Selleks, et viia kiiresti ja plaanipäraselt ellu ülalpool tähendatud ettevõtmised, teeb Kongress Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile ülesandeks kahe kuulise tähtaja jooksul töötada välja vastavad instruktsioonid. 3.Kongress paneb Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile ja kohalikele Täitevkomiteede Presiidiumile ülesandeks seada sisse spetsiaalse kontrolli ülalpool mainitud meetmete elluviimiseks ja eriti VII ja VIII Nõukogude Kongressi poolt vastu võetud nõukogude ülesehituse määruste täitmiseks. VII Nõukogude Kongressi määrus (Sead.Kogu. 1921.a.Nr.1§1 V jagu). Kaheteistkümnes peatükk. Nõukogude võimu kohaliku võimu organite tegevuse asjadest. §61.Oblasti, kubermangu, maakonna ja valla Nõukogude võimu organid, aga samuti Saadikute Nõukogud kompetentsi kuuluvad: a)kõigi vastavate kõrgemate Nõukogude võimu organite määruste elluviimine; b)antud territooriumil kõigi meetmete võtmine, et tõsta selle kultuuri- ja majanduslikku taset; c)kõikide puhtalt kohaliku tähtsusega (antud territooriumi jaoks) küsimuste lahendamine; d)kogu antud territooriumi piires Nõukogude tegevuse ühendamine. §62. Nõukogude Kongressidele ja Täitevkomiteedele kuulub kõigi kohalike Nõukogude tegevuse kontrolli õigus (st. oblasti – antud oblasti kõiki Nõukogusid, kubermangu – kõikide kubermangus asuvaid Nõukogusid, peale linnanõukogude, millised ei kuulu maakonna Nõukogude koosseisu jne.), oblasti ja kubermangu Nõukogude Kongressi ja nende täitevkomitee poolt – peale selle, on õigus nende rajoonis tegutsevate Nõukogude otsuseid tühistada, teatades sellest olulisematel juhtudel Nõukogude Keskvõime. §63.Nõukogude võimu organitele pandud ülesannete täitmiseks moodustatakse (linna ja küla) Nõukogudes ja Täitevkomiteedes (oblasti, kubermangu, makonna ja valla) vastavad osakonnad mida juhivad osakonnajuhatajad. §63a.Kohalike ja keskorganite omavahelised suhted. 1.Kohalike Nõukogude Kongresside määrused võivad tühistatud olla vaid kõrgemalseisvate Kongresside ja nende Täitevkomiteede, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ning selle Presiidiumi poolt. Täitevkomiteede ja nende Presiidiumi määrus võib olla tühistatud kõrgemalseisvate Kongresside, Täitevkomiteede ja nende Presiidiumite, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 2.Rahvakomissaride Nõukogu korraldused võivad olla tühistatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 3.Rahvakomissaride Nõukogude mingite üksikute korralduste elluviimise peatamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel või sellise korralduse ilmse mittevastavusel Rahvakomissaride Nõukogu või Ülevenemaalise Kesktäitevkomiteer määrustele ja viimase kollektiivse kohtulikule vastutusele võtmisel. Kubermangu Täitevkomiteed teatavad viivitamatult peatamistest ja oma kaalutlustest antud korralduse tühistamise hädavajalikkusest Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile ja vastavale Rahvakomissarile ja Rahvakomissaride Nõukogule. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium otsustab süüdi oleva poole kohtu alla andmise küsimuse, st. kas Rahvakomissari või kubermangu Täitevkomitee, kes ebaõigelt peatas Rahvakomisariaadi korralduse. Maakonna Täitevkomiteele antakse samad õigused ja samadel alustel Kubermangu kohalike osakondade korralduste suhtes. 4.Keskametkonnad, reeglina, ajavad oma asju kohalike Nõukogude ja nende osakondade kaudu, allutades ametkonnavälised ja spetsiaalsed juhatuste osakonnad kohalike nõukogudele.Selle reegli täitmiseks on kõigi Rahvakomissariaatide kõik alalised kohalikud organid ja administratiiv-majanduslikud asutused, nagu ka teised organid, mis loodud ajutiselt lööktöödeks, mis lähtuvad vastavatest kubermangu ja maakonna Täitevkomiteede osakondadest või alluvad vahetult neile. Nendest reeglitest moodustavad erandi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee või selle Presiidiumi spetsiaalsete määrustega kindlaks määratud üksikute asutuste osakonnad. 5.Vahetult Täitevkomiteede ja nende Presiidiumite poolt omavad õigust ettekirjutusi välja anda vaid kõrgemalseisvad Täitevkomiteed ja nende Presiidiumid, Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, selle Presiidium ja Rahvakomissaride Nõukogu. 6.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumiletehakse ülesandeks vaadata üle 26.aprilli 1920.a. dekreet (Sead. Kogu. 1920.a. Nr.32., §155), distliplinaarsetest ja administratiivsetest karistustest, mis nähtud ette Täitevkomiteede liikmetele, lähtudes printsiibist, et distliplinaarseid karistusi Täitevkomiteede liikmetele, kui ka nende osakondade Juhatajatele, kui ka teistele ei saa olla pandud Rahvakomissaride poolt. 7.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile tehakse ülesandeks vaadata ümber ja täiendada 25.novembri määrus (Sead. Kogu. 1920.a. Nr.93, §499) keskasutuste poolt kohtadele komandeeritud isikutest, volitatud isikute suunamise järkjärgulise lõpetamise ja nende funktsioonide kohalikele organitele üleandmise. 8.Rahvakomissaride Nõukogudele tehakse ülessandeks vaadata läbi määrused Rahvakomissariaatidest ja selle organitest kohtadel, et kooskõlastada VII ja VIII Nõukogude Kongresside määrustega ja selleks, et ühtlustada nende organite ülesehitus ja hiljemalt 1.aprilliks esitada Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidumile kinnitamiseks. Peale mainitud tähtaja möödumist kõik vastavad varem välja antud määrused tühistatakse. VII Nõukogude Kongressi määrus (S.K. 1919.a. Nr.1 §1 IV jagu) §63b. Kohalike täitevkomiteede osakondadest. VII Nõukogude Kongressi täitevkomiteesid puudutavate määruste muutmiseks (Sead. Kogu. 1919.a.Nr.64. §578): 1.Maakonna täitevkomiteede juures asuvate R.K. I., õigus, rahv.majan.nõukogu ja KK organeid mitte moodustada. 2.Anda vastavatele kubermangu täitevkomiteedele hädavajalikel juhtudel, maakonna täitevkomiteede nõusolekul, määrata vastava juhtimisharu juurde ühe volitatud esindaja koos maakonna mingi maakonna täitevkomitee presiidiumi pooolt näidatud osakonna aparaadi kasutamise õigusega. Märkus. ÜRMN võivad kubermangu osakondade kaudu, aga samuti ka kubermangu osakonnad omal initsiatiivil, maakonna täitevkomiteede nõusolekul ning tööstusrajoonides ja maakondades, kubermangu täitevkomitee kinnitusel, moodustada minimaalse koosseisuga osakondi. 3.Volinikud, aga samuti osakonnad vastutavad kubermangu täitevkomitee ees, nagu ka maakonna täitevkomitee ees. 4.Maakondliku alluvusega linnanõukogudes, tööstus-ja muudes linna tüüpi asulates (peale maakonna ja kubermangu keskuste), kubermangu täitevkomitee kinnitusel võivad olla organiseeritud alljärgnevad osakonnad: juhtimine, rahvaharidus, kommunaalmajandus ja tervishoid. 5.Vala täitevkomiteede juures eksisteerivad osakonnad, aga ka valla majanduskoosolekud kaotatakse. Valla täitevkomitee liikmete arvuks kinnitatakse kolm inimest. Märkus. Erandjuhtudel on kubermangu täitevkomiteel õigus suurendada valla täitevkomitee koosseisu neljale liikmele. Kõik valla täitevkomitee funktsioonid jaotatakse selle liikmete vahel ära selleks spetsiaalselt kehtestatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee määruse alusel. 6.Kõikide juhtimisharude tehniliseks teenindamiseks organiseeritakse valla täitevkomitees ühine asjaajamine. 7.Kõik valla täitevkomitee liikmed saavad töötasu riigi vahenditest; külanõukogude esimehed ja kogu vallanõukogu tehniline aparaat saab töötasu kubermangu täitevkomiteest kohalike vahendite arvelt. IX Nõukogude Kongressi määrus Nõukogude ülesehitusest Sead. Kogu 1922.a. Nr.4 §44 IV jagu. §63c.VII ja VIII Nõukogude Kongressi määrustest. IX Ülevenemaaline Nõukogude Kongress kinnitab kõrvalekaldumatuks täitmiseks need VII ja VIII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määruse punktid, millised jäid muudatusteta. (IX Nõukogude Kongressi määrus Sead. Kogu. 1922.a. Nr.4.§44). §63d.Kubermangude ja kubermangude täitevkomiteede arvust. Tunnistada hädavajalikuks kubermangude täitevkomiteede arvu vähendamist naaberkubermangude, millised on omavahel seotud mugavate ühendusteedega ning on majanduslikus mõttes sugulussidemetes, ühendamise teel. Teha Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele ülesandeks hiljemalt järgmisel korralisel istungjärgul kinnitada selliste ühendamiste konkreetsed määrused. IX Nõukogude Kongressi määrus. Sead. Kogu. 1922.a. Nr.4.§44. Lisa §63.-le. Kohalike Täitevkomiteede ja Rahvakomissaride Nõukogude vaheliste suhete korrast. 1.Kohalikud Täitevkomiteed suunavad VII Nõukogude Kongressi määruse V jao 1.punktis (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64., §578) ettenähtud korras kõik oma avaldused, järelepärimised, kaebused aga samuti teated Rahvakomissaride korralduste peatamisest Siseasjade Rahvakomissariaadi kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse. Märkus. Juhtumil, mil suheldakse telegraafi teel, saadavad Täitevkomiteed need: Rahvakomissaride Nõukogule, Siseasjade Rahvakomissariaadile ja asjast huvitatud Rahvakomissariaadile. 2.Kohaliku Täitevkomitee osankonnad ja asutused pöörduvad hädavajalikel juhtudel oma esildisega Täitevkomiteede Presiidiumi kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse, kes saadavad need esildised koos oma avaldusega Siseasjade Rahvakomissariaadi kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse. 3.Siseasjade Rahvakomissariaat, võttes eelnevalt ühendust asjast huvitatud Rahvakomissariaadiga, on kohustatud algatatud asja suunama oma järeldustega, selle saamisest hiljemalt kolme päeva pärast, Rahvakomissaride Nõukogusse. 4.Siseasjade Rahvakomissariaat on Rahvakomissaride Nõukogus selles asjas ettekandjaks, asja algatanud Täitevkomitee võib samuti oma ettekandja.delegeerida Rahvakomissaride Nõukogusse. 5.Rahvakomissaride Nõukogu määrus kohalike Täitevkomiteede asjus saadetakse viimase poolt Siseasjade Rahvakomisariaadi kaudu. Rahvakomissaride Nõukogu Dekreet 10 veebruarist 1921.a. (Sead. Kogu. 1921. Nr.12, §82). Neljas jagu. Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Kolmeteistkümnes peatükk. §64.Õigust valida ja olla valitud Nõukogudesse kasutavad sõltumatult usutunnistusest, rahvusest, paiksustsensusest jne. järgmised Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikud, kellel valimistepäevaks on täitunud kaheksateist eluaastat; a)kõik, kes hangivad elatusvahendeid tootliku ja ühiskonnakasuliku tööga, aga samuti isikud, kes on hõivatud koduse majapidamisega, et tagada esimestele tootliku tööga tegelemise võimalus, nagu: kõigi liikide ja kategooriate töölised ja teenistujad tööstuses, kaubanduses ja põllumajanduses ningtalupojad ja kasakad-maaharijad, kes ei kasuta kasumi saamise eesmärgil palgatööjõudu; b)Nõukogude arme sõdurid ja madrused; c)kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse, mis loetletud käesoleva paragrahvi „a“ ja „b“ punktides ning kes on kaotanud mingil määral töövõime. 1.Märkus. Kohalikud Nõukogud võivad, Keskvõimu kinnitusel, alandada käesolevas paragrahvis kehtestatud ealist normi. 2.Märkus. Isikutest, kes ei astunud vene kodanike hulka, kasutavad aktiivset ja passiivset valimisõigust samuti need isikud, kes on näidatud ära §20 (teine jagu , viies peatükk). Lisa §64.-le. a)Õiguste piiramisest kohtuotsuste alusel. Rahvakomissaride Nõukogu otsus: 1.Süüdimõistva kohtuotsuse väljakuulutamisel asjades, mis puudutab: kontrevolutsiooni, tapmist, röövimist, raskete haavade ja vigastuste tekitamist, süütamist, riisumist, vargust, pettust, valenime kasutamist, väljapressimist, omistamist, raiskamist, teadvalt varastatud asjade ostmist, liigkasuvõtmist, töönduslikku spekulatsiooni, altkäemaksu võtmist, võltsimist, rahatähtede järeletegemist, vägistamist, alaealiste ärakasutamist, sutenöörluses ja lõbumajade pidamises, Rahvakohtud ja Revolutsioonilised tribunalid, sõltuvalt asjaoludest ja süüdistatava isiksusest, määravad kindlaks: kas süüdimõistetu tunnistatakse kohtu poolt teotatuks ja selle tagajärjel õigustes piiratuks. 2.Õigustes piiramine hõlmab endas: a) Kohalikesse Nõukogudesse aktiivsest- ja passiivsest valimisõigusest ilmajätmist (Põhiseadus §64.(Sead. Kogu. 1918.a. Nr.51), b)liidulistesse ja teistesse organisatsioonidesse valimise aktiivsest-ning passiivsest valimisõigusest ilmajätmist, c)Nõukogude ühiskondlike organisatsioonide ja asutustes vastutava ametikoha täitmise õigusest ilmajätmist, aga samuti õigusest olla Rahvakohtu kaasistuja, Kohtus kaitsja või käendaja, d)Punalipu- ja Tööpunalipu ordeni ning teiste eraldus ja aumärkide omamise õigusest ilmajätmist. Märkus. Punalipu ja Tööpunalipu ordenitest ilmajätmine peab olema kinnitatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 3.Õigustest ilmajätmise kohtuotsuses näitab Kohus sellise piirangu tähtaja, kuid milline ei saa ületada viit aastat. 4.Teatud elukutsete, millised nõuavad eelnevat pikaajalist väljaõpet (näit.arstid, insenerid, tehnikud, hambaarstid, farmatseudid, akusörid) esindajad juhtumil, mil nad ilmutavad rasket kutsekohustuste rikkumist, milline tõendab nende moraalse taseme mittevastavust nende kutselt nõutavates teadmistes, neile omistatud spetsiaalses ametis, võivad olla mõistetud oma ametitegevuse õigusest ilmajäetuks. Märkus. Kutseoskuste täiendamine annab süüdimõistetule aluse algatada vastavas Kohtus kutsealaga tegelemise õiguse taastamise menetluse, kuid mitte teisiti, kui vastava Rahvakomissariaadi kaudu. 5.Õigustest tingimisi ilmajätmine on keelatud, kuid ennetähtaegne piirangutest vabastamine on võimalik üldistel alustel (sead. Kogu. 1921.a. Nr.22, §138). 6.Kohtuotsuse osa, mis puudutab õigustest ilmajätmist, võib olla eraldi teistest kohtuotsuse osadest, edasi kaevatud kohtuotsuste edasikaebamise korras ja tähtaja jooksul. Rahvakomissaride Nõukogu Dekreet 5. maist 1921.a.(Sead. Kogu. 1921.a. Nr.39, §209). Õiguste kaotus Kriminaalkoodeksi alusel. §40.Õiguste kaotamine seisneb nende kaotamises kuni viie aastani: a)aktiivse ja passiivse valimisõiguse suhtes (Põhiseadus, Seadl. Kogu 1918.a. Nr.51); b)aktiivse ja passiivse valimisõiguse kutse- ja teistes organisatsioonides; c)vastutaval ametikohal oleku õigust, aga ka õigust olla kaasistuja rahvakohtus, kaitsjana kohtus, käendajana või hooldajana esinemise õigust. Vabaduse kaotusliku karistusega süüdimõistetute õiguste äravõtmist arvestatakse kogu karistuse tähtaja või tinglikult karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamisest. §41.Õiguste kaotusega võib, kohtu spetsiaalse määrusega, kaasneda ka süüdimõistetult Punalipu või Tööpunalipu ordeni äravõtmine, kuid selline määrus peab olema esitatud enne seaduslikku jõu saamist, kinnitamiseks Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumisse. §42.Õiguste kaotus määratakse kohtu poolt, kui lisakaristus süüdimõistva otsuse juurde Kriminaalkoodeksi alusel mõistetud kuritegude puhul, kui kohus tunnistab süüdimõistetu õigused kohtuotsusega kaotanuks. Õigute kaotamise küsimuse ülesvõtmine süüdimõistmisel on kohtule kohustuslik, kui Kriminaalkoodeksis on näidatud vabadusekaotus aastaks või mingi rangem karistus. §65.Ei vali ja ei saa olla valitud, kuigi nad kuulusid ühte ülalpool loetletud kategooriasse: a)isikud, kes palkavad tööjõudu, et saada kasumit; b)isikud, kes elavad mittetöisest sissetulekust, nagu:kapitali protsentidest, ettevõttluse tuludest, sissetulekud varast jne. c)mungad ja teised kiriku ja usukultuste teenistujad; d)endise politsei teenistujad ja agendid, zandarmi spetsiaalse korpuse ja valveüksuste liikmed, aga ka Venemaa valitseva õukonna liikmed; e)isikud, kes on kindlaksmääratud korras tunnistatud vaimuhaigeks või mõistuse kaotanuks, aga ka hoolduse all olevad isikud; f)isikud, kes on mõistetud süüdi kasusaamise või muu laiduväärse üleastumise eest kohtupoolt seadusega kindlaks määratud tähtajaks. Neljateistkümnes peatükk. Valimiste läbiviimisest. §66.Valimised viiakse läbi tavaks kujunenud päevadel ja määratakse kindlaks kohalike Nõukogude poolt. §67.Valimised viiakse läbi valimiskomisjoni ja kohaliku Nõukogu esinduse juuresolekul. §68.Neil juhtudel, kui Nõukogude võimu esindaja kohalviibimine osutub tehniliselt võimatuks, siis teda asendab valimiskomisjoni esimees, aga ka sellise puudumisel, valimiskoosoleku juhataja. §69.Valimiste käigust ja tulemustest koostatakse protokoll, mis allkirjastatakse valimiskomisjoni liikmete ja Nõukogu esindaja poolt. §70.Valimiste üksikasjalik läbiviimise kord, aga ka neist ametühingute või muude töölisorganisatsioonide osavõtt määratakse kindlaks kohalike Nõukogude poolt, kooskõlas Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee instruktsiooniga. Viieteistkümnes peatükk. Valimiste kontrollimisest ja tühistamisest ning ka saadikute tagasikutsumisest. §71.Kogu valimiste läbiviimiseks vajalik materjal saabub vastavasse Nõukogusse. §72.Valimiste kontrollimiseks määrab Nõukogu mandaatkomissjoni. §73.Kontrolli tulemustest kannab mandaatkomissjon ette Nõukogule. §74.Nõukogu lahendab küsimuse vaidlustatud kandidaatide kinnitamisest. §75.Juhtumil, mil Nõukogu üht või teist kandidaati ei kinnita, määrab Nõukogu uued valimised. §76.Valimiste tervikuna ebaõigeks tunnistamisel lahendatakse valimiste tühistamise küsimus Nõukogude võimu vahetult kõrgema organi poolt. §77.Nõukogude valimiste kassatsiooni korras kaebamise kõrgeimaks organiks on Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. §78.Valijad, kes saatsid Nõukogusse saadiku, omavad õigust teda igal ajal tagasi kutsuda ja viia üldmäärustega kooskõlas läbi uued valimised. Viies jagu. Eelarve õigus. Kuueteistkümnes peatükk. §79.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi rahanduspoliitika käesoleval töötajate diktatuuri ülemineku momendi perioodil, soodustab põhieesmärgina kodanluse ekspropriatsiooni ja Vabariigi kodanike üldise võrdsuse tingimuste ettevalmistamist tootmise ja rikkuste jaotamise vallas. Neil eesmärkidel ta seab omale ülesandeks võimaldada Nõukogude võimu organitele kõik hädavajalikud vahendid, et rahuldada Nõukogude Vabariigi kohalikke ja üldriiklikke vajadusi, kartmata rünnata õigust eraomandile. §80.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi riiklikud tulud ja kulud koondatakse üldriiklikus eelarves. §81.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress või Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee määrab kindlaks selle, millised tulude ja maksude liigid laekuvad üldriiklikku eelarvesse ja millised laekuvad kohalike Nõukogude käsutusse, aga ka määravad kindlaks maksustamise määrad. §82.Nõukogud kehtestavad maksustamise eranditult kohaliku majanduse vajaduseks. Üleriiklikud vajadused rahuldatakse Riigikassa poolt eraldatud vahendite arvelt. §83.Riigikassa vahenditest ei või teha mingit kulutust, ilma, et selleks oleks kehtestatud krediiti riigi tulude ja kulude eelarve loendis või spetsialse Keskvõimu poolt välja antud määruse alusel. §84.Üldriiklikku tähtsust omavate vajaduste rahuldamiseks antakse vastavate Rahvakomissariaatide poolt kohalike Nõukogude käsutusse Riigikassast hädavajalikud krediidid. §85.Kõik Nõukogudele Riigikassast antavad krediidid, aga ka krediidid, mis on kinnitatud eelarvetes kohalikeks vajadusteks, kulutatakse nende poolt eelarve alajaotuste (paragrahvid, lõigud) piires sihtotstarbeliselt ja ei saa olla kulutatud mingiks teiseks vajaduseks ilma Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu spetsiaalse määruseta. §86.Kohalikud Nõukogud koostavad kohalike vajaduste poolaasta ja aasta tulude ja kulude loendi. Külade ja valdade Nõukogude ja linnade Nõukogude, mis osalevad maakonna Nõukogude Kongressidel, eelarved, aga ka maakondade Nõukogude organite eelarved kinnitatakse vastavate kubermangu või oblastite Nõukogude Kongresside ja nende Täitevkomiteede poolt; linna, kubermangu ja oblastite Nõukogude organite eelarved kinnitatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. §87.Kulutusteks, millised ei ole eelarvetega ette nähtud, aga ka eelarveliste määramiste ebapiisavusel küsitakse Nõukogude poolt lisakrediite vastavatelt Rahvakomissariaatidelt. §88.Kohalike vajaduste rahuldamiseks vajaminevate vahendite ebapiisavuse juhtumil otsustatakse Riigikassa vahenditest toetuste ja laenude andmine Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. Kuues osa. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapist ja lipust. Seitsmeteistkümnes peatükk. §89.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapp koosneb punasel foonil päiksekiirtes kuldset sirpi ja vasarat, mis paigutatud omavahel risti käepidemetega alla poole, mis on piiratud viljapeadest päraga, mille ümber on mähitud punane lint kirjadega: Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Kõigi maade proletaarlased, ühinege! §90.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kauba-, mere ja sõjalaevastiku lipp on punast (helepunane) värvi riidelaiust, mille ülemises vasakus nurgas – lipuvarre juurde on asetatud kuldsed tähed – V.N.S.F.V. või kiri: Vene Nõukogude Sotsialistlikk Föderatiivne Vabariik. §90a.V.N.S.F.V. Konstitutsiooni §90 muutmiseks otsustab Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, et kauba-, mere ja sõjalaevastiku lipu ühtlustamiseks: 1.Jätta olemasolev kuju (punane lipp kuldsete tähtedega V.N.S.F.V. vasakus ülemises tiivas) alles kui sõjaväe lipp. 2.Kehtestada kaubalaevastiku lipuks punane lipp suurte valgete tähtedega V.N.S.F.V., mis asuvad lipu keskel. 3.Merelaevastikule kehtestada punane lipp, millel on ankur ja selle keskel punane viisnurk ning ankuri ülaosa kohal valged tähted – V.N.S.F.V. ÜK Dekreet 29.septembrist 1920.a. (Sead.Kogu. 1920.a. Nr.82.§404). Allkirjastasid:V Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Esimees J. Sverdlov. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi liikmed: T.I. Teodorovits, F.A. Rozin, A.P. Rozenholts, A.H. Mitrofanov, K.G. Maksimov. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretär V.A. Avanesov. Avaldatud 19. juulil 1918.a. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes Nr. 151. *** Edasi on lisad. Sisukord. Kommentaar teise väljaande juurde. Kommentaar esimese väljaande juurde. V.N.S.F.V. Konstitutsioon (Põhiseadus). Esimene jagu. Töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon. (I-IV peatükk) Teine jagu. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni üldmäärused. (V peatükk.). Kolmas jagu. (VI-XII peatükk) Nõukogude võimu ehitus. A.Keskvõimu organiseerimisest. VI peatükk. Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaalisest Kongressist. VII peatükk. Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest.(koos määrusega ÜK-st). VIII peatükk. Rahvakomissaride Nõukogust. (koos lisadega) IX peatükk. Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee asjaajamistesse kuuluvatest asjadest. B.Nõukogude Võimu organiseerimine kohtadel. X peatükk. Nõukogude Kongressidest. XI peatükk. Saadikute Nõukogudest. XII peatükk. Nõukogude võimu kohaliku võimu organite tegevuse asjadest. IV jagu.(XIII-XV peatükk) XIII peatükk. Aktiivne ja passiivne valimisõigus. XIV peatükk.Valimiste läbiviimisest. XV peatükk.Valimiste kontrollimisest ja tühistamisest ning ka saadikute tagasikutsumisest. V jagu (XVI peatükk) Eelarveõigus. VI jagu (XVII peatükk) Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapist ja lipust. *** (Konstitutsioon orig 3 – 53 lk ka.) (Sisukord: orig. Lk. 131) Lisad. (Originaali lk. 56-130 ka.) 1.. VII peatükile. ÜK eelarve komisjonist. 2. VIII peatükile. Juhis Täitevkomitee, TKN ja Rahvakomissaride Väikese Nõukogu teevuse piiramiseks. Jne. jne. Keda huvitab, telligu koopia lk 132. KL.2005. *** 1924.a.Konstitutsioon. NSV Liidu 1924.a. konstitutsioon. Ärakiri, kuid kohendatud. KL. V.K.P. keskkomitee Põhja-Lääne büroo agitatsiooni osakond ja Leningradi kub. Maa ja linna side ühisus. Kõigi maade töölised, ühinege! Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Põhiseadus (konstitutsioon) Teine parandatud ja täiendatud trükk. Eesti Kirjastuse Ühisus – Leningrad 1925.a. Kõigi maade rahvastele ja valitsustele. Juba algusest peale on nõukogude vabariigid ühendanud kindlad ühestöötamise ja vastastiku toetuse sidemed, mis viimaks omavaheliste lepingute vormi omandasid. Üldised huvid, kaitsta töölis-talupoegade valitsust väljast kallaletungivate kapitalistlikkude riikide ja seest õõnestajate vasturevolutsionääride eest, koondas neid ühte üksuseks. Töörahva solidaarsus ühendas neid üldises ülesandes – teostada vabastatud rahvaste vennalikku koostöötamist. Ühiselt tulid nad võijana välja proletaarsest revolutsioonist, kukutades mõisnikkude ja kapitalistide võimu. Ühiselt kannatasid nad rasket ajaloolist intervetsiooni ning tulid sellest võitjatena välja. Ühiselt asutasid nad rahvamajanduse ülesehitamise hiigla ülesande juure, uue majandusliku aluse põhjal, peale ennekuulmata raskuste üleelamist. Alaliselt kogu oma jõuga üksteist vennalikult toetades, jäid nad siiski kaua aega, kuigi omavaheliste lepinggutega seotuna, siiski üksikuteks riikideks. Nende vahekordade edaspidine arenemine ja rahvusvahelise seisujkorra edaspidine arenemine ja rahvusvahelise seisukorra nõudmine, tõid neid nüüd ühinemisele ühiseks liitriigiks. Maailma reaktsiooni ja imperialistlikkude agressiivsete püüete tugevnemine ning sellega ühenduses seisavad uued pealetungimise hädaohud, nõuavad paratamatult nõukogude vabariikide kaitsejõudude koondamist Liidu ühise keskkoha kätte. Samal ajal on ka majanduslik ülesehitus sõja, interventsiooni ja blokaadi läbi kannatada saanud nõukogude vabariikides üle jõu käivaks ülesandeks ilma nende jõupingutuste koondamisteta. Seda võib eduga teostada plaanikindla juhtimise teel Liidu ühisest majanduslikust keskusest. Tööliste ja talupoegade võimu iseloom nõukogude vabariikides lükkab neid juba paratamatult, uue korra edenemise ja kõvenemie puhul, ühinemisele ja oma jõupingutuste koondamisele ühise sihi poole püüdmises. Hiljuti ärapeetud nõukogude kongressidel otsustasid nõukogude vabariikide rahvused ühel meelel luua Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu, ühise liitriigi. See üheõiguslikkude rahvuste ühinemine jääb vabatahtlikuks, mis eitab igasugust rahvuslikku survet ning üksiku rahvuse sunduslikku osavõttu Liidust, jättes igale riigile Liidust väljaastumiseks vaba võimaluse ning samal ajal võimaldades vaba sisseastumist igale olevale, kui ka tulevikus tekkida võivale Nõukogude Sotsialistlikule Vabariigile. 6.juulil kinnitas Liidu kesktäidesaatev komitee ja viis ellu Liitu astunud vabariikide poolt vastuvõetud deklaratsiooni ja lepingu. Silmas pidades nõukogude vabariikide vajadust oma jõudude koondamiseks enesekaitse otstarbel väliste pealetungimiste vastu, alustab tegevust ainus üleliiduline sõja-ja mereväe rahvakomisariaat. Silmas pidades nõukogude vabariikide ühiseid ülesandeid ja vajadusi kapitalistlike riikide ees, loogi ainus üleliiduline välisasjade rahvakomisariaat. Täielik tsentraliseerimise vajadus ja väliskaubanduse riikliku monopoli alusel nõukogude vabariikide kaitsmiseks kapitalistlike riikide orjastamise eest, sundis meid looma ainsat üleliidulist väliskaubanduse rahvakomisariaati. Rahvamajanduse plaanikindel korraldamine nõuab nende käest transpordi ja side ühendamist, s.o. ainsa üleliidulise teede rahvakomisariaadi loomist. Nõukogude vabariikide riikliku tegevuse teised alad alluvad osalt Liidu keskusele, kusjuures igal vabaeriigile on jäetud oma keskus alles, kuna osa riigiasju on jäetud üksikutele riikidele alles. Rahvamajanduse ja rahanduse vahetu juhtimine, toitlusküsimuse organiseerimine, palgatöö riiklik huvide ja õiguste kaitse ning kõikide riigiaparaatide kontrolimine töölis-talupoegade inspektsiooni poolt on ühel ajal nii liidu keskuse kui ka üksiku vabariigi keskuse käes, kuivõrd nad viimase territooriumil erilist juhtimist teostavad. Komissariaadid, kes oma ette seavad erilised rahvuslikud ülesanded ning kellel tuleb tegemist teha rahvusliku olukorra vahekordadega ja iseärasustega, nagu näit.: haridus, põllumajandus, siseasjad, kohtuasjandus jne. tegutsevad vaid Liidu vabariikides, nende otsese juhtimise all. Kogu Liidu töörahva voli ühtsust väljendab tema kõrgem organ – üleliiduline nõukogude kongress, kuid ühtlasi antakse igale rahvusele eriline esindus rahvuste nõukogus, kes kongressil valitava Liidu nõukoguga üheõiguslikult tööle hakkab. Niivisi vennaliku koostöö alusel ühendatud nõukogude vabariikide Liidu riik seab oma ülesandeks kõigi rahvaste vahelise rahu hoidmise. Üheõiguslikud rahvused saavad vastastikku ja ühises töös-käsikäes edendada oma kultuuri ja head käekäiku ning teostama töörahva võimu ülesandeid. Olles kurnatud rahvuste loomulikuks liitlaseks, otsib Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liit kõikide rahvustega rahumeelseid suhteid ja majanduslikku koostööd. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liit seab oma ülesandeks kõikide maade töörahva huvidele kaasaaitamise. Igalpool: Balti-, Musta- ja Valgest merest Vaikse ookeanini, ta teostab rahvuste vendlust ja töö võimu, püüdes samal ajal ka selle poole, et kaasa aidata kogu maailma rahvaste sõbralikule koostööle. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee esimehed: M.J. Kalinin, G. J. Petrovski, N. N. Narimanov, A. G. Tshervjäkov. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi liikmed: A. G. Gnukidse, L. B. Kamenev, J.J.Kon, D.J.Kurski, D.G. Mannilski, A. J. Mjasnikjan, G. Rakovski, J.G. Rudsutak, A. J. Rõkov, T. V. Gapronov, B. G. Smidovitsh, J.V. Stalin, M.B. Tomski, M. G. Shakaja, Hidor-Aliev. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee sekretär: A.Gnukidse. Moskva, Kreml, 12.juuni 1923.a. Sotsialistlikkude Nõukogude Vabariikide Liidu Põhiseadus (konstitutsioon). Kinnitatud Sotsialistlikkude Nõukogude Vabariikide Liidu täidesaatva komitee istungil. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee, pidulikult kuulutades nõukogude võimu kõikumatust, Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu I nõukogude kongressi otsuste teostamiseks, kui ta NSV Liidu loomise lepingu põhjal, mis NSV Liidu esimesel nõukogude kongressil 30. detsembril 1922.a. Moskvas vastu võeti ning silmas pidades Vabariikide Liidu kesk-täidesaatva komitee poolt tehtud parandusi ja täiendusi, otsustab: Nõukogude Vabariikide Liidu loomise deklaratsioon ning Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu loomise leping moodustavad Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu põhiseaduse (konstitutsiooni)* (*NSV Liidu kesktäitevkomitee otsustas: kinnitada NSV Liidu põhiseadus ja viia see viivitamatult ellu. (NSV Liidu kesktäitevkomitee II koosistumise otsus 6. juulist 1923.a.). NSV Liidu II kongressi otsus: NSV Liidu põhiseadus, mis NSV Liidu I kongressi otsuse põhjal NSV Liidu II kongressile lõpplikuks kinnitamiseks etteantud, kinnitada.(Otsus tehtud 31.jaanuaril 1924.a.). Esimene jagu. Deklaratsioon Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu moodustamiseks. Alates nõukogude vabariikide loomise silmapilgust, on maailma riigid jagunenud kahte leeri: kapitalismi leer ja sotsialismi leer. Seal, kapitalismi leeris, - rahvuslik viha ja õiglusetus, asumaade orjastamine ja sovinism, rahvuslik kurnamine ja rüüstamised, metsikud imperialistlikud sõjad. Meil, sotsialismi leeris, - vastastikuline usaldus ja rahu, rahvuslik vabadus ja sarnasus, rahvuste rahulik kooseksisteerimine ja koostöö. Kapitalistliku ilma katsed, aastakümnete jooksul lahendada rahvusküsimust rahvaste vaba arenemise teel inimese inimese poolt ekspluateerimise süsteemiga, on olnud viljatud. Just ümberpöördult, rahvuste vastuolude sõlm muutub ikka keerulisemaks, ähvardades kapitalismi enese olemasolu.Rahvuste koostöö korrastamises on kodanlus jõuetu. Ainult nõukogude leeris, ainult proletariaadi diktatuuri tingumustes, kes oma ümber on koondanud rahva enamuse, on võimalus olnud juurteni ära hävitada rahvuslikku kurnamist, luua vastastikku usalduse õhkkonda ning panna alus rahvaste vennalikule koostööle. Ainult neil põhjustel läks nõukogude vabariikidel korda kogu maailma imperialistide pealetung tagasi lüüa, ainult neil põhjustel läks tal korda edukalt likvideerida kodusõda, kindlustada oma olemasolu ning asuda rahuliku ülesehitustöö juurde. Kuid sõjaaastad ei ole jäljeta möödunud. Laastatud põllud, kustunud tehased, lõhutud tootmisvahendid ja raisatud majanduslikud võimalused, mis me oleme sõjalt päranduseks saanud, ei anna vastavaid tagajärgi üksikute vabariikide üksikute jõupingutuste majanduslikul rindel. Üksikute vabariikide olemise juures oli võimatu seada rahvamajandust jalule. Teiselt poolt, rahvusvahelise seisukorra kindlusetus ja uute kallaletungide oht, teevad paratamatuks, kapitalistlikus piiramisrõngas, nõukogude vabariikide ühise väe loomise. Ja lõpuks, nõukogude võimu ehitus, kui internatsionaalne oma iseloomu poolest, lükkab nõukogude vabariikide töörahvast ühinemisele ühiseks sotsialistlikuks pereks. Kõik need põhjused nõuavad tungivalt nõukogude vabariikide ühinemist üheks liitriigiks, kes oleks suuteline kindlustama nii välist julgeolekut, kui ka sisemist majanduslikku edu ja rahvaste rahvuslikku edenemist. Hiljuti nõukogude kongressidele kokku tulnud nõukogude vabariikide rahvaste voli, kes üksmeelselt otsustasid luua Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu, on selle kindlaks tagatiseks, et see Liit on üheõiguslikkude rahvaste vabatahtlikuks ühenduseks, et igale vabariigile on kindlustatud Liidust vaba väljaastumine, ei Liitu astumine on kindlustatud kõigile nõukogude Sotsialistlikkudele vabariikidele, nii praegu olemasolevatele kui ka tulevikus tekkida võivatele, et uus liitriik on rahvaste vennaliku koostöö kindlustamiseks, mille alus sai pandud juba 1917.a. oktoobris, et see on kindlaks toeks rahvusvahelise kapitalismi vastu ja uueks otsustavaks sammuks kõigi maade töörahva koondamiseks Ülemaailmseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Teine jagu. Leping. Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik (VNFSV), Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (UNSV), Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (VNSV) ja Taga-Kaukaasia Föderatiivne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (T-K FNSV), Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik(GNSV) ja Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ühinevad üheks liitriigiks - Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liiduks * (*NSV Liidu III kongressil, mis mais1925.a. Moskvas peeti, võeti NSV Liitu vastu kaks uut nõukogude vabariiki, mis asusid Kesk-Aasias Turkestani territooriumil: Usbeki ja Turkmeeni. Esimene peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kõrgemate organite võimupiirkonda kuuluvad asjad. §1. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu tegevusse, tema kõrgemate organite näol, kuulub: a)Liidu esindamine rahvusvahelises suhtlemises, kõikide diplomaatiliste asjade ajamine, teiste riikidega poliitiliste ja muude lepingute tegemine; b)Liidu välispiiride muutmine, kui ka liidu riikide vahelste piiride muutmise küsimuste reguleerimine; c)Liitu astuvate uute vabariikidega lepingute tegemine; d)sõja kuulutamine ja rahu tegemine; e)NSV Liidu sise- ja välislaenude tegemine ja Liitu kuuluvate vabariikide sise-ja välislaenude tegemiseks loa andmine; f)rahvusvaheliste lepingute kinnitamine; g)väliskaubanduse juhtimine ja sisekaubanduse süsteemi kindlaksmääramine; h)Liidu rahvamajanduse aluse ja üldise plaani kindlaks määramine, tööstusharude ja üksikute liidulise tähtsusega tööstusettevõtete kindlaks määramine, nii liidu kui ka üksikute vabariikide nimel kaubanduslike lepingute sõlmimine; i)transpordi ja posti-telegraafi asjanduse juhtimine; j)Liidu sõjaväeliste jõudude organiseerimine ja juhtimine; k)NSV Liidu ainsa riikliku eelarve kinnitamine, millesse kuuluvad Liidu vabariikide eelarved; üleliiduliste maksude ja sissetulekute kindlaks määramine, mis lähevad Liidu vabariikide eelarvete kokkuseadmiseks; Liidu vabariikide eelarvete moodustamiseks täiendavate maksude ja tulude lubamine; l)ainsa raha-ja krediidisüsteemi kindlaks määramine; m) kogu Liidu territooriumil maakorralduse ja maa kasutamise üldiste aluste kindlaksmääramine, kui ka maapõue, metsade ja vete kasutamine; n)vabariikide vaheline seadusandlus ümberasumises ja ümberasumise fondi kindlaks määramine; o) kohtukorralduse ja kohtutegevuse põhiala, kui ka tsiviil ja kaelakohtute seadusandluse kindlaks määramine; p)töö alaste põhiseaduste kindlaksmääramine; r)rahvahariduse üldiste aluste kindlaksmääramine; s)rahva tervishoiu parandamise üldiste abinõude kindlaksmääramine; t)mõõtude ja kaalude süsteemi kindlaksmääramine; u)üleliidulise statistika kindlaksmääramine; v) seadusandlus Liidu kodakondsuse alal ja välismaalaste õigused; ä)üleliiduliste amnestiate väljaandmise õigus; ö)käesoleva põhiseadusega vastuolus olevate Liiduvabariikide nõukogude kongresside ja kesktäitevkomiteede otsuste tühistamine; ü)Liiduvabariikide vaheliste tüliküsimuste lahendamine. §2.Käesoleva konstitutsiooni kinnitamise ja muutmise õigus on ainult Liidu nõukogude kongressil. Teine peatükk. Liiduvabariikide suveräänsusest ja Liidu kodakondsusest. §3.Liiduvabariikide suveräniteet on piiratud ainult käesolevas põhiseaduses tähendatud piires, ning ainult asjades, mis kuuluvad Liidu kompetentsi. Väljaspool neid piire teostab iga Liiduvabariik oma riiklikku võimu iseseisvalt.NSVLiit kaitseb liiduvabariikide suveräniteeti. §4.Igal liiduvabariigil on õigus vabatahtlikult Liidust välja astuda. §5.Liiduvabariigid võivad vastavalt käesolevale põhiseadusele muuta oma põhiseadusi. §6.Liiduvabariikide territooriumi ei või muuta ilma nende nõusolekuta. §4.muutmiseks, kitsendamiseks ehk. kaotamiseks on tarvis kõikide Liitu kuuluvate vabariikide nõusolekut. §7.Liiduvabariikide kodanikele antakse liidu kodakondsus. Kolmas peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu nõukogude kongressist. §8.Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kõrgemaks võimuorganiks on nõukogude kongress ja nõukogude kongresside vaheaegadel – NSV Liidu kesktäitevkomitee, mis seisab koos Liidu nõukogust ja rahvuste nõukogust. §9. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu nõukogude kongress seisab koos linna ja alevite nõukogude esindajatest – 1 saadik 25000 valija poolt ning kubermangu nõukogude kongresside esindajatest – 1 saadik 125000 elaniku poolt. §10.NSV Liidu nõukogude kogressile valitakse saadikud kubermangu nõukogude kongressidel. Neis vabariikides, kus puuduvad kubermangu ühendused, valitakse saadikud otse vastava vabariigi nõukogude kongressil. §11.NSV Liidu järjekordseid kongresse kutsub NSV Liidu kesk-täitevkomitee kokku kord aastas; erakorralisi kongresse kutsubNSV Liidu kesk-täitevkomitee kokku oma otsuse, Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu, ehk kahe vabariigi nõudmise puhul. §12.Erakordsetes tingimustes, millised takistavad NSV Liidu nõukogude kongressi õigeaegset kokkukutsumist, on Liidu kesk-täitevkomiteel õigus lükata edasi nõukogude kongressi kokkukutsumist. Neljas peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesk-täitevkomiteest. §13.Liidu kesk-täitevkomitee koosneb Liidu nõukogust ja rahvuste nõukogust. §14.NSV Liidu kongress valib Liidu nõukogu Liiduvabariikide esindajatest proportsionaalselt iga vabariigi elanike arvu järgi, üldse 371 liikmest*. (*NSV Liidu II kongressil moodustati kesk-täitevkomitee 414 liikmest ja 220 kandidaadist). §15.Rahvuste nõukogu luuakse autonoomsete nõukogude sotsialistlike vabariikide esindajatest, igast 5 esindajat, NSV Liidu autonoomsete oblastite esindajatest – igast 1 esindaja. Rahvuste nõukogu koosseisu kinnitab tervikuna Liidu nõukogude kongress. Märkus: Adsiiri ja Abhaasia autonoomsed vabariigid ja Lõuna Oseedi autonoomne oblast saavad rahvuste nõukogusse igaüks ühe esindaja** (**NSV Liidu II kongressil moodustati rahvuste nõukogu 100 liikmest). §16.Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu vaatavad läbi kõik dekreedid ja määrused, mida neile ette panevad NSV Liidu täidesaatva komitee presiidium ka Liidu rahvakomisaride nõukogu, Liidu üksikud rahvakomisariaadid, Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed kui ka Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu initsiatiivil väljaantavad aktid. §17.NSV Liidu kesktäitevkomitee annab välja koodeksid, dekreedid, määrused ja korraldused, koondab NSV Liidu seadusandlust ja juhtimist ning määrab kindlaks Liidu kesktäitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu kompetentsi. §18.Kõik dekreedid ja määrused, mis määravad ära NSV Liidu poliitilise ja majandusliku elu üldised vormid, kui ta Liidu riiklikkute organite praktikasse põhjalikke muutusi toovad, peavad tingimata olema vaadatud läbi ja kinnitatud Liidu kesktäitevkomitee poolt. §19.Kõik kesktäitevkomitee poolt välja antavad dekreedid, määrused ja korraldused on maksvad kogu Liidu territooriumil. §20.NSV Liidu kesktäitevkomiteel on õigus panna seisma ehk muuta NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi poolt välja antud dekreete, määrusi ja korraldusi kui ka Liidu nõukogude vabariikide, nõukogude kongresside, kesktäitevkomiteede ja teiste organite korraldusi Liidu territooriumil. §21.NSV Liidu kesktäidesaatva komitee korralisi koosolekuid kutsub kokku kesktäitevkomitee presiidium kolm korda aastas. Erakordseid koosolekuid kutsutakse kokku Liidu nõukogu presiidiumi ehk rahvuste nõukogu presiidiumi otsuste põhjal, kui ka Liiduvabariigi kesktäitevkomitee nõudmisel. §22.NSV Liidu kesktäitevkomitee poolt läbivaadatavad seaduste eelnõud saavad seadusliku jõu ainult siis, kui need võetakse vastu Liidu nõukogus ja rahvuste nõukogus ning avaldatakse Liidu kesktäitevkomitee nimel. §23.Lahkhelide puhul Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu vahel antakse küsimus nende poolt moodustatud kokkuleppe komisjoni. §24.Juhtumitel, kui kokkuleppe komisjonis kokkuleppele ei jõuta, viiakse küsimuse otsustamine Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu ühisele üldkoosolekule, kusjuures häälte enamuse puudusel Liidu nõukogus ehk rahvuste nõukogus võib ühe poole nõudmisel küsimuse otsustamise lükata edasi Liidu järjekordsele nõukogude kongressile. §25.Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu võivad oma hulgast 7-liikmelise presiidiumi valida töö juhtimiseks ja ettevalmistamiseks üldkoosolekutele. §26.NSV Liidu kesktäitevkomitee üldkoosolekute vaheaegadel on kõrgemaks võimu organiks NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium, mille moodustab kesktäitevkomitee 21. liikmest, kuhu kuuluvad täies koosseisus Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu presiidiumid*. (*§26. täienduseks võttis NSV Liidu II kongress vastu järgmise otsuse: NSV Liidu kesktäitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu moodustamiseks korraldatakse Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu ühine koosolek. Hääletamist ühisel koosolekul toimetatakse Liidu nõukogus ja rahvuste nõukogus eraldi.) §27.Kesktäitevkomitee valib Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi liikmete hulgast Liiduvabariikide arvu järgi NSV Liidu kesktäitevkomitee neli esimeest. §28.NSV Liidu kesktäitevkomitee on vastutav Liidu nõukogude kongressi ees. Viies peatükk. NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumist. §29.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium on NSV Liidu kesktäitevkomitee üldkoosolekute vaheajal Liidu seadusandluse, täitesaatva ja korraldava organi kõrgemaks võimuks. §30.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium valvab NSV Liidu põhiseaduste elluviimise ja NSV Liidu nõukogude kongresside komitee otsuste täitmise järele kõikide võimuorganite poolt. §31.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumil on õigus NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu ja üksikute komissariaatide, kui Liiduvabariikide kesktäitevkomiteede ja rahvakomissariaatide nõukogude otsuste seismapanekuks ja tühistamiseks. §32.Liidu kesktäitevkomitee presiidiumil on õigus peatada Liiduvabariikide nõukogude kongresside otsusi, neid esitades pärast kinnitamiseks ja läbivaatamiseks Liidu kesktäitevkomiteele. §33.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium annab välja dekreete, määrusi, korraldusi, vaatab läbi ja kinnitab rahvakomissaride nõukogu, NSV Liidu üksikute ametiasutuste, nende presiidiumite ja muude võimuorganite poolt esitatud dekreetide kavasid. §34.NSV Liidu kesktäitevkomitee, tema presiidiumi ja rahvakomissariaatide nõukogu dekreedid avaldatakse keeltes, millised on vabariikides üldiselt tarvitusel (vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, turki, tatari). §35.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium lahendab NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu ja NSV Liidu rahvakomissariaatide vahekordasid üheltpoolt ja Liiduvabariikide kesktäitevkomiteede ja nende presiidiumite - teiselt poolt. §36.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium on vastutav Liidu kesktäitevkomitee ees. Kuues peatükk. NSV Liidu rahvakomissaride nõukogust. §37.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu on Liidu kesktäitevkomitee täidesaatvaks ja korraldavaks võimuks, mille moodustab Liidu kesktäitevkomitee järgmises koosseisus: Liidu rahvakomissariaatide nõukogu esimees; Esimehe abi; välisaasjade rahvakomissar; sõja-ja mereasjanduse rahvakomissar; väliskaubanduse rahvakomissar; teede rahvakomissar; posti-ja telegrafi rahvakomissar; töölis-talupoegade rahvakontrolli komissar; kõrgema rahvamajanduse nõukogu esimees; töö rahvakomissar; toitluse rahvakomissar; rahanduse rahvakomissar.* (*NSV Liidu majandusliku ja rahanduse plaani teostamiseks ja kooskõlla viimiseks käesoleva majandusliku ja poliitilise olukorraga, ühtlasi ka rahvakomissaride tegevuse lähemaks juhtimiseks majandusliku ülesehitustöö ja riigi kaitse korraldamiseks organiseeritakse NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu juures NSV Liidu Töö ja Kaitse nõukogu, mille esimeheks on rahvakomissariaatide nõukogu esimees. Töö ja Kaitse nõukogu otsustest teatatakse viivitamatult NSV Liidu rahvakomissaride nõukogule, millisel on õigus eelmise otsuseid peatada või muuta.) §38.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu annab välja dekreete NSV Liidu kesktäitevkomitee poolt antud volituste piires ja NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu seaduste põhjal, mis on sunduslikud kogu Liidu territooriumil. §39.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu vaatab läbi dekreedid ja määrused, millised esitavad sellele NSV Liidu üksikud komissariaadid kui ka Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed ja nende presiidiumid. §40.Liidu rahvakomissariaatide nõukogu on vastutav oma töös NSV Liidu kesktäitevkomitee ja ta presiidiumi ees. §41.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogude otsuseid ja korraldusi võib Liidu kesktäitevkomitee ja ta presiidium peatada või muuta. §42.Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed ja nende presiidiumid protesteerivad NSV Liidu rahvakomissariaatide nõukogu dekreete ja määrusi Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi ees, kuid mitte peatades nende elluviimisi. Seitsmes peatükk. NSV Liidu kõrgemast kohtust. §43.NSV Liidu territooriumil luuakse revolutsiooniliste seaduste kindlustamise eesmärgiga Liidu kesktäitevkomitee juures kõrgem kohus, kelle tegevuse piirkonda kuulub: a)Liiduvabariikide kõrgemate kohtutele juhtivate seletuste andmine üleliidulistes seadusandlikkudes küsimustes; b)NSV Liidu kõrgema kohtu prokuröri ettepanekul NSV Liidu kesktäitevkomitee ees Liiduvabariikide kõrgemate kohtute stsuste läbivaatamine ja protesteerimine, kuivõrd need lähevad lahku üleliidulisest seadusandlusest, ehk kuivõrd nad puudutavad teiste vabariikide huvisid. c)Liidu kesktäitevkomitee nõudmisel, otsuse tegemine Liiduvabariikide määruste seaduslikkusest põhiseaduse seisukohalt; d) Liiduvabariikide vaheliste kohtulikkude tülide lahendamine; e)Liidu kõrgemat võimu esindavate isikute kuritegudes süüdistamiste läbivaatamine. §44.Liidu kõrgem kohus töötab järgmises koosseisus: a)Liidu kõrgema kohtu üldkoosolek; b)Liidu kõrgema kohtu tsiviil ja kaelakohtu kohtute kolleegiumid; c)sõjaväe ja sõjaväe-transport kolleegiumid. §45.NSV Liidu kõrgem kohus luuakse ta üldkoosolekul 11 liikmest, nende hulgas esimees ja ta abi; 4 Liiduvabariikide kõrgemate kohtute üldkoosolekute esimeest ja NSV Liidu riikliku poliitilise peavalitsuse esindaja, kusjuures esimees, ta abi ja teised viis liiget määratakse Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi poolt. §46.NSV Liidu kõrgema kohtu prokurör määratakse NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi poolt. NSV Liidu kõrgema kohtu prokuröri ülesandeks on otsuste tegemine kõigis küsimustes, mis tulevad otsustamisele NSV Liidu kõrgemas kohtus, süüdistuste toetamine selle koosolekul, Liidu kõrgema kohtu otsusega mitte rahulolemise puhul protesteerida seda Liidu kesktäitevkomitee presiidiumis. §47. §43. tähendatud küsimuste lahendamisele saatmine kõrgema kohtu üldkoosolekule võib sündida ainult NSV Liidu kesktäitevkomitee, tema presiidiumi, Liidu kõrgema kohtu prokuröri, Liiduvabariikide kõrgemate kohtute prokuröride ja üleliidulise poliitilise valitsuse algatusel. §48.Liidu kõrgema kohtu istungjärgud loovad erilised kohtud (koosseisud) järgmiste küsimuste läbivaatamiseks: a)eriti tähtsad kaelakohtulised- ja tsiviilasjad, mis oma sisu poolest puudutavad kahte või enamat vabariiki ja b)Liidu kesktäitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu liikmete isiklikke kohtuasju. Nende asjade arutamine NSV Liidu kõrgema rahvakohtu poolt võib sündida Liidu kesktäitevkomitee või ta presiidiumi igakordse erilise otsuse põhjal. Neljas peatükk. NSV Liidu rahvakomisariaatidest. §49.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu tegevuse piirkonda kuuluva riikliku valitsemise üksikute harude otseseks juhtimiseks luuakse käesoleva põhiseaduse §37 alusel 10 rahvakomisariaati, kes tegutsevad Liidu kesktäitevkomitee poolt kinnitatud rahvakomissariaatide seaduse alusel. §50.Liidu rahvakomissariaadid jagunevad: a)üleliidulised rahvakomissariaadid – ainult kogu Liidule; b)Liidu ühendatud rahvakomissariaadid. §51.Liidu üleliidulisteks rahvakomissariaatideks on: välisasjade; sõja ja merenduse; väliskaubanduse; teede; posti ja telegrafi. §52.Liidu ühendatud rahvakomissariaatideks on: kõrgem rahvamajanduse nõukogu; toitlus; töö; rahanduse ja tööliste-talupoegade kontroll. §53.NSV Liidu üleliidulistel rahvakomissariaatidel on Liiduvabariikide juures oma volinikud, kes alluvad neile otse. §54.Liidu ühendatud rahvakomissariaatide organiteks, kes Liiduvabariikide territooriumil nende ülesandeid täidavad, on vabariigi samanimelised rahvakomissariaadid. §55.NSV Liidu rahvakomissariaatide eesotsas seisavad rahvakomissaride nõukogu liikmed – Liidu rahvakomissarid. §56.Iga rahvakomissari juures määratakse tema juhatusel kolleegium, mille liikmed määrab Liidu rahvakomissaride nõukogu. §57.Rahvakomissaril on õigus teatava rahvakomissariaadi tegevuse piirkonda käivates küsimustes isiklikult otsuseid teha, teatades sellest kolleeriumile. Juhtumitel, kui kolleerium ehk üksikud liikmed ühe või teise otsusega rahul ei ole, võivad nad sellest Liidu rahvakomissaride nõukogule teatada, samal ajal jätkates otsuse täitmist. §58.Üksikute rahvakomissariaatide määrusi võivad muuta Liidu kesktäitevkomitee presiidium ja rahvakomissaride nõukogu. §59.NSV Liidu rahvakomissaride korraldusi võivad Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed ja nende presiidiumid seisma panna, kui teatav korraldus on otseselt Liidu põhiseaduse, Liidu seadusandluse või Liiduvabariigi seadusandluse vastu. Korralduse täitmise peatamisest tuleb Liiduvabariigi kesktäitevkomiteel või ta presiidiumil viivitamatult teatada NSV Liidu rahvakomissaride nõukogule ja Liidu vastavale rahvakomissariaadile. §60.Liidu rahvakomissarid on vastutavad Liidu rahvakomisaride nõukogu, kesktäitevkomitee ja ta presiidiumi ees. Üheksas peatükk. Ühendatud riiklikust poliitilisest valitsusest §61.Liiduvabariikide revolutsiooniliste jõupingutuste ühendamiseks poliitilise ja majandusliku vasturevolutsiooni, salakuulamiste ja banditismi vastu, loodakse Liidu rahvakomissaride nõukogu juurde ühendatud poliitiline valitsus, mille esimees NSV Liidu rahvakomisaride nõukogust hääleõigusega osa võtab. §62.NSV Liidu ühendatud riiklik poliitiline valitsus juhib riikliku poliitilise valitsuse kohalikke organe Liiduvabariikide rahvakomissariaatide nõukogudse juures oma voliisikute kaudu, kes tegutsevad seadusandlikul teel kinnitatud erilise seaduse põhjal. §63.Liidu ühendatud riikliku poliitilise valitsuse seadusliku tegevuse järele valvab NSV Liidu kõrgema kohtu prokurör, Liidu kesktäitevkomitee erilise määruse põhjal. Kümnes peatükk. Liiduvabariikidest. §64.Liidu iga vabariigi territooriumi piirkonnas on kõrgemaks võimu organiks:vabariigi nõukogude kongress ja kongresside vaheajal – tema kesktäitevkomitee. §65.Liiduvabariikide võimu kõrgemate organite ja Liidu võimu kõrgemate organite vahekord määratakse kindlaks käesoleva põhiseadusega. §66.Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed valivad oma hulgast presiidiumid, kes kesktäitevkomitee üldkoosolekute vaheaegadel võimu kõrgemaks organiks on. §67.Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed loovad oma täidesaatvad organid – rahvakomissaride nõukogud järgmises kooseisus: rahvakomissaride nõukogu esimees; esimehe abi; kõrgema rahvamajanduse nõukogu esimees; põllumajanduse rahvakomissar; rahanduse rahvakomissar; toitluse rahvakomissar; töö rahvakomissar; siseasjade rahvakomissar; kohtuasjade rahvakomissar; töölis-talupoegade kontrolli rahvakomissar; hariduse rahvakomissar; tervishoiu rahvakomissar; ühiskondliku kindlustuse rahvakomissar, kui ka nõuandva häälega ehk otsustava häälega, Liiduvabariikide kesktäitevkomitee otsuste järgi, NSV Liidu rahvakomissariaatide välisasjade, sõja ja merenduse, väliskaubanduse, teede, posti ja telegrafi volinikke. §68.Rahvamajanduse kõrgema nõukogu ja toitluse, rahanduse, töö, töölis-talupoegade kontrolli komissarid Liiduvabariikides, alludews Liiduvabariikide kesktäitevkomiteedele ja rahvakomissaride nõukogudele, teostavad oma tegevuses ka vastavate rahvakomissariaatide juhtnööre. §69.Amnestia ning armuandmise ja kohtuotsuste muutmine, Liiduvabariikide kohtu ja administratiivorganite poolt karistatud kodanikkude suhtes, jääb nende vabariikide kesktäitevkomiteedele. Üheteistkümnes peatükk. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vapist, lipust ja pealinnast. §70. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riiklik vapp kujutab maakeral kokkupandud sirpi ja vasarat, mida ümbritseb viljapeadest vanik, §34. tähendatud kuuekeelse pealkirjaga: „Kõigi maade töölised, ühinege!“ Vapi ülaosas on viieharuline täht. §71.NSV Liidu lipp on (veri) punasest riidest, mille peal riigivapp*. (*NSV Liidu kesktäitevkomitee otsus 12.novembrist 1923.a.: põhiseaduse punkt §71. muutmiseks otsustab NSV Liidu kesktäitevkomitee 3. koosistumine: NSV Liidu lipp on punasest riidest, mille ülemises nurgas on kujutatud kullast sirp ja vasar ja nende peal kuld võruga piiratud punane viienurgeline täht. Pikkuse ja laiuse vahekord on 1:2. §72.Nõukogude Sotsialistlikke Vabariikide Liidu pealinnaks on Moskva. *** Ärakiri. (NSV Liidu 1936.a. Konstitutsioon) Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsioon /Põhiseadus/ Välismaa tööliste kirjastusühisus NSV Liidus. Moskva 1936 Leningrad. Nõukogude sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Nõukogude VII Erakorralise Kongressi Otsus. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsiooni /Põhiseaduse / kinnitamise kohta. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Nõukogude VIII erakorraline kongress otsustab: Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsiooni /Põhiseaduse/ projekt kongressi redaktsioonikomisjoni poolt esitatud redaktsioonis ära kinnitada. Kongressi Presiidium Moskva, Kreml, 5.detsembril 1936.a. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Nõukogude VIII erakorralise kongressi otsus NSV Liidu Ülemnõukogu Valimiste kohta Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu nõukogude VIII erakorraline kongress otsustab: Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Kesktäitevkomiteele ülesandeks teha NSV Liidu uue konstitutsiooni alusel NSVL Ülemnõukogu valimiste kord välja töötada ja ära kinnitada, niisamuti ka valimiste tähtajad kindlaks määrata. Moskva, Kreml, 5.detsembril 1936.a. Kongressi Presiidium. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Nõukogude VIII Erakorralise Kongressi Otsus. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsiooni /Põhiseaduse/ vastuvõtmise tähistamise kohta. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu nõukogude VIII erakorraline kongress otsustab: Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu uue konstitutsiooni vastuvõtmise tähistamiseks konstitutsiooni vastuvõtmise päev – 5.detsember – üldrahvalikuks pühaks kuulutada. Moskva, Kreml. 5.detsembril 1936.a. Kongressi Presiidium. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsioon (Põhiseadus). Sisukord. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Nõukogude VIII Erakorralise Kongressi Otsused: Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsiooni /Põhiseaduse / kinnitamise kohta. NSV Liidu Ülemnõukogu Valimiste kohta. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu uue konstitutsiooni (Põhiseaduse) vastuvõtmise tähistamise kohta. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu Konstitutsioon (Põhiseadus). I peatükk. Ühiskondlik korraldus – II peatükk. Riiklik korraldus – III peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu kõrgemad riigivõimu asutused – IV peatükk. Liidu-vabariikide kõrgemad riigivõimu asutused – V peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu riigivalitsemise asutused – VI peatükk.Liidu-vabariikide riigivalitsemise asutused – VII peatükk.Autonoomsete nõukogude sotsialistlikkude vabariikide kõrgemad riigivõimu asutused – VIII peatükk.Kohalikud riigivõimu asutused – IX peatükk. Kohus ja prokuratuur – X peatükk. Kodanikkude põhilised õigused ja kohused – XI peatükk. Valimissüsteem – XII peatükk. Vapp, lipp, pealinn – XIII peatükk. Konstitutsiooni muutmise kord. I peatükk Ühiskondlik korraldus §1. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liit on sotsialistlik tööliste ja talupoegade riik. §2.NSVL poliitilise aluse moodustavad töörahva saadikute nõukogud, mis mõisnikude ja kapitalistide võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kättevõitmise tagajärjel on üles kasvanud ning tugevaks saanud. §3.Kõik võim NSV Liidus kuulub töörahva saadikute nõukogude näol linna ja maa töörahvale. §4.NSVL majandusliku aluse moodustavad sotsialistlik majandussüsteem ja valmistamisvahendite ning –abinõude sotsialistlik omamus, millised kindlunesid kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimise, valmistamisvahendite ning –abinõude eraomamuse kaotamise ja selle tagajärjel, et hävitati inimese kurnamine teise inimese poolt. §5.Sotsialistlikul omandusel NSV Liidus on kas riikliku omanduse vorm (üldrahvalik pärisosa), või kooperatiivi- ja kolhoosi-omanduse vorm (üksikute kolhooside omandus, kooperatiivsete ühenduste omandus). §6.Maa, ta põuevarandused, veed, metsad, tehased, vabrikud, kaevandused, murrud, raudtee-, vee- ja õhutransport, pangad, sidevahendid, riigi poolt organiseeritud suured põllumajanduslikud ettevõtted (sovhoosid, masina- ja traktorijaamad jms), kui ka kommunaal-ettevõtted ja põhimine korterifond linnades ja tööstuspunktides on riigi omandus, see on üldrahvalik pärisosa. §7.Ühiskondlikud ettevõtted kolhoosides ja kooperatiivsetes organisatsioonides ühes nende elusa ja eluta inventariga, kolhooside ja kooperatiivsete organisatsioonide valmistatav sadus, niisamuti ka nende ühiskondlikud ehitused moodustavad kolhooside ja kooperatiivsete organisatsioonide ühiskondliku, sotsialistliku omanduse. Igal kolhoosi perel on, peale põhimise sissetuleku ühiskondlikust kolhooslikust majapidamisest, isiklikuks tarvitamiseks väike tükk õueaiamaad ja isiklikuks omanduseks abimajapidamise õueaia-maatükil, elumaja, saadusiandev kari, kodulinnud ja väike põllumajanduslik inventar – põllumajandusliku artelli põhikirja järgi. §8.Kolhooside käes olev maa kinnitatakse neile maksutuks ja tähtajatuks tarvitamiseks, see on jäädavalt. §9.Sotsialistliku majandussüsteemi kõrval, mis NSV Liidus valitsev majandusevorm on, lubab seadus üksiktalupoegade ja kustaaride väikest eramajapidamist, mis isiklikule tööle on rajatud ja võõra töö kurnamist ei luba. §10.Kodanikkude isiklikku omanduseõigust oma töö-sissetulekutele ja hoiustele, elumajale ja kodusele abimajapidamisele, koduse majapidamise ja koduse tarvituse asjadele, isikliku tarvituse ja mõnususe asjadele, niisamuti ka kodanikkude isikliku omanduse pärandamise õigust – kaitseb seadus. §11.NSVL majanduslikku elu määrab ja suunab riiklik rahvamajanduse plaan ühiskondliku rikkuse suurendamise, töörahva ainelise ja kultuurilise taseme väärdumatu tõusu, NSVL iseseisvuse kindlustamise ja ta kaitsevõime tugevdamise huvides. §12.Töö on NSV Liidus iga töövõimelise kodaniku kohuseks ja au asjaks sel põhimõttel: „kes ei tööta, see ei söö“. NSV Liidus teostatakse sotsialismi põhimõtet: „igaühelt tema võimete järgi, igaühele – tema töö järgi“. II peatükk Riiklik korraldus §13. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liit on liitriik, mis järgmiste üheõiguslikude Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide vabatahtliku ühinemise alusel on loodud: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Aserbaidshani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Turkmeni Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Usbeki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Tadshiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. §14. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu funktsioonidesse, tema kõrgemate võimuasutuste ja riigivalitsemise asutuste näol kuuluvad: a)Liidu esindamine rahvusvahelises läbikäimises, lepingute sõlmimine teiste riikidega ja nende ratifitseerimine; b)sõja ja rahu küsimused; d)uute vabariikide NSV Liitu vastuvõtmine; e)NSVL Konstitutsiooni täitmise kontrollimine ja kindlustamine, et liidu-vabariikide konstitutsioonid NSVL Konstitutsioonile vastaksid; g)liidu-vabariikide vaheliste piirimuutuste kinnitamine; h)uute kraide ja oblastite loomise, niisamuti ka liidu-vabariikide koosseisus uute autonoomsete vabariikide loomise kinnitamine; i)NSVL kaitse organiseerimine ja kõikide NSVL relvastatud jõudude juhatamine; j)väliskaubandus riikliku monopoli alusel; k)riikliku julgeoleku kaitse; l)NSVL rahvamajanduslikkude plaanide kindlaksmääramine; m)NSVL ühtse riigi-eelarve kinnitamine, kui ka liidu, vabariikide ja kohalikkude eelarvete peale minevate maksude ja tulude kinnitamine; n)üleliidulise tähtsusega pankade, tööstuslikkude ja põllumajanduslikkude asutuste ning ettevõtete, kui ka kaubanduslikkude ettevõtete juhatamine; o)transpordi ja sideasjanduse juhatamine; p)raha- ja krediidispsteemi juhatamine; r)riikliku kinnituse organiseerimine; s)laenude tegemine ja andmine; t)maakasutamise, niisamuti ka maapõuevaranduste, metsade ja vete kasutamise põhialuste kindlaksmääramine; u)põhialuste kindlaksmääramine rahvahariduse ja tervishoiu alal; v)rahvamajandusliku arvestuse ühtse süsteemi organiseerimine; ä)töö kohta käiva seadusandluse aluste kindlaksmääramine; ö)seaduseandlus kohtukorralduse ja kohtupidamise kohta; kriminaal- tsiviil-seadustekogud; õ)seadused liidu kodakondsuse kohta; seadused välismaalaste õiguste kohta; ü)üleliiduliste amnestiaaktide väljaandmine. §14. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu funktsioonidesse, tema kõrgemate võimuasutuste ja riigivalitsemise asutuste näol kuuluvad: a)Liidu esindamine rahvusvahelises läbikäimises, lepingute sõlmimine teiste riikidega ja nende ratifitseerimine; b)sõja ja rahu küsimused; d)uute vabariikide NSV Liitu vastuvõtmine; e)NSVL Konstitutsiooni täitmise kontrollimine ja kindlustamine, et liidu-vabariikide konstitutsioonid NSVL Konstitutsioonile vastaksid; g)liidu-vabariikide vaheliste piirimuutuste kinnitamine; h)uute kraide ja oblastite loomise, niisamuti ka liidu-vabariikide koosseisus uute autonoomsete vabariikide loomise kinnitamine; i)NSVL kaitse organiseerimine ja kõikide NSVL relvastatud jõudude juhatamine; j)väliskaubandus riikliku monopoli alusel; k)riikliku julgeoleku kaitse; l)NSVL rahvamajanduslikkude plaanide kindlaksmääramine; m)NSVL ühtse riigi-eelarve kinnitamine, kui ka liidu, vabariikide ja kohalikkude eelarvete peale minevate maksude ja tulude kinnitamine; n)üleliidulise tähtsusega pankade, tööstuslikkude ja põllumajanduslikkude asutuste ning ettevõtete, kui ka kaubanduslikkude ettevõtete juhatamine; o)transpordi ja sideasjanduse juhatamine; p)raha- ja krediidispsteemi juhatamine; r)riikliku kinnituse organiseerimine; s)laenude tegemine ja andmine; t)maakasutamise, niisamuti ka maapõuevaranduste, metsade ja vete kasutamise põhialuste kindlaksmääramine; u)põhialuste kindlaksmääramine rahvahariduse ja tervishoiu alal; v)rahvamajandusliku arvestuse ühtse süsteemi organiseerimine; ä)töö kohta käiva seadusandluse aluste kindlaksmääramine; ö)seaduseandlus kohtukorralduse ja kohtupidamise kohta; kriminaal- tsiviil-seadustekogud; õ)seadused liidu kodakondsuse kohta; seadused välismaalaste õiguste kohta; ü)üleliiduliste amnestiaaktide väljaandmine. §15.Liidu-vabariikide suveräänsus on kitsendatud vaid NSVL Konstitutsiooni §14. näidatud piiridega. Väljaspool neid piire teostab iga liidu-vabariik iseseisvalt riiklikku võimu. NSVL kaitseb liidu-vabariikide suveräänseid õigusi. §16.Igal liidu-vabariigil on oma konstitutsioon, mis vabariigi iseärasusi arvestab ja täiesti vastavalt NSVL Konstitutsioonile on üles ehitatud. §17.Igale liidu-vabariigile jääb õigus NSV Liidust vabalt välja astuda. §18.Liidu-vabariikide maaala ei või ilma nende nõusolekuta muuta. §19.NSVL seadustel on ühesugune jõud kõikide liidu-vabariikide maaalal. §20.Lahkumineku korral liidu-vabariigi seaduse ja üleliidulise seadfuse vahel maksab üleliiduline seadus. §21.NSVL kodanikkude kohta pannakse maksma ühtne liidu-kodakondsus. Iga liidu-vabariigi kodanik on NSVL kodanik. §22.Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu kuuluvad kraid:Aasovi-Mustamere, Kauge-Ida, Lääne-Siberi, Krasnojarski, Põhja-Kaukaasia; oblastid: Voroneshi, Ida-Siberi, Gorki, Lääne, Ivanovo, Kalinini, Kirovi, Kuibõschevi, Kurski, Leningradi, Moskva, Omski, Orenburgi, Saratovi, Sverdlovski, Põhja, Stalingradi, Tsheljäbinski, Jaroslavi; autonoomsed nõukogude sotsialistlikud vabariigid: Tatari, Baschkiiri, Dagestani, Burjät-Mongoolia, Kabardino-Balkari, Kalmõki, Karjala. Komi, Krimmi, Mari, Mordva, Volga-sakslaste, Põhja-Ossetia, Udmurti, Tshetshen-Inguschi, Tschuvaschi, Jakuuti: autonoomsed oblastid: Adõgei, Juudi, Karatshai, Oirootia, Hakassi, Tsherkessi. §23.Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisu kuuluvad oblastid: Vinnitsa, Dnepropetrovski, Donetski, Kiievi, Odessa, Harkovi, Tshernigovi ja Moldova Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. §24.Aserbaidshani Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad: Nahitshevani Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja Mägestiku-Karabahhi autonoomne oblast. §25.Gruusia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad: Abhaasia ANSV, Adshari ANSV, Lõuna-Ossetia autonoomne oblast. §26.Usbeki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Kara-Kalpaki ANSV. §27.Tadshiki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Mägis-Badahschani autonoomne oblast. §28.Kasahhi Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi koosseisu kuuluvad oblastid: Aktjubinski, Alma-Ata, Ida-Kasahstani, Lääne-Kasahstani, Karahanda, Kustanai, Põhja-Kasahstani, Lõuna-Kasahsatani. §29.Armeenia NSV, Valgevene NSV, Turkmeni NSV ja Kirgiisi NS kooseisu ei kuulu autonoomseid vabariike, niisamuti ka mitte kraisid ega oblasteid. III peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkkude Vabariikide Liidu kõrgemad riigivõimu asutused §30.NSVL kõrgemaks riigivõimu asutuseks on NSVL Ülemnõukogu. §31.NSVL Ülemnõukogu teostab kõik õigused, mis konstitutsiooni §14. järgi Nõukogude sotsialistlikkude Vabariikide Liidule omistatud, kuivõrd need, Konstitutsiooni põhjal, NSVL Ülemnõukogule aruandvate NSVL asutuste:NSVL Ülemnõukogu presidiumi, NSVL Rahvakomissaride nõukogu ja NSVL rahvakomissariaatide võimkonda ei käi. §32.NSVL seadusandlikku võimu teostab ainuüksi NSVL Ülemnõukogu. §33.NSVL Ülemnõukogu koosneb kahest kojast: Liidu nõukogust ja Rahvuste nõukogust. §34.Liidu nõukogud valivad NSVL kodanikud valimisringkondade järele normi järgi: üks saadik 300 tuhande elaniku peale. §35.Rahvuste nõukogud valivad NSVL kodanikud liidu-ja autonoomsete vabariikide, autonoomsete oblastite ja rahvusringkondade järele normi järgi: 25 saadikut iga liidu-vabariigi, 11 saadikut iga autonoomse vabariigi, 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja üks saadik iga rahvusringkonna poolt. §36.NSVL Ülemnõukogu valitakse nelja aasta peale. §37.NSVL Ülemnõukogu mõlemad kojad: Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu on üheõiguslikud. §38.Seadusandlik algatus kuulub ühteviisi Liidu nõukogule ja Rahvuste nõukogule. §39.Seadus loetakse kinnitatuks, kui ta NSVL Ülemnõukogu mõlemi koja poolt kumbagi lihtsa enamusega on vastu võetud. §40.Seadused, mis NSVL Ülemnõukogu poolt vastu võetud, avaldatakse liidu-vabariikide keeltes NSVL Ülemnõukogu presiidiumi esimehe ja sekretäri allkirjadega. §41.Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu sessioonid algavad ja lõppevad ühel ajal. §42.Liidu nõukogu valib Liidu nõukogu esimehe ja tema kaks asetäitjat. §43.Rahvuste nõukogu valib Rahvuste nõukogu esimehe ja tema kaks asetäitjat. §44.Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu esimehed juhatavad vastavate kodade koosolekuid ja vaatavad nende sisemise kodukorra järele. §45.NSVL Ülemnõukogu mõlemi koja ühiseid koosolekuid juhatavad Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu esimehed kordamööda. §46.NSVL Ülemnõukogu sessioonid kutsub NSVL Ülemnõukogu presiidium kaks korda aastas kokku. Erakorralised sessioonid kutsub NSVL Ülemnõukogu presiidium oma äranägemise järgi või ühe liidu-vabariigi nõudmisel kokku. §47. Tekivad Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu vahel lahkuminekud, siis antakse küsimus pariteetsetel alustel loodud lepitamiskomisjonile lahendada. Kui lepitamiskomisjon leplikule otsusele ei jõua, või kui ta otsus ühte või teist koda ei rahulda, siis vaadatakse küsimus kodades teist korda läbi. Ei jõuta kahe koja leplikule otsusele, siis saadab NSVL Ülemnõukogu presiidium NSVL Ülemnõukogu laiali ja määrab uued valimised. §48.NSVL Ülemnõukogu valib oma mõlemi koja ühisel koosolekul NSVL Ülemnõukogu presiidiumi, mis koosneb: NSVL Ülemnõukogu presiidiumi esimehest, tema üheteistkümnest asetäitjast, presiidiumi sekretärist ja 24 presiidiumi liikmest. NSVL Ülemnõukogu presiidium peab kõigest oma tegevusest NSVL Ülemnõukogule aru andma. §49.NSVL Ülemnõukogu presiidium: a)kutsub kokku NSVL Ülemnõukogu sessioonid; b)annab seletusi NSVL maksvate seaduste kohta, annab välja ukaase; d)saadab NSVL Konstitutsioooni §47 põhjal NSVL Ülemnõukogu laiali ja määrab uued valimised. e)toimetab omal algatusel või ühe liidu-vabariigi nõudmisel üldrahvalikku hääletust(referendum); g)muudab ära NSVL Rahvakomissaride nõukogu ja liidu-vabariikide rahvakomissaride nõukogude otsuseid ja korraldused sel korral kui need seadusele ei vasta; h)NSVL Ülemnõukogu sessioonide vaheajal vabastab, NSVL Rahvakomissaride nõukogu esimehe ettepanekul, ametist ja nimetab üksikud NSVL rahvakomissarid, pannes selle tagant järele NSVL Ülemnõukogu kinnitamisele; i)annab autasuks NSVL ordeneid ja aunimetusi; j)teostab armuandmise õigust; k)nimetab ja asendab uuega NSVL relvastatud jõudude kõrgema komanderkonna; l)NSVL Ülemnõukogu sessioonide vaheajal kuulutab – sel korral, kui NSV Liidule sõjaliselt kallale tungitakse, või kui vaja on rahvusvahelisi lepingulisi kohustusi vastastikuseks kaitseks agressiooni vastu täita, - sõjalise seisukorra välja; m)kuulutab välja üldise ja osalise mobilisatsiooni; n)ratifitseerib rahvusvahelised lepingud; o)nimetab NSVL täievolilised esindajad välisriikidesse ja kutsub neid tagasi; p)võtab tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatlikkude esindajate volituse-ja ärakutsumise kirjad vastu. §50.Liidu nõukogu ja Rahvuste nõukogu valivad mandaatkomisjonid, kes kumbki koja saadikute volitused järele katsuvad. Mandaatkomisjoni esituse peale otsustavad kojad, kas üksikute saadikute volitusi tunnistada, või valimised tühistada. §51.NSVL Ülemnõukogu nimetab, kui ta vajalikuks peab, ükskõik misuguse küsimuse kohta uurimis- ja revisjonikomisjonid. Kõik asutused ja ametlikud isikud on kohustatud nende komisjonide nõudmisi täitma ja neile kõik vajalikud materjalid ja dokumendid esitama. §52.NSVL Ülemnõukogu liiget ei tohi ilma NSVL Ülemnõukogu nõusolekuta, NSVL Ülemnõukogu sessioonide vaheajal aga ilma NSVL Ülemnõukogu presiidiumi nõusolekuta, kohtulikule vastutusele võtta ega arreteerida. §53.NSVL Ülemnõukogu volituste aja möödumise järel või pärast ta ennetähtajalist laialisaatmist jäävad NSVL Ülemnõukogu presiidiumil ta volitused alles, kuni uuestivalitud NSVL Ülemnõukogu on uue NSVL Ülemnõukogu presiidiumi loonud. §54.NSVL Ülemnõukogu volituste möödumise järel või ta ennetähtajalise laialisaatmise korral määrab NSVL Ülemnõukogu presiidium uued valimised, mitte hiljemaks kui kaks kuud NSVL Ülemnõukogu volituste lõppemise või ta ennetähtajalise laialisaatmise päevast arvates. §55.Mitte hiljem kui kuu aega pärast valimisi kutsub NSVL Ülemnõukogu endise koosseisu presiidium uuestivalitud NSVL Ülemnõukogu kokku. §56.NSVL Ülemnõukogu loob mõlemi koja ühisel koosolekul NSVL valitsuse – NSVL Rahvakomissaride nõukogu. IV peatükk. Liidu-vabariikide riigivalitsemise asutused. §57. Liidu-vabariigi kõrgeimaks riigivõimu asutuseks on liidu-vabariigi ülemnõukogu. §58.Liidu-vabariigi ülemnõukogu valivad vabariigi kodanikud nelja aasta peale. Esinduse normid määratakse liidu-vabariikide konstitutsioonides kindlaks. §59.Liidu-vabariigi ülemnõukogu on vabariigi sinuke seadusandlik asutus. §60.Liidu-vabariigi ülemnõukogu: a)võtab vastu vabariigi konstitutsiooni ja teeb sellesse muudatusi vastavalt NSVL Konstitutsiooni §16; b)kinnitab liidu-vabariigi koosseisu kuuluvate autonoomsete vabariikide konstitutsioonid ja määrab ära nende vabariikide maalal piirid; d)kinnitab vabariigi rahvamajandusliku plaani ja eelarve; e)omab õiguse liidu-vabariigi kohtuasutuste poolt süüdlaseks mõistetud kodanikke amnesteerida ja neile armu anda. §61.Liidu-vabariigi ülemnõukogu valib lidu-vabariigi ülemnõukogu presiidiumi, mis koosneb: liidu-vabariigi ülemnõukogu presiidiumi esimehest, tema asetäitjatest, presiidiumi sekretärist ja liidu-vabariigi ülemnõukogu presiidiumi liikmetest. Liidu-vabariigi ülemnõukogu presiidiumi võimupiirid määrab ära liidu-vabariigi konstitutsioon. §62.Koosolekute juhatamiseks valib liidu-vabariigi ülemnõukogu omale esimehe ja tema asetäitjad. §63.Liidu.vabariigi ülemnõukogu loob liidu-vabariigi valitsuse – liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogu. V peatükk. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigivalitsemise asutused. §64.Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigivõimu kõrgemaks täidesaatvaks ja korraldavaks asutuseks on NSVL Rahvakomissaride nõukogu. §65.NSVL Rahvakomissaride nõukogu on vastutav NSVL Ülemnõukogu ees ja peab temale aru andma, Ülemnõukopgu sessioonide vaheajal aga – NSVL Ülemnõukogu presiidiumi ees, kellele peab aru andma. §66.NSVL Rahvakomissaride nõukogu annab määrusi ja teeb korraldusi maksvate seaduste põhjal ja nende täitmiseks, ning kontrollib täitmist. §67.NSVL Rahvakomissaride nõukogu määrused ja korraldused on tervel NSVL maaalal täitmiseks kohustuslikud. §68.NSVL Rahvakomissaride nõukogu: a)ühendab ja suunab NSVL üleliiduliste ja liidu-vabariiklikkude rahvakomissariaatide ja teiste tema alla käivate majanduslikkude ja kultuuriliste asutuste tööd; b)võtab tarvitusele abinõud rahvamajandusliku plaani ja riigi-eelarve täitmiseks ning krediidi- ja rahasüsteemi kindlustamiseks; d)võtab tarvitusele abinõudühiskondliku korra kindlustamiseks, riigi huvide ja kodanikkude õiguste kaitsmiseks; e)teostab välisriikidega läbikäimise alal üldist juhatust; g)määrab kindlaks idaaastased kodanikkude kontigendid, kes tegevasse sõjaväeteenistusse tulevad kutsuda; juhatab maa relvastatud jõudude üldist ülesehitamist; h)loob, vajaduse korral, NSVL Rahvakomissaride nõukopgu juurde majandusliku, kultuurilise ja kaitse ehituse asjus erilised komiteed ja peavalitsused. §69.NSVL Rahvakomissaride nõukogul on õigus neis valitsemise ja majanduse harudes, mis NSVL võimkonda kuuluvad, liidu-vabariikide rahvakomissaride nõukogude määrusi ja korraldusi seisma panna ja NSVL rahvakomissaride käskkirju ja juhatuskirju muuta. §70.NSVL Ülemnõukogu loob NSVL Rahvakomissaride nõukogu järgmises koosseisus: NSVL Rahvakomissaride nõukogu esimees; NSVL Rahvakomissaride nõukogu esimehe asetäitjad; NSVL riikliku plaanikomisjoni esimees; Nõukogude kontrollkomisjoni esimees; NSVL rahvakomissarid; Kokkuostude komitee esimees; Kunstiasjade komitee esimees; Kõrgema kooli asjade komitee esimees. §71.NSVL valitsus või NSVL rahvakomissar, kelle poole NSVL ülemnõukogu saadik järelpärimisega pöörab, on kohustatud mitte hiljem kui kolme päeva jooksul vastavas kojas suusõnalise või kirjaliku vastuse andma. §72.NSVL rahvakomissarid juhatavad riigi valitsemist neis harudes, mis NSVL võimkonda käivad. §73.NSVL rahvakomissarid annavad vastavate rahvakomissariaatide võimkonna piirides, maksvate seaduste kui ka NSVL Rahvakomissaride nõukogu määruste ja korralduste põhjal ja nende täitmiseks, käskkirju ja juhatuskirju välja ning kontrollivad nende täitmist. §74.NSVL rahvakomissariaadid on kas üleliidulised või liidu-vabariiklikud. §75.Üleliidulised rahvakomissariaadid juhatavad riigi valitsemist neile usaldatud harus tervel NSVL maaalal kas vahetult, või oma nimetatavate asutuste kaudu. §76.Liidu-vabariiklikud rahvakomissariaadid juhatavad, riigi valitsemist neile usaldatud harus, reeglipäraselt, liidu-vabariikide samanimeliste rahvakomissariaatide kaudu ja valitsevad vahenditult, NSVL Ülemnõukogu presiidiumi poolt kinnitatud nimekirja järi, ainult kindlalt piiratud arvu ettevõtete üle. §77.Üleliiduliste rahvakomissariaatide hulka kuuluvad: kaitse-, välisasjade-, väliskaubanduse-, teede-, side-, veetranspordi-, rasketööstuse-, kaitsetööstuse-rahvakomissariaadid. §78.Liidu-vabariiklikkude rahvakomissariaatide hulka kuuluvad: toiduainete-tööstuse-, kergetööstuse-, metsatööstuse-, põllumajanduse-, teravilja- ja loomapidamise –sovhooside, rahanduse-, sisekaubanduse-, siseasjade-, kohtu-, tervishoiu-rahvakomissariaadid. VI peatükk. Liidu-vabariikide riigivalitsemise asutused. §79. Liidu-vabariigi riigivõimu kõrgemaks täidesaatvaks ja korraldavaks asutuseks on liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogu. §80.Liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogu on vastutav liidu-vabariigi ülemnõukogu ees ja peab temale aru andma, liidu-vabariigi ülemnõukogu sessioonide vaheajal aga - liidu-vabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees, kellele peab aru andma. §81.Liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogu annab, NSVL ja liidu-vabariigi maksvate seaduste ning NSVL rahvakomissaride nõukogu määruste ja korralduste põhjal ja nende täitmiseks, määrusi ja korraldusi välja ja kontrollib nende täitmist. §82.Liidu-vabariikide rahvakomissaride nõukogul on õigus autonoomsete vabariikide rahvakomissaride nõukogude määrusi ja korraldusi seisma panna ning kraide, oblastite ja autonoomsete oblastite töörahva saadikute nõukogude täidesaatekomiteede otsusi ja korraldusi muuta. §83.Liidu-vabariigi ülemnõukogu loob liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogu järgmises koosseisus: liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogu esimees; esimehe asetäitjad; riikliku plaanikomisjoni esimees; toiduainete-tööstuse-, kergetööstuse-, metsatööstuse-, põllumajanduse-, teravilja- ja loomapidamise-sovhooside, rahanduse-, sisekaubanduse-, siseasjade-, kohtu-, tervishoiu-, rahvahariduse-, kohaliku tööstuse, kommunaal-majapidamise, sotsiaalse kindlustuse, rahvakomissarid; kokkuostude komitee volinik; kunstiasjade valitsuse ülem; üleliiduliste rahvakomissariaatide volinikud. §84.Liidu-vabariigi rahvakomissarid juhatavad riigi valitsemist liidu-vabariigi võimkonda käivates harudes. §85.Liidu-vabariigi rahvakomissarid annavad, vastavate rahvakomissariaatide võimkonna piirides, NSVL ja liidu-vabariigi maksvate seaduste, NSVL ning liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogude määruste ning korralduste ja NSV liidu-vabariiklikkude rahvakomissariaatide käskkirjade ja juhatuskirjade põhjal ning nende täitmiseks, käskkirju ja juhatuskirju välja. §86.Liiduvabariigi rahvakomissariaadid on kas liidu-vabariiklikud või vabariiklikud. §87.Liidu-vabariiklikud rahvakomissariaadid juhatavad riigi valitsemist neile usaldatud harus, alludes nii liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogule, kui ka NSVL vastavale liidu-vabariiklikule rahvakomissariaadile. §88.Vabariiklikud rahvakomissariaadid juhatavad riigi valitsemist neile usaldatud harus, vahenditult liidu-vabariigi rahvakomissaride nõukogule alludes. VII peatükk. Autonoomsete nõukogude sotsialistlikkude vabariikide kõrgemad riigivõimu asutused. §89.Autonoomse vabariigi kõrgemaks riigivõimu asutuseks on ANSV ülemnõukogu. §90.Autonoomse vabariigi ülemnõukogu valivad vabariigi kodanikud nelja aasta peale esindusnormide järgi, mis autonoomse vabariigi konstitutsioon kindlaks määrab. §91.Autonoomse vabariigi ülemnõukogu on ANSV ainuke seadusandlik asutus. §92.Igal autonoomsel vabariigil on oma konstitutsioon, mis autonoomse vabariigi iseärasusi arvestab ja täiesti vastavalt liidu-vabariigi konstitutsioonile on üles ehitatud. §93.Autonoomse vabariigi ülemnõukogu valib, oma konstitutsiooni järgi, autonoomse vabariigi ülemnõukogu presiidiumi ja loob autonoomse vabariigi rahvakomissaride nõukogu. VIII peatükk. Kohalikud riigivõimu asutused. §94.Riigivõimu asutusteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, ringkondades, rajoonides, linnades, maal (staniitsades, külades, huutorites, kischlakkides, auulides) on töörahva saadikute nõukogud. §95.Kraide, oblastite, autonoomsete oblastite, ringkondade, rajoonide, linnade, maa (staniitsade, külade, huutorite, kischlakkide, auulide) töörahva saadikute nõukogud valib vastavalt krai, oblasti, autonoomse oblasti, ringkonna, rajooni, linna, maa töörahvas kahe aasta peale. §96.Töörahva saadikute nõukogude esindusenormi määravad kindlaks liidu-vabariikide konstitutsioonid. §97.Töörahva saadikute nõukogud juhatavad neile alluvate valitsemisasutuste tegevust, kindlustavad riikliku vara kaitset, seadustest kinnipidamist ja kodanikkude õiguste kaitset, juhatavad kohalikku majanduslikku ja kultuurilist ehitamist, määravad kindlaks kohaliku eelarve. §98.Töörahva saadikute nõukogud võtavad otsusi vastu ja teevad korraldusi NSVL ja liidu-vabariigi seadustega neile antud õiguste piirides. §99.Kraide, oblastite, autonoomsete oblastite, ringkondade, rajoonide, linnade ja maa töörahva saadikute nõukogude täidesaatvateks ja korraldavateks asutusteks on nende poolt valiavad täidesaatekomiteed, mis koosnevad: esimehest, tema asetäitjatest, sekretärist ja liikmetest. §100.Maa töörahva saadikute nõukogude täidesaatvaks ja korraldavaks asutuseks väikestes asundustes on, vastavalt liidu-vabariikide konstitutsioonidele, nende nõukogude poolt valitavad esimees, tema asetäitja ja sekretär. §101.Töörahva saadikute nõukogude täidesaate-asutused annavad vahenditult aru nii töörahva saadikute nõukogule, kes nad valinud, kui ka töörahva-saadikute kõrgemalseisva nõukogu täidesaate-asutusele. IX peatükk. Kohus ja prokuratuur. §102. Õigusemõistmist teostavad NSV Liidus NSVL Õlemkohus, liidu-vabariikide ülemkohtud, kraide ja oblastite kohtud, autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite kohtud, ringkonnakohtud, NSVL eri-kohtud, mis NSVL Ülemnõukogu otsuse järgi luuakse, rahvakohtud. §103.Asjade läbivaatamist teostatakse kõigis kohtutes rahvakaasistujate osavõtmisel, välja arvatud juhtumid, mis seaduses eriti ette nähtud. §104.NSVL Ülemkohus on kõrgem kohtuasutus. NSVL Ülemkohtu peale pannakse NSVL ja liidu-vabariikide kõigi kohtuasutuste kohtuliku tegevuse järele valvamine. §105.NSVL Ülemkohus ja NSVL erikohtud valitakse NSVL Ülemnõukogu poolt viie aasta peale. §106.Liidu-vabariikide ülemkohtud valitakse liidu-vabariikide ülemnõukogude poolt viie aasta peale. §107.Autonoomsete vabariikide ülemkohtud valitakse autonoomsete vabariikide ülemnõukogude poolt viie aasta peale. §108.Kraide ja oblastite kohtud, autonoomsete oblastite kohtud, ringkonnakohtud valitakse kraide , oblastite või ringkondade töörahva saadikute nõukogude või autonoomsete oblastite töörahva saadikute nõukogude poolt viie aasta peale. §109.Rahvakohtud valitakse rajooni kodanikkude poolt üldise, otsese ja ühetasase valimisõiguse alusel, salajase hääletamisega – kolme aasta peale. §110.Kohtupidamine sünnib liidu-või autonoomse vabariigi, või autonoomse oblasti keeles; isikutele, kes seda keelt ei valda, kindlustatakse täielik võimalus asja materjalidega tõlgi kaudu tutvuda, niisamuti ka õigus kohtus oma emakeeles esineda. §111.Asja arutamine on kõigis NSVL kohtutes avalik, kuivõrd seaduses erandid ei ole ette nähtud; kaebealusele on kaitseõigus kindlustatud. §112.Kohtunikud on iseseisvad ja alluvad ainult seadusele. §113.Kõrgem järelvalve selle üle, et kõik rahvakomissariaadid ja nende alla käivad asutused, niisamuti ka üksikud ametlikud isikud kui ka NSVL kodanikud täpselt seadusi täidaksid, pannakse NSVL Prokurörile. §114.NSVL Prokuröri nimetab NSVL Ülemnõukogu seitsme aasta peale. §115.Vabariikide, kraide, oblastite prokurörid, kui ka autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite prokurörid nimetab NSVL Prokurör viie aasta peale. §116.Ringkonna, rajooni ja linna prokurörid nimetab liidu-vabariigi prokurör ja kinnitab NSVL Prokurör viie aasta peale. §117.Prokuratuuri asutused teostavad oma funktsioone sõltumatult igasugustest kohalikkudest asutustest, alludes ainult NSVL Prokurörile. X peatükk. Kodanikkude põhimised õigused ja kohused. §118.NSVL kodanikkudel on õigus tööle, see on õigus tagatud tööd sada, kusjuures nende töö eest vastavalt selle hulgale ja omadusele tasu makstakse. Õiguse tööle kindlustab rahvamajanduse sotsialistlik organisatsioon, nõukogude ühiskonna valmistavate jõudude vääramatu kasv, majanduslikkude kriiside võimaluse kõrvaldamine ja tööpuuduse likvidatsioon. §119.NSVL kodanikkudel on õigus puhkusele. Puhkuse õiguse kindlustab tööliste rõhuva enamiku tööpäeva lühendus 7 tunnini, töölistele ja teenijatele igaastase puhkeaja maksmapanek tööpalga edasimaksmisega; laialdase sanatooriumide, puhkemajade, klubide võrgu töörahvale kasutada andmine. §120.NSVL kodanikkudel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses, kui ka - haiguse ja töövõime kaotamise korral. Seda õigust kindlustab tööliste ja teenijate sotsiaalse kinnituse laialdane arendamine riigi kulul; maksuta arstiabi töörahvale, töörahvale laialise kurortide võrgu kasutamiseks andmine. §121.NSVL kodanikkudel on õigus haridusele. Seda õigust kindlustab üldine sunduslik algharidus, maksuta haridus, kõrgem haridus ühes arvatud; riiklikkude stipendiumide süsteem kõrgema kooli õpilaste rõhuva enamiku jaoks; emakeeles õpetamine koolides; tehastes, sovhoosides, masina ja traktorijaamades ning kolhoosides töörahvale maksuta valmistusliku, tehnilise ja agronoomilise õpetuse organiserimine. §122.Naisterahvale antakse NSVL Liidus meesterahvaga ühesugused õigused kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel. Nende õiguste teostamise võimaluse kindlustab naisterahvastele neile meesterahvaga ühesuguse õiguse andmine tööle, töötasule, puhkusele, sotsiaalsele kinnitusele ja haridusele; ema ja lapse huvide riiklik kaitse, raseduse korral naisterahvale puhkeaja andmine tööpalga edasimaksmisega; laialine sünnitusmajade, lastesõimede ja –aedade võrk. §123.NSVL kodanikkude üheõiguslus, vaatamata nende ravusele ja rassile, kõigil majandusliku, riikliku, kultuurilise ja ühiskondlik-poliitilise elu aladel, on muutmatuks seaduseks. Seadus karistab igasugust, olgu missugune tahes, otsest või kaudset kodanikkude õiguste kitsendamist, või, ümberpöördult, otseste või kaudsete eesõiguste maksmapanemist dõltuvalt kodanikkude rassilikust või rahvuslikust kuuluvusest, niisamuti kui igasugust rassiliku või rahvusliku väljaeraldamise, või viha ja põlguse jutlustamist. §124.Kodanikkude südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks on NSV Liidus kirik riigist ja kool kirikust lahutatud. Kõigile kodanikkudele on tunnustatud usukultuste toimetamise vabadus ja usuvastase propaganda vabadus. §125.Töörahva huvidele vastavalt ja sotsialistliku korra kindlustamiseks garanteeritakse NSVL kodanikkudele seadusega: a)sõnavabadus, b)trükivabadus, d)koosolekute- ja miitingutevabadus, e)uulitsa-rongkäikude ja meeleavalduste vabadus. Neid kodanikkude õigusi kindlustab trükikodade, paberitagavarade, ühiskondlikkude hoonete, uulitsate, sidevahendite ja muude, nende õiguste teostamiseks vajalikkude, materiaalsete tingimuste töörahvale ja ta organisatsioonidele andmine. §126.Töörahva huvidele vastavalt ja rahvahulkade organisatsioonilise isetegevuse ning poliitilise aktiivsuse arendamiseks kindlustatakse NSVL kodanikkudele õigus ühineda ühiskondlikkudesse organisatsioonidesse: ametühingutesse, koperatiiv-ühendustesse, noorsoo-organisatsioonidesse, spordi- ja kaitseorganisatsioonidesse, kultuurilistesse, tehnilistesse ja teaduslikkudesse seltsidesse, kõige aktiivsemad ja teadlikud kodanikud töölisteklassi ja teiste töörahvakihtide ridadest ühinevad aga Üleliidulisse Kommunistlikku (enamlaste) Parteisse, mis töörahva võitluses sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eest ta eesrindlik väesalk ja töörahva kõikide kihtide, nii ühiskondlikkude kui riiklikkude, organisatsioonide juhatav südamik on. §127.NSVL kodanikkudele kindlustatakse isikupuutumatus. Kedagi ei tohi muidu arreteerida kui kohtu otsuse järgi või prokuröri sanktsioonil. §128.Seadus kaitseb kodanikkude elukorteri puutumatust ja kirjavahetuse saladust. §129.NSVL annab varjupaiga õiguse välisriikide kodanikkudele, keda töörahva huvide kaitsmise, või teadusliku tegevuse, või rahvusliku vabastusevõitluse pärast taga kiusatakse. §130.Iga NSVL kodanik on kohustatud Nõukoguse Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Konstitutsioonist kinni pidama, seadusi täitma, töödistsipliini pidama, ausalt ühiskonmdlikku kohusesse suhtuma, sotsialistliku ühiselu reegleid austama. §131.Iga NSVL kodanik on kohustatud ühiskondlikku, sotsialistlikku omandust hoidma ja kindlustama, kui nõukogude korra püha ja puutumatut alust, kui kodumaa rikkuse ja vägevuse allikat, kui kogu töörahva jõuka ja kultuurse elu allikat. Isikud, kes ühiskondlikule, sotsialistlikule omandusele kallale kipuvad, on rahva vaenlased. §132.Üldine sõjaväeteenistuse kohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus tööliste ja talurahva punaväes on NSVL kodanikkude aukohus. §133.Isamaa kaitsmine on iga NSVL kodaniku püha kohus. Kodumaa äraandmist: vande murdmist, vaenlase poole üleminekut, riigi sõjalisele võimsusele kahju tegemist, salaluuramist – karistatakse seaduse täie valjusega kui kõige raskemat kuritegu. XI peatükk. Valimissüsteem. §134.Saadikute valimisi kõigisse töörahva saadikute nõukogudesse: NSVL Ülemnõukogusse, liidu-vabariikide ülemnõukogudesse, kraide ja oblastite töörahvasaadikute nõukogudesse, autonoomsete vabariikide ülemnõukogudesse, autonoomsete oblastite töörahva saadikute nõukogudesse, ringkonna, rajooni, linna ja maa (staniitsade, külade, hutorite, kischlakkide, auulide) töörahva saadikute nõukogudesse – toimetavad valijad üldise, ühetasase ja otsese valimisõiguse alusel salajase hääletamisega. §135.Saadikute valimised on üldised: kõigil NSVL kodanikkudel, kes 18 aastat vanaks saanud, on õigus, sõltumata oma rassist ja rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, hariduslikust tsensusest, paigalasumisest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisukorrast ja mineviku tegevusest, - saadikute valimisest osa võtta ja valitud saada, välja arvatud nõrgameelsed ja isikud, kes kohtu otsuse järgi valimisõigused on kaotanud. §136.Saadikute valimised on ühetasased: igal kodanikul on üks hääl; kõik kodanikud võtavad valimistest osa ühtlastel alustel. §137.Naisterahvastel on meesterahvastega ühteviisi õigus valida ja valitud saada. §138. Kodanikkudel, kes punaväe ridades on, on kõigi teiste kodanikkudega ühteviisi õigus valida ja valitud saada. §139.Saadikute valimised on otsesed: valimisi kõikidesse töörahva saadikute nõukogudesse, alates maa ja linna töörahva saadikute nõukogudest kuni NSVL Ülemnõukoguni, toimetavad kodanikud vahenditult otseste valimiste tee. §140.Hääletamine saadikute valimistel on salajane. §141.Kandidaadid seatakse valimistel valimis-ringkondade järele üles. Kandidaatide ülesseadmise õigus on kindlustatud töörahva ühiskondlikkudele organisatsioonidele ja seltsidele: kommunistliku partei organisatsioonidele, ametühingutele, kooperatiividele, noorsoo-organisatsioonidele, kultuurilistele seltsidele. §142.Iga saadik on kohustatud oma tööst ja töörahva saadikute nõukogu tööst valijatele aru andma ja teda võib valijate enamiku otsuse järgi, seaduses kindlaksmääratud korras, igal ajal ära kutsuda. XII peatükk. Vapp, lipp, pealinn. §143.Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigivapp koosneb sirbist ja haamrist maakera peal, mis päikese kiirtes on kujutatud ja mida raamivad viljapead, pealkirjaga liidu-vabariikide keeltes: „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“ Üleval vapil on viieharuline täht. §144.Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu riigilipp koosneb punasest riidelaiust, kuldse sirbi ja haamri kujutusega lipu üleval nurgas varre juures, ja nende üle punane viieharuline täht, mida kuldne kant raamib. Laiuse ja pikkuse vahekord on 1:2. §145.Nõukogude Sptsialistlikkude Vabariikide Liidu pealinn on Moskva linn. XIII peatükk. Konstitutsiooni muutmise kord. §146.NSVL Konstitutsiooni muutmine sünnib ainult NSVL Ülemnõukogu otsusel, mis tema kummaski kojas mitte vähem kui 2/3 häälteenamusega on vastu võetud. * NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKKUDE VABARIIKIDE LIIDU NÕUKOGUDE VIII ERAKORRALISE KONGRESSI PRESIIDIUM: N.Aitakov. A.Mikojan. I.Akulov. V.Molotov. A.Andrejev. G.Mussabekov. J. Ahun-Babajev. G. Ordshonikidse. V.Blücher. G.Petrovski. S.Budjonnõi. P.Postõschev. K. Voroschilov. A. Rahimbajev. N.Jeshov. J.Rudsutak. A.Shdanov. J.Stalin. L.Kaganovitsh. D.Sulimov. M.Kalinin. N.Hrustshev. A.Kisselev. A.Tshervjäkov. S.Kossior. V.Tshubarj. M.Litvinov. N.Schernik. P.Ljubtshenko. R.Eiche. Moskva, Kreml. 5.detsembril 1936.a. * Vast.toim.: H. Pöögelmann. Tehn.toim.: S. Lentschitzky. Väljaanne nr.E-60. Ladumisele antud 19.XII 1936. Trükkimiseks alla kirjutatud 25.XII 1936. Paber 82×110. Autoripoognaid 1½ . Trükipoognaid 2. Ühes trükipoognas 29920 tähte. Üldse 59820 tähte. Lengorlit 27021. Tiraash 10000 eksemplari. Töö nr.2527. „Külvaja“ trükikoda, Leningrad, 31, Dsershinski uul. 49. * Hind 15 kop. (Trükise venekeelne nimetus ja aadress.) Välismaatööliste kirjastusühisus NSV Liidus. Leningrad, 141, Apraksini põikuulits 2. *** *** Säilitades 1918. aasta esimese Nõukogude konstitutsiooni, 1924.aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1936.aasta NSV Liidu konstitutsiooni ideede ja printsiipide järjekestvust, võetakse vastu: - 1977.aasta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (põhiseadus) *** Kõigi maade proletaarlased, ühinege! Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (põhiseadus) Vastu võetud NSV Liidu Ülemnõukogu üheksanda koosseisu erakorralisel, seitsmendal istungjärgul 7.oktoobril 1977.a. Nõukogud Sotsialistlike Vabariikide Liidu Ülemnõukogu deklaratsioon Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) vastuvõtmisest ja väljakuulutamisest Nõukogud Sotsialistlike Vabariikide Liidu Ülemnõukogu, terutsedes nõukogude rahva nimel ja väljendades tema suveräänset tahet, võtab vastu Nõukogud Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) ja kuulutab välja selle jõustumise alates 7. oktoobrist 1977. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees L.Bre~nev NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi sekretär M. Georgadze Moskva , Kreml 7.oktoobril 1977 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (põhiseadus) Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon, mille teostasid Venema töölised ja talupojad, juhituna Kommunistlikust Parteist eesotsas V.I. Leniniga, kukutas kapitalistide ja mõisnike võimu, purustades rõhumisahelad, seadis sisse proletariaadi diktatuuri ja rajas nõukogude riigi – uut tüüpi riigi, revolutsiooniliste võitude kaitsmise ning sotsialismi ja kommunismi ehitamise põhilise vahendi. Algas inimkonna maailmaajalooline pööre kapitalismilt sotsialismile. Saavutanud võidu Kodusõjas ja löönud tagasi imperialistliku interventsiooni, viis nõukogude võim ellu sügavaimad sotsiaalsed ja majanduslikud ümberkujundused, tegi alatiseks lõpu inimese ekspluateerimisele inimese poolt, klassiantagonismidele ja rahvuslikule vaenule. Nõukogude vabariikide ühinemine NSV Liiduks suurendas meie maa rahvaste jõudu ja võimalusi sotsialismi ehitamisel. Pääsesid võidule tootmisvahendite ühiskondlik omandus ja tõeline demokratia töötavatele hulkadele. Esmakordselt inimkonna ajaloos rajati sotsialistlik ühiskond. Sotsialismi jõu eredaks ilminguks sai nõukogude rahva ja tema relvajõudude kustumatu kangelastegu, kes saavutasid ajaloolise võidu Suures Isamaasõjas. See võit tugevdas NSV Liidu autoriteeti ja rahvusvahelisi positsioone, avas uued soodsad võimalused sotsialismi, rahvusliku vabastuse, demokraatia ja rahu jõudude kasvuks kogu maailmas. Jätkates oma loovat tegevust, on nõukogude Liidu töötajad taganud oma maa kiire ja igakülgse arenemise ning sotsialistliku korra täiustamise. Kindlustunud on töölisklassi, kolhoositalurahva ja rahvaharitlaskonna liit ning NSVLiidu rahvaste ja rahvusrühmade sõprus. Välja kujunenud on Nõukogude ühiskonna sotsiaalne, poliitiline ja ideeline ühtsus, kelle juhtiv jõud on töölisklass. Täitnud proletariaadi diktaktuuri ülesanded, on Nõukogude riik saanud üldrahvalikuks. Kasvanud on Kommunistliku Partei – kogu rahva avangardi – juhtiv osa. NSV Liidus on üles ehitatud arenenud sotsialistlik ühiskond. Sel etapil, kus sotsialism areneb omaenda alusel, tõusevad üha täielikumalt esile uue korra loovad jõud ja sotsialistliku elulaadi eelised ning töötajad kasutavad üha laialdasemalt suurte revolutsiooniliste võitude vilja. See on ühiskond, kus on loodud võimsad tootlikud jõud, eesrindlik teadus ja kultuur, kus tõuseb pidevalt rahva heaolu ning kujunevad välja järjest soodsamad tingimused isiksuse igakülgseks arenemiseks. See on küpsete sotsialistlike ühiskonnasuhete ühiskond, kus kõigi klasside ja sotsialsete kihtide üksteisele lähenemise, kõigi rahvaste ja rahvusrühmade juriidilise ja faktilise võrdsuse ning nende vennaliku koostöö alusel on kujunenud uus ajalooline inimühendus – nõukogude rahvas. See on töötajate – patriootide ja internatsionalistide – kõrge organiseerituse, ideelisuse ja teadlikkuse ühiskond. See on ühiskond, mille elu seaduseks on kõigi hoolitsus igaühe hüvangu ja igaühe hoolitsus kõigi hüvangu eest. See on tõelise demokraatia ühiskond, mille poliitiline süsteem tagab kõigi ühiskondlike asjade efektiivse juhtimise, töötajate järjest aktiivsema osavõtu riigi elust ning kodanike reaalsete õiguste ja vabaduste ühendamise nende kohustuste ja vastutusega ühiskonna ees. Arenenud sotsialistlik ühiskond on seaduspärane etapp teel kommunismile. Nõukogude riigi kõrgeim eesmärk on üles ehitada klassideta kommunistlik ühiskond, kus areneb ühiskonna kommunistlik omavalitsus. Sotsialistliku üldrahvaliku riigi peaülesanded on: kommunismi materiaal-tehnilise baasi loomine, sotsialistlike ühiskonnasuhete täiustamine ja nende ümberkujundamine kommunistlikeks ühiskonnasuheteks, kommunistliku ühiskonna inimese kasvatamine, töötajate elujärje ja kultuuritaseme tõstmine, riigi julgeoleku tagamine ning rahu kindlustamisele ja rahvusvahelise koostöö arendamisele kaasaaitamine. Nõukogude rahvas, Juhindudes teadusliku kommunismi ideedest ja olles ustav oma revolutsioonilistele traditsioonidele, tuginedes sotsialismi suurtele sotsialsetele, majanduslikele ja poliitilistele võitudele, püüeldes sotsialistliku demokraatia edasiarendamisele, arvestades NSV Liidu kui sotsialismi maailmasüsteemi koostisosa rahvusvahelist seisundit ja olles teadlik oma internatsionaalsest vastutusest, säilitades 1918. aasta esimese Nõukogude konstitutsiooni, 1924.aasta NSV Liidu konstitutsiooni ja 1936.aasta NSV Liidu konstitutsiooni ideede ja printsiipide järjekestvust, kinnistab NSV Liidu ühiskonnakorra ja poliitika alused, määrab kindlaks kodanike õigused, vabadused ja kohustused, sotsialistliku üldrahvaliku riigi korraldusprintsiibid ja eesmärgid ning kuulutab need välja käesolevas konstitutsioonis. NSV Liidu ühiskonnakorra ja politika alused. 1.peatükk Poliitiline süsteem §1.Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit on sotsialistlik üldrahvalik riik, kes väljendab meie maa tööliste, talupoegade ja haritlaste, kõigi rahvaste ja rahvusrühmade töötajate tahet ja huve. §2.Kogu võim NSV Liidus kuulub rahvale. Rahvas teostab riigivõimu rahvasaadikute nõukogude kaudu, mis moodustavad NSV Liidu poliitilise aluse. Kõik teised riigiorganid on rahvasaadikute nõukogude kontrolli all ja annavad neile aru. §3.Nõukogude riigi korraldus ja tegevus rajanevad demokraatliku tsentralismi printsiibil: kõigi riigivõimuorganite valitavusel alt kuni üles, nende aruandlusel rahvale ja kõrgemalseisvate organite otsuste kohustuslikkusel alamal seisvatele organitele. Demokraatlikus tsentralismis on ühtne juhtimine ühendatud kohapealse initsiatiivi ja loova aktiivsusega ning iga riigiorgani ja ametiisiku vastutusega oma töö eest. §4.Nõukogude riik ja tema organid tegutsevad sotsialistliku seaduslikkuse alusel ning tagavad õiguskorra, ühiskonna huvide, kodanike õiguste ja vabaduste kaitse. Riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid ning ametiisikud on kohustatud järgima NSV Liidu konstitutsiooni ja Nõukogude seadusi. §5.Kõige tähtsamad riigielu küsimused esitatakse üldrahvalikuks arutamiseks, samuti pannakse rahvahääletusele (referendumile). §6.Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Parteri. NLKP eksisteerib rahva jaoks ja teenib rahvast. Olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, määrab Kommunistlik Partei kindlaks ühiskonna arenemise perspektiivi ning NSV Liidu sise- ja välispoliitika suuna, juhib nõukogude rahva suurt loovat tegevust ning annab plaanipärase, teaduslikult põhjendatud iseloomu tema võitlusele kommunismi võidu eest. Kõik parteiorganisatsioonid tegutsevad NSV Liidu konstitutsiooni raames. §7.Ametühingud, Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing, kooperatiivsed ja muud ühiskondlikud organisatsioonid võtavad vastavalt oma põhikirjalistele ülesannetele osa riigi ja ühiskonna asjade juhtimisest ning poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste küsimuste otsustamisest. §8.Töökollektiivid võtavad osa riigi ja ühiskonna asjade arutamisest ja otsustamisest, tootmise ja sotsiaalse arengu planeerimisest, kaadri ettevalmistamisest ja paigutamisest, ettevõtete ja asutuste juhtimise, töö- ja olmetingimuste parandamise ning tootmise arendamiseks, samuti sotsiaalseks ja kultuurilisteks üritusteks ning materiaalseks ergutamiseks ettenähtud vahendite kasutamise küsimuste arutamisest ja otsustamisest. Töökollektiivid arendavad sotsialistlikku võistlust, aitavad kaasa eesrindlike töömeetodite levitamisele ja töödistsipliini tugevdamisele, kasvatavad oma liikmeid kommunistliku kõlbluse vaimus, hoolitsevad nende poliitilise teadlikkuse, kultuuritaseme ja kutsealase kvalifikatsiooni tõstmise eest. §9.Nõukogude ühiskonna poliitilise süsteemi arengu põhisuund on sotsialistliku demokraatia edasine laiendamine: kodanike üha ulatuslikum osavõtt riigi ja ühiskonna juhtimisest, riigiaparaadi täiustamine, ühiskondlike organisatsioonide aktiivsuse suurendamine, rahvakontrolli tõhustamine, riigi- ja ühiskonnaelu õigusliku aluse tugevdamine, avalikkuse laiendamine ja üldsuse arvamuse pidev arvestamine. 2.peatükk Majandussüsteem §10.NSV Liidu majandussüsteemi aluse moodustab tootmisvahendite sotsialistlik omandus riikliku (üldrahvaliku) ja kolhooslik-kooperatiivse omanduse kujul. Sotsialistlikuks omandiks on ka ametühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonide vara, mis on neile tarvilik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Riik kaitseb sotsialistlikku omandit ja loob tingimused selle rohkendamiseks. Kellelgi ei ole õigust sotsialistlikku omandit kasutada isikliku kasuahnitsemise ja muudel omakasupüüdlikel eesmärkidel. §11.Riiklik omand on kogu nõukogude rahva ühisvara ja sotsialistliku omandi põhivorm. Riigi ainuomanduses on: maa, maapõu, veed ja metsad. Riigile kuuluvad põhilised tootmisvahendid tööstuses, ehituses ja põllumajanduses, transpordi- ja sidevahendid, pangad, riigi poolt organiseeritud kaubandus-, kommunaal- ja muude ettevõtete vara ning linnade põhiline elamufond, samuti muu vara, mis on tarvilik riigi ülesannete täitmiseks. §12.Kolhooside ja teiste kooperatiivorganisatsioonide ning nende koondiste omandiks on tootmisvahendid ja muu vara, mis on nendele tarvilik põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Kolhooside käes olev maa kinnistatakse neile tasuta ja tähtajata kasutamiseks. Riik soodustab kolhooslik.kooperatiivse omanduse arenemist ja selle lähenemist riiklikule omandusele. Kolhoosid nagu teisedki maakasutajad on kohustatud efektiivselt kasutama maad, sellesse säästvalt suhtuma ja selle viljakust suurendama. §13.NSV Liidu kodanike isikliku omanduse aluse moodustavad töised tulud. Isiklikus omanduses võivad olla majatarbed, isikliku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse abimajapidamise inventar, elamu ning töised säästud. Kodanike isiklikku omandit ja selle pärimise õigust kaitseb riik. Kodanike kasutuses võivad olla maatükid, mis seadusega kehtestatud korras antakse abimajapidamiseks (sealhulgas loomade ja lindude pidamiseks), aianduseks ning individuaalelamuehituseks. Kodanikud on kohustatud neile antud maatükke kasutama ratsionaalselt. Riik ja kolhoosid osutavad kodanikele kaasabi abimajapidamisel. Kodanike isiklikus omanduses või kasutuses olevat vara ei tohi tarvitada mittetöiste tulude saamiseks ega kasutada ühiskonna huvide kahjuks. §14.Ühiskondliku rikkuse ning rahva ja iga nõukogude inimese heaolu kasvu allikas on nõukogude inimeste ekspluateerimisvaba töö. Vastavalt sotsialismi põhimõttele „igaühelt tema võimete kohaselt, igaühele tema töö järgi“ kontrollib riik töö ja tarbimise määra. Ta määrab kindlaks maksustamisele kuuluvatelt tuludelt võetava maksu suuruse. Ühiskondlikult kasulik töö ja selle tulemused määravad inimese seisundi ühiskonnas. Materiaalseid ja moraalseid stiimuleid ühendades ning novaatorlust ja loovat töössesuhtumist ergutades aitab riik kaasa töö muutmisele iga nõukoguse inimese esmaseks eluvajaduseks. §15.Ühiskondliku tootmise kõrgeim eesmärk sotsialismi ajal on inimeste kasvavate aineliste ja vaimsete vajaduste kõige täielikum rahuldamine. Tuginedes töötajate loovale aktiivsusele, sotsialistlikule võistlusele ning teaduslik-tehnilise progressi saavutustele, täiustades majanduse juhtimise vorme ja meetodeid, tagab riik tööviljakuse kasvu, tootmise efektiivsuse ja töö kvaliteedi tõusu ning rahvamajanduse dünaamilise, plaanipärase ja proportsionaalse arenemise. §16.NSV Liidu majandus moodustab ühtse rahvamajanduskompleksi, mis hõlmab kõik ühiskondliku tootmise, jaotuse ja vahetuse lülid meie maa territooriumil. Majandust juhitakse majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide alusel, arvestades harukondlikku ja territoriaalset printsiipi ning arvestades tsentraliseeritud juhtimise ettevõtete, koondiste ja teiste organisatsioonide majandusliku iseseisvuse ja initsiatiiviga. Aktiivselt kasutatakse sealjuures isemajandamist, kasumit, omahinda ning muid majanduslikke tegureid ja stiimuleid. §17.Seaduse kohaselt on NSV Liidus lubatud individuaalne töine tegevus käsitöönduse, põllumajanduse ja olmeteeninduse alal, samuti muu tegevus, mis rajaneb kodanike ja nende perekonnaliikmete eranditult isiklikul tööl. Riik reguleerib individuaalset töist tegevust, tagades selle kasutamise ühiskonna huvides. §18.Praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade huvides rakendatakse NSV Liidus tarvilikke abinõusid maa, maapõue, veeressursside, taime – ja loomariigi kaitseks ning teaduslikult põhjendatud, ratsionaalseks kasutamiseks, õhu ja vee puhtuse säilitamiseks, loodusrikkuste taastootmise tagamiseks ja inimest ümbritseva keskkonna parandamiseks. 3.Peatükk Sotsiaalne areng ja kultuur §19.NSV Liidu sotsiaalse aluse moodustab tööliste, talupoegade ja haritlaste vääramatu liit. Riik soodustab ühiskonna sotsiaalse homogeensuse tugevnemist: klassierinevuste, linna ja maa, vaimse ja kehalise töö vaheliste oluliste erinevuste kadumist ning kõigi NSV Liidu rahvuste ja rahvusrühmade igakülgset arenemist ja üksteisele lähenemist. §20.Vastavalt kommunistlikule ideaalile „igaühe vaba arenemine on kõigi vaba arenemise tingimus“ seab riik oma eesmärgiks laiendada reaalseid võimalusi kodanike loova jõu, võimete ja annete rakendamiseks ning isiksuse igakülgseks arenguks. §21.Riik hoolitseb tööolude parandamise ja töökaitse eest, teadusliku töökorralduse eest ning raske kehalise töö vähendamise, edaspidi aga täieliku väljatõrjumise eest kõigis rahvamajandusharudes tootmisprotsesside kompleksse mehhaniseerimise ja automatiseerimise alusel. §22.NSV Liidus viiakse järjekindlalt ellu programmi, mille eesmärk on muuta põllumajandustöö tööstustöö erikujuks; laiendada maal haridus-, kultuuri-, tervishoiu-, kaubandus-, toitlustus-, teenindus- ja kommunaalmajandusasutuste võrku; kujundada maa-asulad ümber heakorrastatud asulateks. §23.Tööviljakuse kasvu alusel hoiab riik kõrvalekaldumatult kurssi töötajate palgataseme ja reaaltulude tõstmisele. Nõukogude inimeste vajaduste täielikumaks rahuldamiseks luuakse ühiskondlikud tarbimisfondid. Ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide laialdasel osavõtul tagab riik nende fondide kasvu ja õiglase jaotamise. §24.NSV Liidus tegutsevad ja arenevad riiklikud tervishoiu, sotsiaalhoolduse, kaubanduse, ühiskondliku toitlustamise, elutarbelise teenindamise ja kommunaalmajanduse süsteemid. Riik ergutab kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide tegevust elanike teenindamise kõigil aladel. Ta aitab kaasa massilise kehakultuuri ja spordi arengule. §25.NSV Liidus eksisteerib ja täiustub ühtne haridussüsteem, mis tagab kodanike üldharidusliku ja kutsealase ettevalmistamise, teenib noorte kommunistlikku kasvatamist, vaimset ja kehalist arendamist ning valmistab neid ette tööks ja ühiskondlikuks tegevuseks. §26.Vastavalt ühiskonna vajadustele tagab riik teaduse plaanipärase arendamise ja teadlaskaadri ettevalmistamise ning organiseerib teadusliku uurimistöö tulemuste rakendamist rahvamajanduses ja teistel elualadel. §27.Riik hoolitseb vaimsete väärtuste kaitse, rohkendamise ja laialdase kasutamise eest nõukogude inimeste kõlbeliseks ja esteetiliseks kasvatamiseks ning nende kultuuritaseme tõstmiseks. NSV Liidus ergutatakse igati professionaalkunsti ja rahvakunstiloomingu arendamist. 4. peatükk Välispoliitika §28.NSV Liit teostab kõrvalekaldumatult leninliku rahupoliitikat ning taotleb rahvaste julgeoleku kindlustamist ja laialdast rahvusvahelist koostööd. NSV Liidu välispoliitika suund on tagada soodsad rahvusvahelised tingimused kommunismi ülesehitamiseks NSV Liidus, kaitsta Nõukogude Liidu riiklikke huve, tugevdada ülemaailmse sotsialismi positsioone, toetada rahvaste võitlust rahvusliku vabanemise ja sotsiaalse progressi eest, ära hoida agressiivseid sõdu, saavutada üldine ja täielik desarmeerimine ning viia järjekindlalt ellu erineva sotsiaalse korraga riikide rahulikku kooseksisteerimise põhimõtet. NSV Liidus on sõjapropaganda keelatud. §29. NSV Liidu suhted teiste riikidega rajatakse järgmistest põhimõtetest kinnipidamise alusel: suveräänne võrdsus; vastastikune hoidumine jõu kasutamisest või jõuga ähvardamisest; piiride vankumatus; riikide territoriaalne terviklikkus; vaidluste rahumeelne reguleerimine; siseasjadesse mittesekkumine; inimõiguste ja põhivabaduste austamine; rahvaste võrdõiguslikkus ja õigus määrata oma saatust; riikide koostöö; rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidest ja normidest ning NSV Liidu poolt sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste ausameelne täitmine. §30.NSV Liit kui sotsialismi maailmasüsteemi ja sotsialistliku sõprusühenduse koostisosa arendab ja tugevdab sõprust, koostööd ja seltsimehelikku vastastikust abi sotsialismimaadega sotsialistliku internatsionalismi põhimõtte alusel ning võtab aktiivselt osa majandusintegratsioonist ja rahvusvahelisest sotsialistlikust tööjaotusest. 5.peatükk Sotsialistliku isamaa kaitse §31.Sotsialistliku isamaa kaitse kuulub riigi tähtsaimate funktsioonide hulka ja on kogu rahva asi. Sotsialismi võitude, nõukogude rahva rhuliku töö ning riigi suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmise eesmärgil on loodud NSV Liidu relvajõud ja kehtestatud üldine sõjaväekohustus. NSV Liidu relvajõudude kohus rahva ees on kindlalt kaitsta sotsialistlikku isamaad ja olla alatises lahinguvalmiduses, mis garanteerib viivitamatu vastulöögi igale agressorile. §32.Riik tagab meie maa julgeoleku ja kaitsevõime ning varustab NSV Liidu relvajõudude kõige vajalikuga. Riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide, ametiisikute ja kodanike kohustused meie maa julgeoleku tagamisel ja tema kaitsevõime tugevdamisel määratakse kindlaks NSV Liidu seadusandlusega. II Riik ja üksikisik 6.peatükk NSV Liidu kodakondsus. Kodanike võrdõiguslikkus §33. NSV Liidus on kehtestatud ühtne Liidu kodakondsus. Liiduvabariigi iga kodanik on NSV Liidu kodanik. Nõukogude kodakondsuse omamise ja kaotamise alused ja kord määratakse kindlaks NSV Liidu kodakondsuse seadusega. NSV Liidu kodanikud välismaal on Nõukogude riigi kaitse ja protektsiooni all. §34.NSV Liidu kodanikud on seaduse ees võrdsed, olenemata päritolust, sotsiaalsest ja varalisest seisundist, rassilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, soost, haridusest, keelest, suhtumisest religioonisse, tegevusalast ja –laadist, elukohast ja muudest asjaoludest. NSV Liidu kodanike võrdõiguslikkus tagatakse majandus-, poliitilise, sotsiaal- ja kultuurielu kõigil aladel. §35.Naisel ja mehel on NSV Liidus võrdsed õigused. Nende õiguste teostamisetagavad: naistele meestega võrdsete võimaluste andmine hariduse ja kutsealase ettevalmistamise saamisel, töös selle tasustamises ja tööalases edasijõudmises, ühiskondlik-poliitilises ja kultuurilises tegevuses, samuti eriabinõud naiste töö- ja tervisekaitse alal, tingimuste loomine, mis võimaldavad naistel ühendada töötamist emadusega; õiguskaitse, materiaalne ja moraalne toetus emadele ja lastele, kaasa arvatud palgaliste puhkuste ja muude soodustuste andmine rasedatele naistele ja emadele ning tööaja järkjärguline lühendamine naistele, kellel on väikesi lapsi. §36.Eri rassidest ja rahvustest NSV Liidu kodanikel on võrdsed õigused. Nende õiguste teostamise tagavad kõigi NSV Liidu rahvuste ja rahvusrühmade igakülgse arendamise ja üksteisele lähendamise poliitika, kodanike kasvatamine nõukogude patriotismi ja sotsialistliku internatsionalismi vaimus ning võimalus kasutada emakeelt ja teiste NSV Liidu rahvaste keeli. Mis tahes otsest või kaudset kodanike õiguste piiramist ning kodanikele otseste või kaudsete eeliste sisseseadmist rassiliste ja rahvuslike tunnuste alusel, samuti igasugust rassilise või rahvusliku erandlikkuse, vaenu või üleoleku propageerimist karistatakse seaduse järgi. §37.Välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele garanteeritakse NSV Liidus seadusega ettenähtud õigused ja vabadused, sealhulgas õigus pöörduda kohtusse ja teistesse riigiorganitesse neile kuuluvate isiklike, varaliste, perekonna- ja muude õiguste kaitseks. NSV Liidu territooriumil viibivad välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud austama NSV Liidu konstitutsiooni ja järgima Nõukogude seadusi. §38.NSV Liit annab varjupaigaõiguse välismaalastele, keda kiusatakse taga töötajate huvide ja rahuürituse kaitsmise, revolutsiooniliikumisest ja rahvuslikust vabadusliikumisest osavõtu ning progressiivse ühiskondlik-poliitilise ja teadusliku või muu loomingulise tegevuse pärast. 7.peatükk NSV Liidu kodanike põhiõigused, -vabadused ja –kohustused §39.NSV Liidu kodanikel on täies ulatuses kõik sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja isiklikud õigused ja vabadused, mis on välja kuulutatud ning garanteeritavad NSV Liidu konstitutsiooniga ja Nõukogude seadustega. Sotsialistlik kord tagab kodanike õiguste ja vabaduste laienemise ning nende elutingimuste pideva paranemise vastavalt sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise arengu programmide täitmisele. Õiguste ja vabaduste kasutamine kodanike poolt ei tohi tekitada kahju ühiskonna ja riigi huvidele ega teiste kodanike õigustele. §40.NSV Liidu kodanikel on õigus tööle, s. o. Õigus saada garanteeritud tööd koos töötasuga vastavalt töö hulgale ja kvaliteedile ning mitte vähem riigi poolt kehtestatud alammäärast, kaasa arvatud õigus valida elukutset, tegevus- ja tööala vastavalt kutsumusele, võimetele, kutsealasele ettevalmistusele j aharidusele ning arvestades ühiskondlikke vajadusi. Selle õiguse tagavad sotsialistlik majandussüsteem, tootlike jõudude pidev kasv, tasuta kutseõpetus, töökvalifikatsiooni tõstmine ja uute erialade õpetamine ning kutsesuunitlus- ja töölerakendamissüsteemi arendamine. §41.NSV Liidu kodanikel on õigus puhkusele. Selle õiguse tagavad: töölistele ja teenistujatele töönadala sisseseadmine, mis ei ületa 41 tundi, lühendatud tööpäev mitmel kutse- ja tootmisalal ning öötöö kestsuse lühendamine; iga-aastaste palgaliste puhkuste ja iganädalaste puhkepäevade andmine, samuti kultuuri- ja tervistusasutuste võrgu laiendamine, rahvaspordi, kehakultuuri- ja tervistusasutuste võrgu laiendamine, rahvaspordi, kehakultuuri ja turismi arendamine; soodsate võimaluste loomine puhkamiseks elukohas ja muude tingimuste loomine vaba aja otstarbekaks kasutamiseks. Kolhoosnikute töö- ja puhkeaja kestuse reguleerivad kolhoosid. §42.NSV Liidu kodanikkudel on õigus tervise kaitsele. Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud tervishoiuasutused; kodanike raviks ja tervise tugevdamiseks määratud asutuste võrgu laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud lastetöö keelamine; haigestumiste ärahoidmisele ja vähendamisele ning kodanike pikaajalise aktiivse elu tagamisele suunatud teadusliku uurimistöö arendamine. §43.NSV Liidu kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste , teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused: riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid. §44.NSV Liidu kodanikel on õigus eluasemele. Selle õiguse tagavad riikliku ja ühiskondliku elamufondi arendamise ja kaitse, kooperatiiv- ja individuaalelamuehitusele kaasaaitamine, heakorrastatud elamute ehitamise programmi täitmist mööda antava elamispinna õiglane jaotamine ühiskondliku kontrolli all, samuti madal korteriüür ja väike tasu kommunaalteenuste eest. NSV Liidu kodanikud peavad säästvalt suhtuma neile antud eluruumisse. §45. NSV Liidu kodanikel on õigus haridusele. Selle õiguse tagavad: tasuta haridus kõigis haridusliikides, üldise kohustusliku keskhariduse andmine noortele, kutse-, keskeri- ja kõrghariduse laialdane arendamine sel alusel, et õpetamine seondub elu ja tööga; kaug- ja õhtuõppe teel saadava hariduse arendamine; riiklike stipendiumide maksmine ning soodustuste andmine õpilastele ja üliõpilastele; kooliõpikute tasuta andmine; võimalus õppida koolis emakeeles; tingimuste loomine iseõppimiseks. §46.NSV Liidu kodanikel on õigus kultuurisaavutuste kasutamisele. Selle õiguse tagavad: riiklikes ja ühiskondlikes fondides olevate kodumaa ja maailma kultuuriväärtuste üldkättesaadavus; kultuuriasutuste arendamine ja ühtlane paigutamine meie maa territooriumil; televisiooni ja raadio, raamatukirjastamise ja ajakirjanduse ning tasuta kasutatavate raamatukogude võrgu arendamine; välisriikidega kultuurialase vahetuse laiendamine. §47. NSV Liidu kodanikele garanteeritakse vastavalt kommunismi esitamise eesmärkidele teadus-, tehnika- ja kunstiloomingu vabadus. See tagatakse teadusliku uurimistöö, leiutus- ja ratsionaliseerimistegevuse laialdase arendamisega ning kirjanduse ja kunsti edendamisega. Riik loob selleks tarvilikud materiaalsed tingimused ning toetab vabatahtlikke ühinguid ja loomingulisi liite, organiseerib leiutiste ja ratsionaliseerimisettepanekute juurutamist rahvamajanduses ja muudel elualadel. Autorite, leiutajate ja ratsionaliseerijate õigusi kaitseb riik. §48.NSV Liidu kodanikel on õigus osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest, seaduste ning üldriikliku ja kohaliku tähtsusega otsuste arutamisest ja vastuvõtmisest. Selle õiguse tagab võimalus valida ja olla valitud rahvasaadikute nõukogudesse ning teistesse valitavatesse riigiorganitesse, võtta osa üldrahvalikest aruteludest ja hääletustest, rahvakontrollist, riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja ühiskondliku omaalgatuse organite tööst ning töökollektiivide ja elukohajärgsetest koosolekutest. §49.Igal NSV Liidu kodanikul on õigus esitada riigiorganitele ja ühiskondlikele organisatsioonidele ettepanekuid nende tegevuse parandamiseks ning kritiseerida töö puudusi. Ametiisikud on kohustatud kehtestatud tähtaja jooksul läbi vaatama kodanike ettepanekud ja avaldused, vastama nendele ja tarvitusele võtma vajalikud abinõud. Tagakiusamine kriitika pärast on keelatud. Isikud, kes kiusavad taga kriitika pärast, võetakse vastutusele. §50.Vastavalt rahva huvidele ning sotsialistliku korra kindlustamise ja arendamise eesmärgil on NSV Liidu kodanikele garanteeritud sõna- ja trükivabadus, koosolekute, miitingute, tänavarongkäikude ja demonstratsioonide vabadus. Nende poliitiliste vabaduste kasutamine tagatakse ühiskondlike hoonete, tänavate ja väljakute andmisega töötajate ja nende organisatsioonide käsutusse, informatsiooni laialdase levitamisega, võimalusega kasutada trükisõna, televisiooni ja raadiot. §51.Vastavalt kommunismi ehitamise eesmärkidele on NSV Liidu kodanikel õigus ühineda ühiskondlikesse organisatsioonidesse, mis soodustavad poliitilise aktiivsuse ja omaalgatuse arenemist ning nende mitmekülgsete huvide rahuldamist. Ühiskondlikele organisatsioonidele garanteeritakse tingimused oma põhikirjaliste ülesannete edukaks täitmiseks. §52. NSV Liidu kodanikele garanteeritakse südametunnistuse vabadus, s. o. Õigus tunnistada mis tahes usundit või mitte tunnistada ühtki neist, täita usukombeid või teha ateistlikku propagandat. Õhutada vaenu ja vihkamist seoses usuliste tõekspidamisega on keelatud. NSV Liidus on kirik lahutatud riigist ja kool kirikust. §53.Perekond on riigi kaitse all. Abielu rajaneb naise ja mehe vabatahtlikul kokkuleppel; abikaasad on perekonnasunetes täiesti võrdõiguslikud. Riik hoolitseb perekonna eest laia lasteasutuste võrgu loomise ja arendamisega, olmeteeninduse ja ühiskondliku toitlustamise organiseerimise ja täiustamisegam toetuste maksmisega lapse sünni korral, toetuste ja soodustuste andmisega lasterikastele perekondadele, samuti muude toetuste ja abi andmisega perekonnale. §54.NSV Liidu kodanikele on garanteeritud isikupuutumatus. Mitte kedagi ei tohi vahistada muidu kui kohtu otsusel või prokuröri sanktsiooniga. §55.NSV Liidu kodanikele garanteeritakse korteripuutumatus. Mitte kellelgi ei ole õigust seaduslikku aluseta siseneda eluruumi seal elavate isikute tahte vastaselt. §56.Kodanike isiklik elu ning kirjavahetuse, telefonikõnede ja telegraafisõnumite saladus on kaitstud seadusega. §57.Isiksuse austamine, kodanike õiguste ja vabaduste kaitsmine on kõigi riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ja ametiisikute kohustus. NSV Liidu kodanikel on õigus kohtu kaitsele rünnete eest aule ja väärikusele, elule ja tervisele, isiklikule vabadusele ja varale. §58.NSV Liidu kodanikel on õigus kaevata ametiisikute, riigi- ja ühiskondlike organisatsioonide tegevuse peale. Kaebused tuleb läbi vaadata seadusega kehtestatud korras ja tähtaja jooksul. Ametiisikute tegevuse peale, millega on rikutud seadust, ületatud volitusi või ahistatud kodanike õigusi, võidakse seadusega kehtestatud korras kaevata kohtusse. NSV Liidu kodanikel on õigus saada hüvitust kahju eest, mida neile ebaseaduslike tegudega on tekitanud riiklikud või ühiskondlikud organisatsioonid, samuti ametiisikud oma ametikohustuste täitmisel. §59.Õiguste ja vabaduste teostamine on lahutamatu kodaniku kohustuste täitmisest. NSV Liidu kodanik on kohustatud järgima NSV Liidu konstitutsiooni ja Nõukogude seadusi, austama sotsialistliku ühiselu reegleid ja väärikusega kandma NSV Liidu kodaniku kõrget nimetust. §60.Iga töövõimelise NSV Liidu kodaniku kohustus ja auasi on kohusetundlikult töötada tema poolt valitud ühiskondlikult kasulikul tegevusalal ning kinni pidada töödisipliinist. Kõrvalehoidmine ühiskondlikult kasulikult tööst ei sobi ühte sotsialistliku ühiskonna põhimõtetega. §61.NSV Liidu koganik on kohustatud hoidma ja tugevdama sotsialistlikku omandit. NSV Liidu kodaniku kohus on võidelda riigi ja ühiskonna vara riisumise ja pillamise vastu ning säästvalt suhtuda rahva varasse. Isikud, kes kahjustavad sotsialistlikku omandit, karistatakse seaduse järgi. §62. NSV Liidu kodanik on kohustatud kaitsma Nõukogude riigi huve ning kaasa aitama tema võimsuse ja autoriteedi tugevnemisele. Sotsialistliku isamaa kaitsmine on iga NSV Liidu kodaniku püha kohus. Kodumaa reetmine on kõige raskem kuritegu rahva ees. §63.Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus. §64.Iga NSV Liidu kodaniku kohus on austada teiste kodanike rahvuslikku väärikust ning tugevdada paljurahvuselise Nõukogude riigi rahvuste ja rahvusrühmade sõprust. §65.NSV Liidu kodanik on kohustatud austama teiste isikute õigusi ja seaduslikke huve, olema leppimatui ühiskonnavastaste tegude suhtes ning igati kaasa aitama avaliku korra kaitsele. §66.NSV Liidu kodanikud on kohustatud hoolitsema laste kasvatamise eest, valmistama neid ette ühiskondlikult kasulikuks tööks ja kasvatama nad sotsialistliku ühiskonna väärilisteks liikmeteks. Lapsed on kohustatud hoolitsema vanemate eest ja neid abistama. §67.NSV Liidu kodanikud on kohustatud hoidma loodust ja kaitsma selle rikkusi. §68.Hoolitsus ajaloomälestiste ja muude kultuuriväärtuste säilimise eest on NSV Liidu kodanike kohus ja kohustus. §69.NSV Liidu kodaniku internatsionaalne kohus on kaasa aidata sõpruse ja koostöö arendamisele teiste maade rahvastega ning ülemaailmse rahu hoidmisele ja tugevdamisele. III . NSV Liidu rahvuslik-riiklik korraldus. 8.peatükk NSV Liit – Liitriik §70.Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit on ühtne paljurahvuseline liitriik, mis on moodustatud sotsialistliku föderalismi põhimõtte alusel, rahvuste vaba enesemääramise ja võrdõiguslike nõukogude sotsialistlike vabariikide vabatahtliku ühinemise tulemusena. NSV Liit kehastab nõukogude rahva riiklikku ühtsust, koondab ühte kõik rahvused ja rahvusrühmad kommunismi ühise ehitamise eesmärgil. §71.Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks on ühinenud: Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Usbeki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Kasahhi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Aserbaid~aani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Leedu Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Moldaavia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Läti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Tad~iki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Turkmeeni Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. §72.Igale liiduvabariigile jääb õigus NSV Liidust vabalt välja astuda. §73.Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu võimkonda tema kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu kuuluvad: 1)uute vabariikide vastuvõtmine NSV Liidu koosseisu; liiduvabariikide koosseisus uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamine; 2)NSV Liidu riigipiiri kindlaksmääramine ja liiduvabariikidevaheliste piiride muudatuste kinnitamine; 3)vabariiklike ja kohalike riigivõimu- ja valitsemisorganite korralduse ja tegevuse üldaluste kindlaksmääramine; 4)kogu NSV Liidu territooriumil seadusandliku reguleerimise ühtsuse tagamine ning NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandluse aluste kindlaksmääramine; 5)ühtse sotsiaal- ja majanduspoliitika teostamine, meie maa majanduse juhtimine; teaduslik-tehnilise progressi põhisuundade ning loodusvarade ratsionaalse kasutamise ja kaitsmise üldabinõude kindlaksmääramine; NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide väljatöötamine ja kinnitamine ning nende täitmise aruannete kinnitamine; 6)NSV Liidu ühtse riigieelarve väljatöötamine ja kinnitamine ning selle täitmise aruande kinnitamine; ühtse raha- ja krediidisüsteemi juhtimine; NSV Liidu riigieelarve moodustamiseks laekuvate maksude ja tulude kindlaksmääramine; hinna- ja palgapoliitika kindlaksmääramine; 7)liidulise alluvusega rahvamajandusharude ning koondiste ja ettevõtete juhtimine; liidulis-vabariikliku alluvusega tegevusharude üldjuhtimine; 8)rahu ja sõja küsimused, NSV Liidu suveräänsuse, riigipiiride ja territooriumi kaitsmine, riigikaitse organiseerimine ja NSV Liidu relvajõudude juhtimine; 9)riikliku julgeoleku tagamine; 10)NSV Liidu esindamine rahvusvahelises suhtlemises; NSV Liidu sidemed välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; üldise korra kindlaksmääramine liiduvabariikide suhtlemises välisriikidega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning selle suhtlemise koordineerimine; väliskaubandus ja muu välismajanduslik tegevus riikliku monopoli alusel; 11)kontroll NSV Liidu konstitutsiooni järgimise üle ja liiduvabariikide konstitutsioonide NSV Liidu konstitutsiooniga vastavuse tagamine; 12)muude üleliidulise tähtsusega küsimuste otsustamine. §74.NSV Liidu seadustel on ühesugune jõud kõigi liiduvabariikide territooriumil. Liiduvabariigi seaduse ja üleüldise seaduse lahkumineku korral kehtib NSV Liidu seadus. §75.Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu territoorium on ühtne ja hõlmab liiduvabariikide territooriume. NSV Liidu suveräänsus kehtib kogu tema territooriumil. 9.peatükk Nõukogude Sotsialistlik Liiduvabariik §76.Liiduvabariik on suveräänne nõukogude sotsialistlik riik, kes koos teiste nõukogude vabariikide on ühinenud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Väljaspool piire, mis on näidatud NSV Liidu konstitutsiooni §-s 73, teostab liiduvabariik iseseisvalt riigivõimu oma territooriumil. Liiduvabariigil on oma konstitutsioon, mis vastab NSV Liidu konstitutsioonile ja arvestab vabariigi iseärasusi. §77.Liiduvabariik võtab osa NSV Liidu võimkonda arvatud küsimuste otsustamisest NSV Liidu Ülemnõukogus, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumis, NSV Liidu valitsuses ja teistes NSV Liidu organites. Liiduvabariik tagab kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil, aitab kaasa sellel territooriumil NSV Liidu volituste teostamisele ning viib ellu NSV Liidu kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuseid. Küsimustes, mis kuuluvad tema võimkonda, koordineerib ja kontrollib liiduvabariik liidulise alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust. §78.Liiduvabariikide territooriumi ei või muuta ilma tema nõusolekuta. Liiduvabariikidevahelisi piire võidakse muuta vastavate vabariikide vastastikkusel kokkuleppel, mis kuulub kinnitamisele NSV Liidu poolt. §79.Liiduvabariik määrab kindlaks oma krai-, oblasti-, ringkonna- ja rajoonijaotuse ning lahendab muid territooriumi administratiivse korralduse küsimusi. §80.Liiduvabariigil on õigus suhelda välisriikidega, sõlmida nendega lepinguid, vahetada diplomaatilisi ja konsulaaresindajaid ning võtta osa rahvusvaheliste organisatsioonide tegevusest. §81.Liiduvabariikide suveräänseid õigusi kaitseb NSV Liit. 10.peatükk Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik §82.Autonoomne vabariik kuulub liiduvabariigi koosseisu. Väljaspool NSV Liidu ja liiduvabariigi õiguste piire otsustab autonoomne vabariik tema võimkonda kuuluvaid küsimusi iseseisvalt. Autonoomsel vabariigil on oma konstitutsioon, mis vastab NSV Liidu konstitutsioonile ja liiduvabariigi konstitutsioonile ning arvestab autonoomse vabariigi iseärasusi. §83. Autonoomne vabariik võtab osa NSV Liidu ja vabariigi võimkonda kuuluvate küsimuste otsustamisest vastavalt NSV Liidu ja liiduvabariigi kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite kaudu. Autonoomne vabariik tagab kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil, aitab kaasa sellel territooriumil NSV Liidu ja liiduvabariigi volituste teostamisele ning viib ellu NSV Liidu ja liiduvabariigi kõrgemate riigivõimu- ja valitsemisorganite otsuseid. Küsimustes, mis kuuluvad tema võimkonda, koordineerib ja kontrollib autonoomne vabariik liidulise ja liiduvabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tegevust. §84.Autonoomse vabariigi territooriumi ei või muuta ilma tema nõusolekuta. §85. Vene Nõukogude Föderatiivsesse Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad Baškiiri, Burjaadi, Dagestani, Kabardiini-Balkaari, Kalmõki, Karjala, Komi, Mari, Mordva, Põhja-Osseedi, Tatari, Tuva, Udmurdi, Tšetšeeni-Inguši, Tšuvaši ning Jakuudi Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Usbeki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Karakalpaki Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Gruusia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad Abhaasi ja Ad~aari Autonoomne Nõukogude Vabariik. Aserbaid~aani Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Nahhitaevani Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 11.peatükk Autonoomne oblast ja autonoomne ringkond §86.Autonoomne oblast kuulub liiduvabariigi või krai koosseisu. Seaduse autonoomse oblasti kohta võtab vastu liiduvabariigi ülemnõukogu autonoomse oblasti rahvasaadikute nõukogu esildusel. §87.Vene Nõukogude Föderatiivsesse Sotsialistlikku Vabariiki kuuluvad Adõgee, Mägi-Altai, Juudi, Karatšai-Tšerkessi ja Hakassi autonoomne oblast. Gruusia Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Lõuna-Osseedi autonoomne oblast. Aserrbaid~aani Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki kuulub Mägi-Karabahhi autonoomne oblast. Tad~iki Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki kuulub Mägi-Badahaani autonoomne oblast. §88.Autonoomne ringkond kuulub krai või oblasti koosseisu. Seaduse autonoomsete ringkondade kohta võtab vastu liiduvabariigi ülemnõukogu. IV. Rahvasaadikute nõukogud ja nende valimise kord 12.peatükk Rahvasaadikute nõukogude süsteem ja tegevusprintsiibid §89.Rahvasaadikute nõukogud – NSV Liidu Ülemnõukogu, liiduvabariikide ülemnõukogud, autonoomsete vabariikide ülemnõukogud, kraide ja oblastite rahvasaadikute nõukogud, autonoomsete oblastite ja autonoomsete ringkondade rahvasaadikute nõukogud, rajoonide, linnade, linnarajoonide, alevite ja külade rahvasaadikute nõukogud – moodustavad ühtse riigivõimuorganite süsteemi. §90.NSV Liidu Ülemnõukogu, liiduvabariikide ülemnõukogude ja autonoomsete vabariikide ülemnõukogude volituste tähtaeg on viis aastat. Kohalike rahvasaadikute nõukogude volituste tähtaeg on kaks ja pool aastat. Rahvasaadikute nõukogude valimised määratakse hiljemalt kaks kuud enne vastavate nõukogude volituste tähtaja lõppemist. §91.Tähtsamad küsimused, mis kuuluvad vastavate rahvasaadikute nõukogude võimkonda, arutatakse läbi ja otsustatakse nende istungjärkudel. Rahvasaadikute nõukogud valivad alalised komisjonid ning moodustavad täitvad ja korraldavad organid, samuti teised neile aruandekohustuslikud organid. §92.Rahvasaadikute nõukogud moodustavad rahvakontrolliorganid; rahvakontroll ühitab riikliku kontrolli töötajate ühiskondliku kontrolliga ettevõtetes, kolhoosides, asutustes ja organisatsioonides. Rahvakontrolliorganid kontrollivad riiklike plaanide ja ülesannete täitmist, peavad võitlust riikliku distsipliini rikkumise, kolkluse ja ametkondliku asjassesuhtumise ilmingute, ebamajanduslikkuse ja pillamise, asjaajamisega venitamise ja bürokratismi vastu ning aitavad kaasa riigiaparaadi töö täiustamisele. §93.Rahvasaadikute nõukogud juhivad vahetult ja nende poolt moodustatavate organite kaudu riikliku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö kõiki valdkondi, võtavad vastu otsuseid, tagavad nende täitmise ning kontrollivad otsuste elluviimist. §94.Rahvasaadikute nõukogude tegevuse aluseks on küsimuste kollektiivne, vaba ja asjalik arutamine ja otsustamine, avalikkus, täitvate ja korraldavate organite ning nõukogude poolt moodustatavate teiste organite regulaarne aruandlus nõukogudele ja elanikele ning kodanike laialdane kaasamine nende tööle. Rahvasaadikute nõukogud ja nende poolt moodustatavad organid informeerivad elanikke süstemaatiliselt oma tööst ja vastuvõetud otsustest. 13.peatükk Valimissüsteem §95. Saadikute valimine kõigisse rahvasaadikute nõukogudesse toimub üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel. §96.Saadikute valimised on üldised: kõigil NSV Liidu kodanikel, kes on saanud 18-aastaseks, on õigus valida ja olla valitud, välja arvatud isikud, kes seadusega kehtestatud korras on tunnistatud nõdrameelseks. NSV Liidu Ülemnõukogu saadikuks võidakse valida NSV Liidu kodanik, kes on saanud 21-aastaseks. §97.Saadikute valimised on ühetaolised: igal valijal on üks hääl; kõik valijad võtavad valimistest osa võrdsetel alustel. §98.Saadikute valimised on otsesed: kõigisse rahvasaadikute nõukogudesse valivad kodanikud saadikuid vahetult. §99.Hääletamine saadikute valimisel on salajane: kontroll valijate tahteravalduse üle ei ole lubatud. §100.Saadikukandidaatide ülesseadmise õigus on Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei, ametühingute ja Üleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu organisatsioonidel, kooperatiivsetel ja teistel ühiskondlikel organisatsioonidel, töökollektiividel, samuti sõjaväelaste koosolekutel väeositi. NSV Liidu kodanikele ja ühiskondlikele organisatsioonidele garanteeritakse saadikukandidaatide poliitiliste, tööalaste ja isiklike omaduste vaba ja igakülgne arutamine, samuti õigus agitatsiooniks koosolekutel, trükisõnas, televisioonis ja raadios. Rahvasaadikute nõukogude valimised toimuvad riigi kulul. §101.Saadikute valimised rahvasaadikute nõukogudesse toimuvad valimisringkonniti. NSV Liidu kodanik ei või üldjuhul olla valitud rohkem kui kahte rahvasaadikute nõukokku. Nõukogude valimiste läbiviimise tagavad valimiskomisjonid, mis moodustatakse ühiskondlike organisatsioonide, töökollektiivide ja väeositi toimuvate sõjaväelaste koosolekute esindajaist. Rahvasaadikute nõukogude valimiste kord määratakse NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide seadustega. §102.Valijad annavad oma saadikuile juhendeid. Vastavad rahvasaadikute nõukogud vaatavad läbi valijate juhendid, arvestavad neid majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanide väljatöötamisel ja eelarve koostamisel, organiseerivad juhendite täitmist ning informeerivad kodanikke nende ellurakendamisest. 14.peatükk Rahvasaadik §103.Saadikud on rahva täievolilised esindajad rahvasaadikute nõukogudes. Nõukogude tööst osa võttes otsustavad saadikud riikliku, majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö küsimusi, organiseerivad nõukogude otsuste elluviimist ning kontrollivad riigiorganite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide tööd. Oma tegevuses juhindub saadik üldriiklikest huvidest, arvestab valimisringkonna elanike vajadusi ja taotleb valijate juhendite elluviimist. §104.Saadik täidab oma volitusi tootmis- või ametialase tegevuse kõrvalt. Nõukogu istungjärkude ajaks, samuti saadikuvolituste täitmiseks muudel seadusega ettenähtud juhtudel vabastatakse saadik tootmis- või ametikohustuste täitmisest keskmise palga säilitamisega alatisel töökohal. §105.Saadikul on õigus esitada arupärimist vastavatele riigiorganitele ja ametiisikutele, kes on kohustatud vastama arupärimisele nõukogu istungjärgul. Saadikul on õigus pöörduda kõigisse riigi- ja ühiskondlikesse organitesse, ettevõtetesse, asutustesse ja organisatsioonidesse saadikutegevuse küsimustes ning osa võtta tema poolt tõstatatud küsimuste läbivaatamisest. Vastavate riigi- ja ühiskondlike organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide juhid on kohustatud saadiku viivitamata vastu võtma ja tema ettepanekud läbi vaatama kindlaksmääratud aja jooksul. §106.Saadikule tagatakse tingimused tema õiguste ja kohustuste takistamatuks ja efektiivseks teostamiseks. Saadikute puutumatus, samuti teised saadikutegevuse tagatised määratakse kindlaks saadikute staatuse seadusega ning NSV Liidu, liidu- ja autonoomsete vabariikide muude seadusandlike aktidega. §107.Saadik on kohustatud oma tööst ja nõukogu tööst aru andma valijatele, samuti kollektiividele ja ühiskondlikele organisatsioonidele, kes olid esitanud ta saadikukandidaadiks. Saadik, kes ei ole õigustatud valijate usaldust, võidakse igal ajal valijate enamuse otsusel tagasi kutsuda seadusega kehtestatud korras. V. NSV Liidu kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid 15.peatükk NSV Liidu Ülemnõukogu §108.NSV Liidu kõrgeim riigivõimuorgan on NSV Liidu Ülemnõukogu. NSV Liidu Ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on käesoleva konstitutsiooniga arvatud NSV Liidu võimkonda. NSV Liidu konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, uute vabariikide NSV Liidu koosseisu vastuvõtmist ning uute autonoomsete vabariikide ja autonoomsete oblastite moodustamise kinnitamist, NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja NSV Liidu riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike NSV Liidu organite moodustamist teostab eranditult NSV Liidu Ülemnõukogu. NSV Liidu seadused võetakse vastu NSV Liidu Ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse NSV Liidu Ülemnõukogu otsusel. §109.NSV Liidu Ülemnõukogu koosneb kahest kojast: Liidunõukogust ja Rahvuste Nõukogust. NSV Liidu Ülemnõukogu kojad on üheõiguslikud. §110.Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu saadikute arv on võrdne. Liidunõukogu valitakse võrdse rahvaarvuga valimisringkondade järgi. Rahvuste Nõukogu valitakse järgmiste normide alusel: 32 saadikut iga liiduvabariigi, 11 saadikut iga autonoomse vabariigi, 5 saadikut iga autonoomse oblasti ja üks saadik iga autonoomse ringkonna poolt. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu võtavad nende poolt valitavate mandaatkomisjonide esildusel vastu otsuse saadikute volituste õigekstunnistamise kohta, valimisseadusandluse rikkumise juhul aga tunnistavad üksikute saadikute valimised kehtetuks. §111. NSV Liidu Ülemnõukogu kumbki koda valib koja juhataja ja tema neli asetäitjat. Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu juhatajad juhatavad vastavate kodade istungeid ning juhivad nende sisekorda. NSV Liidu Ülemnõukogu kodade ühiseid istungeid juhatavad Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu juhatajad kordamööda. §112.NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgud kutsutakse kokku kaks korda aastas. Erakorralised istungjärgud kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium omal algatusel, samuti ühe liiduvabariigi või ükskõik kumma koja vähemalt kolmandiku saadikute ettepanekul. NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärk koosneb kodde eraldi ja ühistest istungitest, nendevahelisel ajal aga kodade alatiste komisjonide või NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonide istungitest. Istungjärk avatakse ja lõpetatakse kodade eraldi või ühistel istungitel. §113.NSV Liidu Ülemnõukogus seaduste algatamise õigus kuulub Liidunõukogule ja Rahvuste Nõukogule, NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumile, NSV Liidu Ministrite Nõukogule, liiduvabariikidele nende kõrgemate riigivõimuorganite kaudu, NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonidele ja tema kodade alatistele komisjonidele, NSV Liidu Ülemnõukogu saadikutele, NSV Liidu Ülemkohtule ja NSV Liidu peaprokurörile. Seaduste algatamise õigus on ka ühiskondlikel organisatsioonidel nende üleliiduliste organite kaudu. §114.Seaduseelnõusid ja muid küsimusi, mis on esitatud läbivaatamiseks NSV Liidu Ülemnõukogule, arutavad kojad eraldi või ühistel istungitel. Vajaduse korral võidakse seaduseelnõu või vastav küsimus esitada eelnevaks või täiendavaks läbivaatamiseks ühte või mitmesse komisjoni. NSV Liidu seadus loetakse vastuvõetuks, kui NSV Liidu Ülemnõukogu mõlemas kojas on selle poolt hääletanud enamus koja saadikute üldarvust. NSV Liidu Ülemnõukogu otsused ja muud aktid võetakse vastu enamusega NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute üldarvust. Seaduseelnõud ja muud riigielu kõige tähtsamad küsimused võidakse NSV Liidu Ülemnõukogu või NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusel, mis võetakse vastu nende algatusel või liiduvabariigi ettepanekul, panna üldrahvalikule arutamisele. §115.Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu vahelise lahkarvamuse korral antakse küsimus lahendada kodade poolt pariteedi alusel moodustatavale kooskõlastamiskomisjonile, mille järel küsimus vaadatakse Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu ühisel istungil teist korda läbi. Kui ka sel juhul kokkuleppele ei jõuta, kantakse küsimus üle arutamisele NSV Liidu Ülemnõukogu järgmisel istungjärgul või pannakse tema poolt rahvahääletusele (referendumile). §116.NSV Liidu seadused ning NSV Liidu Ülemnõukogu otsused ja muud aktid avaldatakse liiduvabariikide keeltes NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe ja sekretäri allkirjaga. §117.NSV Liidu Ülemnõukogu saadikul on õigus pöörduda arupärimisega NSV Liidu Ministrite Nõukogu poole, ministrite ja teiste NSV Liidu Ülemnõukogu poolt moodustatavate organite juhtide poole. NSV Liidu Ministrite Nõukogu või ametiisik, kellelt aru päritakse, on kohustatud hiljemalt kolme päeva jooksul andma suulise või kirjaliku vastuse NSV Liidu Ülemnõukogu samal istungjärgul. §118.NSV Liidu Ülemnõukogu saadikut ei tohi kriminaalvastutusele võtta, vahistada või talle kohtu korras administratiivkaristust määrata ilma NSV Liidu Ülemnõukogu nõusolekuta, tema istungjärkude vahelisel ajal aga ilma NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi nõusolekuta. 119.NSV Liidu Ülemnõukogu valib kodade ühisel istungil NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi – NSV Liidu Ülemnõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest ja täidab konstitutsiooniga ettenähtud piires NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone tema istungjärkude vahelisel ajal. §120.NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium valitakse saadikute hulgast järgmises koosseisus: Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, esimehe esimene asetäitja, viisteist esimehe asetäitjat – üks igast liiduvabariigist - , Presiidiumi sekretär ja kakskümmend üks NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi liiget. §121.NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium: 1)määrab NSV Liidu Ülemnõukogu valimised; 2)kutsub kokku NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärgul; 3)koordineerib NSV Liidu Ülemnõukogu kodade alatiste komisjonide tegevust; 4)kontrollib NSV Liidu konstitutsioonist kinnipidamist ja tagab liiduvabariikide konstitutsioonide ja seaduste vastavuse NSV Liidu konstitutsiooni ja seadustega; 5)tõlgendab NSV Liidu seadusi; 6)ratifitseerib ja denonsseerib NSV Liidu rahvusvahelisi lepinguid; 7)tühistab NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja liiduvabariikide ministrite nõukogude määrusi ja korraldusi, kui need ei vasta seadusele; 8)määrab kindlaks sõjaväelised auastmed, diplomaatilised ja muud eriauastmed; annab kõrgemaid sõjaväelisi auastmeid, diplomaatilisi ja muid eriauastmeid;’ 9)austab NSV Liidu ordeneid ja medaleid; määrab kindlaks NSV Liidu aunimetused; autasustab NSV Liidu ordenite ja medalitega; annab NSV Liidu aunimetusi; 10)võtab vastu NSV Liidu kodakondsusesse; otsustab NSV Liidu kodakondsusest väljaastumise, NSV Liidu kodakondsuse äravõtmise ja varjupaiga andmise küsimusi; 11)annab üleüldisi amnestiaakte ja teostab armuandmist; 12)nimetab ametisse ja kutsub ära NSV Liidu diplomaatilisi esindajaid välisriikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides; 13)võtab vastu tema juurde akrediteeritud välisriikide diplomaatiliste esindajate volitus- ja ärakutsumiskirju; 14)moodustab NSV Liidu Kaitsenõukogu ja kinnitab selle koosseisu, nimetab ametisse ja asendab NSV Liidu relvajõudude kõrgema juhtkonna; 15)kuulutab NSV Liidu kaitse huvides välja sõjaseisukorra üksikpiirkondades või kogu maal; 16)kuulutab välja üld- või osalise mobilisatsiooni; 17)NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal kuulutab välja sõjaseisukorra NSV Liidule sõjalise kallaletungi puhul või kui tekib vajadus täita rahvusvahelisi lepingukohustusi vastastikuseks kaitseks agressiooni vastu; 18)täidab muid volitusi, mis on kindlaks määratud NSV Liidu konstitutsiooni ja seadustega. §122.Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium koos järgneva esitamisega Ülemnõukogule kinnitamiseks tema järjekordsel istungjärgul: 1)teeb vajaduse korral muudatusi NSV Liidu kehtivates seadusandlikes aktides; 2)kinnitab liiduvabariikidevaheliste piiride muudatused; 3)NSV Liidu Ministrite Nõukogu ettepanekul moodustab ja likvideerib NSV Liidu ministeeriume ja NSV Liidu riiklikke komiteesid; 4)NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esildusel vabastab ametist ja nimetab ametisse NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvaid isikuid. §123.NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium annab seadlusi ja võtab vastu otsuseid. §124.NSV Liidu Ülemnõukogu volituste lõppemisel säilitab NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium oma volitused kuni uue Presiidiumi moodustamiseni uue NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Uue NSV Liidu Ülemnõukogu kutsub NSV Liidu Ülemnõukogu esimese koosseisu Presiidium kokku hiljemalt kaks kuud pärast valimisi. §125.Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu valivad saadikute hulgast alatised komisjonid NSV Liidu Ülemnõukogu võimkonda kuuluvate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks ja ettevalmistamiseks, samuti NSV Liidu seaduste ning muude NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi otsuste elluviimisele kaasaaitamiseks ning riigiorganite ja riiklike organisatsioonide tegevuse kontrollimiseks. NSV Liidu Ülemnõukogu kojad võivad ka moodustada pariteedi alusel ühioseid komisjone. NSV Liidu Ülemnõukogu moodustab, kui ta peab tarvilikuks, uurimis-, revisjoni- ja muid komisjone mis tahes küsimuses. Kõik riiklikud ja ühiskondlikud organid, organisatsioonid ja ametiisikud on kohustatud täitma NSV Liidu Ülemnõukogu komisjonide ja tema kodade komisjonide nõudmisi ning esitama neile vajalikud materjalid ja dokumendid. Komisjonide soovitused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele riiklikes ja ühiskondlikes organites, asutustes ja organisatsioonides. Komisjonide soovitused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele riiklikes ja ühiskondlikes organites, asutustes ja organisatsioonides. Läbivaatamise tulemustest või rakendatud abinõudest tuleb komisjonidele teatada kindlaksmääratud tähtaja jooksul. §126.NSV Liidu Ülemnõukogu kontrollib kõigi talle aruandekohustuslike riigiorganite tegevust. NSV Liidu Ülemnõukogu moodustab NSV Liidu Rahvakontrolli Komitee, kes juhib rahvakontrolliorganite süsteemi. Rahvakontrolliorganite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega rahvakontrolli kohta NSV Liidus. §127.NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema organite tegevuse kord määratakse kindlaks NSV Liidu Ülemnõukogu reglemendiga ja teiste NSV Liidu seadustega, mis antakse NSV Liidu konstitutsiooni alusel. 16.peatükk NSV Liidu Ministrite Nõukogu §128. NSV Liidu Ministrite Nõukogu – NSV Liidu valitsus – on NSV Liidu riigivõimu kõrgeim täitev ja korraldav organ. §129. NSV Liidu Ministrite Nõukogu moodustatakse NSV Liidu Ülemnõukogu poolt Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu ühisel istungil järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad, NSV Liidu ministrid ja NSV Liidu riiklike komiteede esimehed. NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi liiduvabariikide ministrite nõukogude esimehed. NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esildusel võib NSV Liidu Ülemnõukogu lülitada NSV Liidu valitsuse koossisu NSV Liidu teiste organite ja organisatsioonide juhte. NSV Liidu Ministrite Nõukogu paneb maha oma volitused uue NSV Liidu Ülemnõukogu ees selle esimehel istungjärgul. §130. NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu ees, NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ees. NSV Liidu Ministrite Nõukogu annab oma tööst regulaarselt aru NSV Liidu Ülemnõukogule. §131. NSV Liidu Ministrite Nõukogu on õiguspädev otsustama kõiki NSV Liidu võimkonnas olevaid riigivalitsemisküsimusi, kuivõrd need konstitutsiooni järgi ei kuulu NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi pädevusse. Oma volituste piires NSV Liidu Ministrite Nõukogu: 1)tagab rahvamajanduse ning sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö juhtimise; töötab välja ja viib ellu abinõud rahva elujärje ja kultuuritaseme tõusu tagamiseks, teaduse ja tehnika arendamiseks, loodusvarade ratsionaalseks kasutamiseks ja kaitseks, raha- ja krediidisüsteemi tugevdamiseks, ühtse hinna-, palga- ja sotsiaalhoolduspoliitika teostamiseks, riikliku kindlustuse ning ühtse arvestus- ja statistikasüsteemi korraldamiseks; organiseerib tööstus-, ehitus- ja põllumajandusettevõtete ning pankade, samuti muude liidulise alluvusega organisatsioonide ja asutuste haldamist; 2)töötab välja ja esitab NSV Liidu Ülemnõukogule NSV Liidu majandusliku ja sotsiaalse arengu jooksvad ja perspektiivsed riiklikud plaanid ning NSV Liidu riigielarve; võtab tarvitusele abinõusid riiklike plaanide ja elarve täitmiseks; esitab NSV Liidu Ülemnõukogule plaanide ja eelarve täitmise aruandeid; 3)rakendab abinõusid riigi huvidem sotsialistliku omandi ja ühiskondliku korra kaitseks ning kodanike õiguste ja vabaduste tagamiseks ja kaitseks; 4)võtab tarvitusele abinõusid riigi julgeoleku tagamiseks; 5)teostab NSV Liidu relvajõudude ülesehituse üldjuhtimist; määrab kindlaks sõjaväe tegevteenistusse kutsumisele kuuluvate kodanike aastakontingendi; 6)teostab üldjuhtimist välisriikidega suhtlemise, väliskaubanduse ning NSV Liidu ja välisriikide majandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialase koostöö valdkonnas; rakendab abinõusid NSV Liidu rahvusvaheliste lepingute täitmiseks tagamiseks; kinnitab ja denosseerib valitsustevahelised rahvusvahelised lepingud; 7)moodustab vajaduse korral NSV Liidu Ministrite Nõukogu juurde komiteesid, peavalitsusi ja muid keskasutusi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö ning riigikaitse alal. §132.Rahvamajanduse juhtimise tagamisega seotud küsimuste ja muude riigivalitsemisküsimuste otsustamiseks tegutseb NSV Liidu Ministrite Nõukogu Presiidium järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees ning esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad. §133. NSV Liidu Ministrite Nõukogu annab NSV Liidu seaduste ning NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi muude otsuste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist. NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kogu NSV Liidu territooriumil. §134. NSV Liidu Ministrite Nõukogul on õigus NSV Liidu võimkonda kuuluvates küsimustes liiduvabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist seisma panna, samuti NSV Liidu ministeeriumide, NSV Liidu riiklike komiteede ja teiste temale alluvate organite akte tühistada. §135.NSV Liidu Ministrite Nõukogu ühendab ja suunab NSV Liidu üleliiduliste ja liidulis-vabariiklike ministeeriumide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. NSV Liidu üleliidulised ministeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist kogu NSV Liidu territooriumil kas otseselt või nende poolt moodustatavate organite kaudu. NSV Liidu liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist üldjuhul liiduvabariikide vastavate moinisteeriumide, riiklike komiteede ja muude organide kaudu, juhivad vahetult üksikuid liidulise alluvusega ettevõtteid ja koondisi. Ettevõtete ja koondiste vabariiklikust ja kohalikust alluvusest liidulisse alluvusse üleandmise korra määrab kindlaks NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium. NSV Liidu ministeeriumid ja riiklikud komiteed vastutavad oma haldussfääride seisukorra ja arengu eest; nad annavad oma pädevuse piires akte NSV Liidu seaduste, NSV Liidu Ülemnõukogu ja tema Presiidiumi muude otsuste ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning organiseerivad ja kontrollivad nende täitmist. §136.NSV Liidu Ministrite Nõukogu ja tema Presiidiumi pädevus, nende tegevuse kord, Ministrite Nõukogu suhted teiste riigiorganitega, samuti NSV Liidu üleliiduliste ja liidulis-vabariiklike ministeeriumide ning riiklike komiteede loetelu määratakse konstitutsiooni alusel kindlaks seadusega NSV Liidu Ministrite Nõukogu kohta. VI. Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides. 17.peatükk Liiduvabariigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. §137. Liiduvabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on liiduvabariigi ülemnõukogu. Liiduvabariigi ülemnõukogu on õiguspädev otsustama kõiki küsimusi, mis on liiduvabariigi võimkonda arvatud NSV Liidu konstitutsiooniga ja liiduvabariigi konstitutsiooniga. Liiduvabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, liiduvabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide ja riigieelarve ning nende täitmise aruannete kinnitamist ja talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult liiduvabariikide ülemnõukogu. Liiduvabariigi seadused võetakse vastu liiduvabariigi ülemnõukogu poolt või rahvahääletusel (referendumil), mis korraldatakse liiduvabariigi ülemnõukogu otsusel. §138.Liiduvabariigi ülemnõukogu valib ülemnõukogu presiidiumi – liiduvabariigi ülennõukogu alatiselt tegutseva organi, kes annab talle aru kogu oma tegevusest. Liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi koosseis ja volitused määratakse kindlaks liiduvabariigi konstitutsiooniga. §139.Liiduvabariigi ülemnõukogu moodustab liiduvabariigi ministrite nõukogu – liiduvabariigi valitsuse - , liiduvabariigi riigivõimu kõrgeima täitva ja korraldava organi. Liiduvabariigi moinistrite nõukogu vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu ees, ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik liiduvabariigi ülemnõukogu presiidiumi ees. §140.Liiduvabariigi ministrite nõukogu annab määrusi ja korraldusi NSV Liidu ja liiduvabariigi seadusandlike aktide ning NSV Liidu Ministrite Nõukogu määruste ja korralduste alusel ja täitmiseks ning organiseerib ja kontrollib nende täitmist. §141.Liiduvabariigi ministrite nõukogul on õigus seisma panna autonoomsete vabariikide ministrite nõukogude määruste ja korralduste täitmist ning tähistada kraide, oblastite, vabariikliku alluvusega linnade ja autonoomsete oblastite rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteede otsuseid ja korraldusi. §142.Liiduvabariigi ministrite nõukogu ühendab ja suunab liiduvabariigi liidulis-vabariiklike ja vabariiklike ministeeriumide, riiklike komiteede ning teiste temale alluvate organite tööd. Liiduvabariigi liidulis-vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes niihästi liiduvabariigi ministrite nõukogule kui ka vastavale NSV Liidu liidulis-vabariiklikule ministeeriumile või NSV Liidu riiklikule komiteele. Vabariiklikud ministeeriumid ja riiklikud komiteed juhivad oma haldusharusid või teostavad harukondadevahelist juhtimist, alludes liiduvabariigi ministrite nõukogule. 18.peatükk Autonoomse vabariigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid §143.Autonoomse vabariigi kõrgeim riigivõimuorgan on autonoomse vabariigi ülemnõukogu. Autonoomse vabariigi konstitutsiooni vastuvõtmist ja selles muudatuste tegemist, autonoomse vabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklike plaanide, samuti riigieelarve kinnitamist ning talle aruandekohustuslike organite moodustamist teostab eranditult autonoomse vabariigi ülemnõukogu. Autonoomse vabariigi seadusi võtab vastu autonoomse vabariigi ülemnõukogu. §144.Autonoomse vabariigi ülemnõukogu valib autonoomse vabariigi ülemnõukogu presiidiumi ja moodustab autonoomse vabariigi ministrite nõukogu – autonoomse vabariigi valitsuse. 19.peatükk Kohalikud riigivõimu- ja valitsemisorganid §145.Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad rahvasaadikute nõukogud. §146.Kohalikud rahvasaadikute nõukogud otsustavad kõiki kohaliku tähtsusega küsimusi, lähtudes üldriiklikest ja nõukogu territooriumil elavate kodanike huvidest, ning viivad ellu kõrgemalseisvate riigiorganite otsuseid, juhivad alamalseisvate rahvasaadikute nõukogude tegevust, võtavad osa vabariikliku ja üleliidulise tähtsusega küsimuste arutamisest ning esitavad nendes küsimustes oma ettepanekuid. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud juhivad oma territooriumil riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd; kinnitavad majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid ning kohaliku eelarve; juhivad neile alluvaid riigiorganeid, ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone; tagavad seaduste täitmise, riikliku ja avaliku korra ning kodanike õiguste kaitse; aitavad kaasa riigi kaitsevõime tugevdamisele. §147.Oma volituste piires kohalikud rahvasaadikute nõukogud tagavad kompleksse majandusliku ja sotsialse arengu oma territooriumil, kontrollivad seadusandlusest kinnipidamist sellel territooriumil asuvate kõrgemalseisva alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, koordineerivad ja kontrollivad nende tegevust maakasutuse, looduskaitse, ehitustegevuse, tööjõuressurrside kasutamise, tarbekaupade tootmise ning elanike sotsiaalse, kultuurilise, elutarbelise ja muu teenindamise alal. §148.Kohalikud rahvasaadikute nõukogud võtavad vastu otsuseid neile NSV Liidu, liiduvabariigi ja autonoomse vabariigi seadusandlusega antud volituste piires. Kohalike nõukogude otsused on kohustuslikud kõigile nõukogu territooriumil asuvatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti ametiisikutele ja kodanikele. §149.Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks on nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed. Täitevkomiteed annavad vähemalt kord aastas aru neid valinud nõukogudele, samuti koosolekutel töökollektiivides ja elanike elukoha järgi. §150.Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed on vahetult aruandekohustuslikud niihästi neid valinud nõukogu kui ka kõrgemalseisva täitva ja korraldava organi ees. VII. Õigusemõistmine, arbitraa~ ja prokurörijärelevalve 20.peatükk Kohus ja arbitraa~ §151.Õigusemõistmist NSV Liidus teostab ainult kohus. NSV Liidus tegutsevad NSV Liidu Ülemkohus, liiduvabariikide ülemkohtud, autonoomsete vabariikide ülemkohtud, krai-, oblasti- ja linnakohtud, autonoomsete oblastite kohtud, autonoomsete ringkondade kohtud ja rajoonide (linnade) rahvakohtud, samuti sõjatribunalid relvajõududes. §152.Kõik kohtud NSV Liidus moodustatakse kohtunike ja rahvakaasistujate valitavuse põhimõttel. Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakohtunikud valitakse rajooni (linna) kodanike poolt üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletusel viieks aastaks. Rajoonide (linnade) rahvakohtute rahvakaasistujad valitakse kodanike koosolekutel nende töö- või elukoha järgi lahtisel hääletusel kaheks ja pooleks aastaks. Kõrgemalseisvad kohtud valitakse vastavate rahvasaadikute nõukogude poolt viieks aastaks. Sõjatribunalide kohtunikud valitakse NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi poolt viieks aastaks ja rahvakaasistujad sõjaväelaste koosolekutel kaheks ja pooleks aastaks. Kohtunikud ja rahvakaasistujad vastutavad valijate või neid valinud organite ees, annavad nendele aru ja võidakse nende poolt tagasi kutsuda seadusega kehtestatud korras. §153.NSV Liidu Ülemkohus on NSV Liidu kõrgeim kohtuorgan ja teostab järelvalvet NSV Liidu kohtute kohtuliku tegevuse üle piires, mis on kindlaks määratud seadusega. NSV Liidu Ülemkohtu valib NSV Liidu Ülemnõukogu järgmises koosseisus: esimees, tema asetäitjaid, liikmed ja rahvakaasistujad. NSV Liidu Ülemkohtu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi liiduvabariikide ülemkohtute esimehed. NSV Liidu Ülemkohtu korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega NSV Liidu Ülemkohtu kohta. §154.Tsiviil- ja kriminaalasju arutatakse kõigis kohtutes kollegiaalselt, esimese astme kohtus rahvakaasistujate osavõtul. Rahvakaasistujatel on õigusemõistmisel kõik kohtuniku õigused. §155.Kohtunikud ja rahvakasistujad on sõltumatud ja alluvad ainult seadusele. §156.Õigusemõistmist NSV Liidus teostatakse põhimõttel, et kodanikud on seaduse ja kohtu es võrdsed. §157.Asjaarutamine kõigis kohtutes on avalik. Asjaarutamine kinnisel kohtuistungil võib toimuda ainult seadusega kindlaksmääratud juhtudel, järgides seejuures kõiki kohtumenetluse eeskirju. §158.Süüdistatavale tagatakse kaitseõigus. §159.Kohtumenetlus toimub liidu- või autonoomse vabariigi, autonoomse oblasti või autonoomse ringkonna keeles või antud paikkonna elanike enamuse keeles. Asjaosalistele isikutele, kes ei valda keelt, milles toimub kohtumenetlus, tagatakse õigus täielikult tutvuda asja materjalidega ja võtta osa kohtuistungitest tõlgi kaudu ning õigus esineda kohtus emakeeles. §160.Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteo toimepanekus ega kriminaalkorras karistada teisiti kui kohtuotsusega ja vastavalt seadusele. §161.Kodanikele ja organisatsioonidele õigusabi andmiseks tegutsevad advokaatide kolleegiumid. Seadusandlusega ettenähtud juhtudel antakse kodanikele õigusabi tasuta. Advokatuuri korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandlusega. §162.Kohtumenetlusest tsiviil- ja kriminaalasjades võivad osa võtta ühiskondlike organisatsioonide ja töökollektiivide esindajad. §163.Majandusvaidlusi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vahel lahendavad riikliku arbitraa~i organid nende pädevuse piires. Riikliku arbitraa~i organite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega riikliku arbitraa~i kohta NSV Liidus. 21.peatükk Prokuratuur §164.Kõrgeim järelevalve seaduste täpse ja ühetaolise täitmise üle kõigi ministeeriumide, riiklike komiteede ja keskasutuste, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide, kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvate ja korraldavate organite, kolhooside, kooperatiivsete ja muude ühiskondlike organisatsioonide, ametiisikute, samuti kodanike poolt pannakse NSV Liidu peaprokurörile ja temale alluvatele prokuröridele. §165.NSV Liidu prokuröri nimetab ametisse NSV Liidu Ülemnõukogu. Ta vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu ees, Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal aga vastutab ja on aruandekohustuslik NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi ees. 166.Liiduvabariikide, autonoomsete vabariikide, kraide, oblastite ja autonoomsete oblastite prokurörid nimetab ametisse NSV Liidu peaprokurör. Autonoomsete ringkondade, rajoonide ja linnade prokurörid nimetatakse ametisse liiduvabariikide prokuröride poolt ning kinnitatakse NSV Liidu peaprokuröri poolt. §167.NSV Liidu peaprokuröri ja kõigi alamalseisvate prokuröride volituste tähtaeg on viis aastat. §168.Prokuratuuriorganid täidavad oma volitusi sõltumatult mis tahes kohalikust organist, alludes ainult NSV Liidu peaprokurörile. Prokuratuuriorganite korraldus ja tegevuse kord määratakse kindlaks seadusega NSV Liidu prokuratuuri kohta. VIII. NSV Liidu vapp, lipp, hümn ja pealinn §169.Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigivapil on kujutatud sirp ja vasar päiksekiirtes maakera taustal, mida raamivad viljapead pealdistega liiduvabariikide keeltes: „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“ Vapi ülaosas on viieharuline täht. §170. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigilipp on punane täisnurkne riidelaid, mille ülanurgas varda juures on kuldse sirbi ja vasara kujutis ning selle kohal punane kuldäärisega viieharuline täht. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2. §171. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riigihümni kinnitab NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium. §172. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu pealinn on Moskva. IX. NSV Liidu konstitutsiooni kehtivus ja tema muutmise kord §173.NSV Liidu konstitutsioonil on kõrgeim juriidiline jõud. Kõik seadused ja muud riigiorganite aktid antakse NSV Liidu konstitutsiooni alusel ning vastavuses temaga. §174.NSV Liidu konstitutsiooni muutmine toimub NSV Liidu Ülemnõukogu otsusel, mis on vastu võetud vähemalt kahe kolmandiku enamusega tema kummagi koja saadikute üldarvust. *** Sisukord Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu Ü*z { ‹Œ‚›QœQ5d6d¸x¹x}}*ªŽª$Ä%Ä2Ç3ÇËËúËûËÑÑÒØÓØãæäæ8ê9êRëSë ë¡ëî€îüøôøíøéøåøÞø×øÐøÉøÂø¾º³º¬º¥ºžº—ºº‰º‚º{º{º{ºth½x–hlWRh5 yhlWRhŒWJhlWRh—X×hlWRh1dóhlWRh*x‚hlWRh,chlWRhoœhlWRhªV hlWRh2ynhlWRhlWRhµ9*hû$hžOhâj–hžOhÍähžOhN-hžOhö.àhžOhBtLhî"dhSoèhžOhd(,hžOh˜Æ- +,./023EF`abª3 ! " D E Ì úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdžOÌãäþþÌ ü y.„r4ª,xÍÈ94?Ê’‰ŠžŸ¼½~KÏúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdžOÏƒ ë!Ó#%%Þ%j&³'‡(f)Æ)~**€*•*–*á*â*K+¨++,-Â-`./”/0Ê0‡1©1úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdžO©1V2W2k2l2˜2™2R3à3z4¦47®788#87888_8`8:97:;C>D>E>X>Y>‰>Š>úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdžOŠ>4BŽCÿCnDûEMIJ6K¿KÀKÂKØKÙKåKæKMLªL9M¨MÌN;PùPúPQQ9Q:Q–Q>RúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdžO>R°R SvSrT5UVµV¸WNX™YZnZ!["[#[8[9[H[I[œ[ù[l\Î^†_i`î`úúúúúñääääääääääääääääääää„„h^„`„hgdžO„^„gdžOgdžOî`uaãaQcÊc1dOgßgàgágõgög6h7h’h$i4j¬j"k†kTl$mom›npËp¡qr{sòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòò„„h^„`„hgdžO{sŠt2uÂv³x’y\{§|¨|Ã|Ä|} }â}~xN€MNVWXu~òòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòå„¨„h^„¨`„hgdžO„„h^„`„hgdžO~ê„ë…ì…í…î…÷…ø…††M†N†e†f†v†w†À†Á†Ã†6‡ˆªˆUŠ“Š)‹„ŒrMŽúúñúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúú„Ð`„ÐgdžOgdžOMŽ·Ž¸ŽôŽõŽ*+hijkl±²³øùû%&*YúúúúúúúúííèèèèèèèèèèèèèèÛ„Ð„Ð^„Ð`„ÐgdlWRgdlWR„p„Ð^„p`„ÐgdlWRgdžOYZª«¬²³ÙÚÜ’”\˜ð˜k™Å™Qš›Ø›VÚ{žìžyŸzŸ{Ÿ¢Ÿ£ŸÑ öööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdlWRÑ ¡“¢(££õ£j¤ÿ¤r¥õ¥x¦ý¦Y§Z§`§a§b§™§š§¬§§¾§¿§À§Á§^¨_¨—©•ªöööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdlWR•ª–ªt«u«v«w«ˆ«‰«Â«Ã«×«Ø«l¬ã¬ä¬ö¬÷¬g®5¯ã¯±’²³›³®´¯´Â´Ã´'·öööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdlWR'·w¸^¹_¹a¹t¹u¹îº×¼Ø¼Ù¼è¼é¼<½=½>½P½Q½¿õ¿üÀ}ÁÂÂÃ ÄÐÄ…ÅúÆdÈöööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdlWRdÈ3ÊË®Ë(ÍÕÎÏíÐÍÑÎÑÏÑßÑàÑúÑûÑÒÒ(Ò*ÒÙÒ¬ÓfÔ"ÕÕÄÕ?Ö×ööööööööööööööîéàééééééééé„@^„@gdlWRgdlWR &FgdlWR„Ð`„ÐgdlWR×q×Ä×kØÍØ3Ù4Ù7ÙMÙNÙvÙwÙÚdÛPÜ±ÝÞ àîà|áãã'ärärå¬åcæFçòç)èúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR)èŠèÕè/épé¤éîélêºëì’í}î$ïBð¡ð¢ð£ð¾ð¿ðÁðÂð(ñ)ñsñäñîò¾ó™ô)õúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúñúúúúúúú„Ð`„ÐgdlWRgdlWR€îõõˆù‰ù45‹,Œ,ô3õ3âEãEÌOÍOuRvRV[W[€``ÇeÈe”t•t#‚$‚……4†5† &œ'œO¶P¶Í®ÍóÝôÝ`ÞaÞµÞüõüîüçüàüÙüÒüËüÄü½ü¶ü¯ü¨ü¡üšü“üŒü…ü~üwüpüpüh;-^hlWRh57•hlWRhÅAYhlWRhŠ'hlWRhÌD’hlWRh¯GhlWRhã$OhlWRhXnhlWRhÓ4ëhlWRhUtŒhlWRh„hlWRh‰œhlWRh lhlWRh6‚hlWRhnLhlWRhÀi†hlWRh¡#°hlWRh3r»hlWRhg[ÅhlWRhÏhAhlWRhlWR+)õøõPöQöRöpöqöÞö ÷¶÷ò÷<øÂø3ù…ùÜùGú¯ú9û:ûKûLû™û üüüEüFüÜüqýúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRqýôý˜þNÿ±ÿ5÷Å¢†¶½¾ÏÐA7 ÿ ³ ´ û ü 56uvwxŽúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRŽ®¯#íîïüýþÿ Þ ß #¿þÿ•¯öFGúúúññññääúúÜúúúúúúúúúúúúú &FgdlWR„p„Ð^„p`„ÐgdlWR„Ð`„ÐgdlWRgdlWRGHyzK B†¾«!A"@$³%J'Ù'X()*,/0©0Ï0Ð0N1úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRN1Ì1|2ü2ý2U4Ÿ4ô4&555B5O5]5d5{5Œ5¢5µ5Â5Ò5ã5ý566@6N6`7è7½89úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR99ž:ì:l;<%=&='=<===ª=«=7>¢>?¡?Y@A’ABRBªB@CŠC¹C&D…D/Eúúúúúúúúúúúúúòòòòòòòòòòòòòòò &FgdlWRgdlWR/E°EÞEÅF£GýG4H?IJ K¦KOMNÁNOYO§OÉO‚PƒP„P®P¯P¿PÀPÙP÷÷îîîîéîîîîîîîîîîîîîáéØØØ„p^„pgdlWR &FgdlWRgdlWR„h^„hgdlWR &FgdlWRÙPÚP"RURŠTUVWXaYÒYøYƒZ[_[)\]<]T^_ _!_"_*`Aašcbdõdíe£fúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR£f0i²ijÜjokBlrm5nopq/s§t^uÜu%v&v'vBvCv]v^v…vwx.xÁxLyÝz1{úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR1{n|D}Ð}&€q€r€¥€(Ãû:‚Ç‚7„…y…2†††Å‡Ÿˆ‰ªŠíŠîŠ‹‹H‹I‹Â‹úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRÂ‹ ŒmŒÆŒ÷ŽÍ½‘2’•ˆ•þ—è˜šÇ›m¬®ÜÝHž¶žÌŸÑ @¡K¢í¢ÿ£úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRÿ£l¤2¥Ž¥¥Á¥n¦¦®¦ê¦P¨Ž¨¨¨¤¨¥¨÷¨ø¨+ªâªò«Õ¬®e®f®g®x®y®Ÿ®úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRŸ® ®½®¾®½¯;±a±ï±e²³³³.³/³[³\³~³³(¶)¶L¶Í¶A·ú·\¸Þ¸ß¸T¹æºª»úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRª»E¼ñ¼F½G½r½s½µ½¾W¾æ¾‘¿—À Â ÂiÂœÂÃPÃÚÃWÄÛÄÜÄßÄýÄþÄÅÅƒÅÛÅúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWRÛÅ›Æ"ÇÿÇÈÈÈoÈpÈÁÈÉEÉÉìÉwÊçÊvËwË{Ë‹ËŒËŸË Ë¼Ë½Ë»Í1Î8ÏÚÏ¡ÐúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR¡ÐLÑ²ÒÔOÕ&Ö'Ö(Ö7Ö8Ö€ÖÖ‚Ö¢Ö£Ö¬×à×ØØ$Ù¶Ù*Ú˜Ú'ÛkÛlÛ™Üúúúñúúúúúúúúúúúééúàúúúúúúú„h`„hgdlWR &FgdlWR„Ð`„ÐgdlWRgdlWR™ÜšÜïÜðÜùÜúÜûÜ ÝÝÝÝ@ÝfÝgÝ‘Ý’ÝèÝTÞ‹ÞªÞßZß”ß à9à]à€àÈàâàúúúúúúúúúúññúúúúñññúúúúñúúúñ„Ð`„ÐgdlWRgdlWRµÞ¶ÞßßgßhßŸß ßCàDàràsàïàðàXãaã}ã‰Šíî~œÞßÞß*Z+Z€\ˆ\i^j^~bb³dÄeÅe]f^flhmhhtitüvývù}ú}û}ü}‚—ùõîõçõçõàõàõàõÜØõÑõÊõÊõÊõÊõÃõ¼õØÜµÜ®Üª£ªœªœª•ª•ª‘ªŠ‘hÝ5áhÝ5áhÝ5áh34sh¾3²hw@h¾3²høGéh¾3²h¾3²hðuØhµ9*hpa‹hµ9*h7%ÛhlWRhœ`ñhlWRhÑ;hlWRho\hlWRhn+chµ9*h¥´hlWRhM-ehlWRh>!8hlWRhlWRhÀP(hlWR4âàá9á”á¸áâââ#â$âJâeâfâŒââ¸âãMãNãOãXãaãbã}ã~ãã¡ã¿ãÀãúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúõõõúúúúúgdžOgdlWRÀãÁã(ä)äKäLä†ä‡äœääÅäÆäôä÷äøäùäúäûäüä'å(åÈåXçFèàè’é|ê”ëcì`îúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR`îåî¨ï@ð$ñ¸ñ}òÍóçôÕõïöÍøÏøù^ù_ùúúçúèú ûûû ûû[û\û´ûµû¶ûúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR¶û·ûAþ¹ÿ»ÿ¼ÿ½ÿÏÿÐÿâÿãÿ#$§IÕ&)|,Ñ§ž®¯»¼úúñúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúú„Ð`„ÐgdlWRgdlWR¼X #$…†é|ãA¸á+G‚§ÜgÃ1^Ó1úñññññññññññññññññññññññññññ„Ð`„ÐgdlWRgdlWR1s¢!Yº»¼ÏÐ eºj¤¥¦¹º»ÛÆ•„Cöööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdlWRCDEXY[ ¡î‚ Þ Ú!a"¨"ì#Ê$Ð%H&f'†([)Ö)+¬+«,Ñ-i.µ.¶.ööööööñññöñññööööööööööööööögdlWR„Ð`„ÐgdlWR¶.È.É.õ.ö.¡/V0@1ú1ò2Î3°455555@5A5è56!6=6b66–6¸6ä67öööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdlWR7777Q7s9N:;†;<á<â<ã<ù<ú<==Ä=4>C?»?ú?M@‚@¥@ç@ARBÒCèDöööñññññññññññññññññññññññññgdlWR„Ð`„ÐgdlWRèDWEÇEF¯F°F±FÅFÆFêFëFH.HiHHÆHÓHæH÷HþHIBIaIjIoI}IœIJ·J'KúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR'K¡KñLiMSNO…O†O‡OœOOÏOÐOQR«R¬RÀRÁRÙRÚRwSþS—TU4UBUkUŠU¤UúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdlWR¤U½UÑUìUV5VNViVhWzX7Y8Y9YUYVY Y¡Y¢YžZåZ7\~\\€\‰\Š\¸\¹\º\úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúõõõõõgdµ9*gdlWRº\»\]]M]N]O]©]ª]^^_&_J_K_L_§_¨_Î_Ï_-`.`aaUaVa²a³a b!búúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdµ9*!b0c1clcmcºc»c¼cÇcÉc(dŠd²d$e%e&erese—e¸efSfªfäfEgsg—gÎgìgúúúúúúúúúúúúõõõõõõõõõõõõõõõõgd¾3²gdµ9*ìgh=h>h?hMhNhghhhÊh›iöi?kl€mÇnprpMqqr_sÒs;tuiu–uÇuòuvJvtv vËv÷v‡wøwx=xÅxþxyÍyøyzNz×zj{”{¼{â{|k|úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd¾3²k|¬|ê|$}~}É}ö}†~÷~<Äý~€Ì€÷€MÖi‚“‚»‚á‚ƒjƒ«ƒéƒ#„}„úúúúúúõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõgdÝ5ágd¾3²}„È„õ„Ü…n†·†ú†C‡®‡ó‡ ˆÐŠŸ‹CŒ¼Œd$Ž·Ž¸Ž¼ŽÎŽÏŽ]Ÿá5‘‘úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdÝ5á‘Ð’“\“®“$”Â”•[•©•-–¤–—}—)™fšˆš´š÷šS›´›Oœ Nl·¨žÜžŸúúúúúúúúúúúúúõõõõõõõõõõõõõõõgd0gdÝ5á‚—ƒ—·¥¸¥B¹C¹°Ì±Ì•õ´õðùñù#ú$ú&ú(ú*ú-ú4ú7ú?ú@úAúæÿ==´DµDu\v\0i1iltmtv’w’L•M•‹§ùõîõçãÜØÔØÐØÉØãõÅÁ½¹µ¹µªµ£Ÿ˜””†””xtmih¿XÍh¿XÍh¿XÍhZhZhZhZ1h*hõ„h*hÍ„h*h*h*h*hø?Žhø?Žhø?Žh"Ùh_GïCJaJh_Gïh¡yÈh!>zh¾3²hÝ5áh>bzh7&h4{whZgÚh7&h7&h7&h°Ìh°Ìh°Ìh”7ìh0h0h0h0'ŸTŸÇŸ> µ -¡º¡Š¢u£¤¥q¥r¥s¥ƒ¥„¥²¥³¥¦W¦¢¦ë¦§s§û§5¨§¨÷©Xªúúúúúúúúúúúúúúúúúññúññúúúúññ„Ð`„Ðgd0gd0XªÃªÄªÒª««®«n¬ú¬fŠ+®¬®¯W¯ö¯Œ°‡±Ö±ý±/²V²{²‘²®²Ì²ò²Ä³#´ööööññññññññññññññññññññññññgd0„Ð`„Ðgd0#´%µqµ¶D·|·…·“·¥··´·Ä·Ô·ø·8¸O¸_¸o¸€¸©¸µ¸Æ¸Ó¸Û¸û¸ü¸ý¸ ¹¹<¹úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd0<¹=¹½¹®ºž»¼½E½Y½{½’½¢½²½Ã½ë½÷½¾¾¾*¾:¾M¾e¾}¾Ž¾«¾È¾ö¾c¿úõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõgd°Ìgd0c¿ÍÀ#ÁüÁ–Â—Â›Â¬ÂÂÃÃPÃóÃ=ÄëÄ—Å˜Å™ÅšÅ¬ÅÅÏÅÐÅ Æ·ÇÈ2É¾ÉÔÊ²Ëúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd°Ì²Ë{Ì|Ì}ÌŽÌÌ©ÌªÌµÍCÎàÎ:ÏŸÏÐýÐ‘ÑˆÒÓPÓ ÔcÔÕ{ÕÖÖÖÖÖCÖúúúúúúúõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõõgd7&gd°ÌCÖDÖÚÖ¦×Ò×ÇØ>ÙúÙ'ÚÛ+ÜÝ6Þ„ß_à×àæàöàáLá9â$å±åæµæ¢çèíè#éqéúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd7&qéeêfêgêxêyêêŽêêxì'î¦îùîmïLð€ðÇð»ñ‚òƒò„ò•ò–ò¯ò°òÆóÈôõõõúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd7&õ(õ)õJõKõäõåõæõçõîõïõðõRöSökö‚öžöÂöÜöùö÷1÷H÷c÷}÷š÷³÷Í÷æ÷ç÷úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd7&ç÷ø øøøø†ù‡ùùŽùúú#ú$ú%ú&ú'ú(ú)ú*ú+ú,ú-ú.ú0ú1ú2úúúúúúúúúúúúúúúúõõððëëëæææægd¾3²gdÝ5ágd0gd°Ìgd7&2ú3ú4ú5ú6ú7ú@úAú{ú¦úûWûXûYûZûcûdûŒûûŽû×ûØûLüMüNüýýýúúøøøøøïêêêøøøøøêêêêêêêêêêêgd_Gï„Ð`„Ðgd_Gïgd¾3²ý*þ,þdþ–þ´þ¶þîþ"ÿFÿHÿJÿhÿŠÿŒÿŽÿÿÝþPk‡R n ã Túúúúúúúúúúúúúúúúñúúúúúúúúúúú„Ð^„Ðgd_Gïgd_GïTb¬½ÑÇXõö÷ø%&'12JK8Ÿø™;¾úúúúúúúúúúúúòúúéúúúààààààà„Ð`„Ðgd_Gï„^„gd_Gï &Fgd_Gïgd_Gï¾=áCŒ¹e!"%34GHã{ Ê D!›!ó"¦#ö#]$æ$&A'Î'ööööööööööööööññññññññññöööögd_Gï„Ð`„Ðgd_GïÎ'O(!)**¸*ý+–,.Q/§0¨0µ0¶0Ô0Õ021,23,4M5Á5›6L7ø7ý8Ò9Ž:â:ã:öööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„Ðgd_Gïã:ñ:ò:;;›;d=‹=Ó?"A#A$A2A3ARASA·AyB*C“CTDUDVDWDoDpD}D~Döööööööíííííííííííííííííííí„Ð`„Ðgdø?Ž„Ð`„Ðgd_Gï~D¯D°DEŠEØEáFNGÒIJ:KMLWM÷MOOOO OZO[OôPvQÞR¸SåSþU>Vööíííííííííííííííííèèèèèèèègd*„Ð`„Ðgd*„Ð`„Ðgdø?Ž>VuVÀXcY»ZéZp\Ÿ\_^¢^`ùa;bßb9dçd†eóeØfÑgºh+i7joj’jkžsžtžuž„žúúúõõõõðððððððððððððððððððððgd¿XÍgdZgd*„ž…ž¾ž¿ž3 º ¡€¡¢¤¢j£¢¤¥¥×¦a§b§q§r§…§†§¨æ¨F©Á©1ª˜ªÁ«»¬õ¬úúúúúúúúúúúúúúúúúúúõõõõõõõõõgdD?8gd¿XÍ‹§Œ§ß®ß#à$àÑâÒâ ääüìýì1î2îøõùõ~""u#v#Ý#Þ#&Üã’ã¢ã¦ã¶ãºãÌãÎãÚãÜãÞãâãäãðãòãöãøãúãþãäèèùõîõçõçõàõÙõÙõÒÎÇÎÇÎÇÎÅÎõÁ½¹µ±§¡§¡§¡§’§¡ŽÅ±hBtLhBtL0JmHnHuh£> h£>0Jjh£>0JUh_Gïhø?Žh*hZh¿XÍUhQiñh/.lh/.lh/.lh/.lh€&hD?8h ÁhD?8hCœhD?8hl©hD?8hD?8hD?8hD?8-õ¬H¢]®Ë®û®ù¯ú¯ °°°°h°a±î±9²³¤³Fµ²µs¶'·²·³···ð·ñ·ò·¸¸úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdD?8¸¸¸^¸Ý¸–º*»ƒ»²»ò»7¼m¼½ù½O¾¾¾/¿|¿2À2Á»Â!Ã8Ä4Å!ÆÙÇ‹È ÊËLÌúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdD?8LÌqÍ™ÍÃÍöÍAÎãÎÏFÏËÏfÐÿÐœÑÔÑPÒÀÒHÓ£Ó×ÓºÔÕ»Õ ÖBÖÁÖQ× ×NØÎØžÚúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdD?8žÚÛñÛxÜqÝÐÝ>Þ°Þpßqßuß…ß†ß¦ß§ßàAá²áYâËâ¬ãäîä"åiçšè-éhéýé4ëúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdD?84ëïëöì+îJïÿïÜð«òôPõQõRõŸõ¥õ´õµõñõòõ?öìöø¼øÐù|ú]ûQü|ý:þiÿúúúúúúúúúúúúúúúúúõõõõõõõõõõõgd/.lgdD?8iÿ"#cd¼â.ßàáðñê} \ ç r>@B¶¸úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd/.l¸ºØÚÜ z Ó4„ß…1×´Ø'Lxãt‡ úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd/.l ,-ËÃõX Ü I!J!K!y!z!x"o#×#$$$ $_$`$ %¶%·%¸%¹%úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd/.l¹%º%Ã%Ä%Å%Ò%Ó%ˆÜ‰ÜÒÜÝ"Ý?ÝhÝƒÝ«ÝÀÝýÝDÞoÞÞÃÞþÞ5ßhß¬ßÉßãßà>àúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd/.llemnõukogu deklaratsioon Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni (põhiseaduse) vastuvõtmisest ja väljakuulutamisest. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsioon (põhiseadus). I.NSV Liidu ühiskonnakorra ja poliitika alused 1.peatükk. Poliitiline süsteem. 2.peatükk. Majandussüsteem. 3.peatükk. Sotsiaalne areng ja kultuur. 4.peatükk.Välispoliitika. 5.peatükk.Sotsialistliku isama kaitse. II.Riik ja üksikisik 6.peatükk. NSV Liidu kodakondsus. Kodanike võrdõiguslikkus. 7.peatükk. NSV Liidu kodanike põhiõigused, -vabadused ja –kohustused. III.NSV Liidu rahvuslik-riiklik korraldus. 8.peatükk. NSV Liit – liitriik. 9.peatükk. Nõukogude sotsialistlik liiduvabariik. 10.peatükk. Autonoomne nõukogude sotsialöistlik vabariik. 11.peatükk. Autonoomne oblast ja autonoomne ringkond. IV.Rahvasaadikute nõukogud ja nende valimise kord. 12.peatükk.Rahvasaadikute nõukogude süsteem ja tegevusprintsiibid. 13.peatükk. Valimissüsteem. 14.peatükk. Rahvasaadik. V.NSV Liidu kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. 15.peatükk. NSV Liidu Ülemnõukogu. 16.peatükk. NSV Liidu Ministrite Nõukogu. VI. Riigivõimu- ja valitsemisorganite ülesehituse alused liiduvabariikides. 17.peatükk. Liiduvabariigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. 18.peatükk. Autonoomse vabariigi kõrgemad riigivõimu- ja valitsemisorganid. 19.peatükk. Kohalikud riigivõimu- ja valitsemisorganid. VII.Õigusemõistmine, arbitraa~ ja prokurörijärelevalve. 20.peatükk. Kohus ja arbitraa~. 21.peatükk.Prokuratuur. VIII.NSV Liidu vapp, lipp, hümn ja pealinn. IX.NSV Liidu konstitutsiooni kehtivus ja tema muutmise kord. *** PAGE PAGE 14 >àiàµàüàIá‚á6âxâªâã|ã~ãã’ã”ã–ã¢ã¤ã¦ã¨ãªã¶ã¸ãúúúúúúúúúúúúõðçðâÙÔËÔÂ„Ð`„Ðgdø?Ž„Ð`„Ðgd*gd*„Ð`„ÐgdZgdZ„Ð`„Ðgd¿XÍgd¿XÍgdD?8gd/.l¸ãºã¼ã¾ãÊãÌãÞãàãâãúãüãþãäèöííèæÚØæÚØæææ„üÿ„&`#$gdî"dgd_Gï„Ð`„Ðgd_Gï„Ð`„Ðgdø?Ž 1h°‚. °ÆA!°"°# $ %°œ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH%sH%tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontVióÿ³VTable Normal :Vö4Ö4Ö laö(kôÿÁ(No List4 @ò4î"dFooter Æ¸p#.)@¢.î"dPage Number1êÿÿÿÿ +,./023EF`abª3 !"DEÌüy.„r 4 ª , x Í È94?Ê’‰ŠžŸ¼½~KÏƒëÓ%Þj³‡ f!Æ!~""€"•"–"á"â"K#¨#+$%Â%`&'”'(Ê(‡)©)V*W*k*l*˜*™*R+à+z,¦,/®/00#07080_0`0:1723C6D6E6X6Y6‰6Š64:Ž;ÿ;n<û=MAB6C¿CÀCÂCØCÙCåCæCMDªD9E¨EÌF;HùHúHII9I:I–I>J°J KvKrL5MNµN¸ONP™QRnR!S"S#S8S9SHSISœSùSlTÎV†WiXîXuYãYQ[Ê[1\O_ß_à_á_õ_ö_6`7`’`$a4b¬b"c†cTd$eoe›fhËh¡ij{kŠl2mÂn³p’q\s§t¨tÃtÄtu uâuvxwNxyyyMyNyVyWyXyuy~yyê|ë}ì}í}î}÷}ø}~~M~N~e~f~v~w~À~Á~Ã~6€ª€U‚“‚)ƒ„„r…M†·†¸†ô†õ†‡‡‡‡*‡+‡h‡i‡j‡k‡l‡±‡²‡³‡ø‡ù‡û‡%ˆ&ˆ*ˆYˆZˆªˆ«ˆ¬ˆ²ˆ³ˆÙˆÚˆÜŠŒ\ðk‘Å‘Q’“Ø“•V•Ú•{–ì–y—z—{—¢—£—Ñ˜™“š(››õ›jœÿœrõxžýžYŸZŸ`ŸaŸbŸ™ŸšŸ¬ŸŸ¾Ÿ¿ŸÀŸÁŸ^ _ —¡•¢–¢t£u£v£w£ˆ£‰£Â£Ã£×£Ø£l¤ã¤ä¤ö¤÷¤g¦5§ã§©’ª«›«®¬¯¬Â¬Ã¬'¯w°^±_±a±t±u±î²×´Ø´Ù´è´é´<µ=µ>µPµQµ·õ·ü¸}¹ºÂ» ¼Ð¼…½ú¾dÀ3ÂÃ®Ã(ÅÕÆÇíÈÍÉÎÉÏÉßÉàÉúÉûÉÊÊ(Ê*ÊÙÊ¬ËfÌ"ÍÍÄÍ?ÎÏqÏÄÏkÐÍÐ3Ñ4Ñ7ÑMÑNÑvÑwÑÒdÓPÔ±ÕÖ ØîØ|ÙÛÛ'ÜrÜrÝ¬ÝcÞFßòß)àŠàÕà/ápá¤áîálâºãä’å}æ$çBè¡è¢è£è¾è¿èÁèÂè(é)éséäéîê¾ë™ì)íøíPîQîRîpîqîÞî ï¶ïòï<ðÂð3ñ…ñÜñGò¯ò9ó:óKóLó™ó ôôôEôFôÜôqõôõ˜öN÷±÷5ø÷øÅù¢úü†ü¶ý½þ¾þÏþÐþA7ÿ³´ûü56uvwxŽ®¯#íîïüýþÿÞß#¿þÿ•¯ öFGHyzK B†¾«A@³JÙX !"$'(©(Ï(Ð(N)Ì)|*ü*ý*U,Ÿ,ô,&-5-B-O-]-d-{-Œ-¢-µ-Â-Ò-ã-ý-..@.N.`/è/½011ž2ì2l34%5&5'5<5=5ª5«576¢67¡7Y89’9:R:ª:@;Š;¹;&<…</=°=Þ=Å>£?ý?4@?AB C¦COEFÁFGYG§GÉG‚HƒH„H®H¯H¿HÀHÙHÚH"JUJŠLMNOPaQÒQøQƒRS_S)TU¯>°>±>Å>Æ>ê>ë>@.@i@@Æ@Ó@æ@÷@þ@ABAaAjAoA}AœAB·B'C¡CñDiESFG…G†G‡GœGGÏGÐGIJ«J¬JÀJÁJÙJÚJwKþK—LM4MBMkMŠM¤M½MÑMìMN5NNNiNhOzP7Q8Q9QUQVQ Q¡Q¢QžRåR7T~TT€T‰TŠT¸T¹TºT»TUUMUNUOU©UªUVVW&WJWKWLW§W¨WÎWÏW-X.XYYUYVY²Y³Y Z!Z0[1[l[m[º[»[¼[Ç[É[(\Š\²\$]%]&]r]s]—]¸]^S^ª^ä^E_s_—_Î_ì_`=`>`?`M`N`g`h`Ê`›aöa?cd€eÇfhrhMiqj_kÒk;lmim–mÇmòmnJntn nËn÷n‡oøop=pÅpþpqÍqøqrNr×rjs”s¼sâstkt¬têt$u~uÉuöu†v÷vw˜µ˜-™º™Ššu›œqrsƒ„²³žWž¢žëžŸsŸûŸ5 § ÷¡X¢Ã¢Ä¢Ò¢££®£n¤ú¤f¥Š¥+¦¬¦§W§ö§Œ¨‡©Ö©ý©/ªVª{ª‘ª®ªÌªòªÄ«#¬%q®D¯|¯…¯“¯¥¯¯´¯Ä¯Ô¯ø¯8°O°_°o°€°©°µ°Æ°Ó°Û°û°ü°ý° ±±<±=±½±®²ž³´µEµYµ{µ’µ¢µ²µÃµëµ÷µ¶¶¶*¶:¶M¶e¶}¶Ž¶«¶È¶ö¶c·Í¸#¹ü¹–º—º›º¬ºº»»P»ó»=¼ë¼—½˜½™½š½¬½½Ï½Ð½ ¾·¿À2Á¾ÁÔÂ²Ã{Ä|Ä}ÄŽÄÄ©ÄªÄµÅCÆàÆ:ÇŸÇÈýÈ‘ÉˆÊËPË ÌcÌÍ{ÍÎÎÎÎÎCÎDÎÚÎ¦ÏÒÏÇÐ>ÑúÑ'ÒÓ+ÔÕ6Ö„×_Ø×ØæØöØÙLÙ9Ú$Ý±ÝÞµÞ¢ßàíà#áqáeâfâgâxâyââŽââxä'æ¦æùæmçLè€èÇè»é‚êƒê„ê•ê–ê¯ê°êÆëÈìííí(í)íJíKíäíåíæíçíîíïíðíRîSîkî‚îžîÂîÜîùîï1ïHïcï}ïšï³ïÍïæïçïð ðððð†ñ‡ññŽñòò#ò$ò%ò&ò'ò(ò)ò*ò+ò,ò-ò.ò0ò1ò2ò3ò4ò5ò6ò7ò@òAò{ò¦òóWóXóYóZócódóŒóóŽó×óØóLôMôNôõõõöö2öKöZö[öwö‘ö£ö¤ö¥ö´öÅöÆöÇöÈö÷÷÷ÝøþúPükþ‡ÿRnãTb¬½ÑÇXõö÷ø% & ' 1 2 J K 8 Ÿ ø ™; ¾ =áCŒ¹e!"%34GHã{ÊD›ó¦ö]æAÎO! *!¸!ý"–#%Q&§'¨'µ'¶'Ô'Õ'2(,)*,+M,Á,›-L.ø.ý/Ò0Ž1â1ã1ñ1ò122›2d4‹4Ó6"8#8$82838R8S8·8y9*:“:T;U;V;W;o;p;};~;¯;°;<Š<Ø<á=N>Ò@A:BMCWD÷DFFFF FZF[FôGvHÞI¸JåJþL>MuMÀOcP»QéQpSŸS_U¢UWùX;YßY9[ç[†\ó\Ø]Ñ^º_+`7aoa’ab>Rî`{s~MŽYÑ •ª'·dÈ×)è)õqýŽGN19/EÙP£f1{Â‹ÿ£Ÿ®ª»ÛÅ¡Ð™ÜâàÀã`î¶û¼1C¶.7èD'K¤Uº\!bìguk|}„‘ŸXª#´<¹c¿²ËCÖqéõç÷2úýT¾Î'ã:~D>VämízÔ†‘„žõ¬¸LÌžÚ4ëiÿ¸ ¹%>à¸ãè !"#$%'()*+,-./012345679:;<=>?@ABCDEFGHIJKMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcefghijklmrsä!•!ÿ•€ *189?z{28EJ`c†‡‹Œ‘ª«34 !&DFÌÍüý yz./„…r s 4 5 ª « , - x y Í Î ÈÉ9:45?@ÊË‚’“‰ž£¼¾~KLÏÐƒ„ëìÓÔ%&Þßjk³´‡ ˆ f!g!Æ!Ç!~"…"•"˜"Í"Î"á"ã"K#L#¨#©#+$,$%%Â%Ã%`&a&Í&Ï&''”'•'Ñ'Ò'((Ê(Ë(‡)ˆ)©)ª)Ñ)Ò)V*[*k*n*˜*š*R+S+Ñ+Ò+à+á+z,{,¦,¨,Ñ.Õ./°/Ñ/Ò/0(070;0_0a0:1;172823®3Ñ5Ò5C6I6X6\6‰6‹6Ñ9Ó94:5:Ž;;ÿ;<n<o<Ñ=Ò=û=ü=MANABB6C7C¿CÆCØCÞCåCçCMDNDªD«D9E:E¨E©EÌFÍF;HJ?J°J±J K!KvKwKrLsL5M6M!S'S8S=SHSISÑVÒVÑYÒYÑZÓZ5\6\Ñ]Ò]ß_å_õ_÷_6`7`ÑiÒi¸p¹pÑsÒs§t«tÃtÅtu uuuy yMy[y~yyÑ{Ò{ë}ü}~~M~R~e~j~v~x~À~Ä~67€€ª€«€U‚V‚“‚”‚)ƒ*ƒ„„…„Ñ„Ò„r…s…M†N†·†º†ô†ý†‡‡(‡,‡h‡m‡±‡´‡ø‡þ‡%ˆ*ˆYˆ[ˆªˆ¶ˆÙˆÚˆÍŒÎŒk‘l‘Í”Î”Í•Î•y—}—¢—£—ÍšÏšYŸbŸ™ŸŸ¬Ÿ±Ÿ¾ŸÁŸ^ _ Í Î Í¡Î¡¢Ž¢•¢–¢t£z£ˆ£‰£Â£Æ£Í£Î£×£Ø£ã¤ç¤ö¤÷¤Í«Î«®¬²¬Â¬Ã¬Í°Î°^±d±t±u±×´Ü´è´ê´<µAµPµQµÂ»Ä»$¼%¼Í½Î½2¿3¿ÃÃúÃûÃÉÉÍÉÒÉßÉâÉúÉûÉÊÊ(Ê+ÊÙÊÚÊ¬ËËfÌgÌ"Í#ÍÍžÍÄÍÅÍ?Î@ÎÏÏqÏrÏÄÏÅÏkÐlÐÍÐÎÐÒÐÓÐ3Ñ;ÑMÑQÑvÑxÑÒÒÍÒÎÒdÓeÓPÔQÔÍÔÎÔ±Õ²ÕÖÖ Ø¡ØîØïØrÝtÝ¬ÝÝcÞdÞãÞäÞFßGßÍßÎßòßóß8â9âRãSã ã¡ãºã»ãääæ€æBèCè¡è¦è¾èÃè(é)éííPîUîpîqîÍîÎîˆñŠñÍñÎñ9ó>óKóLó ôôEôFô˜ö™ö½þÂþÍþÐþ³¶ûþ56u|Ž’®¯ÍÎíïüÿÞßÍÏ45¿Àþÿö÷FJy{ ÍÎÍÎ@AÍÎ‹$Œ$©(«(Í(Ñ(N)O)Ì)Í)|*}*ü*þ*ô+õ+U,V,Ÿ, ,ô,õ,N.O.`/a/è/é/½0¾011ž2Ÿ2ì2í2l3m344%5+5<5=5ª5¬5Í<Î<â=ã=£?¤?Í@Î@ÍDÎDÁFÂFÌGÍG‚H„H®H¯H¿HÀHÙHÛHuJvJÍJÎJŠL‹LÍMÏMOOaQbQÒQÓQVSWS_S`S)T*TUU>¯>µ>Å>É>ê>ì>Í?Î?@@@‘@AAœAABB·B¸B'C(C¡C¢CñDòDiEjESFTFGG…G‹GœG GÏGÑGIIJJ«J°JÀJÅJÙJÛJwKxKþKÿK—L˜LMM4M5MBMCMkMlMŠM‹M¤M¥M½M¾MÑMÒMìMíMN N5N6NNNONiNjNhOiOzP{P7Q=QUQWQ Q£Q*R+RžRŸRÍRÎRåRçR7T8T~TŠT¸T¼TUUMUOU©UªUVViVjVWWJWLW§W¨WÎWÏW-X/XYYUYVY²Y³Y Z!Z~ZZZ®ZÿZ[ [[0[1[k[n[œ[[º[½[Ç[Ê['\)\g\i\u\w\‰\‹\Ž\\°\³\$]&]r]s]Ä]Å]]^^^Í_Î_=`C`M`Q`g`i`l`m`Ê`Ë`Í`Î`›aœaÍaÎaöa÷a?c@cd d€eeÇfÈfh hrhshÍhÎhMiNiqjrj_k`kÒkÓk;lAlLlPlbldlhlilmm>m?mimjm–m—mÇmÈmòmómnnJnKntnun n¡nËnÌn÷nønünýnöu÷uúuüuÍxÎxõ|ö|Ü}Ý}n~o~·~¸~Í~Î~ú~û~CD®¯ €!€Ð‚Ñ‚Ÿƒ ƒC„D„¼„½„……d…e…$†%†·†Á†Í†Ð†‡ ‡]‡^‡Ÿˆ ˆáˆâˆ5‰6‰‰®‰ÐŠÑŠ‹‹\‹]‹®‹¯‹$Œ%ŒÂŒÃŒ[\©ª-Ž.Ž¤Ž¥ŽÿŽ}~‚ƒÍÎÍÏ)‘*‘f’g’Ç—È—>˜?˜µ˜¶˜-™.™º™»™Šš‹šu›v›œ€œ qwƒ…²³·¸WžXžÃ¢Ç¢££®£¯£n¤o¤Í¤Î¤ú¤û¤f¥g¥Œ¨¨‡©ˆ©òªóªÄ«Å«Í«Î«#¬$¬Í¬Î¬%&qr®®D¯E¯ø¯ù¯û°± ±±<±>±B±C±½±¾±®²¯²ž³Ÿ³´®´Í´Î´µµÍµÎµö¶÷¶c·d·Í¸Î¸#¹$¹ü¹ý¹–ºŸº¬º®º»»P»Q»ó»ô»=¼>¼ë¼ì¼—½ž½¬½°½Í½Ñ½ ¾¡¾·¿¸¿ÀÀ2Á3Á¾Á¿ÁÔÂÕÂ²Ã³Ã{Ä‚ÄŽÄ“Ä©Ä«Ä°Ä±ÄµÅ¶ÅCÆDÆÍÆÎÆàÆáÆ:Ç;ÇŸÇ ÇÈÈýÈþÈ‘É’ÉˆÊ‰ÊÍÊÎÊËËPËQË Ì!ÌcÌdÌÍÌÎÌÍÍ{Í|ÍÎÎÎÎCÎEÎÚÎÛÎ¦Ï§ÏÒÏÓÏÇÐÈÐ>Ñ?ÑúÑûÑ'Ò(ÒÓÓ+Ô,ÔÍÔÎÔÕ‚Õ6Ö7Ö„×…×Í×Î×_Ø`Ø9Ú:Ú$Ý%Ý±Ý²ÝÞÞµÞ¶Þ¢ß£ßààíàîà#á$áqáráeâlâxâ}âââxäyäÍåÎå'æ(æ¦æ§æùæúæmçnçLèMè€èèÇèÈè»é¼é‚êˆê•êšê¯ê±êÆëÇëÈìÉìÍìÎìíí(í+íJíLí•í—í´íµíäíòíRîTîkîlî‚îƒîžîŸîÂîÃîÜîÝîùîúîïï1ï2ïHïIïcïdï}ï~ïšï›ï³ï´ïÍïÎïæïèïðð†ññðñòñòAò{ò|òóóWógóŒóó×óÙóLôOôõõöö2ö7öKöPöZö`öwö|ö‘ö–ö£ö¥öÅöÈö÷÷÷÷ÜøÞø¿úÀúýúÿúPüQüdüeüjþlþdÿeÿ†ÿˆÿRSnoãäTUbc¬½¾ŽÇÈXYõø% ' 1 6 J K jkde˜™9 ; dedeþÿ )37GIãä{|ÊËDE›œóô¥§ö÷dewx@Aded!e!õ%ö%P&Q&§'«'µ'¸'Ô'Õ'¢*£*++,+d/e/ü/ý/â1æ1ñ1õ122d3e344Ò6Ó6"8(82858R8S8e8f8’:“:T;Z;o;s;};;¯;°;´;µ;<<Ñ@Ò@çBèBLCMCFFF FZF\FôGõGvHwHÝIßI¸J¹JþLÿL>M?MÀOÁOcPdP»Q¼QªR«RpSqSuSvSžSŸS_U`U¢U£UfVhVWWWWøXúX;YÑ?Ñ[Ñ^ÑœÑÑÑ¯Ñ´ÑµÑÒÒÓÒCÓDÓêÓëÓ\Ô]ÔbÔcÔ;Õ>Õ•Õ–Õ›ÕœÕÖ€Ö€ÝÝ†ÞˆÞÞŽÞœßß¼ß½ßÂßÃßÛàÜà€ááá‘ámânâ<ä=ä™åšåææàæäæ/ç:çEçHç‚ç„ç‰çŠçÏçÑç}è~èªé«éMêNêaëbë ììRìSìíìïìâíãí ïïËïÌïúðûð¢ñ¨ñ³ñµñôñöñLòNòòŸòsótó¿óÀópôvôô„ô¯ô±ô{õ|õöžö÷÷¯ø°øtùuù¢ú¤úíûîûxüyüüžüýý°ý´ýìýòýýýþþþNþOþdÿeÿÅÿÆÿpq56ÁÃhiEF®¯ij¸¹ÝÞ tu ¬ ® { | › œ ¼ ¾ !)*45Š‹œ¢±½¿\ ] TU†‡éê\]knÚÞ ¿Àäæ :;12hino™š³ðòš› EZceÔÕEF’“ž³´ÐÑùúQRŽÈÉÔÕ "RUùú;>Z[«¬ÏÐÚÜùúFGŽÚÛ12KLjmî!,238DJ_c†©«24 r…s…L†N†¶†º†ó†ý†‡ ‡‡‡)‡+‡g‡m‡°‡´‡÷‡þ‡$ˆ*ˆXˆ[ˆ©ˆ°ˆ²ˆ¶ˆØˆÚˆÛŠÜŠŒŒ[\ïðj‘k‘Ä‘Å‘P’Q’““×“Ø“••U•V•Ù•Ú•z–{–ë–ì–x—}—¡—£—Ð˜Ñ˜€™™’š“šûš!,28c†©ûÉ*Êï„HÚHàÏÐô/2Œ/2ÿÿ Koit LainesteKoit/üJMÆßÿÿÿÿÿÿÿÿÿ"Ú+êÐ´ÿÿÿÿÿÿÿÿÿ,”AIÈÓÿÿÿÿÿÿÿÿÿY*„PÎ‘tºÿÿÿÿÿÿÿÿÿå=Z°Jƒÿÿÿÿÿÿÿÿÿ„Ø „˜þÆØ ^„Ø `„˜þo(.€ „¨„˜þÆ¨^„¨`„˜þ‡hˆH.‚ „x„LÿÆx^„x`„Lÿ‡hˆH.€ „H„˜þÆH^„H`„˜þ‡hˆH.€ „„˜þÆ^„`„˜þ‡hˆH.‚ „è„LÿÆè^„è`„Lÿ‡hˆH.€ „¸„˜þÆ¸^„¸`„˜þ‡hˆH.€ „ˆ„˜þÆˆ^„ˆ`„˜þ‡hˆH.‚ „X „LÿÆX ^„X `„Lÿ‡hˆH.„Ø „˜þÆØ ^„Ø `„˜þo()€ „¨„˜þÆ¨^„¨`„˜þ‡hˆH.‚ „x„LÿÆx^„x`„Lÿ‡hˆH.€ „H„˜þÆH^„H`„˜þ‡hˆH.€ „„˜þÆ^„`„˜þ‡hˆH.‚ „è„LÿÆè^„è`„Lÿ‡hˆH.€ „¸„˜þÆ¸^„¸`„˜þ‡hˆH.€ „ˆ„˜þÆˆ^„ˆ`„˜þ‡hˆH.‚ „X „LÿÆX ^„X `„Lÿ‡hˆH.„@„0ýÆ@^„@`„0ýo(.€ „¨„˜þÆ¨^„¨`„˜þ‡hˆH.‚ „x„LÿÆx^„x`„Lÿ‡hˆH.€ „H„˜þÆH^„H`„˜þ‡hˆH.€ „„˜þÆ^„`„˜þ‡hˆH.‚ „è„LÿÆè^„è`„Lÿ‡hˆH.€ „¸„˜þÆ¸^„¸`„˜þ‡hˆH.€ „ˆ„˜þÆˆ^„ˆ`„˜þ‡hˆH.‚ „X „LÿÆX ^„X `„Lÿ‡hˆH.„Ð„˜þÆÐ^„Ð`„˜þo()€ „ „˜þÆ ^„ `„˜þ‡hˆH.‚ „p„LÿÆp^„p`„Lÿ‡hˆH.€ „@„˜þÆ@^„@`„˜þ‡hˆH.€ „„˜þÆ^„`„˜þ‡hˆH.‚ „à„LÿÆà^„à`„Lÿ‡hˆH.€ „°„˜þÆ°^„°`„˜þ‡hˆH.€ „€„˜þÆ€^„€`„˜þ‡hˆH.‚ „P„LÿÆP^„P`„Lÿ‡hˆH.„Ð„˜þÆÐ^„Ð`„˜þo()€ „ „˜þÆ ^„ `„˜þ‡hˆH.‚ „p„LÿÆp^„p`„Lÿ‡hˆH.€ „@„˜þÆ@^„@`„˜þ‡hˆH.€ „„˜þÆ^„`„˜þ‡hˆH.‚ „à„LÿÆà^„à`„Lÿ‡hˆH.€ „°„˜þÆ°^„°`„˜þ‡hˆH.€ „€„˜þÆ€^„€`„˜þ‡hˆH.‚ „P„LÿÆP^„P`„Lÿ‡hˆH.,”A/ü"Ú+å=ZY*„PÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿyêÞ%%%%%%%%jøjL%%%%%%%%vsòÍ%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%påoÁ*ð>H* ½ ZžO‹\.aY§@£>Ff};!$"rd$Á$Ê>%7&µ9*^r+d(,³g.¿l.ä/0ê;0¼2D?8’?8Ÿ;ch>íQFÏIBtL›PlWR2S"pW=FZw3]êI^n+cî"dMk/.l·[l4so•BuþUwcxw4{w!>zMm{l}E5ƒarˆŽ*‰ƒE‹ñvŸ}ø?Žy`Ž}‘K4‘t“ •IU—RL˜Ü™&Nšçj›´œ5Xp|ŸE¡ƒA£Ï>¦ûp«]¬ v¯÷;±™F±¾3²ö!·[*¼ë ÁgÁ˜Æ¡yÈ·XÉ°Ì?)Í¿XÍ9Ò¹yÓ‹IÕòMØZgÚXOÜÝ5á;Oá£Eæ†uë».î_Gï„ó 6õN ÷F}ûïdÿÿ@€ŒŒDÀÔŒŒÐö÷stuŒ‘Ž‘‘ý‘þ‘ ‘‘001€@€þ€@€|€~€@€˜€4@€œ€<@€€@€€8@€¸ @€â€Ð @ÿÿUnknownÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿG‡z €ÿTimes New Roman5€Symbol3&‡z €ÿArial"1ˆðÐhœƒšªÄ²Æ3ùuu!ð ´´4dýý 3ƒQðÜH)ðÿ?éÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ˜Æÿÿ Koit LainesteKoit þÿà…ŸòùOh«‘+'³Ù0l˜¤°ÈÔàð (4 @LT\dässKoit LainesteooitoitNormaliKoitli51tMicrosoft Word 10.0@Ö±@«MÒÅ@|N´2XÇþÿÕÍÕœ.“—+,ù®0ìhp€ˆ˜ ¨°¸ ÀÍäkoduitluýA Title !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ¡¢£¤¥¦§¨©ª«¬®¯°±²³´µ¶·¸¹º»¼½¾¿ÀÁÂÃÄÅÆÇÈÉÊËÌÍÎÏÐÑÒÓÔÕÖ×ØÙÚÛÜÝÞßàáâãäåæçèéêëìíîïðñòóôõö÷øùúûüýþÿ !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ¡¢£¤¥¦§¨©ª«¬®¯°±²³´µ¶·¸¹º»¼½¾¿ÀÁÂÃÄÅÆÇÈÉÊËÌÍÎÏÐÑÒÓÔÕÖ×ØÙÚÛÜÝÞßàáâãäåæçèéêëìíîïðñòóôõö÷øùúûüýþÿ !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuþÿÿÿwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ¡¢£¤¥¦§¨©ª«¬®¯°±²³´µ¶·¸¹º»¼½¾¿ÀÁÂÃÄÅÆÇÈÉÊËÌÍÎÏÐÑÒÓÔÕÖ×ØÙÚÛÜÝÞßàáâãäåæçèéêëìíîïðñòóôõö÷øùúûüýþÿ !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=þÿÿÿ?@ABCDEþÿÿÿGHIJKLMþÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿVþÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀFp€¸Ð2XÇX€1Tableÿÿÿÿÿÿÿÿv¼WordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ"êSummaryInformation(ÿÿÿÿ>DocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿFCompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q