Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ Z \ ž’’’ Y ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@% šæ iY bjbj¬¬ "j Īń Īń iQ ’’ ’’ ’’ 6 6 6 6 6 6 6 J ® ® ® ® ŗ 4 J " ¶ ś ś ś ś ś ś ś ś ! ! ! ! ! ! ! $ Ļ" R !% ^ ¾! 6 ś ś ś ś ś ¾! 6 6 ś ś Ó! T! T! T! ś z 6 ś 6 ś ! T! ś ! T! $ T! x! 6 6 x! ś ī X`pņÅ ® t Ę x! ! é! 0 " x! % :! % x! J J 6 6 6 6 % 6 x! ś ś T! ś ś ś ś ś ¾! ¾! J J d ® J!
J J ® Venemaa 1906.a. (Jupp tõlget originaalist)
Riigi põhiliste kehtivate seaduste kogu
1906.a. väljaanne
I Jagu
Riigi põhilised seadused.
§1.Vene riik on ühtne ja jagamatu. 1906.Apr. 23. seaduste kogu 603 §1.
§2.*).Soome Suur Vürstiriiki, mis moodustades Vene Riigi jagamatu osa, juhitakse oma siseasjades erilise seadusandluse alusel välja antud spetsiaalsete seadustega.
(*Vaata 17. juuni 1910.a. Soomet puudutavate üldriiklike seaduste ja määruste väljaandmise korda puudutavat seadust, mis antud välja tutvumiseks Põhiseaduste teises ametlikus Lisas.)
§3.Vene keel on üleriigiline ja üldkohustuslik armees, laevastikus ja kõigis riigi ning ühiskondlikes asutustes. Kohalike keelte ja murrete kasutamine riiklikes ja ühiskondlikes asutustes määratakse kindlaks spetsiaalsete seadustega.
Esimene peatükk
Isevalitsusliku võimu olemusest
§4.Ülevenemaalisele Imperaatorile kuulub kõrgem Isevalitsuslik võim.Jumal ise käseb alluda Tema võimule, mitte karistuse hirmus, vaid südametunnistuse järgi.
§5.Riigi Imperaatori isik on püha ja puutumatu.
§6.Sama Kõrgem Isevalitsuslik võim kuulub Valitsejast Imperaatorannale, kui Trooni pärimine, selleks kindlaksmääratud korras, jõuab naisisikuni; kuid Tema abikaasat ei loeta Valitsejaks; tema suhtes kehtivad Valitsejate abikaasadele omistatud auavaldused ja privileegid, peale tiitli.
§7. Valitseja Imperaator teostab seadusandlikku võimu koos Riiginõukogu ning Riigiduumaga.
§8.Valitseja Imperaatorile kuulub seadusandliku initsiatiivi õigus kõigis seadusandluse valdkondades. Ainult Tema initsiatiivil esitatud Riigi Põhilised seadused võivad olla muudetud Riiginõukogus või Riigiduumas.
§9.Valitseja Imperaator kinnitab seadused ja ilma Tema kinnituseta ei saa ühtegi seadust ellu viia.
§10.Valitseja Imperaatorile kuulub Vene Riigi piires kogu valitsemise võim. Ta teostab juhtimisel oma ülemvõimu vahetult; alluvate juhtimisasjades usaldatakse Tema poolt kindlaksmääratud tasemel, seaduse alusel, võim, vastavatele Tema nimel ja volil tegutsevatele kohtadele ja isikutele.
§11.Valitseja Imperaator, kõrgema võimu korras, annab kooskõlas seadusega välja seadlusi, et korraldada ja viia ellu erinevates riigi juhtimise valdkondades, samuti ka soovitusi, millised on tarvilikud seaduste täitmiseks.
§12.Valitseja Imperaator on Vene Riigi välisriikidega peetavate välissuhete kõrgeim juht. Tema poolt määratakse kindlaks Vene Riigi välispoliitika suunad.
§13.Valitseja Imperaator kuulutab välja sõja ja rahu ning sõlmib välisriikidega lepinguid.
§14.Valitseja Imperaator on Vene Riigi armee ja laevastiku Ülemjuhataja. Ta on Vene Riigi kõrgeim kõigi maa- ja merevägede juht. Ta määrab kindlaks armee ja laevastiku ülesehituse ja annab välja seadlusi ja käske järgnevates valdkondades: vägede asetus, nende sõjaseisukorda viimine, väljaõpe, armee ja laevastiku ametiastmete käik ja kõik mis puutub relvajõudude ülesehitusse ning Vene Riigi kaitsesse. Valitseja Imperaatori poolt, kõrgema võimuna, kehtestatakse elamise- ja kinnisvara soetamise õiguse piirangud armee ja laevastiku kindlustatud rajoonides ja punktides.
§15.Valitseja Imperaator kuulutab kohtadel välja sõja-ja erakorralisi seisukordi.
§16.Valitseja Imperaatorile kuulub raha müntimise ning selle väliskuju kindlaksmääramise õigus.
§17.Valitseja Imperaator määrab Ministrite Nõukogu Esimehe, Ministrid ja üksikute väeosade Komandöre aga ka teisi ametiisikuid ametisse ja vallandab sellest, kui seadusega ei ole nähtud ette teistsugust määramise või vallandamise korda.
§18.Valitseja Imperaator kehtestab teenistujate suhtes kõrgema juhtimise korras riigiteenistusega tingitud piirangud.
§19.Valitseja Imperaator annetab tiitleid, ordeneid ja teisi riiklikke aumärke aga samuti varanduslikke õigusi.Tema poolt vahetultmääratakse kindlaks tiitlite, ordenite ja aumärkide annetamise tingimused ja kord.
§20.Valitseja Imperaator annab välja vahetult seadlusi ja käske nii tema enda omandisse kuuluvate, kui ka Riigipea varade suhtes, millised alati kuulusid Valitsevale ((tsaarile)) Imperaatorile nimetatavate varade hulka, milliseid ei saa testamendiga pärandada, osadeks jaotada ega mingil teisel viisil olla võõrandatud. Nii nagu need kui ka teised varad on vabastatud maksudest ja taksidest.
§21.Valitseja Imperaatorile, kui Keiserliku Koja Peale, kuuluvad, kooskõlas Keiserliku Perekonna Asutise institutsiooniga, korraldamise õigused eraldi varade suhtes.Temale kuuluvad samuti õigused määrata kindlaks Imperaatorliku Koja Ministri käsutuses olevate asutiste ja asutuste korralduse, nagu ka nende juhtimise kord.
§22.Kohtuvõimu teostatakse Valitseja Imperaatori nimel, seadusega loodud kohtute poolt, mille otsused viiakse täide Tema Keiserliku Majesteedi ((Kõrguse)) nimel.
§23.Valitsejale Imperaatorile kuulub süüdimõistetutele armu andmise, karistuste kergendamise ja üldise andestamise õigus kuriteo sooritanute suhtes, nende vastase kohtuliku jälitamise ja nende vabastamisega kohtu alt ning karistusest, aga samuti Monarhia armust ahelatest vabastamine, riiklikest karistustest ja üldse erilistel juhtudel, millised ei lange tavaliste seaduste mõju alla armu andmisest, kui sellega ei riivata kellegi seadusega kaitstud õigusi ning kodanikuõigusi.
§24.Valitseja Imperaatori kõrgema juhtimise korras, või vahetult Tema poolt välja antud seadlused ja käsud, kinnitatakse Ministrite Nõukogu Esimehe või vastava Ministri või siis eraldi osa Peavalitsuse juhataja poolt ja avaldatakse Valitseva Senati poolt.
Teine peatükk.
Trooni pärimise korrast.
§25.Ülevenemaaline Imperaatorlik Troon on tänapäeval hästi valitsevas Keiserlikus Kojas päritav allpool toodud seadustest kinni pidades: 5.aprilli 1797.a. sissejuhatus (17906) ja §17, ja 5.aprilli 1797.a. (17910); 12.detsembri 1825.a. (1) manifest ja III Lisa; 22.augusti 1826.a. (537); 18.veebruari 1855.a. (29043); 21.mai 1855.a. (29341); 1.märts 1881.a.(1); 23.aprill 1906.a. seaduste kogu 603 §24.
§26.Ülevenemaalisest Imperaatorlikust Troonist on sisuliselt lahutamatud Poola Tsaaririigi ja Soome Suurvürstiriigi Troonid allpool toodud seadustest kinni pidades:20.märtsi 1803.a.(22911); 11.detsember 1811.a.(24907);31.detsember 1811.a.(24934); 6.mai 1815.a.(25842); 12.detsember 1825.a.(1);22.august 1826.a.(537); 14.veebruar 1832.a.(5165)§2; 18.veebruar 1855.a. (29043);21.mai 1855.a. (29341);1.märts 1881.a.(1);20.oktoober 1894.a (11014); 23.aprill 1906.a. seaduste kogu 603, §24.
§27. Trooni pärimise õigus on mõlematel sugupooltel; kuid see õigus on eelistatult meessool esmasünni alusel; peale viimase meessoost põlvkonna vaibumisel, läheb Trooni pärimine üle naissoo põlvkonnale asendamise õiguse järgi.Vaata k.o. seaduse §25.
§28.Trooni pärimise õigus kuulub eelkõige valitseva Keisri vanimale pojale ja tema meessoost järeltulijatele.
§29.Kogu meessoost põlvkonna vaibumisel läheb pärand üle Keisti teise poja soole ja ta meessoost järglastele; kuid ka teise meessoost põlvkonna vaibumisel, läheb pärand üle kolmanda poja soole ja nõnda edasi.
§30.Kui vaibub Keisri viimane meessoost põlvkond, siis pärand jääb viimati valitsenud soo naisliinis troonile lähimale isikule ja järgneb sellele samas korras, eelistades meessoost isikut; kuid kõige selle juures ei kaota õigust see naissost isik, kellelt see õigus vahtult pärineb.
? §31.Kogu soo vaibumisel, läheb pärand üle Esivanem-Keisri vanema poja soole, naissoost põlvkonnale, millise pärandab viimati valitsenud isik või selle poeg soo alanevas liinis lähimale naissoost põlvkonnale
§32.Ka nende sugude vaibumisel läheb pärand üle Esivanem Keisri naissoo poegadele, pidades kinni samasugusest korrast, aga hiljem vanimale esivanem Keisri tütrele tema meessoost järglastele; esimese vaibumisel järjekorras teisele naissoo põlvkonna Keisri poegadele.
§33.Peale Esivanem-Keisri mees ja vanima naispõlvkonna vaibumist, läheb pärand üle meessoost põlvkonnale, aga pärast Esivanem Keisri naisliini teisele tütrele ja nõnda edasi.
§34.Noorem õde, kuigi ta omades poegi, ei võta ära vanematelt õigusi, kuigi nad ei ole abielus; noorim vend saab päranduse enne oma vanemaid õdesid.
§35.Kui pärimiskord jõuab sellise naissoo põlvkonnani, milline valitseb teisel Troonil, siis pärandit saav isik peab valima usu ja Trooni ja loobuma koos Pärijaga teisest usust ning Troonist, kui selline Troon on seotud seadusega; kui usust lahtiütlemist ei tule, siis pärandatakse sellisele isikule, kes on järjekorras talle lähim.
§36.Lapsed, kes on sündinud Keiserliku perekonna isiku abielus isikuga, kes ei ole vastavast seisusest, s.t. ei kuulu mingisse valitsevasse või vürstlikku kotta, Trooni pärimise õigust ei oma. 20.märts 1820 (28208); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§37.Ülalpool kirjeldatud Trooni pärimise eeskirjade kehtivuse piires, on pärimisõigust omaval isikul õigus ja vabadus sellest loobuda, kui sellega ei kaasne Trooni edasi pärimisel mingeid raskusi.12.detsember 1825.a. (1)III lisa; 26.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§38.Selline loobumine, kui see avalikustatakse ja pööratakse seaduseks, loetakse hiljem tagasivõtmatuks. 12.detsember. 1825.a.(1); 26.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§39.Keiser või Keisrinna, kes Trooni pärivad, sellele asudes peale võidmist, võtavad kohustuse pidada kinni ülalpool toodud Trooni pärandamise seadusi.5.aprill.1797.a. (17910); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Kolmas peatükk
Valitseva Keisri täisealisusest, valitsusest ja hooldusst.
§40.Mõlemast soost Valitsejate ja Keiserliku Trooni Pärija saab täisealiseks kuueteistkümne aastaseks saamisel. 5.aprill 1797.a.(17910); 22.august 1826.a.(537); 22.aprill 1834.a. (7019); ); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§41.Keisri troonile asumisel enne sellisesse Tema täisikka ikka jõudmist, asutatakse valitsus ja hooldus.5.aprill 1797.a.(17910); 22.august 1826.a.(537); 14.veebruar 1832.a.(5165)§4; 21.mai 1855.a. (29341); ); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§42.Valitsus ja hooldus asutatakse kas ühes isikus esitatuna, või siis lahus isikutest, nõnda, et ühele tehakse ülesandeks valitsemine ja teisele hooldus.
§43.Valitseja ja Hooldaja määramine, nii ühes isikus kui eraldi, sõltub valitseva Keisri tahtest ja äranägemisest, parima julgeoleku tagamiseks lähtunud kavatsustest, tuleb teha valik igaks juhuks, Tema surma puhuks.
§44.Kui Keisri elu ajal sellist määramist ei tehtud, siis Tema surma puhul, riigi valitsemine ja hooldus õigus alaealise Keisri isiku nimel kuulub isale või emale;kasuisa ja kasuema välistatakse.
§45.Kui isa ja ema ei ole, siis valitsemise ja hoolduse õigus kuulub alaealise Keisri lähimale troonipärimisõigust omavale mõleast soost täisealisele sugulasele.
§46.Seaduslikud valitsemise või hoolduse teovõimetuse põhjused on: 1)arukaotus, kui see oli ka ajutine; 2)valitsemise või hooldamise ajal leseks jäädes teise abiellu astudes.
§47.Riigi valitsemine pannakse Valitsuse Nõukogule; ja nagu Valitseja ei saa ilma Nõukoguta, ei saa ka Nõukogu ilma Valitsejata eksisteerida.
§48.Nõukogu moodustatakse, Valitseja valikul, kuuest kahe esimese klassi isikust, kes määrab ka teised, kui tuleb kedagi asendada.
§49.Keiserliku Perekonna meessoost isikud võivad, Valitseja valikul, viibida kõigil Nõukogu istungitel, kuid mitte enne täisea saabumist ja seda Nõukogu moodustava kuue isiku hulgas.
§50.Valitsuse Nõukogus kuuluvad arutamisele igasugused Keisri lahendada antud asjad ja kõik need, millised saabuvad Temale või Nõukogule; kuid hooldus Nõukogusse ei puutu.
§51.Valitsejal on otsustav hääleõigus.
§52.Nõukogu määramine ja selle liikmete valikul Ta toetub surnud Valitseja teise korralduse puudumisel eelnimetatud isikule, sest vaid temal on teada asjaolud ning inimesed.
Neljas peatükk
Troonile asumisest ja alama tõotusest
§53.Keisri surma järgi asub Tema Järeltulija Troonile pärimisseaduse alusel, milline omistab Talle sellise õiguse.Keisrit loetakse Troonile asunuks Tema eelkäia surmapäevast.12.detsember 1825.a.(1); vaata samuti eelnevaid Troonile tõusmise manifeste; 18.veebruari 1855.a. (29043); 1.märts 1881.a.(1); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§54.Troonile tõusmise manifest kuulutatakse välja koos seadusliku Troonipärija väljakuulutamisega, kui isik, kellele seaduse järgi selline õigus kuulub, eksisteerib. 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§55.Valitsevale Keisrile ja tema seaduslikule päriajale, kuigi teda manifestis ei mainita, kinnitatakse ustavust üldrahvaliku tõotuse andmisega.12.märts 1801.a.(19779);12.detsember 1825.a.(1)VI lisa; 18.veebruari 1855.a.(29043);20.aprill 1856.a. Tõotuse vormist; 1.märts 1881.a.(1); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§56.Igaüks annab tõotuse oma usu ja seaduse järgi.1.juuli 1762.a 3(11591); 21.aprill 1785.a. (16188) §123. 17. punkt. Prim.; 26.oktoober 1826.a. 26(635); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Märkus 1.Valitsev Senat, trükkinud ära kindlaksmääratud vormis (V lisa) tõotuse, saadab selle nõutud arvus eksemplarid kõigile, nii sõjaväe- kui tsiviilülemustele, teatades sellest ka Pühale Sinodile, et saada tema poolt vastavad korraldused (a). Igaüks annab tõotuse oma ülemuste ees kirikutes, kloostrites või kihelkonna kirikutes, võimalust mööda; kuid vahi all asuvad, kuid veel isiklike õiguste äravõtmisega süüdi mõistmata, annavad tõotuse nende kohtade, kus neid kinni peetakse. ülemuste ees (b). Välismaalased seal kus ei ole nende usutunnistuse järgset kirikut, annavad tõotuse antud paiga usklike juures (c). Igaüks kes annab alama ustavustõotust, kui ta oskab kirjutada, alkirjastab trükitud lehe, mille järgi ta tõotuse andis. Need lehed saadetakse nende ametkondade ülemate poolt Valitsevase Senatisse(d).
(a)12.märts 1801 (19779); 12 detsember 1825.a.(1); 18.veebruar 1855 (29043).
(b)11.jaanuar 1762 (11403); 3. juulil 1762.a.(11591).
(c)26.oktoober 1826.a. (635).
(d)25.november 1741.a. (8474); 3.juuli 1762.a. (11591); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Märkus 2.Tõotuse annavad kõik igasuguses auastmes ja ametis meessoost alamad, kes on saanud kaheteistkümne aastaseks.17.veebruar 1755.a.(10361);11.jaanuar 1762. (11403);3. juuli 1762. a.(11591);1.märts 1881(2); 23.aprill 1881.a. Ülal. Kinnit. Ettekanne.Peavalitsus. T K M kantselei II Osakond.; .aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Viies peatükk
Pidulikust kroonimisest ja võidmisest
§57.Troonile asumisel viiakse läbi kroonimine ja võidmine Kreeka-Vene Õigeuskliku Kiriku ametniku poolt. Selle piduliku kombetalituse aeg määratakse Tema Majesteedi äranägemise järgi ja kuulutataksae välja üldrahvalikuks teadmiseks. 15.november 1723.a.(4366); 10 oktoober 1727.a.(5179); 16.märts 1730.a.(5517);1.jaanuar 1742.a. (8495); 7.juuli 1762.a.(11598); 18.detsember 1796.a.(17659);20. mai 1801(19877); 21.aprill 1826.a. (274);24.aprill 1841.a. Ülalpool kinnitatud Püha Sinodi kokkuvõte;17.aprilli 1856.a. (30401); 24.jaanuari 1883.a.(1329); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§58.Keisriga koos, Tema soovil, kaasatakse kogu piduliku kombetalituse juurde ka (Augustilik?) Tema Abikaasa (a). Kuid kui Keisri kroonimine toimbub enne abiellu astumist, siis Tema Abikaasa kroonimine viiakse läbi mitte teisiti kui Tema spetsiaalse soovi korral(b).
(a)18.detsember 1796 (17659); 20.mai 1801.a. (19877); 21.aprill 1826.a.(274); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
(b)15.november.1723.a.(4366); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Märkus1.Pidulik kroonimise ja võidmise rituaal viiakse läbi Moskva Uspenski Kirikus, Kõrgeima poolt kindlasmääratud ja kutsutud riigi kõrgete valitsusametnike ning seisuste juuresolekul (a). Ülevenemaaliste Keisrite kroonimine, nagu ka Poola Tsaari, viiakse läbi ühe ja sama piduliku rituaaliga; Poola Tsaaririigi saadikud kutsutakse osalema koos teiste muude Keiserriigi osade esindajatega pidulikule tseremooniale.(b).
(a)Sealsamas ja vaata mainitud manifeste §57; 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
(b)14.veebruari 1832.a.(5165) §3; 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
??? Märkus 2. Keiser, enne oma piduliku rituaali sooritamist, vanade Kristlike Valitsejate ja Tema eellaste Tsaariks kroonimisel kombeks, annab Tema ustavate alamate kuuldavalt Kaeoloodilise ? Õigeusu sümboli ja pärast porfiiri riietamist, endale krooni pähe asetamist, skepteri ja derzava vastuvõtmist, kutsub Valitseva Tsaarina selleks puhuks kehtestatud palvele, põlvitamisega: ja et Jumal suunaks Teda, veenaks ja juhiks selles suures teenistuses kui Tsaar ja Ülevenemaalise Tsaaririigi Kohtunik, ja olgu Temaga Jumaliku Trooniga kaasakäiv ülitarkus ja et Ta süda oleks jumala käeks, et kõik laheneks Temale usaldatud inimeste kasuks ja Jumala auks, ja justkui Tema kohtu päeval annaks häbenemata Temale sõna.(?)Piduliku kroonimise läbiviimise tava; 24.aprill 1841.a.Ülalpool kinnitatud Sinodi kinnituseg; 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Kuues peatükk
Tema Keiserliku Majesteedi tiitlist ja Riigivapist.
§59.Majesteetliku Keisri täielik tiitel on järgmine:
Jumalikusest lähtuva armulikusega, Meie NN, Ülevenemaa, Moskva, Kiievi, Vladimiri, Novgorodi Keiser ja Isevalitseja; Kaasani Tsaar, Astrahani Tsaar, Poola Tsaar, Siberi Tsaar, Hersoni-Tauuria Tsaar, Gruusia Tsaar; Pihkva Valitseja ja Smolenski, Leedu, Võlõnia, Podolski, ja Soome Suurvürst;Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Semigali, Samogi, Belostogi, Koreli,Tveri, Jugori, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste Vürst;Alam-Novgorodi maade, Tsernigovi; Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavi, Beloozjori, Udori, Obrori, Kondiski, Viitebski, Mstivlavski Valitseja ja Suurvürst ja kogu põhja maade Valitseja; ja Iveri, Kartalini ja Kabardiini maa ja Armenia oblasti Vürst; Tserkassi ja Mägi Vürstide ning teiste pärilusvürstide Valitseja ja Valdaja; Turkmeenia Vürst; Norra Pärija, Scleswig-Holsteini, Stormarni, Ditmarseni ja Oldenburi Hertsog jne jne. 11.november 1721.a.(3850); 6.juuni 1815.a.(25875); 23.detsember 1825.a.(13) §1.; 25.märts 1828.a.(1897); 2.september 1829.a. (3128); 11.aprill 1857.a.(31720) §13; 3.november 1882.a. (1159); 19.oktoobril 1883.a.Riigi Nõukogu juures Kõrgemalpool kinnit ettekanne. Kod juhat Peavalitsus.); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§60.Mõningates seadusega kindlaksmääratud juhtudel see Keiserliku Majesteedi tiitel antakse lühendatult:
Jumalikusest lähtuva armulikusega, Meie NN, Ülevenemaa, Moskva, Kiievi, Vladimiri, Novgorodi Keiser ja Isevalitseja; Kaasani Tsaar, Astrahani Tsaar, Poola Tsaar, Siberi Tsaar, Hersoni-Tauuria Tsaar, Gruusia Tsaar; Soome Suurvürst ja nõnda edasi ja edasi ja edasi.
Teistel, samuti seadusega kindlaks määratud juhtudel kasutatakse Keiserliku Majesteedi lühikest tiitlit, järgmisel kujul:
Jumalikusest lähtuva armulikusega, Meie NN, Ülevenemaa Keiser ja Isevalitseja, Poola Tsaar, Soome Suurvürst ja nõnda edasi ja edasi ja edasi. 23.detsembril 1825.a. §11 (31720)§§15 ja 17; 19.detsembril 1890 Riigi Nõukogu juures Kõrgemalpool kinnit ettekanne. Kod juhat Peavalitsus.) 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
§61.Venemaa Riigivapp kujutab endast kuldsel kilbil asuvat musta kahepäist keiserlike kroonidega kroonitud peadega kotkast, mille kohal on kolmas kroon, samasugune, kuid suurem, millest sirutuvad välja kaks Püha Apostli Andrei Pervozvannõi ordu lindi otsad. Riigikotkas hoiab kuldset skeeperit ja derzavat. Kotka rinnal on Moskva-maa vapp: puna-kuldsel kilbil Püha Jüri hobusel , kes tapab draakonit kuldse odaga.
Suurel Riigipitsatil, kilp, ülalpool kirjeldatud kotkaga pärjatud Püha Suure Vürsti Aleksander Nevski kiivriga ja ümbritsetud Püha Apostli Andrei Pervonazvannovo ordeni ketiga; tema külgedel pühakute Arhistratiga Mihaili ja Arhangel Gavriila; kõige kohal kuldne kahepäine kotkas hermeliini naha taustal, millel tekst: Meiega on Jumal; katte all Keiserlik kroon ja riigi lipp. Ümber kilbi kujutatakseTema Majesteedi Keisri Suguvõsa Vapp, ja Kaasani, Astrahani, Poola, Siberi, Hersoni Tauria ja Gruusia Tsaaririikide ja Kiievi, Vladiimiri, Novogorodi ja Soome Suurvürstiriikide vapid; mille kohal ühinenud kuuel kilbil kõigi teiste Vürstiriikide ja oblastite vapid, mis mainitud Keisri täielikus tiitlis (§59).Tema Majesteedi Keisri täielik tiitel on paigutatud pitsati servale.
Keskmisel Riigipitsatile on kujundatud nagu suurgi, puudub vaid riigilipp ja kuus kilpi Vürstiriikide ja Oblastite vappidega. Servas on Keisri tiitel lühendatud kujul (§60.2.punkt).
Märkus. Riigivapi ja riigipitsati üksikasjalik kirjeldus kõikides selle liikides ja nende kasutamise eeskirjad on antud spetsiaalsetes lisades (I lisa).12.juuli 1667.a. (421);10.august 1799.a. (19074); 19.august 1779.a. (19089); 26.aprill 1801.a.(19850);15.september 1832.a.(5603);11.aprill 1857.a.(31720)§§1-8, 13, 15,17; 3.november 1882.a.(1159);(19.oktoober 1883.a. Kõrg. Kinnit. Ettekanne Peavalitsuse Kod. Osak. Riigi Nõukogu juures); 23.aprill 1906.a. sead kogu 603, §24.
Edasi ei tõlkinud, sest leidsin I osa valmistõlke. Viimases viiteid seadustele ei ole toodud.
***
/ >
?
ü ż =! >! ) ) . . Ļ7 Š7
> > ķ> ī> cC dC ”E ¢E FJ GJ -M .M DO EO Q Q ŹX ĖX iY üųńųźųćųÜųÕųĪųĒųĄų¹ų²ų«ų¤ųų¤ųųų hæl. h;;B hH* h;;B hy` h;;B hcxw h;;B hA£ h;;B hĮ$ h;;B hP h;;B hw3] h;;B h£Eę h;;B h¹yÓ h;;B h=FZ h;;B h·XÉ h;;B hė Į h;;B h4so h;;B h?)Ķ h;;B h;;B h|© " / 0 1 2 5 ^ u v ” é G
2 3 4 J K o p @ _
ż ż ų ų ų ė ų ų ų ų ų ų ų ų ų ā ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų Š`Šgd;;B Š^ `Šgd;;B gd;;B iY ż _
»
÷ ų ņ 1 å Ō K ! Ŗ ī q r s £ ¤ 7 ! " " [# w$ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd;;B w$ H% I% J% K% L% Y&