Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ‹þÿÿÿ‰Šÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥ÁU@%ð¿“bjbj¬›¬› "ªÎñÎñy…ÿÿÿÿÿÿˆœœœœœœœ°t"t"t"8¬"È"T°µ@¶(#(#"J#J#J#J#J#J#4@6@6@6@6@6@6@$kAR½C^Z@œJ#J#J#J#J#Z@œœJ#J#o@???J#‚œJ#œJ#4@?J#4@?$?,?œœ,?J##%„.øÅt"Ì5Â,?4@…@0µ@,?DŽ>dD,?°°œœœœDœ,?J#J#?J#J#J#J#J#Z@Z@°°Ä t"ò>°°t" Vene 1906.a. põhiseaduse I osa. Allpool toodut olen muutnud minimaalselt sõnastuse vallas, sest sellel seadusel ei ole enam kohtus rakendust ja see omab nüüd õigusajaloolist väärtust. Teksti kohta on märgitud, et see on sõna-sõnaline tõlge, mis nii ka on, kui vaadata vene keelset teksti. Kasutatud raamat oli väga vähe pruugitud, mistõttu tuli pidevalt lehti lahti lõigata. Peaegu 100.a. on möödas, kuid raamatut on vaid lehitsetud! Algus on arhailine, kuid see on illustreerimiseks. Ümber tippimisel oli isu vene keelse teksti poole pöörduda, mis minule juba harjumuspärane on olnud, et suupärasemaid lauseid saada. Kui ma oleks alustanud nendest tekstidest, siis minu sõnavara oleks olnud teistsugusem. Vahest oleks siis vähem võõrsõnu kasutanud? K.L. Wenemaa Keiserriigi Põhjusseadused Esimene osa. Riigi Põhjusseadused. §1.Vene riik on ühtne ja jagamatu. (Weneriik on ühine ja lahutamata.) §2.Soome Suurvürstiriiki, mis on Vene riigi lahutamatu osa, valitsetakse ta siseasjades spetsiaalsete seaduste ja seadusandluse põhjal. §3.Vene keel on riigikeel ja kohustuslik maa-ja mereväes ja kõigis riigi ja avalikes asutustes. Kohalike keelte ja murrakute tarvitamise riigi-ja avalikõiguslikes asutustes määravad kindlaks spetsiaalsed seadused. Esimene peatükk. Kõrgema Isevalitsuse võimust. §4.Venemaal kuulub kogu Isevalitsuslik võim Keisrile. Tema võimule alluda, mitte hirmu, vaid südametunnistuse alusel, on Jumala käsk. §5.Valitseja Keisri Isik on püha ja puutumatu. §6.Sama Kõrgem Isevalitsuse võim on ka Keisrinnast Valitsejal, kui Troon (aujärg) pärimise teel selleks kindlaks määratud korra alusel naisoost isiku kätte läheb; kuid ta mees ei ole Valitseja; tema saab au ja eesõiguste osaliseks, millised on Valitsejate abikaasadel. Väljaarvatud tiitel. §7.Valitseja Keiser kasutab seadusandlikku võimu koos Riigivolikoguga ja Riiginõukoguga. §8.Valitseja Keisril on kõigis küsimustes seadusandliku initsiatiivi õigus. Ainult tema algatusel võivad Põhiseadused Riigivolikogus ja Riiginõukogus uuesti läbivaatamisele tulla. §9.Valitseja Keiser kinnitab seadused ja ilma Tema kinnituseta ei saa seadust täita. §10.Vene riigis on kogu täitevvõim Valitseja Keisril. Ta valitseb otse; alama täitevvõimu asjades usaldatakse teatud osa võimu Tema poolt, seaduse alusel, vastavate asutustele ja isikutele, kes toimivad Tema nimel ja Tema käskude järgi. §11.Valitseja Keiser annab kõrgemat võimu teostades välja seadusega kooskõlas seadlusi (käsukirju), et korraldada ja käima panna riigi valitsemise asju,Ta korraldab samut seaduste elluviimist. §12.Valitseja Keiser juhatab Vene riigi suhteid välisriikidega. Ta määratleb Vene riigi välispoliitilised eesmärgid. §13.Valitseja Keiser kuulutab välja sõja ja teeb rahu ning sõlmib välisriikidega lepinguid. §14.Valitseja Keiser on Vene riigi maa-ja mereväe kõrgem juht. Tema on Vene riigi maa-ja mereväe relvastatud jõudude juhataja. Tema määrab kindlaks maa-ja mereväge korralduse ja annab käskkirju ja käske: nende paigutuse, lahinguvalmidusse seadmise, väljaõppe, maa-ja mereväes teenijate teenistuskorra ja üldse kõige kohta, mis puutuvad kaitseväe korraldusse ning Vene riigi kaitsesse. Valitseja Keiser annab kõrgema võimu korras, kitsendavaid määrusi kindluste ja maa-ja mereväe tugipunktide piirkonnas elamis- ja kinnisvara omamise õiguse kohta. §15.Valitseja Keiser kuulutab maa osades välja sõja- ehk kaitseseisukorra. §16.Valitsejal Keisril on raha vermimise ja selle välimuse kindlaksmääramise õigus. §17.Valitseja Keiser nimetab ja laseb ametist lahti Ministrite-Nõukogu Esimehe, Ministrid ja üksikute ametkondade juhid, niisamuti ka teisi ametnikke, kui viimaste ametisse nimetamise ja lahtilaskmise kohta seaduse poolt teist korda ei ole määratud. §18.Valitseja Keiser kehtestab oma võimuga teenistuses olevatele isikutele riigiteenistusega seotud kitsendusi. §19.Valitseja Keiser annetab aunimesid (tiitlid), autähti ja teisi riiklikke aumärke, nagu ka seisuse-õigusi. Tema määrab ka iseseisvalt kindlaks aunimede ja autähtede ja aumärkide annetamise tingimused ning korra. §20.Valitseja Keiser annab iseseisvalt välja seadlusi ja käske oma isikliku vara kohta, samuti ka varade kohta, mida Keisri omaks kutsutakse, mis alati on Valitseva Keisri käsutuses ja mida ei saa pärandada, jaotada ega muul viisil võõrandada. Nii need kui teised on maksudest vabastatud. §21.Valitsejal Keisril, kui Keisrikoja peal, on Keisri perekonna statuudi alusel õigus valitseda Keisrikoja varasid. Tema määrab kindlaks ka asutuste ja ametikohtade korralduse, millised kuuluvad Keisrikoja Ministri valitsuse alla ja ka nende üle valitsemise korra. §22.Kohtuvõimu teostatakse Valitseja Keisri nimel seadusega asutatud kohtute kaudu, kelle otsused viiakse täide Keiserliku Suuruse nimel. §23.Valitsejal Keisril on õigus hukkamõistetutele armu anda, karistust kergendada ja üleüldse andeks anda nendele, kes kurja teinud, nende vastu tõstetud kohtulikku süüdistust lõpetada ja neid kohtu alt ja karistusest vabastada ja ka Ainuvalitseja armu läbi, kroonu rahatrahve ära jätta ja üleüldse armu üles näidata iseäralikel kordadel, mis mitte üleüldiste seaduste alla ei käi, kui see kellegi kasusid ja kodanlikke seadusega kaitstud õigusi ei riku. §24.Valitseja Keisri seadlused ja käsud, mida Tema kõrgema võimu korras või otse vahetult annab, tunnistatakse õigeks Ministrite-Nõukogu Esimehe, ehk vastava Ministri, ehk üksiku ametkonna Peajuhataja poolt ja avaldatakse Valitseva Senati poolt. Teine peatükk. Trooni pärimise korrast. §25.Kogu-Venemaa Troon on praegu õnnelikult Valitseva Keisri perekonnas päritav. §26.Keiserliku Kogu-Venemaa Trooniga on lahutamatult ühendatud: Poolamaa ja soomemaa Suurvürstiriigi Troonid. §27.Mõlemal sool on Troonipärimise õigus; kuid eestkätt on see õigus meessool vanema poja õiguse põhjal; kui aga meessoo viimane põlv on lõppenud, läheb Troon naissoost isiku kätte esituse-õiguse põhjal. §28.Nii on Troonipärimise õigus kõigepealt Valitseva Keisri vanemal pojal, pärast teda aga kõikidel tema meessoost järeltulijatel. §29.Kui see meestesugu on lõppenud, pärib Valitseja teise poja sugu ja tema meessoost järeltulijad; kui aga teine meestesugu lõppenud on, pärib kolmanda poja sugu ja nõnda edasi. §30.Kui Keisri poegade viimane meestepõlv on lõppenud, jääb Troon sellesama soo kätte, kuid viimase Valitseja naissoo põlves, kui Troonile kõige lähemal seisja kätte ja päritakse selles joones samasuguse korra järgi, kuna meessool naissoo ees eesõigus on; kuid selle juures ei kaota iialgi õigust see naissoost isik, kelle kaudu see õigus otseteed saadud on. §31.Kui see suguvõsa on lõppenud, pärib Trooni Keisri soo Esi-isa vanema poja suguvõsa naispõlv, milles pärimise-õigus selle poja viimati valitsenud soo lähema sugulase (s.o. naisterahva) kätte tema (s.o. poja) või tema poja vanemas alanevas, või aga järeltulijate puudusel, kõrval-liinis, aga selle sugulase (s.o. naisterahva) puudumisel läheb selle mees- ehk naissoost isiku kätte, kes tema (s.o. sugulase) asemele astub, kusjuures meessool, nagu eespoolgi, naissoo ees eesõigus on. §32.Kui ka need suguvõsad on lõppenud, läheb pärimise õigus Esi-isast Keisri teiste poegade naissoo suguvõsadesse selles samas järjes, pärast aga Esi-isast Keisri vanema tütre suguvõsasse tema meessoo liinis; on aga see lõppenud, siis tema (tütre) naisoo liini, selles järjes, mis Keisri poegade naissoo liinide jaoks kindlaks määratud. §33.Kui Esi-isast Keisri vanema tütre mees- ja naissoo põlved on lõppenud, läheb troonipärimise õigus Esi-isast Keisri teise tütre mees-, pärast aga naissoo põlvedesse ja nõnda edasi. §34.Noorem õde, kui tal ka poeg on, ei võta vanema käest õigust ära, kui see mehel ei ole; noorem vend pärib aga enne oma vanemaid õdesid. §35.Kui troonipärimise õigus niisuguse naissoo põlve kätte läheb, kes juba teisel troonil valitseb, siis on pärijal õigus usku ja Trooni valida ja koos Troonipärijaga teisest usust ja Troonist lahti öelda, kui see Troon on seadusega seotud; kui aga usust lahtiütlemist ei järgne, siis pärib see isik, kes korra järele on lähem. §36. Lastel, kes on sündinud Keiserliku perekonna liikme ja isiku abielust, kellel sellekohast seisust ei ole, s.o., kes ei kuulu ühegi valitseja ehk valitseja-koja järele ei kuulu, ei ole õigust Trooni pärida. §37.Eelpool tähendatud pärimise korra kohta käivate määruste kehtivuse juures on isikul, kellel on õigus Trooni pärida, vabadus sellest õigusest loobuda niisugusel juhul, kui selle tõttu Trooni pärimises raskusi ei tõuse. §38.Niisugune loobumine tunnistatakse, kui see on avaldatud ja seaduseks saanud, pöördumatuks. §39.Keiser ja Keisri abikaasa, kes Trooni pärivad, kohustavad endid Troonile astumise ja salvimise juures ülalpool tähendatud Trooni pärimise kohta käivatest seadustest kinni pidama. Kolmas peatükk. Keisri Majesteedi täisealiseks saamisest, valitsusest ja eestkostmisest. §40.Mõlemast soost Keisrid ja Keiserliku Trooni pärija saab täisealiseks kuueteistkümne aasta vanuselt. §41.Kui Keiser enne sellist vanust Troonile asub, siis asutatakse valitsus ja eestkostmine. §42.Valitsus ja eestkostmine asutatakse kas ühes isikus, või siis eraldi, nii et ühele valitsemine antakse, teisele eestkostmine. §43.Valitseja (regent) ja Eestkostja nimetamine, nii ühes isikus, kui eraldi kahe isiku näol, toimub Valitseva Keisri tahtmise ja heaksarvamise järgi, kes selle valiku igaks juhuks oma surma korraks ette peab võtma. §44.Kui Keisri eluajal sellist valikut ei ole tehtud, siis jääb pärast surma valitsus ja alaealise Keisri üle eestkostmine isa ehk tema ema kätte; võõras-isal ja –emal seda õigust ei ole. §45.Kui isa ja ema ei ole, siis nimetatakse alaealise Keisri mõlemast soost sugulaste hulgast, kes pärimisele kõige lähemal seisab, valitseja ja eestkostja. §46.Seaduslikud põhjused, mis keelavad valitseja ja eeskostja olla, on: 1)nõdrameelsus, kuigi see on ajutine; 2)kui lesed valitsemise ja eestkostmise ajal teist korda abielluvad. §47.Riigivalitseja kõrval on Valitsuse Nõukogu, ja nagu Valitseja ilma Nõukoguta, nii ei või ka Nõukogu ilma Valitsejata olla. §48.Nõukogu koosneb kuuest kahe esimese klassi isikust koos, Valitseja valiku järele, kes ka juhtuvate muutuste korral teisi nimetab. §49.Meessoost Keisri perekonna liikmed võivad Valitseja valiku järele selles Nõukogus istuda, kuid mitte enne täisealiseks saamist ja mitte kuuekesi, Nõukogu liikmete arvul. §50.Valitseja Nõukogu alla käivad eranditult kõik asjad, mille üle Keiser ise otsustab ja kõik need asjad, mis Tema kui ka Tema Nõukogu kätte tulevad; kuid eestkostmisse Nõukogu ei puutu. §51. Valitsejal on otsustav hääl. §52.Nõukogu nimetamine ja tema liikmete valik on sunduslik, kui kadunud Keiser teist korraldust ei ole jätnud, sest temale peavad olema olukord ja inimesed tuttavad olema. Neljas peatükk. Troonile asumisest ja riigialama vandest. §53.Pärast Keisri surma astub Tema Pärija Troonile Troonipärimise seaduse alusel, mis Temale sellise õiguse annab. Keisri Troonile astumist loetakse Tema eelkäia surma päevast alates. §54.Troonile astumise manifestis antakse koos teada ka seaduslik Troonipärija, kui see isik on olemas, kellel seaduse järgi on pärimisõigus. §55.Truualamluse vannet valitsema saanud Keisrile ja Tema seaduslikule pärijale, kui ta ka manifestis ei ole tähendatud, kinnitatakse üleüldise vandega. §56.Igaüks vannub oma usu ja kombe järele. Selgitus1. Valitsev Senat trükib vande tõotuse kindla vormi järele ja saadab tarviliku arvu eksemplarisid üleüldse kõikide, nii kodanlike kui ka sõjaväe ülemuste kätte ja teatab sellest ka Püha Sinodile, et ta omaltpoolt sellekohaseid korraldusi teeks. – Igaühte vannutab tema ülem kirikus, kloostris ehk kuidas parem; kes vahi all on ja veel õiguste kaotamisele ei ole mõistetud, vannutatakse nende kohtade ülemate poolt, kus neid vahi all peetakse. – Teiseusulised, kus nende usu kirikut ei ole, vannutatakse ameti-asutuses, tema liikmete juuresolekul. – Igaüks, kes truuduse vannet on vandunud, kui ta kirjutada oskab, kirjutab trükitud lehele alla, mille järele ta vandunud on. Need lehed saadetakse pärast kõikide ülemuste ja ametkondade poolt Valitsevasse Senatisse. Selgitus 2. Vannutatakse üleüldse kõiki igast aukraadist ja seisusest 12 aastaseks saanud meestesoost alamad. Viies peatükk. Pühast kroonimisest ja salvimisest. §57.Pärast Troonile astumist toimetatakse püha kroonimist ja salvimist Kreeka-Vene Õigeusu Kiriku kombe järgi. Selle piduliku toimetuse aeg määratakse Kõigekõrgema heaksarvamise järgi ja antakse enne avalikult teada. §58.Koos keisriga saab sellest pühast toimetusest, Tema loal, ka osa Tema Kõrge Abikaasa. Kui aga Keisri kroonimine peaks enne Tema abiellumist sündima, siis toimetatakse Tema Abikaasa kroonimine hiljem, kuid mitte muidu, kui Keisri spetsiaalse loaga. Selgitus 1.Püha kroonimist ja salvimist teostatakse Moskvas Uspenski Peakirikus riigi kõrgemate ametite ja seisuste juuresolekul, keda Kõigekõrgema nimetuse järgi selleks kutsutakse. Kogu Venemaa Keisrite kroonimine Poolamaa Tsaariks sünnib ühe ja sellesama püha toimetuse läbi; Poola asemikud kutsutakse sellest pidustusest osa võtma ühes Riigi teiste osade asemikkudega. Seletus 2.Enne seda püha toimetust loeb Keiser vande Ristiusu Keisrite ja oma Jumalast-kroonitud esivanemate kombe järele oma truude alamate kuuldes Õigeusu-Katoliku usutunnistust ja pärast, kui purpurist mantel selga on pandud ja valitsuse kepp ja märk kätte on võetud, pöörab põlvitades Keisrite Keisri poole enne kindlaks määratud palvesõnadega: et Ta teda õpetaks, mõistust annaks ja juhataks suures teenistuses, nagu Kogu-Venemaa Tsaari ja Kohtunikku, et Jumalikule Troonile omane tarkus Temaga ja Tema süda Jumala käes oleks, et kõik sünniks Tema kätte antud inimeste kasuks ja Jumala Auks, et Ta Temale ka Tema kohtupäeval vastata võiks ilma häbenemata. Kuues peatükk. Keiserliku Suuruse tiitlist ja Riigi vapist. §59.Keiserliku Suuruse täielik tiitel on järgmine: „Jumala abirikkast armust, Meie N.N. Kogu –Venemaa, Moskva, Kiievi, Vladimiri ja Novgorodi Keiser ja Isevalitseja; Kaasani Tsaar, Astrahani Tsaar, Poolamaa Tsaar, Siberi Tsaar, Tauria Hersonisi Tsaar, Gruusia Tsaar, Pihkva valitseja ja Smolenski, Leedu, Volõnia, Podolia ja Soomemaa Suurvürst; Eestimaa, Liivimaa, Kuramaa ja Semigalia, Samogita, Belostoki, Karjala, Tweri, Jugra, Permi, Vjatka, Bolgaria ja teiste Vürst; allpool Novgorodi olevate maade, Tshernigovi Valitseja ja Suurvürst; Rjäsani, Polotski, Rostovi, Jaroslavi, Beloserski, Udorski, Obdori, Koudia, Vitebski, Mstislavi ja kõige põhjapoolse osa Käskija; ja Iberia, Kartalinia ja Kabardinia maade ja Armeenia maakondade Valitseja; Tsherkassi ja Mägestiku Vürstide ja teiste Pärija Valitseja ja Omanik; Turkestani Valitseja; Norramaa Pärija, Shleswig-Holsteini, Stormarni, Dietmarschi ja Oldenburgi Hertsog jne. jne. jne. §60.Mõnel, seaduses ette määratud korral tarvitatakse seda Keiserliku Suuruse tiitlit lühendatult: „Jumala abirikkast armust, Meie N.N. Kogu –Venemaa, Moskva, Kiievi, Vladimiri ja Novgorodi Keiser ja Isevalitseja; Kaasani Tsaar, Astrahani Tsaar, Poolamaa Tsaar, Siberi Tsaar, Tauria Hersonisi Tsaar, Gruusia Tsaar, Soomemaa Suurvürst jne. jne.“ Teistel, ka seaduses ette määratud kordadel, tarvitatakse Keiserliku Suuruse lühikest tiitlit, järgmisel kujul: „Jumala armust, Meie NN, Kogu-Vememaa Keiser ja Isevalitseja, Poola Tsaar, Soomemaa Suurvürst jne. jne. jne.“ §61.Vene riigi vapp on kullast kilbi peal must, kahepäine kotkas, kahe Majesteetliku krooniga kroonitud, mille üle on kolmas niisamasugune suurem kroon Püha Apostli Andrease Ordutähe kahe lehviva lindiotsaga. Riigikotkas hoiab kuldset valitsuskeppi ja –märki. Kotka rinnal on Moskva vapp: purpurse kilbi peal Püha Paljukannataja ja Võiduandja Jüri hobuse seljas tapab kuld piigiga lendavat madu. Riigi suure pitseri peal on eespool kirjeldatud kahepealise kotkaga kilp Püha Suurvürsti Aleksander Nevski kiivriga kroonitud ja kilpi ümbritseb Püha apoastli Andrease Ordo tähe kett; tema kõrval on Pühade Ülemväepealiku Miikaeli ja Peaingli Gabrieli kujutused, kõige üle on seest hermeliniga löödud kuldne telk (baldahin), mis on kuldsete kahepealiste kotkastega üle külvatud, pealkirjaga: Jumal Meiega; telgi kohal on Keiserlik kroon ja riigi lipp. Kilbi ümber on kujutatud Keiserliku suuruse Sugukonna vapp ja Kaasani, Astrahani, Poola, Siberi, Tauria Hersonisi ja Gruusia Tsaaririikide ja Kiievi, Vladimiri, Novgorodi ja soomemaa Suurvürstiriikide vapid; telgi kohal, kuue kilbi peal, kõigi teiste, Keisri täielikus tiitlis nimetatud (§59) Vürstiriikide ja Maakondade ühendatud vapid. See Keisri täielik tiitel on pitseri äärte peale mahutatud. Keskmise Riigipitseri pääle on kõik needsamad kujud mahutatud, mis suuregi peale, välja arvatud ainult riigi lipp ja kuus ülemist kilpi telgi kohal Vürstiriikide ja Maakondade ühendatud vappidega. Väikene Riigipitser on üleüldse keskmise sarnane, kuid tema peal ei ole Pühade Peainglite kujutusi ja Keiserliku suuruse Sugukonna vappi, kuna Tsaari- ja Suurvürstiriikide vapid, mis keskmist kilpi ümbritsevad, kotka tiibade peale on paigutatud. Pitseri äärte peal on Keisri lühike tiitel. Seletus. Riigivapi ja Riigipitseri iga kuju täielik kirjeldus ja määrused nende tarvitamise kohta on spetsiaalsesse lisasse paigutatud. Seitsmes peatükk. Usust. §62.Esimene ja valitsev usk Vene Riigis on Ristiusk Hommikumaa Õigeusu Katoliku usutunnistuse järele. §63.Keiser, kes on Kogu-Venemaa Troonil, ei või ühtegi teist usku olla, kui Õigeusku (§62). §64.Majesteet, nagu Ristiusku Valitseja, on valitseva usu dogmade kaitsja ja hoidja ja valvaja õigeusu üle ja iga heakorra üle pühas Kirikus. §65.Kiriku valitsemises on Isevalitsuslik Võim tegev Püha Valitseva Sinodi kaudu, kes Tema poolt asutatud on. §66.Kõigil Vene Riigi alamatel, loomulikkudel (a) ja alamaks vastuvõetutel(b), nõndasamuti välismaalastel, kes Vene teenistuses on, ehk ajutiselt Venemaal viibivad (v), kui nad valitseva kiriku liikmed ei ole, on vabadus igal pool oma usku pidada ja selle usu kombe järele jumalat teenida. §67.Usuvabadus ei ole mitte üksi Ristiusku muuusulistel, vaid ka Juutidel, Muhamedi usulistel ja paganatel(a): et kõik rahvad, kes Venemaal elavad, Kõigevägevamat Jumalat mitmes keeles oma esiisade usu ja kombe järele kiidaksid, kuna nad Vene Ainuvalitsejate valitsemist õnnistavad ja maailma Loojat paluvad, et Ta Riigi head käekäiku suurendaks ja jõudu kinnitaks. §68.Teistest uskudest ristiinimeste ja muu-usuliste kirikuasjade üle Vene Riigis valitsevad nende vaimulikud ülemused ja spetsiaalsed valitsused, kes Ülema Võimu poolt selleks on määratud. Kaheksas peatükk. Vene alamate õigustest ja kohustest. §69.Vene alama õiguste saamine, kui ka nende kaotamine on seaduse poolt kindlaks määratud. §70.Trooni ja Isamaa kaitsmine on iga Vene alama püha kohus.Meessoost elanikud, seisusele vaatamata, on vastavalt seaduse määrustele sõjaväeteenistuse kohustuslikud. §71.Vene alamad peavad maksma seadusega ette nähtud makse ja lõive, ning kandma seadusega ettenähtud koormatusi. §72.Kedagi ei tohi muul viisil kuriteo eest vastutusele võtta, teisiti, kui seaduses kindlaks määratud korras. §73.Kedagi ei tohi vahi all hoida teisiti, kui seadusega kindlaks määratud juhtudel. §74.Kellegi üle ei või mõista kohut ega karistada teisiti, kui kuritegude eest, mis nende tegude ajal maksvates kaelakohtu-seadustes ette nähtud, kui selle juures ka uuesti uuesti välja antud seaduste järgi süüdlaste tegusid kuritegelikeks peetakse. §75.Igaühe eluruum on puutumatu. Läbiotsimise toimetamine, või esemete eluruumist äraviimine ilma peremehe nõusolekuta ei ole lubatud teisiti, kui seaduses kindlaks määratud juhtudel ja korras. §76.Igal Venemaa alamal võib vabalt elukohta ja ametit valida, omada vara ja seda võõrandada ning sõita takistusteta riigi piiridest välja. Nende õiguste kitsendused on kindlaks määratud spetsiaalsete seadustega. §77.Omand on puutumatu. Kinnisvara sunduslik võõrandamine, kui seda on tarvis riikliku või ühiskondliku kasu saamiseks, on lubatud vaid õiglase ning korraliku tasu eest. §78.Venemaa alamatel on õigus pidada koosolekuid eesmärkidel, millised ei ole ebaseaduslikud, rahulikult ja sõjariistadeta. Seadus määrab kindlaks koosolekute pidamise tingimused, nende lõpetamise korra, nõndasamuti ka koosolekute pidamise kohtade piirangud. §79.Igaüks võib seaduse poolt kindlaks määratud piires avaldada suusõnal ja kirjalikult oma mõtteid, nõndasamuti levitada neid trükis ja muul viisil. §80.Venemaa alamatel on õigus asutada seltse ja ühinguid eesmärkidel, millised ei ole seadusega vastuolus. Seltside ja ühingute asutamise tingimused, nende tegevuse kord, tingimused ja kord, mille järele neile juriidilise isiku õigused antakse, nõndasamuti määratakse seadusega kindlaks ka seltside ja ühisuste kinnipanemise kord. §81.Venemaa alamatel on usuvabadus. Selle vabaduse tarvitamise tingimused määratakse seadusega kindlaks. §82.Venemaal viibivatel välismaalastel on Venemaa alamate õigused seaduses kindlaks määratud kitsendustega. §83.Selles peatükis toodud määrustest tehakse erandeid, millised on spetsiaalse seadusega kindlaks määratud, maakohtade suhtes, kus on kehtestatud sõjaseadus või kaitseseisukord. Üheksas peatükk. Seadusest. §84.Vene riiki valitsetakse kindlaks määratud korras välja antud seaduste alusel. §85.Seadused kehtivad ühtviisi nii Vene alamate kui venemaal viibivate välismaalaste suhtes. §86.Ükski seadus ei või ilmuda ilma Riiginõukogu ja Riigivolikogu heakskiiduta ning Valitseja Keisri kinnituseta. §87.Riigivolikogu tööde vaheajal, kui erandlik olukord sunnib niisugust abinõud kasutama, millise tarvitamist tuleb seadusandlikus korras arutada, teatab Ministrite Nõukogu sellest Valitseja Keisrile. See abinõu ei või tuua muudatusi Riigi Põhiseadusesse, Riiginõukogu või Riigivolikogu asutamisse, ega Nõukogu või Volikogu valimise määrustesse. Sellise abinõu kehtivus lõpeb ära, kui vastav Minister või üksiku ametkonna Peavalitseja esimese kahe kuu jooksul pärast Riigivolikogu tööle asumist tarvitusele võetud abinõude eelnõud sisse ei anta, või siis kui Riigivolikogu või Riiginõukogu seda vastu ei võta. §88.Seadused, mis mõne maa elanike osa kohta eraldi välja antud, ei muutu tühiseks uue üleüldise seaduse väljaandmisel, kui selles ei ole otseselt selle tühistamist kindlaks määratud. §89.Igal seadusel on jõudu vaid tulevase aja suhtes, välja arvatud juhud, kui seaduses eneses on kindlaks määratud, et tema jõud ka möödunud aja kohta kehtib, ehk et ta ainult endise seaduse kinnitamine ja mõtte seletamine on. §90.Üleüldine seaduste hoidmine on Valitseva Senati käes. Seaduste allkirjastatud eksemplarid antakse Valitsevasse Senatisse hoiule. §91.Seadused kuulutatakse kindlaks määratud korras Valitseva Senati poolt avalikult välja ja enne enne väljakuulutamist need ei kehti. §92.Seadusandlikke määrusi ei kuulutata välja kui need ei ole sündinud Põhiseaduses kindlaks määratud korras. §93.Peale väljakuulutamist saab seadus kohustuslikuks seaduses endas kindlaks määratud tähtpäeval, kui aga niisugust tähtpäeva määratud ei ole – siis sellest päevast, mil senati lehed, milles seadus on ära trükitud, koha peal kätte saadud. Väljaantavas seaduses eneses võib olla tähendatud, et ta enne väljakuulutamist telegrafi või kiirposti abil kehtima pannakse. §94.Seadust võib muuta vaid seadusega. Seni, kuni seaduse läbi kehtiv seadus lõplikult muudetud ei ole, jääb ta kehtima. §95.Keegi ei või end vabandada seaduse mittetundmisega, kui see on ettenähtud korras välja kuulutatud. §96.Riviteenistusse((kordlusteenistus)), tehnilisse ja majanduslikesse külgedesse puutuvad määrused, eeskirjad ja käsud, mis sõja- ja mereväe asutustele ja ametnikele antakse, kantakse Valitseja Keisrile, kui Sõjaväe ja Admiraliteedi Nõukogud on nad läbi vaadanud, otseteed ette, kui need määrused, eeskirjad ja käsud ainult nimetatud asutustesse puutuvad, üleüldistesse seadustesse ei puutu ja kroonult uut kulu ei nõua, või kui nende läbi tekkiv uus kulu Sõja- või Mereministeeriumi eelarvest loodetava kokkuhoiu arvelt kaetud saab. Niisugusel korral aga, kui uut kulu ei ole võimalik tähendatud kokkuhoiu arvelt katta, võib nimetatud määrusi, eeskirju ja käske Kõigekõrgemale poole kinnitamiseks ette panna ainult selle järgi, kui sellekohase krediidi määramist seatud korra järele on palutud. §97.Sõjaväe- ja Mereväe-kohtusse puutuvad määrused antakse välja sellise korra järgi, milline on kindlaks määratud sõja- ja mereväe määrustega. Kümnes peatükk. Riiginõukogust ja Riigivolikogust ning nende tegevusviisidest. §98.Riiginõukogu ja Riigivolikogu kutsutakse kokku iga aasta Valitseja Keisri käskkirjaga. §99.Riiginõukogu ja Riigivolikogu igaaastase töö kestus ja nende tööde vaheajad aasta jooksul määratakse kindlaks Valitseja Keisri käskkirjadega. §100.Riiginõukogu koosneb Kõigekõrgemalt poolt nimetatud ja valitud Liikmetest. Nõukogu liikmete üldarv, kes Kõigekõrgema Võimu poolt Nõukogusse kutsutakse tema Liikmete hulgast, kes kõigekõrgema poolt nimetatud on, ei tohi Nõukogu valitud liikmete üldarvust suurem olla. §101.Riigivolikogu koosneb Liikmetest, keda Vene Riigi elanikud valivad viieks aastaks Volikogu valimise seaduse järgi. §102.Riiginõukogu kontrollib oma valitud Liikmete volitusi. Samuti kontrollib ka Riigivolikogu oma Liikmete volitusi. §103.Riiginõukogu Liikmeks ja Riigivolikogu Liikmeks ei või olla üks ja sama isik olla samaaegselt. §104.Riiginõukogu valitud Liikmete kogu võib enne nende Liikmete volituste tähtaja lõppu uue koguga asendada Valitseja Keisri käskkirjaga, milles ka uue Nõukogu Liikmete uued valimised kindlaks määratakse. §105.Riigivolikogu võib enne tema Liikmete viieaastase volituse lõppu Valitseja Keisri käskkirjaga laiali saata. Selle sama käskkirjaga määratakse kindlaks uued Volikogu valimised ja tema kokkukutsumise aeg. §106.Riiginõukogul ja Riigivolikogul on ühesugused seadusandlikud õigused. §107.Riiginõukogul ja Riigivolikogul on õigus nende asutamise seaduses kindlaks määratud korras, teha ettepanekuid kehtivate seaduste tühistamiseks või muutmiseks ja uute seaduste välja andmiseks, välja arvatud Riigi Põhiseadused, mille uue läbivaatamise algatuse õigus on ainult Valitsejal Keisril. §108.Riiginõukogul ja Riigivolikogul on õigus nende asutamise seaduses kindlaks määratud korras, pöörduda Ministrite ja üksikute ametkondade Peavalitsejate poole, kes seaduse järgi Valtseva Senati alla kuuluvad, arupärimistega niisuguste tegude üle, mis nad ise või ehk nendele alluvad isikud või asutused on teinud ning millised paistavad seadusevastased. §109.Riiginõukogu ja Riigivolikogu mõjusfääri ja nende kompetentsi, nende asutamise seaduses kindlaks määratud korras, kuuluvad kõik need asjad, mis Nõukogu ja Volikogu asutamise seaduses on sätestatud. §110.Eelnõud vaadatakse Riigivolikogus läbi ja kui ta on nad heaks kiitnud, antakse Riiginõukogusse. Eelnõud, mis Riiginõukogu algatusel loodud, vaadatakse Nõukogus läbi ja peale heakskiitmist antakse Volikogusse. §111.Eelnõud, mida Riiginõukogu e. Riigivolikogu vastu ei ole võtnud, loetakse tagasilükatuks. §112.Eelnõusid, mis Riiginõukogu e. Riigivolikogu algatusel on valmistatud ja mis Kõigekõrgemat kinnitust ei ole leidnud, ei või enam sellesama istungjärgu jooksul seadusandlikule arutusele anda. Eelnõusid, mis on loodud Riiginõukogu e. Riigivolikogu initsiatiivil ja neist ühe poolt tagasi lükatud, võib samal istungjärgul arutlusele võtta, kui selleks ilmub Kõigekõrgema käsk. §113.Eelnõud, mis Riigivolikogusse on esitatud ja nii tema kui ka Riiginõukogu poolt heaks on kiidetud, nõndasamuti ka eelnõusid, mis Riiginõukogu algatusel tehtud ja nii tema kui ka Riigivolikogu poolt heaks kiidetud, esitab Riiginõukogu President Valitsejale Keisrile. §114.Riigi eelarve arutamise juures ei või riigivõlgade ja teiste Vene Riigi poolt enese peale võetud kohustuste katmiseks määratud summasid välja jätta ehk vähendada. §115.Summad, mis Keisri Koja Ministeeriumi ja tema alla käivate asutuste kuludeks on lubatud, kui nad 1906.a. riigieelarves lubatud summadest suuremad ei ole, ei käi Riiginõukogu ja Riigivolikogu arutamise alla. Nõndasamuti ei käi nende arutamise alla nimetatud summade niisugused muutused, mis Keisri perekonna Statuudi määrustele põhinevad ja mida temas ettetulnud sellekohased muudatused nõuavad. §116.Kui Riigi eelarve ei ole eelarveaasta alguseks kinnitatud, siis jääb viimane, seatud korra järgi kinnitatud eelarve kehtima, ainult nende muudatustega, mis pärast tema kinnitamist ilmunud seaduste täitmisel põhinevad. Kuni uue eelarve avaldamiseni avatakse Ministrite Nõukogu otsuste alusel, Ministeeriumite ja Peavalitsuste kasutusse järk-järgult krediidid tõsise vajaduse suuruses, mis aga kuus, nende üldsummas, eelarve üldise kulude summa ühest kaheteistkümnendikust suurem ei tohi olla. §117.Erakorralised lisa-eelarve krediidid sõja aja vajadusteks ja sõjale eelnevate spetsiaalsete ettevalmistuste jaoks, avatakse kõigis ministeeriumites, ülemvalitsuse korra alusel ja seaduses kindlaks määratud põhjustel. §118.Riigi laenud nii eelarve, kui ka lisa-eelarve kulude katmiseks, lubatakse selle korra alusel, mis Riigi eelarve tulude ja kulude kinnitamise kohta käib. Riigi laenud, mis §116-as ette nähtud juhtudel ja piires tehtud kulude katmiseks lähevad, nõnda ka laenud, mis §117. põhjal tekkinud kulude katmiseks tehakse, lubatakse Valitseja Keisri poolt ülemvalitsuse korra alusel. Riigi laenude tegemise aeg ja tingimused määratakse ülemvalitsuse korra järele. §119.Kui jala- ja mereväe täiendamiseks tarvis mineva inimeste arvu kohta kavatsused Riigi Volikogusse õigel ajal on sisse antud ja sellekohane seadusmääratud korra järele 1. maiks ilunud ei ole, siis kutsutakse Valitseja Keisri käskkirjaga väeteenistusse vajalik arv inimesi, kuid mitte rohkem, kui eelmisel aastal määratud oli. Üheteistkümnes peatükk. Ministrite Nõukogust, Ministritest ja üksikute osade Peavalitsejatest. §120.Ministrite ja üksikute osade Peavalitsejate tegude juhtimine ja ühendamine nii seaduse andmise, kui ka Riigi ülema valitsemise alal, tehakse seaduses määratud põhjuste järele Ministrite Nõukogu kohustuseks. §121.Ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad võivad Riiginõukogus ja Riigivolikogus hääletamisest ainult niisugusel juhtumil osa võtta, kui nad on nende asutuste Liikmed. §122.Sunduslikud määrused, eeskirjad ja korraldused, mis Ministrite Nõukogu, ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad, nõndasamuti ka teised, seaduse poolt selleks volitatud asutused välja annavad, peavad olema seadusega kooskõlas. §123.Ministrite Nõukogu President, ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad vastutavad Valitseja Keisri ees Riigi valitsemise üldise käekäigu eest. Igaüks nendest vastutab üksikult oma tegude ja korralduste eest. §124.Ministrite Nõukogu President, Ministrid ja üksikute osade Peavalitsejad võetakse ametiga seotud kuritegude eest kodanliku ja kaelakohtu poolt vastutusele võetud seaduses kindlaks määratud põhjustel. Tõlkinud K. Luud. *** Konstitutsioon Venemaal. Eellugu. Juba sada aastat varem arutas keiser Aleksander I oma lähemas ümbruses konstitutsiooni puudutavaid küsimusi ja Speranski valmistas ette vastavaid eelnõusid. Ka noorte ohvitseride seas oli see mõte populaarne ja see kajastus „dekapristide“ tegudes. Asi sai uut hoogu Aleksander II päevil, kes lootis konstitutsiooni abil maandada tekkinud pingeid riigis. Kuid alles 20 aastasaja algul võttis konstitutsiooniline liikumine sellise hoo, et see Venemaal välja kuulutati. See ajajärk algas 1904.a., kui Venemaa isevalitseja 12.detsembril kõigekõrgema nimelise käskkirja „riikliku korra täiendamise põhialustest“ välja andis. Venemaa Konstitutsiooni mõte pääses võidule 17.oktoobril. 1905.a kui Venemaa kodanikele 17.oktoobril manifesti kujul suur „vabadustekiri“ anti. *** Venemaa konstitutsiooni alus. Kõigekõrgem manifest Riigikorra täiendamiseks. Jumala armust Meie Nikolai II. Venemaa Keiser ja Isevalitseja, Poolamaa Tsaar, Soomemaa Suurvürst jne. Segadused ja rahutused Meie Riigi pealinnades ja paljudes kohtades täidavad Meie südant suure ja raske kurbusega. Venemaa Keisri hea käekäik on rahv ahea käekäiguga lahutamatult ühendatud ja rahva mure on Tema mure. Nüüd tekkinud rahutuste tagajärjed võivad rahva elu raskesti puudutada ja ähvardavad Meie riigi puutumatust ja terviklikust. Keisri kõrge teenistuse-tõotus käseb Meid kõige Meie mõistuse- ja võimujõuga Riigile nõnda kardetavat segadust kõige kiiremalt lõpetada püüda. Kuna Meie sellekohastele valitsusekohtadele käsu oleme andnud abinõusid tarvitusele võtta, et otsekoheseid korratusi, mässamisi ja vägivalla-tegusid ära hoida ja inimesi kaitsta, kes rahulikult neid kohustusi täita püüavad, mis igaühe peale on pandud – oleme Meie vajaliku leidnud kõrgema valitsuse tegevust ühendada, et üleüldiseid abinõusid rutulisemalt tarvitusele võtta, mis Meie riigielu rahustuseks ette oleme määranud. Meie teeme valitsusele kohuseks Meie kindlat tahtmist täita: 1)Elanike vankumatute kodanlikke vabaduste alusel täieliku isikupuutumatuse, südametunnistuse, sõna, koosoleku ja ühingute vabaduse põhimõttel anda. 2)Ilma, et peatataks riigivolikogu valimised, juba nüüd, niipalju kui lühikese aja pärast, mis riigivolikogu kokkukutsumiseni jääb, võimalik on, riigivolikogust osa võtma kutsuda kõiki elanike klassisid, kes seni valimistest sugugi osa ei saanud võtta, edaspidise üleüldise valimisõiguse põhimõtte arendamist uue seadusandmiskorra hoolde jättes. 3)Vääramatu määruseks kinnitada, eet ükski seadus maksvaks ei või saada ilma riigivolikogu heakskiitmiseta ja et rahva asemikkudel oleks kindlustatud võimalus Meie poolt määratud ametivõimude seadusliku tegevuse järele tõsiselt valvata. Kutsume üles kõiki Venemaa ustavaid poegi oma kohust kodumaa kohta meeles pidades selle kuulmata segaduse lõpetamiseks kaasa aitama ja Meiega ühes kõike jõudu tarvitusele võtma, et kodumaal korda ja rahu jalule seada. Antud Peterhofis oktoobrikuu 17. päeval aastal 1905 pärast Kristuse sündimist, Meie valitsuse 11.aastal. Alguskirja peale on Majesteedi Oma käega alla kirjutanud Nikolai. *** PAGE PAGE 8 #' ¸ ê p q ù Ûúûñ ij«¬2bc$%nøú*% ¡»>rs‚ƒè;<A¿À4"Ã#Ä#É#%%&Z&[&¼)`*üøôøðéðøåøåáÝåÙÕÙÕÑÕÑÕÍÑÍÉÍÅÁÅÁÅÁ½¹½¹µ®µ¹µªµª¦ª¦¢¦¢ž¢žšžš–hÛ-<h*yh†ch[tøhö,h¨ìhö.àhö.àhö.àh^*dh©hv(WhÅk;h™(QhÃgÿh)"Uhð%ÖhúhcbçhÍN"h>±hSoèhSoèhSoèhž8‘h&nh]>ž:$%&ú û ü ý þ $%78RST›$ûü 5 6 ½ í juýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýy’ýýuc%›øi¾¹*%0»ƒz{®o<Àt Ü!Ä#%Ï%ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýÏ%[&¤'x(W)·)o*p*q*†*‡*Ò*Ó*<+™+,õ,³-Q./…/0»0x1›1H2I2]2^2ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýøøøøøgdÒ,¸`*n*o*—-˜--º0»01w1x1}1~1Q R¡RâRíRSSS+UûUüUY‰YŠY>[Œ[[î\¾^¿^{_Y`Z`ù`eafa#d&d*d5dId>g?g+hh‚hkk#kukvkm^m_mðo²rjskswv±vüøüôüôüôðôðéåáåáÝáÝáÝÙÝÕÑÕÑÍÑÍÉðÉÅÉÅÁÅÁ½¹µ¹µÁµ±µ±Á±±©©¥¡¥¡h³\4h+dšhI?ŒhœxÚh8,»h&hYÙh 0Ÿh\L·hH3hö<øhõy]hp\¢hèþh”(_hBdðhcçhN3hÒ,¸hÒ,¸hÒ,¸hAghWJçh*yhŽ!>^2Š2‹2D3Ò3l4˜4Ÿ7 7888)8*8Q8R8,9):Ÿ;5>6>7>J>K>{>|>&B€CñC`DúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdÒ,¸`DíE?IJ(K±K²K´KÊKËK×KØK?LœL+MšM¾N-PëPìPQQ+Q,QˆQ/R¡RSgScTúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdÒ,¸cT&UüU¦V©W?XŠYóY_Z[[[)[*[9[:[[ê[]\¿^w_Z`ß`faÔaBcúñääääääääääääääää×××××××„„h^„`„hgdõy]„„h^„`„hgd”(_„^„gdBdðgdÒ,¸Bc»c"d?gÏgÐgÑgågæg&h'h‚hi$jœjkvkDlm_m‹nðo»p‘qðqksztòòòòòòòòòòòòòòåååååååååååå„„h^„`„hgd&„„h^„`„hgdõy]zt"u²v£xyK{–|—|²|³|û|ü|Ð}}~f<€ #$,-.KTUòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòåàgd”B¥„¨„h^„¨`„hgd”B¥„„h^„`„hgd&±v²v£x¨xåxöxy€yy=|•|–|}Ï}Ð}f#,‚R„S„T„_„††‚†þˆ‰‘‰–Š¶ŠïŠÙ‹Ú‹yz€‚„…‹ŒŽ‘’“üøôðìðìôìèìèäèäàÜØÔØÔÜÔÐÔÐÌÐÌÜÌÜÌÜÂ¼Â¼¸Â¼ÂÂ¼¸©Üh¢æh]>ž0JmHnHuhRL¹ hRL¹0JjhRL¹0JUh´Hmh‘ñhä'òh”B¥h–?|hYKˆhÈ{hh‘QKhÿ~Øh¿2h³\4h+dš0US„T„U„V„_„`„‚„ƒ„µ„¶„Í„Î„Þ„ß„(…)…+…ž…‚†‡½ˆûˆ‘‰ìŠÚ‹µŒ \úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgd”B¥\]nopy‚ƒ„‘’“úúúúúîåãîåããú„h]„hgdRL¹„øÿ„&`#$gdRL¹gd”B¥ 1h°‚. °ÆA!°"°# $ %°œ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH%sH%tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontVióÿ³VTable Normal :Vö4Ö4Ö laö(kôÿÁ(No List4 @ò4RL¹Footer Æ¸p#.)@¢.RL¹Page Number“…ªÿÿÿÿ$%&úûüýþ$%78RST›$ûü56½íjuc % › ø i ¾ ¹*%0»ƒz{®o<ÀtÜÄÏ[¤x W!·!o"p"q"†"‡"Ò"Ó"<#™#$õ$³%Q&'…'(»(x)›)H*I*]*^*Š*‹*D+Ò+l,˜,Ÿ/ /000)0*0Q0R0,1)2Ÿ3566676J6K6{6|6&:€;ñ;`<í=?AB(C±C²C´CÊCËC×CØC?DœD+EšE¾F-HëHìHII+I,IˆI/J¡JKgKcL&MüM¦N©O?PŠQóQ_RSSS)S*S9S:SSêS]T¿VwWZXßXfYÔYB[»["\?_Ï_Ð_Ñ_å_æ_&`'`‚`a$bœbcvcDde_e‹fðg»h‘iðikkzl"m²n£pqKs–t—t²t³tûtütÐu}vfw>??AA?A@AA’ABB(C)C±C¸CÊCÐC×CÙC>D@DœDD+E,E˜E›EFF¾F¿F-H.HëHðHII+I-IˆI‰I-J0J J¢JíJîJöJ÷JÿJKK KKKKKKKK K$K%K)K*K-K.K3K4K;K=K@KAKJKKKSKTK\K]KeKhKkKlKsKtKwKxKzK{K~KK…K†K‹KŒKKK™KšK¡K£K¦K§K±K²K¶K¸K»K¼KÁKÂKÈKÉKÍKÎK×KØKìKîKòKóKùKûKþKÿKLLLLLLLLLL"L#L(L)L1L2L7L8LALBLILJLXLYLaLdLgLhLnLoLvLwLyLzLƒL…L‘L’LLŸL¢L£LªL«LµL¶LÀLÁLÅLÆLÎLÏLÚLÛLÝLÞLáLâLéLêLñLóLöL÷LÿLMM MMMMMMM$M'M«M¬MûMüMXOZOVPWPwPxP÷PøP2Q4Q‰QŠQ]R_R•R—R¢R£RSS)S.S8S:S{S|S‹SSèSêS TTµT·TÊTËTîTðTÝUÞUgVhV}VV¾V¿VzW{WÄWÅWéWëWYXZX8Y9YeYfY¬YYÓYÔY5Z7ZcZeZ‹ZZªZ¬ZÂZÄZåZæZñ[ó[ \"\5\7\G\K\7^9^>_?_Ï_Õ_å_ç_&`'`7`8``‚`cc#c$cucvc7d8d^e_e®e¯efff‚fãfäf g¡g¯g°gïgðghhÕi×i+j,j.j/j‹jŒj“j”j²j´jøjùjjkkkëkíkLlMlwnxn±n²noo¢p£pqqqq€qq’q“q–q—qíqîqrrr‚rˆrŠrTsUs•tšt²t´tâtãtútütÏuÐu{v}vewfwºx»xÈxÉxyy"y1yTyWy7z8z7|8|R|d|‚|†|µ|º|Í|Ò|Þ|à|(},}ž}Ÿ}~~~ƒ~½€¾€û€ü€-.GI’ì‚í‚oƒpƒ‹ƒŒƒ–ƒ—ƒÙƒÛƒµ„¶„Ò„Ó„…"…[…e…n…y…‘…”…#'ù#*6<QUšœ#%ú47¼¾ìîik tvb d $ & š œ ÷ ù h j ½ ¿ ¸º)+$&/1º¼‚„y€Ž”¬¯ÿnp;=¿ÁsuÛÝÃÅÎÐZ\£¥w y V!X!¶!¸!n"v"…"‰"Ñ"Ô";#=#˜#š#$$ô$ö$²%´%P&R&''„'†'( (º(¼(w)y)š)œ)G*M*\*`*‰*Œ*C+E+Ñ+Ó+k,m,—,š,ž/¢/00(0-0P0S0+1-1(2*2ž3 346;6I6N6z6}6%:':;;ð;ò;_<a<ì=î=>A@ABB'C)C°C¸CÉCÐCÖCÙC>D@D›DD*E,E™E›E½F¿F,H.HêHðHII*I-I‡I‰I.J0J J¢JKKfKhKbLdL%M'MûMüM¥N¦N¨O©O>P?P‰QŠQòQóQ^R_RSS(S.S8S:SŒSSéSêS\T]T¾V¿VvWwWYXZXÞXßXeYfYÓYÔYA[B[º[»[!\"\>_?_Î_Õ_ä_ç_%`'``‚`aa#b$b›bœbccucvcCdDdee^e_eŠf‹fïgðgºh»hi‘iïiðijkkkylzl!m"m±n²n¢p£p€qqJsKs•tšt±t´tútütÏuÐu|v}vewfw;xž 0Ÿp\¢”B¥©H3>±~;¶\L·Ò,¸RL¹8,»ð%Öÿ~ØYÙœxÚö.à¢æWJçcbçcçSoè¨ìBdð‘ñä'òö<ø[tøèþÃgÿÿ@€##°-×##“…0@ÿÿUnknownÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿGº‡z €ÿTimes New Roman5€Symbol3&º‡z €ÿArial"1ˆðÐhx›†ÙœÆ ÙqDò ÙqDò!ð ´´r45…5…3ƒðÜH)ðÿ?éÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ&nÿÿ Koit Laineste Koit Lainesteþÿà…ŸòùOh«‘+'³Ù0t˜¤°ÈÔàð 0< HT\dléssKoit LainesteooitoitNormaliKoit Lainesteo25tMicrosoft Word 10.0@ÀQ:@hÃàÅ@>}.øÅ ÙqþÿÕÍÕœ.“—+,ù®0ìhp€ˆ˜ ¨°¸ ÀÍékoduitlòD5…{ Title !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUþÿÿÿWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxþÿÿÿz{|}~€þÿÿÿ‚ƒ„…†‡ˆþÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿŒþÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀF`‰:„.øÅŽ€1TableÿÿÿÿÿÿÿÿVDWordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ"ªSummaryInformation(ÿÿÿÿyDocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿCompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q