Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ SUž’’’PQR’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„ĮU@%šæQ\bjbj¬›¬› "²ĪńĪń6T’’’’’’ˆœœœœœœœ°4\4\4\8l\tą\Ü°UŶČ]Č]"ź]ź]ź]ź]ź]ź]ŌÄÖÄÖÄÖÄÖÄÖÄÖÄ$ ĘR]ČŹśÄœź]ź]ź]ź]ź]śÄœœź]ź]Å–µ–µ–µź] >œź]œź]ŌĖµź]ŌĖµ$–µŗµr æTœœ Ąź]¼] ĄL‹lnņÅ4\ œ<ōæŌÄ%Å0UÅĄž'É1Fµ.XŹ Ą°°œœœœXŹœ Ą4ź]ź]–µź]ź]ź]ź]ź]śÄśÄ°°„Z4\tµ"°°4\(Ärakirjaline tõlge ja minimaalse sõnastuse muutmisega. KL.) Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon Põhitekst koos artiklite kaupa tehtud muudatuste ning täiendustega. II parandatud ja täiendatud väljaanne. Justiits Rahvakomissariaadi väljaanne. 1922.a. Moskva. Moskva kubermangu Taganka Vangla trükikoda. Glavlit 3124. Tiraaz 5000. * Kommentaar teise väljaande juurde. Brozüüri „VNSFV Konstitutsioon – põhitekst koos artiklite kaupa tehtud muudatuste ja täienduste“ esimese väljaande, mis antud välja J.R. poolt käesoleva aasta märtsis, märkimisväärne edu ja mis osteti mõne kuu jooksul täielikult ära, näitas ilmekalt ära VNSFV elanike elavat huvi ja vajadust meie poolt hoolikalt kontrollitud ja täiesti autoriteetse ning kompetentse valitsuse organi poolt välja antud Põhiseaduse täieliku teksti vastu, mille on lisatud kõik käesoleval hetkel kehtivad muutdatused ja täiendused. Tulles sellisele, nii ilmselt avaldunud vajaduste soovile vastu, luges Justiits Rahvakomissariaadi Juriidilise kirjanduse Kirjastus oma kohuseks olevat hoolitseda, et kiiresti anda välja käesolev II väljaanne, millesse on võetud sisse kõik uusimad lisad ja muudatused, millised on üksikasjalikult allpool ära toodud. Kõigepealt on aga hädavajalik märkida, et käesolevas väljaandega on täidetud küllaltki oluline tähelepanematus, milline lipsas läbi esimese väljaande koostamisel, aga nimelt: sisse on võetud dekreedid ja määrused, millised puudutavad selliste oluliste keskvõimu organite organiseerimist ning tegevust, nagu 1)Töö ja Kaitse Nõukogu – mis tegutseb, kooskõlas määrusega temast, Rahvakomissaride Nõukogu juurde asutatud komisjoni õigustes ja mis teostab oma tähtsuse järgi sellist erandlikku funktsiooni, nagu „ametkondade tegevuse kooskõlastamine ja tugevdamine maa kaitse ja majandusliku ülesehituse kindlustamisel“ ja 2)Rahvakomisaride Väike Nõukogu, mis esialgselt loodi „asjade seadusandlikul ning asjade juhtimise korras lahendamiseks kuuluvate küsimuste ettevalmistamiseks ning üksikasjalikuks läbitöötamiseks“ ja mis käesoleval ajal seisab, kehtiva määruse alusel, Komisjoni õigustes Rahvakomissaride Nõukogu juures, et vaadata eelnevalt läbi Rahvakomissaride Nõukogus lahendamisele tulevaid küsimusi, aga samuti kontrollib Rahvakommisaride Nõukogu poolt vastu võetud määruste täitmist. Seoses ülalpool mainitud I väljaandes läbilastud tähelepandamatusega, tuuakse käesoleva väljaande lisadena ka järgmiste kehtivate seaduste tekstid: 1)Rahvakomissaride Nõukogude, Rahvakomissaride Nõukogu Väikese Nõukogu ja Töö ja Kaitse Nõukogu funktsioonide piiramisest; (Sbornik uzakonenii, 1922.a. Nr. 12.§117)(Edaspidi: Seaduste kogu, 1922.a. Nr.12., §117), 2)Küsimuste Rahvakomisaaride Nõukogus ja Töö ja Kaitse Nõukogus arutlusele võtmise kord. (Sead. Kog. 1922 .a. Nr., 29,§340 ja Nr.46.,§579), 3)Rahvakomissaride Nõukogusse ja Töö ja Kaitse Nõukogusse ettekannete tegemise korrast ja ametkondade esindajate osavõtust Rahvakomissaride Nõukogu ja TKN istungitest (Sead. Kogu. 1922.a. Nr.51, §649), 4)Rahvakomissaride Nõukogu Väikse nõukogu, Rahvakomissaride Nõukogu ning Töö ja Kaitse Nõukogu määruste protesteerimise korrast ning tähtajast.(S.K. 1922.a. Nr.56, lk.709 ja Nr.60., §756). Lisade hulka on võetud ka ÜK ((Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. KL.)) dekreet Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Eelarve Komisjonist (S.K. 1922.a. Nr.1, §14), milline, kooskõlas IX Nõukogude Kongressi Määruste §11. 3-da punktiga (S.K. 1922.a. Nr.4., §44), on Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee alaliseks komisjoniks. Viimase aja uusimatest seadustest on võetud käesolevasse brozüüri: a)Kohustuslike määruste väljaandmise korrast ja nende rikkumise eest administratiivkorras karistamisest(S.K. 1922.a. Nr.48, § 603); b)Linna- ja külanõukogude kordusvalimiste instruktsioon ja valla-, maakonna -ja kubermangu nõukogude kongresside kokkukutsumisest (S.K. 1922.a.Nr.56, § 706) ja c)Kubermangude Nõukogude Kongresside ja kubermangu täitevkomitee määrus, mis võetud vastu ÜK IX koosseisu poolt. Peale selle on teise väljaandesse võetud Konstitutsiooni põhiteksti ning lisade juurde viited, et lihtsustada käesoleva brozüüri kasutamist. Kommentaar esimese väljaande juurde. Käesolevas väljaandes on V Ülevenemaalise nõukogu Kongressi poolt vastu võetud Konstitutsiooni tekstile lisaks toodud peale seda järgmistlel Nõukogude Kongressidel ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt vastu konstitutsiooni §49.a), §51 ja §52 alapunktidesse kõik võetud muudatused ja täiendused. Kõik näidatud muudatused ja täiendused on viidud kas seaduse enda teksti või lisaparagrahvidena või ka spetsiaalsete lisadena. Sellisel viisil võeti käesolevasse väljaandesse: 1.V Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi 10 juulil 1918.a. istungil vastu võetud Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon (põhiseadus), mis avaldatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes 19.juulil 1918.a.. Sead. Kogu. 1918.a. Nr. 51.,§ 582. 2.VII Nõukogude Kongressi määrus „nõukogude ülesehitusest“. Avaldatud ÜK Teadetes 12.detsembril 1919.a. Nr.279 ja Sead. Kogus. 1919.a. Nr.64., §578. 3.VIII Nõukoguder Kongressi määrus „nõukogude ülesehitusest“.Avaldatud Sesd. Kogus. 1921.a. Nr.1., §1. 4.IX Nõukogude Kongressi määrus „nõukogude ülesehitusest“. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.4., §44. 5.Määrus Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest (ÜK Juhend).ÜK määrus 17 detsembrist 1919.a. koos lisaga 1922.aastast. 6.VI Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi Erakorralise istungjärgu määrus „seaduste täpsest täitmisest“. Avaldatud Sead. Kogus. 1918.a. Nr.90., §908. 7.ÜK määrus ,kauba-mere- ja sõjalaevastiku lipu kindlaksmääramisest“. Avaldatud Sead. Kogus. 1920.a. Nr. 82, §404. 8.ÜK poolt kinnitatud määrus kubermangu, maakonna ja maakondliku alluvusega linnade nõukogudest. Sead. Kogu. 1922.a. Nr., 10, §90. 9.ÜK poolt kinnitatud määrus maakonna Kongressidest, Nõukogudest ja Täitevkomiteedest. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.10, § 91. 10.ÜK poolt kinnitatud määrus valla Nõukogude Kongressidest, ja valla Täitevkomiteedest. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.10, § 92. 11.ÜK poolt kinnitatud määrus küla Nõukogudest. Avaldatud Sead. Kogus. 1922.a. Nr.10, § 93. * Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon (Põhiseadus). V Ülevenemalisel Nõukogude Kongressi 10 juuli 1918.a istungil vastu võetud Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsioon (Põhiseadus). Ülevenemaalise Nõukogude III Kongressil 1918.a. jaanuaris kinnitatud töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon, mis kinnitatud V Ülevenemaalisel Nõukogude Kongressil koos Nõukogude Vabariigi Konstitutsiooniga moodustab Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatsiooni Vabariigi põhiseaduse ühise aluse. See Põhiseadus jõustub selle lõplikul kujul avaldamise hetkest „Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes“. Ta peab olema avaldatud kõigi kohalike Nõukogude võimu organite poolt, ning peab olema pandud välja kõigis Nõukogude asutustes nähtavas kohas. V Ülevenemaaline Nõukogude Kongress teeb Rahvahariduse Rahvakomisariaadile ülesandeks viia erandita kõigis koolides sisse käesoleva Konstitutsiooni põhiliste määruste õpetamine, aga ka nende selgitamine ning tõlgendamine. Esimene jagu. Töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon. Esimene peatükk. §1.Venemaa kuulutatakse Tööliste, Sõdurite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Vabariigiks. Kogu võim keskuses ja kohtadel kuulub neile Nõukogudele. §2.Vene Nõukogude Vabariik asutatakse vabade rahvaste vaba liiduna, kui Nõukogude rahvuslike vabariikide föderatsioon. Teine peatükk. §3.Seades oma põhiülesandeks igasuguse inimese poolt inimese ekspluateerimise likvideerimise, ühiskonna klassideks jaotamise täieliku kaotamise, ekspluateeriate halastamatu mahasurumise, sotsialistliku ühiskonna organisatsiooni kehtestamise ja sotsialismi võidu kindlustamise kõigis maades, III Ülevenemaaline Tööliste, Sõdurite ja Talupoegade Kongress otsustab veel: a)Maa sotsialiseerimise teostamiseks, tühistatakse eraomand maale ja kogu maafond kuulutatakse üldrahvalikuks omandiks ja antakse töötajatele üle ilma mingi väljaostmiseta, võrdsustava maakasutuse alustel. b)Kõik metsad, maavarad ja üleriikliku tähtsusega veed, aga ka kogu elus ja elutu inventar, näidismõisad ja põllumajanduslikud ettevõtted kuulutatakse rahvuslikuks omandiks. c)Esimese sammuna vabrikute, tehaste, maardlate, raudteede ja muude tootmisvahendite ning transpordi üleminekuks Nõukogude Tööliste-Talupoegade Vabariigi omandisse, kinnitatakse Nõukogude seadus tööliskontrollist ja Rahvamajanduse Kõrgemast Nõukogust, et kindlustada töötajate võimu ekspluateerijate üle. d)III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress vaatab läbi Nõukogude poolt vastu tsaari-,mõisnike- ja kodanluse valitsuse sõlmitud laenu võtmise lepingute tühistamise seaduse, kui esimest lööki rahvusvahelisele pankade- ja rahanduskapitalile, näidates välja, et Nõukogude võim läheb kindlalt edasi sellel teel kuni tööliste kapitali ikke vastase rahvusvahelise ülestõusu täieliku võiduni. e)Kinnitatakse kõikide pankade üleminek Tööliste-Talupoegade riigile, kui üheks töötajate masside kapitali ikkest vabastamise tingimusest. f)Parasiitlike ühiskonnakihtide hävitamise eesmärgil ja majanduse organiseerimise eesmärgil viiakse sisse üldine töökohustus. g)Töötavate masside kogu võimutäiuse kindlustamise huvides ja ekspluataatorite võimu taastamise igasuguse võimaluse vältimiseks dekretiseeritakse töötajate relvastamine, tööliste ja talupoegade Sotsialistliku Punaarmee loomine ja varakate klasside täielik lahtirelvastamine. Kolmas peatükk. §4.Väljendades kõrvalekallutamatut otsustavust kiskuda inimkond välja rahakapitali ja imperialismi küünte vahelt, kes valavad maa, käesoleva kõigist sõdadest kuritegelikuma, verega üle, III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress ühineb Nõukogude võimu poolt teostatava salajaste lepingute täitmise katkestamise poliitikaga, käesoleval ajal omavahel sõdivate armeede tööliste ja talupoegade kõige laialdasema vennastumise organiseerimise ja püüdega iga hinna eest, revolutsiooniliste meetmetega saavutada ilma annektsiooni ja kontributsioonita, rahvaste vaba enesemääramise õiguse alusel, töötajate demokraatlik rahu. §5.Nendel eesmärkidel III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress jätkab visalt kodanliku tsivilisatsiooni barbaarsest poliitikast, mis põhines ekspluateerijate ja mõnede üksikute valitud rahvaste heaolule ja sadade miljonite Aasia ja kolooniates ning väikestes riikides üldse, töötavate elanike orjastamisest täielikult erinevat poliitikat. §6.III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress tervitab Rahvakomissaride Nõukogu poliitikat, milline pooldab Soome täielikku iseseisvumist, Pärsiast vägede väljaviimise alustamist ja Armeenia enesemääramise õiguse vabaduse tunnustamist. Neljas peatükk. §7.III Ülevenemaaline Tööliste, Sõdurite ja Talupoegade Saadikute Nõukogude Kongress nendib, et nüüd, proletarjaadi otsustava võitluse hetkel tema ekspluateerijatega, ei ole ekspluatatoritel võimuorganites mingit kohta. Võim peab tervikuna kuuluma erandlikult töötavatele massidele ja tema täievolilisele esindusele – Töötajate, Sõdurite ja Talupoegade Saadikute Nõukogudele. §8.Seejuures, püdes luua tõeliselt vaba ja vabatahtlikku, seetõttu enam täielikku ja sitket, kõigi Venemaa rahvuste töötajate klasside liitu, III Ülevenemaaline Nõukogude Kongress piirdub Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Föderatsiooni aluste kehtestamisega, võimaldades iga rahva töölistele ja talupoegadele iseseisva otsuse tegemine oma täievolilisel Nõukogude Kongressil: kas nad soovivad ja millistel alustel osaleda föderaalvalitsuses ja teistes Nõukogude föderaalsetes asutustes. Teine jagu. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni üldmäärused. Viies peatükk. §9.Käesolevale üleminekuperioodile arvestatud Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni põhiline ülesanne seisneb linna- ja maa proletariaadi ning kehviktalupoegade diktatuuri kehtestamises võimsa Ülevenemaalise Nõukogude võimuna kodanluse täielikuks mahasurumiseks, inimese ekspluateerimise inimese poolt täielik kaotamine ning sotsialismi jalule seadmiseks, mille puhul ei jaotata inimesi klassidesse ega killustata riigivõimu. §10.Vene Vabariik on kõigi Venemaa töötajate vaba sotsialistlik ühiskond. Vene Sotsialistlikus Nõukogude Föderatiivses Vabariigis kuulub kogu võim riigi töötavale elanikonnale, kes on ühinenud linna- ja maa Nõukogudes. §11.Oblastite Nõukogud, mis erinevad olu ja rahvusliku kooseisuga, võivad ühineda autonoomsetesse oblastite liitudesse, milliseid juhib, nii nagu üldse võib oblastis moodustatud ühenduste eesotsas olla, asuvad oblasti Nõukogude Kongressid ja nende täitevorganid. Need autonoomsed oblasti liidud kuuluvad föderatiivsetel alustel Vene Sotsialistliku Nõukogude Föderatiivse Vabariigi kooseisu. §11a.)* 7.Ülevenemaaline Kongress teeb Ülevenemaalisele Täitevkomiteele ülesandeks töötada praktiliselt välja VNSFV uus administratiiv-majanduslik jaotus. Enne sellise ülesande lahendamist Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt, lahendatakse uute administratiiv-majanduslike üksuste, aga ka uue rajoonilise jaotuse sisseviimine VNSFV territooriumil või selle osal mingite üksikute majandus-või juhtimisharude kaupa lahendatakse igal üksikul juhtumil Rahvakomissaride Nõukogu poolt, peale küsimuse eelnevat arutamist asjast huvitatud Täitevkomiteede ja Rahvakomisariaatide vahel. (*VII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64, § 578, VI punkt.) §12. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi ülemvõim kuulub Ülevenemaalisele Nõukogude Kongressile, aga selle vaheaegadel – Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. §13.Töötajatele tõelise südametunnistuse vabaduse kindlustamiseks lahutatakse kirik riigist ja kool kirikust, aga usu ning usuvastane propaganda vabadus on kõigile kodanikele vaba. §14.Töötajatele tõelise väljendusvabaduse kindlustamiseks Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik hävitab ajakirjanduse sõltuvuse kapitalist ja annab töölisklassi ja küla-kehvikute kätte kõik ajalehtede, brozüüride, raamatute ja igasuguste teiste trükiteoste väljaandmiseks tehnilised ja materjaalsed vahendid ning kindlustab nende vaba levitamise üle kogu maa. §15.Töötajatele tõelise koosolekute vabaduse tagamiseks, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, tunnistades Nõukogude Vabariigi kodanike õigusi vabalt korraldada koosolekuid, miitinguid, rongkäike jne. annab töölisklassi ja küla-kehvikute käsutusse kõik rahvakogunemisteks kõlblikud ruumid, milles on vastav sisseseade, valgustus ning on köetavad. §16.Töötajatele tõelise liitude vabaduse tagamiseks, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, murdes varakate klasside majandusliku ja politilise võimu ja kõrvaldanud sellega kõik takistused, millised seni segasid kodanlikus ühiskonnas töölistel ja talupoegadel kasutada organisatsioonide loomise vabadust ja nende tegevusvabadust, osutab töölistele ja kehvikutele nende ühingute ja organisatsioonide loomiseks igasugust, materiaalset ja muud kaasabi. §17.Töötajatele teadmiste juurde tõelise pääsu tagamiseks seab Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oma eesmärgiks võimaldada töölistele ja kehvikutele täieliku, igakülgse ning tasuta hariduse andmise. §18. Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik tunnistab töö kõigi Vabariigi kodanike kohustuseks ja kuulutab välja loosungi: „Kes ei tööta, see ei söö!“ §19.Igakülgseks Suure Tööliste Talupoegade Revolutsiooni saavutuste kaitseks tunnistab Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kõigi kodanike kohustuseks sotsialistliku isamaa kaitse ja seab sisse üldise sõjaväekohustuse. Vaid töötajatele on antud au-õigus kaitsta revolutsiooni relvaga; mittetöötavale elemendile pannakse muude sõjaväega seotud kohustuste täitmine. §20.Lähtudes kõigi rahvuste töötajate solidaarsusest, Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik võimaldab kõik vene kodanike poliitilised õigused välismaalastele, kes elavad tööga seotult Vene Vabariigi territooriumil ja kuuluvad töölisklassi ridadesse või kes ei kasuta talurahva tööjõudu ja tunnistab kohalike Nõukogude õigust anda sellistele välismaalastele, tegemata raskendavaid formaalsusi, vene kodaniku õigused. §21.Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik annab varjupaigaõiguse kõigile välismaalastele, keda jälitatakse nende poliitiliste ja usuliste kuritegude pärast. §22.Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, tunnistades kodanike võrdseid õigusi, sõltumata nende rassilisest ja rahvuslikust kuuluvusest, kuulutab Vabariigi seadustele vasturääkivaks selle alusel mingite privileegide või eelisseisu kehtestamise, aga täpselt samuti milline see ka ei oleks, rahvusvähemuste rõhumise või nende võrdõiguslikkuse piiramine. §23.Juhindudes tervikuna töölisklassi huvidest, võtab Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik isikutelt ja isikute gruppidelt õigused, milliseid kasutati nende poolt sotsialistliku revolutsiooni huvide vastaselt. Kolmas jagu. Nõukogude võimu ehitus. Keskvõimu organiseerimisest. Kuues peatükk. §24.Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaaline Nõukogude Kongress on Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kõrgeimaks võimuks. §25.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress moodustatakse Linnanõukogude esindajatest, arvestusega 1 saadik 25 000 valija ja kubermangu Nõukogude Kongresside esindajatest, arvestusega 1 saadik 125 000 elaniku kohta. 1.Märkus. Juhtumil, mil kubermangu Nõukogude Kongress ei eelne Ülevenemaalisele Nõukogude Kongressile, siis viimase saadikud saadetakse vahetult maakondade Nõukogude Kongresside poolt. 2.Märkus. Juhtumil, mil oblasti Nõukogude Kongress eelneb vahetult Ülevenemaalisele Nõukogude Kongressile, siis viimaste saadikud võivad olla lähetatud oblasti Nõukogude Kongressi poolt. §26.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress kutsutakse kokku Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt vähemalt kaks korda aastas. §26a. IX Nõukogude Kongress otsustab: VNSFV Konstitutsiooni §26 muutmise alusel kutsutakse Ülevenemaalised Nõukogude Kongressid ÜK poolt kokku üks kord aastas. §27.Erakorraline Ülevenemaaline Nõukogude Kongress kutsutakse kokku Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt omal algatusel või kohtade Nõukogude poolt, millised haaravad vähemalt 1/3 Vabariigi elanikonnast. §28.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress valib kuni 200 liikmelise Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee. §28a. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee koosseis suurendatakse kuni 300 inimeseni. VIII Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaaline Nõukogude Kongressi määrus.(Sead. Kogu. Ja korralduste. 1921.a. Nr.1., §1. 1.5. jagu) §29.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vastutab täielikult Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ees. §30. Kongresside töö vaheaegadel teostab Vabariigi kõrgeimat võimu Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Seitsmes peatükk. Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest §31.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee on Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kontrollorganiks. §32.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee annab üldise suuna Tööliste Talupoegade Valitsuse ja kõigile Nõukogude võimu organite tegevusele riigis, ühendab ja kooskõlastab seadusandlikku- ja juhtimistööd ning jälgib Nõukogude Konstitutsiooni, Ülevenemaaliste Nõukogude Kongresside ja Nõukogud võimu keskorganite määruste elluviimise järele. §33.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee vaatab läbi ja kinnitab dekreetide ja muude ettepanekute projekte, mis on esitatud Rahvakomissaride Nõukogude või üksikute ametkondade poolt, aga samuti annab välja oma enda dekreete ja korraldusi. §33a.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kutsutakse kokku Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt iga kahe kuu järgi korraliseks istungjärguks.Erakorralised istungjärgud kutsutakse kokku Rahvakomissaride Nõukogu ettepanekul, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi initsiatiivil või 1/3 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikete nõudmisel. 7-da Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus, (Sead. Kogu 1919.a. Nr. 64. §578 ja II). §33b.Kõik dekreedid, mis puudutavad poliitilise- ja majandusliku elu üldiste normide kehtestamist, aga samuti kõik dekreedid, millised toovad riigiorganite eksisteerivasse praktikasse põhjapanevaid muudatusi, vaadatakse kohustuslikult läbi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt, kusjuurs, vastavad üldpoliitilise ja majandusliku tähtsusega dekreetide ja määruste projektid, sealhulgas kõik olulisemad ettevõtmised sõja- ja välisasjades avaldatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt hiljemalt kaks nädalat enne istungjärku, sellise arvestusega, et kohalikud nõukogud saaksid aega neid varem läbi arutada, enne kui võetaks evastu lõplik otsus. 8-da Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus (Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1§1). §33c.VII ja VIII Nõukogude Kongresside ja ÜK istungjärkude kokkukutsumise määruste muutmiseks (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64 ja 1921.a. Nr.1§1): 1.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kutsutakse korralisele istungjärgule kokku ÜK Presiidiumi poolt vähemalt kolm korda aastas, kusjuures kehtestatakse, et ÜK istungjärgul küsimuste põhjalikumaks läbiarutamiseks kutsutakse need pikemaks tähtajaks kokku. Peale selle, peale Ülevenemaalist Nõukogude Kongressi kutsutakse ÜK istungjärk ÜK Presiidiumi, Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK Komisjonide moodustamiseks kokku. 2.Erakorralised istungjärgud kutsutakse ÜK Presiidiumi, Rahvakomissaride initsiatiivil või 1/3 ÜK liikmete nõudmisel. 3.ÜK organiseerib alalise eelarve*) (*vt I Lisa, orig köite. lk 56), föderaal ja teised komisjonid, mis tegutsevad ÜK poolt kinnitatud määruste alusel. 4.Iga ÜK alaline Komisjon töötab ühe ÜK Presiidiumi liikme juhatamise all. 5.Pidades silmas VNSFV laienemist ja üksikute nõukogude vabariikide soovi omada omi esindajaid vabariigi kõrgemas seadusandlikus organis; 9-s Nõukogude Kongress otsustab, muutes 8-da Nõukogude Kongressi määrust, suurendada ÜK koosseisu kuni 386 inimeseni. (IX Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ülesehitusest). §34.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee kutsub kokku Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi, millele esitab aruande oma tööst ja ettekanded üldisest poliitikast ja ka üksikutes küsimustes. §35.Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee moodustab Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi asjade üldiseks juhtimiseks Rahvakomissaride Nõukogu ja üksikute juhtimisharude juhtimiseks osakonnad ( Rahvakomisariaadid). §36.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed töötavad osakondades (Rahvakomisariaatides) või täidavad Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Komiteede spetsiaalseid ülesandeid. §36a. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumist. 1.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium juhatab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungit. 2.Valmistab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärguks ette materjale. 3.Esitab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee plenumile läbivaatamiseks dekreetide projektid. 4.Jälgib Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee määruste täitmise üle. 5.Ajab asju Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee nimel. 6.On töö juhtimise instrueerimise keskuseks nii keskuses kui ka kohtadel. 7.Vaatab läbi armuandmise andmise, kinnitab Punalipuordeniga autasustamise asja ja teised juhtimise korda puutuvad küsimused. 8.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärkude vaheajal on presiidiumil õigus kinnitada Rahvakomissaride Nõukogude määrusi aga ka peatada selle määruste täitmist, andes need lähimale Ülevenemaalisele Kesktäitevkomitee pleenumile uuesti lahendamisele, määrab ametisse Rahvakomissaride Nõukogu poolt esitatud üksikuid Rahvakomissare. VII Nõukogude Kongressi määrus, (Sead. Kogu 1919.a. Nr.64, §578, I jagu). §36b. 1.Lisaks VII Nõukogude Kongressi määrusele nõukogude ülesehitusest I jao §8 –le, annab Nõukogude Kongress Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile õiguse tühistada Rahvakomissaride Nõukogu määrusi ja anda juhtimise korras välja hädavajalikke määrusi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee nimel, koos oma tehtud tööst ettekannete esitamise kohustusega Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. 2. Küsimused ja konfliktid, mis puudutavad Rahvakomisariaatide, Peavalitsuste ja Keskuste omavahelisi suhteid ühelt poolt ja kohalikke Täitevkomiteesid – teiselt poolt – lahendatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 3. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi administratiiv-majandusliku jaotuse küsimused otsustatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 4.Presiidiumile pannakse Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgu eriti hoolikas ettevalmistamine, kusjuures kõik neile hädavajalikud materjalid peavad olema avaldatud Presiidiumi poolt üks kuu enne Kongressi või kaks nädalat enne istungjärku. VIII Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ülesehitusest(Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1§1, II jagu). Lisa VII –le peatükile. Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee määrus. 1)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungid toimuvad istungjärkude kaupa. 2)Ülevenemaalsise Kesktäitevkomitee korralise istungjärgu aja määrab kindlaks Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 3)Erakorralistel juhtudel Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgud võivad olla kokku kutsutud kas Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt, või siis Rahvakomissaride Nõukogu ettepanekul, või ka 1/3 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete nõudmisel. 4)Juhtumil, mil rakorraline istungjärk kutsutakse kokku Presiidiumi poolt, teatatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetele fraktsiooni kaudu ja publikatsioonidega, näidates ära istungjärgu päevakorra. 5)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee päevakord töötatakse välja Presiidiumi poolt vähemalt 2 nädalat enne Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgu algust ja avaldatakse „Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes“. 6)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretariaat saadab Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetele istungjärgu päevakorra küsimuste materjalid. 7)Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee või selle poolt spetsiaalselt kindlaks määratud isikud või Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretariaat kutsuvad kokku kõik Pleenumi poolt nimetatud ja loodud komisjonid. 8)Kvoorumiks loetakse vähemalt 125 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikme kohalolekut. Plenumi istungi reglement. 9)Kõik Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed peavad ilmuma istungjärgule täpselt kindlaks määratud ajaks. 10)Igasugune ettepanek või palve peab olema esitatud kirjalikult. 11)Ettekandjatele ja kaasettekandjatele antakse esinemisaega kuni 45 minutit. Grupid, milles on üle 50 inimese võivad panna välja ühe kaasettekandja. 12)Lõppsõna jaoks antakse ettekandjale esinemisaega 20 min. 13)Fraktsioonide poolt esinevatele oraatoritele antakse sõna 15 minutiks. 14)Oraator saab igale küsimuse kohta arvamust avaldada kuni kaks korda, kusjuures esimene kord 10 minutit ja teisel korral 5 minutit. 15)Täpsustuste ja avalduste jne. tegemiseks antakse 3 minutit ja iga päevakora punkti kohta mitte üle ühe korra. 16)Kõik otsused, parandused ja lisad esitatakse kohustuslikus korras kirjalikult. 17) „Poolt“, teisele „vastu“, ettepanekute tegemisel antakse ühele mitte üle 3 minuti. 18)Hääletamise motiivil antakse sõna peale hääletamist vaid fraktsioonide esimeestele, mitte üle 3 minuti. 19)Igasuguses isiklikus küsimuses avalduse tegemiseks antakse sõna istungi lõpus ja mitte üle 3 minuti. 20)Avaldused esitatakse kirjalikult Presiidiumisse, milline määrab kindlaks nende avaldamise korra. Nende avalduste üle arutelu ei peeta. Hääletamine. 21)Kõik küsimused otsustatakse lahtise hääletamisega lihtsa häälteenamusega. 22)Nimeline hääletamine viiakse läbi vähemalt 30 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikme kirjaliku avalduse alusel. Määrus Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetest. 23)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed ei saa võtta aresti alla ilma Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi või selle Esimehe nõusolekuta. 24)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeid antakse kohtu alla vaid Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi või selle Esimehe esildise alusel. 25)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed ei saa keelduda ühtedest või teistest neile Presiidiumi poolt antavatest ülesannetest. 26)Kõik Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed peavad osalema kõigil Ülevenemaalsie Kesktäitevkomitee, osakondade ja komisjonide istungitel, milles nad töötavad. Märkus. Neil juhtudel, mil Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed ei saa osaleda istungitel, nad peavad sellest teavitama Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Esimeest või sekretäri. 27)Ülevenemalise Kesktäitevkomitee koosseisust lahkunud liikmed asendatakse liikme kandidaatidega. 28)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete kohad, kes ei ilmu istungjärgu istungile, täidetakse istungjärgu ajaks kandidaatidega. 29)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed, kes on Presiidiumi poolt saadetud komandeeringusse, saavad vastava mandaadi ja on kohustatud naasemisel esitama viivitamatult oma sõidust ettekande. 30)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed võivad esineda Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee nimel vaid neil juhtudel, kui neil on selleks Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt antud volitused. 31)Kõi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmed, kus nad ka varem ei töötanud, saavad töötasu Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest Ülevenemaalist Kesktäitevkomitee liikmete määra alusel. Lisa töötasu saamine on keelatud. 32)Kulutused, mis seotud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete komandeeringusse sõitudega makstakse välja Presiidiumi poolt.Telegrammid, mis saadetakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmete poolt Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee aadressil, võetakse postkontorites tasuta vastu ja need makstakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt kinni kindlaks määratud korras. 33)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetel on kõigil kohalike nõukogude asutuste istungitel nõuandev hääl. 34)Kõigil Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetel on õigus vabalt pääseda kõigisse Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigis asuvatesse nõukogude asutustesse, esitades oma mandaadi ja neil on õigus saada igasugust neile vajalikku informatsiooni, peale sõjaväe ametkonna salajaste andmete. 35)Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi liikmed lastakse viivitamatult, erandita, mandaadi esitamisel ja ilma mingeid antud asutuse jaoks kehtestatud lubasid esitamata, kõigisse Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi nõukogude asutustesse. Üldmäärused. 36)Kõik dekreedid, ettekanded ja aruanded, millised on nähtud ette arutamiseks Ülevenemaalises Kesktäitevkomitees, esitatakse elnevalt Presiidiumisse, et sellega tutvuda ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungjärgu päevakorda võtmiseks. Järelepärimistele peavad vastused olema antud, peale küsimuse esitamist, hiljemalt enne järgmise korralise istungjärgu algust. 37)Kõik materjalid, resulutsioonid, dekreedid jne. mis pandud arutusele Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteeele, jagatakse tutvumiseks laiali kõigile Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmetele võimalust mööda kaks nädalat enne istungjärgu algust. 38)Kõik oraatorid, kes esinevad Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee istungil, saavad järgmisel päeval oma kõne stenogrammi ja on kohustatud selle kolmepäevase tähtaja jooksul parandatud kujul tagastama. 39)Kõik protokollides märgatud ebatäpsused ja parandused saadetakse kirjalikult, hiljemalt kahe päeva jooksul protokolli saamisest, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretarjaati. Allkirjastasid: Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Esimees M. Kalinin. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretär A. Enukodze. 17.detsembril 1919.a.)* (*1922.a.ÜK poolt tehtud parandustega) Kaheksas peatükk. Rahvakomissaride Nõukogust. §37.Rahvakomissaride Nõukogule kuulub üldine Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi asjade juhtimine. §38.Selle ülesande teostamiseks annab Rahvakomissaride Nõukogu välja dekreete, korraldusi, insttruktsioone ja võtab üldse kõik meetmed, millised on hädavajalikud riigi elu õigeks ja kiireks sujumiseks. Lisa §38-le. Töö ja Kaitse Nõukogust. VIII Ülevenemaaline Nõukogude Kongress otsustab 30 novembri 1918.a. määruste muutmiseks ja täiendamiseks (Sead. Kogu. 1918.a. Nr.91-92, §924), kinnitada Töö ja Kaitse Nõukogust järgmised määrused: 1.Töö ja Kaitse Nõukogu tegutseb Rahvakomissaride Nõukogu õigustes. 2.Töö ja Kaitse Nõukogusse kuuluvad: selle esimehe õigustes Rahvakomisaride Nõukogu esimees ja selle liikmete õigustes –Sõjalistes asjade Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogust, Majanduse, Töö rahvakomisariaadi, Teede, Maakorralduse, Toiduainete, Töölis-Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissarid ja üks esindaja Ülevenemaalise Ametühingute Liitude Nõukogust. Nõuandva häälega osaleb Statistika Keskvalitsuse juhataja. Märkus. Asetäitjad määratakse Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 3.Töö ja Kaitse Nõukogule kuulub ametkondade tegevuse kooskõlastamine ja tugevdamine riigi kaitse ja majandusliku ülesehituse tugevdamise valdkonnas. 4.Temale pandud ülesannete teostamiseks, annab Töö ja Kaitse Komitee välja määrusi, korraldusi, instruktsioone ja võtab kõik meetmed, millised on hädavajalikud selle ülesande õigeks ja kiireks täitmiseks, aga täpsemalt, koostab Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi ühtse majandusplaani, esitab selle Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele kinnitamiseks, suunab Majanduse Rahvakomisariaate kooskõlas selle plaaniga, jälgib sellest kinnipidamist ja teeb vajadusel kindlaks sellest plaanist hädavajadusel tehtavad väljajätted. 5.Kõigile ametkondadele, kesk ja kohalikele asutuste on Töö ja Kaitse Nõukogu määrused tingimusteta täitmiseks. 6.Ülevenemaalisel Kesktäitevkomiteel ja Rahvakomissaride Nõukogul on õigus tühistada või peatada Töö ja Kaitse Komitee määrusi ja otsuseid, nii üksikute Rahvakomissaride protestide alusel, kui ka omal äranägemisel. VIII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus. (Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1,§2). b)Määrus Väikesest Rahvakomissaride Nõukogust. 18.oktoobri 1921.a Määruse Väikestest Rahvakomissaride Nõukogust ja 1.detsembri 1921.a. Väikese Rahvakomissaride Nõukogu määrused korraldavatest istungitest, tühistamiseks otsustas Rahvakomissaride Nõukogu: 1.Rahvakomissaride Nõukogus läbivaatamisele kuuluvate küsimuste eelnevaks läbivaatamiseks, aga samuti Rahvakomissariaatide üle Rahvakomissaride Nõukogude määruste täitmise jälgimise teostamiseks asub Rahvakomissaride nõukogu juures Rahvakomissaride Väike Nõukogu, mis tegutseb Rahvakomissaride nõukogu komisjoni õigustes. 2.Kõik jooksva seadusandluse küsimused, Rahvakomissariaatidele üleeelarveliste assingneeringute taotluste, kaebused Rahanduse Rahvakomisariaadi tegevuste ja korralduste peale eelarve täitmises, aga ka muud tööd, millised saabuvad Rahvakomisaride Nõukogusse läbivaatamiseks, (nagu: Rahvakomissaride Nõukogu määruste täitmisest või takistused nende täitmisel, või ametnikele distliplinaarkaristuste määramine, ametkondadevahelised vaidlused, kaebused Moskva töökoormuse vähendamise Komisjoni määruste peale jne.), peale 3.punktis loetletute, esitatakse ametkondade poolt Rahvakomissaride Väikese Nõukogu kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse. Märkus.Rahvakomissaride Nõukogu Esimehele, aga ka Rahvakomissaride Nõukogu Asjaajajale on kokkuleppel Rahvakomissaride Väikese Nõukogu Esimehega antud õigus võtta 2.punktis loetletud küsimused vahetult Rahvakomissaride Nõukogu Suure Nõukogu päevakorda. 3.Riigikaitse ja välispoliitika küsimused, aga ka riigi kulutuste-tulude väljavõte (eelarve) – lahendatakse vahetult Rahvakomissaride Nõukogu poolt ja need võivad olla üleantud läbivaatamiseks Rahvakomissaride Nõukogu Väikesele Nõukogule vaid Rahvakomissaride Nõukogu spetsiaalse määrusega või Rahvakomissaride Nõukogu esimehe korraldusel. Sama moodi vaadatakse Rahvakomissaride Nõukogu poolt vahetult läbi kaebused Töö ja Kaitse Nõukogu määruste ja Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe ja Töö ja Kaitse Nõukogu Esimehe ainuisikuliste korralduste peale, Rahvakomissaride Asetäitjate kinnitamine, Rahvakomissariaatide Kolleegiumi Liikmete kinnitamine, ettekandjate liikmete ja Komisjonide liikmete kohta, kes tegutsevad Rahvakomissaride Nõukogu ja Töö ja Kaitse Nõukogu juures. 4.Rahvakomissaride Väike Nõukogu vaatab läbi asju: a)isikute ja asutuste poolt, mis näidatud Rahvakomissaride Nõukogu 11.aprilli 1922.a. määruse „ Rahvakomissariaati ja Töö ja Kaitse Nõukogusse küsimute esitamise korrast“ §1. alusel sisse antud , b)Väikese Rahvkomissaride Nõukogude poolt käesoleva paragrahvi punkti „a“ alapunktis loetletud asjade alusel algatatud asjad. 5.Väikesele Rahvakomissaride Nõukogule antakse oma ülesannete täitmiseks õigus panna ametkondadele ja üksikutele asutustele, nende juhtide vastutusel, Rahvakomissaride Väikeses Nõukogus läbivaatamisel olevate küsimuste lisa läbitöötamise, vajalike materjalide ja andmete ettevalmistamise ja esitamise kohustuse. 6.Rahvakomissaride Väike Nõukogu koosneb Esimehest ja Liikmetest (seal hulgas Esimehe Asetäitjast): Justiits Rahvakomisariaadist, Rahandus Rahvakomissariaadist ja Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissariaadist, ühest kohalike nõukogude esindajast ja kahest ametkonnavälisest liikmest, kes on nimetatud vaid Rahvakomisaride Väikese Nõukogu tööst osavõtmiseks. Rahvakomissaride Nõukogu Väikese Nõukogu Esimees ja Esimehe Asetäitja määratakse ametisse Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 7.Rahvakomissaride Nõukogu Väikese Nõukogu istungid loetakse kehtivaks kui sellel osaleb vähemalt neli liiget, sealhulgas Esimees või tema asetäitja. 8.Asjade ärakuulamiseks kutsutakse asjast huvitatud ametkondadest suuliste selgituste andmiseks välja ettekandjad, kellel peab selleks olema ametkonna juhi allkirjaga mandaat ja kes peab arutatavas küsimuses väljendama ametkonna ametlikku seisukohta. Küsimused, millised on kooskõlastatud asjast huvitatud ametkondade poolt kirjalikult tõendatud, võivad olla ära kuulatud ka ilma ettekandjateta. Ettekandjate teistkordsel tulemata jätmisel, vaadatakse küsimus nendeta läbi, või siis võetakse päevakorrast maha. Märkus. Eelarvet või lisaeelarvelisi assigneeringuid puudutavate küsimuste läbivaatamisel peavad kohustuslikult viibima Rahanduse Rahvakomissariaadi, Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni Komissariaadi ja ametkonna esindajad, mille assigneerimiset antud küsimus puudutab. Mainitud esindajate järeldused on lõplikud ja kohustuslikud nende poolt esindatud ametkondadele. 9. Asjade läbivaatamisel Rahvakomissaride Väikeses Nõukogus Rahvakomissaride Vaäikese Nõukogu liikmed, kes esindavad Ülevenemaalise Ametühingute Kesknõukogu ametkondi ja kohalikke nõukogusid, ei ole seotud nende poolt esindatavate asutuste arvamusest, kuid nad on kohustatud kandma ette nende poolt esindatava ametkonna ametlikust arvamusest, neil juhtudel, mil see läheb lahku nende isiklikust arvamusest. 10.Kõik küsimused otsustatakse lihtsa häälteenamusega. Häälte võrdselt jagunemisel antakse küsimus läbivaatamisele Rahvakomissaride Nõukogule. 11.Rahvakomissaride Väikeses Nõukogus vähemusse jäänud liikmed võivad esitada kirjalikult, protokollile lisatava, eriarvamuse. 12.Mingi ametkonna või Rahvakomissaride Väikse Nõukogu Esimehe poolse Rahvakomissaride Väikse Nõukogu otsuse vastase protesti puhul antakse küsimuse läbivaatamine Rahvakomissaride Nõukogule. 13.Rahvakomissaride Väikese Nõukogu määrused eelarve ja lisaeelarveliste assigneerinute kohta peavad olema Rahandus Rahvakomissariaadi poolt viivitamatult täidetud selles osas, milles Rahanduse Rahvakomissariaadi ja ametkonna vahel on kokkulepe saavutatud. 14.Juhul, kui ettenähtud ajal proteste ei esitatud, siis Rahvakomissaride Väikese Nõukogu poolt vastu võetud määrus mis viseeritud Jiustiits Rahvakomissari poolt, esitatakse Rahvakomissaride Nõukogu Esimehele ja saades tema allkirja, astub seaduslikku jõudu, kui Rahvakomissaride Nõukogu määrus. Kui Rahvakomissaride Nõukogu Esimees ei ole määruse projektiga nõus, või peab üldse vajalikuks selle asja läbivaatamist Rahvakomissaride nõukogus, siis see antakse lahendamiseks Rahvakomissaride Nõukogule. Korraldava iseloomuga määrus jõustub viivitamatult peale protokolli Rahvakomissaride Väikse Nõukogu Esimehe ja liikmete poolt allkirjastamist. 15.Rahvakomissaride Väikese Nõukogu töö organiseerimit, asjade ettekannete tegemiseks Rahvakomissaride Väikse Nõukogu liikmete vahel jagamist, Rahvakomissaride Väikse Nõukogu liikmete vaheliste kohustuste jagamist, asjade Rahvakomissaride Nõukogusse läbivaatamiseks suunamist, Rahvakomissaride Nõukogudelt ja asutustelt igasuguste materjalide ja andmete väljanõudmist, aga ka igasuguste asjade lahendamist Rahvakomissaride Nõukogu või Rahvakomissaride Väikse Nõukogu korralduste täitmiseks korraldava iseloomuga meetmete võtmine teostatakse ainuisikuliselt Rahvakomissaride Väikse Nõukogu Esimehe poolt, kelle korraldused nimetatud küsimustes on kohustuslikud, nii Rahvakomissaride Väikese Nõukogu liikmetele kui ka kõigile ametkondadele ja asutustele. 16.Rahvakomissaride Nõukogu Esimehele on pandud kohustus teostada Rahvakomissaride Väikse Nõukogu tegevuse üldist jälgimist. 17.Rahvakomissaride Väikse Nõukogu juures asub asjade ärakuulamiseks ettevalmistav, istungite protokolli pidamiseks ja nende täitmiseks loodud Sekretarjaat. (RKN dekreet 31. oktoobrist 1922.a.) §39.Rahvakomissaride Nõukogu teatav kõigist oma määrustest ja otsustest viivitamatult Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. §40.Ülevenemaalisel Kesktäitevkomiteel on õigus tõhistada või peatada igasugust Rahvakomissaride Nõukogu määrust või otsust. §41.Kõik Rahvkomissaride Nõukogu määrused ja otsused, millel on suur üldpoliitiline tähtsus, esitatakse läbivaatamiseks ja kinnitamiseks Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. Märkus.Ettevõtmised, millised nõuavad edasilükkamatut täitmist, võivad olla vahetult teostatud Rahvakomissaride Nõukogu poolt. §41a.Kõik dekreedid ja üleriiklikud ettevõtmised, milliste elluviimine ei kannata edasilükkamist, sealhulgas kõik seadusandlikud ettevõtmised sõjalistes asjades ja kõik Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigile kohustusi kaasa toovad ettevõtmised välisasjades, vaadatakse tingimata läbi ja kinnitatakse Rahvakomissaride Nõukogus. VIII Nõukogude Kongresside määrus (Sead. Kogu 1921.a Nr.1., §1 II jagu). §42.Rahvakomissaride Nõukogu liikmed asuvad üksikute Rahvakomissariaatide eesotsas. §43.Moodustatakse 18 Rahvakomissariaati, nimelt: a)Välisasjade; b)Sõjanduse; c)Merenduse; d)Siseasjade; e)Töö; f)Sotsiaalkindlustuse; g)Rahvahariduse; h)Posti ja Telegrafi; i)Rahvusküsimuste; j)Rahanduse; k)Ühendusteede; l)Maakorralduse; m)Kaubanduse ja Tööstuse; n)Toiduainete; o)Riigikontrolli; p)Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogu; r)Tervishoiu. Märkus. Riigikontrolli Rahvakomissariaat on ümber nimetatud Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni Rahvakomissariaadiks. (ÜK dekreet. Sead. Kogu. 1920.a. Nr.16, §94. 1.punkt). Kaubanduse ja Tööstuse Rahvakomissariaat on ümberkujundatud Väliskaubanduse Rahvakomissariaadiks. §44.Iga Rahvakomissari juurde moodustatakse tema juhtimise alla Kolleegium, mille liikmed kinnitatakse Rahvakomissaride Nõukogu poolt. §44a.Rahvakomissarid annavad oma määrusi ja korraldusi välja oma kompetentsi piires, miillised on täpselt ära näidatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu dekreetides. VIII Nõukogude Kongressi määrus (sead.Kogu. 1921.a.N1.,§1., III jagu). §45.Rahvakomissaril on õigus ainuisikuliselt võtta vastu otsuseid kõigis küsimustes, millised kuuluvad vahetult vastuva Rahvakomissariaadi asjaajamisse, teatades sellest Kolleegiumile. Juhtumil, mil Kolleegium ei olnud nõus Rahvakomissari ühe või teise otsusega, Kolleegium, peatamata otsuse täitmist, võib selle kaevata edasi Rahvakomissaride Nõukogule või Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile. Samasugune edasikaebamise õigus kuulub ka üksikutele Kolleegiumi liikmetele. §46.Rahvakomissaride Nõukogu on täielikult vastutav Ülevenemaalise Nõukogde Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ees. §47.Rahvakomissarid ja Rahvakomissaride juures asuvad Kolleegiumid on täielikult vastutavad Rahvakomissaride Nõukogu ees ja ka Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ees. §48.Rahvakomissari nimetus kuulub eranditult Rahvakomissaride Nõukogu liikmetele, kes juhivad Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi üldiste asjade ajamist, millist ei saa omistada mingitele teistele Nõukogude võimu esindajatele, nii keskuses, ni ka kohtadel. Üheksas peatükk. Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee asjaajamistesse kuuluvatest asjadest. §49.Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee asjaajamisse kuuluvad kõik üleriigilise tähtsusega asjad, nagu: Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni kinnitamine, muutmine ja täiendamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi välis- ja sisepoliitika üldise juhtimine. Piiride kehtestamine ja muutmine, aga samuti Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumi osa või sellele kuuluvate õiguste võõrandamine. Oblastiliste, Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivsesse Vabariiki kuuluvate Nõukogude liitude, piiride ja kompetentsi kehtestamine ja samuti nende vaheliste vaidluste lahendamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivsesse Vabariiki uute Nõukogude Vabariikide liikmete võtmine või Vene Föderatsioonist nende üksikute osade väljaastumise tunnistmine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumi üldine administratiivne jaotamine ja oblastiliste ühenduste kinnitamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumil mõõtude, kaalude ja raha süsteemi kehtestamine ning muutmine. Välisriikidega suhtlemine, sõja kuuutamine ja rahu sõlminine. Laenude, tolli ja kaubanduslepingute sõlmimine aga ka rahandust puudutavad kokkulepped. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi territooriumil kogu rahvamajanduse ja selle üksikute harude üldiste plaanide aluste kinnitamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi eelarve kinnitamine. Üldriiklike maksude ja kohustuste kinnitamine. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi relvastatud jõudude organisatsiooni aluste kinnitamine. Üldriiklik seadusandlus, kohtukorraldus ja kohtumenetlus, tsiviil-, kriminaalseadusandlus jne. Rahvakomissaride Nõukogu üksikute liikmete, kui ka kogu Rahvakomissaride Nõukogu ametise nimetamine ja vallandmine, ning ka Rahvakomissaride Nõukogu Esimehe kinnitamine. Vene kodakondsuse omistamise ja äravõtmise ning välismaalaste õigustest Vabariigi territooriumil, üldiste määruste väljaandmine. Üldise kui ka osalise amnestia andmise õigus. §50. Lisaks eespool loetletud küsimustele kuuluvad Ülevenemaalise Nõukogude Kongressile ja Ülevenenmaalise Kesktäitevkomitee kompetentsi kõik küsimused, milliste suhtes nad on veendunud, et need kuuluvad nende poolt lahendamisele. §50a. Mitte mingid organid, peale Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu, ei oma õigust anda välja üleriigilise tähendusega seadusandlikke akte. VIII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus. (Sead. Kogu. 1921.a. Nr.1 §1, III jagu). §50b.VI Ülevenemaaline Erakorraline Kongress otsustas: 1)Kutsuda kõiki Vabariigi kodanikke, kõiki organeid ja kõiki Nõukogude võimu ametiisikuid rangelt kinni pidama Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi seadustest, määrustest, ettekirjutustest ja korraldustest mis antud ja antakse välja keskvõimu poolt. 2)Nüüdsest kehtestada, et meetmed, mis taganevad Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi seadustest või väljuvad nende piirest, on lubatud vaid sel juhul, kui need on tingitud kodusõja ekstreemsetest tingimustest ja võitlusest kontrevolutsiooniga. Igal antud juhul sarnase meetme rakendamisele peab kaasnema: a) formaalselt täpselt kindlaks määratud nõukogude asutus või ametiisik ja seaduste piirest väljumiseks nõutavate tingimuste olemasolu. b)vastava kirjaliku avalduse viivitamatu saatmine Rahvakomissaride nõukogusse, koos koopiaga esitamisega kohalikele võimudele ja asjast huvitatud võimudele 3)Kohustada kõiki ametiisikuid ja vastavaid asutusi, Vabariigi igasuguse kodaniku, kes soovib kaevata nende tegevuse, venitamise või tema seaduslike nõudmiste täitmisele tehtud takistusi, koostada vastav lühiprotokoll. Protokollis peab olema märgitud aeg, koht ja ametiisikute nimed, või asutuse nimetus ja asja sisu. Protokolli üks koopia antakse samas kaebajale, teine saadetakse kohe vastavale kõrgemalseisvale asutusele. 4)Ametiisikute ja asutuste vaheliste konfliktide ning vaidluste puhul nende võimupiiride suhtes, koostatakse kõrgemalseisvale asutusele esitamiseks mõlema, või neist ühe poole poolt sarnased lühiprotokollid. 5) Jämedaks kuritarvituseks on ilmselgelt alusetu, protokolli koostamise nõudmine või sellest koostamisest alusetu keeldumise puhul tuleb asi anda Rahvakohtusse. VI Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrus.(Sead. Kogu. 1918.a. Nr.90 §908). §51.Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi erandlikku kompetentsi kuuluvad: a)Nõukogude Konstitutsiooni põhialuste kehtestamine, täiendamine ja muutmine. b)Rahulepingute ratifitseerimine. §52 Kui ei ole võimalik Ülevenemaalist Nõukogude Kongressi kokku kutsuda, siis §49.punktides „c“ ja „h“ mainitud vaidluste lahendamine antakse üle Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele. Nõukogude võimu organiseerimine kohtadel. Kümnes peatükk. Nõukogude Kongressidest. §53.Nõukogude Kongressidest (kubermangude, maakondade, valdade) peavad osa võtma kõikide antud administratiivüksuse territooriumil asuvate Nõukogude esindajad, samuti neist kohtadest (asunduste, vabrikute, tehaste jne.), kus juhtimise küsimusi lahendatakse valijate (Konstitutsiooni §57) üldkoosoleku poolt järgmistel alustel: Nõukogude Kongressid moodustatakse järgmisel moel: a)Kubermangu – linnade Nõukogude esindajatest, vabriku-tehaste asulate, milles on üle 5000 elaniku ja valla Kongresside Nõukogude esindajatest arvestusega: valla kongressi poolt – 1 saadik 10 tuhande elaniku kohta, linnade Nõukogude ja vabriku-tehase nõukogude, vabrikute ja tehaste poolt, mis asuvad väljaspool asulaid – 1 saadik 2000 valija poolt, kuid mitte üle 300 saadiku kubermangus, kusjuures, kui kutsutakse maakonna kongressid kokku vahetult enne kubermangu kongressi, siis valdade poolt saadikute valimised viiakse läbi nendel maakondlikel kongressidel. Märkus. Kubermangu linnad, milles nõukogusid ei ole, saadavad oma esindajad Kubermangu kongressile arvestusega 1 saadik 10 000 elaniku kohta. b)Maakondlikud – kõikide maakonna territooriumil asuvate Nõukogude esindajatest, sealhulgas ka maakonnalinna Nõukogust arvestusega: küla Nõukogudest – 1saadik tuhande elaniku kohta, linnade Nõukogude ja vabriku-tehase asulatest, aga ka asulatest väljaspool asuvate vabrikute ja tehaste Nõukogudest 1 saadik 200 valija kohta, kuid mitte enam kui 300 saadikut kogu maakonnast. c)Valla Kongressid – Kõikidest valla territooriumil asuvate Nõukogude esindajatest, arvestusega üks saadik 100 elaniku kohta. Märkus.Neis asundustes ja neis vabrikutes ja tehastes, kus lahendatakse juhtimisküsimused kooskõlas Konstitutsiooni §57, mitte Nõukogude poolt vaid valijate üldkoosoleku poolt, valitakse saadikud maakondlikule Kongresile nendel üldkoosolekutel. §54.Nõukogude Kongressid kutsutakse kokku territooriumi vastavate Nõukogude võimu täitev organite (Täitevkomiteede) poolt viimaste äranägemise järgi või kohalike Nõukogude, mis haaravad 1/3 antud rajooni elanikke nõudel, kuid igal juhul mitte harvemini kahte korda oblastis, kubermangus, maakonnas ja vallas mitte harvemini kui iga kolme kuu järel. §54. on sõnastatud VII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrusega (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64 §578 III jagu). §54a. Nõukogude Kongressid kohtadel. Arvestades §54. muudatusi mis on sõnastatud VII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määrusega (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64 ja 1921.a. N.1.): 1.Kõik autonoomsete vabariikide ja oblastite, kubermangu, maakonna ja valla korralised Nõukogude Kongressid kutsutakse kokku üks kord aastas. 2.Linna, asula ja küla nõukogude ümbervalimised viiakse läbi üks kord aastas. 1.Märkus: Vajadusel kutsuvad kubermangu täitevkomiteed kokku erakorralised maakonna kongressid, aga maakonna täitevkomiteed – valla nõukogude kongressid, millistel võidakse valida uued täitevkomiteed. 2.Märkus:Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium otsustab autonoomsete vabariikide, oblastite ja kubermangude erakorraliste nõukogude kongresside kokkukutsumise, hädavajadusel, nende täitevkomiteede ümbervalimisteks. IX Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ehitusest.. §55.Nõukogude Kongress (oblasti, kubermangu, maakonna, valla) vaib oma täitevorgani – Täitevkomitee, mile liikmete arv ei tohi ületada: a) oblastites ja kubermangudes – 25, b)maakonnas – 20, vallas – 10. Täitevkomitee on tema valinud Nõukogude Kongressi ees täielikult vastutav. §56.Nõukogude Kongress (oblasti, kuberneri, maakonna, valla) on antud territooriumil oma kompetentsi piires kõrgeim võim: Kongresside vahelisel ajal omab sellist võimu Täitevkomitee. Täitevkomiteed. §56a.1.Täitevkomiteed valitakse kongresside poolt ja on istungjärkude vahelisel ajal vastaval territooriumil kõrgeimaks Nõukogude võimu organiks ja on allutatud kõrgemalseisvale Täitevkomiteele, Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele ja Rahvakomissaride Nõukogule. 2.Kubermangu Täitevkomiteel on õigus kontrollida ja revideerida kõigi valitsusasutuste tegevust, nii ajutiste kui alalise iseloomuga, mis ei kuulu Täitevkomitee osakondade koosseisu (erandiks regulaararmee asutused), teatades sellest viivitamatult vastava asutuse keskorganisse. 3.Kohaliku võimu kompetentsi kuuluva kogu töö tegemiseks ja kõrgemalseisvate Täitevkomiteede ja keskvõimu määruste elluviimiseks moodustavad Täitevkomiteed osakonnad. Kubermangu Täitevkomitee juures moodustatakse järgmised osakonnad:1-juhtimis-, 2- sõjaväe-, 3- õigus-, 4- töö ja sotsiaalkindlustuse-, 5-rahvahariduse-, 6- posti ja telegrafi-, 7- rahanduse-, 8- maakorraldus-, 9- toiduainete-, 10- riigikontrolli-, 11-Rahvamajanduse Nõukogu, 12-tervishoiu-, 13- statistika-, 14- Erakorraline komisjon, 15- kommunaalosakond. Maakonnas samad, peale posti ja telegrafi, õiguse ja Erakorralise Komisjoni. Eksisteerivate osakondade sulgemine, samuti uute moodustamine teostatakse Täitevkomitee poolt, saanud selleks nõusoleku vastavalt Rahvakomissariaadilt ja saanud kinnituse Rahvakomissaride Nõukogult. 1.Märkus.Valla täitevkomitee osakondade arv ja vabriku-tehase asunduste ja kohtade Nõukogudes määratakse kindlaks Kubermangu Täitevkomitee poolt. 2.märkus.Kõik kohalikud Kubremangu Rahvamajanduse Nõukogud ühendatakse Kubermangu Maa-osakonnaga Kubermangu Täitevkomitee üldise juhtimise all. Rahvamajanduse Rajooninõukogu – Maakonna Maa-osakonnaga, Maakonna Täitevkomitee üldise juhtimise alla. 3.Märkus.Kõik kohalikud (kubermangu, maakonna, rajooni jne.) administratiiv-majanduslikud Osakondade, Peavalitsuste ja Keskuste organid kuuluvad Kubermangu Rahvamajanduse Nõukokku. 4.Märkus.Üksikasjalik instruktsioon, mis määrab kindlaks Rahvamajanduse Kõrgema Nõukogu, eriti suure riikliku tähtsusega tehaste, ettevõtete, trestide jne. kesk- ja kohalike asutuste õigused ja kohustused peavad olema välja töötatud Rahvamajanduse Kõrgeima Nõukogu poolt ja viidud ellu Rahvakomissaride Nõukogu ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee kaudu. See instruktsioon peab tingimusteta säilitama kõigi trestidesse liidetud ja eriti olulised riiklikud ettevõtted oma keskse juhtimise alla, aga ka määrama kindlaks nende ettevõtete Kubermangu Rahvamajanduse Nõukogule alluvuse määra ja vormid, et rahuldada paremini ja kiiremini kohalikke vajadusi: 4.Iga osakonna juhiks pannakse osakonna juhataja, kes ei pea olema Täitevkomitee liige. Juhataja juures moodustatakse kolleegium. Märkus.Täitevkomitee määruse alusel võib teatud juhtudel jätta kolleegium moodustamata. Juhataja ja kolleegiumi liikmed valitakse Täitevkomitee poolt.Vastaval Rahvakomissaril on õigus juhatajat taandada. Erimeelsuste puhul lahendatakse küsimus Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 5.Osakonna tegevuse, keskvõimu korralduste täitmise täpsuse ja õigeaegsuse eest pannakse vastutus nii osakonna juhatajale, kui ka Täitevkomiteele. 6.Kõik osakondade suured üritused, nii printsipiaalse, kui praktlise tähtsusega, nagu ka osakondade eelarved (enne nende keskusele esitamist) peavad osakondade poolt olema pandud Täitevkomiteele kinnitamiseks. 7.Osakonna juhatajal on õigus võtta ainuisikuliselt vastu otsuseid kõigis antud osakonna kompetentsi kuuluvates küsimustes, teatades neist kolleeriumile. Juhtumil, mil kolleegium ei ole ühe või teise juhataja otsusega rahul, kolleegium ei peata otsuse täitmist, vaid kaebab otsuse peale Täitevkomiteele. 8.Täitevkomitee osakonnad asuvad kohaliku Täitevkomitee alluvuses ja on kohustatud täitma kõrgemal seisva Täitevkomitee või Rahvakomissariaadi vastava osakonna kõiki ettekirjutusi ja korraldusi. 9.Sel juhul, kui Täitevkomitee osakond leiab, et mingil põhjusel on Rahvakomissariaadi või kõrgemalseisva Täitevkomitee või selle osakonna mingit korraldust võimatu täita, siis ta on viivitamatult kohustatud sellest teatama presiidiumi, milline, peatamata antud korralduse elluviimist, esitab oma kaalutlused selle muutmise hädavajalikkusest Kubermangu Täitevkomiteele, Rahvakomissaride Nõukogule või Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele, maakonna täitevkomitee Kubermangu Täitevkomiteele jne., teavitades üheaegselt seda organit, millise poolt on see korraldus tehtud. 10.Rahvakomissariaadid ja Täitevkomitee osakonnad teevad oma ametkondlikud korraldused vastavatele osakondadele, kusjuures kõigist korraldustest, millistel on eriti suur tähtsus, teatatakse nende poolt üheaegselt Täitevkomiteele, milline jälgib nende õige ja õigeaegse täitmise järele. 11.Rahvakomissariaatidel ja Täitevkomitee osakondadel on õigus suhelda kõigi vahetult allpool seisvate Täitevkomiteede osakondadega. Neil juhtudel kui Rahvakomissariaadid või Täitevkomitee osakonnad suhtlevad allpool seisva organiga, möödudes vahepealsed instansid (näiteks, Rahvakomissariaadid maakonna Täitevkomiteega, Kubermangu Täitevkomitee valla organitega jne.), nad peavad sellest teavitama ka neid instantse. 12.Üldreeglina suhtlevad Täitevkomiteed ja nende osakonnad kõrgemate Täitevkomiteedega ja nende osakondadega, aga ka Rahvakomissariaatidega vastavate vaheinstantside kaudu, valla Täitevkomitee maakonna Täitevkomitee kaudu, maakonna – kubermangu kaudu, kuid see ei võta neilt õigust, neil juhtudel, mil see on tunnistatud hädavajalikuks, kõrgemate organitega vahetult suhelda. 13.Täitevkomitee valib kogu vastava territooriumi juhtimise jooksva töö ja keskvõimu määruste ja dekreetide elluviimiseks presiidiumi: 3-5 liikmeni kubermangus ja maakonnas 3 liiget. 14.Kohalike organite otsus Täitevkomitee liitumisest kuulub igal üksikul juhtumil Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee kinnitust. (VII Nõukogude Kongressi määrus Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64. §578 V jagu) Üheteistkümnes peatükk. Saadikute Nõukogudest. §57.Saadikute Nõukogud moodustatakse: a)Linnades – arvestusega 1 saadik iga 1000 asula inimese kohta, kuid arvult mitte vähem kui 50 ja mitte rohkem kui 1000 liiget. b)asundustes (alevites, külades, staniitsades, kohakestes, linnakestes, milles on alla 10 000 inimese, auulides, hutorites jne.) arvestusega 1 saadik iga 100 inimese kohta, kuid arvult, mitte vähem kui 3 ja mitte rohkem kui 50 saadikut igast asundusest. Saadikute volitused kestavad kolm aastat. Märkus. Neis maakohtades, kus see tunnistatakse teostatavaks, lahendatakse juhtimise küsimused antud asunduse valijate poolt vahetult koosolekul. §57a.Lisaks VNSFV Konstitutsiooni §57. VIII Nõukogude Kongressi määrus- kohalike nõukogude tööst, muutmiseks (Sead. Kogu. 1921.Nr.1.,§1): Anda kubermangu nõukogude kongressile õigus võtta kubermangu täitevkomitee koosseisu täiendavalt, Konstitutsiooniga kehtestatud täitevkomiteede liikmeid sellise arvestusega, et kubermangu täitevkomitee koosseisu kuuluks igast tööstusrajoonist vähemalt üks esindaja.Kubermangu Täitevkomitee laiendatud istungid kutsutakse kokku istungjärguks Kubermangu Täitevkomitee poolt kindlaks määratud tähtajal. IX Nõukogude Kongressi määrus nõukogude ehitusest (Sead. Kogu. 1922.a. Nr.4. §44). §58.Saadikute Nõukogu valib jooksva töö tegemiseks oma keskelt täitevorgani (Täitevkomitee) asumites arvult mitte üle 5, aga linnades arvestusega 1 liige 50 liikme kohta, kuid mitte vähem kui 3 ja mitte rohkem kui 15 (Peterburg ja Moskva mitte üle 40). Täitevkomitee on täielikult vastutav teda valinud Nõukogu ees. §59.Saadikute Nõukogu kutsutakse kokku täitevkomitee poolt, viimase äranägemise järgi, või siis vähemalt poolt Nõukogu saadikute nõudmisel, kuid mitte harvem kui kord nädalas linnades ja asulates 2 korda nädalas. §60.Oma kompetentsi piires on Nõukogu, aga §57 (märkus) kindlaksmääratud juhtumil, valijate üldkoosolek, antud territooriumi kõrgeim võim. §60a.Nõukogude üldkoosolekutel on hädavajalik võtta üles kõik põhilised üld- ja kohaliku elu küsimused.Nõukogud peavad töötama mitte ainult kui agitatsiooni ja teavitusaparaat, vaid ka kui tõsise asjaajamise mehanism. Iga Nõukogu liige haaratakse võimalustmööda viivitamatult teatud riigitöö täitmisele. Kõik Nõukogude liikmed on kohustatud, ükskõik, mis see ka ei oleks, andma vastuseid oma valijatele mitte harvemini kui üks kord kahe nädala jooksul. Nõukogu liige, kes ei täitnud kahel korral vabandava põhjuseta antud määrust, loetakse mandaadi kaotanuks ja tema asemel valitakse uus saadik. VII Nõukogude Kongressi määrus (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64. §578.VI jagu). §60b.Kohalike Nõukogude ja Täitevkomiteede tööst. 1.Kinnitades 5-da jaos toodud VII Nõukogude Kongressi määruste elluviimise vajadust loeb VIII Nõukogude Kongress hädavajalikuks: a)viia kindlaks määratud tähtaegadel regulaarselt läbi küla, valla, linna ja teiste nõukogude ümbervalimisi, aga samuti kutsuda kokku Nõukogude Kongresse; b)moodustada linnanõukogud kõigis linna tüüpi asulates; c)kutsuda vähemalt kaks korda kuus kokku linnanõukogu pleenum; d)teha Täitevkomiteedele kohuseks tulla kokku: vallas ja maakonnas – vähemalt kord nädalas, kubermangus – vähemalt kord kahe nädala jooksul; e)peale Täitevkomiteede istungite, kutsuda kokku valla Täitevkomiteede koos külanõukogude esindajatega laiendatud nõupidamised mitte harvemini kui kord kuus; maakonna nõupidamisi koos valla Täitevkomiteede esindajatega mitte harvemini kui kord kuus; kubermangu nõupidamisi koos maakonna ja rajooni Täitevkomiteede esindajatega mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul; f)kõigil neil nõupidamistel ja istungitel tuleb panna arutelule nii kõik kohaliku kui ka üleriikliku tähtsusega küsimused, kusjuures selliste nõupidamiste otsused kuuluvad vastavate Täitevkomiteede poolt kinnitamisele; g)sellele lisaks tuleb perioodiliselt kutsuda kokku Täitevkomiteede osakondade juhatajate nõupidamisi; h)Nõukogude istungitele on vaja haarata võimalikult suur arv töölisi ja talupoegi, korraldades selliseid istungeid tööliskvartalites ja võimalust mööda, suurtes vabrikutes ja tehastes; i) samuti viia võimalusel ka Täitevkomiteede istungeid läbi tehastes ja vabrikutes; j)kõigil Täitevkomiteedel tuleb võtta meetmeid, et võimalikult laialt teavitada kohalikku töölis-talurahvast Nõukogude võimu kõigist meetmetest, et seada sisse häid sidemeid nõukogude töötajate ja töölite-talupoegade masside vahel, teha oma tegevusest töölistest ja talupoegadest elanikonnale regulaarselt ettekandeid; k)kõigist linnanõukogude ja kõik maakondade, kubermangude Nõukogude Kongresside määrustest teavitada Ülevenemaalist Kesktäitevkomiteed, milline kord kahe kuu jooksul avaldab kokkuvõtte kõigist tähtsamatest määrustest. 2.Selleks, et viia kiiresti ja plaanipäraselt ellu ülalpool tähendatud ettevõtmised, teeb Kongress Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile ülesandeks kahe kuulise tähtaja jooksul töötada välja vastavad instruktsioonid. 3.Kongress paneb Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile ja kohalikele Täitevkomiteede Presiidiumile ülesandeks seada sisse spetsiaalse kontrolli ülalpool mainitud meetmete elluviimiseks ja eriti VII ja VIII Nõukogude Kongressi poolt vastu võetud nõukogude ülesehituse määruste täitmiseks. VII Nõukogude Kongressi määrus (Sead.Kogu. 1921.a.Nr.1§1 V jagu). Kaheteistkümnes peatükk. Nõukogude võimu kohaliku võimu organite tegevuse asjadest. §61.Oblasti, kubermangu, maakonna ja valla Nõukogude võimu organid, aga samuti Saadikute Nõukogud kompetentsi kuuluvad: a)kõigi vastavate kõrgemate Nõukogude võimu organite määruste elluviimine; b)antud territooriumil kõigi meetmete võtmine, et tõsta selle kultuuri- ja majanduslikku taset; c)kõikide puhtalt kohaliku tähtsusega (antud territooriumi jaoks) küsimuste lahendamine; d)kogu antud territooriumi piires Nõukogude tegevuse ühendamine. §62. Nõukogude Kongressidele ja Täitevkomiteedele kuulub kõigi kohalike Nõukogude tegevuse kontrolli õigus (st. oblasti – antud oblasti kõiki Nõukogusid, kubermangu – kõikide kubermangus asuvaid Nõukogusid, peale linnanõukogude, millised ei kuulu maakonna Nõukogude koosseisu jne.), oblasti ja kubermangu Nõukogude Kongressi ja nende täitevkomitee poolt – peale selle, on õigus nende rajoonis tegutsevate Nõukogude otsuseid tühistada, teatades sellest olulisematel juhtudel Nõukogude Keskvõime. §63.Nõukogude võimu organitele pandud ülesannete täitmiseks moodustatakse (linna ja küla) Nõukogudes ja Täitevkomiteedes (oblasti, kubermangu, makonna ja valla) vastavad osakonnad mida juhivad osakonnajuhatajad. §63a.Kohalike ja keskorganite omavahelised suhted. 1.Kohalike Nõukogude Kongresside määrused võivad tühistatud olla vaid kõrgemalseisvate Kongresside ja nende Täitevkomiteede, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ning selle Presiidiumi poolt. Täitevkomiteede ja nende Presiidiumi määrus võib olla tühistatud kõrgemalseisvate Kongresside, Täitevkomiteede ja nende Presiidiumite, Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 2.Rahvakomissaride Nõukogu korraldused võivad olla tühistatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee, selle Presiidiumi ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. 3.Rahvakomissaride Nõukogude mingite üksikute korralduste elluviimise peatamine on võimalik vaid erandlikel juhtudel või sellise korralduse ilmse mittevastavusel Rahvakomissaride Nõukogu või Ülevenemaalise Kesktäitevkomiteer määrustele ja viimase kollektiivse kohtulikule vastutusele võtmisel. Kubermangu Täitevkomiteed teatavad viivitamatult peatamistest ja oma kaalutlustest antud korralduse tühistamise hädavajalikkusest Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile ja vastavale Rahvakomissarile ja Rahvakomissaride Nõukogule. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidium otsustab süüdi oleva poole kohtu alla andmise küsimuse, st. kas Rahvakomissari või kubermangu Täitevkomitee, kes ebaõigelt peatas Rahvakomisariaadi korralduse. Maakonna Täitevkomiteele antakse samad õigused ja samadel alustel Kubermangu kohalike osakondade korralduste suhtes. 4.Keskametkonnad, reeglina, ajavad oma asju kohalike Nõukogude ja nende osakondade kaudu, allutades ametkonnavälised ja spetsiaalsed juhatuste osakonnad kohalike nõukogudele.Selle reegli täitmiseks on kõigi Rahvakomissariaatide kõik alalised kohalikud organid ja administratiiv-majanduslikud asutused, nagu ka teised organid, mis loodud ajutiselt lööktöödeks, mis lähtuvad vastavatest kubermangu ja maakonna Täitevkomiteede osakondadest või alluvad vahetult neile. Nendest reeglitest moodustavad erandi Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee või selle Presiidiumi spetsiaalsete määrustega kindlaks määratud üksikute asutuste osakonnad. 5.Vahetult Täitevkomiteede ja nende Presiidiumite poolt omavad õigust ettekirjutusi välja anda vaid kõrgemalseisvad Täitevkomiteed ja nende Presiidiumid, Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, selle Presiidium ja Rahvakomissaride Nõukogu. 6.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumiletehakse ülesandeks vaadata üle 26.aprilli 1920.a. dekreet (Sead. Kogu. 1920.a. Nr.32., §155), distliplinaarsetest ja administratiivsetest karistustest, mis nähtud ette Täitevkomiteede liikmetele, lähtudes printsiibist, et distliplinaarseid karistusi Täitevkomiteede liikmetele, kui ka nende osakondade Juhatajatele, kui ka teistele ei saa olla pandud Rahvakomissaride poolt. 7.Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumile tehakse ülesandeks vaadata ümber ja täiendada 25.novembri määrus (Sead. Kogu. 1920.a. Nr.93, §499) keskasutuste poolt kohtadele komandeeritud isikutest, volitatud isikute suunamise järkjärgulise lõpetamise ja nende funktsioonide kohalikele organitele üleandmise. 8.Rahvakomissaride Nõukogudele tehakse ülessandeks vaadata läbi määrused Rahvakomissariaatidest ja selle organitest kohtadel, et kooskõlastada VII ja VIII Nõukogude Kongresside määrustega ja selleks, et ühtlustada nende organite ülesehitus ja hiljemalt 1.aprilliks esitada Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidumile kinnitamiseks. Peale mainitud tähtaja möödumist kõik vastavad varem välja antud määrused tühistatakse. VII Nõukogude Kongressi määrus (S.K. 1919.a. Nr.1 §1 IV jagu) §63b. Kohalike täitevkomiteede osakondadest. VII Nõukogude Kongressi täitevkomiteesid puudutavate määruste muutmiseks (Sead. Kogu. 1919.a.Nr.64. §578): 1.Maakonna täitevkomiteede juures asuvate R.K. I., õigus, rahv.majan.nõukogu ja KK organeid mitte moodustada. 2.Anda vastavatele kubermangu täitevkomiteedele hädavajalikel juhtudel, maakonna täitevkomiteede nõusolekul, määrata vastava juhtimisharu juurde ühe volitatud esindaja koos maakonna mingi maakonna täitevkomitee presiidiumi pooolt näidatud osakonna aparaadi kasutamise õigusega. Märkus. ÜRMN võivad kubermangu osakondade kaudu, aga samuti ka kubermangu osakonnad omal initsiatiivil, maakonna täitevkomiteede nõusolekul ning tööstusrajoonides ja maakondades, kubermangu täitevkomitee kinnitusel, moodustada minimaalse koosseisuga osakondi. 3.Volinikud, aga samuti osakonnad vastutavad kubermangu täitevkomitee ees, nagu ka maakonna täitevkomitee ees. 4.Maakondliku alluvusega linnanõukogudes, tööstus-ja muudes linna tüüpi asulates (peale maakonna ja kubermangu keskuste), kubermangu täitevkomitee kinnitusel võivad olla organiseeritud alljärgnevad osakonnad: juhtimine, rahvaharidus, kommunaalmajandus ja tervishoid. 5.Vala täitevkomiteede juures eksisteerivad osakonnad, aga ka valla majanduskoosolekud kaotatakse. Valla täitevkomitee liikmete arvuks kinnitatakse kolm inimest. Märkus. Erandjuhtudel on kubermangu täitevkomiteel õigus suurendada valla täitevkomitee koosseisu neljale liikmele. Kõik valla täitevkomitee funktsioonid jaotatakse selle liikmete vahel ära selleks spetsiaalselt kehtestatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee määruse alusel. 6.Kõikide juhtimisharude tehniliseks teenindamiseks organiseeritakse valla täitevkomitees ühine asjaajamine. 7.Kõik valla täitevkomitee liikmed saavad töötasu riigi vahenditest; külanõukogude esimehed ja kogu vallanõukogu tehniline aparaat saab töötasu kubermangu täitevkomiteest kohalike vahendite arvelt. IX Nõukogude Kongressi määrus Nõukogude ülesehitusest Sead. Kogu 1922.a. Nr.4 §44 IV jagu. §63c.VII ja VIII Nõukogude Kongressi määrustest. IX Ülevenemaaline Nõukogude Kongress kinnitab kõrvalekaldumatuks täitmiseks need VII ja VIII Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi määruse punktid, millised jäid muudatusteta. (IX Nõukogude Kongressi määrus Sead. Kogu. 1922.a. Nr.4.§44). §63d.Kubermangude ja kubermangude täitevkomiteede arvust. Tunnistada hädavajalikuks kubermangude täitevkomiteede arvu vähendamist naaberkubermangude, millised on omavahel seotud mugavate ühendusteedega ning on majanduslikus mõttes sugulussidemetes, ühendamise teel. Teha Ülevenemaalisele Kesktäitevkomiteele ülesandeks hiljemalt järgmisel korralisel istungjärgul kinnitada selliste ühendamiste konkreetsed määrused. IX Nõukogude Kongressi määrus. Sead. Kogu. 1922.a. Nr.4.§44. Lisa §63.-le. Kohalike Täitevkomiteede ja Rahvakomissaride Nõukogude vaheliste suhete korrast. 1.Kohalikud Täitevkomiteed suunavad VII Nõukogude Kongressi määruse V jao 1.punktis (Sead. Kogu. 1919.a. Nr.64., §578) ettenähtud korras kõik oma avaldused, järelepärimised, kaebused aga samuti teated Rahvakomissaride korralduste peatamisest Siseasjade Rahvakomissariaadi kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse. Märkus. Juhtumil, mil suheldakse telegraafi teel, saadavad Täitevkomiteed need: Rahvakomissaride Nõukogule, Siseasjade Rahvakomissariaadile ja asjast huvitatud Rahvakomissariaadile. 2.Kohaliku Täitevkomitee osankonnad ja asutused pöörduvad hädavajalikel juhtudel oma esildisega Täitevkomiteede Presiidiumi kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse, kes saadavad need esildised koos oma avaldusega Siseasjade Rahvakomissariaadi kaudu Rahvakomissaride Nõukogusse. 3.Siseasjade Rahvakomissariaat, võttes eelnevalt ühendust asjast huvitatud Rahvakomissariaadiga, on kohustatud algatatud asja suunama oma järeldustega, selle saamisest hiljemalt kolme päeva pärast, Rahvakomissaride Nõukogusse. 4.Siseasjade Rahvakomissariaat on Rahvakomissaride Nõukogus selles asjas ettekandjaks, asja algatanud Täitevkomitee võib samuti oma ettekandja.delegeerida Rahvakomissaride Nõukogusse. 5.Rahvakomissaride Nõukogu määrus kohalike Täitevkomiteede asjus saadetakse viimase poolt Siseasjade Rahvakomisariaadi kaudu. Rahvakomissaride Nõukogu Dekreet 10 veebruarist 1921.a. (Sead. Kogu. 1921. Nr.12, §82). Neljas jagu. Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Kolmeteistkümnes peatükk. §64.Õigust valida ja olla valitud Nõukogudesse kasutavad sõltumatult usutunnistusest, rahvusest, paiksustsensusest jne. järgmised Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikud, kellel valimistepäevaks on täitunud kaheksateist eluaastat; a)kõik, kes hangivad elatusvahendeid tootliku ja ühiskonnakasuliku tööga, aga samuti isikud, kes on hõivatud koduse majapidamisega, et tagada esimestele tootliku tööga tegelemise võimalus, nagu: kõigi liikide ja kategooriate töölised ja teenistujad tööstuses, kaubanduses ja põllumajanduses ningtalupojad ja kasakad-maaharijad, kes ei kasuta kasumi saamise eesmärgil palgatööjõudu; b)Nõukogude arme sõdurid ja madrused; c)kodanikud, kes kuuluvad kategooriasse, mis loetletud käesoleva paragrahvi „a“ ja „b“ punktides ning kes on kaotanud mingil määral töövõime. 1.Märkus. Kohalikud Nõukogud võivad, Keskvõimu kinnitusel, alandada käesolevas paragrahvis kehtestatud ealist normi. 2.Märkus. Isikutest, kes ei astunud vene kodanike hulka, kasutavad aktiivset ja passiivset valimisõigust samuti need isikud, kes on näidatud ära §20 (teine jagu , viies peatükk). Lisa §64.-le. a)Õiguste piiramisest kohtuotsuste alusel. Rahvakomissaride Nõukogu otsus: 1.Süüdimõistva kohtuotsuse väljakuulutamisel asjades, mis puudutab: kontrevolutsiooni, tapmist, röövimist, raskete haavade ja vigastuste tekitamist, süütamist, riisumist, vargust, pettust, valenime kasutamist, väljapressimist, omistamist, raiskamist, teadvalt varastatud asjade ostmist, liigkasuvõtmist, töönduslikku spekulatsiooni, altkäemaksu võtmist, võltsimist, rahatähtede järeletegemist, vägistamist, alaealiste ärakasutamist, sutenöörluses ja lõbumajade pidamises, Rahvakohtud ja Revolutsioonilised tribunalid, sõltuvalt asjaoludest ja süüdistatava isiksusest, määravad kindlaks: kas süüdimõistetu tunnistatakse kohtu poolt teotatuks ja selle tagajärjel õigustes piiratuks. 2.Õigustes piiramine hõlmab endas: a) Kohalikesse Nõukogudesse aktiivsest- ja passiivsest valimisõigusest ilmajätmist (Põhiseadus §64.(Sead. Kogu. 1918.a. Nr.51), b)liidulistesse ja teistesse organisatsioonidesse valimise aktiivsest-ning passiivsest valimisõigusest ilmajätmist, c)Nõukogude ühiskondlike organisatsioonide ja asutustes vastutava ametikoha täitmise õigusest ilmajätmist, aga samuti õigusest olla Rahvakohtu kaasistuja, Kohtus kaitsja või käendaja, d)Punalipu- ja Tööpunalipu ordeni ning teiste eraldus ja aumärkide omamise õigusest ilmajätmist. Märkus. Punalipu ja Tööpunalipu ordenitest ilmajätmine peab olema kinnitatud Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi poolt. 3.Õigustest ilmajätmise kohtuotsuses näitab Kohus sellise piirangu tähtaja, kuid milline ei saa ületada viit aastat. 4.Teatud elukutsete, millised nõuavad eelnevat pikaajalist väljaõpet (näit.arstid, insenerid, tehnikud, hambaarstid, farmatseudid, akusörid) esindajad juhtumil, mil nad ilmutavad rasket kutsekohustuste rikkumist, milline tõendab nende moraalse taseme mittevastavust nende kutselt nõutavates teadmistes, neile omistatud spetsiaalses ametis, võivad olla mõistetud oma ametitegevuse õigusest ilmajäetuks. Märkus. Kutseoskuste täiendamine annab süüdimõistetule aluse algatada vastavas Kohtus kutsealaga tegelemise õiguse taastamise menetluse, kuid mitte teisiti, kui vastava Rahvakomissariaadi kaudu. 5.Õigustest tingimisi ilmajätmine on keelatud, kuid ennetähtaegne piirangutest vabastamine on võimalik üldistel alustel (sead. Kogu. 1921.a. Nr.22, §138). 6.Kohtuotsuse osa, mis puudutab õigustest ilmajätmist, võib olla eraldi teistest kohtuotsuse osadest, edasi kaevatud kohtuotsuste edasikaebamise korras ja tähtaja jooksul. Rahvakomissaride Nõukogu Dekreet 5. maist 1921.a.(Sead. Kogu. 1921.a. Nr.39, §209). Õiguste kaotus Kriminaalkoodeksi alusel. §40.Õiguste kaotamine seisneb nende kaotamises kuni viie aastani: a)aktiivse ja passiivse valimisõiguse suhtes (Põhiseadus, Seadl. Kogu 1918.a. Nr.51); b)aktiivse ja passiivse valimisõiguse kutse- ja teistes organisatsioonides; c)vastutaval ametikohal oleku õigust, aga ka õigust olla kaasistuja rahvakohtus, kaitsjana kohtus, käendajana või hooldajana esinemise õigust. Vabaduse kaotusliku karistusega süüdimõistetute õiguste äravõtmist arvestatakse kogu karistuse tähtaja või tinglikult karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamisest. §41.Õiguste kaotusega võib, kohtu spetsiaalse määrusega, kaasneda ka süüdimõistetult Punalipu või Tööpunalipu ordeni äravõtmine, kuid selline määrus peab olema esitatud enne seaduslikku jõu saamist, kinnitamiseks Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumisse. §42.Õiguste kaotus määratakse kohtu poolt, kui lisakaristus süüdimõistva otsuse juurde Kriminaalkoodeksi alusel mõistetud kuritegude puhul, kui kohus tunnistab süüdimõistetu õigused kohtuotsusega kaotanuks. Õigute kaotamise küsimuse ülesvõtmine süüdimõistmisel on kohtule kohustuslik, kui Kriminaalkoodeksis on näidatud vabadusekaotus aastaks või mingi rangem karistus. §65.Ei vali ja ei saa olla valitud, kuigi nad kuulusid ühte ülalpool loetletud kategooriasse: a)isikud, kes palkavad tööjõudu, et saada kasumit; b)isikud, kes elavad mittetöisest sissetulekust, nagu:kapitali protsentidest, ettevõttluse tuludest, sissetulekud varast jne. c)mungad ja teised kiriku ja usukultuste teenistujad; d)endise politsei teenistujad ja agendid, zandarmi spetsiaalse korpuse ja valveüksuste liikmed, aga ka Venemaa valitseva õukonna liikmed; e)isikud, kes on kindlaksmääratud korras tunnistatud vaimuhaigeks või mõistuse kaotanuks, aga ka hoolduse all olevad isikud; f)isikud, kes on mõistetud süüdi kasusaamise või muu laiduväärse üleastumise eest kohtupoolt seadusega kindlaks määratud tähtajaks. Neljateistkümnes peatükk. Valimiste läbiviimisest. §66.Valimised viiakse läbi tavaks kujunenud päevadel ja määratakse kindlaks kohalike Nõukogude poolt. §67.Valimised viiakse läbi valimiskomisjoni ja kohaliku Nõukogu esinduse juuresolekul. §68.Neil juhtudel, kui Nõukogude võimu esindaja kohalviibimine osutub tehniliselt võimatuks, siis teda asendab valimiskomisjoni esimees, aga ka sellise puudumisel, valimiskoosoleku juhataja. §69.Valimiste käigust ja tulemustest koostatakse protokoll, mis allkirjastatakse valimiskomisjoni liikmete ja Nõukogu esindaja poolt. §70.Valimiste üksikasjalik läbiviimise kord, aga ka neist ametühingute või muude töölisorganisatsioonide osavõtt määratakse kindlaks kohalike Nõukogude poolt, kooskõlas Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee instruktsiooniga. Viieteistkümnes peatükk. Valimiste kontrollimisest ja tühistamisest ning ka saadikute tagasikutsumisest. §71.Kogu valimiste läbiviimiseks vajalik materjal saabub vastavasse Nõukogusse. §72.Valimiste kontrollimiseks määrab Nõukogu mandaatkomissjoni. §73.Kontrolli tulemustest kannab mandaatkomissjon ette Nõukogule. §74.Nõukogu lahendab küsimuse vaidlustatud kandidaatide kinnitamisest. §75.Juhtumil, mil Nõukogu üht või teist kandidaati ei kinnita, määrab Nõukogu uued valimised. §76.Valimiste tervikuna ebaõigeks tunnistamisel lahendatakse valimiste tühistamise küsimus Nõukogude võimu vahetult kõrgema organi poolt. §77.Nõukogude valimiste kassatsiooni korras kaebamise kõrgeimaks organiks on Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. §78.Valijad, kes saatsid Nõukogusse saadiku, omavad õigust teda igal ajal tagasi kutsuda ja viia üldmäärustega kooskõlas läbi uued valimised. Viies jagu. Eelarve õigus. Kuueteistkümnes peatükk. §79.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi rahanduspoliitika käesoleval töötajate diktatuuri ülemineku momendi perioodil, soodustab põhieesmärgina kodanluse ekspropriatsiooni ja Vabariigi kodanike üldise võrdsuse tingimuste ettevalmistamist tootmise ja rikkuste jaotamise vallas. Neil eesmärkidel ta seab omale ülesandeks võimaldada Nõukogude võimu organitele kõik hädavajalikud vahendid, et rahuldada Nõukogude Vabariigi kohalikke ja üldriiklikke vajadusi, kartmata rünnata õigust eraomandile. §80.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi riiklikud tulud ja kulud koondatakse üldriiklikus eelarves. §81.Ülevenemaaline Nõukogude Kongress või Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee määrab kindlaks selle, millised tulude ja maksude liigid laekuvad üldriiklikku eelarvesse ja millised laekuvad kohalike Nõukogude käsutusse, aga ka määravad kindlaks maksustamise määrad. §82.Nõukogud kehtestavad maksustamise eranditult kohaliku majanduse vajaduseks. Üleriiklikud vajadused rahuldatakse Riigikassa poolt eraldatud vahendite arvelt. §83.Riigikassa vahenditest ei või teha mingit kulutust, ilma, et selleks oleks kehtestatud krediiti riigi tulude ja kulude eelarve loendis või spetsialse Keskvõimu poolt välja antud määruse alusel. §84.Üldriiklikku tähtsust omavate vajaduste rahuldamiseks antakse vastavate Rahvakomissariaatide poolt kohalike Nõukogude käsutusse Riigikassast hädavajalikud krediidid. §85.Kõik Nõukogudele Riigikassast antavad krediidid, aga ka krediidid, mis on kinnitatud eelarvetes kohalikeks vajadusteks, kulutatakse nende poolt eelarve alajaotuste (paragrahvid, lõigud) piires sihtotstarbeliselt ja ei saa olla kulutatud mingiks teiseks vajaduseks ilma Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu spetsiaalse määruseta. §86.Kohalikud Nõukogud koostavad kohalike vajaduste poolaasta ja aasta tulude ja kulude loendi. Külade ja valdade Nõukogude ja linnade Nõukogude, mis osalevad maakonna Nõukogude Kongressidel, eelarved, aga ka maakondade Nõukogude organite eelarved kinnitatakse vastavate kubermangu või oblastite Nõukogude Kongresside ja nende Täitevkomiteede poolt; linna, kubermangu ja oblastite Nõukogude organite eelarved kinnitatakse Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. §87.Kulutusteks, millised ei ole eelarvetega ette nähtud, aga ka eelarveliste määramiste ebapiisavusel küsitakse Nõukogude poolt lisakrediite vastavatelt Rahvakomissariaatidelt. §88.Kohalike vajaduste rahuldamiseks vajaminevate vahendite ebapiisavuse juhtumil otsustatakse Riigikassa vahenditest toetuste ja laenude andmine Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt. Kuues osa. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapist ja lipust. Seitsmeteistkümnes peatükk. §89.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapp koosneb punasel foonil päiksekiirtes kuldset sirpi ja vasarat, mis paigutatud omavahel risti käepidemetega alla poole, mis on piiratud viljapeadest päraga, mille ümber on mähitud punane lint kirjadega: Vene Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. Kõigi maade proletaarlased, ühinege! §90.Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kauba-, mere ja sõjalaevastiku lipp on punast (helepunane) värvi riidelaiust, mille ülemises vasakus nurgas – lipuvarre juurde on asetatud kuldsed tähed – V.N.S.F.V. või kiri: Vene Nõukogude Sotsialistlikk Föderatiivne Vabariik. §90a.V.N.S.F.V. Konstitutsiooni §90 muutmiseks otsustab Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee, et kauba-, mere ja sõjalaevastiku lipu ühtlustamiseks: 1.Jätta olemasolev kuju (punane lipp kuldsete tähtedega V.N.S.F.V. vasakus ülemises tiivas) alles kui sõjaväe lipp. 2.Kehtestada kaubalaevastiku lipuks punane lipp suurte valgete tähtedega V.N.S.F.V., mis asuvad lipu keskel. 3.Merelaevastikule kehtestada punane lipp, millel on ankur ja selle keskel punane viisnurk ning ankuri ülaosa kohal valged tähted – V.N.S.F.V. ÜK Dekreet 29.septembrist 1920.a. (Sead.Kogu. 1920.a. Nr.82.§404). Allkirjastasid:V Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Esimees J. Sverdlov. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi liikmed: T.I. Teodorovits, F.A. Rozin, A.P. Rozenholts, A.H. Mitrofanov, K.G. Maksimov. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee sekretär V.A. Avanesov. Avaldatud 19. juulil 1918.a. Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Toimetistes Nr. 151. *** Edasi on lisad. Sisukord. Kommentaar teise väljaande juurde. Kommentaar esimese väljaande juurde. V.N.S.F.V. Konstitutsioon (Põhiseadus). Esimene jagu. Töötava ja ekspluateeritava rahva õiguste deklaratsioon. (I-IV peatükk) Teine jagu. Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi Konstitutsiooni üldmäärused. (V peatükk.). Kolmas jagu. (VI-XII peatükk) Nõukogude võimu ehitus. A.Keskvõimu organiseerimisest. VI peatükk. Tööliste, Talupoegade, Punaarmeelaste ja Kasakate Saadikute Ülevenemaalisest Kongressist. VII peatükk. Ülevenemaalisest Kesktäitevkomiteest.(koos määrusega ÜK-st). VIII peatükk. Rahvakomissaride Nõukogust. (koos lisadega) IX peatükk. Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi ja Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee asjaajamistesse kuuluvatest asjadest. B.Nõukogude Võimu organiseerimine kohtadel. X peatükk. Nõukogude Kongressidest. XI peatükk. Saadikute Nõukogudest. XII peatükk. Nõukogude võimu kohaliku võimu organite tegevuse asjadest. IV jagu.(XIII-XV peatükk) XIII peatükk. Aktiivne ja passiivne valimisõigus. XIV peatükk.Valimiste läbiviimisest. XV peatükk.Valimiste kontrollimisest ja tühistamisest ning ka saadikute tagasikutsumisest. V jagu (XVI peatükk) Eelarveõigus. VI jagu (XVII peatükk) Vene Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi vapist ja lipust. *** (Konstitutsioon orig 3 – 53 lk ka.) (Sisukord: orig. Lk. 131) Lisad. (Originaali lk. 56-130 ka.) 1.. VII peatükile. ÜK eelarve komisjonist. 2. VIII peatükile. Juhis Täitevkomitee, TKN ja Rahvakomissaride Väikese Nõukogu teevuse piiramiseks. Jne. jne. Keda huvitab, telligu koopia lk 132. KL.2005. PAGE  PAGE 31 ˜ŗæĢ ‹ — Æ · ¹ Ķ  " X j ° ± H ķ ī  Ž'01t›Ē?@JeitŽ”˜™œų %&(ŗĮĢźņ‰§¬­Č)FŠØēč-ŠØ®Æ01FéüųüųüųōųšųšųģųšųšųščščäąÜčÜŲÜŲÜŲŌŠĢŠŌŲŠŲŠŌŠŲŠČÄČŌÄĢŌĢųĢĄŌĄŌĄĢĄ¼Ō¼Ą¼øŌ¼“h°½he4h PÆhF=+hK hŌ>NhT‹hŲakhB?ęhkBUhK’h±!VhV"shų.hąYh’lŠhęūhWWÉhh$jG=>?@A†‡ˆĶĪŠśū’. /  €  ‡ ˆ ® Æ ± ī 1żżżżżżżżżżżżżżšēēēēēēēēēēē„Š`„Šgdh$j „Š„Š^„Š`„ŠgdWWÉ6\P\żż1Å@š&š­č+ÆPĮNOPwx¦VhżdŹ?ŌGŹMŅöööööööööööööööööööööööööööö„Š`„Šgdh$jMNcep„¦Xhƒ†øŲ1Ebj‰Š”¢ąųüż’CacdØĘų>?A±ĻÓŌß$BFGI§ĘÉŹ*HˆÆĶŃŅ ) ē!k"l"b#c#µ#H$I$°$@%A%č%üųüōüōüōšōģōšōčōäōšąšąšäšōšąäąšąäąÜąÜŲäŲÜŲŌŠŌŲŌĢäĢŌĢäĢģäģĢģäģČģČĮČ½Č½¹½¹hm^hēuŃ h2ynh2ynh2ynh®gļhƒmyhJ2h•d—ht„hfBĄhB?ęhe4h“s`h<ŲhĒ-vh PÆhęūHŅ. / 5 6 7 n o  ‚ “ ” • – 3!4!l"j#k#I$J$K$L$]$^$—$˜$¬$ööööķķööööööööööööööööööööö„Š`„Šgd“s`„Š`„Šgdh$j¬$­$A%ø%¹%Ė%Ģ%<' (ø(é)g+ņ+p,ƒ-„-—-˜-ü/L1324262I2J2Ć3¬5ööķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķķä„Š`„ŠgdŠ06„Š`„Šgdm^„Š`„Šgdh$jč%;'<'²' ( ( (·(ø(*f+g+i+ń+ņ+p,…,Ŗ,‚-ƒ-›- //8/ū/ü/0>0F0,171K1L1ł12232Ę35«5¬5)6–7ī7ļ7ą8Š9Ń9U:X:Z:ķ:ī:—<<ž<Ī<ä<ō<õ<ł<ś<’<üųüōüōšōšģščäčäąäąäąÜŲÜŲąŌŠŌŠŌŠŌŠĢŠĢČÄĄÄ¼øÄø“ø“°¬°“°¬°¬Ø¬°¤¤ hŖV hŖV hŖV hjzRh ThƒhO~ hvķhG‚h“s`hŒęhŠ06h%_%h¬DRhW—h’śh[Fh/g”hZzhe8hŒ#]h/%h#mhm^hā[ś=¬5­5®5½5¾5666%6&6ļ7Ź8Ń9R:ī:—<õ<„=Z>Ļ?9ACąCƒDżEööööööööööööööööķķķääŪŪŅ„Š`„Šgd*x‚„Š`„Šgd,c„Š`„ŠgdC,Ÿ„Š`„ŠgdŖV „Š`„ŠgdŠ06’< =™>£>Ļ>Ż>ę>??Ī?Ļ?Ó?@@%@:@8A9AnA CäCåCƒDĻDŠDŻEūEżEF3FfF'G©GŖGĘIńIņIKKBK­K®K‚L„L‹LŒLM:M;MšNĻNŠNōNOOāOćO.Q1Q2Q?Q@QüųōųšųšōšųšōéōåōųōåįŚįÖĻÖüÖüĖüĖĒüĒĆ¼Ćø“øĆø°ø°ø°ø°¬Ø¬Ø°ØĆؤ ¤ØhjzRhyEōh§]Th[&łh(IhČāhŗgˆ h1dóh1dóh1dóhę øhX– h*x‚h*x‚h*x‚ h,ch,ch,chC,Ÿ hoœhoœhR`phoœhŖV h#%®=żEŖGTHĀI¢J£J¤J“JµJĻJŠJķJīJżJ’J®KL;M÷MrN™NOćOFP™PöķķäääääääÜ×Ī××××××××××ׄ@ ^„@ gd1dógd1dó & Fgd1dó„Š`„Šgd1dó„Š`„Šgdę ø„Š`„Šgd#%®™P@Q¢QR R R"R#RKRLRéR9T%U†VąVuYĆYQZī[d\ü\G]G^^8_`Ē`ž`_aśśśśśśśśśśśśśśśśśśõõõõõõššššgdŒWJgd‰yćgd1dó@Q”Q¢Q§QØQRRéR TT9T+U_UUV1VßVąVTWoW°WYtYuYÉYPZQZ$[ķ[ī[\c\d\ž\F]G]I]F^G^8_ø_¹_``‚`Ę`Ē`bb„bĀbĆbÅb cc@cAc'd(düųüńķüéåįåįŻŁŻŁŻįŻŁŻŁÕŻÕŃÕŃĶŃÉÅĮŽŽ¹½¹µ®µŖµ¦µ¦¢¦ž¦žš“šžš“ h5 yh5 yh5 yhÓCXh*x‚hŠih#%® hŒWJhŒWJhŒWJhŻhbuhę øh‰yćh•g‰h¢¹hXŠh x¬h¼ŠhBYŁh,Béhī#Ēh1įh—X× h—X×h—X×h1dóhƒmy:_aŖabEbybĆbAcdŚdgfRgłgiviwixi“i”i–i—iżižiHj¹jĆk“lnmśõõõõõõõõõššššššššėāėėėėėė„Š`„Šgdå.(gdå.(gd½x–gdŠigdŒWJ(dudvddfĄfŌfQgRgTgUgųgłg0iuivimknkvkĀkĆkpmńmņmżmžm#o$o%oHo²o³o]r^r°r±råtu°u±uĢvlwmw yĖyĢy™zšzzv{w{[}d}…}Š~‹~S€Č‚üõüńķńķńķęāŽāŚāŚÖŚÖŚÖŅĖŅÖŅĒŅĒĆĒĆ¼øĆø“°“°¬°¬Ø¬Ø¤Ø Ø œ œ œ˜œ˜h·5hAžhW9|hoœhPnĒhƒD‡hk6£ha#`hg[Å hg[Åhg[ÅhK"÷hJ„ hĻhAhĻhAhĻhAhųYĄhå.(h,ch½x– h½x–h½x–h†8$hj § h5 yh5 yh5 y;nmžmĶn%o&o'oEoFo³oõo‹pĒpq—qrZr±rs„stt t!tntātćtåtuu±uśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdå.(±uFvÉvmw#x†x yĢyšzw{ķ|[}‹~’“¤„ ‚Ō‚ˆƒ‰ƒŠƒŃƒ „ „J„K„L„śśśśśśśõõõõõõõõõõõššššššššššgdgdPnĒgdå.(ȂӂŌ‚üƒ „ „ˆ„÷„ų„Ń…Ņ…¶†÷†ų†ś† ˆ ˆÓˆŌˆÖˆi‰j‰`‹ƒ‹„‹N Ž"ŽabĘ›‘Ž‘ß‘ą’t”ć•ä•–Ü–Ż–ß–Z—[—õ˜ššš€š‚šķš›››äīüųüōüōšōšģščščäŻäŁäÕäÕŃÕŃĶÉÅÉĮ½¹Į¹µ±¹±­±­©­„””„”™”™•™•‘hżAh‚·h»cXhā.ąh“( hŽ)Lhė{}h ęh"ZhxA6hü"ūhßDhf#h1u‡hų"Nhn īhLo•h hIā h3r»h3r»h3r»hxS’hük»h8ońh{-„hŖV h9L„M„c„d„ƒ„„„ų„Ā…Ć…Ä…Ń…Ņ…Ó…Ō…ķ…ī…³†“†ų†”ˆÓˆŌˆj‰„‹ō‹ĖŒśśśśśńńńńääßß×ßßßßßßßßßßß & Fgd8ońgd8oń „p„Š^„p`„Šgdük»„Š`„Šgd{-„gdĖŒNO Žbß‘Ż’Ž’ä•–Ż–[—“˜€š›ˆž ® -”ģ”ķ¢r„dØįØ~©¤©śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgd8ońī÷‡žˆžŠž%Ÿ/Ÿ<Ÿ  " ­ ® ļ”ģ¢ķ¢Į£Č£Õ£`„a„q„r„ź¦[§|§cØd؀©£©¤©°¬²¬³¬É¬Ź¬)­*­ż­ ® ®9®O®P®:°¼°½°į±r³s³…“ę“ē“ ·v·w·gŗčŗéŗĢ½¾¾·¾üųüųōšōšųšģšģčģčäčäŻäŁäÕäÕäÕŃÕŃĶŃĶĘĶŃĶĀĶĀ¾Ā¾ŗ¾ŗ¶ŗ¶²¶²®²®Ŗ®Ŗ¦Ŗ¦hˆY»hpHŠhnDh4{Fhŗh†i"hFCh;  hĄi†hĄi†hĄi†h¹ĆhŅZihLo• h”#°h”#°h”#°hŌµhĄ)¢h0@Åh9~hżAh‚·>¤©„©#Ŗ”ŖQ«Ń«Ņ«*­t­É­ū­ ®®$®2®9®P®a®w®Š®—®§®ø®Ņ®į®ó®Æ#Æ5°½°śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgd8oń½°’±Ū±Ü±s³Į³A“ē“śµūµüµ¶¶¶€¶ ·w·Ö·vø.¹Ū¹gŗéŗ'»»¼_¼Ž¼ū¼śśśśśśśśśśśśśśśņņņņņņņņņņņņņ & FgdnDgd8ońū¼Z½¾…¾³¾šæxĄŅĄ ĮĀVĆŽĆ{Ä$ĘōʖĒęĒ.Č|ȞČWÉXÉYɃɄÉ÷÷÷ļęęęęįęęęęęęęęęęęęęŁį & FgdnL­gdnL­„h^„hgdnL­ & FgdˆY» & FgdnD·¾ø¾”Č¢Č“ÉöŹ÷Ź,ĖJĖKĖĢ^Ķ_ĶµĪdĻeĻŻŠ5Ņ6Ņ?Ņ¦ŅęŅ+Ō,Ō”ÕŪÕÜÕÖ(×)×j×וױ×įגמŲ’ŲUŁVŁ…ŁŚŚŻŪŽŪīŪļŪ!ÜnÜoܜŽŽĀŽ‚ßbącąeįłõīõźõźęßęŪźŪ×Ū×ÓĻÓĖÓĖÄĖĄĖĄ¼Ą¼ø¼ø¼ø“ø“­“©“©„©„©”©”š”–’Ž’h¬rÉhBvhÕ*« hUtŒhUtŒhUtŒhČ:ŹhWƒ h„h„h„h•&ehß_Ėh6Tń h‰œh‰œh‰œhˆY»h_“h Uśh+4v h lh lh lh*'ß h6‚hnL­hnL­ hnL­hnL­8„ɔɕɮÉÆÉ÷Ź*Ė_ĶīĶeĻćĻŁŠ6Ņ§ŅĶŅXÓęÓ4ŌžŌÜÕÖ)×į×ā×ö×÷×’ŲŚöööńńńńńńńńģģģźźźźźźźźźźźźźgd_“gdnL­„p^„pgdnL­ŚoÜ7ŻŹŻĀŽxßā‡āąā±ćDäåGę ēDébźģ|ķ3ī±īśīūīüīļļ2ļ3ļZļŚļŲšżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżeįĘćåćģćCäDäŽęēęéę ē ēźHźIźaźbźeź©źÆźåźģģiķjķķ2ī3īsļŠļĶļŁļŚļ£ń ņ!ņ"ņ±ó²ó ōBõCõāõöö:ųśųūų|łüłżł’łlś‹śŒśś—ś˜śŅśųśłśūūvü ż ż żüųüųüųōųōųōšģšōščäčäšäŻäŁäŁÕŁÕŁÕŃÕŃĶŃĶÉĶÉÅÉÅĮÅĮ½Į½¹µ¹µ¹½¹µ®µ¹µŖ¦µhć$Oh-:Ž hXnhXnhXnh/…hj@h™-…hž-óhk_hŪ!QhÅ/śhŅh9O hÓ4ėhÓ4ėhÓ4ėhµv×h«hÅHhDƒhfh’SæAŲšń–ń!ņ²óōCõö„öÖ÷ūųFłGłzłżł˜śŠśūœū żēżNž’[’štVĀĆżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż ż×żŲż ’ ’’’$’1’3’=’Z’[’rstTZa–—Üįā_ģŅÓæcd»ĮĀūüAB²Š‹Æ„¦ &bc½¾æ }  $!%!z!üõüīźüźüźüźüźęźęāęāęāŽ×ÓĻĖÓĖĒĖĒĆĒĆ¼ĆĒĆøŽø“ø“°“°¬°¬Ø¬Ø¤Ø¤ ¤ ¤ h:~h0h„hČj|hĶ1ćh@s h¬rÉh pŒ hŠ'hŠ'hŠ'hhUĪhš,µh!lthĢD’ hĢD’hĢD’h:Jh!&"h}ChÆG hÆGhÆG hć$Ohć$Ohć$O=Ćąį—āB›ÜĢ¢Ö’ r  ē ]Ó½dœBƒ±²‹żżżżżżżżżųųųųųųųųųųųųųųųųųżżgdĢD’‹”¦ ĀŌAcd–C‚ƒæ%!c!d!e!y!z!Ģ!Ķ!#·#Ē$Ŗ%b&į&żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżz!Ė!Ģ!§"’"#Ļ#$9$Ę$Ē$a&'ž'µ'‘(’(***²+Ņ+,/,0,V,ė-o.ü.ż.ž. /!/$/%/B0Ī0Ļ0¶1(2)2O2o2Ą2ŗ3»3455Ę5G6H6L6‰6Š6‰7Š7»7f8p9Ż:üųüōüōšōšōšģčģčģčäčäąäÜäÜŲŌŠÜĢŠČŠĮČĢŠĢ½Ģ½¹½¹½¹µ¹±­©­„­„”„”™h°zZh+ĒhJĘh #hR hõ+ĮhU+ähÅ{hi?6hYZ» hÅAYhÅAYhÅAYhgwŖhƒhczéh:O+hbŹhÆfōho,äh°)h‚ućh1@Øh=<h:~h!4<į&:';'<'M'N't'u'’'“'’(*6*Ä*:+ī+ļ+š+,,0,1,S,T,ż.ž.!/¢/0Ļ0żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżĻ011³1“1)2»345Ę566G6H6Š6ą6,7»7f8l9Ž:ß:>;q;ļ;%<Æ<,=°=±=“=żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżŻ:Ž: ;=;>;*=+=,= ?o?p?SBaBbBD5DKDDE‚FƒFFF G H H“HuIvI¹IŽIūI J!J‡KåLqMrMvNśNūN·O€PPŁP÷QųQłQęSūSüSwTzT›TmUnUąUįUāUWVeVgVČVüųōųōšōšģšģčģčäč乣ąäąÕąÕŃÕŃĶŃĶŃĶÉÅÉÅĮÅĮ½Į½¹µ¹µ±µ­©­©­©„©„”„h>!8hM-eh;-^h”„hÕg2hynÆhhühM hZąhFƒh-Thhih-_1h°zZhJĘ=“=Ņ=Ó=ļ=š=X>°>p?÷?Ō@Õ@ņ@ó@DAEA–A×ABbBĮBLC¼CKDLDPD`DaDtDuD‘Dżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż‘D’DFG HÆHvI!J‡KrM$NūNüNżN O OUOVOWOwOxOPµPŚPŪPżżżżżżżżżōżżżżżżżżżżļēߌgdM  & FgdM  & FgdZągdFƒ„Š`„Šgd-TŪPłQ‹R’RmSüS@TATnUoUÄUÅUĪUĻUŠUāUćUšUńUV;V!8„Š`„Šgd;-^gdM „h`„hgdhüČVÉV5W6W_WbWWŠW‹WńWņW.X/X\?\A\B\H\I\K\L\M\P\Q\łõłõńõńźęßŪęŪŌŠŪŠŌŠĢÅĢÅĢÅĢĮ½Į½Ģ½Į½ĮĢ¹ŠŪńõÆ©Æ©¹Æ©ÆžÆ©¹õhāD0JmHnHu hāD0JjhāD0JUhāDhÆ,h¦> h„“h„“h„“hM-e hM-ehM-eh>!8 h>!8h>!8hĄP( hĄP(hĄP(hXh;-^ h;-^h;-^6`WWåW/XiXāXY2YUYY·YéYZiZZķZīZļZųZłZ[:[;[a[b[öńńńģ掎ŽÕŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽŽ„Š`„Šgd„“gd„“„Š`„ŠgdM-egdM-egdĄP(„Š`„Šgd;-^b[[ó["\#\$\-\.\/\0\2\3\4\6\?\@\A\M\N\O\P\Q\śśśśśõšēāēāŻŻŃČĘŃČĘĘŻ„h]„hgd”„ „ų’„&`#$gdXgdM gd;-^„Š`„Šgd;-^gdĄP(gdM-egd„“ 1h°‚. °ĘA!°"°# $ %°œ@@ń’@ NormalCJ_HaJmH%sH%tH DA@ņ’”D Default Paragraph FontVi@ó’³V  Table Normal :V ö4Ö4Ö laö (k@ō’Į(No List 4 @ņ4 ”„Footer  Ęøp#.)@¢. ”„ Page NumberQT²’’’’=>?@A†‡ˆĶĪŠśū’./€‡ˆ®Æ±ī1 Å @ š & š ­ č +ÆPĮNOPwx¦VhżdŹ?ŌGŹMŅ./567no‚“”•–34ljkIJKL]^—˜¬­Aø¹ĖĢ< ø é!g#ņ#p$ƒ%„%—%˜%ü'L)3*4*6*I*J*Ć+¬-­-®-½-¾-...%.&.ļ/Ź0Ń1R2ī2—4õ4„5Z6Ļ799;ą;ƒ<ż=Ŗ?T@ĀA¢B£B¤B“BµBĻBŠBķBīBżB’B®CD;E÷ErF™FGćGFH™H@I¢IJ J J"J#JKJLJéJ9L%M†NąNuQĆQQRīSdTüTGUGVV8WXĒXžX_YŖYZEZyZĆZA[\Ś\g^R_ł_avawaxa“a”a–a—ażažaHb¹bĆc“dnežeĶf%g&g'gEgFg³gõg‹hĒhi—ijZj±jk„kll l!lnlālćlålmm±mFnÉnmo#p†p qĢqšrwsķt[u‹v’w“w¤w„wy zŌzˆ{‰{Š{Ń{ | |J|K|L|M|c|d|ƒ|„|ų|Ā}Ć}Ä}Ń}Ņ}Ó}Ō}ķ}ī}³~“~ų~”€Ó€Ō€j„ƒōƒĖ„………N…O… †b‡ß‰ŻŠŽŠäŽŻŽ[“€’“•ˆ–˜®˜-™ģ™ķšrd į ~”¤”„”#¢”¢Q£Ń£Ņ£*„t„É„ū„ ¦¦$¦2¦9¦P¦a¦w¦Š¦—¦§¦ø¦Ņ¦į¦ó¦§#§5ؽؒ©Ū©Ü©s«Į«A¬ē¬ś­ū­ü­®®®€® ÆwÆÖÆv°.±Ū±g²é²'³³“_“Ž“ū“Zµ¶…¶³¶š·xøŅø ¹ŗV»Ž»{¼$¾ō¾–æęæ.Ą|ĄžĄWĮXĮYĮƒĮ„Į”Į•Į®ĮÆĮ÷Ā*Ć_ÅīÅeĒćĒŁČ6Ź§ŹĶŹXĖęĖ4ĢžĢÜĶĪ)ĻįĻāĻöĻ÷Ļ’ŠŅoŌ7ÕŹÕĀÖx׌‡ŚąŚ±ŪDÜŻGŽ ßDįbāä|å3ę±ęśęūęüęēē2ē3ēZēŚēŲčé–é!ź²ėģCķī„īÖļūšFńGńzńżń˜ņŠņóœó õēõNö÷[÷šųtłVśūĀūĆūąūįūüü—üāüBż›żÜżĢ’¢Ö’rē]Ó½ d œ Bƒ±²‹”¦ ĀŌAcd–C‚ƒæ%cdeyzĢĶ·ĒŖbį:;<MNtu’“’ "6"Ä":#ī#ļ#š#$$0$1$S$T$ż&ž&!'¢'(Ļ(1)³)“))*»+,-Ę-..G.H.Š.ą.,/»/f0l1Ž2ß2>3q3ļ3%4Æ4,5°5±5“5Ņ5Ó5ļ5š5X6°6p7÷7Ō8Õ8ņ8ó8D9E9–9×9:b:Į:L;¼;K<L<P<`<a<t<u<‘<’<>? @Æ@vA!B‡CrE$FūFüFżF G GUGVGWGwGxGHµHŚHŪHłI‹J’JmKüK@LALnMoMÄMÅMĪMĻMŠMāMćMšMńMN;N?ÓŌŲŁßįFG§ØÉŹž’*+HIˆŠÆ°ĶĪŃŅ  )*.7nr†“–ž’34ēčklbcjkµ¶ĪĻHO]^—›¬­@ACD{|ƒ…¶¼ĖĢčé:<wx²³ēé @ B R S d f · ø G!H!Ø!©!""D"E"ˆ"‰""’"½"¾"Ó"Õ";#<#J#K#f#g#š#ņ#$$b$c$n$p$Ŗ$«$‚%‡%—%˜%& &&&P&R&Õ&×&ų&ł& ' 'R'S'a'c'Š'‹'œ''±'³'Ż'ß'ū'ü'>(?(l(m(x(z(Ć(Ä(Ż(Ž(J)L)²)³)Ā)Ć)ł)ś)2*9*H*J*h*j*s*t*‚*ƒ*Č*É*Ų*Ł*%+'+{+|+‡+‰+“+”+O,Q,Ō,Õ,Ų,Ł,ś,ū,;-=-Ŗ-±-½-æ-..%.&.¹.ŗ.å.ę.r/s/ā/ć/ī/ļ/7090M0N0e0f0w0x0ą0ā0ņ0ó011{1|1Š1Ń1G2H2Q2R2X2Z2ķ2ī2—4™4ä4å4ō4õ4ł4ś4ę6ē6Ī7Ļ788:8<8Ś8Ū899&9'97999|9}9 9¢9x:y:~::Ž::°:±:Ž:ß:č:ź:ž:’:;;A;B;F;G;U;V;ä;å;ó;ō;g<h<<ƒ<”<¢<­<®<Ļ<Š<Ł<Ś<č<é<ū=ż=ß>ą>??'?(? ?”?©?Ŗ?¼?½?@@!@"@S@T@f@g@Š@Œ@AAUAWAAƒAĄAĀAńAņABB*B+B4B5B¢B§B“B·BĻBŠBķBīBżBC‚CƒC­CÆCDD`DaDmDnDD‚D‹DŒDĄDĮDēDéD:E\u\v\Ž\\°\±\Ś\Ū\ą\į\÷\ų\ ] ]-].]1]2]7]8]„^§^“^µ^Ą^Į^Ō^Õ^’^___Q_R_T_U_‰_Š_÷_ł_s`t`„`†`aaaa0a1aua{a„a…a“a˜a a¢a­a®aāaćaōaõaūaža…b†b–b—b„b¦bmcncĀcĆc dd’d“d>e?ekeneńeņeüežeff f!fWfXf[f\f|f}ffžf¬f­f¹fŗfĄfĮfĖfĶf#g*gEgFg²g³gAhCh/i0iGiHiWiYijj7j8jXjZj]j_jdjgjojpjujxj°j±jll l!llŽlālęlmmÆm±mEnFninjnČnÉnoolonoˆo‰oupvp…p†pŪpŻpłpśp q q“qµqŹqĢq™ršrSsUsvswsŌsÕs“t”tŅtÓtģtķtZu[udueu…u†u?v@vOvPv^v`vŠv‹vÆv°vŚvÜv;w=wEwFwzw{ww—w¤w„wxxxxĆxÅxßxąxyyÕyÖy·zøzČzÉzŅzŌzŪzÜz#{%{W{X{ˆ{‹{š{›{»{¼{Ć{Ä{Š{Ó{ü{ż{ | |!|%|J|Q|c|g||„|÷|ų|Ā}Ä}Š}Ō}ķ}ī}³~“~÷~ų~np‚¢¤­Æ € €€€W€Y€”€•€Ó€Ō€ijƒƒ„ƒĖ„Ģ„……N…P…y†{†…†††ž†Ÿ†Ā†Ć†ā†ć†ē†č†‡‡&‡(‡a‡b‡Õ‡Ö‡ ˆ ˆ#ˆ$ˆtˆuˆ«ˆ¬ˆĘˆČˆK‰L‰Z‰[‰Į‰Ā‰Ž‰ą‰‚ŠƒŠ Š”ŠŪŠŽŠ&‹'‹0‹2‹;‹=‹Į‹Ā‹tŒuŒœŒŒĮŒĀŒżŒžŒ{|“”™›ćä2Ž4Ž@ŽAŽtŽwŽ‰ŽŠŽĄŽĆŽÅŽČŽĪŽĻŽŪŽŻŽ"$%'Z[ŻŽ+,ŌÕõ÷~’€’š’›’Ŗ’«’ķ’ļ’““W“X“‡“‰“±“²“Ä“Å“””e”f”o”q”ī”š”••:•;•K•L•w•x•«•­•÷•ł•‡–ˆ–Š–‹–ŗ–»–Ż—ß—˜˜y˜z˜­˜®˜Ź˜Ė˜™ ™™ ™+™-™k™l™r™s™ģšķš›!›Õ›×›XœZœŒœœ`aprØŖšń[Ÿ]ŸrŸsŸŌŸÕŸT U c d w x ß į T”U”o”p”~”€”‹”Œ”£”¦”Ā”Ć”Ņ”Ó”#¢$¢7¢8¢”¢¢¢Ŗ¢«¢*£+£O£R£Ļ£Ó£ ¤¤¤¤™¤š¤²¤³¤É¤Ź¤Ö¤×¤ž¤’¤)„+„M„N„q„u„‰„Š„É„Ź„ ¦ ¦O¦P¦ˆ¦Š¦Š¦Ņ¦§§!§$§œ§§®§Æ§4Ø6ؼؾØęØēØśØūØU©W©„©…©©“©³©µ©É©Ė©Ī©Š©Ū©Ż©š©ń©tŖvŖr«t«Į«Ā«Ö«×«Ž«ß«A¬B¬ę¬č¬9­:­E­F­‘­“­š­›­Ŗ­«­ų­®®®®®@ÆAÆvÆwƫƬÆ°°7°8°t°v°‚°„°±°²°»°¼°×°Ł°ü°ż°[±\±e±f±²²?²@²›²œ²č²é².³0³K³L³U³V³³³“³Ā³Ć³““I“J“^“_“Ā“Ć“=µ?µĢµĪµ¶¶ƒ¶…¶²¶³¶·¶ø¶™·š·øøxøyø¬¹­¹ŗŗU»V»Ż»Ž»ū¼ü¼5½7½#¾$¾ó¾ō¾ö¾÷¾QæRæ•æ—æ”Ą¢ĄĮĮVĮYĮƒĮ„Į”Į•Į®Į°ĮĢĮĶĮgĀhĀ¹Ā»ĀĻĀŠĀöĀ÷Ā7Ć9ĆJĆKĆWĆYĆpĆrĆ¢Ć£Ć¹ĆŗĆŻĆßĆÄÄ Ä Ä/Ä1ÄkÄmāĂÄ^Å`ÅŚÅŪÅżÅ’Å=Ę?ĘƒĘ…ĘµĘ¶ĘĒĒdĒeĒxĒzĒ Ē”Ē·Ē¹ĒćĒäĒĒČČČ×ČŁČ1É2É;É<ÉKÉMÉRÉSɄɆɭɮɓɶÉŗÉ»ÉÅÉĘÉ5Ź7Ź:Ź<Ź?Ź@Ź¦ŹØŹęŹēŹHĖIĖWĖXĖwĖxĖ£Ė¤ĖĆĖÄĖĢĢĢĢ"Ģ#Ģ+Ģ,Ģ2Ģ5Ģ=Ģ?Ģ±Ģ³ĢžĢ’Ģ”Ķ•ĶŪĶŻĶĪĪĪ Ī(Ī*ĪfĪhĪvĪwĪ¹Ī»Ī¾ĪæĪĖĪĶĪŠĪŃĪŲĪŚĪŻĪŽĪĻĻ'Ļ*Ļ@ĻBĻfĻgĻ•Ļ–ĻąĻęĻöĻųĻžŠ’ŠDŃEŃUŃVŃ^Ń`ѵѶŃŅŅ Ó ÓÓÓ"Ó$ÓBÓDÓTÓVÓlÓnÓ{Ó}ÓÓÓžÓ Ó³ÓµÓŽÓąÓļÓńÓ!Ō"ŌnŌpŌ7Õ8Õ@ÕAÕcÕdՕՖÕÉÕĖÕyÖ{ֱֲ֒֔֜֝ÖĮÖĆÖŪÖÜÖx×y׊×Ņ×ŲŲŲŲ0Ų1ŲFŲGŲbŲcŲqŲrŲzŲ{Ų‚ŲeŁgŁ‡ŚˆŚąŚįŚģŪķŪCÜDÜ ß ß›ßœß¦ß§ß“ß¶ßŒąąįį-į.įĘįĒįŌįÖįčįéįāāāāaābāåāēākćlćääģäīä^å_åiåjåråså·åøå1ę3ęMęNę[ę\ęgęhę°ę³ęśę’ęēē2ē4ēeēgēŠē‹ēŁēŚēēēčēčč3č4čŲčŁčéé–é—é¼é¾éŽéßéųéłéźź ź"źGźHźĪźŠźNėOė±ė³ėåėęėģģSģTģŖģ«ģ°ģ²ģąģįģķķBķDķ‡ķˆķ™ķ›ķĪķŠķņķóķžķ’ķīīīī?īAīīƒī„ī¦īņīóībļcļiļjļļ€ļÖļ×ļššśšüšńńEńHńyńzńń‘ń—ń™ńœńń°ń²ńŗń»ńüńżńhņjņŒņņ—ņ˜ņņņóņųņłņ óóDóEóQóTówóyó³ó“ó½óæóĢóĶóōōBōCōNōOōiōjōvōwōāōćō õ õ×õŲõåõēõ*ö+öMöNöŠö‹öłöśö ÷ ÷÷÷÷÷ ÷!÷3÷4÷=÷>÷B÷C÷Y÷[÷GųHųaųbųų€ų£ų¤ų²ų³ųéųźųōųõųrłtł`śaś•ś–śū€ūŸū ūĀūĒūąūāūüü@üAüaücü€üüŒüü•ü—ü)ż*ż@żBżhżiż™ż›żŪżŻżįżāż÷žųžĖ’Ķ’¢£ÕÖ’“÷ųOPęč›œÆ°µ·ĄĮ  ‰‹-.@ALMŅÓ  ¼ ½ Ķ Ī ’  ' ( D E c d Ö × › œ Ā Ć ū ü     . / W X ACbc„±²æĄÉŹęēśüŠ‹ėģ)*FGyzŸ¢ 23TUxz„¦fgż’ ĀĆ34@A%&be%'CE„½æ}~$&cky{ĖĶ!"-.¾æ’ µ·ĘĒ]_Œ’`b¼½ßā8@MPtx’”žŸµ¶ĢĶ‘ ’ ~!!Š!‹!”!¢!“!µ!ö!÷!""""l"m""ƒ"„"†"‰"Š"‹""Ć"Å"ž"#:#;#Æ#°#Š#Ń#ī#õ#$$/$3$S$T$o&p&ü&ž& '"'$'%'((Ī(Ļ(1)2)³)“) * *(*)*<*>*n*o*µ*¶*ā*ć*ü*ž*K+L+V+X+]+^+g+h+{+}+ŗ+¼+ , ,C,E,¬,®,÷,ų,--Ž--Ä-Ē-..F.H.S.T.].^.e.‰.Š.ŗ/¼/1020;0<0F0G0d0f0{0|0€0‚0ž0Ÿ0,1-1:1;1k1l1Ā1Ć1Ū1Ü1å1ę1ö1ų1 2 2/20292;2`2a2Ā2Ć2Ó2Ō2Ü2ą2ć2ä2 33<3>3o3q34 444#4%4“4”4­4Æ4š4ń4*5,5°5ø5Ņ5Ö5ļ5ń5 6 6%6&63646<6=6U6Y6°6±6ļ6š6o7q7÷7ų7Ō8Ł8ņ8ō8D9F9–9—9×9Ų9::a:c:Į:Ā:5;6;J;M;¼;½;ü;ż;<<5<6<I<T<`<e<t<x<‘<“<==3=4===>=·=¹=j>k>s>t>{>|>‚>ƒ>>‘>??g?i? @@Æ@°@:A;AuAwAŻAŽAśAūABBB"BŹBĖB…CˆCęCčCDDGDHDPDRDcDdDD€DÅDĘDåDęDEEqErEŖE¬E#F%FvFwFƒF„FšF›F£F¤FśFG GGUG[GwGyG€HHHžHŖH«H³HµHŁHŪH÷IśIuJvJzJ{J‰J‹J£J¤JųJłJżJ’JRKUKlKmKŚKŪKēKčKīKńKūKżK’KLL L@LBLvLwLˆL‰LmMpMyMzMŒMMĆMŃMąMęMļMņMNN;N>NWNYNeNgNČNÉN5O7O_O`OŠO‹OńOņO.P/PSDSFSSSUS`SbScSfSSS³SµSŌSÕSÜSŽSńSóS÷SųS T T!T$T+T6TATLTRT<B…‰ĢÓł’-0~…‡‹­Æ°±ķī0 1 Ä Å ? @ ™ š % & ļ š ¬ ­ ē č *+®ÆOPĄĮMRvx„¦UVghüżcdÉŹ>?ÓŌFGÉŹLMŃŅ-357mr€…’–24klikHO\^–›«­@A·¼ŹĢ;< · ø č!é!f#g#ń#ņ#o$p$‚%‡%–%˜%ū'ü'K)L)2*9*H*J*Ā+Ć+«-±-¼-æ-..$.&.ī/ļ/É0Ź0Š1Ń1Q2R2ķ2ī2–4—4ō4õ4¤5„5Y6Z6Ī7Ļ78999;;ß;ą;‚<ƒ<ü=ż=©?Ŗ?S@T@ĮAĀA”B§B³B·BĪBŠBģBīBüBC­CÆC€D‚D:E3p3q3ī3ļ3$4%4®4Æ4+5,5Æ5ø5Ń5Ö5ī5ń5W6Y6Æ6±6o7q7ö7ų7Ó8Ł8ń8ō8C9F9•9—9Ö9Ų9::a:c:Ą:Ā:K;M;»;½;J<T<_<e<s<x<<“<>‘>?? @@®@°@uAwA B"B†CˆCqErE#F%FśFG GGTG[GvGyG€HH“HµHŁHŪHųIśIŠJ‹JžJ’JlKmKūKżK?LBLmMpMĆMŹMĶMŃMįMęMļMņMNN:N>NeNgN¼N½N(O)O_O`O~OOäOåO.P/PhPiPįPāP QQ1Q2QTQUQœQQ¶Q·QčQéQ RRhRjRŒRŽRģRōR÷RśRS S9S>S`SbSŒSSņSóS!T$T-T6TOTRT,T,T5T6TATLTRT$T+T6TOTRT’’ Koit Laineste/üJMĘß’’’’’’’’’"Ś+źŠ“’’’’’’’’’Y*„PĪ‘tŗ’’’’’’’’’å=Z°Jƒ’’’’’’’’’„Ų „˜žĘŲ ^„Ų `„˜žo(.€ „Ø „˜žĘØ ^„Ø `„˜ž‡hˆH.‚ „x„L’Ęx^„x`„L’‡hˆH.€ „H„˜žĘH^„H`„˜ž‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „č„L’Ęč^„č`„L’‡hˆH.€ „ø„˜žĘø^„ø`„˜ž‡hˆH.€ „ˆ„˜žĘˆ^„ˆ`„˜ž‡hˆH.‚ „X „L’ĘX ^„X `„L’‡hˆH.„Ų „˜žĘŲ ^„Ų `„˜žo()€ „Ø „˜žĘØ ^„Ø `„˜ž‡hˆH.‚ „x„L’Ęx^„x`„L’‡hˆH.€ „H„˜žĘH^„H`„˜ž‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „č„L’Ęč^„č`„L’‡hˆH.€ „ø„˜žĘø^„ø`„˜ž‡hˆH.€ „ˆ„˜žĘˆ^„ˆ`„˜ž‡hˆH.‚ „X „L’ĘX ^„X `„L’‡hˆH.„Š„˜žĘŠ^„Š`„˜žo()€ „ „˜žĘ ^„ `„˜ž‡hˆH.‚ „p„L’Ęp^„p`„L’‡hˆH.€ „@ „˜žĘ@ ^„@ `„˜ž‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „ą„L’Ęą^„ą`„L’‡hˆH.€ „°„˜žĘ°^„°`„˜ž‡hˆH.€ „€„˜žĘ€^„€`„˜ž‡hˆH.‚ „P„L’ĘP^„P`„L’‡hˆH.„Š„˜žĘŠ^„Š`„˜žo()€ „ „˜žĘ ^„ `„˜ž‡hˆH.‚ „p„L’Ęp^„p`„L’‡hˆH.€ „@ „˜žĘ@ ^„@ `„˜ž‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „ą„L’Ęą^„ą`„L’‡hˆH.€ „°„˜žĘ°^„°`„˜ž‡hˆH.€ „€„˜žĘ€^„€`„˜ž‡hˆH.‚ „P„L’ĘP^„P`„L’‡hˆH./ü"Ś+å=ZY*„P’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’yźŽ%%%%%%%%jųjL%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%ånD[Fbu; f/%M R ŖV  K » “( =<O$4C\«X°)ŻŅ!8e8 i>j@ĻhAFC}CßDāD4{FÆGÅH(IĶJ:JŒWJŽ)Lų"NŌ>N9Oć$OõQŪ!Q¬DRjzR T-T(5T§]TkBU±!VÓCX»cXąYÅAY"Z°zZŒ#];-^m^a#`“s`,c•&eM-eiŠiŅZih$jŲak l#m2ynR`pV"s!ltBvĒ-v+4v5 yƒmyZzĢz»}zÅ{W9|Čj|ė{}:~Æ,ƒų.k_G‚*x‚ƒWƒFƒDƒt„J„„”„0h„™-…/…Ąi†ƒD‡1u‡ŗgˆPW‰•g‰XŠ’lŠT‹ pŒUtŒe4¦>-:Ž!4ĢD’_“ß”/g”57•Lo•X–½x–W—•d—‰œoœAžC,ŸO~ Ą)¢k6£{-„j §1@ØgwŖÕ*« x¬nL­#%® PÆynÆ”#°„“Ōµš,µ‚·ę ø¢¹ŗō,ŗˆY»YZ»ük»3r»ļT¼°½ŌP½’SæfBĄųYĄõ+Į¹Ć0@Åg[ÅJĘ+Ēī#ĒPnĒVÉWWɬrÉČ:ŹbŹß_ĖhUĪ¼ŠpHŠēuїX×µv×<ŲBYŁBsŚžŻ*'ßā.ąZą1į±]įČāIāĶ1ć¤ać‚uć‰yćU+äo,ä ęŒęB?ę,BéczéÓ4ėvķn ī®gļ«%ń6Tń8ońž-ó1dóā$ōyEōÆfōK"÷[&ł’śÅ/ś Uśā[śęūü"ūŽ)ūhüK’xS’’@€,T,Tš”,T,TQT0@’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"1ˆšŠhhŒ›†ļŅ›Ęzo 2/"­k2/"­k!š ““r4d‰S‰S3ƒQšÜH)ą’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’h$j’’6(Ärakirjaline tõlge ja minimaalse sõnastuse muutmisega Koit Laineste Koit Laineste˜ųŠ £ĀŃ¾#ĄO£ Subject: Vene NSFV 1918.a. Konst Date: Thu, 24 Nov 2005 20:59:36 +0200 MIME-Version: 1.0 Content-Type: text/plain; charset="iso-8859-4" Content-Transfer-Encoding: 7bit X-Priority: 3 X-MSMail-Priority: Normal X-MimeOLE: Produced By Microsoft MimeOLE V6.00.2800.1106     ž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0ؐ˜Ųäü$ <H d p |ˆ˜ é7(Ärakirjaline tõlge ja minimaalse sõnastuse muutmisegaÄraKoit LainestetõoitoitNormaliKoit Lainestetõ122Microsoft Word 10.0@Z!_Q@ˆW+ėÅ@ĀĖXnņÅ2/"ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0$ hp€ˆ˜  Ø°ø Ą ékodujk­‰S{ 7(Ärakirjaline tõlge ja minimaalse sõnastuse muutmisega Title  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ”¢£¤„¦§Ø©Ŗ«¬­®Æ°±²³“µ¶·ø¹ŗ»¼½¾æĄĮĀĆÄÅĘĒČÉŹĖĢĶĪĻŠŃŅÓŌÕÖ×ŲŁž’’’ŪÜŻŽßąįāćäåęēčéźėģķīļšńņóōõö÷ųłśūüżž’      !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?ž’’’ABCDEFGž’’’IJKLMNOž’’’ż’’’ż’’’ż’’’Tž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF œlnņÅV€1Table’’’’’’’’ŚtŹWordDocument’’’’’’’’"²SummaryInformation(’’’’@DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’HCompObj’’’’’’’’’’’’j’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ō9²q