Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ž’’’ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@% šæ bjbj¬¬ "¤ Īń Īń y ’’ ’’ ’’ ° ) ) ) 8 Ģ) $ š) d ° G ¶ `* `* " * * * * * * F F F F F F F $ ĖG R J z ŗF * * * * * ŗF * * ĻF PE PE PE * ¦ * * F PE * F PE $ PE tE tE * T* @’ØpņÅ ) (: Ņ
tE F åF 0 G tE J śD @ J tE ° ° J tE * * PE * * * * * ŗF ŗF ° ° ä' ) :E ° ° )
NSV Liidu 1924.a. konstitutsioon.
Ärakiri, kuid kohendatud. KL.
V.K.P. keskkomitee Põhja-Lääne büroo agitatsiooni osakond ja Leningradi kub. Maa ja linna side ühisus.
Kõigi maade töölised, ühinege!
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu Põhiseadus
(konstitutsioon)
Teine parandatud ja täiendatud trükk.
Eesti Kirjastuse Ühisus Leningrad 1925.a.
Kõigi maade rahvastele ja valitsustele.
Juba algusest peale on nõukogude vabariigid ühendanud kindlad ühestöötamise ja vastastiku toetuse sidemed, mis viimaks omavaheliste lepingute vormi omandasid.
Üldised huvid, kaitsta töölis-talupoegade valitsust väljast kallaletungivate kapitalistlikkude riikide ja seest õõnestajate vasturevolutsionääride eest, koondas neid ühte üksuseks. Töörahva solidaarsus ühendas neid üldises ülesandes teostada vabastatud rahvaste vennalikku koostöötamist. Ühiselt tulid nad võijana välja proletaarsest revolutsioonist, kukutades mõisnikkude ja kapitalistide võimu.
Ühiselt kannatasid nad rasket ajaloolist intervetsiooni ning tulid sellest võitjatena välja. Ühiselt asutasid nad rahvamajanduse ülesehitamise hiigla ülesande juure, uue majandusliku aluse põhjal, peale ennekuulmata raskuste üleelamist.
Alaliselt kogu oma jõuga üksteist vennalikult toetades, jäid nad siiski kaua aega, kuigi omavaheliste lepinggutega seotuna, siiski üksikuteks riikideks.
Nende vahekordade edaspidine arenemine ja rahvusvahelise seisujkorra edaspidine arenemine ja rahvusvahelise seisukorra nõudmine, tõid neid nüüd ühinemisele ühiseks liitriigiks.
Maailma reaktsiooni ja imperialistlikkude agressiivsete püüete tugevnemine ning sellega ühenduses seisavad uued pealetungimise hädaohud, nõuavad paratamatult nõukogude vabariikide kaitsejõudude koondamist Liidu ühise keskkoha kätte.
Samal ajal on ka majanduslik ülesehitus sõja, interventsiooni ja blokaadi läbi kannatada saanud nõukogude vabariikides üle jõu käivaks ülesandeks ilma nende jõupingutuste koondamisteta. Seda võib eduga teostada plaanikindla juhtimise teel Liidu ühisest majanduslikust keskusest.
Tööliste ja talupoegade võimu iseloom nõukogude vabariikides lükkab neid juba paratamatult, uue korra edenemise ja kõvenemie puhul, ühinemisele ja oma jõupingutuste koondamisele ühise sihi poole püüdmises.
Hiljuti ärapeetud nõukogude kongressidel otsustasid nõukogude vabariikide rahvused ühel meelel luua Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu, ühise liitriigi. See üheõiguslikkude rahvuste ühinemine jääb vabatahtlikuks, mis eitab igasugust rahvuslikku survet ning üksiku rahvuse sunduslikku osavõttu Liidust, jättes igale riigile Liidust väljaastumiseks vaba võimaluse ning samal ajal võimaldades vaba sisseastumist igale olevale, kui ka tulevikus tekkida võivale Nõukogude Sotsialistlikule Vabariigile.
6.juulil kinnitas Liidu kesktäidesaatev komitee ja viis ellu Liitu astunud vabariikide poolt vastuvõetud deklaratsiooni ja lepingu.
Silmas pidades nõukogude vabariikide vajadust oma jõudude koondamiseks enesekaitse otstarbel väliste pealetungimiste vastu, alustab tegevust ainus üleliiduline sõja-ja mereväe rahvakomisariaat.
Silmas pidades nõukogude vabariikide ühiseid ülesandeid ja vajadusi kapitalistlike riikide ees, loogi ainus üleliiduline välisasjade rahvakomisariaat.
Täielik tsentraliseerimise vajadus ja väliskaubanduse riikliku monopoli alusel nõukogude vabariikide kaitsmiseks kapitalistlike riikide orjastamise eest, sundis meid looma ainsat üleliidulist väliskaubanduse rahvakomisariaati.
Rahvamajanduse plaanikindel korraldamine nõuab nende käest transpordi ja side ühendamist, s.o. ainsa üleliidulise teede rahvakomisariaadi loomist.
Nõukogude vabariikide riikliku tegevuse teised alad alluvad osalt Liidu keskusele, kusjuures igal vabaeriigile on jäetud oma keskus alles, kuna osa riigiasju on jäetud üksikutele riikidele alles.
Rahvamajanduse ja rahanduse vahetu juhtimine, toitlusküsimuse organiseerimine, palgatöö riiklik huvide ja õiguste kaitse ning kõikide riigiaparaatide kontrolimine töölis-talupoegade inspektsiooni poolt on ühel ajal nii liidu keskuse kui ka üksiku vabariigi keskuse käes, kuivõrd nad viimase territooriumil erilist juhtimist teostavad.
Komissariaadid, kes oma ette seavad erilised rahvuslikud ülesanded ning kellel tuleb tegemist teha rahvusliku olukorra vahekordadega ja iseärasustega, nagu näit.: haridus, põllumajandus, siseasjad, kohtuasjandus jne. tegutsevad vaid Liidu vabariikides, nende otsese juhtimise all.
Kogu Liidu töörahva voli ühtsust väljendab tema kõrgem organ üleliiduline nõukogude kongress, kuid ühtlasi antakse igale rahvusele eriline esindus rahvuste nõukogus, kes kongressil valitava Liidu nõukoguga üheõiguslikult tööle hakkab.
Niivisi vennaliku koostöö alusel ühendatud nõukogude vabariikide Liidu riik seab oma ülesandeks kõigi rahvaste vahelise rahu hoidmise. Üheõiguslikud rahvused saavad vastastikku ja ühises töös-käsikäes edendada oma kultuuri ja head käekäiku ning teostama töörahva võimu ülesandeid.
Olles kurnatud rahvuste loomulikuks liitlaseks, otsib Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liit kõikide rahvustega rahumeelseid suhteid ja majanduslikku koostööd. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liit seab oma ülesandeks kõikide maade töörahva huvidele kaasaaitamise. Igalpool: Balti-, Musta- ja Valgest merest Vaikse ookeanini, ta teostab rahvuste vendlust ja töö võimu, püüdes samal ajal ka selle poole, et kaasa aidata kogu maailma rahvaste sõbralikule koostööle.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee esimehed:
M.J. Kalinin, G. J. Petrovski, N. N. Narimanov, A. G. Tshervjäkov.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi liikmed: A. G. Gnukidse, L. B. Kamenev, J.J.Kon, D.J.Kurski, D.G. Mannilski, A. J. Mjasnikjan, G. Rakovski, J.G. Rudsutak, A. J. Rõkov, T. V. Gapronov, B. G. Smidovitsh, J.V. Stalin, M.B. Tomski, M. G. Shakaja, Hidor-Aliev.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee sekretär: A.Gnukidse.
Moskva, Kreml, 12.juuni 1923.a.
Sotsialistlikkude Nõukogude Vabariikide Liidu Põhiseadus (konstitutsioon).
Kinnitatud Sotsialistlikkude Nõukogude Vabariikide Liidu täidesaatva komitee istungil.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesktäitevkomitee, pidulikult kuulutades nõukogude võimu kõikumatust, Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu I nõukogude kongressi otsuste teostamiseks, kui ta NSV Liidu loomise lepingu põhjal, mis NSV Liidu esimesel nõukogude kongressil 30. detsembril 1922.a. Moskvas vastu võeti ning silmas pidades Vabariikide Liidu kesk-täidesaatva komitee poolt tehtud parandusi ja täiendusi, otsustab: Nõukogude Vabariikide Liidu loomise deklaratsioon ning Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu loomise leping moodustavad Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu põhiseaduse (konstitutsiooni)*
(*NSV Liidu kesktäitevkomitee otsustas: kinnitada NSV Liidu põhiseadus ja viia see viivitamatult ellu. (NSV Liidu kesktäitevkomitee II koosistumise otsus 6. juulist 1923.a.). NSV Liidu II kongressi otsus: NSV Liidu põhiseadus, mis NSV Liidu I kongressi otsuse põhjal NSV Liidu II kongressile lõpplikuks kinnitamiseks etteantud, kinnitada.(Otsus tehtud 31.jaanuaril 1924.a.).
Esimene jagu.
Deklaratsioon
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu moodustamiseks.
Alates nõukogude vabariikide loomise silmapilgust, on maailma riigid jagunenud kahte leeri: kapitalismi leer ja sotsialismi leer.
Seal, kapitalismi leeris, - rahvuslik viha ja õiglusetus, asumaade orjastamine ja sovinism, rahvuslik kurnamine ja rüüstamised, metsikud imperialistlikud sõjad.
Meil, sotsialismi leeris, - vastastikuline usaldus ja rahu, rahvuslik vabadus ja sarnasus, rahvuste rahulik kooseksisteerimine ja koostöö.
Kapitalistliku ilma katsed, aastakümnete jooksul lahendada rahvusküsimust rahvaste vaba arenemise teel inimese inimese poolt ekspluateerimise süsteemiga, on olnud viljatud. Just ümberpöördult, rahvuste vastuolude sõlm muutub ikka keerulisemaks, ähvardades kapitalismi enese olemasolu.Rahvuste koostöö korrastamises on kodanlus jõuetu.
Ainult nõukogude leeris, ainult proletariaadi diktatuuri tingumustes, kes oma ümber on koondanud rahva enamuse, on võimalus olnud juurteni ära hävitada rahvuslikku kurnamist, luua vastastikku usalduse õhkkonda ning panna alus rahvaste vennalikule koostööle.
Ainult neil põhjustel läks nõukogude vabariikidel korda kogu maailma imperialistide pealetung tagasi lüüa, ainult neil põhjustel läks tal korda edukalt likvideerida kodusõda, kindlustada oma olemasolu ning asuda rahuliku ülesehitustöö juurde.
Kuid sõjaaastad ei ole jäljeta möödunud. Laastatud põllud, kustunud tehased, lõhutud tootmisvahendid ja raisatud majanduslikud võimalused, mis me oleme sõjalt päranduseks saanud, ei anna vastavaid tagajärgi üksikute vabariikide üksikute jõupingutuste majanduslikul rindel. Üksikute vabariikide olemise juures oli võimatu seada rahvamajandust jalule.
Teiselt poolt, rahvusvahelise seisukorra kindlusetus ja uute kallaletungide oht, teevad paratamatuks, kapitalistlikus piiramisrõngas, nõukogude vabariikide ühise väe loomise.
Ja lõpuks, nõukogude võimu ehitus, kui internatsionaalne oma iseloomu poolest, lükkab nõukogude vabariikide töörahvast ühinemisele ühiseks sotsialistlikuks pereks.
Kõik need põhjused nõuavad tungivalt nõukogude vabariikide ühinemist üheks liitriigiks, kes oleks suuteline kindlustama nii välist julgeolekut, kui ka sisemist majanduslikku edu ja rahvaste rahvuslikku edenemist.
Hiljuti nõukogude kongressidele kokku tulnud nõukogude vabariikide rahvaste voli, kes üksmeelselt otsustasid luua Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu, on selle kindlaks tagatiseks, et see Liit on üheõiguslikkude rahvaste vabatahtlikuks ühenduseks, et igale vabariigile on kindlustatud Liidust vaba väljaastumine, ei Liitu astumine on kindlustatud kõigile nõukogude Sotsialistlikkudele vabariikidele, nii praegu olemasolevatele kui ka tulevikus tekkida võivatele, et uus liitriik on rahvaste vennaliku koostöö kindlustamiseks, mille alus sai pandud juba 1917.a. oktoobris, et see on kindlaks toeks rahvusvahelise kapitalismi vastu ja uueks otsustavaks sammuks kõigi maade töörahva koondamiseks Ülemaailmseks Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks.
Teine jagu.
Leping.
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik (VNFSV), Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (UNSV), Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (VNSV) ja Taga-Kaukaasia Föderatiivne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (T-K FNSV), Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik(GNSV) ja Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ühinevad üheks liitriigiks - Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liiduks *
(*NSV Liidu III kongressil, mis mais1925.a. Moskvas peeti, võeti NSV Liitu vastu kaks uut nõukogude vabariiki, mis asusid Kesk-Aasias Turkestani territooriumil: Usbeki ja Turkmeeni.
Esimene peatükk.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kõrgemate organite võimupiirkonda kuuluvad asjad.
§1. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu tegevusse, tema kõrgemate organite näol, kuulub:
a)Liidu esindamine rahvusvahelises suhtlemises, kõikide diplomaatiliste asjade ajamine, teiste riikidega poliitiliste ja muude lepingute tegemine;
b)Liidu välispiiride muutmine, kui ka liidu riikide vahelste piiride muutmise küsimuste reguleerimine;
c)Liitu astuvate uute vabariikidega lepingute tegemine;
d)sõja kuulutamine ja rahu tegemine;
e)NSV Liidu sise- ja välislaenude tegemine ja Liitu kuuluvate vabariikide sise-ja välislaenude tegemiseks loa andmine;
f)rahvusvaheliste lepingute kinnitamine;
g)väliskaubanduse juhtimine ja sisekaubanduse süsteemi kindlaksmääramine;
h)Liidu rahvamajanduse aluse ja üldise plaani kindlaks määramine, tööstusharude ja üksikute liidulise tähtsusega tööstusettevõtete kindlaks määramine, nii liidu kui ka üksikute vabariikide nimel kaubanduslike lepingute sõlmimine;
i)transpordi ja posti-telegraafi asjanduse juhtimine;
j)Liidu sõjaväeliste jõudude organiseerimine ja juhtimine;
k)NSV Liidu ainsa riikliku eelarve kinnitamine, millesse kuuluvad Liidu vabariikide eelarved; üleliiduliste maksude ja sissetulekute kindlaks määramine, mis lähevad Liidu vabariikide eelarvete kokkuseadmiseks; Liidu vabariikide eelarvete moodustamiseks täiendavate maksude ja tulude lubamine;
l)ainsa raha-ja krediidisüsteemi kindlaks määramine;
m) kogu Liidu territooriumil maakorralduse ja maa kasutamise üldiste aluste kindlaksmääramine, kui ka maapõue, metsade ja vete kasutamine;
n)vabariikide vaheline seadusandlus ümberasumises ja ümberasumise fondi kindlaks määramine;
o) kohtukorralduse ja kohtutegevuse põhiala, kui ka tsiviil ja kaelakohtute seadusandluse kindlaks määramine;
p)töö alaste põhiseaduste kindlaksmääramine;
r)rahvahariduse üldiste aluste kindlaksmääramine;
s)rahva tervishoiu parandamise üldiste abinõude kindlaksmääramine;
t)mõõtude ja kaalude süsteemi kindlaksmääramine;
u)üleliidulise statistika kindlaksmääramine;
v) seadusandlus Liidu kodakondsuse alal ja välismaalaste õigused;
ä)üleliiduliste amnestiate väljaandmise õigus;
ö)käesoleva põhiseadusega vastuolus olevate Liiduvabariikide nõukogude kongresside ja kesktäitevkomiteede otsuste tühistamine;
ü)Liiduvabariikide vaheliste tüliküsimuste lahendamine.
§2.Käesoleva konstitutsiooni kinnitamise ja muutmise õigus on ainult Liidu nõukogude kongressil.
Teine peatükk.
Liiduvabariikide suveräänsusest ja Liidu kodakondsusest.
§3.Liiduvabariikide suveräniteet on piiratud ainult käesolevas põhiseaduses tähendatud piires, ning ainult asjades, mis kuuluvad Liidu kompetentsi. Väljaspool neid piire teostab iga Liiduvabariik oma riiklikku võimu iseseisvalt.NSVLiit kaitseb liiduvabariikide suveräniteeti.
§4.Igal liiduvabariigil on õigus vabatahtlikult Liidust välja astuda.
§5.Liiduvabariigid võivad vastavalt käesolevale põhiseadusele muuta oma põhiseadusi.
§6.Liiduvabariikide territooriumi ei või muuta ilma nende nõusolekuta. §4.muutmiseks, kitsendamiseks ehk. kaotamiseks on tarvis kõikide Liitu kuuluvate vabariikide nõusolekut.
§7.Liiduvabariikide kodanikele antakse liidu kodakondsus.
Kolmas peatükk.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu nõukogude kongressist.
§8.Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kõrgemaks võimuorganiks on nõukogude kongress ja nõukogude kongresside vaheaegadel NSV Liidu kesktäitevkomitee, mis seisab koos Liidu nõukogust ja rahvuste nõukogust.
§9. Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu nõukogude kongress seisab koos linna ja alevite nõukogude esindajatest 1 saadik 25000 valija poolt ning kubermangu nõukogude kongresside esindajatest 1 saadik 125000 elaniku poolt.
§10.NSV Liidu nõukogude kogressile valitakse saadikud kubermangu nõukogude kongressidel. Neis vabariikides, kus puuduvad kubermangu ühendused, valitakse saadikud otse vastava vabariigi nõukogude kongressil.
§11.NSV Liidu järjekordseid kongresse kutsub NSV Liidu kesk-täitevkomitee kokku kord aastas; erakorralisi kongresse kutsubNSV Liidu kesk-täitevkomitee kokku oma otsuse, Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu, ehk kahe vabariigi nõudmise puhul.
§12.Erakordsetes tingimustes, millised takistavad NSV Liidu nõukogude kongressi õigeaegset kokkukutsumist, on Liidu kesk-täitevkomiteel õigus lükata edasi nõukogude kongressi kokkukutsumist.
Neljas peatükk.
Nõukogude Sotsialistlikkude Vabariikide Liidu kesk-täitevkomiteest.
§13.Liidu kesk-täitevkomitee koosneb Liidu nõukogust ja rahvuste nõukogust.
§14.NSV Liidu kongress valib Liidu nõukogu Liiduvabariikide esindajatest proportsionaalselt iga vabariigi elanike arvu järgi, üldse 371 liikmest*.
(*NSV Liidu II kongressil moodustati kesk-täitevkomitee 414 liikmest ja 220 kandidaadist).
§15.Rahvuste nõukogu luuakse autonoomsete nõukogude sotsialistlike vabariikide esindajatest, igast 5 esindajat, NSV Liidu autonoomsete oblastite esindajatest igast 1 esindaja. Rahvuste nõukogu koosseisu kinnitab tervikuna Liidu nõukogude kongress.
Märkus: Adsiiri ja Abhaasia autonoomsed vabariigid ja Lõuna Oseedi autonoomne oblast saavad rahvuste nõukogusse igaüks ühe esindaja**
(**NSV Liidu II kongressil moodustati rahvuste nõukogu 100 liikmest).
§16.Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu vaatavad läbi kõik dekreedid ja määrused, mida neile ette panevad NSV Liidu täidesaatva komitee presiidium ka Liidu rahvakomisaride nõukogu, Liidu üksikud rahvakomisariaadid, Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed kui ka Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu initsiatiivil väljaantavad aktid.
§17.NSV Liidu kesktäitevkomitee annab välja koodeksid, dekreedid, määrused ja korraldused, koondab NSV Liidu seadusandlust ja juhtimist ning määrab kindlaks Liidu kesktäitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu kompetentsi.
§18.Kõik dekreedid ja määrused, mis määravad ära NSV Liidu poliitilise ja majandusliku elu üldised vormid, kui ta Liidu riiklikkute organite praktikasse põhjalikke muutusi toovad, peavad tingimata olema vaadatud läbi ja kinnitatud Liidu kesktäitevkomitee poolt.
§19.Kõik kesktäitevkomitee poolt välja antavad dekreedid, määrused ja korraldused on maksvad kogu Liidu territooriumil.
§20.NSV Liidu kesktäitevkomiteel on õigus panna seisma ehk muuta NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi poolt välja antud dekreete, määrusi ja korraldusi kui ka Liidu nõukogude vabariikide, nõukogude kongresside, kesktäitevkomiteede ja teiste organite korraldusi Liidu territooriumil.
§21.NSV Liidu kesktäidesaatva komitee korralisi koosolekuid kutsub kokku kesktäitevkomitee presiidium kolm korda aastas. Erakordseid koosolekuid kutsutakse kokku Liidu nõukogu presiidiumi ehk rahvuste nõukogu presiidiumi otsuste põhjal, kui ka Liiduvabariigi kesktäitevkomitee nõudmisel.
§22.NSV Liidu kesktäitevkomitee poolt läbivaadatavad seaduste eelnõud saavad seadusliku jõu ainult siis, kui need võetakse vastu Liidu nõukogus ja rahvuste nõukogus ning avaldatakse Liidu kesktäitevkomitee nimel.
§23.Lahkhelide puhul Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu vahel antakse küsimus nende poolt moodustatud kokkuleppe komisjoni.
§24.Juhtumitel, kui kokkuleppe komisjonis kokkuleppele ei jõuta, viiakse küsimuse otsustamine Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu ühisele üldkoosolekule, kusjuures häälte enamuse puudusel Liidu nõukogus ehk rahvuste nõukogus võib ühe poole nõudmisel küsimuse otsustamise lükata edasi Liidu järjekordsele nõukogude kongressile.
§25.Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu võivad oma hulgast 7-liikmelise presiidiumi valida töö juhtimiseks ja ettevalmistamiseks üldkoosolekutele.
§26.NSV Liidu kesktäitevkomitee üldkoosolekute vaheaegadel on kõrgemaks võimu organiks NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium, mille moodustab kesktäitevkomitee 21. liikmest, kuhu kuuluvad täies koosseisus Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu presiidiumid*.
(*§26. täienduseks võttis NSV Liidu II kongress vastu järgmise otsuse: NSV Liidu kesktäitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu moodustamiseks korraldatakse Liidu nõukogu ja rahvuste nõukogu ühine koosolek. Hääletamist ühisel koosolekul toimetatakse Liidu nõukogus ja rahvuste nõukogus eraldi.)
§27.Kesktäitevkomitee valib Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi liikmete hulgast Liiduvabariikide arvu järgi NSV Liidu kesktäitevkomitee neli esimeest.
§28.NSV Liidu kesktäitevkomitee on vastutav Liidu nõukogude kongressi ees.
Viies peatükk.
NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumist.
§29.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium on NSV Liidu kesktäitevkomitee üldkoosolekute vaheajal Liidu seadusandluse, täitesaatva ja korraldava organi kõrgemaks võimuks.
§30.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium valvab NSV Liidu põhiseaduste elluviimise ja NSV Liidu nõukogude kongresside komitee otsuste täitmise järele kõikide võimuorganite poolt.
§31.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumil on õigus NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu ja üksikute komissariaatide, kui Liiduvabariikide kesktäitevkomiteede ja rahvakomissariaatide nõukogude otsuste seismapanekuks ja tühistamiseks.
§32.Liidu kesktäitevkomitee presiidiumil on õigus peatada Liiduvabariikide nõukogude kongresside otsusi, neid esitades pärast kinnitamiseks ja läbivaatamiseks Liidu kesktäitevkomiteele.
§33.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium annab välja dekreete, määrusi, korraldusi, vaatab läbi ja kinnitab rahvakomissaride nõukogu, NSV Liidu üksikute ametiasutuste, nende presiidiumite ja muude võimuorganite poolt esitatud dekreetide kavasid.
§34.NSV Liidu kesktäitevkomitee, tema presiidiumi ja rahvakomissariaatide nõukogu dekreedid avaldatakse keeltes, millised on vabariikides üldiselt tarvitusel (vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, turki, tatari).
§35.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium lahendab NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu ja NSV Liidu rahvakomissariaatide vahekordasid üheltpoolt ja Liiduvabariikide kesktäitevkomiteede ja nende presiidiumite - teiselt poolt.
§36.NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidium on vastutav Liidu kesktäitevkomitee ees.
Kuues peatükk.
NSV Liidu rahvakomissaride nõukogust.
§37.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu on Liidu kesktäitevkomitee täidesaatvaks ja korraldavaks võimuks, mille moodustab Liidu kesktäitevkomitee järgmises koosseisus:
Liidu rahvakomissariaatide nõukogu esimees;
Esimehe abi;
välisaasjade rahvakomissar;
sõja-ja mereasjanduse rahvakomissar;
väliskaubanduse rahvakomissar;
teede rahvakomissar;
posti-ja telegrafi rahvakomissar;
töölis-talupoegade rahvakontrolli komissar;
kõrgema rahvamajanduse nõukogu esimees;
töö rahvakomissar;
toitluse rahvakomissar;
rahanduse rahvakomissar.*
(*NSV Liidu majandusliku ja rahanduse plaani teostamiseks ja kooskõlla viimiseks käesoleva majandusliku ja poliitilise olukorraga, ühtlasi ka rahvakomissaride tegevuse lähemaks juhtimiseks majandusliku ülesehitustöö ja riigi kaitse korraldamiseks organiseeritakse NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu juures NSV Liidu Töö ja Kaitse nõukogu, mille esimeheks on rahvakomissariaatide nõukogu esimees. Töö ja Kaitse nõukogu otsustest teatatakse viivitamatult NSV Liidu rahvakomissaride nõukogule, millisel on õigus eelmise otsuseid peatada või muuta.)
§38.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu annab välja dekreete NSV Liidu kesktäitevkomitee poolt antud volituste piires ja NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu seaduste põhjal, mis on sunduslikud kogu Liidu territooriumil.
§39.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu vaatab läbi dekreedid ja määrused, millised esitavad sellele NSV Liidu üksikud komissariaadid kui ka Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed ja nende presiidiumid.
§40.Liidu rahvakomissariaatide nõukogu on vastutav oma töös NSV Liidu kesktäitevkomitee ja ta presiidiumi ees.
§41.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogude otsuseid ja korraldusi võib Liidu kesktäitevkomitee ja ta presiidium peatada või muuta.
§42.Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed ja nende presiidiumid protesteerivad NSV Liidu rahvakomissariaatide nõukogu dekreete ja määrusi Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi ees, kuid mitte peatades nende elluviimisi.
Seitsmes peatükk.
NSV Liidu kõrgemast kohtust.
§43.NSV Liidu territooriumil luuakse revolutsiooniliste seaduste kindlustamise eesmärgiga Liidu kesktäitevkomitee juures kõrgem kohus, kelle tegevuse piirkonda kuulub:
a)Liiduvabariikide kõrgemate kohtutele juhtivate seletuste andmine üleliidulistes seadusandlikkudes küsimustes;
b)NSV Liidu kõrgema kohtu prokuröri ettepanekul NSV Liidu kesktäitevkomitee ees Liiduvabariikide kõrgemate kohtute stsuste läbivaatamine ja protesteerimine, kuivõrd need lähevad lahku üleliidulisest seadusandlusest, ehk kuivõrd nad puudutavad teiste vabariikide huvisid.
c)Liidu kesktäitevkomitee nõudmisel, otsuse tegemine Liiduvabariikide määruste seaduslikkusest põhiseaduse seisukohalt;
d) Liiduvabariikide vaheliste kohtulikkude tülide lahendamine;
e)Liidu kõrgemat võimu esindavate isikute kuritegudes süüdistamiste läbivaatamine.
§44.Liidu kõrgem kohus töötab järgmises koosseisus:
a)Liidu kõrgema kohtu üldkoosolek;
b)Liidu kõrgema kohtu tsiviil ja kaelakohtu kohtute kolleegiumid;
c)sõjaväe ja sõjaväe-transport kolleegiumid.
§45.NSV Liidu kõrgem kohus luuakse ta üldkoosolekul 11 liikmest, nende hulgas esimees ja ta abi; 4 Liiduvabariikide kõrgemate kohtute üldkoosolekute esimeest ja NSV Liidu riikliku poliitilise peavalitsuse esindaja, kusjuures esimees, ta abi ja teised viis liiget määratakse Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi poolt.
§46.NSV Liidu kõrgema kohtu prokurör määratakse NSV Liidu kesktäitevkomitee presiidiumi poolt. NSV Liidu kõrgema kohtu prokuröri ülesandeks on otsuste tegemine kõigis küsimustes, mis tulevad otsustamisele NSV Liidu kõrgemas kohtus, süüdistuste toetamine selle koosolekul, Liidu kõrgema kohtu otsusega mitte rahulolemise puhul protesteerida seda Liidu kesktäitevkomitee presiidiumis.
§47. §43. tähendatud küsimuste lahendamisele saatmine kõrgema kohtu üldkoosolekule võib sündida ainult NSV Liidu kesktäitevkomitee, tema presiidiumi, Liidu kõrgema kohtu prokuröri, Liiduvabariikide kõrgemate kohtute prokuröride ja üleliidulise poliitilise valitsuse algatusel.
§48.Liidu kõrgema kohtu istungjärgud loovad erilised kohtud (koosseisud) järgmiste küsimuste läbivaatamiseks:
a)eriti tähtsad kaelakohtulised- ja tsiviilasjad, mis oma sisu poolest puudutavad kahte või enamat vabariiki ja
b)Liidu kesktäitevkomitee ja rahvakomissaride nõukogu liikmete isiklikke kohtuasju.
Nende asjade arutamine NSV Liidu kõrgema rahvakohtu poolt võib sündida Liidu kesktäitevkomitee või ta presiidiumi igakordse erilise otsuse põhjal.
Neljas peatükk.
NSV Liidu rahvakomisariaatidest.
§49.NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu tegevuse piirkonda kuuluva riikliku valitsemise üksikute harude otseseks juhtimiseks luuakse käesoleva põhiseaduse §37 alusel 10 rahvakomisariaati, kes tegutsevad Liidu kesktäitevkomitee poolt kinnitatud rahvakomissariaatide seaduse alusel.
§50.Liidu rahvakomissariaadid jagunevad:
a)üleliidulised rahvakomissariaadid ainult kogu Liidule;
b)Liidu ühendatud rahvakomissariaadid.
§51.Liidu üleliidulisteks rahvakomissariaatideks on:
välisasjade;
sõja ja merenduse;
väliskaubanduse;
teede;
posti ja telegrafi.
§52.Liidu ühendatud rahvakomissariaatideks on:
kõrgem rahvamajanduse nõukogu;
toitlus;
töö;
rahanduse ja
tööliste-talupoegade kontroll.
§53.NSV Liidu üleliidulistel rahvakomissariaatidel on Liiduvabariikide juures oma volinikud, kes alluvad neile otse.
§54.Liidu ühendatud rahvakomissariaatide organiteks, kes Liiduvabariikide territooriumil nende ülesandeid täidavad, on vabariigi samanimelised rahvakomissariaadid.
§55.NSV Liidu rahvakomissariaatide eesotsas seisavad rahvakomissaride nõukogu liikmed Liidu rahvakomissarid.
§56.Iga rahvakomissari juures määratakse tema juhatusel kolleegium, mille liikmed määrab Liidu rahvakomissaride nõukogu.
§57.Rahvakomissaril on õigus teatava rahvakomissariaadi tegevuse piirkonda käivates küsimustes isiklikult otsuseid teha, teatades sellest kolleeriumile. Juhtumitel, kui kolleerium ehk üksikud liikmed ühe või teise otsusega rahul ei ole, võivad nad sellest Liidu rahvakomissaride nõukogule teatada, samal ajal jätkates otsuse täitmist.
§58.Üksikute rahvakomissariaatide määrusi võivad muuta Liidu kesktäitevkomitee presiidium ja rahvakomissaride nõukogu.
§59.NSV Liidu rahvakomissaride korraldusi võivad Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed ja nende presiidiumid seisma panna, kui teatav korraldus on otseselt Liidu põhiseaduse, Liidu seadusandluse või Liiduvabariigi seadusandluse vastu.
Korralduse täitmise peatamisest tuleb Liiduvabariigi kesktäitevkomiteel või ta presiidiumil viivitamatult teatada NSV Liidu rahvakomissaride nõukogule ja Liidu vastavale rahvakomissariaadile.
§60.Liidu rahvakomissarid on vastutavad Liidu rahvakomisaride nõukogu, kesktäitevkomitee ja ta presiidiumi ees.
Üheksas peatükk.
Ühendatud riiklikust poliitilisest valitsusest
§61.Liiduvabariikide revolutsiooniliste jõupingutuste ühendamiseks poliitilise ja majandusliku vasturevolutsiooni, salakuulamiste ja banditismi vastu, loodakse Liidu rahvakomissaride nõukogu juurde ühendatud poliitiline valitsus, mille esimees NSV Liidu rahvakomisaride nõukogust hääleõigusega osa võtab.
§62.NSV Liidu ühendatud riiklik poliitiline valitsus juhib riikliku poliitilise valitsuse kohalikke organe Liiduvabariikide rahvakomissariaatide nõukogudse juures oma voliisikute kaudu, kes tegutsevad seadusandlikul teel kinnitatud erilise seaduse põhjal.
§63.Liidu ühendatud riikliku poliitilise valitsuse seadusliku tegevuse järele valvab NSV Liidu kõrgema kohtu prokurör, Liidu kesktäitevkomitee erilise määruse põhjal.
Kümnes peatükk.
Liiduvabariikidest.
§64.Liidu iga vabariigi territooriumi piirkonnas on kõrgemaks võimu organiks:vabariigi nõukogude kongress ja kongresside vaheajal tema kesktäitevkomitee.
§65.Liiduvabariikide võimu kõrgemate organite ja Liidu võimu kõrgemate organite vahekord määratakse kindlaks käesoleva põhiseadusega.
§66.Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed valivad oma hulgast presiidiumid, kes kesktäitevkomitee üldkoosolekute vaheaegadel võimu kõrgemaks organiks on.
§67.Liiduvabariikide kesktäitevkomiteed loovad oma täidesaatvad organid rahvakomissaride nõukogud järgmises kooseisus:
rahvakomissaride nõukogu esimees;
esimehe abi;
kõrgema rahvamajanduse nõukogu esimees;
põllumajanduse rahvakomissar;
rahanduse rahvakomissar;
toitluse rahvakomissar;
töö rahvakomissar;
siseasjade rahvakomissar;
kohtuasjade rahvakomissar;
töölis-talupoegade kontrolli rahvakomissar;
hariduse rahvakomissar;
tervishoiu rahvakomissar;
ühiskondliku kindlustuse rahvakomissar, kui ka nõuandva häälega ehk otsustava häälega, Liiduvabariikide kesktäitevkomitee otsuste järgi, NSV Liidu rahvakomissariaatide välisasjade, sõja ja merenduse, väliskaubanduse, teede, posti ja telegrafi volinikke.
§68.Rahvamajanduse kõrgema nõukogu ja toitluse, rahanduse, töö, töölis-talupoegade kontrolli komissarid Liiduvabariikides, alludews Liiduvabariikide kesktäitevkomiteedele ja rahvakomissaride nõukogudele, teostavad oma tegevuses ka vastavate rahvakomissariaatide juhtnööre.
§69.Amnestia ning armuandmise ja kohtuotsuste muutmine, Liiduvabariikide kohtu ja administratiivorganite poolt karistatud kodanikkude suhtes, jääb nende vabariikide kesktäitevkomiteedele.
Üheteistkümnes peatükk.
Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vapist, lipust ja pealinnast.
§70. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu riiklik vapp kujutab maakeral kokkupandud sirpi ja vasarat, mida ümbritseb viljapeadest vanik, §34. tähendatud kuuekeelse pealkirjaga: Kõigi maade töölised, ühinege! Vapi ülaosas on viieharuline täht.
§71.NSV Liidu lipp on (veri) punasest riidest, mille peal riigivapp*.
(*NSV Liidu kesktäitevkomitee otsus 12.novembrist 1923.a.: põhiseaduse punkt §71. muutmiseks otsustab NSV Liidu kesktäitevkomitee 3. koosistumine: NSV Liidu lipp on punasest riidest, mille ülemises nurgas on kujutatud kullast sirp ja vasar ja nende peal kuld võruga piiratud punane viienurgeline täht. Pikkuse ja laiuse vahekord on 1:2.
§72.Nõukogude Sotsialistlikke Vabariikide Liidu pealinnaks on Moskva.
PAGE
PAGE 12
B } z Č É ż ć * + O P ß q r ½ Ö × Ū Ü ą į % D ę ! ¤" ;$ <$ >$ ' Ø' ©' O+ ®+ Æ+ ź/ 0 0 2 2 2 3
3 p6 q6 6 6 8 8 8 8 a8 b8 : üųōšōšģšģčģčäčäąäąÜŲÜŲÜąŲŌŲŌŠŌŲŌŲüĢČÄüÄĄ¼Ą¼Š¼ŠøŠø“ø““¦¢“¢¦¢¦¢¦¢hŃ; hŃ; hŃ; ho\ ho\ ho\ hP hkw# hM[ą hxN haĪ h j× hÓ^3 hm hų/ś h"P h~
v h,LK hZ~ hD6Ó h: hX6 hø` h“č @ $ B C D « ¬ Ī Ļ
H I w z { | } ~ Ŗ « K
Ū É ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż gdø` żż É c
’ ę ć h + Ć § ; P j X r P R į ā j k ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ž ß 7 8 9 : Ä" <$ >$ ?$ @$ R$ S$ e$ f$ ¦$ §$ *% Ģ% X& ©' ¬( ) ’* Æ+ T, *- ż ż ż ż ż ż ż ż ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`ŠgdxN *- 0 !0 10 20 >0 ?0 Ū1 2 2 ¦2 §2 3 3 l3 ’3 f4 4 Ä4 ;5 d5 ®5 6 Ź6 7 *8 _8 ź8 F9 ż ż ż ż ż ż ż ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō Š`ŠgdP F9 “9 į9 : V: : “: ö: %; ¤; Ü; =< >< ?< R< S< < < ¢= č= => ķ> '? (? )? ? ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ķ Š`Šgd`ń Š`ŠgdP : U: V: „= ē= č= }? ~? a@ b@ IA A B B C ÅC ĘC )D pD qD aE bE ¤E ¦E \F ]F +G /G nH oH ŚI RJ SJ M YO O O ńQ SR TR »T ŲT ŁT aW tW uW ¤Z æZ ĄZ Ö[ U\ õ] ö] G_ _ _ £a Fb Gb c Åc üųüōüōšōéōåįåįŻįŻŁŻŁÕŁŃŁÕŁĶÉĶÉÅÉÅĮ½Į½¹½¹µ¹µ±µ±±©„„”„”” hž-ę hM hÄ D h}! h^,ż h8w h\1 hNN h Ś h %Ź h¦@ hžjķ hŃDS heh hP h“č hJĶ h„ huP¹ hq' h`ń h`ń h { h`ń hŃ; hjj <>? ? ? ^@ IA B C ĘC ĒC ČC ŪC ÜC ŽC #D $D qD E aE ]F äF +G oH MI SJ ĖJ ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ķ ķ č č č ß Ż Ż Ż Ō Ō Ō Ō Š`Šgdeh Š`ŠgdJĶ gd„ Š`Šgd„ Š`Šgd`ń ĖJ éK M ŽM YN O /P .Q TR ģR 8S 9S KS LS xS yS $T ŁT ĆU }V uW QX 3Y Y Y Y Y Y ĆY ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö Š`Šgdeh ĆY ÄY kZ Z ¤Z ĄZ åZ [ [ ;[ g[ [ ¢[ ŗ[ Ō[ ö] Ń^ _ ` ` da ea fa |a }a a a Gb ·b ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń gd8w Š`Šgdeh ·b Ęc >d }d Šd e (e je e Õf Uh ki Śi Jj j 2k 3k 4k Hk Ik mk nk l ±l ģl m Im Vm im zm ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd8w Åc Ęc @d |d }d ųe Ōf Õf pi Łi Śi 2k *l l l l °l ±l $n n n ?o ©o Ŗo ×r s s Xt u
u ąu
v v ūw žw x y z
z z Š| ü| ż| *~ ~ ®~ ! Ų ø ŗ
üųōųōšōšģšģčäčäąäąÜąÜŲÜŲŌŲŌŠŌŠĢŠĢČĢČÄĢÄĄ¼Ą¼ø±ø¼øø©„ hy
hy 0J j hy 0J Uh{¬ h/ hEm h7%Ū h7%Ū h7%Ū h®5M hL#į h¬N h\Gü hCĪ h8 h+m hÉU: h 9e hg2į hU2 hŃO hh h, Ģ hA4 hž-ę hM 9zm m m Åm äm ķm ņm n n n :o Ŗo $p tq ģq Ör s t t
t t t Rt St
u v .w /w Cw Dw ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd8w Dw \w ]w św x y y ·y Åy īy
z 'z @z Tz oz z øz Ńz ģz ė{ ż| ŗ} »} ¼} Ų} Ł} #~ $~ %~ ! ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd8w ! h ŗ
ś ś ś ś ś ī å ć ī å ć ć ś h]hgdy ų’ &`#$gdy gd8w
õļõäõļąÜ h{¬ hy hy 0J mH nH u
hy 0J j hy 0J U 1h °. °ĘA!°"°# $ %° @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH%sH%tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t V i ó’³ V T a b l e N o r m a l :V ö 4Ö 4Ö
l aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 y F o o t e r
Ę øp# . )@¢ . y P a g e N u m b e r y ¤ ’’’’ $ B C D « ¬ Ī Ļ
H I w z { | } ~ Ŗ « K Ū É c ’ ę ć
h + Ć §
; P j X r P R į ā j k Ž ß 7 8 9 : Ä < > ? @ R S e f ¦ § * Ģ X © ¬ ! ’" Æ# T$ *% ( !( 1( 2( >( ?( Ū) * * ¦* §* + + l+ ’+ f, , Ä, ;- d- ®- . Ź. / *0 _0 ź0 F1 “1 į1 2 V2 2 “2 ö2 %3 ¤3 Ü3 =4 >4 ?4 R4 S4 4 4 ¢5 č5 =6 ķ6 '7 (7 )7 <7 =7 >7 7 7 ^8 I9 : ; Ę; Ē; Č; Ū; Ü; Ž; #< $< q< = a= ]> ä> +? o@ MA SB ĖB éC E ŽE YF G /H .I TJ ģJ 8K 9K KK LK xK yK $L ŁL ĆM }N uO QP 3Q Q Q Q Q Q ĆQ ÄQ kR R ¤R ĄR åR S S ;S gS S ¢S ŗS ŌS öU ŃV W X X dY eY fY |Y }Y Y Y GZ ·Z Ę[ >\ }\ Š\ ] (] j] ] Õ^ U` ka Śa Jb b 2c 3c 4c Hc Ic mc nc d ±d ģd e Ie Ve ie ze e e Åe äe ķe ņe f f f :g Ŗg $h ti ģi Öj k l l
l l l Rl Sl
m n .o /o Co Do \o ]o śo p q q ·q Åq īq
r 'r @r Tr or r ør Ńr ģr ės żt ŗu »u ¼u Ųu Łu #v $v %v !w hw ŗx y y y y
y y y y y y 0 0 0 0 0 x 0 0 @ 0 x @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 x @ 0 x @ 0 x @ 0 x @ 0 @ 0 @ 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 ( 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 8 0 x 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 8 0 8 0 0 0 0 8 0 8 0 0 0 x 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 0 @ 0 @ 0 H 0 0 H 0 x 0 H 0 x 0 H 0 H 0 H 0 x 0 H 0 H 0 H 0 H 0 H 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 P 0 P 0 P 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 P 0 P 0 P 0 P 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 X 0 0 x 0 X 0 0 0 0 X 0 X 0 0 ` 0 ` 0 x 0 x 0 ` 0 x 0 0 0 ` 0 0 ` 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 ` 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 ` 0 ` 0 0 0 h 0 0 h 0 x 0 x 0 x 0 x 0 h 0 0 0 h 0 h 0 0 h 0 x 0 x 0 x 0 0 0 h 0 h 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 p 0 p 0 x 0 p 0 x 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 x 0 x @ 0 į @ 0 ą
{0 @ 0 į
{0
{0 ¼!ō : Åc A H M Q É *- F9 >? ĖJ ĆY ·b zm Dw ! B D E F G I J K L N O P C ! !’ # $ = > A D « Æ Ī Š ż ž " H K c e v Ŗ ¬ K L Ū Ü z { Č Ź c d ’ ę ē |
}
į
ä
[ \ h i ć å * , Ć Ä ¦
Ø
; < æ Ą ’ O Q _ a
j k u v Ø Ŗ X Y j k ß ą _ ` q s õ ö ż ž ¬ P S ą ć 7 8 · ¹ A B h l Ž ą 7 ; Æ č é ¤ „ Ä Ē č é ; D R W d h ¦ Ø * + Ģ Ķ X Y ŗ » " # 2 3 Ø Ŗ ā ć ¬
! ! ! ! Z! \! ! ”! ’" # O# Q# d# f# u# v# # # # °# T$ U$ *% +% 2% 3% Ź% Ģ% õ% ö% Ć& Å& ( ( ( %( 1( 6( >( @( v( w( Ø( ©( Ū( Ü(
) ) +) .) 5) 6) „) ¦) Ų) Ż) ą) į) H* J* * * ¦* Ø* Õ* Ö* + + +
+ :+ ;+ Ō+ Õ+ ż+ ’+ , , :- ;- C. E. p. q. . . L/ M/ 0 0 0 0 (0 *0 a0 b0 {0 |0 U2 V2 Ū2 Ü2 ¢3 ¤3 Ś3 Ü3 =4 C4 R4 T4 4 4 5 5 ę5 č5 ^6 _6 k6 l6 Ź6 Ė6 ģ6 ķ6 '7 ,7 <7 >7 k7 l7 7 7 a8 b8 9 ¢9 : : Å; Ė; Ū; ß; #< %< p< r< = = a= b= ¤= ¦= Ń= Ó= > > \> ^> d> f> ä> č> *? +? n@ o@ B B KB LB RB SB OC PC čC éC E E E E 7G 8G YG ZG G G -H /H +I 0I ńI ņI QJ TJ uJ vJ J J ¤J „J źJ ģJ óJ ōJ śJ ūJ 8K 7 7 7 ]8 ^8 H9 I9 : : ; ; Å; Ė; Ś; ß; "< %< p< r< = = `= b= \> ^> ć> å> *? +? n@ o@ LA MA RB SB ŹB ĖB čC éC E E ŻE ŽE XF YF G G .H /H -I .I SJ TJ ėJ ģJ 7K \ |\ }\ Ļ\ Ń\ ] ] '] (] i] j] ] ] Ō^ Ö^ T` V` ja la Ła Śa Ib Jb b b 1c 8c Gc Lc lc oc d d °d ±d ėd ģd e e He Ie Ue Ve he ie ye ze e e e e Äe Åe će äe ģe ķe ńe ņe ’e f f f f f 9g ;g ©g «g #h %h si ui ėi ķi Õj ×j k k l l l #l Ql Tl m m
n n -o 3o Bo Ho [o ^o ło ūo p p q q q q ¶q øq Äq Ęq ķq ļq r r &r (r ?r Ar Sr Ur nr pr r r ·r ¹r Šr Ņr ėr ķr źs ģs üt žt ¹u Ąu ×u Śu "v &v w "w gw hw ¹x »x y y y y A | }7 ~7 $v y y y y y y y y ’’
K o i t L a i n e s t e B å A 8 ' ŃO Em M eh „ h xN P / }! kw# \1 U2 Ó^3 A4 ÉU: Ń; ¦@ Ä D ,LK ®5M NN "P ŃDS o\ 9e jj +m jgm ~
v { ¬N : 8w m Z~ X6 y z ø` q' {¬ «Y“ uP¹ %Ź , Ģ JĶ CĪ aĪ D6Ó j× Ś »KŚ 7%Ū M[ą L#į g2į ž-ę “č žjķ `ń ų/ś \Gü ^,ż ’@ y y X` y y y ` @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šŠ h vDFÓĘ Ė 8g = Ü Ė 8g = Ü ! š “ “ r4 Ęx Ęx 3 š Ü H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’“č ’’ N S V L i i d u 1 9 2 4
K o i t L a i n e s t e
K o i t L a i n e s t e ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 ° ¼ Ō ą ģ ü
< H
T ` h p x é NSV Liidu 1924 SV Koit Laineste oit oit Normal i Koit Laineste 24 t Microsoft Word 10.0 @ z1ŪK @ M¢|äÅ@ " pņÅ Ė 8g ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ü h p Ø ° ø
Ą Ū é kodu d Ü = Ęx {
NSV Liidu 1924 Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R ž’’’T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x ž’’’z { | } ~ ž’’’
ž’’’ż’’’ż’’’ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F Šu(ØpņÅ 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ S J W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ "¤ S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ y D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q