Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ > ! # 5@ / bjbj22 .z X X & M M M 8 ,N t N ٛ `O `O " O O O O O O d f f f f f f R : f - O O O O O f O O j j j O .0 O O d j O d j j | | O TO 2X M | d 0 ٛ | ʖ | | O O j O O O O O f f K PM T PM
Vene Fderatsiooni Konstitutsioon 1993.a.
Meie, paljurahvuselise Vene Fderatsiooni rahvas, olles oma maal hendatud htse saatusega, kinnitades inimese igusi ja vabadusi, kodaniku rahu ja ksmeelt, silitades riigis ajalooliselt vljakujunenud htsust, lhtudes rahvaste vrdiguslikuse ja enesemramise ldtunnustatud printsiipidest, arvestades eelkiate mlestust, mis annavad meile Isamaa suhtes armastuse ja austuse, usu headusse ja iglusse, taassnnitades Venemaal suvernse riiklikkuse, kinnitades selle demokraatliku aluse kimumatust, pdes tagada Venemaa heaolu ja itsengu, lhtudes vastutusest oma Kodumaa eest praeguste ja tulevaste plvede ees, tunnetades end maailma koosluse osana, vtame vastu Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni.
Esimene jagu. Phimrused.
I peatkk. Konstitutsioonilise korra alused.
1.1)Vene Fderatsioon Venemaa on demokraatlik vabariikliku valitsemisvormiga fderatiivne igusriik.
2)Nimetused Vene Fderatsioon ja Venemaa on vrdvrsed.
2.Inimene, tema igused ja vabadused on krgeimaks vrtuseks. Riigi kohustuseks on inimese ja kodaniku iguste ja vabaduste tunnustamine, kinnipidamine ja kaitse.
3.1)Vene Fderatsioonis on suvernsuse ja vimu ainsaks allikaks selle paljurahvuseline rahvas.
2)Rahvas teostab oma vimu vahetult, aga samuti riigivimuorganite ja ka kohalike omavalitsuse organite kaudu.
3)Rahva krgeimaks vahetuks vimu vljenduseks on referendum ja vabad valimised.
4)Keegi ei vi Vene fderatsioonis vimu omistada. Vimu haaramine vi ksu andmise vimu volituste omistamist jlitatakse fderaalseaduse alusel.
4.1)Vene Fderatsiooni suverniteet laieneb le kogu ta territooriumi.
2)Vene Fderatsiooni Konstitutsioon ja fderaalseadused omavad lemust kogu Vene Fderatsiooni territooriumil.
3)Vene Fderatsioon tagab oma territooriumi terviklikkuse ja puutumatuse.
5.1)Vene Fderatsioon koosneb vabariikidest, ringkondadest, oblastitest, fderaalse thtsusega linnadest, autonoomsetest oblastitest, autonoomsetest ringkondadest-Vene Fderatsiooni vrdiguslikest subjektidest.
2)Vabariik (riik) omab oma konstitutsiooni ja seadusandlust. Krai, oblast, fderaalse thtsusega linn, autonoomne oblast, autonoomne ringkond omab oma phikirja ja seadusandlust.
3)Vene Fderatsiooni fderatiivne lesehitus phineb selle riiklikus terviklikkuses, riigivimu ssteemi htsuses, Vene Fderatsiooni riigivimuorganite ja Vene Fderatsiooni riigivimu organite subjektide asjaajamise asjade ja volituste piiramisel, Vene Fderatsiooni rahvaste vrdiguslikusel ja enesemramisel.
4)Vene Fderatsiooni subjektid on suhetes riigivimu fderaalorganitega omavahel vrdiguslikud.
6.1)Vene Fderatsiooni kodakondsus omistatakse ja kaotatakse koosklas fderaalseadusega, see on htne ja vrdne sltumata selle omistamise viisist.
2)Igal Vene Fderatsiooni kodanikul on selle territooriumil kik igused ja vabadused ja kannab vrdseid Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ettenhtud kohustusi.
3)Vene Fderatsiooni kodanikku ei saa kodakondsusest ilma jtta ega oma selle muutmise igust.
7.1)Vene Fderatsioon on sotsiaalne riik, mille poliitika on suunatud inimese vrika elu ja vaba arengut tagavate tingimuste loomisele.
2)Vene Fderatsioonis kaitstakse inimeste td ja tervist, kehtestatakse ttasu garanteeritud miinimumsuurus, tagatakse perekonna, emaduse, isaduse ja lapseplve, invaliidide ja elatanud kodanike riiklik toetus, arendatakse vlja sotsiaalteenistuste ssteem, kehtestatakse riiklikud pensionid, toetused ja muud sotsiaalse kaitse garantiid.
8.1)Vene Fderatsioonis garanteeritakse majandusliku ruumi htsus, kaupade, teenuste ja rahaliste vahendite vaba liikumine, konkurentsi toetamine ja majandusliku tegevuse vabadus.
2)Vene Fderatsioonis vrdsel viisil tunnustatakse ja kaitstakse era, riiklikku, munipsipaalset ja muid omandivorme.
9.1)Maad ja teisi loodusressursse kasutatakse ja kaitstakse Vene Fderatsiooni poolt kui vastavatel territooriumitel elavate rahvaste elu ja tegevuse alust.
2)Maa ja teised loodusressursid vivad asuda era-, riigi-, munipsipaal- vi muudes omandivormides.
10.Vene Fderatsioonis teostatakse riigivimu vimu jaotamisega seadusandlikuks, titev- ja kohtuvimuks. Seadusandliku, titev- ja kohtuvimu organid on iseseisvad.
11.1)Vene Fderatsioonis teostab riigivimu Vene Fderatsiooni President, Fderaalkogu (Fderatsiooninukogu ja Riigiduuma), Vene Fderatsiooni Valitsus, Vene Fderatsiooni kohtud.
2)Vene Fderatsiooni subjektides teostatakse riigivimu nende poolt moodustatud riigivimu organite kaudu.
3)Vene Fderatsiooni ja Vene Fderatsiooni subjektide vaheliste asjade ajamist ja volituste piiramist teostatakse kesoleva Konstitutsiooni alusel ja Fderaalsete vi muude asjaajamist ja volitusi piiravate lepingutega.
12.Vene Fderatsioonis tunnustatakse ja garanteeritakse kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus on oma volituste piires iseseisev. Kohaliku omavalitsuse organid ei kuulu riigivimuorganite ssteemi.
13.1)Vene Fderatsioonis tunnustatakse ideoloogiate paljusust.
2)Mitte mingit ideoloogiat ei tohi kuulutada riiklikuks vi kohustuslikuks.
3)Vene Fderatsioonis tunnistatakse poliitilist paljusust, mitmeparteilisust.
4)hiskondlikud hendused on seaduse ees vrdsed.
5)hiskondlikke henduste, milliste eesmrgid vi tegevus on suunatud konstitutsioonilise korra ja Vene Fderatsiooni terviklikkuse rikkumisele, riigi julgeoleku kahjustamisele, relvastatud ksuste loomisele, sotsiaalse, rassilise, rahvusliku ja usulise vaenu hutamisele, loomine ja tegevus on keelatud.
14.1)Vene Fderatsioon on ilmalik riik. Mitte htegi religiooni ei kehtestada riigiusuna vi kohustuslikuna.
2)Usuhendused on riigist eraldatud ja seaduse ees vrdsed.
15.1)Vene Fderatsiooni Konstitutsioonil on krgeim juriidiline jud, otsene mju ja seda rakendatakse kogu Vene Fderatsiooni territooriumil. Seadused ja muud Vene Fderatsioonis rakendatavad igusaktid ei tohi olla vastuolus Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga.
2)Riigivimu organid, kohaliku omavalitsuse organid, ametiisikud, kodanikud ja nende hendused peavad pidama kinni Vene Fderatsiooni Konstitutsioonist ja seadustest.
3)Seadused tuleb ametlikult avaldada. Avaldamata seadusi ei vi kasutada. Igasugused normatiivsed igusaktid, millised puudutavad inimese ja kodaniku igusi, vabadusi ja kohustusi, ei vi rakendada, kui neid ei ole ldiseks tutvumiseks ametlikult avaldatud.
4)Rahvusvahelise iguse ldtunnustatud prinsiibid ja normid ning Vene Fderatsiooni rahvusvahelised lepingud on selle igusssteemi koostisosad. Kui Vene Fderatsiooni rahvusvahelise lepinguga on kehtestatud muud eeskirjad, teised kui need, millised on ettenhtud seadusega, siis rakendatakse rahvusvahelise lepingu eeskirju.
16.1)Konstitutsiooni kesoeleva peatki mrused moodustavad Vene Fderatsiooni konstitutsioonilise korra aluse ja neid ei saa muuta teisiti, kui kesoleva Konstitutsiooniga kehtestatud korras.
2)Mitte mingid teised kesoleva Konstitutsiooni mrused ei vi olla vastuolus Vene Fderatsiooni konstitutsioonilise korra alustega.
2.peatkk.
Inimese ja kodaniku igused ja vabadused.
17.1)Vene Fderatsioonis tunnistatakse ja garanteeritakse inimese ja kodaniku igusi ja vabadusi koosklas rahvusvahelise iguse ldtunnustatud printsiipide ja normidega ning kesoleva Konstitutsiooniga.
2)Inimese phiigused ja vabadused on vrandamatud ja kuuluvad snnist peale igahele.
3)Inimese iguste ja vabaduste teostamine ei tohi rikkuda teiste isikute igusi ja vabadusi.
18.Inim- ja kodanikuigused kehtivad vahetult. Nad mratlevad seaduse mtte, sisu ja nende rakendamise, seadusandliku- ja titevvimu, kohalike omavalitsuste tegevuse ja nende titmine tagatakse igusmistmisega.
19.1) Seaduse ja kohtu ees on kik vrdsed.
2)Riik garanteerib inim-ja kodanikuiguste vrdsuse, sltumata soost, rassist, rahvusest, keelest, pritolust, varalisest vi ametialasest seisundist, elukohast, suhtumisest religiooni, veendumustest, kuuluvusest hiskondlikesse hendustesse, aga samuti teistest asjaoludest. Keelatud on igasugused kodanike iguste piiramise vormid sotsiaalse, rassilise, rahvusliku, keelelise vi usulise kuuluvuse alusel.
3)Mehel ja naisel on vrdsed igused ja vabadused ning nende realiseerimiseks vrdsed vimalused.
20.1)Igahel on igus elule.
2)Surmanuhtlus, enne selle thistamist, vib olla kehtestatud fderaalseadusega kui erakorraline karistus viis, eriti raskete inimelu vastaste kuritegude eest, kusjuures sdistatavale antakse igus tema asja lbivaatamiseks vandekohtunike kohtus.
21.1)Riik kaitseb inimvrikust. Miski ei saa olla selle kahandamise aluseks.
2)Kedagi ei vi piinata, ega kasutada tema suhtes vgivalda vi rakendada mingit teist julma, inimvrikust alandavat kohtlemist vi karistust. Mitte kedagi ei vi ilma tema vabatahtliku nusolekuta allutada meditsiinilistele, teaduslikele vi muudele katsetele.
22.1)Igahel on igus vabadusele ja isiklikule puutumatusele.
2)Aresti, vahi alla vtmist ja vahi all pidamist lubatakse teostada vaid kohtuotsuse alusel. Enne kohtuotsust ei saa isikut le 48 tunni kinni pidada.
23.Igahel on igus oma eraelu puutumatusele, isiklikule ja perekondlikule saladusele ning oma au ja hea nime kaitsele.
2)Igahel on igus kirjavahetuse, telefoniknede, posti, telegraafi ja muude infokandjate teel edasiantavate snumite saladusele. Selle iguse piiramist lubatakse teostada vaid kohtuotsuse alusel.
24.1)Isiku nusolekuta ta eraelu puudutava informatsiooni kogumine, hoidmine, kasutamine ja levitamine on keelatud.
2)Riigivimu organid ja kohalike omavalitsuse organid, nende ametiisikud on kohustatud kindlustama igahele vimaluse tutvuda vahetult tema igusi ja vabadusi puudutavate dokumentide ja materjalidega, kui seadusega ei ole teisiti ette nhtud.
25.Eluase on puutumatu. Kellegil ei ole igust tungida eluasemesse selles elavate isikute tahte vastaselt teisiti, kui fderaalseadusega kindlaksmratud juhtudel vi kohtuotsuse alusel.
26.1)Igahel on igus mrata kindlaks ja nidata ra oma rahvuslikku kuuluvust. Kedagi ei vi sundida kindlaks mrama ja ra nitama oma rahvuslikku kuuluvust.
2)Igahel on igus kasutada oma emakeelt, valida vabalt suhtlemise-, kasvatuse-, petamise- ja loomingulist keelt.
27.1)Igaks, kes asub seaduslikult Vene Fderatsiooni territooriumil, omab igust sellel vabalt liikuda, valida viibimis- ja elukohta.
2)Igaks vib vabalt sita vljaspoole Vene Fderatsiooni piire.
Vene Fderatsiooni kodanikul on igus naaseda takistamatult Vene Fderatsiooni.
28.Igahele on garanteeritud sdametunnistuse-, usuvabadus, kaasa arvatud mingi usu individuaalne vi koos teistega teenimine vi siis ka neid mittetunnistada, vabalt valida, omada ja levitada usu- vi muid veendumusi ning tegutseda nendega koosklas.
29.1)Igahele garanteeritakse mtte-ja snavabadus.
2)Sotsiaalse, rassilise, rahvusliku vi religioosse vihkamise vi vaenu propaganda ning agitatsiooni algatamine on keelatud. Sotsiaalse, rassilise, rahvusliku, religioosse vi keelelise leoleku propaganda on keelatud.
3)Kedagi ei vi sundida oma vaateid vi veendumusi vljendama vi siis neist lahti tlema.
4)Igahel on igus seaduslikul viisil informatsiooni otsida, saada, anda le, tuletada ja levitada. Riiklikku saladust moodustava informatsiooni loetelu mratakse kindlaks fderaalseadusega.
5)Informatsiooni hulgilevi vahendid on vabad. Tsensuur on keelatud.
30.1)Igahel on igus hineda, kaasa arvatud oma huvide kaitseks amethingute loomine. hiskondlike henduste tegevuse vabadus on garanteeritud.
2)Kedagi ei vi sundida astuma mingitesse hendusse vi selles olema.
31.Vene Fderatsiooni kodanikel on rahumeelselt ja relvitult kogunemise igus, viia lbi koosolekuid, miitinguid ja demonstratsioone, rongkike ja pikette.
32.1)Vene Fderatsiooni kodanikel on igus osaleda riigi asjade juhtimises nii vahetult kui oma esindajate kaudu.
2)Vene Fderatsiooni kodanikel on igus valida ja olla valitud riigivimuorganitesse ja kohalike omavalitsuste organitesse, ning samuti osaleda referendumil.
3)Aktiivset ja passiivset valimisigust ei oma kodanikud, kes on kohtu poolt tunnistatud teovimetuteks, aga samuti need, kes asuvad, kohtuotsuse alusel, kinnipidamiskohtades.
4)Vene Fderatsiooni kodanikel on riigiteenistusse vrdne ps.
5)Vene Fderatsiooni kodanikel on igus osaleda igusmistmise teostamisel.
33.Vene Fderatsiooni kodanikel on igus prduda isiklikult, aga samuti saata riigi-ja kohalike omavalitsuse organitesse individuaalseid ja kollektiivseid prdumisi.
34.1)Igahel on ettevtluses vi muus seadusega lubatud majanduslikus tegevuses oma vimete ja vara vaba kasutamise igus.
2)Keelatud selline majanduslik tegevus, milline on suunatud monopoliseerimisele ja ebaausale konkurentsile.
35.1)Eraomandi igust kaitstakse seadusega.
2)Igahel on igus omada omanduses vara, vallata, kasutada ja seda korraldada ise vi koos teiste isikutega.
3)Kelleltki ei vi vtta ra ta vara teisiti, kui kohtuotsuse alusel. Vara riigi vajadusteks sunniviisiline vrandamine vib olla teostatud vaid selle eelneva- ja vrdvrse hvitamise tingimusel.
4)Primisigus on garanteeritud.
36.1)Kodanikel ja nende hendustel on maa eraomandisse soetamise igus.
2)Maa ja teiste loodusressursside valdamist, kasutamist ja korraldamist teostatakse nende omanike poolt vabalt, kui see ei kahjusta mbritsevat keskonda ja ei riku teiste isikute seaduslikke huvisid ning igusi.
3)Maa kasutamise tingimused ja kord mratletakse fderaalseaduse alusel.
37.1)T on vaba. Igahel on igus vabalt kasutada oma tvimet, valida tegevusala vi ametit.
2)Sunnit on keelatud.
3)Igahel on igus tle tingimustel, millised vastavad ohutuse ja hgieeni nuetele, t eest saadavale ttasule ilma mingi diskrimineerimiseta ja mitte vhem, kui on kehtestatud fderaalseadusega aga samuti igus kaitsele ttuse puhul.
4)Tunnistatakse igust individuaalsetele ja kollektiivsetele tvaidlustele, kasutades nende lahendamiseks fderaalseadusega kehtestatud viise, kaasaarvatud streikimise igus.
5)Igahel on igus puhkusele. Tlepingu alusel ttavale isikule garanteeritakse fderaalseadusega kehtestatud ja kindlaksmratud taja pikkus, puhke ja pidupevad ning igaaastane tasustatav puhkus.
38.1)Emadus, lapseplv ja perekond asuvad riigi kaitse all.
2)Laste eest hoolitsemine, nende kasvatamine on vanemate vrdne igus ja kohustus.
3)Kaheksateistkmne aastaseks saanud tvimelised lapsed peavad hoolitsema oma tvimetute vanemate eest.
39.1)Igahele garanteeritakse sotsiaalsed tagatised ea, haiguse, invaliidsuse, toitja kaotuse juhtumil, laste kasvatamiseks ja muudel seadusega kindlaksmratud juhtudel.
2) Riiklikud pensionid ja sotsiaalsed toetused mratakse kindlaks seadusega.
3)Vabatahtlikku sotsiaalkindlustust, sotsiaalsete tagatiste lisavormide loomist ja heategevust soositakse.
40.1)Igahel on igus eluasemele. Kedagi ei tohi omavoliliselt eluasemest ilma jtta.
2)Riigivimu- ja kohalike omavalitsuste organid soosivad elamuehitust, luues tingimused eluaseme omamise iguse kasutamiseks.
3)Vaestele, teistele seadusega kindlaksmratud kodanikele, kes vajavad eluaset, antakse, koosklas seadusega kindlaksmratud normidega, see tasuta vi siis mduka tasu eest riiklikest, munipsipaalsetest ja teistest elamufondidest.
41.1)Igahel on igus tervise kaitsele ja arstiabile. Meditsiinilist abi osutatakse riiklikes ja munipsipaalsetes tervishoiuasutustes kodanikele tasuta vastava eelarve, kindlustusmaksete ja teiste sissetulekute arvelt.
2)Vene Fderatsioonis finantseeritakse fderaalseid elanike tervise kaitse ja selle tugevdamise programme, vetakse meetmeid riikliku, munipsipaalse ja era tervishoiussteemi arendamiseks, soodustatakse tegevust, milline aitab kaasa inimese tervise tugevdamisele, kehakultuuri ja spordi arengut, koloogilist ja sanitaar-epidemoloogilist heaolu.
3)Inimeste telule ja terivisele ohtu loovate faktide ja asjaolude ametiisikute poolne varjamine toob kaasa vastutusele vtmise fderaalseaduse alusel.
42.Igahel on igus soodsale mbritsevale keskkonnale, teprasele informatsioonile selle seisukorrast ja tema tervisele vi varale koloogilise igusrikkumisega tekitatud kahjude hvitamisele.
43.1)Igahel on igus haridusele.
2)Garanteeritakse ldligipsetav ja tasuta koolieelne-, philine ld- ja kutse-keskharidus riiklikes vi munipsipaalsetes haridusasutustes ning ettevtetes.
3)Kigil on igus konkursi korras saada tasuta krgem haridus riiklikes vi munipsipaalsetes haridusasutustes ning ettevtetes.
4)Phiharidus on kohustuslik. Vanemad vi neid asendavad isikud kindlustavad lastele phihariduse andmise.
5.Vene Fderatsioon kehtestab fderaalsed riiklikud haridusstandardid ja toetab hariduse andmise ja eneseharimise erinevaid vorme.
44.1)Igahele garanteeritakse kirjandusliku, kunstilise, teadusliku, tehnilise ja teiste loomingu liikide petamise vabadus. Intellektuaalset omandit kaitstakse seadusega.
2)Igahel on igus osaleda kultuurielus, kasutada kultuuriasutusi ning pseda kultuurivrtuste juurde.
3)Igaks on kohustatud hoolitsema ajaloo- ja kultuuriprandi silumise eest, hoidma ajaloo- ja kultuuri mlestusmrke.
45.1)Vene Fderatsioonis on inimese-ja kodanikuiguste kaitse riigi poolt garanteeritud.
2)Igahel on igus kaitsta oma igusi ja vabadusi kigil seadusega lubatud viisidel.
46.1)Igahele garanteeritakse tema iguste ja vabaduste kohtulik kaitse.
2)Riigivimuorganite, kohalike omavalitsuste organite, hiskondlike henduste ja ametiisikute otsused ja teod (vi tegematta jtmised) vivad olla kaevatud kohtusse.
3)Igahel on igus, koosklas Vene Fderatsiooniga slmitud rahvusvaheliste lepingutega, prduda inimiguste ja vabaduste kaitseks rahvusvaheliste organite poole, kui kik olemasolevad siseriiklikud igusliku kaitse vahendid on ammendatud.
47.1)Keegi ei vi olla jetud ilma tema asja selle kohtu ja selle kohtuniku poolse lbivaatamise igusest, millise kohtualluvusse ta on seadusega antud.
2)Kuriteos sdistatav omab fderaalseadusega kindlaksmratud juhtudel, igust tema asja lbivaatamisele vandekohtunike kohtus.
48.1)Igahele garanteeritakse igus saada kvalifitseeritud igusabi. Seadusega kindlaksmratud juhtudel osutatakse igusabi tasuta.
2)Iga kinnipeetu, vahialla vetu, kuriteo sooritamises sdistatu omab advokaadi (kaitsja) kasutamise igust vastava kinnipidamise, vahialla vtmise vi sdistuse esitamise hetkest.
49.1)Iga kuriteo sooritamises sdistatut peetakse stuks seni kuni ta s ei ole testatud fderaalseadusega ettenhtud korras ja kuni ta ei ole mistetud sdi justunud kohtuotsusega.
2)Sdistatav ei pea oma stust testama.
3)Isiku s suhtes tekkinud krvaldatamatuid kahtlusi tlgendatakse sdistatava kasuks.
50.1)Kedagi ei vi he ja sama kuriteo eest teistkordselt sdi mista.
2)igusmistmise teostamisel ei vi kasutada fderaalseadust rikkudes hangitud tendeid.
3)Igal kuriteos sdimistetul on igus, fderaalseadusega kindlaksmratud korras, kohtuotsuse mbervaatamisele krgema astme kohtus, aga samuti igus paluda armu vi karistuse leevendamist.
51.1)Keegi ei pea andma enda, oma abikaasa ja lhimate sugulaste, kelle ring mratakse kindlaks fderaalseadusega, vastu tunnistusi.
2)Fderaalseadusega vidakse kehtestada muud tunnistuste andmise kohustusest vabastamise juhtumid.
52.Kuritegude ja vimu kuritarvituste tttu kannatanud isikute igusi kaitstakse seadusega. Riik kindlustab kannatanutele psu igusmistmisele ja tekitatud kahju kompenseerimise.
53.Igahel on igus riigi poolt, riigivimuorganite vi ametiisikute ebaseadusliku tegevusega (vi tegevusetusega) tekitatud kahju eest hvituse saamiseks.
54.1)Vastutust kehtestav vi raskendav seadus ei oma tagasiulatuvat judu.
2)Kedagi ei saa vtta vastutusele teo eest, millist selle sooritamise hetkel igusrikkumiseks ei loetud. Kui peale igusrikkumist on selle sooritamise eest vastutus kaotatud vi leevendatud, siis rakendatakse uut seadust.
55.1)Vene Fderatsiooni Konstitutsioonis toodud phiiguste ja vabaduste loetletu ei tohi tlgendada kui mingite teiste ldtunnustatud inim- ja kodanikuiguste eitamist vi vhendamist.
2)Vene Fderatsioonis ei tohi anda vlja inim- ja kodanikuigusi ning vabadusi thistavaid vi vhendavaid seadusi.
3)Inim- ja kodanikuigused ning vabadused vivad olla fderaalseadusega piiratud vaid sellisel mral, millisel see on hdavajalik konstitutsioonilise korra aluste, moraali, tervise, teiste isikute iguste ja seaduslike huvide, riigi kaitse tagamiseks ning riigi julgeoleku kaitseks.
56.1)Erakorralise olukorra tingimustes, et tagada kodanike julgeolek ja konstitutsioonilise korra kaitse koosklas fderaalse konstitutsioonilise seadusega vivad olla kehtestatud ksikud iguste ja vabaduste piirangud koos nende kehtivuse piirid ning -aeg.
2)Vene Fderatsioonis ja selle ksikutes kohtades vib erakorraline seisukord olla sisseviidud fderaalse konstitutsioonilise seadusega kindlaksmratud asjaolude ilmnemisel ning korras.
3)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 20, 21, 23 (1 punkt), 24, 28, 34 (1 punkt), 40 (1 punkt), 46-54 mrustega ettenhtud igused ja vabadused ei kuulu piiramisele.
57.Igaks peab maksma ra seaduslikult kehtestatud maksud ja livud. Uusi makse sisse seadvad ja maksumaksjate olukorda halvendavad seadused tagasiulatuvat judu ei oma.
58.Igaks on kohustatud silitama loodust ja mbritsevat keskkonda ning suhtuma sstvalt loodusrikkustesse.
59.1)Isamaa kaitsmine on Vene Fderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus.
2)Vene Fderatsiooni kodanik kannab sjaveteenistuse kohustust koosklas fderaalseadusega.
3)Juhtumil, mil sjaveteenistuse kandmine on Vene Fderatsiooni kodaniku veendumuste vi usutunnistusega on vastuolus, aga samuti teistel fderaalseadusega kindlaksmratud juhtudel, on tal igus selle asendamisele alternatiivse tsiviilteenistusega.
60.Vene Fderatsiooni kodanik vib 18 aastaselt iseseisvalt ja ties mahus teostada oma igusi ja kohustusi.
61.1)Vene Fderatsiooni kodanikku ei saa Vene Fderatsiooni piiridest vlja saata ega teisele riigile vlja anda.
2)Vene Fderatsioon garanteerib oma kodanikele kaitse ja soosingu ka vlismaal.
62.1)Vene Fderatsiooni kodanik vib omada vlisriigi kodakondsust (topeltkodakondsust) koosklas fderaalseadusega vi Vene Fderatsiooni poolt slmitud riikidevahelise lepinguga.
2)Vlisriigi kodakondsuse omamine ei kitsenda Vene Fderatsiooni kodanikul teostada oma igusi ja vabadusi ega vabasta teda vene kodakondsusest tingitud kohustustest, kui fderaalseadusega vi Vene Fderatsiooni poolt riikidevahelise lepinguga ei ole teisiti ette nhtud.
3) Vene Fderatsioonis on vlisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel Vene Fderatsiooni kodanikega vrdsed igused ja kohustused, peale juhtude, millised on kehtestatud fderaalseadusega vi Vene Fderatsiooni ja vlisriigi vahelise lepinguga.
63.1)Vene Fderatsioon annab poliitilist varjupaika vlisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele koosklas rahvusvahelise iguse ldtunnustatud normidega.
2)Vene Fderatsioonis ei lubata teistele riikidele anda vlja nende poliitiliste veendumuste tttu jlitatavaid isikuid, aga samuti tegude (vi tegevusetuse) eest, milliseid Vene Fderatsioonis kuritegudeks ei tunnistata. Kuritegude sooritamises sdistatavate isikute vljaandmine, aga samuti sdimistetute karistuse kandmiseks teistesse riikidesse leandmist teostatakse fderaalseaduse alusel vi Vene Fderatsiooni ja vlisriigi vahelise lepinguga.
64.Kesoleva peatki mrused moodustavad isiku igusliku staatuse aluse Vene Fderatsioonis ja neid ei saa muuta teisiti, kui kesoleva Konstitutsiooniga kehtestatud korras.
3 peatkk.
Fderatiivne lesehitus.
65.1)Vene Fderatsiooni koosseisus on Vene Fderatsiooni subjektid:
Adgee Vabariik (Adgee), Altai Vabariik, Baskortostani Vabariik, Burjaadi Vabariik, Dagestani Vabariik, Inguchi Vabariik, Kabardiini-Balkaari Vabariik, Kalmki Vabariik, Karatai-Terkessi Vabariik, Karjala Vabariik, Komi Vabariik, Mari Vabariik, Mordova Vabariik, Saha Vabariik (Jakuutia), Phja-Osseedi Alania Vabariik, Tatari Vabariik (Tatarstan), Tuva Vabariik, Udmurdi Vabariik, Hakassi Vabariik, Teteeni Vabariik, Tuvai Vabariik Tuvai;
Altai krai, Krasnodari krai, Krasnojarski krai, Primorski krai, Stavropoli krai, Habarovski krai;
Amuri oblast, Arhangelski oblast, Astrahani oblast, Belgorodi oblast, Brjanski oblast, Vladimiri oblast, Volgogradi oblast, V o l o g d a o b l a s t , V o r o n e ~i o b l a s t , I v a n o v o o b l a s t , I r k u t s k i o b l a s t , K a l i n i n g r a d i o b l a s t , K a l u u g a o b l a s t , K a m t aa t k a o b l a s t , K e m e r o v i o b l a s t , K i r o v i o b l a s t , K o s t r o m a o b l a s t , K u r g a n i o b l a s t , K u r s k i o b l a s t , L e n i n g r a d i o b l a s t , L i p e t s k i o b l a s t , M a g a d a n i o b l a s t , Moskva oblast, Murmanski oblast, Nizekorodi oblast, Novgorodi oblast, Novosibirski oblast, Omski oblast, Orenburgi oblast, Orjoli oblast, Penza oblast, Permi oblast, Pihkva oblast, Rostovi oblast, Rjazani oblast, Samaara oblast, Saraatovi oblast, Sahalini oblast, Sverdlovski oblast, Smolenski oblast, Tambovi oblast, Tveri oblast, Tomski oblast, Tuula oblast, Tjumeni oblast, Uljanovski oblast, Teljabinski oblast, Tita oblast, Jaroslavi oblast;
Moskva, Sankt-Peterburg on fderaalse thtsusega linnad;
Juudi autonoomne oblast;
Aginski Burjaadi autonoomne ringkond, Komi-Permjatsi autonoomne ringkond, Korjaksi autonoomne ringkond, Neenetsi autonoomne ringkond, Taimri (Dolgano-Neenetsi) autonoomne ringkond, Ust-Ordni Burjaadi autonoomne ringkond, Handi-Mansi autonoomne ringkond Jugra, Tsukotka Autonoomne ringkond, Evengi autonoomne ringkond, Jamalo-Neenetsi autonoomne ringkond.
2)Vene Fderatsiooni vastu vtmine ja selle koosseisus uue subjekti moodustamine teostatakse fderaalse konstitutsioonilise seadusega kindlaksmratud korras.
66.1)Vabariigi staatus mratakse kindlaks Vene Fderatsiooni ja vabariigi Konstitutsiooniga.
2)Krai, oblasti, fderaalse thtsusega linna, autonoomse oblasti, autonoomse ringkonna staatus mratakse kindlaks Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ja krai, oblasti, fderaalse thtsusega linna, autonoomse oblasti, autonoomse ringkonna phikirjaga, milline vetakse vastu vastava Vene Fderatsiooni subjekti seadusandliku (esindusliku) organi poolt.
3)Autonoomse oblasti, autonoomse ringkonna seadusandlike vi titevorganite esildise alusel vib olla vastu vetud autonoomset oblastit vi autonoomset ringkonda puudutav fderaalne seadus.
4)Krai vi oblasti koosseisu kuuluvate autonoomsete ringkondade suhted vivad olla reguleeritud fderaalseadusega vi autonoomse ringkonna riigivimuorganite lepinguga ja vastavalt, krai vi oblasti riigivimuorganite vahel.
5)Vene Fderatsiooni subjekti staatus vib olla muudetud, koosklas fderaalse konstitutsioonilise seadusega, Vene Fderatsiooni ja Vene Fderatsiooni subjekti vastastikulisel nusolekul.
v.t. Vene Fderatsiooni Konstitutsioonilise Kohtu otsust 66 4 punkti mruste tlgendamise asjas. ((Palun vabandust! Antud viited olid algtekstis toodud linkidena ja neid peab ise eraldi originaal-tekstist avama. K.L.))
67.1)Vene Fderatsiooni territoorium hlmab selle subjektide territooriumit, siseveekogusid ja territoriaalmerd ja selle kohal asuvat huruumi.
2)Vene Fderatsioon omab suvernseid igusi ja teostab iguspdevust kontinentaallaval ja Vene Fderatsiooni erandlikus majanduslikus tsoonis fderaalseadusega ja rahvusvahelise igusega kindlaksmratud korras.
3)Vene Fderatsiooni subjektide vahelised piirid vivad olla muudetud nende vastastikulisel nusolekul.
68.1)Vene Fderatsioonis on kogu sellel territooriumil riigikeeleks vene keel.
2)Vabariikidel on igus kehtestada oma riigikeeli.Riigivimu organites, kohalike omavalitsuste organites, vabariikide riiklikes asutustes kasutatakse neid paraleelselt Vene Fderatsiooni riigikeelega.
3)Vene Fderatsioon garanteerib kikidele rahvastele emakeele silitamise iguse, selle uurimiseks ja arendamiseks tingimusi luues.
69.Vene Fderatsioon garanteerib viksearvuliste plisrahvaste igused rahvusvahelise iguse ldtunnustatud printsiipide ja normidega ning Vene Fderatsiooni poolt slmitud rahvusvaheliste lepingutega koosklas.
70.1)Vene Fderatsiooni riigi lipp, -vapp ja hmn, nende kirjeldus ja ametliku kasutamise kord kehtestatakse fderaalse konstitutsioonilise seadusega.
2)Vene Fderatsiooni pealinnaks on Moskva. Pealinna staatus mratakse kindlaks fderaalseadusega.
71.Vene Fderatsiooni iguspdevuses on:
a)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja fderaalseaduste vastuvtmine ja muutmine ning kontroll nendest kinnipidamise le;
b)Vene Fderatsiooni fderatiivne lesehitus ja territoorium;
c)inim- ja kodanikuiguste reguleerimine ja kaitse; Vene Fderatsiooni kodakondsus; rahvusvhemuste iguste reguleerimine ja kaitse;
d)fderaalsete seadusandliku-, tidesaatva- ja kohtuvimu organite ssteemi, nende organisatsiooni ja tegevuse korra kehtestamine; fderaalsete riigivimuorganite formeerimine;
e)fderaalne riiklik omand ja selle juhtimine;
f)Vene Fderatsiooni fderaalse poliitika aluste ja fderaalsete programmide lesseadmine riikliku, majandusliku, koloogilise, sotsiaalse, kultuurse ja rahvusliku arengu valdkonnas;
g)htse turu iguslike aluste sisseseadmine; rahanduse, valuuta, krediidi, tolli sfri reguleerimine, raha emiteerimine, hinnapoliitika alused; fderaalsed majandusteenistused, kaasa arvatud fderaalpangad;
h)fderaaleelarve; fderaalmaksud ja livud; regionaalse arengu fderaalsed fondid;
i)fderaalsed energiassteemid, tuumaenergeetika, lhustuvad materjalid; fderaalne transport, hendusteed, informatsioon ja side; kosmoseprogrammid;
j)Vene Fderatsiooni vlispoliitika ja rahvusvahelised suhted, Vene fderatsiooniga slmitavad rahvusvahelised lepingud; sja ja rahu ksimused;
k)Vene Fderatsiooni vlismajandussuhted;
l)kaitse ja julgeolek; kaitsetstus; relvade, laskemoona, sjatehnika ja muu sjave varustuse mgi ja ostmise korra kindlaksmramine; mrkainete ja narkootiliste ainete tootmine ning nende kasutamise korra kindlaksmramine;
m)Vene Fderatsiooni riigipiiri, territoriaalmere, huruumi, erandliku majandustsooni ja kontinentaallava staatuse kindlaksmramine ja kaitse;
n)fderaalne kollisooniigus;
o)meteroloogiateenistus, standardid, etalonid, meetrissteem ja aja mtmine; geodeesia ja kaartograafia; geograafiliste objektide nimetamine; ametlik statistika ja raamatupidamise arvestus;
p)Vene Fderatsiooni riiklikud autasud ja aunimetused;
r)fderaalne riigiteenistus.
Vt. VF Konstitutsiooni kohtu otsust , mis tehtud 71 (d), 76(1 punkt) ja 112(1punkt) tlgendamise asjas.
72.1)Vene Fderatsiooni ja Vene fderatsiooni subjektide hises kompetentsis on:
a)vabariikide konstitutsioonide, phikirjade, seaduste ja muude kraide, oblastite, fderaalse thtsusega linnade, autonoomsete oblastite, autonoomsete ringkondade normatiivsete igusaktide Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja seadustega vastavuse tagamine;
b)inim-ja kodanikuiguste ning vabaduste kaitse; rahvusvhemuste iguste kaitse; seaduslikkuse, iguskorra, hiskondliku julgeoleku ja piiritsoonide erikorra tagamine;
c)maa, maavarade, vete ja teiste loodusressursside valdamise, kasutamise ja korraldamise ksimused;
d)riigiomandi piiritlemine;
e)loodusvarade kasutamine; mbritseva keskkonna kaitse ja koloogilise julgeoleku kindlustamine; eriliselt kaitstavad loodusmaastikud; ajaloo- ja kultuurimlestusmrkide kaitse;
f)kasvatuse, hariuduse, teaduse, kultuuri, kehakultuuri ja spordi ldised ksimused;
g)tervishoiuksimuste kooordineerimine, perekonna, emaduse, isaduse ja lapseplve kaitse; sotsiaalne kaitse, kaasaarvatud sotsiaalkindlustus;
h)meetmete vtmine vitluseks katastroofidega, loodusnnetustega, epideemiatega ja nende tagajrgede likvideerimiseks;
i)Vene Fderatsioonis ldiste maksustamise ja livude vtmise printsiipide kehtestamine;
j)administratiivne, administratiiv-protsessuaalne, t-, perekonna, elamu-, maa, vee, metsa seadusandlus, seadusandlus maavaradest, keskonna kaitse seadusandlus;
k)iguskaitse- ja kohtuorganite teenistuse personal; advogatuur, notariaat;
l)viksearvuliste etniliste kogukondade loomuliku elukeskkonna ja eluviisi kaitse;
m)riigivimu ja kohalike omavalitsuse vimuorganite ssteemi organiseerimise ldiste printsiipide kehtestamine;
n)Vene Fderatsiooni subjektide rahvusvaheliste ja vlismajanduselike suhete koordineerimine ning Vene Fderatsiooni rahvusvaheliste lepingute titmine.
2)Kesoleva paragrahvi mrused laienevad vrdsel mral vabariikidele, kraidele, oblastitele, fderaalse thtsusega linnadele, autonoomsetele oblastitele ja autonoomsetele ringkondadele.
73.Vljaspool Vene Fderatsiooni iguspdevust ja Vene Fderatsiooni ning selle subjektide hist iguspdevust on Vene fderatsiooni subjektidel kogu riigivimu vimutius.
74.1)Vene Fderatsiooni territooriumil ei ole lubatud seada sisse tollipiire, tollimakse, live ja mingeid muid takistusi kaupade, teenuste vi rahaliste vahendite vabaks liikumiseks.
2)Kaupade ja teenuste vaba liikumise piiranguid vidakse kehtestada koosklas fderaalseadusega, kui see on hdavajalik, inimeste julgeoleku, elu- ja tervise, ning looduse ja kultuurivarade kaitsmiseks.
75.1)Vene Fderatsioonis on rahahikuks rubla. Raha emiteerib eranditult Vene Fderatsiooni Keskpank. Vene Fderatsioonis ei vi teisi rahasid vtta kasutusele ega emiteerida.
2)Vene Fderatsiooni Keskpanga philiseks funktsiooniks on rubla stabiilsuse ja kaitse kindlustamine, millist lesannet ta teostab riigi teistest vimuorganitest sltumatult.
3)Fderaalseadusega mratletakse Vene Fderatsiooni fderaaleelarvesse vetavate maksude ssteem ja maksustamise ning livude vtmise ldised prinsiipid.
4)Riigilaenuobligatsioone antakse vlja fderaalseadusega kindlaksmratud korras ja neid paigutatakse vabatahtlikult.
76.1)Vene Fderatsiooni iguspdevuses olevate asjade suhtes vetakse vastu konstitutsioonilisi seadusi ja fderaalseadusi, millistel on kogu Vene Fderatsiooni territooriumil otsene jud.
2)Vene Fderatsiooni ja selle subjektide hises iguspdevuses olevate asjade suhtes antakse vlja fderaalseadusi ja nendega koosklas vetakse vastu Vene Fderatsiooni subjektide seadused ja teised normatiivsed igusaktid.
3)Fderaalseadused ei vi olla vastuolus fderaalsete konstitutsiooniliste seadustega.
4)Vljaspool Vene Fderatsiooni, Vene fderatsiooni ja selle subjektide hise kompetentsi piire, teostavad vabariigid, kraid, oblastid, fderaalse thtsusega linnad, autonoomsed oblastid ja autonoomsed ringkonnad oma iguspdevust, kaasa arvatud seaduste ning teiste normatiivaktide vastuvtmine.
5)Vene fderatsiooni subjektide seadused ja igusaktid ei vi olla fderaalseadustega, millised on vetud vastu koosklas kesoleva paragrahvi esimese ja teise punktiga, vasturkivuses. Vene Fderatsioonis vljaantud fderaalseaduse ja mingi teise akti vahelise vastuolu korral kehtib fderaalseadus.
6)Fderaalseaduse ja Vene Fderatsiooni subjekti igusliku akti, mis antud vlja koosklas kesoleva paragrahvi neljanda punkti mrustega, vahelise vastuolu juhtumil kehtib Vene Fderatsiooni subjekti normatiivne igusakt.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust, mis tehtud 71 (dalapunkt), 76(1 punkt) ja 112(1 punkt) mruste tlgendamise asjas.
77.1)Vabariikide, kraide, oblastite, fderaalse thtsusega linnade, autonoomsete oblastite, autonoomsete ringkondade riigivimuorganite ssteem kehtestatakse iseseisvalt Vene Fderatsiooni subjektide poolt koosklas Vene Fderatsiooni konstitutsioonilise korra alustega ja fderaalseadusega kehtestatud riigivimu esinduslike- ja titevorganite
organiseerimise ldprintsiipidega.
2)Vene Fderatsiooni kompetentsi piires ja Vene Fderatsiooni volitustega
Vene Fderatsiooni ja Vene Fderatsiooni subjektide hise kompetentsi asjades moodustavad titevvimu fderaalorganid ja Vene Fderatsiooni subjektide titevvimu organid Vene Fderatsioonis htse titevvimu ssteemi.
78.1)Titevvimu fderaalorganid vivad oma volituste teostamiseks luua oma territoriaalsed organid ja nimetada vastavaid ametiisikuid.
2)Titevvimu fderaalorganid vivad kokkuleppel Vene Fderatsiooni subjektide titevvimu organitega anda neile teostamiseks le osa oma volitusi, kui see ei ole vastuolus Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja fderaalseadustega.
3)Vene Fderatsiooni subjektide titevvimu organid vivad, kokkuleppel fderaalsete titevvimu organitega, anda neile teostamiseks le osa oma volitusi.
4)Vene Fderatsiooni President ja Vene Fderatsiooni Valitsus kindluatavad koosklas Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga fderaalse riigivimu volituste teostamise kogu Vene Fderatsiooni territooriumil.
79.Vene Fderatsioon vib osaleda riikidevahelistes hendustes ja anda neile, koosklas rahvusvaheliste lepingutega, le osa oma volitusi, kui see ei too kaasa inim-ja kodanikuiguste ning vabaduste piiramist ja ei ole vastuolus Vene Fderatsiooni konstitutsioonilise korra alustega.
4 peatkk.
Vene Fderatsiooni President.
80.1)Vene Fderatsiooni President on riigipea.
2)Vene Fderatsiooni President on Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni, inim-ja kodanikuiguste ning vabaduste tagaja. Ta vtab Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga kindlaksmratud korras Vene Fderatsiooni suvernsuse, selle sltumatuse ja riikliku terviklikkuse kaitseks meetmeid, tagab riigivimuorganite koosklastatud funktsioneerimise ja koost.
3)Vene Fderatsiooni President, koosklas Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja fderaalseadusega, mrab kindlaks riigi philised sise- ja vlispoliitika suunad.
4)Vene Fderatsiooni President kui riigipea, esindab Vene Fderatsiooni riigis eneses ning suhetes vlisriikidega.
81.1)Vene Fderatsiooni President valitakse Vene Fderatsiooni kodanike poolt vrdsetel ja otsestel ldvalimistel ning salajasel hletamisel neljaks aastaks.
2)Vene Fderatsiooni Presidendiks vib olla valitud vhemalt 35.a. Vene Fderatsiooni kodanik, kes on Vene Fderatsioonis elanud alaliselt vhemalt kmme aastat.
3)Kuid ks ja sama isik ei vi asuda Vene Fderatsiooni Presidendi ametikohal jrjest le kahe ametiaja.
4)Vene Fderatsiooni Presidendi valimiste kord mratakse kindlaks fderaalseadusega.
82.1)Vene Fderatsiooni President annab ametisse astudes rahvale jrgmise totuse:
Totan Vene Fderatsiooni Presidendi volitustte teostamisel austada ja kaitsta inim-ja kodanikuigusi ning vabadusi, pidada kinni ja kaitsta Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni, kaitsta riigi suvernsust ja sltumatust, julgeolekut ja terviklikkust ning teenida ustavalt rahvast.
2)Totus antakse pidulikus hkkonnas Fderatsiooninukogu, Riigiduuma ja Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtu liikmete juuresolekul.
83.Vene Fderatsiooni President:
a)nimetab, Riigiduuma nusolekul ametisse Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe;
b)omab igust juhatada Vene Fderatsiooni Valitsuse istungitel;
c)vtab vastu Vene Fderatsiooni Valitsuse errumineku otsuse;
d)esitab Riigiduumale Vene Fderatsiooni Keskpanga Esimehe kohale nimetatava isiku kandidaadi; esitab Riigiduumale Vene Fderatsiooni Riigipanga Esimehe ametist krvaldamise ksimuse;
e)nimetab Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe ettepaneku phjal ametisse ja vabastab sellest Vene Fderatsiooni Valitsuse esimehe asetitjaid, fderaalministreid;
f)esitab Fderatsiooninukogule Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtu, Vene Fderatsiooni lemkohtu, Vene Fderatsiooni Krgema Arbitraazikohtu kohtunike kandidaadid, aga samuti Vene Fderatsiooni Peaprokurri kandidatuuri; esitab Fderatsiooninukogule Vene Fderatsiooni Peaprokurri ametist vabastamise ettepaneku; nimetab ametisse teisi fderaalkohtute kohtunikke;
g)frmeerib ja juhatab Vene Fderatsiooni Julgeolekunukogu, millise staatus mratletakse fderaalseadusega;
h)kinnitab Vene Fderatsiooni sjalise doktriini;
i)formeerib Vene Fderatsiooni Presidendi Administratsiooni;
j)nimetab ametisse ja vabastab Vene Fderatsiooni Presidendi tievolilisi esindajaid;
k)nimetab ametisse ja vabastab sellest Vene Fderatsiooni Kaitsejudude krgemaid juhte;
l)nimetab ja vabastab ametist, peale konsultatsioone Fderaalkogu vastavate komiteede ja komisjonidega, Vene Fderatsiooni diplomaatilisi esindajaid vlisriikides ning rahvusvahelistes organisatsioonides.
84.Vene Fderatsiooni President:
a)nimetab koosklas Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja fderaalseadusega Riigiduuma valimised;
b)saadab Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga kindlaksmratud korras ja juhtudel laiali Riigiduuma;
c)nimetab fderaalse konstitsioonilise seadusega kindlaksmratud korras referendumi;
d)esitab Riigiduumasse eelnusid;
e)allkirjastab ja avaldab fderaalseadusi;
f)prdub Fderaalkogu poole oma igaaastaste prdumistega olukorrast riigis ning riigi sise- ja vlispoliitika phisuundadest.
Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtu mrus 84 (b alapunkti), 99 (1,2 ja 4 punkti) ja 109 (1 punkti) mruste tlgendamisest.
85.1)Vene Fderatsiooni President vib kasutada koosklastavaid protseduure et lahendada Vene Fderatsiooni riigivimuorganite ja Vene Fderatsiooni subjektide riigivimuorganite vahelisi erimeelsusi, aga samuti Vene Fderatsiooni riigivimuorganite vahelisi vaidlusi. Koosklastatud otsuseni mittejudmisel vib ta vaidluse lahendamise anda le lbivaatamiseks vastavale kohtule.
2)Vene Fderatsiooni Presidendil on igus peatada Vene Fderatsiooni subjektide titevorganite aktide kehtivus, kui need satuvad vastuollu Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ja fderaalseadustele, Vene Fderatsiooni rahvusvaheliste kohustustega vi rikuvad inim-ja kodanikuigusi ning vabadusi enne selle ksimuse lahendamist vastava kohtu poolt.
86.Vene Fderatsiooni President:
a)teostab Vene Fderatsiooni vlispoliitika juhtimist;
b)peab lbirkimisi ja allkirjastab Vene Fderatsiooniga slmitud lepinguid;
c)allkirjastab ratifitseerimiskirju;
d)vtab vastu tema poolt akrediteeritavate diplomaatiliste esindajate volitus- ja tagasikutsumiskirju.
87.1)Vene Fderatsiooni President on Vene Fderatsiooni Kaitsejudude lemjuhataja.
2)Vene Fderatsiooni vastase agressiooni vi selle vahetu ohu juhtumil viib Vene Fderatsiooni President Vene Fderatsiooni territooriumil vi selle ksikutes kohtades sisse sjaseisukorra, teavitades sellest viivitamatult Fderatsiooninukogu ja Riigiduumat.
3)Sjaseisukorra reziim mratakse kindlaks fderaalse konstitutsioonilise seadusega.
88.Vene Fderatsiooni President, fderaalse konstitutsioonilise seadusega kindlaksmratud asjaoludel ning korras, viib Vene Fderatsiooni territooriumil vi selle ksikutes kohtades sisse erakorralise seisukorra, teavitades sellest viivitamatult Fderatsiooninukogu ja Riigiduumat.
89.Vene Fderatsiooni President:
a)lahendab Vene Fderatsiooni kodakondsuse ja poliitilise varjupaiga andmise ksimusi;
b)autasustab Vene Fderatsiooni riiklike autasudega, annetab Vene Fderatsiooni aunimetusi, sjavelisi auastmeid ja spetsiaalseid krgemaid aunimetusi;
c)annab armu;
90.1)Vene Fderatsiooni President annab vlja kske ning korraldusi.
2)Vene Fderatsiooni Presidendi ksud ja korraldused on titmiseks kohustuslikud kogu Vene Fderatsiooni territooriumil.
3)Vene Fderatsiooni Presidendi ksud ja korraldused ei tohi olla vastuolus Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ning fderaalseadustega.
91.Vene Fderatsiooni President on puutumatu.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 91 ja 92 (2punkti) mruste tlgendamise asjas.
92.1)Vene Fderatsiooni President asub titma oma volitusi tema poolt totuse andmise hetkest ja lakkab neid titmast tema ametisoleku aja lppemisel hetkest, mil annab totuse uus valitud Vene Fderatsiooni President.
2)Vene Fderatsiooni President lpetab oma volituste teostamise ennethtaegselt tema erruminkul, tervislikel phjustel alaliseks muutunud vimetusel tita temale kuuluvaid volitusi vi siis ametist loobumisel. Sel puhul peavad Vene Fderatsiooni Presidendi valimised toimuma hiljemalt kolme kuu jooksul, arvestades tema ennethtaegse volituste titmise lakkamise kuupevast.
3)Kigil juhtudel, kui Vene Fderatsiooni President ei ole vimeline titma oma funktsioone, tidab neid ajutiselt Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimees. Vene Fderatsiooni Presidendi kohusetitjal ei ole Riigiduuma laialisaatmise, referendumi vljakuulutamise igust, aga samuti teha Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni mruste parandamise vi mbervaatamise ettepanekuid.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 91 ja 92 (2 punkti) mruste tlgendamise asjas.
93.Vene Fderatsiooni President vib olla ametist krvaldatud vaid Riigiduuma poolt esitatud riigi reetmise vi muu raske kuriteo sooritamise suhtes esitatud sdistuse alusel Fderatsiooninukogu poolt, milline on kinnitatud Vene Fderatsiooni lemkohtu poolt tehtud otsusega Vene Fderatsiooni Presidendi tegudes leiduvatest kuriteo tunnustest ja Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtu poolt sdistuse esitamise korrast kinnipidamisest kinnitava otsusega.
2)Riigiduuma otsus sdistuse esitamisest ja Fderatsiooninukogu otsus Presidendi ametist krvaldamise kohta peavad olema vetud vastu kummagi koja kigi liikmete kahekolmandikulise poolthlte enamusega ja vhemalt kolmandiku Riigiduuma saadikute initsiatiivil ja spetsiaalse Riigiduuma poolt moodustatud komisjoni otsuse olemasolul.
3)Fderatsiooninukogu otsus Vene Fderatsiooni Presidendi ametist krvaldamise kohta peab olema vetud vastu hiljemalt kolme kuu jooksul, peale seda, kui Riigiduuma oli esitanud Presidendi vastase sdistuse. Kui sellise thtaja jooksul Fderatsiooninukogu otsust vastu ei vta, siis loetakse Presidendi vastu esitatud sdistus tagasilkatuks.
5 peatkk. Fderaalkogu
94.Fderaalkogu Vene Fderatsiooni Parlament on Vene Fderatsiooni esinduslik ja seadusandlik organ.
95.1)Fderaalkogu koosneb kahest kojast - Fderatsiooninukogust ja Riigiduumast.
2)Fderatsiooninukogusse kuuluvad iga Vene Fderatsiooni subjekti poolt kaks esindajat: kummagi riigivimu esindusliku ja titevvimu organi poolt ks.
3)Riigiduuma koosneb 450 saadikust.
96.1)Riigiduuma valitakse neljaks aastaks.
2)Fderatsiooninukogu formeerimise ja Riigiduuma saadikute valimise kord kehtestatakse fderaalseadusega.
97.1)Riigiduuma saadikuks vib olla valitud 21 aastaseks saanud ja valimisigust omav Vene Fderatsiooni kodanik.
2)ks ja sama isik ei vi olla heaegselt Fderatsiooninukogu liige ja Riigiduuma saadik. Riigiduuma saadik ei saa olla mingite riigivimu vi kohalike omavalitsuse esinduslike organite saadik.
3)Riigiduuma saadikud on alalisel kutsetl. Riigiduuma saadikud ei vi asuda riigiteenistuses, tegutseda mingil teisel tasustataval alal, peale pedagoogilise, teadusliku vi loomingulise tegevuse.
98.1)Fderatsiooninukogu liikmed ja Riigiduuma saadikud on nende volituste kehtivuse ajal puutumatud. Neid ei vi kinni pidada, arresti alla vtta, olla lbi otsitud, peale kuriteopaigal kinnivtmise juhtude, aga samuti olla isiklikult lbi vaadatud, erandisk juhtumid, kui see on teiste inimeste julgeoleku tagamiseks nhtud ette fderaalseadusega.
2)Puutumatuse ravtmise ksimus lahendatakse Vene Fderatsiooni Peaprokurri esildisel vastava Fderaalkogu koja poolt.
99.1)Fderaalkogu on alaliselt tegutsev organ.
2)Riigiduuma koguneb peale valimisi kolmekmne peva kestel oma esimesele istungile. Vene Fderatsiooni President vib Riigiduuma istungi kutsuda kokku ka enne seda thtaega.
3)Riigiduuma esimese istungi avab selle ealt vanim saadik.
4)Uue koossisu Riigiduuma t alguse hetkest lppevad endise koosseisu Riigiduuma volitused.
100.1)Fderatsiooninukogu ja Riigiduuma peavad istungeid eraldi.
2)Fderatsiooninukogu ja Riigiduuma istungid on lahtised. Koja kodukorraseadusega ettenhtud juhtudel on neil igus pidada suletud istungeid.
3)Kojad vivad koguneda hisistungile, et kuulata ra Vene Fderatsiooni Presidendi, Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtu lkitused ja vlisriikide juhtide esinemisi.
101.1)Fderatsiooninukogu valib oma koosseisust Fderatsiooninukogu esimehe ja tema asetitjad. Riigiduuma valib oma koosseisu hulgast Riigiduuma Esimehe ja tema asetitjad.
2)Fderatsiooninukogu Esimees ja tema asetitjad, Riigiduuma Esimees ja tema asetitjad juhivad istungit ning jlgivad koja kodukorrareeglitest kinnipidamise le.
3)Fderatsiooninukogu ja Riigiduuma moodustavad komiteesid ja komisjone, millised viivad oma kompetentsi kuuluvates ksimustes lbi parlamentlikke arutelusid.
4)Kumbki koda vtab vastu oma kodukorraseaduse ja lahendab oma tegevuse sisekorda puudutavaid ksimusi.
5)Fderatsiooninukogu ja Riigiduuma moodustavad fderaaleelarve titmise le kontrolli kehtestamiseks Riigikontrolli Koja, mille koosseis ja tegevuse kord mratakse kindlaks fderaalseadusega.
102.1)Fderatsiooninukogu asjaajamisse puutuvad:
a)Vene Fderatsiooni subjektide vaheliste piiride muutmise kinnitamine;
b)Vene Fderatsiooni Presidendi erakorralise olukorra sisseviimise ksu kinnitamine;
c)Vene Fderatsiooni Kaitsejudude vljaspool Vene Fderatsiooni piire kasutamise vimaluse ksimuse lahendamine;
d)Vene Fderatsiooni Presidendi valimiste mramine;
e)Vene Fderatsiooni Presidendi ametist krvaldamine;
f)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtu, Vene Fderatsiooni lemkohtu, Vene Fderatsiooni Krgema Arbitraazikohtu kohtunike ametisse nimetamine;
g)Vene Fderatsiooni Peaprokurri ametisse nimetamine ning sellest vabastamine;
h)Riigikontrolli Koja Esimehe asetitja ja selle koosseisust poolte audiitorite ametisse nimetamine ning sellest vabastamine;
2)Fderatsiooninukogu vtab vastu otsuseid ksimustes, millised on antud tema asjaajamisse Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga.
3)Fderatsiooninukogu otsused vetakse vastu Fderatsiooninukogu kigi liikmete enamuse hltega, kui Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ei ole nhtud ette teist otsuse vastuvtmise korda.
103.1)Riigiduuma asjaajamisse kuulub:
a)Vene Fderatsiooni Presidendile Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe ametisse nimetamiseks nusoleku andmine;
b)Vene Fderatsiooni Valitsuse usaldamise ksimuse lahendamine;
c)Vene Fderatsiooni Keskpanga Esimehe ametisse nimetamine ning sellest vabastamine;
d)Riigikontrolli Koja Esimehe ja poolte selle koosseisus olevate audiitorite ametisse nimetamine ning sellest vabastamine;
e)fderaalse konstitutsioonilise seadusega koosklas tegutseva Ininiguste voliniku ametisse nimetamine ning sellest vabastamine;
f)amnestia vljakuulutamine;
g)Vene Fderatsiooni Presidendi vastu, ta ametist krvaldadamiseks, sdistuse esitamine;
2)Riigiduuma vtab vastu otsuseid ksimustes, millised on Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga tema asjaajamisse antud.
3)Riigiduuma otsuseid vetakse vastu Riigiduuma kigi liikmete enamuse hltega, kui Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ei ole kehtestatud teist otsuste vastuvtmise korda.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 103(3punkti), 105(2ja 5punkti), 107(3 punkti),108(2 punkti), 117 (punkti 3) ja 135(2 punkti) mruste tlgendamise asjas.
104.1)Seadusandliku initsiatiivi igus kuulub Vene Fderatsiooni Presidendile, Fderatsiooninukogule, Fderatsiooninukogu liikmetele, Riigiduuma saadikutele, Vene Fderatsiooni Valitsusele ja Vene Fderatsiooni subjektide seadusandlikele (esinduslikele) organitele. Seadusandliku initsiatiivi igus kuulub veel Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohtule, Vene Fderatsiooni lemkohtule ja Vene Fderatsiooni Krgemale Arbitraazikohtule nende kompetentsi kuuluvates ksimustes.
2)Eelnud esitatakse Riigiduumasse.
3)Vaid Vene Fderatsiooni otsuse alusel vib esitada eelnusid maksude sissetoomisest vi thistamisest, nende maksmisest vabastamisest, riigilaenuobligatsioonide vljaandmisest, riigi rahanduslike kohustuste muutmisest, teisi eelnusid, millised nevad ette fderaaleelarvest kaetavaid kulutusi.
105.1)Fderaalseadused vtab vastu Riigiduuma.
2)Fderaalseadused vetakse vastu Riigiduuma kigi liikmete enamuse hltega, kui Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ei ole teisiti ette nhtud.
3) Riigiduuma poolt vastu vetud fderaalseadused esitatakse viie peva jooksul lbivaatamiseks Fderatsiooninukogule.
4)Fderaalseadus loetakse Fderatsiooninukogu poolt vastuvetuks, kui selle poolt hletas nimetatud koja kigist liikmetest le poole vi kui neljateistkmne peva jooksul seda Fderatsiooninukogus lbi ei vaadatud. Juhtumil, mil fderaalseadus lkati Fderatsiooninukogu poolt tagasi, vidakse leskerkinud erimeelsuste letamiseks luua koosklastuskomisjon, mille jrel peab fderaalseaduse esitama Riigiduumale teistkordseks lbivaatamiseks.
5)Juhtumil, mil Riigiduuma ei ole Fderatsiooninukogu otsusega nus, loetakse fderaalseadus vastuvetuks, kui kordushletamisel hletas tema poolt enam kui kaks kolmandikku Riigiduuma saadikute ldarvust.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 103(3 punkti), 105(2 ja 5 punkti), 107(3 punkti), 108(2 punkti), 117(3 punkti) ja 135(2 punkti)mruste tlgendamise asjas.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 105 4 punkti ja 106 mruste tlgendamise asjas.
106.Fderatsiooninukogu peab kohustuslikus korras vaatama lbi Riigiduuma poolt vastuvetud fderaalseadused, millised puudutavad:
a)fderaaleelarvet;
b)fderaalmakse ja live;
c)raha, valuuta, krediidi ja tollimaksude reguleerimist ning raha emiteerimist;
d)Vene fderatsiooni poolt slmitud lepingute ratifitserimist ning thistamist;
e)Vene fderatsiooni riigipiiri staatust ning kaitset;
f)sda ja rahu.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 105 4 punkti ja 106 mruste tlgendamise asjas.
107.1)Vastuvetud fderaalseadus saadetakse viie peva kestel Vene Fderatsiooni Presidendile allkirjastamiseks ning avaldamiseks.
2)Vene Fderatsiooni President allkirjastab ja avaldab selle viieteistkmne peva jooksul.
3)Kui Vene Fderatsiooni President viieteistkmne peva jooksul fderaalseaduse laekumisest selle tagasi lkkab, siis Riigiduuma ja Fderatsiooninukogu vaatavad antud seaduse Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga kindlaksmratud korras uuesti lbi. Kui teistkordsel lbivaatamisel kiidetakse fderaalseadus varem vastuvetud snastuses heaks Fderatsiooninukogu kigi liikmete ja Riigiduuma kigi saadikute kahekolmandikulise poolthlte enamusega, siis see kuulub seitsme peva jooksul Vene Fderatsiooni Presidendi poolt allkirjastamisele ning avaldamisele.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 103(3 punkti), 105(2 ja 5 punkti), 107(3 punkti), 108(2 punkti), 117(3 punkti) ja 135(2 punkti) mruste tlgendamise asja tlgendamise asjas.
VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 107 ksikute mruste tlgendamise asja tlgendamise asjas.
108.1)Fderaalsed konstitutsioonilised seadused vetakse vastu Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ettenhtud ksimustes.
2)Fderaalne konstitutsiooniline seadus loetakse vastuvetuks, kui see on kiidetud heaks Fderatsiooninukogu kigi liikmete vhemalt kolme neljandikulise poolthlte enamusega ja mitte vhema kui Riigiduuma kigi liikmete kahekolmandikulise poolthlte enamusega. Vastuvetud konstitutsiooniline seadus kuulub neljateistkmne peva jooksul Vene Fderatsiooni Presidendi poolt allkirjastamisele ja avaldamisele.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 103(3punkti), 105(2 ja 5 punkti), 107(3 punkti), 108(2 punkti), 117(3 punkti) ja 135(2 punkti mruste tlgendamise asja tlgendamise asjas.
109.1)Riigiduuma vib olla Vene Fderatsiooni Presidendi poolt laiali saadetud Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 111 ja 117 mrustega kindlaksmratud juhtudel.
2)Riigiduuma laialisaatmise juhtumil nimetab Vene Fderatsiooni President valimiste kuupeva sellise arvestusega, et uuesti valitav Riigiduuma tuleks kokku, peale laialisaatmist, hiljemalt nelja kuu prast.
3)Riigiduumat ei saa, Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 117 mrustega toodud asjaoludel, peale selle valimisi aasta kestel laiali saata.
4)Riigiduuma ei saa olla laiali saadetud hetkest, mil see on esitanud sdistuse Vene Fderatsiooni Presidendi vastu seni, kuni Fderatsiooninukogu ei ole vtnud vastu vastavat otsust.
5)Riigiduumat ei saa laiali saata kogu Vene Fderatsiooni territooriumil kehtiva sja- vi erakorralise seisukorra ajal, aga samuti kuue kuu kestel enne Vene Fderatsiooni Presidendi ametiaja lppemist.
6 peatkk. Vene Fderatsiooni Valitsus.
110.1)Vene Fderatsioonis teostab titevvimu Vene Fderatsiooni Valitusus.
2)Vene Fderatsiooni valitsus koosneb Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehest, Vene Fderatsiooni Valitsuse esimehe asetitjast ja fderaalministritest.
111.1)Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimees nimetatakse ametisse, Riigiduuma nusolekul,Vene Fderatsiooni Presidendi poolt.
2)Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe kandidatuur esitatakse hiljemalt kahe ndala jooksul peale uue valitud Vene Fderatsiooni Presidendi ametisse asumist vi peale Vene Fderatsiooni Valitsuse erruminekut vi siis ndala jooksul, pevast, mil Riigiduuma lkkas esitatud kandidaatuuri tagasi.
3)Riigiduuma vaatab Vene Fderatsiooni Presidendi poolt Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe kandidatuuri ksimuse lbi, peale selle esitamist, ndala jooksul.
4)Peale kolmandat korda, kui Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe kohale esitatud kandidatuur lkati Riigiduuma poolt tagasi, nimetab Vene Fderatsiooni President ise Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe, saadab Riigiduuma laiali ja mrab uued valimised.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 111 4.punkti mruste tlgendamise asjas.
112.1)Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimees esitab peale ametisse nimetamist, hiljemalt ndala kestel, Vene Fderatsiooni Presidendile ettepanekud fderaalse titevvimu organite struktuurist.
2)Vene Fderatsiooni valitsuse esimees esitab Vene Fderatsiooni Presidendile Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimehe asetitja ning fderaalministrite kohale kandidatuurid.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 71(dalapunkti), 76(1.punkti) ja 112(1punkti) mruste tlgendamise asjas.
113.Vene Fderatsiooni Valitsuse esimees mratleb koosklas Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja fderaalseadustega ning Vene Fderatsiooni Presidendi korraldustega Vene Fderatsiooni Valitsuse tegevuse phisuunad ja organiseerib selle td.
114.1)Vene Fderatsiooni Valitsus:
a)ttab vlja ja esitab Riigiduumale fderaaleelarve ning kindlustab selle titmise; esitab Riigiduumale aruande fderaaleelarve titmisest;
b)tagab Vene Fderatsioonis htse rahanduse, krediidi ja rahanduspoliitika teostamise;
c)tagab, et Vene Fderatsioonis viiakse lbi htne riigi poliitika kultuuri, hariduse, teaduse, tervishoiu, sotsiaalkindlustuse, koloogia vallas;
d)teostab fderaalomandi juhtimist;
e)teostab meetmeid, et tagada riigikaitse, riiklik julgeolek ja et oleks realiseeritud Vene Fderatsiooni vlispoliitilised eesmrgid;
f)vtab meetmeid, et oleks tagatud seaduste titmine, kodanike igused ja vabadused, omandi ja hiskondliku korra kaitse ning et videldaks kuritegevusega;
g)teostab muid, sellele Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga, fderaalseadustega ja Vene Fderatsiooni Presidendi korraldustega pandud volitusi.
2)Vene Fderatsiooni Valitsuse tegevuse kord mratakse kindlaks fderaalse konstitutsioonilise seadusega.
115.1) Vene Fderatsiooni Valitsus annab Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni, fderaalseaduste,Vene Fderatsiooni Presidendi normatiivsete aktide alusel ja selle titmiseks vlja mrusi ja korraldusi ning tagab nende titmise.
2)Vene Fderatsiooni Valitsuse mrused ja korraldused on Vene Fderatsioonis titmiseks kohustuslikud.
3)Vene Fderatsiooni Valitsuse mrused ja korraldused, juhtumil, mil need on vastuolus Vene fderatsiooni Konstitutsiooniga, fderaalseadustega ja Vene Fderatsiooni Presidendi korraldustega, vivad olla Vene Fderatsiooni Presidendi poolt thistatud.
116.Vene Fderatsiooni Valitsus paneb uue valitud Vene Fderatsiooni Presidendi ees maha oma volitused.
117.1)Vene Fderatsiooni Valitsus vib esitada erruminekuavalduse, millise vib Vene Fderatsiooni President vtta vastu vi tagasi lkata.
2)Vene Fderatsiooni President vib vtta vastu Vene Fderatsiooni Valitsuse errusaatmise otsuse.
3)Riigiduuma vib Vene Fderatsiooni Valitsusele avaldada oma otsusega umbusaldust. Vene Fderatsiooni Valitsuse umbusalduse avaldus vetakse vastu Riigiduuma kigi liikmete enamuse hltega. Peale Riigiduuma poolt Vene Fderatsiooni Valitsusele umbusalduse avaldamist on Vene Fderatsiooni Presidendil igus kuulutada vlja Vene Fderatsiooni Valitsuse erruminek vi mittenustuda Riigiduuma otsusega. Juhtumil, mil kui Riigiduuma kolme kuu kestel avaldab Vene Fderatsiooni Valitsusele teistkordselt umbusaldust, siis Vene Fderatsiooni President kas kuulutab vlja Valitsuse errumineku vi saadab Riigiduuma laiali.
4)Vene Fderatsiooni Valitsuse Esimees vib tstatada Riigiduumas Vene Fderatsiooni Valitsuse usaldamise ksimuse. Kui Riigiduuma avaldab umbusaldust, siis President vtab seitsme peva kestel vastu kas Vene Fderatsiooni Valitsuse erru saatmise vi Riigiduuma laialisaatmise ning uute valimiste vljakuulutamise otsuse.
5)Errusaatmisel vi volituste maha panekul jtkab Vene Fderatsiooni Valitsus Vene Fderatsiooni Presidendi lesandel oma kohuste titmist kuni uue Vene Fderatsiooni Valitsuse formeerimiseni.
7 peatkk. Kohtuvim.
118.1)Vene Fderatsioonis teostab igusmistmist vaid kohus.
2)Kohtuvimu teostatakse konstitutsioonilise-, tsiviil-, administratiiv- ja kriminaalkohtumenetluse kaudu.
3)Vene Fderatsiooni kohtuvim kehtestatakse Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ja fderaalse konstitutsioonilise seadusega. Erakorraliste kohtute loomine on keelatud.
119.Vene Fderatsiooni kohtunikeks vivad olla 25 aastaseks saanud krgemat juriidilist haridust ning igusalases ametis vhemalt viie aastast staazi omavad kodanikud. Fderaalseadusega vivad Vene Fderatsiooni kohtute kohtunikele olla kehtestatud lisanudmised.
120.1)Kohtunikud on sltumatud ja alluvad vaid Vene Fderatsiooni Konstitutsioonile ja fderaalseadusele.
2)Kohus, tuvastanud riigi- vi muu organi akti asja lbivaatamisel selle seadusevastasuse, vtab vastu seadusega koosklas oleva otsuse.
121.1)Kohtunikud on asendamatud.
2)Kohtuniku volitusi ei saa katkestada vi peatada teisiti, kui fderaalseadusega kohtestatud alustel ja korras.
122.1)Kohtunikud on puutumatud.
2)Kohtunikku ei saa vtta kriminaalvastutusele teisiti, kui fderaalseadusega kindlaksmratud korras.
123.1)Kikides kohtutes arutatakse asju avatud istungitel. Kinnistel istungitel vib asju vaadata lbi fderaalseadusega kindlaksmratud juhtudel.
2)Kohtutes on kriminaalasjade tagaselja lbivaatamine keelatud, peale fderaalseadusega kindlaksmratud juhtude.
3)Kohtumenetlust teostatakse poolte phjendatuse ja vrdiguslikkuse alusel.
4)Fderaalseadusega kindlaksmratud juhtudel teostatakse kohtumenetlust vandekohtunike poolt.
124.Kohtuid finantseeritakse vaid fderaaleelarvest ja see peab tagama, koosklas fderaalseadusega, vimalikult tieliku ja sltumatu igusemistmise teostamise.
125.1)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohus koosneb 19. kohtunikust.
2)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohus lahendab asju Vene Fderatsiooni Presidendi, Fderatsiooninukogu, Riigiduuma, viiendiku Fderatsiooninukogu liikmete vi Riigiduuma saadikute, Vene Fderatsiooni Valitsuse, Vene Fderatsiooni lemkohtu ja Vene Fderatsiooni Krgema Arbitraazikohtu, Vene Fderatsiooni subjektide seadusandlike ja titevvimu organite jrelprimise alusel jrgmiste asjade Vene Fderatsiooni Konstitutsioonile vastavusest:
a)fderaalsed seadused, Vene Fderatsiooni Presidendi, Fderatsiooninukogu, Riigiduuma, Vene Fderatsiooni Valitsuse normatiivaktid;
b)vabariikide konstitutsioonid, phikirjad, aga samuti Vene Fderatsiooni subjektide muud normatiivsed aktid, mis on antud vlja ksimustes, millised puutuvad Vene Fderatsiooni riigiorganite asjaajamisse ja Vene Fderatsiooni ning Vene Fderatsiooni riigiorganite hisesse asjaajamisse;
c)Vene Fderatsiooni riigivimuorganite ja Vene Fderatsiooni subjektide riigivimuorganite vahelisi lepinguid, Vene Fderatsiooni subjektide riigiorganite vahelisi lepiguid;
d)veel justumata Vene Fderatsiooniga slmitud lepingud.
3)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohus lahendab vaidlusksimusi:
a)mis tekkinud riigivimu fderaalorganite vahel;
b)mis tekkinud Vene Fderatsiooni riigivimuorganite ja Vene Fderatsiooni subjektide riigivimuorganite vahel;
c)mis tekkinud Vene Fderatsiooni subjektide krgemate organite vahel.
4)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohus kontrollib, fderaalseadusega kehtestatud korras, kodanike konstitutsiooniliste iguste ja vabaduste rikkumise kaebusi ja kohtute jrelprimistel konkreetses asjas rakendatud vi rakendamisele kuuluva seaduse konstitutsioonile vastavust.
5)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohus tlgendab Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Vene Fderatsiooni Presidendi, Fderatsiooninukogu, Riigiduuma, Vene Fderatsiooni Valitsuse, Vene Fderatsiooni subjektide seadusandlike organite jrelpringute alusel.
6)Konstitutsioonile mittevastavaiks kuulutatud aktid vi nende ksikud mrused kuulutatakse kehtetuks; Vene Fderatsiooni Konstitutsioonile mittevastavad Vene Fderatsiooniga slmitud rahvusvahelised lepingud ei kuulu elluviimisele ega rakendamisele.
7)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni Kohus teeb Fderatsiooninukogu jrelpringu alusel otsuse Vene Fderatsiooni Presidendi vastu esitatud riigi reetmise vi muu raske kuriteo sooritamise sdistuse kindlaksmratud korras esitamise kohta.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 125, 126 ja 127 ksikute mruste tlgendamise asjas.
126.Vene Fderatsiooni lemkohus on krgeimaks kohtuorganiks tsiviil-, kriminaal-, administratiiv- ja muudes asjades, millised on ldise iguspdevusega kohtute kohtualluvuses, ta teostab fderaalseadusega ettenhtud protsessuaalsetes vormides kohtulikku jrelvalvet nende tegevuse le ja annab selgitusi kohtupraktika ksimustes.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 125, 126 ja 127 ksikute mruste tlgendamise asjas.
127.Vene Fderatsiooni Krgem Arbitraazikohus on krgemaks majanduslike vaidluste ja muude asjade kohtuorganiks, milliseid vaadatakse lbi arbitraazi kohtute poolt, teostab fderaalseadusega kindlaksmratud protsessuaalsetes vormides kohtulikku jrelvalvet nende tegevuse le ja annab selgitusi kohtupraktika ksimustes.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsus 125, 126 ja 127 ksikute mruste tlgendamise asjas.
128.1)Vene Fderatsiooni Konstitutsioonilise Kohtu, Vene Fderatsiooni lemkohtu, Vene Fderatsiooni Krgema arbitraazikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse, Vene Fderatsiooni Presidendi esildise alusel, Fderatsiooninukogu poolt.
2)Vene Fderatsiooni President nimetab, fderaalseadusega kindlaksmratud korras, ametisse teiste fderaalkohtute kohtunikud.
3)Fderaalse konstitutsioonilise seadusega mratakse kindlaks Vene Fderatsiooni Konstitutsioonilise Kohtu, Vene Fderatsiooni lemkohtu, Vene Fderatsiooni Krgema arbitraazikohtu ja teiste fderaalkohtute volitused ning moodustamise kord.
129.1)Vene Fderatsiooni Prokuratuur kujutab endast htset tsentraliseeritud ssteemi kus allpool asuvad prokurrid on allutatud krgemal asetsevatele ja Vene Fderatsiooni Peaprokurrile.
2)Vene Fderatsiooni Peaprokurr nimetatakse ametisse ja vabastatakse sellest, Vene Fderatsiooni Presidendi esildise alusel, Fderatsiooninukogu poolt.
3)Vene Fderatsiooni subjektide prokurrid nimetatakse, selle subjektidega koosklastatult, Vene Fderatsiooni Peaprokurri poolt.
4)Teised prokurrid nimetatakse ametisse Vene Fderatsiooni Peaprokurri poolt.
5)Vene Fderatsiooni prokuratuuri volitused, organisatsioon ja tegevuse kord mratakse kindlaks fderaalseadusega.
8 peatkk.Kohalik omavalitsus.
130.1)Kohalik omavalitsus tagab Vene Fderatsioonis elanike poolt kohaliku thtsusega ksimuste iseseisva lahendamise ja munipsipaalomandi valdamise, kasutamise ning korraldamise.
2)Kodanikud teostavad kohalikku omavalitsust, valitavate ja teiste kohalike omavalitsuste organite kaudu referendumi, valimiste, teiste otseste tahteavaldustega.
131.1)Kohalikku omavalitsust teostatakse linnades, klades ja teistel territooriumitel, arvestades ajaloolisi ning teisi traditsioone. Kohalike omavalitsuste struktuur mratakse elanike poolt iseseisvalt kindlaks.
2)Kohalike omavalitsuste territooriumite piiride muutmine on lubatud vastavate territooriumite elanike arvamust jrgides.
132.1)Kohaliku omavalitsuse organid juhivad iseseisvalt munipsipaalvara, formeerivad, kinnitavad ja tidavad kohalikku eelarvet, kehtestavad kohalikke makse ja live, teostavad hiskondliku korra kaitset, ning lahendavad samuti muid kohaliku thtsusega ksimusi.
2)Kohalike omavalitsuse organitele vib seadusega panna ksikute riigi volituste teostamine koos nende teostamiseks vajalike materjaalsete ja rahaliste vahendite leandmisega. leantud volituste teostamist kontrollib riik.
133.Vene Fderatsioonis garanteeritakse kohalikule omavalitsusele kohtuliku kaitse igus, riigiorganite poolt vastuvetud otsuste titmisest tulenevate lisakulutuste kompenseerimisele ja Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni ning fderaalseadustega kehtestatud kohalike omavalitsuste iguste piiramise keeld.
9 peatkk. Konstitutsiooni parandamine ja muutmine.
134.Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni parandamise ja muutmise ettepanekuid vivad esitada Vene Fderatsiooni President, Fderatsiooninukogu, Riigiduuma, Vene Fderatsiooni Valitsus, Vene Fderatsiooni subjektide seadusandlikud (esinduslikud) organid, aga samuti kigi Fderatsiooninukogu liikmete vi Riigiduuma saadikute vhemalt viiendikuline grupp.
135.1)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 1, 2 ja 9 peatki mrusi ei saa Fderaalkogu poolt mber vaadata.
2)Kui Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 1,2 ja 9 peatki mruste muutmise ettepanekut toetatakse kigi Fderatsiooninukogu liikmete ja Riigiduuma saadikute kolme-viiendikulise hlteenamusega, siis koosklas fderaalse konstitutsioonilise seadusega, kutsutakse kokku Konstitutsiooni Kogu ((Asutav Kogu)).
3)Konstitutsiooni Kogu kas kinnitab Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni muutmatust, vi siis ttab vlja Vene Fderatsiooni uue Konstitutsiooni kava, milline vetakse vastu Konstitutsioonilise Kogu poolt selle kigi liikmete kahe-kolmandikulise poolthlte enamusega vi siis pannakse rahvahletusele. Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni suhtes rahvahletuse lbiviimisel loetakse see vastuvetuks, kui selle poolt hletas valimistel osalenud valijatest le poolte, tingimusel, et hletamas kis le poolte valijatest.
136.Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 3-8 peatki parandused vetakse vastu fderaalse konstitutsioonilise seaduse vastuvtmiseks kehtestatud korras ja need justuvad peale heakskiitmist kahe kolmandiku Vene Fderatsiooni subjektide seadusandlike organite poolt.
Vt. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 136 mruste tlgendamise asjas.
137.1)Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 65, milline mrab kindlaks Vene Fderatsiooni koosseisu, muutmise ettepanek esitatakse Vene Fderatsiooni vastuvtmise ja selle koosseisus Vene Fderatsiooni uue subjekti moodustamise fderaalse konstitutsioonilise seaduse alusel, vi Vene Fderatsiooni subjekti konstitutsioonilise staatuse muutmise seaduse alusel.
2)Vabariigi, krai, oblasti, fderaalse thtsusega linna, autonoomse oblasti, autonoomse ringkonna nimetuse muutmisel vetakse Vene Fderatsiooni subjekti uus nimetus Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni 65 mrustesse.
VT. VF Konstitutsiooni Kohtu otsust 137 2punkti mruste tlgendamise asjas.
II jagu. Lpetavad- ja leminekumrused.
1.Vene Fderatsiooni Konstitutsioon justub, peale rahvahletuse tulemuste selgumist, selle ametliku avaldamise kuupevast.
Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni rahvahletuse peva - 12 detsembrit 1993.a.- loetakse selle vastuvtmise pevaks.
heaegselt kaotab kehtivuse Vene Fderatsiooni Venemaa Konstitutsioon, milline oli vetud vastu 12 aprillil 1978.a., koos selle jrgnevate paranduste ning muudatustega.
Juhtumil, mil Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni mrustega satuvad vastuollu Fderatsioonilepingu Vene Fderatsiooni fderaalsete riigivimuorganite volituste ja Vene Fderatsiooni koosseisus olevate suvernsete vabariikide riigivimuorganite volituste piiramise Lepingu mrused, Vene Fderatsiooni riigivimuorganite volituste ja asjaajamise asjade ja kraide, oblastite, Vene Fderatsiooni Moskva ja Sankt-Peterburi linna volituste piiramise Lepinguga, Vene Fderatsiooni fderaalsete riigivimuorganite asjaajamise asjade ja volituste ning Vene Fderatsiooni koosseisus oleva autonoomse oblasti, autonoomsete ringkondade riigivimuorganite vahelise volituste piiramise Lepinguga, aga samuti teisi Vene Fderatsiooni fderaalsete riigivimuorganite ja Vene Fderatsiooni subjektide riigivimuorganite vahelisi lepinguid, Vene Fderatsiooni subjektide riigivimuorganite vaheliste lepingute vastuollu sattumisel kehtivad Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni mrused.
2.Enne kesoleva Konstitutsiooni justumist Vene Fderatsiooni territooriumil kehtivad seadusi ja teisi igusakte rakendatakse selles osas, mil need ei ole Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga vasturkivuses.
3.Vene Fderatsiooni President, kes oli valitud koosklas Vene Fderatsiooni- Venemaa Konstitutsiooniga (Phiseadusega), teostab kesoleva Konstitutsiooni justumise pevast oma volitusi thtajani, milliseks ta oli valitud.
4.Ministrite Nukogu Vene Fderatsiooni Valitsus saab kesoleva Vene Fderatsiooni Konstitutsiooni justumise pevast igused, kohustused ja vastutuse, milline on kehtestatud Vene Fderatsiooni Konstitutsiooniga ja millist nimetatakse edaspidi Vene Fderatsiooni Valitsuseks.
5.Vene Fderatsiooni kohtud teostavad igusmistmist koosklas neile kesoleva Konstitutsiooniga kehtestatud volitustega.
Peale kesoleva Konstitutsiooni justumist silitavad kikide Vene Fderatsiooni kohtute kohtunikud oma volitused ajani, milliseks nad on valitud. Vakantsed kohad tidetakse kesoleva Konstitutsiooniga kindlaksmratud korras.
6.Seni, kuni antakse vlja fderaalseadus kohtuasja lbivaatamisest vandekohtunike osavtul, silub vastavate asjade lbivaatamise endine kord.
Kuni Vene Fderatsiooni kriminaal-protsesuaalse seadusandluse kesoleva Konstitutsiooni mrustega koosklla viimiseni silub endine aresti alla vtmise, vahi all hoidmise ja kuritegude sooritamises kahtlustatavate isikute kinnipidamise kord.
7.Esimese koosseisu Fderatsiooninukogu ja Riigituuma valitakse kaheks aastaks.
8.Fderatsiooninukogu tuleb peale valimisi oma esimesele istungile kokku kolmekmnendal peval.Fderatsiooninukogu esimese istungi avab Vene Fderatsiooni President.
9.Esimese koosseisu Riigiduuma saadik vib olla samaaegselt Vene Fderatsiooni Valitsuse liige. Riigiduuma sadikute Vene Fderatsiooni Valitsuse liikmete le ei laiene kesoleva Konstitutsiooni mrus saadikute puutumatuse kohta vastutuse osas, milline on seotud teenistuskohuste titmisel sooritatud teo (tegevusettuse) suhtes.
Esimese koosseisu Fderatsiooninukogu saadikud teostavad oma volitusi mittealaliselt.
****
24.02.07.V.K.L.
PAGE
PAGE 1
2 3
$ $ $ % [& \& & !( "( ( ( ) ) ) ) 2+ 4+ + + + B, C, - (. E. p. q. 0 0 0 !0 $0 D0 E0 1 \2 ]2 2 2 2 ·¯¯ h% mH%sH% hJ6 mH%sH% h mH%sH% h]z mH%sH% hEA mH%sH% hZ mH%sH% h>
E mH%sH% h
hg mH%sH% hT mH%sH% hg mH%sH% h mH%sH% h=' h mH%sH% h92 h mH%sH% h- mH%sH% h mH%sH%. 2 3
P Q j
N P & u `gd gd / / u | i < x * ,! r" 6# # # # gd # # # $ $ $ '% % \& & "( ( ( ) ) * 2+ + C, - ~- q. ./ / E0 0 1 _1 ]2 2 gd 2 2 m3 n3 4 4 4 7 U7 V7 D9 9 9 h: : : ; ; ; < < z> {> |> n? ? ? ? 3@ 4@ MB XB YB D D D D D D D F F Žŵŵ}}u hS# mH%sH% hIq mH%sH% h I mH%sH% h9: mH%sH% hkH mH%sH% h mH%sH% hrj[ mH%sH% h7 mH%sH% hs2 mH%sH% hs+ mH%sH% hF- mH%sH% h
( mH%sH% hGH mH%sH% hy- mH%sH% hJ6 mH%sH% h% mH%sH% h% h% mH%sH%)2 n3 3 4 4 `5 5 D6 6 V7 8 G8 8 =9 9 ': U: : ; ; ; < = t= = |> ,? ? 4@ gd 4@ @ @ A A YB B /C D D PF F G G nH H ZI I J J lK K L gL
M M N O O XP F F F F :H mH nH 9I YI ZI J J J jK kK K K K K K L L L M
M N N O O O O O ]P Q Q IQ Q Q S S S S S U V V ͺͺͺt h[C h[C mH%sH% h[C mH%sH% h5 mH%sH% hd: mH%sH% h6 mH%sH% h ^5 h ^5 mH%sH% h ^5 mH%sH% hYD mH%sH% h; mH%sH% h; h; mH%sH% hd> mH%sH% h
mH%sH% h mH%sH% hIq mH%sH% hS# mH%sH% hS# hS# mH%sH%-XP Q AQ Q Q =R R S S T =U U hV $W W X Y sZ [ [ 5\ \ \ ] G^ ^ _ _ ` V W X X Y Y Y Y Y Z Z [ [ [ <\ l\ ~\ \ ] F^ G^ _ _ _ ` ` a pb qb Oc 8d 9d ed d d e e e e e f f f }umu h= mH%sH% h. mH%sH% h7 mH%sH% h0iV mH%sH% h2 mH%sH% h" mH%sH% h | mH%sH% hD} mH%sH% h h mH%sH% h mH%sH% hU; mH%sH% h) mH%sH% h mH%sH% h! mH%sH% hE/ mH%sH% hHP mH%sH% h.J mH%sH% h[C mH%sH%*` a qb 9d d d d d d e e _e "g #g g g k k k k l l ~m m n n o p q =r gd f !g "g g i 2j k k l }m ~m m n n p q q vr wr r s $s s s t
u &u 2u mH%sH% h/ mH%sH% h2 mH%sH% hj mH%sH% hS< mH%sH% h_o mH%sH% h" mH%sH% h= mH%sH%,=r >r s s s t t =u v v `w w ]x x y Ay y wz z ^{ .| | } } } ~ I g & gddoP gd z z z | ~ ~ ~ " G H I % & ( \ ] Ѐ < = } ~ Ј ш * , 5 9 : f ии h% mH%sH% hfu! mH%sH% ht mH%sH% he mH%sH% h/ mH%sH% hT mH%sH% h@ mH%sH% hE/ mH%sH% h 4 mH%sH% h`R mH%sH% hZ mH%sH% hIo mH%sH% hdoP mH%sH% h mH%sH% hq mH%sH%2& ] z { : = I e l r ˅ m | ш : f x 7 gddoP 6 7 Ώ R ő Ƒ ȑ Œ $ % ) . X c n o y ˕ ̕ b * ? @ и h.t mH%sH% hD mH%sH% h } mH%sH% ha mH%sH% hj mH%sH% hi{ mH%sH% hq mH%sH% hu mH%sH% h!o4 mH%sH% hI%m mH%sH% hh1 mH%sH% h 4 mH%sH% hz mH%sH% hE/ mH%sH% h% mH%sH% htR mH%sH%17 o Ƒ % & ' ̕ V = ؗ Ù ę ř ԙ ՙ ( , gdu gd gddoP , @ K O E ] ˤ : ٦ ; C gd N O Ӣ ] ʤ ˤ ۦ : ; ̪ ͪ O c = > ? # o p =
` xx h9 mH%sH% h mH%sH% hup mH%sH% hi mH%sH% hV mH%sH% h' mH%sH% h mH%sH% hu mH%sH% hk mH%sH% hHi mH%sH% hn1X mH%sH% h C mH%sH% h mH%sH% h X mH%sH% h! mH%sH% hE mH%sH% hS0 mH%sH%.C è Ĩ Ũ M N ͪ * M Ҭ ^ , O ? M
Ų Ʋ `gdV gd p = >
] ջ ֻ A . R ^ ! H 9 gdi `gdV ` \ ] 0 Q R 7 W S T E O P h i j T U x }u hw
mH%sH% hw
hw
mH%sH% hy$ mH%sH% h7 mH%sH% hP mH%sH% h # mH%sH% h mH%sH% h` mH%sH% h[ mH%sH% hRR mH%sH% h2x mH%sH% h mH%sH% hj mH%sH% hz mH%sH% h4< mH%sH% h9 mH%sH% h mH%sH%*9 } i
T P j j + S X U r D gdi v 2 3 $ > % & | } gdw
gdi i / 0 & e f $ z l m - . / t u T Q R a f g i 8 } h80 mH%sH% hn@ mH%sH% h mH%sH% h mH%sH% h mH%sH% h>< mH%sH% h9 G h9 G mH%sH% h9 G mH%sH% hoJ mH%sH% hk mH%sH% h'<7 mH%sH% h=+ mH%sH% hw
mH%sH% h) mH%sH% h mH%sH% hl mH%sH%0 ] E F " q r t . & ' u
R R S gdw
S T g } 0 > a ] B l gdw
8 P U / 0 ` a e f 2 A B l k l n ! 6 7 T U ŽŽŵŵzz h7 mH%sH% hG*Q mH%sH% h mH%sH% hTJ( mH%sH% h : mH%sH% h h mH%sH% h mH%sH% hx mH%sH% hg?2 mH%sH% hag mH%sH% hag hag mH%sH% h`) mH%sH% hc7 mH%sH% hh mH%sH% hn@ mH%sH% hn mH%sH%. o p q 7 U r P T a 9 l gdw
/ Q S _ ` a e k l Z < = > < = e n w | } ; 2 ȵ}} h3 mH%sH% h@~ mH%sH% hy$ mH%sH% h5 mH%sH% h`) mH%sH% h$ mH%sH% hJ mH%sH% haf haf mH%sH% hV mH%sH% haf mH%sH% hn mH%sH% h` mH%sH% hq# mH%sH% hg mH%sH% h7 mH%sH% hQi mH%sH%/l % > A = / 0 1
7 8 | } ~
C 5 a gd5 gd$ gdw
a T - d c d e gd5 2 \ c d +! ! ! ! " " A# y% & & & h' i' ') a) b) * Q+ R+ xxpxhcL mH%sH% hw mH%sH% h,z{ mH%sH% h mH%sH% hv mH%sH% h M mH%sH% h[\ mH%sH% hzj mH%sH% hM V mH%sH% h mH%sH% hI mH%sH% h1p mH%sH% hDG mH%sH% h5 mH%sH% h68 mH%sH% hU
mH%sH% h3 mH%sH% h 5 mH%sH%, (! )! ! " " & i' K( b) ) * R+ F, , A- . . . . . . / `gd[\ gd5 R+ , @- A- . . . / / /
/ / / / / / / / / / / / / Ӿɺ hdC h- 0J mH nH uh 2
h 2 0J j h 2 0J Uh hZL mH%sH% hZL mH%sH% h 2 mH%sH% hcL mH%sH%/ /
/ / / / / / / gd5 h]hgd &`#$gd , 1h / =!"#$% @ @ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i R T a b l e N o r m a l 4
l 4 a ( k ( N o L i s t 4 @ 4 F o o t e r
! . )@ . P a g e N u m b e r & z 2 3 P Q j N P &
u
| i < x * , r 6 ' \ " ! ! " 2# # C$ % ~% q& .' ' E( ( ) _) ]* * n+ + , , `- - D. . V/ 0 G0 0 =1 1 '2 U2 2 3 3 3 4 5 t5 5 |6 ,7 7 48 8 8 9 9 Y: : /; < < P> > ? ? n@ @ ZA A B B lC C D gD
E E F G G XH I AI I I =J J K K L =M M hN $O O P Q sR S S 5T T T U GV V W W X Y qZ 9\ \ \ \ \ \ ] ] _] "_ #_ _ _ b b b b c c ~d d e e f g h =i >i j j j k k =l m m `n n ]o o p Ap p wq q ^r .s s t t t u Iv gv &w ]w zw {w w w :x =y y Iz ez { l{ { r| | m} } ~ |~ : f x 7 o ƈ % & ' ̌ V = ؎ Ð Đ Ő Ԑ Ր ( , @ K O E ] ˛ : ٝ ; C ß ğ ş M N ͡ * M ң ^ , O ? M
ũ Ʃ p = >
] ղ ֲ A . R ^ ! H ܹ 9 } i
ؾ T P j j + S X U r D v 2 3 $ > % & | } ] E F " q r t . & ' u
R R S T g } 0 > a ] B l o p q 7 U r P T a 9 l % > A = / 0 1 7 8 | } ~ C 5 a T
-
d c d e ( ) i K b ! R" F# # A$ % % % % % % & &
& & & & & & 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 ( 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 8 0 p 0 0 8 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 H 0 H 0 0 0 0 0 H 0 H 0 H 0 H 0 0 0 0 0 p 0 P 0 p 0 P 0 P 0 P 0 0 0 P 0 P 0 P 0 0 P 0 0 0 X 0 X 0 X 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 X 0 p 0 X 0 X 0 0 0 0 ` 0 p 0 ` 0 0 0 0 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 p 0 h 0 p 0 0 0 p 0 h 0 h 0 0 h 0 h 0 0 0 0 h 0 h 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 p 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p @ 0 @ 0 My0 @ 0 @ 0 My0 P Q & Oy0 Oy0 Oy0 @ w 2 F V f z ` 8 2 R+ / u # 2 4@ XP ` =r & 7 , C 9 S l a / / / ! ! 2 3 # P Q 2 3 N O P Q u
v
x y r s
% ' $ % - . [ ] c d { | ! " 3 4 !
! c! d! ! ! ! ! ! ! A" B" G" I" " " " " " " :# <# M# N# b# c# # # # # $ !$ %$ &$ A$ C$ c$ e$ $ $ % % % !% L% N% |% ~% % % (& )& E& G& p& r& %' &' .' /' ' ' ' ' ' ' ' ' ( ( !( #( D( F( ( ( ( ( _) `) ) ) ) ) ) * \* ^* * * * * * * * * * * + + + + l+ n+ + + + + +, -, , , , , , , , , - - $- &- - - - - - - - - D. E. ~. . /
/ U/ V/ / / / / / / 0 0 E0 G0 0 0 ;1 >1 1 1 1 1 1 1 1 1 %2 (2 S2 U2 |2 ~2 2 2 b3 c3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 4 4 5 5 r5 t5 5 5 ,6 .6 R6 S6 z6 |6 6 6 6 6
7 7 *7 ,7 7 7 8 8 38 48 8 8 9 9 (9 )9 49 69 [9 ]9 9 9 9 9 9 9 9 9 : : X: Z: : : : : : : ; ; -; /; ~; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; ; < < O< Q< < < < < C= D= I= J= _= a= = = > > > > > > ? !? ? ? @ @ @ @ +@ ,@ m@ n@ @ @ @ @ @ @ A A .A /A YA ZA A A A A [B \B B B B B B B B B B B C C [C \C iC mC C C C C C D D D D D fD gD {D }D D D D D E
E E !E dE fE E E E E KF LF RF SF `F aF iF kF G G G G G G G G G G G G G G G G
H H #H %H NH OH VH YH H H I I I I CJ DJ dJ fJ J J J J J J K K rK sK K K K K L L L L L M M M (M )M ;M >M M M M M M M M M M M hN iN N N N N N N "O $O O O O O MP OP P P P P P P Q Q R R R R R R R R S S S S 5T 6T ~T T U U FV HV W W W W X X iY jY Y Y Y Y pZ qZ Z Z Z Z Y[ Z[ f[ g[ }[ ~[ [ [ 8\ :\ \ \ \ \ \ \ ] ] ^ ^ ^ ^ !_ #_ _ _ _ _ 2a 4a a a a a b b b b c c c c d d d d 2d 3d }d d e e Ke Le ^e _e ke le e e f f g g g g h h h h h h i i ;i ?i wi xi i i i i j j j j k k ? ˌ ͌ Ӎ ԍ ؍ < = Q R p q w y ؎ \ ] 0 2 ɐ Ԑ ؐ / 0 8 9 A C # $ * , ̓ ͓ ! " . / > @ A B a b 7 8 I K z { L N N O ә ՙ 1 3 { | ( * [ ] ʛ ˛ : ; ǟ " ) * M O R S ˡ ͡ ע آ * + ѣ ң E F ^ _ | }
/ 1 + - = ? M N
{ | é Ʃ ɩ ʩ D E { | F G Y Z o p 4 5 z | í ĭ < ? ® ݮ ޮ
T U z {
T U [ ] " # - / Ʋ Ȳ ղ ײ A B j k ׳ س ݳ " # Q S ȴ ɴ + , \ ^ ! ˶ ̶ N P ŷ Ʒ ¸ - . E G ۹ ܹ 8 : _ a { | پ S T O P V W h j + , T U q r B D M N U W [ \ U V : ; L M ^ _ t v ! # < = q r ! i k * , / 0 2 3 % & ) * | ~ I J P Q U W 0 1 + , C G f g q s 4 5 = > B D l m r t - . & ( t u
N P x y ) + @ B P R Q U X Y
f g ; < = > N O U W U V } ~ / 0 [ ] e f P R g i ` a o q ] ^ e f & ' A B A B T V : ; G H S U l m X Y k l o u / 0 6 7 A B R S T U r s R U . / S T _ b 2 3 B C U W
x z 7 : H I k m $ % Z \ < > < = l m ' ( . 1 4 5 5 9 { ~
w y 3 6 s t R
U
7 8 _
`
H I 2 3 > ? " # + , [ \ a e W Y n o H I { | Y Z ! c f w y Q R ' ) T V M O - / A B w y g j J L a c ! " a c ! ! Q" S" " " ?# @# D# G# # # # # @$ B$ $ $ $ $ 7% 9% K% L% q% r% v% w% % % % % & & & & & & & & 1 3 # O Q i j M O O Q % &
t
v
{ | h i ; < w y ) * + , q s 5 6 & ' [ ] ! " ! ! ! ! " " 1# 2# # # B$ C$ % % }% ~% p& r& -' /' ' ' D( F( ( ( ) ) ^) `) \* ^* * * m+ n+ + + , , , , _- `- - - C. E. . . U/ V/ 0 0 F0 G0 0 0 <1 >1 1 1 &2 (2 T2 U2 2 2 3 3 3 3 3 3 4 4 5 5 s5 t5 5 5 {6 |6 +7 ,7 7 7 38 48 8 8 8 8 9 9 9 9 X: Z: : : .; /; < < < < O> P> > > ? ? ? ? m@ n@ @ @ YA ZA A A B B B B kC mC C C D D fD gD E
E E E F F G G G G WH YH I I @I AI I I I I M M M gN iN #O $O O O P P Q Q rR sR S S S S 4T 6T ~T T T T U U FV HV V V
W W W W X X Y Y pZ qZ 8\ :\ \ \ \ \ ] ] ^] _] !_ #_ _ _ b b b b c c }d d e e ~e e f f g g h h ? L N
ĩ Ʃ o p < ?
\ ] Բ ײ @ B - . Q S ~ ] ^ ! G H ¸ ۹ ܹ 8 : | } h i
پ S T O P i j i j * , R S W X T U q r C D u v 1 3 # $ = > $ & { ~ \ ] D G ! " p s s t - . % ( t u Q R Q U f g | ~ / 0 = > ` a \ ^ A B k l n u 6 7 T U q s O P S U ` b
8 : k m $ % = > @ A < = . 1 6 9 { ~ B C 4 6 ` a S
U
, -
c e b f ' ) h j J L a c ! ! Q" S" E# G# # # @$ B$ % % % % % % & & & & $ % , , 3 3 aG G FL L \ \ \ ] b c Iv fv ]w zw ɐ Ԑ ؐ ? M ղ . R U q % & u s
, `
q! ! % % % & & & & & & & K o i t dC $ RR J x X 7 2 O i{ h F- ) V P a ]z fu! E" # S#
( TJ( =+ s+ y- 80 S0 2 g?2 s2 3 !o4 5 ^5 c7 '<7 cu8 9 : 9: U; 4< >< = ;&> n@ EA C YD >
E GF 9 G kH I .J oJ ZL cL doP G*Q tR T M V 0iV n1X rj[ k I%m Io 1p Iq .t u 2x ,z{ | D} @~ zj t g ` U
d> DG `) Z
q T 7 e 5 d: `R v HP E g z Z [\ w E/ ` h1 ; [C up GH ) D k Qi w
i % [ M 5 @ y$ / n / } . 68 n ! j 4 ! v ag u# 6 _o z af j 7 q# l u 7 Hi S< - I V " % ' J6 ] n @( ` a & @ @ @ h @ @ U n k n o w n G z T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z A r i a l " 1 h ufIJ + d + " + " ! r4 m% m% 3 H ) ? O K o i t K o i t Oh +'0 d
,
8 D L T \ s s Koit f oit oit Normal Koit l 43 t Microsoft Word 10.0 @ X @ V{oxP@ 2X + " ՜. +,0 h p
kodu itl m% A
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
" R o o t E n t r y F ع2X$ 1 T a b l e W o r d D o c u m e n t .z S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 C o m p O b j j
F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 9q